Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 25. veebruari 1989. aasta Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) koostöölepingut;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni EÜ ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu kohta(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 1990. aasta resolutsiooni EMÜ ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise tähtsuse kohta(2);

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise aruanne. Julgeoleku tagamine muutuvas maailmas”, mille nõukogu kiitis heaks detsembris 2008;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu strateegilist partnerlust Vahemere piirkonna ja Lähis-Idaga, mille nõukogu kiitis heaks juunis 2004;

–  võttes arvesse 14. juunil 2010. aastal Luxembourgis toimunud 20. ministrite nõukogu ühiskommünikeed;

–  võttes arvesse oma 10. mai 2010. aasta raportit Vahemere Liidu kohta;

–  võttes arvesse 29. aprillil 2009. aastal Masqatis toimunud 19. ministrite nõukogu ühiskommünikeed;

–  võttes arvesse ELi ja GCC vahelise 1988. aasta koostöölepingu rakendamise ühist tegevuskava (2010–2013);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas tihedama koostöö saavutamise kohta (KOM(2001)0385);

–  võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni reformide kohta araabia maailmas: milline peaks olema Euroopa Liidu strateegia?(3);

–  võttes arvesse 31. detsembril 2001. aastal Omaani Sultaniriigis Masqațis GCC riikide vahel sõlmitud majanduslepingut ning 21. detsembri 2002. aasta GCC Doha deklaratsiooni Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu tolliliidu tegevuse alustamise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 218, mille kohaselt peab nõukogu küsima Euroopa Parlamendi nõusolekut enne mis tahes rahvusvahelise lepingu sõlmimist, mis hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi aastaaruandeid inimõiguste kohta;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1998. aasta deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organite õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi (mida nimetatakse ka deklaratsiooniks inimõiguste kaitsjate kohta);

–  võttes arvesse kõrge esindaja 10., 15. ja 17. märtsi 2011. aasta deklaratsioone ning nõukogu 21. märtsi 2011. aasta järeldust Bahreini kohta ning selles kontekstis rõhutades oma täielikku toetust sõnavabadusele ning kodanike õigusele rahumeelselt meelt avaldada;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse välisasjade komisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon arvamusi (A7-0042/2011),

A.  arvestades, et seoses hiljutiste tähtsate ja kiirelt edasi arenevate sündmustega, mille keskseks peaks olema püüdlus inimõiguste ja demokraatia poole, vajavad käesolevad ELi ja GCC suhted pidevat ülevaatamist ja ajakohastamist;

B.  arvestades, et meeleavaldajad on mitmes Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigis väljendanud seadusjärgse demokraatia püüdlusi; arvestades, et ametivõimud reageerisid Bahreinis toimunud protestidele vägivaldselt, mis tõid kaasa hukkumisi, vigastusi ja vangistusi; arvestades, et Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ning Kuveidi sõjavägi tulid riiki, et osaleda meeleavaldajate represseerimises, GCC loosungi all;

C.  arvestades, et praegu tuleks Pärsia lahe piirkonda vaadelda kui uut esilekerkivat maailmamajanduslikku poolust, mille moodustavad Pärsia lahe koostöönõukogu riigid; märgib, et EL on GCC suuruselt teine kaubanduspartner ning GCC on ELi suuruselt viies eksporditurg;

D.  arvestades, et Pärsia lahe piirkonna geopoliitilise keskkonna tõttu on selle piirkonna julgeolekuküsimused nii globaalse kui ka piirkondliku mõjuga (Lähis-Ida rahuprotsess, Iraani tuumaprogramm, Iraagi, Jeemeni ja Darfuri stabiliseerimine, terrorism, ja piraatlus) ning seni on GCC näol tegemist olnud ainsa stabiilse piirkondliku organisatsiooniga, mis lähtub mitmepoolsusest ja koostööst;

E.  arvestades, et rohkem kui kolmandik kogu maailma riiklikest investeerimisfondidest kuulub GCC riikidele ja neist fondidest on olnud kriisi ajal abi maailma ning Euroopa finantssüsteemi päästmisel;

F.  arvestades, et Pärsia lahe piirkond omab ELi jaoks otsustavat tähtsust ning et mitmepooluselises ja vastastikku sõltuvas maailmas aitavad sellised partnerlused lahendada poliitilisi ja julgeolekuprobleeme;

G.  arvestades, et paljudes GCC liikmesriikides alanud majandusstruktuuride liberaliseerimise ja mitmekesistamise protsessiga kaasnevad uued sisemised muutused, mis on nii poliitilised (põhiseaduslikud reformid, poliitiline osalus, institutsioonide tugevdamine) kui ka sotsiaalsed (ühingulise struktuuri tekkimine, tööandjate ühendused, naiste tõusmine vastutavatele ametikohtadele) ning mida tuleks soosida ja toetada;

H.  arvestades, et võõrtöötajate, eelkõige koduabilistest naiste töö- ja elutingimused on murettekitavad ja taunimisväärsed, ehkki neil on tähtis osa GCC liikmesriikide mitmetes majandusvaldkondades ning nad moodustavad GCC riikide elanikkonnast ligi 40% ja teatavates emiraatides umbes 80%;

I.  arvestades, et kõik kuus liikmesriiki on pärilikud monarhiad, kus kodanike, eriti naiste poliitiline esindatus on piiratud ning enamasti puudub valitud parlament;

