Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0196(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0038/2011

Esitatud tekstid :

A7-0038/2011

Arutelud :

PV 23/03/2011 - 20
CRE 23/03/2011 - 20

Hääletused :

PV 24/03/2011 - 6.13
CRE 24/03/2011 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 23/06/2011 - 12.19
CRE 23/06/2011 - 12.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0116
P7_TA(2011)0293

Vastuvõetud tekstid
PDF 833kWORD 830k
Neljapäev, 24. märts 2011 - Brüssel
Tarbija õigused ***I
P7_TA(2011)0116A7-0038/2011

Euroopa Parlamendi 24. märtsil 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (KOM(2008)0614 – C6-0349/2008 – 2008/0196(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Ettepanekut on muudetud järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest, mis kehtis endistes direktiivides, mille kohaselt liikmesriigid võisid säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju.
 (2)  Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes, lubades samas liikmesriikidel teatavate muude aspektide suhtes säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju, mis näevad ette tarbijakaitse kõrgema taseme.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)   Tarbijad ei ole kaugmüügi piiriülest potentsiaali täies ulatuses ära kasutanud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potensiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksiküritajad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutest taganemise täielik ühtlustamine kaasa ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.
 (5)  Kaugmüügi piiriülest potentsiaali ei ole täies ulatuses ära kasutatud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potentsiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksikkauplejad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise teatavate aspektide täielik ühtlustamine kaasa tarbijate paremale kaitsmisele ning ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Tarbijalepinguid käsitlevad liikmesriikide õigusaktid erinevad üksteisest oluliselt, mis võib märgatavalt moonutada konkurentsi ning takistada siseturu tõrgeteta toimimist. Ühenduse õigustik, mis kehtib kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute valdkonnas tarbekaupade ja nende garantiide kohta, samuti ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, sätestab õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid ja annab liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, et tagada oma territooriumil kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Lisaks on paljud küsimused eri direktiivides vastuoluliselt reguleeritud või jäetud lahendamata. Neid küsimusi on liikmesriigid erinevalt lahendanud. Selle tulemusena erinevad tarbijate lepingulisi õigusi käsitlevate direktiivide rakendamiseks kehtestatud riiklikud eeskirjad suuresti.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Need erinevused kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes. Tarbijate usaldamatust suurendab veelgi tarbijakaitse ebaühtlane tase ühenduse piires. See probleem on eriti aktuaalne uute turuarengute taustal.
 (7)  Teatavad erinevused tarbijatega sõlmitavaid lepinguid, eelkõige kauglepinguid või väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid käsitlevates liikmesriikide õigusaktides kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii kauplejad kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi kauplejate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab ebaproportsionaalne killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu ühenduses. Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete ühenduse tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu ühenduse territooriumil.
 (8)   Kui ei ole sätestatud teisiti, ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 ei tohiks käesoleva direktiivi sätted takistada liikmesriike kehtestamast või säilitamast rangemaid siseriiklikke meetmeid, mis parandavad tarbijakaitset. Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide täielik ühtlustamine on siiski õigustatud, et tagada ühtne tarbijakaitse regulatiivraamistik ja tunduvalt suurendada nii tarbijate kui ka kauplejate õiguskindlust piiriüleses äritegevuses. Sel juhul saavad nii tarbijad kui ka kauplejad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu liidus. Seega tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu liidu territooriumil. Lisaks sellele kõrvaldatakse ühtsete eeskirjade kehtestamisega liidu tasandil eeskirjade ebaproportsionaalsest killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a)  Käesolevat direktiivi ei kohaldata tervishoiuteenuste suhtes, st kõigi teenuste suhtes, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 b (uus)
(10 b)  Hasartmängud, sealhulgas loteriid ja kihlveod, ei kuulu oma eripära tõttu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, mistõttu peavad liikmesriigid suutma kehtestada nimetatud valdkonnas muid, sealhulgas rangemaid tarbijakaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu hõlmavad käesoleva direktiivi sätted finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses, mis on vajalik regulatiivsete tühimike täitmiseks.
 (11)  Kehtiv liidu õigustik muu hulgas tarbijatele osutatavate finantsteenuste või reisipakettide valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu ei kohaldata käesoleva direktiivi artikleid 5–19 ja artiklit 23a finantsteenuseid käsitlevate lepingute suhtes ning artikleid 9–19 reisipakette käsitlevate kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, ilma et see piiraks kehtivates liidu õigusaktides sisalduvate muude sätete kohaldamist. Finantsteenuste puhul tuleks ergutada liikmesriike liidu tasandil reguleerimata küsimustes õigusaktide väljatöötamisel lähtuma finantsteenuste valdkonnas kehtivatest liidu õigusaktidest, et kõigile tarbijatele ja kõigi finantsteenuseid käsitlevate lepingute puhul oleks tagatud võrdsed tingimused. Komisjon peaks püüdma finantsteenuseid käsitlevat liidu õigustikku täiendada, et kõrvaldada õiguslikud lüngad ja kaitsta tarbijaid igat liiki lepingute korral.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Käesoleva direktiivi artiklid 9–19 ei piira liikmesriikide õigusaktide nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad kinnisvara omandamist ja kinnisvaraga seotud tagatisi või kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist või ülekandmist. See hõlmab nimetatud õigusaktidega seotud lepinguid, näiteks veel arendamata kinnisvara müük ja üürimine-ostmine.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 b (uus)
(11 b)  Kuna psühholoogilist eriolukorda ei eksisteeri lepingute puhul, mille liikmesriikide eeskirjade kohaselt kinnitab avaliku võimu kandja, tuleks sellised lepingud käesoleva direktiivi artiklite 9–19 reguleerimisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 c (uus)
(11 c)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mootorsõiduki liisinguleping, mille korral mootorsõiduk lepingu lõppedes tagastatakse, mootorsõiduki rendi teenust.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 d (uus)
(11 d)  Paljud liikmesriigid on otsustanud siseriiklikke tarbijakaitse eeskirju kohaldada ka muudele üksustele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, alustavad äriühingud või väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning teisedki liikmesriigid võivad sellise otsuse vastu võtta. Tuleks meeles pidada, et liikmesriigid võivad laiendada vastuvõetud riiklike eeskirjade reguleerimisala, et kohaldada käesolevat direktiivi juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tarbijad.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 e (uus)
(11 e)  Digitaalvormingus tarbijani toimetatavat digitaalset infosisu, mida tarbija saab kasutada alaliselt või sarnaselt füüsiliselt oma valduses oleva kaubaga, tuleks käsitleda kui kaupa, et kohaldada käesoleva direktiivi müügilepingute suhtes kohaldatavaid sätteid. Kuid lepingust taganemise õigus peaks kehtima ainult hetkeni, mil tarbija otsustab digitaalsisu alla laadima hakata.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus müügi- või teenusleping sõlmitakse üksnes ühe või mitme sidevahendi vahendusel (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele. See parandaks ka õiguskindlust, võrreldes praegu kehtiva mõistega, mille kohaselt nõutakse organiseerunud kaugmüügiskeemi olemasolu, mida kasutades kaupleja lepingu sõlmib.
 (12)  Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kauba tarnimist või teenuse osutamist käsitlev leping sõlmitakse kaupleja ja tarbija vahel organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). Organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi mõiste ei peaks hõlmama veebisaite, mis annavad üksnes teavet kaupleja, tema kauba ja/või teenuste kohta, isegi juhul, kui sellisel veebisaidil on osutatud üks või mitu sidevahendit. See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja on juhuslik kaugmüüja või kasutab organiseeritud skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.
 (13)  Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja kasutab organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad psühholoogilise surve all, olenemata sellest, kas nad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes.
 (14)  Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad ajutiselt erilises olukorras, mis erineb poes valitsevast olukorrast näiteks psühholoogilisest seisukohast vaadatuna ning kaupade ja hindade võrdlemise võimaluste poolest, olenemata sellest, kas tarbijad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes, kuid üksnes juhul, kui lepingu põhikomponendid on määratud kindlaks ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel. Kuid käesolevas direktiivis toodud teavitamisnõue ei hõlma lepinguid, mille puhul tarbija tasutav summa ei ületa 40 eurot, et mitte koormata liigse teavitamiskohustusega näiteks tänaval kauplejaid, kes tarnivad kauba koheselt. Sellistel juhtudel ei ole vaja ka taganemisõigust, sest selliste lepingute mõju on selgelt nähtav. Liikmesriikidele peaks siiski jääma vabadus kehtestada madalam väärtus ja neide tuleks ergutada seda tegema.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid ja -laudu tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.
 (15)  Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood, takso või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt või regulaarselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)   Püsiva andmekandja mõiste peaks hõlmama eelkõige paberil dokumente, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte ja arvuti kõvaketast, millele on salvestatud e-kiri või pdf-dokument.
 (16)   Püsivad andmekandjad peaks hõlmama eelkõige paberit, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte või arvuti kõvakettaid. Selleks, et olla püsiv andmekandja, peab e-kiri või veebisait esiteks võimaldama tarbijal säilitada teavet nii kaua, kuni see on tema jaoks asjakohane, et kaitsta oma huve, mis tulenevad suhtest kauplejaga. Teiseks peaks e-kiri või veebisait võimaldama säilitada teavet nii, et kauplejal on võimatu seda ühepoolselt muuta.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)   Tarbijatel peab olema õigus saada teavet enne lepingu sõlmimist. Siiski ei pea kaupleja esitama teavet, mis on kontekstist ilmne. Näiteks ettevõtte äriruumides toimuva tehingu puhul võivad toote peamised omadused, kaupleja identiteet ja tarnekorraldus olla selgelt näha. Kaugtehingute ja väljaspool äriruume tehtavate tehingute puhul peaks kaupleja esitama teavet maksekorra, tarnetingimuste, tarne toimumise ja kaebuste lahendamise põhimõtete kohta, sest need ei pruugi igas olukorras selged olla.
 (17)   Tarbija peab saama õigeaegselt enne äriruumides sõlmitava lepingu, kauglepingu, väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või samalaadse lepingu sõlmimist piisavalt teavet.
Teabe esitamisel peab kaupleja arvesse võtma nende tarbijate erivajadusi, kes on eriti kaitsetud oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu, mille ettenägemist kauplejalt võib mõistlikult eeldada. Kuid erivajaduste arvessevõtmine ei tohiks tekitada tarbijakaitse erinevat taset.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17 a)  Olenemata sellest, et väljaspool äriruume sõlmitava mitmeotstarbelise lepingu puhul, mille puhul kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ja tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot, on kaupleja vabastatud kohustusest esitada artiklis 9 sätestatud teave püsival andmekandjal, peaks kaupleja esitama tarbijale siiski põhjaliku teabe lepingu põhipunktide kohta – eriti mis puudutab hinda – enne, kui nimetatud leping tarbija jaoks siduvaks muutub.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Tarbija peaks teadma, kas ta sõlmib lepingu kauplejaga või vahendajaga, kes tegutseb mõne teise tarbija volitusel, sest viimati kirjeldatud olukorra puhul võib selguda, et käesoleva direktiiviga pakutav kaitse sel juhul tarbijale ei laiene. Seepärast peaks vahendaja sellest asjaolust teavitama ja võimalikke tagajärgi kirjeldama. Mõistet „vahendaja” ei tohiks kasutada Interneti-müügifoorumite kohta, kus ei sõlmita lepinguid mõne teise isiku nimel või volitusel.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, mis annaks talle võimaluse veenduda kauba olemuses ja toimimises.