J.  arvestades GCC riikide investeeringute mahtu ja ühiseid probleeme Euroopa Liidu lõunapiirkonna lähiümbruses, on vaja toimivat koostööd Euroopa, Vahemere piirkonna ja Pärsia lahe piirkonna vahel;

K.  arvestades, et GCC riikide geograafilis-majandusliku ümberorienteerumisega Aasia suunas, mis tuleneb Aasia turgude (Hiina, India, Singapur, Jaapan, Filipiinid, Lõuna-Korea) kasvavast naftanõudlusest, kaasneb praegusel ajal kaubanduslike ja majanduslike suhete mitmekesistumine, mida kindlustavad vabakaubanduslepingud ja poliitilise dialoogi arendamine;

L.  arvestades GCC riikide äärmiselt olulist rolli maailma tasandil, mille tõttu GCC-l ja Euroopa Liidul on ühised huvid, mis on seotud rahvusvahelise stabiilsuse ja maailmamajandusliku juhtimisega;

M.  arvestades, et araabia ja islamimaailmas kasvab GCC riikide mõju ning neil võib olla oluline osa kultuuridevahelises dialoogis;

N.  arvestades, et 20 aastat tagasi avatud läbirääkimised ELi ja GCC vahelise vabakaubanduslepingu üle on praegu üks kõige kauem kestnud Euroopa Liidu kaubandusalaseid läbirääkimisi, mida pole lõpule viidud;

O.  arvestades, et EL peab võtma Pärsia lahe piirkonnas selge positsiooni ja säilitama järjepideva pühendumise, mis tagab talle selles piirkonnas parema nähtavuse ja strateegilise kohaloleku;

P.  arvestades, et poliitiliste lisatingimuste, eriti inimõiguste austamist käsitleva klausli lisamine, on iga Euroopa Liidu ja kolmanda osalise vahel sõlmitud kaubanduslepingu lahutamatu osa;

Q.  arvestades Euroopa Liidu vähest nähtavust piirkonnas ja Euroopa Liidu tajumist viisil, mis on üha sagedamini segi aetud suhtumisega mõnesse liikmesriiki, millel on piirkonnaga juba varem arendatud sidemed;

R.  arvestades, et Euroopa Liidul on kogemusi institutsioonilise suutlikkuse tugevdamise, hariduse ja teadusuuringute, taastuvenergia ja keskkonnaalase arendustegevuse, tehnilise toe ja reguleerimise edendamise valdkonnas ning naabrusalade stabiilsust ja üldist julgeolekut käsitleva poliitilise ja diplomaatilise dialoogi edasiviimise osas,

1.  tuletab meelde, et ELi ja GCC vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine on jätkuvalt prioriteet ja selle lepingu sõlmimise võimalik ebaõnnestumine läheks vastuollu mõlema poole huvidega; rõhutab, et selle lepingu sõlmimine on vastastikuse usaldusväärsuse tunnustamine kahe poole vahel, kes on otsustanud mitmepoolsuse ja integratsiooni kasuks;

2.  on seisukohal, et arvestades Euroopa Liidu piiratud kohalolekut Pärsia lahe piirkonnas, peaks ühtne kommunikatsioonipoliitika ELi uue välissuhete ametkonna ühe osana aitama arendada piirkonna riikides sihipärast ja tulemuslikku teavitamist Euroopa Liidust;

3.  arvab, et EL peab piirkonna jaoks välja töötama strateegia, mille eesmärk on tugevdada sidemeid GCCga, toetada piirkondlikku integratsiooniprotsessi ja soodustada kahepoolseid suhteid GCC riikidega;

4.  rõhutab, et eesmärk on strateegiline partnerlus GCC ja selle liikmesriikidega, mis vastaks mõlema poole vastavale rollile rahvusvahelisel tasandil; rõhutab, kui oluline on käivitada sel eesmärgil perioodilised kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil, mis ei sõltu käimasolevate läbirääkimiste seisust;

5.  rõhutab ka, kui tähtis on koostöö ja dialoogi puhul võrdne partnerlus, pidades silmas kahe osapoole erinevusi ning eri valdkondades toimuva koostöö ja dialoogi laiendamise võimalusi;

6.  nõuab, et Euroopa välisteenistuses eraldataks selle piirkonna küsimusele rohkem inimressursse ja et kõigis GCC liikmesriikides avataks uued ELi diplomaatilised esindused, mis aitaks suurendada ELi nähtavust, lihtsustada poliitilist dialoogi ja tugevdada liidu meetmete mõju; rõhutab vajadust leida nimetatud vahendid eelkõige Euroopa välisteenistuse olemasolevate ressursside ümberpaigutamise teel; palub piirkonnas diplomaatilisi esindusi omavatel ELi liikmesriikidel toimida kooskõlas ELi poliitikaga; rõhutab, et diferentseeritud kahepoolne lähenemine ELiga tihedamast koostööst huvitatud GCC riikidele saab mitmepoolse raamistiku puhul olla ainult täiendavaks ja edasiviivaks teguriks; nõuab seetõttu, et komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uuriksid sellise kahepoolse koostöö väljavaateid;

7.  tuletab meelde enamikus GCC liikmesriikides viimaste aastate jooksul täheldatud sotsiaalset ja poliitilist arengut; ergutab GCC liikmesriike jätkama oma jõupingutusi, et edendada inimõigusi ning võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, sealhulgas diskrimineerimise vastu soo, seksuaalse sättumuse või usutunnistuse alusel; kutsub GCC liikmesriike üles tagama ja edendama vähemuste, sealhulgas usuvähemuste õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, õigust tööle, sealhulgas võõrtöötajate jaoks, ning sõna- ja mõttevabadust; ergutab jätkama neis küsimustes dialoogi ELi ja GCC vahel; kutsub GCC liikmesriike üles tulemuslikumalt suhtlema kodanikuühiskonnaga ja toetama kohalike struktuuride ja ühenduste tekkimist; kutsub GCC liikmesriike eriti:

8.  kutsub kõiki Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriike tunnustama jätkuvalt populaarset liikumist demokraatlikku reformi suunas regioonis laiemalt, ning kutsub tekkivaid tsiviilühiskonnagruppe üles täielikult pühenduma tõelise rahuliku demokraatliku ülemineku protsessi edendamisele nende endi riikides, koos nende partneritega regioonis ja Euroopa Liidu täielikul toel;

9.  tunneb sügavat kahetsust Bahreini ametivõimude vägivaldse reageeringu ning jõu kasutamise üle meeleavaldajate suhtes ning välisjõudude osalemise üle meeleavaldajate repressioonis GCC loosungi all; arvestades, et see on tugev kontrast GCC toetusele kaitsta kodanikke, kes nõuavad vabadust ja demokraatiat Liibüas; kutsub kohesele vägivalla lõpetamisele rahulike meeleavaldajate suhtes ning poliitilisele dialoogile, mis viiks edasi järgnevatele vajalikele poliitilistele reformidele riigis;

10.  kutsub GCC riikide valitsusi koostöö vaimus ühiselt tegutsema, et tegeleda piirkonnas inimõiguste alaste probleemidega, eriti mis puudutab soolist võrdõiguslikkust, kodakondsuseta isikute (nn bidunid) olukorda, sõna- ja kogunemisvabaduse, sealhulgas ametiühingute õiguste piiramist, ning vajadust tagada kohtute sõltumatus ja õigus kiirele ja õiglasele kohtumõistmisele; nõuab, et kavandatud intensiivsem poliitiline dialoog GCCga hõlmaks ka dialoogi inimõiguste üle tehnilisel ja poliitilisel tasandil;

11.  kutsub GCC riike üles võtma tagasi oma reservatsioonid, mis veel kehtivad seoses naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga ja rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ning palub kõikidel GCC riikidel ratifitseerida fakultatiivprotokollid, mis käsitlevad lapse õiguste konventsiooni ja rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; rõhutab ka ÜRO võõrtöötajate konventsiooni ning ILO konventsioonide nr 97 ja 143 ratifitseerimise ja täitmise tähtsust;

12.  soovitab ELil uurida ja teha koos GCCga ettepanekuid, kuidas kõrvaldada piirkonna vähemususkude tunnistajatest kollektiivide ja üksikisikute teelt takistusi usuvabaduse kui põhiõiguse täielikul ja tegelikul kasutamisel nii avalikus kui ka eraelus;

13.  rõhutab kultuuride ja uskude vahelise dialoogi tähtsust; tuletab meelde, et Euroopa Liit ja GCC on väljendanud ühist pühendumust sallivuse, vaoshoituse ja kooseksisteerimise kaitsele ja edendamisele;

14.  soovitab valitsustel ja GCC olemasolevatel parlamentaarsetel assambleedel võtta viivitamata meetmeid, et ilma piiravate reservatsioonideta ratifitseerida kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, teha koostööd ÜRO inimõiguste komisjoni temaatiliste mehhanismidega ja kutsuda neid, eelkõige kohtunike ja juristide sõltumatuse küsimuse eriraportööri, oma riike külastama;

15.  kordab ELi vastuseisu surmanuhtluse kasutamisele ja Euroopa Parlamendi üleskutset kehtestada surmanuhtluse kasutamisele ülemaailmne moratoorium; sellega seoses taunib surmanuhtluse jätkuvat säilitamist kõigis GCC liikmesriikides; kutsub GCC liikmesriike üles kehtestama moratooriumi hukkamistele; kutsub eelkõige neid riike, kes kasutavad selliseid hukkamis- ja karistusmeetodeid, nagu pea maharaiumine, kividega surnuksloopimine, ristilöömine, piitsutamine ja kehaosade amputeerimine, neid meetodeid kaotama;

16.  võtab teadmiseks ühise kolmeaastase tegevuskava, mis ELi ja GCC ühisnõukogu ja ministrite kohtumisel 14. juunil 2010. aastal heaks kiideti ja mille eesmärk on tihendada koostööd paljudes ühist huvi pakkuvates strateegilistes valdkondades, sealhulgas teadlasi, õppejõude ja ettevõtjaid ühendavate võrgustike loomise teel; peab aga kahetsusväärseks, et selles puudub avatud, korrapärast ja edasiviivat poliitilist dialoogi käsitlev osa;

17.  arvab, et nimetatud ühise tegevuskava täitmisega peaks kaasnema täpne ja põhjalik rahastamiskord ning seda peaksid ellu viima vastava konkreetse ülesande saanud töötajad nii Brüsselis kui ka GCC liikmesriikides; rõhutab, kui tähtis on tagada selle programmi nähtavus ja mitmesuguse asjaomastele haldusasutustele ja institutsioonidele kättesaadava teabe levitamine; nõuab kolme aasta möödudes tulemuste hindamist ning rahuldavate tulemuste korral ELi ja GCC koostööagentuuri asutamise kaalumist;