 (22)  Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, et ta saaks kuni taganemisperioodi lõpuni veenduda kauba olemuses, kvaliteedis ja toimimises. Taganemisõigus tuleks tagada ka väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Õiguskindluse tagamiseks on käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. Seega tuleks kõiki käesolevas direktiivis sisalduvaid ajavahemikke väljendada kalendripäevades.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Kui tarbija tellib samalt kauplejalt rohkem kui ühe kaubaartikli, peab tarbijal olema taganemisõigus iga eseme suhtes. Kui kaubaartiklid tarnitakse eraldi, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, mil tarbija saab tegelikult kätte selle konkreetse eseme. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, kui tarbija või tema poolt määratud kolmas isik saab kätte viimase saadetise või kauba osa.
 (26)  Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija või tema poolt määratud kolmas isik (välja arvatud kaupleja) saab kätte esimese osa kaubast. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis peaks konkreetne taganemisperiood algama päevast, mil tarbija saab kätte viimase saadetise või kauba osa. Kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitu kaupa, mis tarnitakse eraldi, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija saab kätte viimase osa tellitud kaubast.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks seoses ajavahemikega tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes kolme kuu pikkune ajaline piirang, tingimusel, et kaupleja on täitnud oma lepingulised kohustused täies ulatuses. Kaupleja kohustused loetakse täielikult täidetuks, kui ta on kauba tarbijale tarninud või tarbija tellitud teenuse täielikult osutanud.
 (27)  Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes ühe aasta pikkune ajaline piirang. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud säilitada seni kehtinud siseriiklike õigusaktidega ettenähtud pikem ajaline piirang.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu ühenduse piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega).
 (28)  Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu liidu piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega). Siiski peaks tarbijale jääma vabadus taganeda oma valitud sõnastust kasutades, eeldusel et tema avaldus kauplejale on selgelt sõnastatud. Kauba tagasisaatmine, kirja saatmine või helistamine võiks samuti sellele nõudmisele vastata, kuid käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul taganemise tõendamise kohustus võib lasuda tarbijal. Seetõttu on tarbija huvides kasutada kauplejale oma taganemisest teada andmiseks püsivat andmekandjat.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale.
 (30)  Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale, välja arvatud summad niisuguste kiirkullerteenuste kasutamise eest, mida tarbija on konkreetselt nõudnud. Tagasimakset peaks olema võimalik teha igasuguste makseviiside abil, tingimusel, et need on seaduslikud riigis, kus tarbija makse vastu võtab. Seetõttu ei saa tagasimakset teha kinke- või ostukaartide kujul.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Et vältida olukorda, kus kaupleja tagastab raha tarbijale, kes ei ole kaupa tagasi saatnud, tuleks nõuda, et tarbija saadab kauba tagasi mitte hiljem kui neliteist päeva pärast seda, kui ta on teatanud kauplejale oma taganemisotsusest.
 (32)  Et vältida olukorda, kus kaupleja tagastab raha tarbijale, kes ei ole kaupa tagasi saatnud, tuleks nõuda, et tarbija saadab kauba tagasi mitte hiljem kui neliteist päeva pärast seda, kui ta on teatanud kauplejale oma taganemisotsusest. Lisaks peaks kauplejal olema võimalik muuta tagasimakse sõltuvaks ka sellest, kas tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane. Erandit kohaldataks näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur).
 (33)  Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane ja taganemisõiguse kasutamine seaks kaupleja ebaõiglaselt ebasoodsasse olukorda. Erandit kohaldataks eelkõige toiduainete ja muude hügieeni seisukohast tundlike või kergriknevate kaupade puhul, näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur). Taganemisõigust ei tuleks ette näha ka teatavate muude kaupade ja teenuste, näiteks toorainete – nagu kütteõli – puhul, mille hind sõltub turu kõikumisest.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
(34)  Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (nt tarbija laeb selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul.
 (34)  Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping või väljaspool äriruume sõlmitav leping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (näiteks tarbija laadib selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul, tingimusel et selline nõusolek kujutab endast teadlikku nõusolekut, st tarbijat on teavitatud otsusega kaasnevast taganemisõiguse kaotusest.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
(37)  Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada. Seetõttu ei peaks kohaldama taganemisõigust tarbija kodus teostatavate kiireloomuliste parandustööde suhtes, mille puhul taganemisõigus ei sobiks kokku hädaolukorraga; sama kehtiks poodide kojukandeteenuste puhul, kus tarbija võib valida poe veebilehelt toitu, jooke ja muid kaupu koheseks koduseks tarbimiseks ja kus need kaubad tuuakse tarbijale koju kätte. Sellistel juhtudel on tegemist kaubaga, mis ei ole kallis ja mida tarbija ostab pidevalt igapäevaseks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks ning mille suhtes seetõttu ei tuleks taganemisõigust kohaldada. Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.
 (37)  Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 a (uus)
(37 a)  Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 b (uus)
(37 b)  Kui kaupleja ei täida võetud tarnimiskohustust, peaks tarbija esitama kauplejale püsival andmekandjal nõude toimetada kaup kohale vähemalt seitsme päeva jooksul ning teavitama kauplejat oma kavatsusest lepingust taganeda, kui kaupa ei tarnita. Kui seatud ajavahemiku jooksul ei ole võetud mingeid kauplejapoolseid meetmeid, võib lugeda tarbija lepingust taganenuks. Ilma et see piiraks tarbija õigust nõuda kahjude hüvitamist, peaks tarbijal olema õigus raha tagastamisele seitsme päeva jooksul juhul, kui summa on juba makstud. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38
(38)  Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil. Ainult eeskirjad, millest saab hõlpsasti erandeid teha, võimaldavad vajalikku paindlikkust, et neid erinevusi arvesse võtta. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.
 (38)  Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil: kas kohe või hilisemal kuupäeval. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud konkreetses tarnimiskuupäevas, peaks kaupleja kauba tarnima võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38 a (uus)
(38 a)  Paljude tehingute puhul ei anta tarbijatele piisavalt võimalusi maksmisvahendi valimiseks või neilt võetakse tasu, kui nad keelduvad teatud maksevahendi kasutamisest. Selle olukorra kajastamiseks tuleks ette näha säte, mis tagab, et kaupleja pakub tarbijale valikut eri maksevahendite vahel, ning kauglepingute puhul peavad need hõlmama nii elektroonilisi kui ka mitteelektroonilisi maksevahendeid. Mitteelektrooniline maksesüsteem oleks näiteks võimalus trükkida maksekorraldus kaupleja veebisaidilt ja tasuda see sularahas pangas või muus kaupleja kontaktpunktis.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteediga. Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg.
(39)  Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteedi ja kvantiteediga. Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg. Kaup tuleks lugeda lepingutingimustele mittevastavaks ka juhul, kui tarniti vale kaup või kui tarne ei olnud täielik.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Kui kaup ei vasta lepingutingimustele, siis peaks tarbija saama kõigepealt võimaluse nõuda kauplejalt kauba parandamist või selle asendamist, olenevalt kaupleja eelistusest – seda siiski vaid juhul, kui kaupleja ei tõesta, et sellised nõudmised on ebaseaduslikud, osutuvad võimatuks või nõuavad kauplejalt ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kaupleja jõupingutused tuleks määrata objektiivselt, võttes arvesse kaupleja kulusid kauba mittevastavuse kõrvaldamisel, kauba väärtust ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele. Varuosade puudumine ei tohiks olla põhjuseks, mis õigustab kaupleja suutmatust kõrvaldada kauba mittevastavuse mõistliku ajavahemiku jooksul või ebaproportsionaalsete jõupingutusteta.
 (40)   Tarbijal peaks kõigepealt olema võimalus nõuda kauplejalt kauba parandamist või asendamist, välja arvatud juhul, kui kõnealused nõuded osutuvad võimatuks või on ebaproportsionaalsed. See, kas nõue on ebaproportsionaalne, tuleks kindlaks määrata objektiivselt. Nõuded tuleks lugeda ebaproportsionaalseks juhul, kui need tooks muude nõuetega võrreldes kaasa põhjendamatuid kulusid. Selleks et teha kindlaks, kas kulud on põhjendamatud, peaksid ühe nõude täitmisega kaasnevad kulud olema tunduvalt suuremad kui teise nõudega kaasnevad kulud.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 41
(41)  Tarbija ei peaks kandma mingeid kulusid seoses kauba mittevastavuse kõrvaldamisega, eelkõige postitamise, tööjõu ja materjalide osas. Samuti ei pea tarbija kompenseerima kauplejale puudustega kauba kasutamist.
 (41)  Tarbija ei peaks kandma mingeid kulusid seoses kauba mittevastavuse kõrvaldamisega, eelkõige postitamise, tööjõu ja materjalide osas. Samuti ei pea tarbija kompenseerima kauplejale puudustega kauba kasutamist. Tarbijal peaks olema kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega õigus nõuda kahjude hüvitamist, mis tekivad lepingutingimustele mittevastavuse ja selle kaupleja poolt kõrvaldamata jätmise korral. Kõnealune kahju peaks hõlmama mitterahalist kahju, kui kohaldatav siseriiklik õigus seda ette näeb.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42
(42)   Kui kaupleja on kas keeldunud mittevastavusest tulenevaid nõudeid täitmast või ei ole tal korduvalt õnnestunud neid täita, peaks tarbijal olema õigus vabalt valida mistahes õiguskaitsevahendit. Kaupleja keeldumine võib olla kas otsene või kaudne, viimasel juhul peetakse silmas olukorda, kui kaupleja ei vasta või ignoreerib tarbija nõuet mittevastavus kõrvaldada.
 (42)   Tarbijal peaks olema õigus vabalt valida mis tahes õiguskaitsevahendit, kui tal ei ole õigust nõuda kauba parandamist või asendamist. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte, millega sätestatakse õigus kauba mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid vabalt valida.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42 a (uus)
(42 a)  Tuleks sätestada, et teatavatel juhtudel võib pidada kauplejat vastutavaks lepingule mittevastavuse eest, mis esines tarbijale riski ülekandmise ajal, isegi kui lepingule mittevastavus tuleb ilmsiks alles pärast seda.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42 b (uus)
(42 b)  Kui kaupleja vastutab lõppmüüjana tarbija ees tootja tegevuse või tegematajätmise tõttu, tuleks tagada, et kauplejal kui lõppmüüjal on õigus esitada regressinõue vastutava(te) isiku(te) vastu lepinguahelas. Selleks peaksid liikmesriigid oma siseriiklikes õigusaktides kindlaks määrama vastutavad isikud ning nägema ette asjakohased meetmed ja toimimise korra.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42 c (uus)
(42)  Tarbijale tuleks kauba mittevastavuse kindlakstegemiseks ette näha kaheaastane garantiiaeg. Tarbija huvides peaks olema võimalik eeldada, et kui kauba mittevastavus tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esines see juba riski ülekandmise hetkel. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte garantiiaja, tõendamiskohustuse ümberpööramise kestuse või erieeskirjade kohta, mis käsitlevad pärast garantiiaja lõppemist ilmnenud olulisi lepingule mittevastavusi.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43
(43)  Direktiivis 1999/44/EÜ antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada ajavahemik kestusega vähemalt kaks kuud, mille jooksul tarbija peab kauplejale mis tahes mittevastavusest teatama. Ülevõtmisõigusaktides kehtestatud erinevused on tekitanud kaubandustõkkeid. Seetõttu on vaja selline regulatiivne võimalus kõrvaldada ja parandada õiguskindlust, kohustades tarbijaid teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul selle avastamise kuupäevast.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 44
(44)  Mõned kauplejad või tootjad pakuvad tarbijatele kauba garantiid. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, peaks kauba garantii sisaldama teatavat teavet, sealhulgas garantii kestuse ja territoriaalse kohaldamisala kohta, ning kinnitust, et kõnealune garantii ei mõjuta tarbija seaduslikke õigusi.