18.  palub ELil oma koostööprogrammides GCC riikidega rohkem keskenduda kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning toetada naiste ja noorte õiguste suurendamist;

19.  tunneb sügavat kahetsust, nähes kuidas Pärsia lahe piirkond on kaasatud võidurelvastumisse; palub Euroopa Liidul alustada GCC riikidega strateegilist dialoogi ühist huvi pakkuvate piirkondliku julgeoleku küsimuste teemal (Lähis-Ida rahuprotsess, Iraani tuumaprogramm, Iraagi, Jeemeni ja Darfuri stabiliseerimine, terrorism ja piraatlus), ning lõppeesmärgina aidata partnerluses Pärsia lahe riikidega luua Lähis-Ida piirkonna julgeolekustruktuur;

20.  tuletab meelde, et GCC liikmesriigid on piirkonnas olulised osapooled; rõhutab, et ELil ja GCCl on ühised huvid rahu ja stabiilsuse säilitamisel ja tugevdamisel Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Aafrika Sarvel ja kogu maailmas; nõuab partneritelt tungivalt koostöö tugevdamist nende ühiste huvide põhjal;

21.  võtab teadmiseks GCC Abu Dhabis 7. märtsil 2011. aastal tehtud deklaratsiooni, mis teatab „ministrite nõukogu nõuab, et julgeolekunõukogu võtab vajalikud sammud, et kaitsta tsiviilisikuid, sealhulgas Liibüa lennuvaba tsoon”, mille avaldus aitas kaasa Araabia Liiga ning seejärel ÜRO Julgeolekunõukogu otsusele pooldada sellist tsooni;

22.  kinnitab oma toetust ühe GCC liikmesriigi esitatud Araabia rahualgatusele, mida toetasid kõik Araabia Liiga ja Islami Konverentsi Organisatsiooni liikmesriigid; kutsub GCC riike jätkama Iisraeli-Palestiina rahuprotsessi vahenduspüüdlusi ja toetamist; nõuab ELi ja GCC uusi ühispingutusi, et läbirääkimiste teel teha lõpp Palestiina alade okupeerimisele ning täiel määral toetada Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamist kahe riigi loomise teel; rõhutab ELi ja GCC ühist huvi koostööks Lähis-Ida piirkonnas püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks; seejuures soovitab neliku ja Araabia Liiga järelevalvekomitee tegevust korrapärasemalt kooskõlastada; tuletab meelde, et EL on suurim Palestiina rahvale abi andja; tunnustab GCC riikide toetust Palestiina põgenikele ning ÜRO abistamise ja ehitustööde agentuurile (UNRWA); kutsub GCC liikmesriike rohkem panustama Palestiina institutsioonide tugevdamisse ja majanduse arendamisse Palestiina omavalitsuse valitsusprogrammi raames, ning võimaluse korral sooritama maksed olemasolevate rahvusvaheliste abimehhanismide kaudu;

23.  tunneb heameelt GCC integratsiooni jätkumise üle (tolliliit, ühisturg ja lõpuks ühisraha); ergutab Euroopa Komisjoni tegema GCC sekretariaadile ettepanekut määrata ühiselt kindlaks koostööraamistik jagamaks kogemusi institutsioonide koondamise, haldussuutlikkuse suurendamise ning reguleerimismehhanismide ja vaidluste lahendamise mehhanismide arendamise valdkonnas; rõhutab, et selline lähenemisviis võib aidata kaasa omaksvõtmise protsessi kiirendamisele;

24.  tervitab 23. novembril 2010 Abu Dhabis toimunud GCC liikmesriikide parlamentide eesistujate kohtumise otsust hakata teostama järelevalvet GCC tegevuse ja selle juhtorganite otsuste üle ning hakata korraldama GCC liikmesriikide parlamentaarsete institutsioonide aastakonverentsi; on rahul, et moodustatakse parlamentidevaheline delegatsioon suhete arendamiseks Euroopa Parlamendiga; on kindel, et kaugeleulatuv parlamentidevaheline koostöö annab olulise panuse strateegilise partnerluse loomiseks kahe rühmituse vahel;

Kaubandussuhted

25.  tuletab meelde oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni EÜ ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu kohta, mida toetas 96% Euroopa Parlamendi liikmetest; märgib, et endiselt on aktuaalsed sellised resolutsioonis tõstatatud küsimused nagu vastastikuse turulepääsu vajadus, intellektuaalomandiõiguse tõhus kaitse, teenuste osutamise puhul kasutatavate mittetariifsete tõkete kõrvaldamine, säästva arengu edendamine ja rahvusvaheliste konventsioonide järgimine;

26.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et läbirääkimisi ELi ja GCC vabakaubanduslepingu üle on korduvalt pikaks ajaks edasi lükatud, ning taunib GCC 2008. aasta otsust peatada läbirääkimised; on seisukohal, et on ülim aeg jätkata neid läbirääkimisi lõpliku lahenduse leidmiseks, et kummagi poole ühiskond ja äriringkonnad saaksid lepingust võimalikult suurt kasu;

27.  peab kahetsusväärseks, et EL on selle piirkonna tähelepanuta jätnud, kuigi see on naftavarusid, kaubandusvõimalusi ja piirkondlikku stabiilsust silmas pidades strateegilise tähtsusega regioon;