 (44)  Mõned kauplejad või tootjad pakuvad tarbijatele kauba garantiid. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, peaks kauba garantii sisaldama teatavat teavet, sealhulgas garantii kestuse ja territoriaalse kohaldamisala kohta, ning kinnitust, et kõnealune garantii ei mõjuta kehtivates siseriiklikes õigusaktides ja käesolevas direktiivis sätestatud tarbija seaduslikke õigusi.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 45 a (uus)
(45 a)  Ühtlustatud regulatiivsed aspektid puudutavad ainult kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavaid lepinguid. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riiklikku õigust töölepingute, pärimis- ja perekonnaõiguse valdkonna lepingute ning äriühingute liitmist või loomist, partnerluslepinguid ning võlakirju reguleerivate lepingute osas.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46
(46)  Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme, mis on vastavuses ühenduse õigusega. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes selliseid lepingutingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega ühendus või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.
 (46)  Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avalikku korda reguleerivaid sätteid, mis on vastavuses liidu õigusega. Lepingutingimused peaksid peegeldama ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid ja sätteid. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes tingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega liit või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 47
(47)   Tarbijalepingud tuleb koostada lihtsas ja arusaadavas keeles ja need peavad olema hästi loetavad. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.
 (47)   Kõik lepingutingimused peaksid olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 47 a (uus)
(47 a)  Kauplejad peaksid saama vabalt valida lepingutingimuste edastamisviisi, näiteks kirjastiili laadi ja suuruse, milles lepingutingimused kirja pannakse. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud puuetega isikute puhul või juhul, kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele. Liikmesriigid võivad samuti püüda kehtestada lisanõudeid juhul, kui selliseid kaupu või teenuseid käsitlevate lepingute keerukus võib põhjustada tarbijale kahju, kaasa arvatud sektori konkurentsiga seotud küsimused. See võib kehtida näiteks finantsteenuste, gaasi, elektri ja vee, telekommunikatsiooni ja kinnisvaraga seotud lepingute puhul. Siiski ei tohiks see kehtida sõlmimist käsitlevate ja muude ametlike riiklike nõuete puhul, näiteks keel, milles tingimused esitatakse, nõuded tingimuste sisu või konkreetsete sektorite terminite sõnastamise kohta. Käesolev direktiiv ei peaks ühtlustama tarbijalepingutele kehtivaid keelenõudeid. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik siseriiklikus õiguses säilitada või kehtestada keelenõuded lepingutingimuste osas.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49
(49)  Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel.
 (49)  Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel. Asjaomane väljaarvamine ei kehti kauplejale ettenähtud tasu kohta lepingus välja toodud kõrvaltasude või tinglike tasude korral, arvestades sinna hulka lepingu tingimuste mittetäitmisega seotud maksud või tasud, mille suhtes tuleks kohaldada täielikult õigluse testi.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 50
(50)  Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist. Need nimekirjad peaksid kehtima kõigis liikmesriikides.
 (50)  Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste mittetäielikku nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 51
(51)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 52
(52)  Eelkõige tuleks anda komisjonile õigus muuta II ja III lisa, kus on esitatud lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks või mis võivad seda olla. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53
(53)  Komisjoni õigust muuta II ja III lisa tuleks kasutada selleks, et tagada ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate eeskirjade järjekindel rakendamine, täiendades neid lisasid lepingutingimustega, mida tuleks pidada ebaõiglaseks igas olukorras või mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 55 a (uus)
(55 a)  Liikmesriigid peaksid tagama, et nende riigiasutused teeksid vajalikul määral koostööd Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga, et reageerida piiriülestele juhtumitele, eelkõige juhul, kui Euroopa tarbijakeskustes on lahendamisel vastavad taotlused.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 60
(60)  Euroopa Komisjon püüab leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid põhilistest õigustest, mis neil on ostu sooritades.
 (60)  Komisjon püüab pärast liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerimist leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid ja kauplejaid põhilistest õigustest, mis neil müügikohas on. Komisjon peaks teavitamiseks eelkõige kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avaliku meedia vahendeid.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 61 a (uus)
(61 a)  Tuleks näha ette vastastikuse hindamise menetlus, mille raames liikmesriigid peavad kõigepealt käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi jooksul läbi vaatama oma õigusaktid, et teha kindlaks, millised Euroopa Liidu toimimise lepinguga kooskõlas olevad rangemad õigusaktid oma siseriiklikus õiguses säilitada või millised õigusaktid tuleb vastu võtta, et tagada tarbijate parem kaitse. Ülevõtmisperioodi lõpuks peaksid liikmesriigid koostama aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Komisjon peaks esitama iga aruanne kõikidele teistele liikmesriikidele ja sidusrühmadele. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament võivad kuue kuu jooksul esitada oma märkusi kõnealuste aruannete kohta. Komisjon peaks hiljemalt aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi lõppu ja seejärel iga kolme aasta tagant esitama aruande, millele on vajaduse korral lisatud õigusaktide ettepanekud. Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele vajaduse korral tuge ühise meetodi väljatöötamisel.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 61 b (uus)
(61 b)  Selleks et tagada kõikides liikmesriikides tarbijakaitse kõrge tase, tuleks ergutada isikuid ja organisatsioone, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta, teavitama liikmesriike ja komisjoni oma hinnangutest ning andma vabatahtlikke soovitusi, et liikmesriigid ja komisjon saaksid neid käesoleva direktiivi läbivaatamisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 63
(63)  On asjakohane vaadata käesolev direktiiv läbi, kui ilmnevad mingid tõkked siseturu toimimisel. Läbivaatamise tulemusena võib komisjon koostada ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, mis võib sisaldada muudatusi teistes tarbijakaitset käsitlevates õigusaktides, mis kajastavad komisjoni tarbijapoliitika strateegiaga võetud kohustust ühenduse õigustik ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks läbi vaadata.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1
Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.
 Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisele ja siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 1
(1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;
 (1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb peamiselt eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;
Liikmesriigid võivad säilitada või laiendada käesoleva direktiivi eeskirjade kohaldamist juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tarbijad.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 2
(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik;
 (2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või riigiomanduses, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega seoses sellise kaupleja volitusel tegutsev isik;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)
(2 a) kaup – mis tahes materiaalne vallasvara ja mis tahes mittemateriaalne vara, mida saab kasutada selle füüsilise omamisega sarnasel viisil, välja arvatud kaup, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaubaks ka vesi, gaas ja elekter, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)
(2 b) tarbija nõuete järgi valmistatud kaup – mis tahes kaup, mis ei ole eelnevalt valmis toodetud ja mille valmistamisel on määrava tähtsusega tarbija isiklikud valikud või nõuded;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 3
(3) müügileping – mistahes leping kauba müügi kohta kauplejalt tarbijale, sealhulgas mistahes mitmeotstarbeline leping, mille objektiks on nii kaubad kui ka teenused;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 4
(4) kaup – mistahes materiaalne vallasvara, välja arvatud:
 välja jäetud
(a) kaup, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil,
(b) vesi ja gaas, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses,
(c) elekter;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 5
(5) teenusleping – mistahes leping, välja arvatud müügileping, mille alusel kaupleja osutab tarbijale teenust;
 (5) teenus – kaupleja poolt tarbijale tasu eest tehtav töö või muu teenuse osutamine;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 5 a (uus)
(5 a) müügileping – mis tahes leping, mille alusel kaupleja annab kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tarbijale üle kauba omandiõiguse või võtab kohustuse anda kauba omandiõigus tarbijale üle ja mille alusel kohustub tarbija tasuma kokkulepitud hinna.
Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse müügilepinguteks ka lepingud, milles käsitletakse sellise kauba tarnimist, mis tuleb alles valmistada või toota;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 5 b (uus)
(5 b) mitmeotstarbeline leping – mis tahes leping, mille objektiks on nii teenuste osutamine kui ka kaupade tarnimine;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
(6) kaugleping – mistahes müügi- või teenusleping, mille sõlmimiseks kaupleja kasutab eranditult kas üht või mitut sidevahendit;
 (6) kaugleping – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust ning mis sõlmitakse kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 7
(7) sidevahendid – mistahes vahendid, mida ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta saab kasutada nendevahelise lepingu sõlmimiseks;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 8
(8) väljaspool äriruume sõlmitav leping –
 (8) väljaspool äriruume sõlmitav leping – mis tahes leping kaupleja ja tarbija vahel kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks,
a) mistahes müügi-või teenusleping, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume, või mistahes müügi-või teenusleping, mille pakkumine on tehtud tarbijale nimetatud tingimustes; või
 a) mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume;
a a) mille kohta on tarbija teinud pakkumise kaupleja samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume; või
b) mistahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse äriruumides, kuid mille üle peetakse läbirääkimisi väljaspool äriruume olukorras, kus kaupleja ja tarbija viibivad mõlemad kohal;
 b) mille põhikomponendid on määratud kindlaks kaupleja ja tarbija üheaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume kaupleja korraldatud ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel, kui sellise ringkäigu, vabaajaürituse või esitluse eesmärk on sõlmida hiljem leping äriruumides;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b
b) müügikioskid ja müügilauad, kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;
 b) müügikioskid, kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 12
(12) toode – mistahes kaup või teenus, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 14
(14) ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt õigustatult eeldada ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või heausklikkuse üldpõhimõttega kaupleja tegevusalal;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 15
(15) enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub kaupa või teenust võistupakkumise korras, mis võib hõlmata sidevahendi kasutamist ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma. Tehing, mis sõlmitakse pakkumise alusel, kus hind on eelnevalt määratud, kuid mille sõlmimiseks tarbijatele siiski antakse võimalus osaleda võistupakkumisel, ei ole enampakkumine;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 16
(16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub enampakkuja poolt juhitava võistupakkumise korras kaupa tarbijale, kes viibib enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba ostma;
 (16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub avalikkuse jaoks füüsiliselt juurdepääsetava ürituse käigus kaupleja nimel tegutseva kolmanda isiku (enampakkuja) poolt tasu eest juhitava ja läbipaistva võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijale; tõusva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik, kes teeb kõrgeima pakkumise; langeva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik, kes on esimesena nõus kauba või teenuse küsitud hinna eest otsekohe ostma;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 17
(17) tootja – kauba valmistaja, ühenduse territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;
 (17) tootja – kauba valmistaja, liidu territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 18
(18) kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mistahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;
 (18) kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus lisaks oma juriidiliste kohustuste täitmisele vastavuse tagamise osas hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mis tahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või mis tahes vastavusega mitteseotud nõudele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 19
(19) vahendaja – kaupleja, kes sõlmib lepingu tarbija nimel või volitusel;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 20
(20) lisaleping – leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse, mis on seotud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, ning kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.
 (20) sidusleping – mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust,
a) mida vaadeldakse objektiivselt majanduslikult ühtsena kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga ning
b) kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.
Majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui siduslepingu alusel tarnitud kaup või osutatud teenused on seotud vastavalt kas kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepingu täitmisega või sellise kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu alusel tarnitud kauba või osutatud teenuse kasutamisega.
Muudatusettepanekud 80 ja 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuslepingute suhtes.
 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud niisuguste lepingute suhtes, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust, ja mitmeotstarbeliste lepingute suhtes.
2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse finantsteenuste puhul üksnes artiklites 8–20 sätestatud teatavate väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute, artiklites 30–39 sätestatud ebaõiglaste lepingutingimuste ja artiklites 40–46 sätestatud üldeeskirjade suhtes ning koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.
 2.   Käesolev direktiiv ei piira käesolevas valdkonnas kehtivat liidu õigustikku, mis reguleerib kaupleja ja tarbija vahelisi lepinguid.
2 a.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud järgmistes valdkondades:
a) sotsiaalteenused;
b) tervishoiuteenused, st kõik teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit;
c) hasartmängud, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud.
2 b.  Artikleid 5–19 ja artiklit 23 ei kohaldata lepingute suhtes, mis
a) käsitlevad finantsteenuseid;
b) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ(milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust)1kohaldamisalasse.
3.   Lepingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ ja nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse üksnes artikleid 30–39, mis käsitlevad tarbija õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste puhul, loetuna koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.
 3.   Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 kuni 4c kohaldatakse artikleid 9–19 kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes.
4.   Artikleid 5, 7, 9 ja 11 kohaldatakse ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ sätestatud teavitamisnõuete kohaldamist.
 4.   Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes,
a) mis käsitlevad kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist, omandamist ja üleandmist, kinnisasjaga seotud tagatisi, hoonete ehitamist või ulatuslikku ümberehitamist või hoone või korteri üürimist;
b) mis kuuluvad nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta)2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/122/EÜ (tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega)3 kohaldamisalasse;
c) mis liikmesriikide eeskirjade kohaselt kehtestatakse niisuguse avaliku võimu kandja poolt, kes on seadusega kohustatud olema sõltumatu ja erapooletu ning kes peab ulatusliku õigusalase selgitustööga tagama, et tarbija sõlmib lepingu üksnes põhjaliku kaalutluse alusel ja selle õiguslikust ulatusest teadlik olles;
4 a.  Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, mille puhul kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ja tarbija makstav summa ei ületa 40 eurot, kui sellised lepingud sõlmitakse nende iseloomu tõttu tavaliselt väljaspool äriruume. Liikmesriigid võivad oma riiklikes õigusaktides määrata madalama väärtuse.
4 b.  Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes,
a) mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
b) mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks või sõlmitud tarbija loodud ühe telefoni-, interneti- või faksiühenduse kasutamiseks.
4 c.  Artikli 11 lõiget 1 b ja artikleid 12–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on majutus-, transpordi-, mootorsõidukirendi-, toitlustus- või vabaajaveetmisteenustega ning kui lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul.
4 d.  Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 e, 4 f ja 4 g kohaldatakse artikleid 22–29 müügilepingute suhtes. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 5 kohaldamist, kui tegemist on mitmeotstarbelise lepinguga, kohaldatakse artikleid 22–29 ainult kauba suhtes.
4 e.  Artikleid 23 a ja 23 b kohaldatakse ka teenuslepingute ja mitmeotstarbeliste lepingute suhtes
4 f.  Artikleid 22–29 ei kohaldata:
a) elektri suhtes;
b) vee ja gaasi suhtes, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses.
4 g.  Artikleid 22–29 ei kohaldata avalikul enampakkumisel müüdava kasutatud kauba suhtes.
____________________
1EÜT L 271, 9.10.2002, p. 16.
2 EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
3ELT L 33, 3.2.2009, lk 10.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – pealkiri
Täielik ühtlustamine
 Ühtlustamise tase
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4
Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatust, sealhulgas ei rangemaid ega vähem rangeid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.
 1.  Välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud lõikes 1 a või 1 b, võivad liikmesriigid oma riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad sätted, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse, artiklis 5, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artiklites 22–29, artikli 31 lõikes 4 ning artiklites 34 ja 35 sätestatud tingimustel ja ulatuses.
2.  Liikmesriigid võivad oma riiklikes õigusaktides säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad eeskirjad, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase, nagu on sätestatud artikli 12 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 2.
3.  Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad artiklis 2, artikli 9 lõigetes 1 kuni 4, artikli 9 lõikes 8, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõigetes 1–3, artikli 13 lõikes 1, artiklites 14–19, artiklites 30–33 ja artiklis 36 kehtestatust, sealhulgas rangemaid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4 a
Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad
Käesolevas direktiivis sisalduvate ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade arvutamise suhtes kohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad1.
____________________
EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II peatükk – pealkiri
Tarbija teavitamine
 Tarbija teavitamine väljaspool äriruume sõlmitava lepingu korral
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – pealkiri
Teavitamise üldnõuded
 Nõuded väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes esitatavale teabele
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 - sissejuhatav osa
1.   Enne mistahes müügi- või teenuslepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge:
 1.   Äriruumides sõlmitava lepingu sõlmimisel peab kaupleja esitama tarbijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge:
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
a) toote põhiomadused sidevahendile ja tootele kohases ulatuses;
 a) kauba või teenuse põhiomadused kaubale või teenusele kohases ulatuses;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
b) kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi, ning vajadusel selle kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb;
 b) kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)
b a) kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja kauplejaga tõhusalt suhelda;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
c) toote või teenuse hind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;
 c) toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist. Juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
d) maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetega kehtestatust;
 d) vajaduse korral maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f
f) kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimused (kui see on asjakohane);
 f) lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);
f a) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g
g) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused;
 g) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, lepingu lõpetamise tingimused;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i
i) asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused.
 i) vajaduse korral asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punktid i a, i b ja i c (uus)
i a) vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;
i b) digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;
i c) vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktis b nõutava teabe enampakkuja aadressi ja identifitseerimisandmetega.
 2.  Lõiget 1 ei kohaldata kauba tarnimise või teenuse osutamise lepingute suhtes, mis käsitlevad igapäevaseid tehinguid ja mille korral peab kaupleja toote tarnima või teenuse osutama kohe, kui leping on sõlmitud.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama müügi- või teenuslepingu lahutamatu osa.
 3.  Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2, artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikus lepinguõiguses tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.
 2.  Ilma et see piiraks artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele. Liikmesriigid kehtestavad oma siseriiklikus õiguses tõhusad ja proportsionaalsed õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7
Artikkel 7
Konkreetsed teavitamisnõuded vahendajatele
 välja jäetud
1.  Enne lepingu sõlmimist selgitab vahendaja tarbijale, et ta tegutseb teise kaupleja nimel või volitusel ning et sõlmitud lepingut ei käsitata mitte tarbija ja kaupleja vahelise, vaid pigem kahe tarbija vahelise lepinguna, mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
2.  Vahendajat, kes ei täida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust, loetakse isikuks, kes on sõlminud lepingu oma nimel.
3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata avalike enampakkumiste korral.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8
Artikkel 8
 välja jäetud
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9
Artikkel 9
 Artikkel 9
Nõuded kauglepingutes ja väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes esitatavale teabele
 Lepingueelsed teavitamisnõuded kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral
Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitab kaupleja lepingu lahutamatu osana järgmise teabe:
 1.  Õigeaegselt enne seda, kui tarbija on seotud mis tahes kauglepingu, väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või vastava lepingupakkumisega, esitab kaupleja tarbijale selgel ja mõistetaval viisil järgmise teabe:
(a) artiklites 5–7 osutatud teave ning erandina artikli 5 lõike 1 punktist c kõigil juhtudel teave maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise korra kohta;
 a) kauba või teenuse põhiomadused sidevahendile ja kaubale või teenusele kohases ulatuses;
b) taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimused ja kord vastavalt I lisas sätestatule;
 b)kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;
b a) kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda;
c) kaupleja (ning vajadusel selle kaupleja, kelle volitusel isik tegutseb) tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see aadress erineb kaupleja aadressist;
 c) toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajaduse korral ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;
d) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;
 d) maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord;
e) vaidluste sõbraliku lahendamise võimalus (kui see on asjakohane);
 e) taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimised, ajavahemik ja kord, sealhulgas võimalikud kauba tagastamise kulud tarbijale, sellel eesmärgil võib kaupleja vastavalt kasutada I lisa A osas esitatud lepingust taganemise näidisjuhist ja I lisa B osas esitatud taganemisteate näidist või mis tahes muud selgelt sõnastatud dokumenti; kui kaupleja teavitab tarbijat I lisa A osa kohast taganemisjuhendi näidist kasutades, on ta täitnud käesolevas artiklis sätestatud teavitamisnõuded taganemisõiguse osas;
e a) kui taganemisõigust vastavalt artikli 19 lõikele 1 ei kohaldata, teave selle kohta, et tarbijal ei ole õigust taganemiseks;
f) asjaolu, et leping sõlmitakse kauplejaga ja sellest tulenevalt kehtib tarbija suhtes käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitse.
 f) lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);
f a) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle koopiaid võib vajadusel saada;
f b) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, lepingu lõpetamise tingimused;
f c) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane);
f d) asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused;
f e) vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;
f f) digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;
f g) vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.
2.  Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktides b, b a ja c nõutava teabe vastavate üksikasjadega enampakkuja kohta.
3.  Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu lahutamatu osa.
4.  Liikmesriigid ei kehtesta I lisa A osas esitatud taganemisjuhendi näidise vormile täiendavaid sisulisi nõudeid.
5.  Transporditeenuseid või tervise- ja ohutusnõudeid käsitlevate kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid, tingimusel et need on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ning on asjakohased tarbija nõuetekohaseks teavitamiseks.
6.  Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid kõikide kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid ning mille jaoks nad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul)1! artikli 22 lõikele 5 kehtestavad täiendavaid teavitamisnõudeid, mida kohaldatakse nende territooriumil asutatud teenuseosutajate suhtes.
7.  Artikkel 5 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul2.
8.  Käesolevas peatükis osutatud teavitamisnõuete täitmise tõendamise kohustus lasub kauplejal.
____________________
ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
2 EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – pealkiri
Nõuded väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute vormi kohta
 Lepingueelse teavitamise vorminõuded väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave tellimislehel lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt. Tellimislehe juurde kuulub ka taganemise tüüpvorm, mis on sätestatud I lisa B osas.
 1.  Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse tarbijale artiklis 9 ettenähtud teave tellimislehel paberkujul – või kui tarbija on sellega nõus, siis mõnel muul püsival andmekandjal – lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Väljaspool äriruume sõlmitav leping on kehtiv üksnes juhul, kui tarbija allkirjastab tellimislehe, ning juhtudel, kui tellimisleht ei ole paberkujul, siis kui tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.
 2.  Väljaspool äriruume sõlmitav leping hakkab kehtima üksnes juhul, kui tarbija on tellimislehe allkirjastanud.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust kehtib väljaspool äriruume sõlmitavate mitmeotstarbeliste lepingute puhul, mille puhul kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ja tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot, järgmine:
a) kaupleja ei ole kohustatud esitama artiklis 9 sätestatud teavet paberkujul või mõnel muul püsival andmekandjal, ning
b) lepingu kehtivuse jaoks ei ole nõutav, et tarbija tellimislehe allkirjastab;
eeldusel, et sellised lepingud sõlmitakse nende iseloomu tõttu tavaliselt väljaspool äriruume.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuded.