28.  märgib, et pärast 20 aastat kestnud läbirääkimisi on vabakaubandusleping ikka veel sõlmimata; on teadlik sellest, et mõned GCC riigid on inimõigusi ja ebaseaduslikku rännet käsitlevad punktid tagasi lükanud;

29.  on arvamusel, et piirkonna strateegilist olulisust arvesse võttes ei tohiks vabakaubanduslepingut näha vaid vahendina, mis aitab kaubavahetuse kaudu heaolu suurendada, vaid ka geopoliitilise stabiilsuse edendamise vahendina;

30.  märgib, et Pärsia lahe koostöönõukogu on praegu ELi suuruselt kuues eksporditurg ning EL on Pärsia lahe koostöönõukogu peamine kaubanduspartner; märgib, et kaubavahetus on juba praegu tihe, kuid seda on võimalik veelgi tihendada, samuti on võimalik kaubavahetust mitmekesistada, arvestades ELi turu mahtu ja Pärsia lahe koostöönõukogu püüdeid oma eksporditava kauba mitmekesistamiseks; märgib, et vabakaubandusleping pakub ka uusi tehnilise koostöö ja tehnilise abi võimalusi; on seisukohal, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine aitaks sidemete tihendamisele ja mitmekesistamisele tublisti kaasa;

31.  rõhutab, et võttes arvesse asjaolu, et Pärsia lahe koostöönõukogusse kuuluvad riigid liiguvad naftasõltuvuse vähendamise eesmärgil majanduse mitmekesistamise poole, aitaks teenuste, kaubavahetuse ja investeeringute suurendamine kaasa Pärsia lahe koostöönõukogu riikide majanduse arengule;

32.  väljendab heameelt asjaolu üle, et viimase kahe aastakümne jooksul on ELi ja GCC majandussuhted tihedamaks muutunud ning kaubavahetuse maht on märkimisväärselt suurenenud, hoolimata sellest, et vabakaubanduslepingut ei ole sõlmitud; võtab seda kui märki, et vabakaubandusleping aitaks seda loomulikku kasvu veelgi suurendada ning asetaks selle avatumasse, prognoositavamasse ja turvalisemasse keskkonda;

33.  märgib, et suurem osa vabakaubanduslepinguga seotud tööst on juba tehtud, ning on seisukohal, et vabakaubandusleping sellisel kujul annaks suuri eeliseid mõlemale osapoolele; palub seepärast kummalgi osapoolel käsitada vabakaubanduslepingut üritusena, mis on suur ja tähtis mõlema piirkonna ja nende rahvaste jaoks; on seisukohal, et ELil ja Pärsia lahe koostöönõukogul on ühised huvid ja vajadused ning et ELi kogemused piirkondliku integratsiooni vallas võivad olla innustuseks Pärsia lahe piirkonnale; on sellega seoses arvamusel, et EL võib anda väärtuslikku tehnilist abi;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et läbipaistvuse puudumine riigihankemenetlustes ning välisinvestoritele juurdepääsu tõkestamine teenustesektoris võib ohustuda lepingu sõlmimist;

35.  on veendunud, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vaheline vabakaubandusleping oleks väga kasulik mõlemale poolele; usub, et vabakaubandusleping ELiga aitaks edendada Pärsia lahe kootöönõukogu majanduslikku integratsiooni ning et pärast Pärsia lahe nõukogu tolliliidu asutamist võib see anda hoogu juurde ka sellistele tähtsatele projektidele nagu Pärsia lahe nõukogu ühisturg ning Pärsia lahe nõukogu rahaliit ja ühine valuuta; on seisukohal, et Pärsia lahe koostöönõukogule võiksid kasuks olla ELi ühtse turu loomise ja ühisraha kasutuselevõtmise kogemused;

36.  toetab kindlalt kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni sõnumit ELi ja GCC ühisel ministrite konverentsil 2010. aasta juunis ja uuesti 22. septembril 2010. aastal ÜRO Peaassamblee ministrite konverentsi kõrval toimunud kohtumisel, milles ta osutas, et EL on valmis tegema viimased jõupingutused läbirääkimiste lõpuleviimiseks; hindab positiivselt ka GCC vastust, milles kinnitati soovi läbirääkimised lõpule viia;

37.  teab, et eksporditollid on mõne Pärsia lahe koostöönõukogu riigi jaoks tundlik küsimus, kuid peab kahetsusväärseks Pärsia lahe nõukogu läbirääkijate hiljutist otsust naasta selles küsimuses oma 2008. aasta seisukoha juurde, s.t jätta see küsimus vabakaubanduslepingust välja; on kindlalt seisukohal, et eksporditollide küsimust ei saa ühestki praegusest vabakaubanduslepingut välja jätta ning et Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjades on sätestatud, et vabakaubanduslepingud peavad soodustama nii impordi kui ka ekspordi tunduvat liberaliseerimist;

38.  soovitab ELil eraldada Pärsia lahe koostöönõukogule rohkem vahendeid, näiteks tööstusriikide ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega tehtava koostöö rahastamisvahendi kaudu, mis tuleks muuta nähtavamaks ning mis peaks keskenduma kohalike omavalitsuste ametnike koolitamiseks sobivatele programmidele, mis hõlmaksid ka kaubandusküsimusi;

39.  tuletab meelde, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on rahvusvaheline kaubandus üks ELi välispoliitika vahendeid ning seetõttu on liidu jaoks kõikide rahvusvaheliste lepingute puhul ülimalt olulised demokraatlike põhimõtete ja peamiste inimõiguste järgimine ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimused; nõuab seetõttu, et igas edaspidi sõlmitavas vabakaubanduslepingus peaks olema tõhus ja täitmisele kuuluv inimõiguste klausel;

40.  märgib, et Pärsia lahe koostöönõukogu kuues riigis on kokku 15 miljonit võõrtöötajat, kes moodustavad 40 % kogu elanikkonnast; tuletab meelde Pärsia lahe riikide võõrtöötajate ebakindlat olukorda, millele on tähelepanu juhtinud ILO, ning toetab ILO nõudmist miinimumpalga kehtestamise kohta selles piirkonnas, et takistada nii omamaiste tööliste kui ka võõrtööliste olukorra edasist halvenemist; toetab ka töötajate õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid moodustada ja nende liikmeks astuda;

41.  nõuab tungivalt, et austataks inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlikke põhimõtteid ja põhiõigusi; nõuab, et Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigid võitleksid eelkõige tööturul toimuva naiste diskrimineerimise ning laste ekspluateerimise vastu, ning rakendaksid tõhusalt ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO konventsiooni laste õiguste kohta;

42.  on seisukohal, et vabakaubanduslepingu läbirääkimistel peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigid ratifitseeriksid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase ja korruptsioonivastase ÜRO konventsiooni ning rahvusvahelise kõikide võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitset käsitleva konventsiooni ning neid täies ulatuses rakendaksid;

43.  on veendunud, et vabakaubanduslepingu sõlmimine edendaks oluliselt ELi liikmesriikide ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide suhteid ning annaks lisandväärtust hiljuti vastu võetud ühisele tegevuskavale – eeskätt võimaldaks suurendada suutlikkust ja parandada institutsionaalset raamistikku, muu hulgas ka Pärsia lahe koostöönõukogu sekretariaadis; peab kahetsusväärseks, et ELi diplomaatiline esindatus Pärsia lahe nõukogu riikides on jätkuvalt minimaalne, ning nõuab, et EL suurendaks uue Euroopa välisteenistuse kaudu oma diplomaatilist esindatust selle piirkonnas, nii et Pärsia lahe koostöönõukogu kuues liikmesriigis oleks igaühes ka liidu delegatsioon, ja et see toimuks tihedas koostöös Pärsia lahe koostöönõukogusse kuuluvates riikides olevate ELi liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega, et kasutada võimalikult palju ära nende piirkonnast saadud kogemusi; usub, et suurem diplomaatiline esindatus aitaks oluliselt suurendada võimalust viia läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle kiiresti lõpule ja lepingut hiljem rakendada;

44.  teeb ettepaneku korraldada regulaarselt ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisi; rõhutab, et selline tippkohtumine võiks tohutult kaasa aidata ELi ja Pärsia lahe nõukogu vaheliste poliitiliste, majandus-, kaubandus- ja kultuurisuhete edendamisele; soovitab nii ELi kui ka Pärsia lahe koostöönõukogu kõrgetel poliitiliste otsuste tegijatel regulaarselt kohtuda, et määrata koos kindlaks ühised huvid ja neid edendada ning sel moel suurendada vabakaubanduslepingu sõlmimise ja allkirjastamise tõenäosust lähimas tulevikus; on seisukohal, et nii ELi kui ka Pärsia lahe koostöönõukogu kõrged poliitiliste otsuste tegijad peaksid selleks tippkohtumiseks valmistuma, olenemata vabakaubanduslepingu sõlmimisest ja allkirjastamisest;

45.  väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatega on EList ja Pärsia lahe koostöönõukogust saanud suured investeeringupartnerid ning et 2008. aastal oli Pärsia lahe nõukogu ühes Iraagi ja Jeemeniga üks suurimaid investeerijaid ELis; on seisukohal, et vabakaubanduslepingu sõlmimine või vähemalt läbirääkimiste ametlik taasavamine aitaks kindlasti sõlmida kokkuleppeid, mis ergutaksid ja hõlbustaksid vastastikuseid otseinvesteeringuid, kui silmas pidada välisosalust takistavate tõkete kõrvaldamist ja investeeringute kaitset; tuletab meelde, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ELi pädevusse ning seetõttu on ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu kiire sõlmimine veelgi vajalikum; märgib, et tulevane vabakaubandusleping avaks mõlema osapoole jaoks uusi investeerimisvõimalusi ning suurendaks sealjuures Pärsia lahe nõukogu võimalusi täita kriteeriumid, mis on vajalikud ELi investeerimislepingu taotlemiseks ELi tulevase investeerimispoliitika raames;

46.  tuletab meelde, et Pärsia lahe koostöönõukogu tariifide langetamine vabakaubanduslepingu sõlmimise tulemusena aitaks suurendada rahvusvaheliste ettevõtete investeeringuid; on veendunud, et vabakaubanduslepingu mõjul suureneksid teenustega seotud investeeringuid, mis tooks kasu Pärsia lahe koostöönõukogu kui ka ELi liikmesriikide arengule;