 3.  Liikmesriigid ei kehtesta muid lepingueelseid vorminõudeid artikli 9 lõikes 1 nimetatud teavitamise nõuete täitmisele.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – pealkiri
Nõuded kauglepingute vormi kohta
 Lepingueelse teavitamise vorminõudedkauglepingutekorral
Muudatusettepanekud 107, 235 ja 236
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Kauglepingute puhul esitatakse artikli 9 punktis a ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks enne lepingu sõlmimist, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.
 1.  Kauglepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks püsival andmekandjal lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.
1 a.  Kui kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks elektroonilisel teel sõlmitav kaugleping, mille tingimustes ei ole eraldi kokku lepitud, seab tarbijale maksekohustuse, on tarbija lepinguga seotud vaid siis, kui:
a) kaupleja on selgelt ja esiletõstetult esitanud tarbijale teabe täishinna kohta, sh kõikide sellega seotud hinnakomponentide kohta, ning
b) tarbija on kinnitanud, et ta on punkti a kohaselt nõutava teabe läbi lugenud ja sellest aru saanud. Veebisaidi kaudu sõlmitavate lepingute puhul loetakse see nõue täidetuks, kui veebisait on kujundatud selliselt, et siduva tellimuse tegemine on võimalik alles siis, kui tarbija on eelnevalt kaupleja veebisaidil registreerunud, et kaupleja pakkumist kasutada.
1 b.  Lõike 1 a punktist b kõrvale kaldudes on juhul, kui nimetatud lõikes viidatud kaugleping sõlmitakse telefoni teel, tarbija lepinguga seotud vaid siis, kui kaupleja on saatnud tarbijale püsival andmekandjal kinnituse pakkumise kohta, kaasa arvatud lõike 1 a punkti a kohaselt nõutud teabe.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Juhul kui kaupleja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, peab kaupleja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.
 2.  Juhul kui kaupleja või kaupleja nimel tegutsev vahendaja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, peab kaupleja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.
2 a.  Kaubandusele pühendatud veebilehtedel tuleb avalehel selgelt ja loetavalt märkida, kas teatavatesse liikmesriikidesse tarnimisel kehtivad mingid piirangud, sealhulgas maksevahendite osas.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja täishinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a ja c. Muu artiklites 5–7 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.
 3.  Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote või teenuse põhiomadusi ja täishinda, lepingu kestust ning juhul, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimusi käsitleva lepingueelse teabe, vastavalt artikli 9 lõike 1 punktidele a, b, c, e ja g. Muu artiklis 9 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Tarbija peab saama kinnituse artikli 9 punktides a–f osutatud teabe kohta püsival andmekandjal ja mõistliku aja jooksul pärast mistahes kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kättesaamise või teenuse osutamise alustamisega, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on tarbijale püsival andmekandjal esitatud enne kauglepingu sõlmimist.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5
5.  Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1–4 kehtestatud nõuded.
 5.  Liikmesriigid ei kehtesta vormile täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid artikli 9 lõikes 1 osutatud teavitamiskohustuse täitmiseks.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 b osutatud lepingute puhul võtta kasutusele või säilitada siseriikliku õiguse sätted, mille kohaselt tarbija on lepinguga seotud vaid siis, kui ta on saatnud kauplejale püsival andmekandjal kinnituse lepingu sõlmimise kohta. Liikmesriigid teavitavad sellistest sätetest komisjoni, kes avalikustab selle teabe kergesti ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingupuhul algab lõikes 1 nimetatud taganemisperiood lepingu sõlmimise päevast või päevast, mil tarbija saab allkirjastatud lepingudokumendi koopia püsival andmekandjal, kui see ei toimu lepingu sõlmimise päeval.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija allkirjastab tellimislehe, või kui tellimisleht ei ole paberkujul, päevast, mil tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.
2.   Olenemata lõikest 1 algab taganemisperiood niisuguse kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, mille alusel tarnitakse kaupu, päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab tellitud kaubad oma valdusse, või
Kauba müügiks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab kogu tellitud kauba oma valdusse.
Teenuse osutamiseks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil leping sõlmitakse.
a) kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitmeid eraldi kaupu, mis tarnitakse eraldi, algab taganemisperiood viimase kaubaartikli kättetoimetamise päevast,
b) kui kaup koosneb mitmest saadetisest või osast, algab taganemisperiood viimase saadetise või osa kättetoimetamise päevast,
c) kui sama liiki kaupu tarnitakse kindlaksmääratud aja jooksul korduvalt, algab taganemisperiood esimese kauba kättetoimetamise päevast.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingust tulenevaid kohustusi taganemisperioodi ajal täita.
 4.  Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingulisi kohustusi taganemisperioodi ajal täita. Siiski võivad liikmesriigid väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul säilitada olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, millega kauplejal keelatakse teatava ajavahemiku jooksul pärast lepingu sõlmimist tasu vastu võtta.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Kui kaupleja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 9 punktis b, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood kolm kuud pärast kaupleja ülejäänud lepinguliste kohustuste täielikku täitmist.
 1.  Kui kaupleja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 9 lõike 1 punktis e sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood üks aasta pärast algse taganemisperioodi lõppu, mis on määratud vastavalt artikli 12 lõigetele 1a ja 2.
2.  Liikmesriigid võivad siiski säilitada olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, milles sätestatakse pikem taganemisperiood.
Muudatusettepanekud 238 ja 239
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Tarbija teavitab kauplejat oma lepingust taganemise otsusest püsiva andmekandja vahendusel kas kaupleja aadressil saadetud vabas vormis kinnitusega või kasutades I lisa B osas sätestatud taganemisteate tüüpvormi.
 1.  Tarbija teavitab enne taganemisperioodi lõppu kauplejat oma lepingust taganemise otsusest. Tarbija võib selleks kas:
a) kasutada I lisa B osa kohast taganemisteate näidisvormi või teha mis tahes muu selgelt sõnastatud avalduse, või
b) tagastada kaubad kauplejale koos selgelt sõnastatud avaldusega, milles tarbija annab kauplejale teada oma taganemisotsusest.
Liikmesriigid ei kehtesta taganemisteate tüüpvormile muid vorminõudeid.
 Liikmesriigid ei kehtesta taganemisteate näidisvormile muid vorminõudeid kui need, mis on esitatud I lisa B osas.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Internetis sõlmitud kauglepingute puhul võib kaupleja lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse täita ja esitada taganemisteate tüüpvorm elektrooniliselt kaupleja veebilehel. Sel juhul teatab kaupleja tarbijale viivituseta e-kirja teel taganemisteate kättesaamisest.
 2.  Internetis sõlmitud kauglepingute puhul võib kaupleja lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse täita ja esitada kas I lisa B osas toodud taganemisteate näidisvorm või muu selgelt sõnastatud avaldus elektrooniliselt kaupleja veebilehel. Sellistel juhtudel teatab kaupleja tarbijale viivituseta e-kirja teel või püsival andmekandjal taganemisteate kättesaamisest.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – punktid a ja b
a) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu täitmisega või
 a) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu täitmisega või
b) seoses väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.
 b) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Kaupleja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed kolmekümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab taganemisteate.
 1.  Kaupleja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed, sealhulgas tarnekulud (kui see on asjakohane), liigselt viivitamata ja igal juhul hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab teada tarbija otsusest lepingust taganeda vastavalt artiklile 14. Kaupleja võib maksed tagastada, kasutades selleks igasugust makseviisi, mis on seaduslik riigis, kus tarbija selle vastu võtab ning tingimusel, et tarbijale ei kaasne maksete tagastamisest kohustust maksta lõivu.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Müügilepingu puhul võib kaupleja viivitada tagasimaksetega, kuni ta on kauba tagasi saanud või ära toonud või kuni tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, mis toimub varem.
 2.   Olenemata lõikest 1 ei pea kaupleja juhul, kui tarbija on selgesõnaliselt valinud standardtarnest erineva tarneviisi, sellest tulenevaid enamkulusid tagasi maksma. Müügilepingu puhul võib kaupleja muuta tagasimakse sõltuvaks sellest, kas tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1
1.   Müügilepingute puhul, mille alusel tarbija või tema volitatud kolmas isik on kauba oma valdusse saanud enne taganemisperioodi aegumist, saadab tarbija taganemisest teatamise järel 14 päeva jooksul kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kaupleja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.
 1.   Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate kauba tarnimise lepingute puhul saadab tarbija asjatult viivitamata ning igal juhul mitte hiljem kui 14 päeva jooksul taganemisotsusest teatamise järel vastavalt artiklile 14 kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kaupleja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.
Tarbija peab maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need kulud ise kanda.
 Tarbija peab maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud. Ta ei pea kõnealuseid kulusid tagasi maksma juhul, kui kaupleja on andnud lepingus nõusoleku need kulud ise kanda või tagasisaadetavate kaupade hind ületab 40 eurot.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta kauba väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 punktis b osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele. Teenuslepingute puhul, mille suhtes kehtib taganemisõigus, ei kanna tarbija mingeid kulusid taganemisperioodi kestel osaliselt või täielikult osutatud teenuse eest.
 2.  Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta mingil juhul kaupade väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele.
2 a.  Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei kaasne tarbijale taganemisõiguse kasutamisega vähimatki vastutust.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Kui tarbija kasutab vastavalt artiklitele 12–17 oma taganemisõigust kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, lõppevad lisalepingud automaatselt ja tarbija ei kanna nende eest mitte mingeid kulusid, ilma et see piiraks direktiivi 2008/48/EÜ artikli 15 kohaldamist.
 1.  Kui tarbija kasutab vastavalt artiklitele 12–17 oma taganemisõigust kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, lõppevad siduslepingud automaatselt ja tarbija ei kanna nende eest mitte mingeid kulusid, mis ei ole käesoleva direktiiviga sätestatud, ilma et see piiraks direktiivi 2008/48/EÜ artikli 15 kohaldamist.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 - sissejuhatav osa
1.  Kauglepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:
 1.  Kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a
a) teenusega, mille osutamine on alanud tarbija eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist;
 a) teenusega, mille osutamine on alanud tarbija poolt püsival andmekandjal antud eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist; sel juhul hõlmab nõusolek ka tarbija loobumist taganemisõigusest;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b
b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada,
 b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemisperioodi kestel;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c
c) sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele iskule või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;
 c) sellise kauba tarnimisega või teenuste osutamisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele isikule ning mille ettevalmistamine nõuab ettevõtjalt individuaalseid meetmeid, mida ettevõtja muul viisil kasutada ei saa, või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt d
d) sellise veini tarnimisega, mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud aega ning kus veini tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada;
 d) järgnevate kaupade tarnimine:
– toiduained,
– joogid,
– ravimid, või
muud hügieeni seisukohast tundlikud kaubad, mille pakendi või kinnituse on tarbija juba avanud, olles teavitatud taganemisõiguse kohaldamatusest;
d a) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate kaupade või teenuste suhtes taganemisõigust;
d b) lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja teostaks seal parandus- või hooldustöid; kui kaupleja sellise külastuse käigus osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f
f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega;
 f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega, välja arvatud selliste väljaannete tarnimiseks sõlmitud abonementlepingutega;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt g
g) mängu- ja loteriiteenustega;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt h
h) enampakkumise käigus sõlmitud lepinguga.
 h) avaliku enampakkumise käigus sõlmitud lepingutega.
h a) digitaalse sisu tarnimine, kui tarbija on alustanud digitaalse sisu allalaadimist.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:
 välja jäetud
a) lepingutega, mille alusel tarnitakse toiduaineid, jooke või muud koheseks kodus tarbimiseks ettenähtud kaupa, mille tarbija on eelnevalt sidevahendit kasutades valinud ning mille kaupleja, kes tavaliselt müüb sellist kaupa oma äriruumides, tarnib füüsiliselt tarbija koju, asukohta või töökohta;
b) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;
c) lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt sidevahendit kasutades konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja parandaks tarbija vara või teostaks selle hooldust; kui kaupleja sel juhul osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 3
3.   Pooled võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.
 2.   Kaupleja ja tarbija võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20
Artikkel 20
Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute välistamine
 välja jäetud
1.  Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:
a) lepingutega, mis käsitlevad kinnisvara müüki või on seotud muude kinnisvaraõigustega, välja arvatud rendiõigused ja kinnisvaraga seonduvad tööd;
b) lepingutega, mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
c) lepingutega, mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks;
d) lepingutega toidu ja joogi tarnimiseks kaupleja poolt tarneringsõidu käigus, mida kaupleja oma äriruumide ümbruses sageli ja korrapäraselt teeb.
2.  Artikleid 8–19 ei kohaldata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:
a) kindlustusega;
b) finantsteenustega, mille hind sõltub finantsturu kõikumistest, mida kaupleja ei saa mõjutada ning mis võivad ilmneda taganemisperioodi kestel, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis a;
c) krediidilepinguga, mis kuulub direktiivi 2008/48/EÜ reguleerimisalasse.
3.  Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on majutus-, transpordi-, autorendi-, toitlustus- või vabaajaveetmisteenustega ning kui lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21
Artikkel 21
Reguleerimisala
 välja jäetud
1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse müügilepingute suhtes. Juhul, kui tegemist on mitmeotstarbelise lepinguga, mis hõlmab nii kaupu kui teenuseid, kohaldatakse käesolevat peatükki ainult kauba suhtes, ilma et see piiraks artikli 24 lõike 5 kohaldamist.
2.  Käesolevat peatükki kohaldatakse ka lepingute suhtes, milles käsitletakse sellise kauba tarnimist, mis tuleb alles valmistada või toota.
3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata varuosade suhtes, mille kaupleja asendab artikli 26 alusel kauba mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusi tehes.
4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat peatükki ei kohaldata kasutatud kauba müügi suhtes avalikul enampakkumisel.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1
1.  Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba üle tarbija valdusse või tarbija määratud kolmanda isiku valdusse, kes ei ole kauba kättetoimetaja, hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.
 1.  Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud tarnimise ajas, tarnib kaupleja kauba, andes kauba üle tarbija valdusse või tarbija määratud kolmanda isiku valdusse, kes ei ole kauba kättetoimetaja, võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Kui kaupleja ei täida võetud tarnekohustust, on tarbijal õigus saada tagasi kogu makstud summa seitsme päeva jooksul tarnimise kuupäevast, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.
 2.  Kui kaupleja ei täida võetud kohustust tarnida kaubad tarbijaga kukku lepitud ajal või vastavalt lõikele 1, on tarbijal õigus leping lõpetada, välja arvatud juhul, kui kaubad tarnitakse tarbija poolt määratud uue tähtaja jooksul, mis ei ole pikem, kui seitse päeva. Sel juhul teavitab tarbija kauplejat eelnevalt kirjalikult, täpsustades uue tarnetähtaja ning teatab oma kavatsusest leping lõpetada, kui kaupa ei tarnita enne nimetatud uue tähtaja lõppu. Kui selle perioodi möödumisel ei ole mingeid samme astutud, loetakse tarbija lepingust taganenuks.
Olenemata eelmises alalõigus sätestatust, on tarbijal õigus lõpetada leping, ning see lõpetamine jõustub kohe juhul, kui kaupleja on kaudselt või otseselt keeldunud kaupa kohale toimetamast, või kui tarnimistähtajast kinnipidamist peetakse lepingu lahutamatuks osaks, võttes arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid.
2 a.  Lepingu lõpetamise korral tagastab kaupleja viivitamata ja mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast lepingu lõppemist kõik lepingu alusel saadud summad.
2 b.  Käesolev artikkel ei piira tarbija õigust nõuda kahjutasu.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 a (uus)
Artikkel 22 a
Õigus kauba tarnimisele teise liikmesriiki või teenuste osutamisele teises liikmesriigis
Kauglepingu korral on tarbijal õigus nõuda, et kaupleja tarniks kauba teise liikmesriiki või osutaks teenust teises liikmesriigis. Kaupleja täidab tarbija nõudmise, kui see on tehniliselt võimalik ja kui tarbija on valmis kandma kõik seonduvad kulud. Kaupleja teeb nimetatud kulud igal juhul eelnevalt teatavaks.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 b (uus)
Artikkel 22 b
Maksevahendid
1.  Kaupleja ja tarbija võivad kokku leppida ettemakses või tarnimise ajal tehtavas sissemakses.
2.  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul artikli 52 lõikele 3 võivad liikmesriigid, võttes arvesse vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseviiside kasutamist, siiski tasu nõudmise keelata või seda õigust piirata.
3.  Liikmesriigid keelavad kauplejatel nõuda teatud maksevahendite kasutamise eest tarbijatelt makseid, mis ületavad kaupleja kulutusi sellise vahendi kasutamise eest.
ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba oma valdusse.
 1.  Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba oma valdusse. Kauba üleandmisega kättetoimetajale kandub risk üle tarbijale, kui tarbija on see, kes kättetoimetajalt kauba kättetoimetamise tellis ning kaupleja ei pakkunud seda võimalust, ilma et see piiraks tarbija õigusi kättetoimetaja suhtes.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, ei ole astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks.
 2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, ei ole ilmselgelt astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 a (uus)
Artikkel 23 a
Lepingute kestus
1.  Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätteid ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, ei tohi tarbijate ja kauplejate vahel sõlmitud lepingutes sätestatud esialgne kohustuste kestus ületada 12 kuud.
2.  Lepingu esialgse 12-kuulise kestuse lõppedes on tarbijal õigus leping igal ajal lõpetada. Lepingu lõpetamise seotakse etteteatamistähtajaga, mis ei ole pikem kui kaks kuud. Tarbijatel on õigus lepingu lõppemisest ette teatada enne lepingu esialgse kestuse lõppu, et lõpetada leping etteteatamisperioodi lõpu kuupäevaga.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Kaupleja tarnib kauba vastavalt müügilepingule.
 1.  Kaupleja tarnib kauba vastavalt müügilepingule, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi suhtes, milles osapooled koos kokku leppisid.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a
a) kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina;
 a) kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina, ja
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b
b) kaup sobib kasutamiseks konkreetsel otstarbel, mida tarbija kaubalt ootab ja mille ta on teinud kauplejale teatavaks lepingu sõlmimisel ning millega kaupleja on nõustunud;
 b) kui kaup sobib selle omadusi käsitleva kokkuleppe puudumisel kasutamiseks lepinguosaliste poolt lepingu sõlmimisel eesmärgiks seatud otstarbel;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – punktid c ja d
c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutataks, või
 c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult võidaks kasutada ning kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, arvestades muu hulgas kasutust, välimust, vastupidavust ja viimistlust, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.
d) kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 4 – punkt b
b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust muudetud;
 b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust lepingudokumendis õigeaegselt ja samaväärsel viisil või vähemalt esiletõstetud vormis muudetud;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Lepingule mittevastavus, mis tuleneb kauba ebaõigest paigaldamisest, loetakse samaväärseks lepingule mittevastavusega, kui paigaldamine moodustab kauba müügilepingu osa ning kaup paigaldati kaupleja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.
 5.   Kaupleja on vastutav lepingule mittevastavuse eest, mis tuleneb kauba pakendamisest või ebaõigest paigaldamisest, kui paigaldamine moodustab müügilepingu osa ning kaup paigaldati kaupleja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1
1.   Kui kaup ei vasta lepingule, on tarbijal käesoleva artikli lõigete 2–5 kohaselt õigus nõuda:
1.   Kauba mittevastavuse korral on tarbijal õigus nõuda kas:
a) mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel;
a) mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel vastavuses lõigetega 2, 3 ja 5 või;
b) hinna alandamist;
 b) hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist vastavalt lõigetele 4, 5 ja 5 a.
c) lepingu tühistamist.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2
2.   Kaupleja valib lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks kas kauba parandamise või selle asendamise.
 2.   Tarbija võib kauplejalt eelkõige nõuda kauba parandamist või selle asendamist, välja arvatud juhul, kui nõue osutub võimatuks või ebaproportsionaalseks.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 3
3.   Kui kaupleja tõestab, et mittevastavuse kõrvaldamine parandamise või asendamise teel on ebaseaduslik, võimatu või põhjustab kauplejale ebaproportsionaalseid jõupingutusi, võib tarbija valida kas alandatud hinna või lepingu tühistamise. Kaupleja jõupingutused loetakse ebaproportsionaalseks, kui need toovad talle kaasa kulusid, mis võrreldes hinna alandamise või lepingu tühistamisega on liiga suured, kui arvestada kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele, ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele.
 3.   Lõikega 2 võimaldatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed hinnatakse ebaproportsionaalseks, kui need asetavad kulusid kauplejale, mis oleks ebamõistlikud võrreldes alternatiivse mittevastavuse kõrvaldamise meetmega (parandamise või asendamisega):
Tarbija võib tühistada lepingu, kui selle mittevastavus ei ole tühine.
 a) võttes arvesse kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele,
b) võttes arvesse seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele ja
c) kaaludes küsimust, kas oleks võimalik rakendada muid mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid (parandamist või asendamist) ilma tarbijale olulist ebamugavust tekitamata,
Kauba parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning see ei tohi tarbijale põhjustada olulisi ebamugavusi.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Tarbija võib valida mistahes käesoleva artikli lõikes 1 esitatud nõude, kui tegemist on ühega järgmistest olukordadest:
 4.   Ilma et see piiraks lõike 5 b kohaldamist, võib tarbija nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui tegemist on ühega järgmistest olukordadest:
a) kaupleja on otseselt või kaudselt keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest;
 a) tarbijal ei ole õigust nõuda kauba parandamist ega asendamist;
a a) ettevõtja on otseselt või järjekindla käitumisega keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest;
b) kaupleja ei ole suutnud mõistliku aja jooksul mittevastavust kõrvaldada;
 b) kaupleja ei ole suutnud mõistliku aja jooksul mittevastavust kõrvaldada;
c) kaupleja on mittevastavuse kõrvaldamist üritades põhjustanud tarbijale olulisi ebamugavusi;
 c) kaupleja on mittevastavuse kõrvaldanud, põhjustades tarbijale olulisi ebamugavusi.
d) sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
5 a.  Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada, kui mittevastavus on tühine.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 5 b (uus)
5 b.  Parema tarbijakaitse tagamiseks võivad liikmesriigid vastu võtta ja säilitada riikliku õiguse sätteid, andes tarbijatele õiguse mittevastavuse korral leping lühikese aja jooksul lõpetada ja saada täielik hüvitus või teha vaba valik lõikes 1 osutatud nõuete hulgast.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija nõuda kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.