47.  soovitab ELi ja GCC vahelises igat liiki kaubavahetuses kasutada eurot; hindab positiivselt tõsiasja, et Pärsia lahe nõukogu on algusest peale väljendanud soovi luua tolli- ja rahaliit; märgib, et tolliliit jõustus 2009. aastal, kuid läbirääkimised ühise valuuta üle praegu alles käivad;

48.  märgib, et Pärsia lahe koostöönõukogu riigid saavad praegu ELi üldise soodustuste süsteemi raames kasu sooduspääsust ELi turule; rõhutab, et vastavalt nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 15 lõikele 1 peaksid kõik Pärsia lahe koostöönõukogu riigid mitte ainult ratifitseerima kõik määruse III lisas loetletud 27 ILO ja ÜRO konventsiooni, vaid neid ka tõhusalt rakendama; on seisukohal, et piirkonna majandusarengut arvestades oleks vabakaubandusleping parem vahend majandusliku kasu jaotamiseks kogu piirkonnale;

49.  kinnitab taas, et ELi esmane eesmärk suhetes Pärsia lahe koostöönõukoguga peaks olema vabakaubanduslepingu sõlmimine, kusjuures tegemist oleks olulise piirkondadevahelise vabakaubanduslepinguga; seni, kuni lepingut pole sõlmitud ning järgides mõne GCC suurema kaubanduspartneri eeskuju, soovitab aga kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning kaubandusvolinikul kaaluda alternatiivseid lähenemisviise tulevastele kaubandussuhetele GCC riikidega – kahepoolsete kokkulepetena ELi ja nende Pärsia lahe riikide vahel, kes tunnevad, et on juba valmis end suhetes ELiga rohkem siduma; sealjuures tuleb arvesse võtta Pärsia lahe riikide üksteisest erinevat majanduskorraldust, nende riikide üksteisest erinevat reaktsiooni finantskriisile ning nende suhteid teiste kaubanduspartneritega.

Energeetika

50.  tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna partnerite olulise energiaalase koostöö üle, mida on praeguseks laiendatud ka taastuvenergia valdkonnale; on veendunud, et selle tegevusvaldkonna koostoimet kolme geograafilise ala vahel peab edendama, arvestades huvide ühtivust, tehnoloogilisi oskusi, rahastust ja ressursside rohkust (päike, tuul); väljendab heameelt selle üle, et loodud on ELi ja GCC ekspertide võrgustik, mis tegeleb GCC riikide põhihuviks saanud puhta energia tootmise küsimusega;

51.  märgib, et arvestades Pärsia lahe riikide ja Vahemere lõunaranniku riikide vahelisi strateegilisi, poliitilisi, kultuurilisi ja majandussidemeid, samuti Pärsia lahe riikide kasvavat mõju Vahemere äärsetele riikidele, võiks Pärsia lahe koostöönõukogu ja Vahemere Liidu vahel kavandada tugevamat, struktureeritud partnerlust, ning et Euroopa Liit peaks aktiivselt osalema sellise kõigile osapooltele kasuliku projekti edendamisel;

52.  tunnustab ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu energiaekspertide rühma tööd, eriti maagaasi, energiatõhususe ja tuumaohutuse valdkonnas;

53.  kutsub komisjoni üles mõlema piirkonna ees seisva kliimamuutuse ja kasvava energiatarbimise probleemi kontekstis tegelema energiatõhususe, kui ühe peamise arenguvaldkonnaga ja tõhustada koostööd energiatõhususe küsimuses;

54.  tunnistab, et fossiilkütused katavad praegu suurema osa ELi energiavajadusest; märgib siiski, et ELi naftavajadust mõjutavad edaspidi mitmed tegurid, näiteks ELi energia- ja kliimapoliitika, tarnekulud, hindade kõikumine ja tööstuse areng, näiteks seoses energiatõhususe ja elektripõhise liiklusega, mis ühiselt põhjustavad pikaajalist ebakindlust tulevase nõudluse suhtes ning investeerimise suhtes nafta otsimise ja ammutamise ning rafineerimise tootmisvõimsusse;

55.  nõuab suuremat läbipaistvust andmete osas, mis puudutavad vastastikust hinnangulist nafta- ja gaasinõudlust ning -pakkumist prognoositavatel naftaturgudel; rõhutab seetõttu JODI (Joint Oil Data Initiative) olulisust;

56.  hindab väga kõrgelt ministrite ühisnõukogu kindlat tahet tugevdada keskkonnaalast ja kliimamuutustega seotud koostööd;

57.  tunnustab GCC jõupingutusi suurendada maagaasivarude ja veeldatud maagaasi potentsiaali vastavalt ELi soovile mitmekesistada energiaallikaid ja tarneteid; rõhutab seetõttu, et on oluline suurendada veeldatud maagaasi eksporti ELi, kaasates Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridori veeldatud maagaasi terminalid, ja rajada koos Pärsia lahe koostöönõukoguga ühiseid torujuhtmeid kas otseselt või olemasolevate ja kavandatavate torujuhtmetega ühendamise teel, nagu see on kavas Nabucco, Araabia gaasijuhtme (AGP) ja ITGI puhul;

58.  kutsub GCC liikmesriike üles kooskõlastama gaasi veeldamise tehnoloogia (GTL) edasiarendamist oma Euroopa partneritega, et hõlmata veeldatud gaas paremini Euroopa energiakandjate kombinatsiooni; rõhutab, et GCC võiks gaasi veeldamist kasutada ka alternatiivina gaasi põletamisele atmosfääris;

59.  rõhutab, et ELil on võimalus investeerida Pärsia lahe koostöönõukogu energia tootmise mahu suurendamisse, kasutades energia tootmisel, ülekandmisel ja energiavõrkude ühendamisel uusimat tehnoloogiat; soovitab sellega seoses teha edaspidi koostööd, mis keskenduks eriti elektrivõrkude integreerimisele ja nn aruka võrgu tehnoloogiale;

Tööstus ja toorained

60.  rõhutab ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise usaldusväärse partnerluse olulisust toorainete kasutamisel ja nendele juurdepääsul; toetab avatud kaubaturgusid ja mittetariifsete tõkete kaotamist; kiidab heaks kõik jõupingutused, mida on vabakaubandusläbirääkimistel juba tehtud, et tagada turvaline ja jätkusuutlik toormaterjaliga varustamine;

61.  nõuab, et tehtaks ühiseid jõupingutusi toorainete hinnakõikumiste ja toorainetega spekuleerimise vastu võitlemiseks ning suurendataks sel eesmärgil börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise läbipaistvust ja järelevalvet; tunnustab sellega seoses OPECi hiljutist nõudmist, et kontrolli börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise üle tugevdataks, samuti Prantsusmaa püüdeid tegeleda kaupadega spekuleerimise probleemiga G20 raamistikus;

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

62.  rõhutab, et on oluline tihendada kahepoolset koostööd Pärsia lahe koostöönõukoguga teadusuuringute ja tehnoloogia programmides, keskendudes eelkõige teadmistele tuginevatele uutele tööstusharudele niisugustes valdkondades nagu taastuvad energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, nafta ja maagaasi tuletisinstrumendid ning energiatõhusus ja biomass; nõuab koostöö alustamist, mis hõlmaks tehnosiiret ja sellega seostatud turvalist ja jätkusuutlikku toormega varustamist;

63.  nõuab, et Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa Tehnoloogiainstituut tihendaksid koostööd Pärsia lahe koostöönõukoguga, et toetada ja edendada ka teaduslikku dialoogi ning piirkondade koostööd selles valdkonnas;

Haridus

64.  tuletab meelde, et GCC liikmesriigid on seadnud hariduse riiklikuks prioriteediks ja et siin on palju rahuldamata vajadusi inimressursside (ei jätku õpetajaid), õppe sisu (tööturu muutustele mittevastavus) ja õppekavade kvaliteedi (aegunud metoodika ja õppematerjalid) ning uute tehnoloogiate kasutamise osas; palub aktiivselt toetada ametiasutuste pingutusi nende puudustega tegelemisel ja teeb ettepaneku ulatuslikuks koostööks alg-, kesk- ja kõrghariduse valdkonnas, et parandada hariduse kättesaadavust nii meeste kui ka naiste jaoks;

65.  rõhutab, et see koostöö peaks hõlmama ka üliõpilaste, õppejõudude ja spetsialistide vahetusprogrammide täiendavat toetamist; kahetseb, et peamiselt teabe puudumise tõttu ei tunta piirkonnas tervikuna veel peaaegu üldse programmi Erasmus Mundus; tervitab Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ülikoolide algatust ülikoolide vaheliste partnerlussuhete ja vahetusprogrammide käivitamiseks; tuletab aga meelde, et selles osas on Euroopa Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast maha jäänud; kutsub komisjoni üles korraldama teabepäevi Euroopa hariduse ja teadusuuringute kohapeal tutvustamiseks; rõhutab, et vahetusprogrammid tuleks suunata üliõpilastele, õpetajatele, teadlastele ja haldustöötajatele, tagades seejuures sugupoolte võrdse esindatuse; arvab, et tuleks luua vahetusprogrammid noorematele vanuserühmadele ehk keskkooliõpilastele;

66.  tunneb heameelt komisjoni toetatud ELi ja GCC avaliku diplomaatia ja avalikkuse teavitamise projekti Al-Jisri üle, mis on osutunud ääretult kasulikuks; seepärast soovitab kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi talitustel kavandada avaliku diplomaatilise tegevuse laiendamist piirkonnas, kus ELi veel ikka selgelt ei mõisteta ja kus vahendid sellest puudusest ülesaamiseks on piiratud; rõhutab parema teavitusstrateegia väljatöötamise vajadust, sealhulgas vajadust tutvustada ELi poliitikat ja seisukohti araabia keeles, et jõuda piirkonnas laiema kuulajaskonnani;

67.  rõhutab, et kuna puuduvad ELi ja GCC koostööprogrammid meedia valdkonnas, on tulemuseks teabepuudus; palub komisjonil tulla välja meetmetega GCC riikide tihedamaks hõlmamiseks antud valdkonnas tehtavasse koostöösse, et muuta EL piirkonnas silmatorkavamaks ja edendada vastastikust mõistmist;

68.  peab hädavajalikuks parandada Euroopas Pärsia lahe riike käsitlevate teadusuuringute ja õppekursuste osas esinevaid puudujääke; soovitab juurutada ülikoolides araabia maailma sellele osale pühendatud kaasaegsed õppeprogrammid; arvab, et samamoodi tuleks Pärsia lahe piirkonna ülikoolides pakkuda Euroopa Liitu tutvustavaid õppeprogramme;

o
o   o

69.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, GCC sekretariaadile ja GCC liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 83. (2) EÜT C 231, 17.9.1990, lk 216. (3) ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 100.