 2.   Vastavalt kohaldatava siseriikliku õiguse sätetele, ja ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija kohaldamisele kuuluva riikliku õiguse alusel nõuda kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 a (uus)
Artikkel 27 a
Õigus hüvitusele
Kui kaupleja vastutab lõppmüüjana tarbija ees valmistaja, samas lepinguahelas tegutseva eelmise kaupleja või mõne muu vahendaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, võib kaupleja kui lõppmüüja esitada regressinõude vastutavate isikute vastu lepinguahelas. Vastutav isik või vastutavad isikud, kellelt kaupleja kui lõppmüüja võib parandusmeetmeid nõuda, ning asjaomased meetmed ja nende kasutamise kord selle õiguse rakendamiseks määratakse kindlaks riiklike õigusaktide alusel.
Isik, kelle vastutus on esimese lõigu tähenduses kindlaksmääratud, peab tõendama, et mittevastavus ei olnud tekkinud tema süül või et hüvitus, mille lõppmüüja tarbijale maksis, ei kuulunud tegelikult maksmisele.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Kui kaupleja on lepingule mittevastava kauba asendanud, vastutab ta artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on asemele antud kauba oma valdusse saanud.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4
4.  Artiklis 25 ette nähtud õiguste kasutamiseks peab tarbija teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul alates päevast, mil ta sellise mittevastavuse avastas.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5 a (uus)
5 a.  Liikmesriigid võivad parema tarbijakaitse tagamiseks vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pikem garantiiaeg, tõendamiskohustuse ümberpööramise pikem kestus tarbija huvides või erieeskirjad pärast garantiiaja lõppemist ilmsiks tulnud oluliste mittevastavuste korral.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 a (uus)
Artikkel 28 a
Suhtlemine ja kättesaadavus
Kaupleja tagab asjakohastel tingimustel enda kättesaadavuse teenuslepingu kestuse ajal või pärast müügilepingu sõlmimist kuni artikli 28 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni tarbija kinnituste, teadete ja küsimuste jaoks, mis on seotud teenus- või müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Ta on eelkõige kohustatud tagama, et tarbija lepinguga seotud kinnitused jõuavad temani viivituseta ja et tarbijat nende kättesaamisest kohe teavitatakse. Teenus- või müügilepinguga seotud kinnituste, teadete ja küsimuste telefoni teel vastuvõtmisel ja vastamisel tekkivate kulude eest ei tohi tarbijale arvet esitada; see ei piira telesideteenuste osutaja õigust sidumistasule.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 2 - sissejuhatav osa
2.  Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see ta peab olema loetav. Garantiikirjas sisaldub järgmine teave:
 2.  Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see peab olema loetav ja muutumatu kirjasuurusega. See peab olema kirjutatud lepinguga samas keeles. Garantiikirjas sisaldub järgmine teave:
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 2 – punktid a, b ja c
a) artiklis 26 ette nähtud tarbija õigused ja selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;
 a) artiklites 26 ja 28 ning kohaldatavates riiklikes õigusaktides ning ette nähtud tarbija õigused ning selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;
b) kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;
 b) kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;
c) ilma et see piiraks artiklite 32 ja 35 ning III lisa punkti 1 alapunkti j kohaldamist, nähakse vajadusel ette, et kauba garantiid ei saa üle kanda järgmisele ostjale.
 c) teave, et kauba garantiid saab üle kanda järgmisele ostjale.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3
3.  Kui tarbija seda nõuab, teeb kaupleja garantiikirja kättesaadavaks püsival andmekandjal.
 3. kaupleja garantiikirja kättesaadavaks püsival andmekandjal ning kui tarbija seda nõuab, ka paberkandjal.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt kaupleja või kolmanda isiku poolt koostatud ja millega tarbija nõustub ilma, et tal oleks võimalust nende sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui sellised lepingutingimused moodustavad osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.
 1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt kaupleja või kolmanda isiku poolt koostatud ja milles ei ole eraldi kokku lepitud. Lepingutingimust käsitletakse alati kui eraldi kokku leppimata tingimust, kui see on eelnevalt koostatud ja tarbijal ei ole olnud võimalust lepingutingimuse sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui selline lepingutingimus moodustab osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 – lõige 2
2.  Asjaolu, et tarbijal on võimalus muuta lepingutingimuste teatavate aspektide sisu või mõnda konkreetset mõistet, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.
 2.  Asjaolu, et lepingutingimuste teatud aspektide või ühe teatud aspekti sisu on individuaalselt kokku lepitud, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad ühenduse õigusele vastavaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või ühendus on ühinenud.
 3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad liidu õigusele vastavaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avaliku õiguse sätteid ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või liit on ühinenud.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 a (uus)
Artikkel 30 a
Ühtlustamise tase
Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatuist, kaasa arvatud rangemad ja leebemad sätted, mis tagaksid tarbijakaitse teistsuguse taseme.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Lepingutingimused koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning need peavad olema hästi loetavad.
 1.   Kõik lepingutingimused peavad olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Liikmesriigid ei kehtesta vormilisi nõudeid lepingutingimuste esitamise ega tarbijale kättesaadavaks tegemise kohta.
 4.  Liikmesriigid ei kehtesta nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud vormilised nõuded seoses puuetega isikutega või kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele või teatavate kaupade või teenuste puhul, kui on tõendeid, et need on tarbijale kahjulikud.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 38 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva toote laadi ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest leping sõltub. Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus artikli 31 kohaselt lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas kaupleja tarbijat on teavitanud.
 2.  Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 38 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva toote laadi ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest leping sõltub.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus ka lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas kaupleja on artikli 31 lõike 1 ja artikli 31 lõike 2 kohaselt tarbijat teavitanud. Tingimust, mille kaupleja on esitanud artikli 31 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud selguse kohustust rikkudes, võib juba üksnes seetõttu pidada ebaõiglaseks.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või kaupleja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et kaupleja täidab täielikult artiklis 31 sätestatud nõudeid.
 3.  Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 2 a ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või kaupleja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et kaupleja täidab täielikult artikli 31 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 33
Kui kaupleja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud, langeb selle tõendamise kohustus temale.
 Kui kaupleja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud või et lepingutingimus vastab artikli 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse nõudele, langeb selle tõendamise kohustus temale.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 34
Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.
 1.  Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras.
2.  Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile.
Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 35
Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.
 1.  Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased.
2.  Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile.
Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 37
Ebaõiglased lepingutingimused ei ole tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.
 Lepingutingimused, mis käeoleva direktiivi kohaselt on ebaõiglased, ei ole siseriiklike õigusaktide kohaselt tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 38 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste jätkuv kasutamine kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.
 1.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste kasutamine kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 39
Artikkel 39
 välja jäetud
II ja III lisas esitatud lepingutingimuste läbivaatamine
1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lepingutingimustest, mida pädev riiklik ametiasutus peab ebaõiglaseks ja mis võivad olla asjakohased käesoleva direktiivi muutmiseks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
2.  Saanud käesoleva artikli lõike 1 kohase teate, muudab komisjon II ja III lisa.
Meetmed käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 40
Artikkel 40
Komitee
 välja jäetud
1.  Komisjoni abistab tarbijalepingutes kasutatavate ebaõiglaste tingimuste komitee (edaspidi „komitee”).
2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ1 artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 41 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.
 1.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva direktiiviga ette nähtud tarbijaõiguste täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 44
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et anda tarbijatele teavet riiklike õigusaktide kohta, millega käesolev direktiiv üle võetakse, ning innustavad vajaduse korral kauplejaid ja käitumisjuhendite omanikke oma käitumisjuhendeid tarbijatele tutvustama.
 Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et anda tarbijatele ja kauplejatele teavet – eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avaliku meedia kaudu – riiklike õigusaktide kohta, millega käesolev direktiiv üle võetakse, ning innustavad vajaduse korral kauplejaid ja käitumisjuhendite omanikke oma käitumisjuhendeid tarbijatele tutvustama.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 45
Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.
 Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste kaupade tarnimise või teenuste osutamise suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija sellisel juhul ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 46 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 46 a (uus)
Artikkel 46 a
Teavitamine ja liikmesriikide vastastikune hindamine
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile [ülevõtmisperioodi lõpuks] ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
a) liikmesriikide poolt artikli 9 lõigete 5 ja 6 kohaselt vastu võetud või säilitatud iga täiendava lepingueelse teavitamisnõude sõnastus;
b) liikmesriikide poolt artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate siseriiklike õigusaktide sõnastus;
c) liikmesriikide poolt artikli 22 lõike 2 a kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate siseriiklike õigusaktide sõnastus;
d) liikmesriikide poolt artikli 26 lõike 5 b ja artikli 28 lõike 5 a kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate siseriiklike õigusaktide sõnastus;
e) selliste täiendavate lepingutingimuste sõnastus, mida liikmesriigid peavad artikli 34 lõike 1 a kohaselt ebaõiglaseks igas olukorras;
f) selliste täiendavate lepingutingimuste sõnastus, mida liikmesriigid peavad artikli 35 lõike 1 a kohaselt tingimusteks, mis võivad olla ebaõiglased;
g) liikmesriikide kohtute, vahekohtute või pädevate haldusorganite poolt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas tehtavate väga oluliste otsuste sõnastus ning asjaomaste otsuste tegemise põhjendused.
2.  Lõikes 1 märgitud aruanne esitatakse komisjonile. Lõike 1 punktides a–e nimetatud teabe puhul selgitavad liikmesriigid igal üksikul juhul, miks erinevad siseriiklikud õigusaktid on tarbijate asjakohase kaitse seisukohast tingimata vajalikud ning miks need on proportsionaalsed ja tõhusad.
3.  Komisjon tagab, et lõike 1 punktides d ja e nimetatud teave on tarbijatele ja kauplejatele kergesti kättesaadav, nt sellele teemale pühendatud veebilehel, mille asutab ja mida peab komisjon.
4.  Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud aruanded liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile, kes esitavad kuue kuu jooksul iga aruande kohta arvamuse. Komisjon peab sama aja jooksul huvirühmadega nõu kõnealuste aruannete üle.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 46 b (uus)
Artikkel 46 b
Tarbijakaitsega tegelevate isikute ja organisatsioonide aruandlus
Isikud ja organisatsioonid, kellel on siseriikliku õiguse alusel ja artikli 38 lõike 2 tähenduses õigustatud huvi tarbijaid kaitsta, teavitavad komisjoni sellest, millistele järeldustele nad jõudsid, hinnates käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle mõju tarbija õigustele ja siseturu toimimisele..
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 46 c (uus)
Artikkel 46 c
Komisjoni aruanne ja läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [üks aasta pärast ülevõtmisperioodi lõppu] ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, võttes arvesse vastavalt artikli 46 a lõikele 4 ja artiklile 46 b kogutud teavet. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud direktiivi kohandamiseks tarbija õiguste valdkonna arenguga.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel -47 (uus)
Direktiiv 2002/65/EÜ
Artikkel -47
Direktiivi 2002/65/EÜ muutmine
Direktiivi 2002/65/EÜ artikkel 2 lõige a asendatakse järgnevaga;
„a) kaugleping – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust ning mis sõlmitakse kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit;”.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 47 – lõige 1
Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks.
 Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [ülevõtmise kuupäev].
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 48
Artikkel 48
Läbivaatamine
 välja jäetud
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ja esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [lisatakse artikli 46 lõike 1 teises lõigus esitatud tähtaeg + viis aastat].
Vajadusel esitab komisjon ettepanekud direktiivi kohandamiseks kõnealuses valdkonnas toimunud arengutele. Komisjon võib liikmesriikidelt nõuda teabe esitamist.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 48 a (uus)
Artikkel 48 a
Komisjon kaalub võimalust teha ettepanek võtta vastu määrus kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta, mille reguleerimisalast jäävad välja ei transpordi ja terviseteenused.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa
A.  Taganemisteates esitatav teave
 A.   Taganemise näidisjuhendid
1.  Kaupleja nimi, koha-aadress ja e-posti aadress, kuhu ja kellele taganemisteade saata.
 Taganemisõigus
2.  Märkus selle kohta, et tarbijal on lepingujärgne taganemisõigus ning et selle õiguse kasutamiseks tuleb saata allpool esitatud tagamisteade püsival andmekandjal punktis 1 osutatud isikule:
 Te võite käesolevast lepingust taganeda püsival andmekandjal [või kui kaup antakse Teile üle enne tähtaja lõppu – kauba tagasisaatmisega] põhjust esitamata neljateistkümne kalendripäeva jooksul.
a) väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tellimislehele alla kirjutanud;
 Taganemisperiood algab [tellitud kaupade kättesaamisega] (1). Taganemisperioodi sisse ei arvestata [kaupade kättesaamise] (2) päeva. Kui taganemisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb taganemisperiood järgmisel tööpäeval.
Taganemisperioodi järgimiseks piisab taganemiskinnituse või kauba õigeaegsest väljasaatmisest.
Taganemiskinnituse või kauba väljasaatmine enne taganemisperioodi lõppu peab olema tõestatav (näiteks postikviitungiga).
b) kaugmüügilepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on kauba oma valdusse saanud;
 Taganemisteade peaks olema saadetud püsival andmekandjal (nt postitatud kirja vormis)(3) järgmistele isikutele: (4). Selleks võite kasutada allpool esitatud näidisvorm (4)i, kuid see ei ole kohustuslik.
c) kaugteenuslepingute puhul:
Taganemise mõju
– 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui tarbija ei ole andnud eelnevalt nõusolekut lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist;
Taganemise jõustumise korral peate saadud kaubad neljateistkümne päeva jooksul [meie kulul] (5) tagasi saatma. Tagastamisperiood algab Teie jaoks oma taganemiskinnituse või kauba väljasaatmisega. Taganemisteate kättesaamise päeva ei arvestata hüvitamise perioodi osana. Kui tagastamisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb tagastamisperiood järgmisel tööpäeval.
– aja jooksul, mis lõppeb lepingu täitmise alustamisel, kui tarbija on andnud eelnevalt nõusoleku lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist.
Kui teil ei ole võimalik kaupa algseisundis tagastada, olete te vastutav igasuguse väärtuse vähenemise eest. See kehtib üksnes juhul, kui kõnealune väärtuse vähenemine on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba laadis, olemuses ja toimimises veendumiseks. Te võite väärtuse vähenemist vältida, hoidudes kauba kasutamisest isikliku omandina ja hoidudes kõikidest käsitsusviisidest, mis võivad selle väärtust vähendada.
3.  Kõigi müügilepingute puhul märkus kauba kauplejale tagasisaatmise ajaliste piirangute ja viiside kohta ning artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 2 esitatud hüvitamise tingimuste kohta.
 Õiguspärase taganemise puhul peame hüvitama 14-päevase perioodi jooksul kõik maksed, mis te olete meile teinud. Hüvitamise periood algab, kui me oleme kätte saanud teie taganemisteate. Taganemisteate kättesaamise päeva ei arvestata hüvitamise perioodi osana. Kui tagastamisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb tagastamisperiood järgmisel tööpäeval.
4.  Interneti teel sõlmitud kauglepingute puhul märkus, et tarbija võib kaupleja veebilehel täita ja edastada elektroonilise taganemisteate vormi ja et kaupleja saadab talle viivitamatult e-kirja taganemisteate kättesaamise kohta.
 Meil on õigus siduda raha tagasimaksmine tingimusega, et oleme kaubad tagasi saanud.
5.  Märkus, et tarbija võib kasutada taganemisteate näidist, mis on esitatud B osas.
Nõuanded alternatiivseks sõnastuseks:
1)  Allpool toodud erijuhtude puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:
kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid: „alates lepingu sõlmimise päevast või päeval, mil te saite
kätte allkirjastatud lepingu koopia püsival andmekandjal, kui see erineb lepingu sõlmimise päevast„.
2) *2 Allpool toodud erijuhtude puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:
kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid: „lepingu sõlmimisega või allkirjastatud lepingudokumendi koopia püsival andmekandjal kättesaamise päeval, kui see ei toimu lepingu sõlmimise päeval”.
3)  Kauglepingute puhul tuleb lisada järgmine tekst:
a) kui kaupleja võimaldab tarbijal lepingust taganeda e-kirja teel: „või e-posti teel”;
b) kui kaupleja võimaldab tarbijal täita taganemisteate näidisvormi elektrooniliselt veebilehel: „või meie veebilehe kaudu”.
4)  Lisada: kaupleja nimi ja tegevuskoha aadress. Kauglepingute puhul tuleb lisaks märkida: kaupleja e-posti aadress ja/või internetiaadress, mida tarbija võib kasutada lepingust taganemiseks.
5)  Kui tagasisaadetava kauba hind ei ületa 40 eurot, on sulgudes esitatav tekst järgmine: „teie enda kulul”.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa
(täitke see vorm üksnes juhul, kui soovite lepingust taganeda)
Kellele:
Kellele: (kaupleja nimi, tegevuskoha aadress ja olemasolu korra e-posti aadress) (*)
Käesolevaga soovin/soovime* taganeda lepingust, millega on ostetud järgmised kaubad*/ on tellitud järgmised teenused*
 Käesolevaga soovin/soovime** taganeda lepingust, millega on ostetud järgmised kaubad*/ on tellitud järgmised teenused**
Tellimuse esitamise kuupäev*/ Kättesaamise kuupäev*
 Tellimuse esitamise kuupäev ():
Tarbija(te) nimi/nimed
 Tarbija(te) nimi (nimed): ()
Tarbija(te) aadress
Tarbija(te) aadress(id): ()
Tarbija(te) allkiri (ainult juhul, kui see teade esitatakse kirjalikult)
 Tarbija(te) allkiri (allkirjad) (ainult juhul, kui see vorm esitatakse paberkujul) ():
Kuupäev
 Kuupäev ():
*Mittevajalik maha tõmmata.
 (*) Täidab kaupleja enne vormi tarbijale edastamist
(**) Mittevajalik maha tõmmata.
() täidab(täidavad) tarbija(d).
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – lõige 1 – punkt a a (uus)
a a) välistades või kaupleja vastutust tahtlikult põhjustatud kahju eest tarbija omandile või kauplejapoolse raske hooletuse korral tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – lõige 1 – punkt c a (uus)
c a) anda täielik jurisdiktsiooniline pädevus kõikide lepingu põhjal tekkivate vaidluste lahendamiseks kaupleja asukohajärgsele kohtule, välja arvatud juhul, kui valitud kohus on ka tarbija asukohajärgne kohus;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt a a (uus)
a a) muudab tarbijale siduvaks kohustuse sõltuvalt tingimusest, mille täitmine sõltub ainuüksi kaupleja tahtest;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca) nõuda tarbijalt täiendava kauba või teenuse ostmist, mida ei ole reklaamitud põhilepingu hinnas;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt c b (uus)
c b) kohaldades täiendavaid maksekohustusi, nt karistusi lepingutingimuste rikkumise eest, mis on selgelt ebaproportsionaalsed kauplejapoolsete lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kulude suhtes;
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt d a (uus)
d a) välistades või takistades tarbija õigust juhendada ja volitada kolmandat isikut selle tarbija ja kaupleja vahelist lepingut sõlmima ja/või samme astuma, mis peaksid viima lepingu sõlmimiseni või abistama tarbija ja kaupleja vahelise lepingu sõlmimist.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt e
e) võimaldada kauplejal lõpetada tähtajatu leping ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui tarbija on lepingut tõsiselt rikkunud;
 e) võimaldada kauplejal lõpetada tähtajatu leping ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui selleks on alust; see ei mõjuta finantsteenuste lepingute tingimusi, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et tarnija peab teist lepingupoolt sellest koheselt teavitama;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt g
g) lubada kauplejal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada;
 g) võimaldada, et kauba või muu vara hind määratakse tarne hetkel, või lubada kauplejal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada, kui tõstetud hind on liiga kõrge, võrrelduna lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinnaga; see ei mõjuta hinnaindekseerimise klausleid, kui need on õiguspärased, tingimusel et meetod, mille alusel hinnad erinevad, on selgesõnaliselt kirjeldatud;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt k
k) võimaldada kauplejal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi;
 k) võimaldada kauplejal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi, ilma mõjuva põhjuseta, mis on lepingus täpsustatud; see ei mõjuta tingimusi, mille alusel finantsteenuste tarnija jätab endale õiguse muuta ette teatamata tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuste tasude määra, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et ettevõtja peab tarbijat esimesel võimalusel teavitama ja tarbijal on vabadus koheselt lepinguline suhe lõpetada; samuti ei mõjuta see tingimusi, mille alusel kaupleja on endale jätnud õiguse ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi muuta tingimusel, et kaupleja peab tarbijat mõistliku etteteatamisajaga teavitama ja et tarbijal on vabadus lepinguline suhe lõpetada;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 1 – punkt l a (uus)
l a) lubada kauplejal, kellelt on tellitud midagi, mis ei ole saadaval, tarnida samaväärne kaup, ilma et ta tarbijat eelnevalt selgesõnaliselt teavitaks sellest võimalusest ja asjaolust, et kui tarbija kasutab oma taganemisõigust, peab kaupleja kandma tarbijale lepingu alusel tarnitud kauba tagastamise kulud.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 2
2.  Punkti 1 alapunkti e ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse lõpetada ühepoolselt ja ette teatamata tähtajatu leping, tingimusel, et teenuse osutaja teatab viivitamata teis(t)ele lepinguosalis(t)ele lepingu lõpetamisest.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 3 – punkt c a (uus)
c a) reisipaketilepingud, mida reguleerib direktiiv 90/314/EMÜ,
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Punkti 1 alapunkti k ei kohaldata:
 4.  Punkti 1 alapunkte e, g ja k ei kohaldata:
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 4 – punkt a
a) tingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse ette teatamata muuta tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuse eest makstavate tasude suurust, kui on olemas mõjuv põhjus ning kui teenuse osutaja on kohustatud sellest teist lepinguosalist või teisi lepinguosalisi esimesel võimalusel teavitama ning lepinguosalisel või lepinguosalistel on võimalik soovi korral leping kohe lõpetada;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 4 – punkt b
b) vabalt kaubeldavate väärtpaberite, rahastamisvahendite ja muude toodete või teenustega seotud tehingute suhtes, kui nende hind on seotud börsinoteeringu või börsiindeksi või finantsturu kursi kõikumistega, mida kaupleja ei saa mõjutada;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – lõige 4 – punkt d
d) tingimuste suhtes, mille kohaselt kaupleja jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, tingimusel, et kaupleja teavitab tarbijat mõistliku aja jooksul ja tarbija võib vabalt lepingu lõpetada.
 välja jäetud

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0038/2011).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika