Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta otsus Tamás Deutschi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2010/2123(IMM))

P7_TA(2011)0029 A7-0015/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Tamás Deutschi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Ungari kohtuorganid esitasid 9. juunil 2010. aastal ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 8. juulil 2010. aastal;

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Tamás Deutschi ära kuulanud;

–  võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta ja 21. oktoobri 2008. aasta otsuseid(1);

–  võttes arvesse Ungari Euroopa Parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta akti LVII 10. jao punkti 2, Ungari Parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 1990. aasta akti LV 5. jao punkti 1 ning 2004. aasta akti LVII 12. jao punkti 1;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0015/2011),

A.  arvestades, et Ungari kodaniku taotlusel on algatatud kriminaalmenetlus Tamás Deutschi suhtes, kes on Euroopa Parlamendi liige ja keda süüdistatakse Budapesti 2. ja 3. linnaosa kohtus laimamises Ungari kriminaalkoodeksi 179. jao punkti 2 alapunktide b–c alusel;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt; ning arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta;

C.  arvestades, et Ungari Euroopa Parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta akti LVII 10. jao punkti 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmel samasugune immuniteet nagu Ungari Parlamendi liikmel;

D.  arvestades, et Ungari Parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 1990. aasta akti LV 5. jao punkti 1 kohaselt võib parlamendiliikme suhtes kriminaalmenetluse algatada või selle läbi viia üksnes Ungari Parlamendi eelneval nõusolekul ning et 2004. aasta akti LVII 12. jao punkti 1 kohaselt otsustab Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse peatamise üle Euroopa Parlament;

E.  arvestades, et hr Deutschi süüdistatakse laimamises, mille ta väidetavalt pani toime avaldustes, mida tegi 25. märtsil 2010. aastal süüdistaja kohta raadiosaates, kuhu ta oli kutsutud poliitiku ja Euroopa Parlamendi liikmena;

F.  arvestades, et seetõttu on asjakohane väita, et hr Deutsch väljendas arvamust oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena,

1.  otsustab Tamás Deutschi puutumatust mitte ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Ungari Vabariigi pädevale ametiasutusele.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, otsus kohtuasjas 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391 ning otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra v. De Gregorio ja Clemente, Euroopa Kohtu lahendites seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (16447/1/2010 – C7-0424/2010 – 2010/0059(COD))

P7_TA(2011)0030 A7-0009/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16447/1/2010 – C7-0424/2010);

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide poolt õigusakti eelnõule esitatud täiendusi;

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2010)0102) suhtes;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse arengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0009/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liidu arengupoliitika eesmärk on vähendada vaesust ja lõpuks see kaotada.

(2)  Liit kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige on pühendunud kaubandusküsimuste kaasamisele arengustrateegiatesse ja rahvusvahelise kaubavahetuse edendamisele, et kiirendada majanduse arengut ja vähendada vaesust ning pikemas perspektiivis see kaotada kogu maailmas.

(3)  Liit toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike (AKV riigid) vaesuse vähendamise, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu teel ning tunnistab nende riikide kaubasektorite olulisust.

(4)  Liit on pühendunud arenguriikide sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse kaasamise toetamisele eesmärgiga tagada jätkusuutlik areng. Peamistel banaane eksportivatel AKV riikidel võib esineda probleeme seoses kauplemise korra muutumisega, eelkõige enamsoodustustariifi liberaliseerimisega WTO raames ning liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepetega. Seepärast tuleks AKV riikide banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programm (edaspidi „programm”) lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1905/2006(3).

(5)  Programmi raames võetavad rahalise abi meetmed peaksid olema suunatud banaanikasvatuspiirkondade ja banaanide väärtusahelas osalevate elanike, eelkõige väiketootjate ja -ettevõtjate elatustaseme tõstmisele ja elutingimuste parandamisele, samuti töönormidele, töötervishoiu- ja ohutusstandarditele vastavuse parandamisele, eelkõige pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Samuti tuleks seetõttu meetmetega toetada banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumist ja vajaduse korral ümberkorraldamist sektorikohase eelarvetoetuse või projektikohaste sekkumiste kaudu. Meetmete eesmärk peaks olema tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus, majandustegevuse mitmekesistamine ja investeerimine konkurentsivõime suurendamisse, juhul kui see on elujõuline strateegia, võttes arvesse kogemusi ja tulemusi, mis on saadud traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabisüsteemiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2686/94(4) ja traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele antava toetuse eriraamistikuga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 856/1999(5) ning vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1609/1999(6). Liit tunnistab, et on oluline edendada banaanikaubandusest saadava tulu õiglasemat jaotumist.

(6)  Kõnealune programm peaks aitama kaasa kohanemisprotsessile nendes AKV riikides, kes on viimastel aastatel eksportinud liitu märkimisväärses koguses banaane ja keda mõjutab Genfi banaanikaubanduslepingu(7) raames või liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete tagajärjel toimuv liberaliseerimine. Programm põhineb tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistikul. Programm on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega WTO raames ning on ümberkorralduslik, lähtub konkurentsivõime suurendamise eesmärgist ja on seega ajutine, kestusega neli aastat (2010–2013).

(7)  Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta teatise „Kahe aasta aruanne tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistiku kohta” järelduste kohaselt andsid varasemad abiprogrammid märkimisväärse panuse majanduse eduka mitmekesistamise suutlikkuse paranemisse, kuigi täpset mõju ei saa veel kindlaks määrata ning AKV riikide banaaniekspordi jätkusuutlikkus on endiselt habras.

(8)  Komisjon on hinnanud toetuste eriraamistiku programmi, kuid ei ole läbi viinud banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete mõjuhinnangut.

(9)  Komisjon peaks jälgima, et kõnealune programm oleks kooskõlas abisaajariikides rakendatavate piirkondlike ja riiklike näidisprogrammidega, eelkõige seoses majanduslike, põllumajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega.

(10)  Peaaegu 2 % maailma banaanikaubandusest on sertifitseeritud õiglase kaubanduse süsteemi tootjaorganisatsioonide poolt. Õiglase kaubanduse miinimumhinnad määratakse jätkusuutliku tootmise kulude alusel, mis kehtestatakse sidusrühmadega konsulteerides, eesmärgiga võtta arvesse rahuldavate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimisega seotud kulusid ning toota mõistlikku kasumit, et tootjad saaksid endale elatise tagada pikemaks ajaks.

(11)  Kohalike töötajate ekspluateerimise ärahoidmiseks tuleks banaanisektori tootmisahelas saavutada kokkulepe sektori toodetud tulu õiglase jaotamise osas.

(11a)  Komisjonil peaks olema volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses geograafiliste strateegiadokumentide, mitmeaastaste näidisprogrammide ning temaatilisi programme ja kaasnevaid meetmeid käsitlevate strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On äärmiselt oluline, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(12)  Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 4

Liidu abi rakendamine

Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi artiklites 5–16 sätestatud geograafiliste ja temaatiliste programmide ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide kaudu.

2)  Lisatakse artikkel järgmises sõnastuses:"

Artikkel 17a

Peamised banaane tarnivad AKV riigid

1.  IIIa lisas loetletud banaane tarnivate AKV riikide suhtes kohaldatakse banaanisektoris võetavaid kaasnevaid meetmeid. Liidu abi suunatakse nende riikide kohandumisprotsessi toetamisele pärast liidu banaanituru liberaliseerimist WTO raames. Liidu abi kasutatakse eelkõige vaesuse vastu võitlemiseks, parandades asjaomaste põllumajandustootjate ja isikute, sh väikeettevõtjate elatustaset ja elutingimusi, muu hulgas töö- ja ohutusnormidele ning keskkonnastandarditele vastavust, sealhulgas pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Liidu abi andmisel arvestatakse nii nende riikide poliitika ja kohanemisstrateegiate kui ka regionaalkeskkonnaga (liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide läheduse tähenduses) ning pööratakse eritähelepanu järgmistele koostöövaldkondadele:

2.  IV lisas osutatud summa ulatuses määrab komisjon kindlaks igale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud banaane tarnivale AKV riigile kättesaadava maksimumsumma järgmiste objektiivsete ja kaalutud näitajate alusel:

Abi eraldamiskriteeriumite mõõtmisel lähtutakse 2010. aastale eelnevatest, kuni viieaastast ajavahemikku hõlmavatest representatiivsetest andmetest ja komisjoni uuringust, milles hinnatakse WTO raames sõlmitud lepingu ja liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide – põhiliste banaane eksportivate riikide – vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete mõju AKV riikidele.

3.  Komisjon võtab vastu mitmeaastased toetusstrateegiad analoogia põhjal artikliga 19 ja vastavalt artiklile 21. Komisjon tagab, et nimetatud strateegiad täiendavad asjaomaste riikide geograafilisi strateegiadokumente ning et kõnealused banaanisektoris võetavad kaasnevad meetmed on ajutised.

Hiljemalt 18 kuud enne programmi lõppu koostatakse banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programmi ja asjaomaste riikide edusammude kohta hinnang, mis sisaldab ka soovitusi meetmete võtmiseks ja nende meetmete olemuse kohta.

3)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning vastavalt artiklites 17 ja 17a osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.

3a)  Artiklis 22 asendatakse lõige 3 järgmise tekstiga:"

3.  Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.

3b)  Artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:"

3.  Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.

4.  Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.

4)  Artiklis 25 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:"

2.  Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.

5)  Artiklis 29 asendatakse lõige 1 järgmise tekstiga:"

1.  Eelarveliste kulukohustuste aluseks on artikli 17a lõike 3, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused.

6)  Artikli 31 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

Artiklites 11–16 nimetatud temaatilise programmi alusel ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad taotlusi esitada kõik füüsilised isikud, kes on OECD/DACi loetelus ja II lisas nimetatud arenguriikide kodanikud, ja kõik juriidilised isikud, kes on nimetatud arenguriikides asutatud, ning need füüsilised või juriidilised isikud, kes on temaatilise programmi või artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel abikõlblikud. Komisjon avaldab II lisa ja ajakohastab seda vastavalt OECD/DACi koostatud abisaajate loetelu regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.

6a)  Artiklis 33 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:"

2.  Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

6b)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 35

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 35a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.  Kui lõikes 1 osutatud tähtaja möödumisel ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

7)  Artikli 38 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:"

1.  Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2007–2013 on 17 087 miljonit eurot.

2.  Igale artiklites 5–10, 11–16 ja 17–17a osutatud programmile eraldatav soovituslik summa on kindlaks määratud IV lisas. Need summad on kehtestatud ajavahemikuks 2007–2013.

8)  Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud IIIa lisa;

9)  IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

„IIIa LISA

Peamised banaane tarnivad AKV riigid

1.  Belize

2.  Kamerun

3.  Côte d'Ivoire

4.  Dominica

5.  Dominikaani Vabariik

6.  Ghana

7.  Jamaica

8.  Saint Lucia

9.  Saint Vincent ja Grenadiinid

10.  Suriname„

II LISA

„IV LISA

Rahaeraldiste soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (miljonit eurot)

(1) Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0382. (2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 7 E, 12.1.2011, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seisukoht. (3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (4) EÜT L 286, 5.11.1994, lk 1. (5) EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2. (6) EÜT L 190, 23.7.1999, lk 14. (7) ELT L 141, 9.6.2010, lk 3.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (16446/1/2010 – C7-0427/2010 – 2009/0060B(COD))

P7_TA(2011)0031 A7-0014/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16446/1/2010 – C7-0427/2010);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2009)0194) kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0014/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1 ja artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend(3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta(4), nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega(5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend(6), nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend(7), määrust (EÜ) nr 1889/2006(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(9).

(2)  Nimetatud määruste rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta määruse (EÜ) nr 1889/2006 asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(3)  Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(3a)  Strateegiadokumentide puhul peaksid komisjonil olema volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, kuna need strateegiadokumendid täiendavad määrust (EÜ) nr 1889/2006 ning on üldiselt kohaldatavad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(4)  Määrust (EÜ) nr 1889/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1889/2006 muudetakse järgmiselt:

-1)  Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Strateegiadokumendid ning kõik nende muudatused ja täiendused võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 17 ning artiklites 17a ja 17b sätestatud tingimuste kohaselt.

-1a)  Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Komisjon võtab iga-aastased tegevusprogrammid ning kõik nende muudatused täiendused vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti arvesse võttes.

-1b)  Artikli 7 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:"

3.  Kui selliste meetmete maksumus on 3 000 000 eurot või rohkem, võtab komisjon need vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti arvesse võttes.

4.  Erimeetmete puhul, mille maksumus on vähem kui 3 000 000 eurot, saadab komisjon 10 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teate.

-1c)  Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Komisjon teavitab rakendatud ajutistest meetmetest regulaarselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

1)  Artikli 13 lõige 6 asendatakse järgmisega:"

6.  Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.

1a)  Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Komisjon saadab oma hindamisaruanded teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

1b)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:"

'Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Volitused võtta vastu artikli 5 lõikes 3 nimetatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse kohaldamisajaks.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks volitused vastavalt artiklites 17a ja 17b sätestatud tingimustele.

Artikkel 17a

Delegeerimise tühistamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on alustanud sisemenetlust selle otsustamiseks, kas võtta volituste delegeerimine tagasi, püüab teatada sellest teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist ning näitab ära delegeeritud volitused, mille tagasivõtmist kaalutakse, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda perioodi pikendada kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, siis õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.„

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0380. (2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 7 E, 12.1.2011, lk 14) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seisukoht. (3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82. (4) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1. (5) ELT L 405, 30.12.2006, lk 41. (6) ELT L 327, 24.11.2006, lk 1. (7) ELT L 81, 22.3.2007, lk 1. (8) ELT L 386, 29.12.2006, lk 1. (9) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (16442/1/2010 – C7-0426/2010 – 2009/0060A(COD))

P7_TA(2011)0032 A7-0006/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16442/1/2010 – C7-0426/2010);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2009)0194) kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse arengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0006/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend)(3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(4), nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega)(5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend)(6), nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007 (millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend)(7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 (rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas)(8) ning määrust (EÜ) nr 1905/2006(9).

(2)  Määruse (EÜ) nr 1905/2006 rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta kõnealuse määruse asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(2a)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses geograafiliste strateegiadokumentidega, mitmeaastaste näidisprogrammidega ja teemaprogrammide strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(3)  Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(4)  Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 muudetakse järgmiselt:

-1)  artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:"

Komisjon sõnastab edasised juhised toetuse saajatele ette nähtud kogusumma jaotamiseks nende vahel delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.

-1a)  artikkel 21 asendatakse järgmisega:"

'Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning artiklis 17 osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.„;

-1b)  artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.

-1c)  artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

3.  Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.

4.  Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.

1)  artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.

1a)  artikli 33 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1.  Komisjon kontrollib ja vaatab oma programme korrapäraselt üle ning hindab geograafiliste ja temaatiliste poliitikate ja programmide ning valdkondlike poliitikate rakendamise tulemusi ja programmitöö tõhusust, vajadusel sõltumatute välishindamiste abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide või nõukogu ettepanekuid sõltumatute välishindamiste läbiviimiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalsektoritele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudele.

2.  Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

1b)  artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Komisjon jälgib käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise ja tulemuste ning võimaluse korral peamiste tagajärgede ja mõjude kohta. See aruanne esitatakse ka liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

1c)  artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 35

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.

Artikkel 35a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile kavatsusest mitte esitada vastuväiteid.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0379. (2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 7 E, 12.1.2011, lk 11) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seisukoht. (3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82. (4) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1. (5) ELT L 405, 30.12.2006, lk 41. (6) ELT L 327, 24.11.2006, lk 1. (7) ELT L 81, 22.3.2007, lk 1. (8) ELT L 386, 29.12.2006, lk 1. (9) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (16440/1/2010 – C7-0425/2010 – 2009/0059(COD))

P7_TA(2011)0033 A7-0005/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16440/1/2010 – C7-0425/2010);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0197);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0005/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 207 lõiget 2 ja artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend)(3) alusel kooskõlastanud alates 2007. aastast oma piirkondlikku koostööd Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvate arengumaade ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1905/2006 peamine eesmärk on aastatuhande arengueesmärke järgides kaotada vaesus. Määruse alusel arengumaades, arenevatel territooriumitel ja arenevates piirkondades rakendatavate piirkondlike programmide raames toimuv koostöö on piiratud rahastamismeetmetega, mis peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(3)  Liidu huvides on asjaomaste arengumaadega sõlmitud suhteid veelgi süvendada, kuna kõnealused riigid on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Liidul on strateegiline huvi edendada nende riikidega mitmekülgseid sidemeid ja toetada eelkõige majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust. Selleks on liidul tarvis konkreetset rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid on otsustava tähtsusega suhete tugevdamisel ning annavad olulise panuse asjaomaste arengumaade edusammudesse.

(4)  2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodi neli ettevalmistavat meedet kõnealuse laiendatud koostöö edendamiseks kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(4) artikli 49 lõike 6 punktiga b. Need neli ettevalmistavat meedet on: äri- ja teadusvahetus Indiaga; äri- ja teadusvahetus Hiinaga; koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega; ning koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega. Samas artiklis on sätestatud, et ettevalmistavate meetmetega seotud seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu.

(5)  Määruse (EÜ) nr 1934/2006(5) eesmärgid ja sätted on asjakohased laiendatud koostöö alustamiseks määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud riikidega. Seetõttu on vajalik laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 piirkondlikku reguleerimisala ning näha ette rahalised vahendid koostööks asjaomaste arengumaadega.

(6)  Määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise kohaldamisala laiendamine asetab asjaomased arengumaad kahe välistegevuse rahastamisvahendi rakendusalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus. Määrusega (EÜ) nr 1905/2006 nähakse ette ametliku arenguabi kriteeriumitele vastavate meetmete rahastamine, määrusega (EÜ) nr 1934/2006 tuleks hõlmata üksnes sellised meetmed, mis nendele kriteeriumitele põhimõtteliselt ei vasta. Lisaks sellele tuleks tagada, et senini määrusega (EÜ) nr 1934/2006 hõlmatud riigid (tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid) ei satu piirkondliku reguleerimisala laiendamisega halvemasse olukorda, eelkõige rahastamise osas.

(7)  Kuna majanduskriis on tekitanud äärmiselt pingelise eelarveolukorra kogu liidus ja soovitatav laiendamine puudutab riike, kes on mõnel juhul saavutanud liiduga võrreldava konkurentsivõime ning kus keskmine elatustase on lähedane teatud liikmesriikide omale, peaks liit oma koostöös võtma arvesse abi saavate riikide jõupingutusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel ning aitama neil täita ülemaailmseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

(8)  Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

(8a)  Mitmeaastaste koostööprogrammide osas peaksid komisjonil olema volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, kuna need programmid täiendavad määrust (EÜ) nr 1934/2006 ning on üldiselt kohaldatavad. On eriti tähtis, et komisjon ettevalmistava töö käigus asjakohaselt konsulteeriks, sealhulgas ekspertide tasandil.

(9)  Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1934/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1934/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1934/2006 muudetakse järgmiselt:

1)  määruse pealkiri asendatakse järgmisega:"

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega ning – tegevuste puhul, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist – määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud arengumaadega.

2)  artiklid 1 kuni 4 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid käesoleva määruse I lisas loetletud riike ja territooriumeid, ning arengumaad riike, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend)?* ning mis on loetletud käesoleva määruse II lisas. Edaspidi viidatakse neile koos kui „partnerriikidele”.

Liidu vahenditest toetatakse käesoleva määruse kohaselt majanduslikku, rahalist, tehnilist, kultuurilist ja akadeemilist koostööd partnerriikidega artiklis 4 sätestatud valdkondades, mis jäävad nende pädevusse. Käesoleva määrusega rahastatakse meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

2.  Partnerriikidega tehtava koostöö esmatähtis eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega loodud sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel, et luua soodsam ja läbipaistvam keskkond suhete arendamiseks liidu ja partnerriikide vahel vastavalt aluslepingus sätestatud liidu välistegevuse põhimõtetele. See puudutab muu hulgas demokraatia edendamist, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtete austamist, samuti inimväärse töö ja hea valitsemistava edendamist ning keskkonna kaitsmist, et aidata kaasa partnerriikide edasiminekule ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Koostöö on suunatud suhete arendamisele partnerriikidega, et edendada dialoogi ja vastastikust lähenemist ning jagada ja edendada ühesuguseid poliitilisi, majanduslikke ja institutsioonilisi struktuure ja väärtuseid. Liit soovib ka tugevdada koostööd ja teabevahetust olemasolevate või järjest olulisemaks muutuvate kahepoolsete partneritega ja kaasarääkijatega mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Koostöö hõlmab ka partnereid piirkondades, kus liidul on strateegiline huvi edendada sidemeid ja aluslepingus sätestatud väärtuseid.

2.  Põhjendavate asjaolude esinemisel ja liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks ning piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud iga-aastaste tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et ka lisades nimetamata riigid on käesoleva määruse meetmete osas abikõlblikud. Asjaomased tingimused sätestatakse artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides.

3.  Komisjon muudab I ja II lisas esitatud loetelu vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitees toimuvale arenguriikide loetelu korrapärasele läbivaatamisele ja teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4.  Liidupoolsel rahastamisel käesoleva määruse alusel pööratakse vajaduse korral eritähelepanu sellele, kas partnerriik järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamisi tööstandardeid ning kas ta teeb pingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

5.  Käesoleva määruse II lisas nimetatud riikide puhul jälgitakse rangelt poliitika kooskõla meetmetega, mida rahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1905/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1337/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades**.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1.  Liit on rajatud sellistele põhimõtetele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik ning püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada, arendada ja tugevdada pühendumist neile põhimõtetele partnerriikides.

2.  Käesoleva määruse rakendamisel järgitakse partnerriikidega koostöö loomisel vajadusel diferentseeritud lähenemisviisi, et võtta arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, strateegiaid ja prioriteete.

3.  Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi, mis on esitatud eelkõige liidu ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning valdkondi, mis puudutavad liidu konkreetseid huve ja prioriteete ning on nendega vastavuses.

4.  Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete puhul seab liit eesmärgiks sidususe tagamise ühenduse välismeetmete muude valdkondadega ning samuti liidu teiste poliitikatega, eriti arengukoostöö vallas. See tagatakse poliitikate määratlemisel, strateegilisel kavandamisel ja programmitöös ning meetmete rakendamisel.

5.  Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed täiendavad liikmesriikide ja liidu avalik-õiguslike organite jõupingutusi ning lisavad neile väärtust ärisuhete ning kultuurilise, akadeemilise ja teadusvahetuse valdkonnas.

6.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt arvamusi.

Artikkel 4

Koostöövaldkonnad

3)  Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

2.  Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse liidu konkreetsed huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Programmide geograafilise hõlmatuse osas püütakse saavutada võimalikult suur tasakaal, eelkõige Erasmus Munduse programmi puhul. Ühtlasi määratakse neis kindlaks liidupoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.

3.  Mitmeaastased koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidena artiklis 14a sätestatud korras ning vastavalt artiklites 14b ja 14c sätestatud tingimustele.

4)  ▌ Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

5)  artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

6)  artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Liidu rahastamist ei kasutata põhimõtteliselt maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks partnerriikides.

7)  artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

8)  artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

9)  artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 13

Hindamine

1.  Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, vajadusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning et võimaldada tal koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

2.  Komisjon saadab teavitamise eesmärgil lõikes 1 nimetatud hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel tehtava liidu koostöö hindamisetappi asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.

Artikkel 14

Aastaaruanne

Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ja tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning võimaluste piires tuuakse välja koostöömeetmete ja -programmide peamised tagajärjed ja mõjud.

9a)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamisajaks õigus võtta vastu artiklis 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle ühtlasi teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 14b ja 14c sätestatud tingimustel.

Artikkel 14b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

9b)  artikkel 15 jäetakse välja.

10)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 16

Finantssätted

Käesoleva määruse rakendamise võrdlussumma ajavahemikuks 2007–2013 on 172 miljonit eurot I lisas loetletud riikide ja 176 miljonit eurot II lisas loetletud riikide puhul. Eelarvepädevad institutsioonid teevad eelarvemenetluse käigus otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta ajavahemikuks 2010–2013. Komisjon edastab eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjaliku teabe kõikide eelarveridade kohta ja käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rahastamiseks tehtavate iga-aastaste assigneeringute kohta. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad need assigneeringud finantsraamistiku piires. Seejuures tagatakse, et lisas I loetletud tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid ei satuks ebasoodsasse olukorda seoses käesoleva määruse kohaldamisega lisas II loetletud partnerriikidele.

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 kohaselt kasutamiseks kavandatavaid assigneeringuid selleks otstarbeks ei kasutata.

11)  lisa pealkiri asendatakse järgmisega:"

I LISA – Käesoleva määrusega hõlmatud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumide loetelu

12)  lisatakse uus, II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

„II LISA

Määrusega hõlmatud arengumaade loetelu

Ladina-Ameerika

1.  Argentina

2.  Bolivia

3.  Brasiilia

4.  Colombia

5.  Costa Rica

6.  Ecuador

7.  El Salvador

8.  Guatemala

9.  Honduras

10.  Kuuba

11.  Mehhiko

12.  Nicaragua

13.  Panama

14.  Paraguay

15.  Peruu

16.  Tšiili

17.  Uruguay

18.  Venezuela

Aasia

19.  Afganistan

20.  Bangladesh

21.  Bhutan

22.  Birma/Myanmar

23.  Filipiinid

24.  Hiina

25.  India

26.  Indoneesia

27.  Kambodža

28.  Korea Rahvademokraatlik Vabariik

29.  Laos

30.  Malaisia

31.  Maldiivid

32.  Mongoolia

33.  Nepal

34.  Pakistan

35.  Sri Lanka

36.  Tai

37.  Vietnam

Kesk-Aasia

38.  Kasahstan

39.  Kirgiisi Vabariik

40.  Tadžikistan

41.  Türkmenistan

42.  Usbekistan

Lähis-Ida

43.  Iraan

44.  Iraak

45.  Jeemen

Lõuna-Aafrika

46.  Lõuna-Aafrika„

(1) Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0381. (2) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 7 E, 12.1.2011, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seisukoht. (3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (5) ELT L 405, 30.12.2006, lk 41.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta

P7_TA(2011)0034 B7-0074/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(1), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(2), 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(3), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(4), 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(5), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(6), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(7), 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas(8) ja sama kuupäeva resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta(9), 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni WTO Doha vooru peatamise ja Doha arengukava tuleviku kohta(10), 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(11), oma 25. märtsi 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Cariforumi riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(12), 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga(13) ja 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega(14);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelist Genfi banaanikaubanduslepingut ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist banaanikaubanduslepingut (edaspidi „banaanikaubanduslepingud”);

–  võttes arvesse WTO asutamislepingut (Marrakechi leping);

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Cotonou leping);

–  võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõpuleviimist;

–  võttes arvesse ELi ning Colombia ja Peruu vahelise mitmepoolse kaubanduslepingu läbirääkimiste lõpuleviimist;

–  võttes arvesse WTO ministrite konverentsidel 14. novembril 2001. aastal Dohas ja 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis vastu võetud deklaratsioone ja Genfis 2. detsembril 2009. aastal vastu võetud juhataja kokkuvõtet;

–  võttes arvesse 2001. aasta novembris Dohas antud vabastust (nn Doha vabastus) GATTi I artiklis sätestatud kohustuste täitmisest Cotonou lepingu kohaste kaubandussoodustuste puhul, mille kehtivusaeg lõpeb samaaegselt nimetatud soodustuste kehtivusajaga, st 31. detsembril 2007;

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse 11. aprilli 2001. aasta kokkulepet banaanikaubanduse kohta;

–  võttes arvesse WTO peadirektori 22. detsembri 2009. aasta aruannet oma mõjuvõimu kasutamise kohta (vastavalt vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 3 lõikele 12) Colombia algatatud vaidluses Euroopa Komisjon – banaanide impordikord (DS361) ja Panama algatatud vaidluses Euroopa Komisjon – banaanide impordikord (DS364);

–  võttes arvesse nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta;

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 1. aprilli 2010. aasta deklaratsiooni, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelist banaanikaubanduslepingut ning selle mõju AKV ja ELi riikide banaanitootjatele;

–  võttes arvesse 24. jaanuari 2011. aasta küsimusi nõukogule (O-0012/2011 – B7-0007/2011) ja komisjonile (O-0013/2011 – B7-0008/2011) Genfi banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et banaanikaubanduslepingutega lahendatakse kõigi aegade pikim vaidlus ELi ning enamsoodustuskorra alusel banaane tarnivate Ladina-Ameerika riikide vahel; arvestades, et nimetatud lepingutega lahendatakse ka eriti terav vaidlus USA ja ELi vahel ja kõrvaldatakse oht, et USA rakendab kahjulikke sanktsioone; arvestades, et ühtlasi lahendatakse kõigi Ladina-Ameerika enamsoodustuskorra alusel tarnijate nõuded seoses ELi viimase kolme laienemisega;

B.  arvestades, et kuni 1. juulini 1993 oli igal ELi liikmesriigil oma banaanide impordikord, kusjuures mõnedel liikmesriikidel oli erikord, mis soosis riike, kellega neil on tugevad ajaloolised sidemed;

C.  arvestades, et pärast nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 vastuvõtmist algatasid mitmed WTOsse kuuluvad Ladina-Ameerika riigid, kes enamsoodustuskorra alusel ELi liikmesriikidesse banaane tarnivad, ja Ameerika Ühendriigid ELi vastu WTO vaidluste lahendamise menetlused seoses eri tarnijate poolt Euroopa Ühenduste turule toodavate banaanide erineva kohtlemisega;

D.  arvestades, et teatavad Euroopa ühenduste banaanide impordikorra aspektid leiti olevat WTO õigusaktidega vastuolus;

E.  arvestades, et kaebusi esitanud riigid lükkasid tagasi mitmed EÜ ettepanekud impordikorra muutmiseks, et seda WTO vaidluste lahendamise organi soovituste ja otsustega kooskõlla viia;

F.  arvestades, et 1. jaanuaril 2006. aastal kehtestatud uus EÜ banaanide impordikord osutus endiselt ELi WTO kohustustega vastuolus olevaks;

G.  arvestades, et ainult umbes 20% maailma banaanitoodangust eksporditakse, kuna suurem osa toodangust on mõeldud kohalikule turule;

H.  arvestades, et riikide vahel ja riigisiseselt esineb suuri erinevusi banaanitootmise produktiivsuses ja konkurentsivõimes; arvestades, et Ladina-Ameerika riigid ning Filipiinid on kõige konkurentsivõimelisemad tootjad ja suurimad eksportijad;

I.  arvestades, et EL on lõpule viinud Colombia ja Peruuga peetud läbirääkimised mitmepoolse kaubanduslepingu üle ning kuue Kesk-Ameerika riigiga assotsiatsioonilepingu üle;

J.  arvestades, et ELi programmi POSEI (kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm) abil toetatakse ELi kaugemate piirkondade tootjaid;

K.  arvestades, et banaanid on maailma tähtsuselt neljas põllumajanduslik ekspordiartikkel ning EL on maailma suurim banaanide (neto)maaletooja, kes importis 2007. aastal peaaegu viis miljonit tonni banaane;

L.  arvestades, et banaanitootmine mõjutab kohalikke kogukondi tugevasti, mitte ainult majanduse, vaid ka keskkonna, rände ja töötingimuste seisukohast;

M.  arvestades, et üle 80% ülemaailmsest banaaniturust on Ladina-Ameerikas tegutsevate hargmaiste ettevõtete kontrolli all;

N.  arvestades, et ELi tariifikvootide süsteem on loonud tingimused, mis võimaldavad AKV riikide tootjatel eksportida ELi märkimisväärses koguses banaane, ja on ühtlasi piiranud kaubanduslepingute mõju Euroopa tootjatele ning kaitsnud suurt hulka selle tegevusega seotud töökohti;

O.  arvestades, et lepingu sõlmimine tähendab väljastpoolt AKV riike pärineva banaaniimpordi jaoks märkimisväärseid tariifikärpeid (2010.–2017. aastani 35%); arvestades, et selle tulemusel peavad AKV ja ELi tootjad paratamatult kohanema rahvusvahelise turu uue olukorraga,

1.  võtab banaanikaubanduslepingud teadmiseks ning avaldab heameelt WTO ajaloo tehniliselt kõige keerulisemate, poliitiliselt tundlikumate ja kaubanduslikult olulisemate õiguslike vaidluste hulka kuuluva vaidluse lõppemise üle;

2.  on seisukohal, et saavutatud kokkulepe annab lahenduse, kuid sellega ei ole suudetud täielikult rahuldada kõigi osaliste õiguspäraseid huvisid; palub seetõttu komisjonil esitada esimesel võimalusel hinnang banaanikaubanduslepingute mõju kohta banaane tootvatele arenguriikidele ning Euroopa kaugeimatele piirkondadele kuni aastani 2020;

3.  tunneb heameelt asjaolu üle, et banaanikaubanduslepingud kujutavad endast Euroopa Liidu lõplikke banaanide turulepääsuga seotud kohustusi ning need liidetakse järgmiste WTO egiidi all toimuvate, põllumajandustoodete turulepääsu käsitlevate mitmepoolsete läbirääkimiste (Doha voor) lõpptulemustega;

4.  rõhutab, et saavutatud kokkulepe edendab ka Doha läbirääkimisi, kuid ainult piiratud ulatuses, sest tekkinud raskused puudutavad banaanikaubandusest palju laiemat valdkonda;

5.  toonitab, et Genfi banaanikaubanduslepingu kinnitamisega loetakse lahendatuks kõik Ladina-Ameerika enamsoodustuskorra alusel banaanide tarnijatega pooleliolevad vaidlused ja kuni 2009. aasta 15. detsembrini esitatud kaebused;

6.  märgib, et 2010. aasta tulemuste kohaselt jäi banaanide tarbijahind ELis stabiilseks või suurenes üksnes väga vähe;

7.  rõhutab, et EL kärbib järk-järgult Ladina-Ameerika banaanide imporditariifi, nii et see väheneb praeguselt 176 eurolt tonni kohta 2017. aastaks 114 eurole tonni kohta, ohustades AKV riikide, ELi ja selle äärepoolseimate piirkondade (mis kuuluvad juba niigi Euroopa suurima tööpuuduse määraga piirkondade hulka) väikese ja keskmise suurusega tootjaid;

8.  rõhutab, et banaanikaubanduslepingud võimaldavad banaanisektori Doha vooru troopilisi tooteid käsitlevatest läbirääkimistest välja jätta; juhib tähelepanu sellele, et kui troopiliste toodete tariifikärped on suuremad, siis AKV riikidele huvipakkuvate nn väheneva soodustusega toodete tariife vähendatakse suhteliselt pikema aja jooksul kui läbirääkimistel rakendatava üldise mudeli kohaselt on ette nähtud; rõhutab siiski, et banaanikaubanduslepingute sõlmimine ei taga tõenäoliselt AKV riikidele vastuvõetavat kokkulepet troopiliste toodete ja neile kehtinud soodustuste vähenemise valdkonnas, kuna mõned suured tärkava majandusega riigid on banaanikaubanduslepingute läbirääkimiste ajal tehtud ettepanekud juba tagasi lükanud, nagu võis näha India ja Pakistani reaktsioonist WTO peanõukogu kohtumisel 2009. aasta detsembris;

9.  juhib tähelepanu sellele, et EL on traditsiooniliselt AKV riikides toodetud banaanidele spetsiaalseid soodustariife määranud; tuletab meelde, et mõned WTO liikmed on korduvalt vaidlustanud niisuguse sooduskohtlemise kokkusobivust WTO eeskirjadega; rõhutab, et mitmetes WTO vaidluste lahendamise vaekogude, apellatsioonikogu ja erivahendajate õiguslikes otsustes on nõutud kehtiva korra muutmist;

10.  peab kahetsusväärseks, et mitmepoolse lepingu läbirääkimistel Andide riikidega ei suudetud kinni pidada esialgsest piirkondlikkuse põhimõttest, mistõttu Ecuadorile ei määratud samu tariife nagu Colombiale ja Peruule;

11.  tõstab esile asjaolu, et tänu kehtivatele lepingutele on alates 2008. aastast toodud AKV riikidest banaane ELi tolli- ja kvoodivabalt;

12.  rõhutab, et paralleelsed läbirääkimised AKV riikidega viisid kokkuleppeni, mille kohaselt peamised banaane eksportivad AKV riigid saavad lisaks ELi korralisele abile veel eritoetust uue programmi vahendusel, mida nimetatakse banaanisektori kaasnevate meetmete programmiks; rõhutab, et selle programmi rahastamiskord võib osutuda vahendite poolest ebapiisavaks ja rakendamisajalt liiga lühikeseks, et AKV riikide banaanitootjatele ELi impordikorra muutmise tagajärgedega kohanemiseks tõhusat abi pakkuda; palub komisjonil selgelt näidata, et rahastamiskord koosneb olemasolevaid arengukoostöö fonde täiendavatest summadest ja ei ole lihtsalt riigieelarve täiendus, mida ei ole võimalik eraldada eriprogrammidele, nagu haridus- ja mitmekesistamisprogrammid; palub komisjonil esitada uus mitmeaastane rahastamiskord;

13.  palub komisjonil korraldada 18 kuud enne banaanisektori kaasnevate meetmete programmi lõppu programmi hindamine; koos hinnanguga palub esitada soovitused edasiste meetmete ja nende iseloomu kohta;

14.  lükkab kindlalt tagasi kõik katsed rahastada banaanitootjatest AKV riikide toetusprogrammi summade ümberpaigutamise abil arengukoostöö eelarveridadelt;

15.  juhib tähelepanu sellele, et oluline on eraldada banaanisektori kaasnevate meetmete programmi vahendeid riikidele selle järgi, millised on riigi banaaniekspordi ja -tootmise oodatavad kaotused, arengutase, kaalutud näitajad ning banaanikaubanduse maht ELiga; rõhutab, et tuleb leida õige tasakaal kolme tüüpi võimalike meetmete vahel, mis ei ole üksteist vastastikku välistavad: meetmed olemasoleva tootmise tõhususe suurendamiseks, meetmed kohaliku lisandväärtuse suurendamiseks ja meetmed, mille sihiks on aidata riikidel leida muid tootmisliike lisaks banaanitootmisele;

16.  palub ELil ja AKV riikidel teha ettepanekuid meetmete kohta, millega toetada tugevasti banaanitootmisest sõltuvate riikide majanduse mitmekesistamist, kaasa arvatud kaubandusabi suurendamine;

17.  rõhutab, et banaanid on mõnedes liidu äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe'il ja Martinique'il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel, üks peamisi põllumajanduskultuure;

18.  soovitab asjakohaselt arvesse võtta banaanisektori sotsiaalmajanduslikku tähtsust ELi äärepoolseimates piirkondades, samuti banaanisektori panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisse loodava sissetuleku ja töökohtade, majandustegevuse ning ökoloogilise ja maastikulise tasakaalu säilitamise kaudu, mis soodustab turismi arengut;

19.  märgib, et toetusprogramm POSEI loodi 2006. aastal WTOs kokkulepitud Euroopa turulepääsu tariifi alusel, mille määr oli 176 eurot tonni kohta, mis tähendab, et WTO banaanikaubanduslepingutes kindlaksmääratud tariifi ei ole POSEI eelarves veel arvesse võetud; ergutab asjaomaseid ELi ametiasutusi kohandama POSEI eelarves ELi kodumaiste tootjate jaoks ette nähtud toetuskavasid ning võtma muid meetmeid, et tagada, et ülemaailmse banaanikaubanduse liberaliseerimise tingimustes suudavad ka ELi kodumaised tootjad turul püsida ning oma traditsioonilist tegevusala jätkata;

20.  on seisukohal, et banaanikaubanduslepingud võivad AKV riikide ning ELi ja selle äärepoolseimate piirkondade tootjatele märgatavat mõju avaldada; seetõttu palub komisjonil suurendada nende toetust ning vajaduse korral pikendada seda 2020. aastani;

21.  märgib, et banaanitootmine ELi äärepoolseimates piirkondades vastab kõrgematele sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele kui enamikus Ladina-Ameerika riikides; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi äärepoolseimates piirkondades kasutatakse mitmesuguseid aktiivaineid, nt pestitsiide, 20–40 korda väiksemates kogustes kui Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides, ning enamik taimetervise valdkonna aktiivaineid, mille kasutamine on Euroopas toiduohutuse tagamise eeskirjadega keelatud, on Lõuna- ja Kesk-Ameerika istandustes laialdaselt kasutusel;

22.  märgib, et enamikus uusimates kahepoolsetes lepingutes banaanitootjatega (mitmepoolne kaubandusleping Colombia ja Peruuga ning assotsiatsioonileping Kesk-Ameerika riikidega) on EL nõustunud neist riikidest pärinevatelt banaanidelt nõutavat imporditariifi järk-järgult vähendama, nii et 2020 aasta 1. jaanuariks oleks see 75 eurot tonni kohta;

23.  märgib, et banaanikaubanduslepingutega saadav soodusmäär 39 eurot tonni kohta parandab ELi turul tunduvalt kaheksa asjaomase Andide ja Kesk-Ameerika riigi ja selles piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete konkurentsivõimet teiste eksportijate suhtes; rõhutab, et alates 2020. aastast on kasu, mida praegu ELi riikidesse banaane eksportivad riigid saavad, juba märgatav, sest suureneb nii eksport kui ka hind, mida neile banaanide eest makstakse;

24.  rõhutab, et võrreldes banaanikaubanduslepingute osalistega võib väheneda teiste enamsoodustuskorra alusel ELi liikmesriikidesse banaane eksportivate riikide (kellest ülekaalukalt kõige tähtsam on Ecuador), samuti AKV riikide ja vähim arenenud riikide suhteline konkurentsivõime ELi turul;

25.  on seisukohal, et juurdepääs ELi turule tuleks anda ainult tootjatele, kes täidavad ILO inimväärse töö tegevuskava, austavad inimõigusi ja peavad kinni keskkonnakaitse eeskirjadest;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela, Ameerika Ühendriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (2) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (3) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123. (4) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (5) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182. (6) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (7) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (8) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 64. (9) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 77. (10) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 31. (11) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 101. (12) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 256. (13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0141. (14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0387.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta (07782/2010 – C7-0148/2010 – 2010/0057(NLE))

P7_TA(2011)0035 A7-0002/2011

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07782/2010);

–  võttes arvesse Genfi banaanikaubanduslepingu eelnõu (07968/2010) ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu eelnõu (07970/2010);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0148/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0002/2011),

1.  annab nõusoleku lepingute sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela ja Ameerika Ühendriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1964/2005 banaanide tariifimäärade kohta (KOM(2010)0096 – C7-0074/2010 – 2010/0056(COD))

P7_TA(2011)0036 A7-0003/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0096);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0074/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0003/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1964/2005 banaanide tariifimäärade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 306/2011) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0810 – C6-0472/2008 – 2008/0241(COD))

P7_TA(2011)0037 A7-0229/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0810);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6–0472/2008);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 1;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuni 2009. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. detsembri 2009. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3);

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 3. aprilli 2009. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7–0229/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. veebruaril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/.../EL elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta)(7) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Liidu keskkonnapoliitika eesmärgid on eelkõige säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist ning kasutada loodusvarasid ettenägelikult ja otstarbekohaselt. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, et tuleb võtta ennetusmeetmeid, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas ning et maksma peab saastaja.

(3)  Ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu alases tegevusprogrammis (viies keskkonnaalane tegevusprogramm)(8) märgitakse, et säästva arengu saavutamiseks tuleb praegusi arengu-, tootmis-, tarbimis- ja käitumismudeleid oluliselt muuta, ning kutsutakse muu hulgas üles loodusvarade raiskamist vähendama ja saastamist vältima. Selles märgitakse elektri- ja elektroonikaseadmete romusid (edaspidi „elektroonikaromud”) ühe reguleerimist vajava sihtvaldkonnana, et saaks kohaldada jäätmetekke vältimise, jäätmete taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise põhimõtteid.

(4)  Käesolev direktiiv täiendab üldisi liidu jäätmekäitlusalaseid õigusakte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta(9). Selles osutatakse kõnealuse direktiivi mõistetele, sealhulgas jäätmete ja üldiste jäätmekäitlustoimingute mõistetele. Direktiivi 2008/98/EÜ kohane kogumise mõiste hõlmab jäätmete eelsortimist ja eelladustamist, eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/125/EÜ(10) on kehtestatud raamistik energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja see võimaldab vastu võtta ökodisaini erinõuded energiamõjuga toodete jaoks, mis võivad olla hõlmatud ka käesoleva direktiiviga. Direktiivi 2009/125/EÜ ja selle kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmete kohaldamine ei piira liidu jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes)(11) on nõutud keelatud ainete asendamine kõikides selle reguleerimisalasse kuuluvates elektri- ja elektroonikaseadmetes.

(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud, et üksikdirektiivides võib ette näha erijuhtusid käsitlevaid eeskirju või täiendada kõnealuse direktiivi eeskirju teatavate jäätmeliikide käitlemise osas.

(6)  Kuna turg laieneb jätkuvalt ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks, asendatakse seadmed kiiremini, mistõttu on elektroonikaromud kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. Kuigi direktiiv 2002/95/EÜ aitab tõhusalt vähendada ohtlike ainete kasutamist uutes elektri- ja elektroonikaseadmetes, säilivad ohtlikud ained, nagu elavhõbe, kaadmium, plii, kuuevalentne kroom, polüklooritud bifenüülid (PCB) ja osoonikihti kahandavad ained, elektroonikaromudes veel palju aastaid. Ohtlike komponentide sisaldus elektri- ja elektroonikaseadmetes põhjustab suuri probleeme jäätmekäitluses ning elektroonikaromusid ei võeta piisaval määral ringlusse. Ringlussevõtuta kaoksid väärtuslikud ressursid.

(7)  Käesoleva direktiivi kõige tähtsam eesmärk on säästva tarbimise ja tootmise toetamine esmalt elektroonikaromude tekke vältimise ning lisaks sellele nende korduskasutamise, ringlussevõtmise ja muude taaskasutamise viiside kaudu, et vähendada jäätmete kõrvaldamist, ▌toetada ressursside tõhusat kasutamist ja strateegiliste toormaterjalide taaskasutusse võtmist. Käesoleva direktiiviga püütakse parandada ka kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja tarbijate ning eelkõige vahetult elektroonikaromude kogumise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust. Eelkõige võib tootja vastutuse põhimõtte erinev rakendamine eri riikides põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Elektroonikaromude käitlusega seotud siseriiklike tegevuspõhimõtete erinevus takistab ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Selleks tuleks liidu tasandil sätestada põhikriteeriumid ja välja töötada elektroonikaromude kogumise ja käitlemise ühtsed standardid.

(8)  Kuna võetava meetme eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning probleemi ulatuse tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)  Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada toodete ja tootjate suhtes müügiviisist olenemata, sealhulgas kaugmüük ja elektrooniline müük. Sellega seoses tuleks kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused esitada samas vormis ja jõustada samal viisil, kui see on praktiliselt võimalik, et vältida olukorda, kus muud turustuskanalid peavad kandma käesoleva direktiivi elektroonikaromusid käsitlevate sätete kohaldamisest tekkivad kulud nende elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mis on müüdud kaugmüügi või elektroonilise müügi abil.

(10)  Käesoleva direktiivi reguleerimisala peaks hõlmama kõiki tavatarbijatele ettenähtud elektri- ja elektroonikaseadmeid ning erialaseks kasutamiseks ettenähtud elektri- ja elektroonikaseadmeid. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks selliste liidu ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, millega kaitstakse kõiki elektroonikaromudega kokkupuutujaid, ja liidu jäätmekäitlust käsitlevate eriõigusaktide kohaldamist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid) (12) ning tootearendust käsitlevad liidu õigusaktid, eelkõige direktiiv 2005/32/EÜ. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja arvata suured paiksed seadmed, sest need on alaliselt paigaldatud ja neid käitatakse püsivalt ühes kohas, neid monteerivad kokku ja lahti spetsialistid ning seetõttu on tegemist kontrollitud jäätmevooga. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks samuti välja arvata teatud kindlas kohas kasutamiseks mõeldud suured paiksed tööstuslikud tööriistad. Samuti tuleks välja arvata eranditult professionaalsete kasutajate kasutatavad liikuvad masinad, kuna neid monteerivad lahti ja kõrvaldavad spetsialistid ning seetõttu on tegemist kontrollitud jäätmevooga. Lisaks tuleks välja arvata fotogalvaanilised moodulid, mida samuti paigaldavad ja eemaldavad spetsialistid ning mis aitavad oluliselt saavutada taastuvenergeetika eesmärke ja seeläbi vähendada CO2 heiteid. Peale selle on päikeseenergeetika tööstus sõlminud vabatahtliku keskkonnakokkulepe eesmärgiga võtta ringlusse 85 % fotogalvaanilistest moodulitest. Komisjon peaks hindama, kas selle kokkuleppega saavutatakse käesoleva direktiiviga vähemalt võrdväärsed tulemused ning kas see hõlmab kõiki turule lastavaid fotogalvaanilisi mooduleid, ning vajadusel peaks komisjon esitama ettepaneku lisada aruande põhjal fotogalvaanilised moodulid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(11)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud tootja vastutus on üks vahend, mis julgustab kavandama ja tootma elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille puhul võetakse täielikult arvesse nende parandamist, võimalikku ajakohastamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu ning hõlbustatakse neid toiminguid.

(12)  Elektroonikaromude tagasivõtu ja käsitlemisega tegeleva turustuspersonali ohutuse ja tervise tagamiseks peaksid liikmesriigid ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate siseriiklike ja liidu õigusaktide kohaselt määratlema tingimused, mille kohaselt turustajad võivad keelduda seadmete tagasivõtmisest.

(13)  Lahuskogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks liidus. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroonikaromusid tagastama. Sel eesmärgil tuleks elektroonikaromude tagastamiseks organiseerida sobivad töötluskohad, sealhulgas vastuvõtupunktid, kus saaks kodumajapidamisjäätmeid vähemalt tasuta tagastada. Turustajatel, kohalikel omavalitsustel ja jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtjatel on kõigil oluline osa elektroonikaromude kogumise ja töötlemise edendamisel ning seega peaksid nende suhtes kehtima käesoleva direktiivi nõuded.

(14)  Kaitstuse soovitud taseme ja ühtsete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks liidus peaksid liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed, et vähendada elektroonikaromude kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ja saavutada elektroonikaromude lahuskogumise kõrge tase. Liikmesriikidelt tuleks tõhusate kogumissüsteemide loomise tagamiseks nõuda, et nad saavutaksid elektroonikaromude kogumise kõrge taseme, eelkõige osooni kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete puhul, arvestades nende suurt keskkonnamõju ning kohustusi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta)(13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta)(14). Mõjuhinnangus esitatud andmete põhjal on näha, et 65 % turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmetest on juba praegu lahus kogutud, kuid üle poole nendest töödeldakse nõuetevastaselt ja eksporditakse ebaseaduslikult või töödeldakse nõuetekohaselt, aga töödeldavatest kogustest ei teatata. Seetõttu kaoksid väärtuslikud teisesed toormaterjalid, keskkonnaseisund halveneks ja andmeid esitataks ebajärjekindlalt. Selle vältimiseks on vaja kehtestada ambitsioonikas kogumise sihtarv, et kohustada kõiki elektroonikaromude kogujaid tagama, et romusid töödeldakse keskkonnaohutult ja nõuda, et nad esitaksid aruanded kogutud, käideldud ja töödeldud koguste kohta. Väga tähtis on, et liikmesriigid tagaksid käesoleva direktiivi tõhusa jõustamise, eriti liidust väljaviidavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kontrolli osas.

(15)  Elektroonikaromude eritöötlus on möödapääsmatu, kui tahetakse vältida saasteainete hajumist ringlussevõetud materjalidesse või jäätmevoogu. Niisugune töötlus on kõige tõhusam vahend, mis tagab, et järgitakse liidu keskkonnakaitse soovitud taset. Kõik asutused ja ettevõtted, kes teostavad kogumise, ringlussevõtu ja töötlemisega seotud toiminguid, peaksid täitma miinimumnõudeid, et vältida elektroonikaromude töötlemisega seotud negatiivset keskkonnamõju. Töötlemisel, taaskasutamisel ja ringlussevõtul tuleks kasutada parimat võimalikku tehnikat, kui see tagab inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme. Parimat võimalikku töötlemis-, taaskasutus- ja ringlussevõtutehnikat võib täiendavalt määratleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivis 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)(15) sätestatud korras.

(16)  Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee märkis oma 19. jaanuari 2009. aasta arvamuses, mis puudutab nanotehnoloogiatoodete mõjuhinnangut, et kokkupuude suurtesse struktuuridesse (nt elektroonikasõlmedesse) kindlalt paigutatud nanomaterjalidega võib toimuda jäätmekäitluse ja ringlussevõtu etapis. Et kontrollida võimalikke inimeste tervist ja keskkonda ohustavaid riske, mis tulenevad nanomaterjale sisaldavate elektroonikaromude töötlemisest, võib osutuda vajalikuks selektiivne töötlemine. Komisjonil on asjakohane hinnata, kas vastavate nanomaterjalide suhtes tuleks kohaldada selektiivset töötlemist.

(17)  Vajaduse korral tuleks esmatähtsaks pidada elektroonikaromude ja nende komponentide, alakoostude ja tarvikute korduskasutamist. Kui korduskasutamine ei ole soovitav, tuleks kõik lahuskogutud elektroonikaromud saata taaskasutamiseks, mille käigus tuleks saavutada ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrge tase. Lisaks sellele tuleks tootjaid julgustada kasutama uutes seadmetes ringlussevõetud materjali.

(18)  Seadmete taaskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu saab käsitada sammudena käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide suunas üksnes juhul, kui kõnealune taaskasutamine või korduskasutamiseks ettevalmistamine või ringlussevõtt ei ole vastuolus liidu ja liikmesriikide muude õigusaktidega, mida kohaldatakse seadmete suhtes. Seadmete nõuetekohane taaskasutamine ning korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamine on oluline ressursside usaldusväärseks juhtimiseks ja optimeerib ressurssidega varustamist.

(19)  Elektroonikaromude käitluse rahastamise põhimõtted tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ning rahastamiskavad peavad kaasa aitama ulatuslikule kogumisele ja tootja vastutuse põhimõtte rakendamisele.

(20)  Kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatel peaks olema võimalus elektroonikaromusid vähemalt tasuta tagastada. Tootjad peaksid seetõttu rahastama elektroonikaromude äraviimist kogumispunktidest, töötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. ▌ Selleks et vältida lahuskogutud elektroonikaromude nõuetevastast töötlemist ja ebaseaduslikku eksporti, peaksid liikmesriigid julgustama kõiki elektroonikaromude käitlemisel osalejaid aitama saavutada käesoleva direktiivi eesmärki. Selleks et kõnealuste jäätmete kogumise kulud kanduksid maksumaksjatelt üle elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijatele ja et viia rahastamine kooskõlla saastaja maksab põhimõttega, peaksid liikmesriigid julgustama tootjaid kõiki kogutud elektroonikaromusid töötlema. Tarbijatel peaks olema kohustus viia kasutusaja lõppu jõudnud elektri- ja elektroonikaseadmed kogumispunktidesse, et neid saaks nõuetekohaselt töödelda. Tootja vastutuse põhimõtte parimaks kasutamiseks peaks iga tootja rahastama oma toodetest pärinevate jäätmete käitlust. Tootja peaks saama valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Iga tootja või tema nimel tegutsev kolmas isik peaks toote turulelaskmisel esitama finantstagatise, et vältida peremeheta toodetest pärinevate elektroonikaromude käitluskulude langemist ühiskonnale või ülejäänud tootjatele. Kohustus rahastada vanade jäätmete käitlust tuleks jaotada kõikide olemasolevate tootjate vahel kollektiivsete rahastamissüsteemide abil, milles kõik kulude tekkimise ajal turul olevad tootjad osalevad proportsionaalselt. Kollektiivsetest rahastamissüsteemidest ei tohiks välja jätta kitsal alal tegutsevaid tootjaid, väiketootjaid, importijaid ega uusi tulijaid.

▌

(21)  Kasutajate teavitamine nõudest mitte kõrvaldada elektroonikaromusid sortimata olmejäätmetena ja koguda elektroonikaromusid muudest jäätmetest lahus ning teave kogumissüsteemidest ja nende tähtsusest elektroonikaromude käitlusel on elektroonikaromude kogumise õnnestumiseks möödapääsmatu. Selle hulka kuulub ka elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohane märgistamine, sest need võivad sattuda prügikastidesse või muudesse olmejäätmete kogumise vahenditesse.

(22)  Teave, mida tootjad peavad andma komponentide ja materjalide identifitseerimiseks, on oluline, sest see aitab kaasa elektroonikaromude käitlusele, eelkõige nende töötlemisele ja taaskasutamisele või ringlussevõtule.

(23)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrolli- ja järelevalve infrastruktuur võimaldab kindlustada käesoleva direktiivi nõuetekohast kohaldamist, võttes muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitust 2001/331/EÜ, milles on sätestatud liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumid(16).

(24)  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise seireks on vaja saada teavet liidu turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete massi kohta ning kogumise, korduskasutamise (sealhulgas võimaluse korral tervikseadmete korduskasutamine), taaskasutamise või ringlussevõtu ja käesoleva direktiivi kohaselt kogutud elektroonikaromude ekspordi määrade kohta.

(25)  Liikmesriigid võivad soovi korral rakendada käesoleva direktiivi teatavaid sätteid pädevate asutuste ja asjaomase majandussektori vahel sõlmitud kokkulepete abil, kui teatavad tingimused on täidetud.

▌

(26)  Siseturu nõuetekohase toimimise takistuste kõrvaldamiseks tuleks vähendada halduskoormust registreerimis- ja aruandlusmenetluste ühtlustamise ning üksikutes liikmesriikides mitmekordse registreerimise eest mitmekordsete tasude võtmise vältimise kaudu. Eelkõige ei tuleks tootjatelt enam nõuda, et teatud liikmesriigis elektri- ja elektroonikaseadmete turule laskmiseks peab neil nimetatud liikmesriigis olema filiaal. Selle asemel peaks piisama kõnealuses liikmesriigis asukohta omava kohaliku volitatud esindaja määramisest. Käesoleva õigusakti praktiliseks jõustamiseks peab liikmesriikidel olema võimalik tuvastada toote eest vastutav tootja ja jälgida lõppturustajani viivat varustusahelat. Liikmesriigid peaksid tagama, et turustaja, kes seadme esmakordselt liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks teeb (liidusisene kaubandus), sõlmib tootjaga lepingu või registreerib ise kõnealuse seadme ja rahastab selle jäätmete käitlemist.

(27)  Käesoleva direktiivi sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning muude vajalike meetmete võtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. et käsitleda üleminekukorda, kohandada lisasid, kehtestada üksikasjalikud eeskirjad nõuete järgimise kontrolliks ja järelevalveks, kehtestada finantstagatise nõuete suuruse arvestamise miinimumnõuded ja metoodika, määratleda mõisteid „väga väikesed elektroonikaromud” ja „väikesel pindalal tegutsevad mikroettevõtjad”, kehtestada registreerimise ja aruannete esitamise vorm ja aruannete esitamise sagedus ning muuta käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevaid eeskirju.

(28)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(29)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse elektroonikaromude tekke ja käitluse ebasoodsat mõju ning vähendatakse loodusvarade kasutamise üldist negatiivset mõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 1 ja 4. Käesoleva direktiiviga nõutakse, et kõik toote olelustsüklis osalevad sidusrühmad parandaksid oma keskkonnastandardeid, aidates seeläbi kaasa säästvale tootmisele ja taaskasutamisele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse, piiramata lõiget 3, kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes ▌ .

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ohutust ja tervishoidu ning kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur(17) ning liidu jäätmekäitlust või tootearendust käsitlevate eriõigusaktide nõuete kohaldamist.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

Komisjon esitab hiljemalt ...(18) ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse käesoleva direktiivi reguleerimisala ja eriti küsimust, kas reguleerimisalasse tuleks lisada fotogalvaanilised moodulid. Fotogalvaanilisi mooduleid käsitlevas aruande osas hinnatakse eelkõige saavutatud tegelikke kogumis- ja ringlussevõtu määrasid. Komisjon esitab vajaduse korral kõnealuse aruande põhjal ettepaneku.

▌

Artikkel 3

Mõisted

Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel, ei käsitata tootjana, kui ta ei tegutse ka tootjana alapunktide i–iii tähenduses;

m)  „kodumajapidamiste elektroonikaromud ” – kodumajapidamistest pärinevad elektroonikaromud ning kaubandusest, tööstusest, asutustest jm pärinevad elektroonikaromud, mis oma laadi ja koguse tõttu sarnanevad kodumajapidamiste elektroonikaromudega, ning elektroonikaromud, mida võisid kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetena nii kodumajapidamised kui ka muud kasutajad;

Artikkel 4

Tootearendus

Liikmesriigid edendavad kooskõlas tooteid käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga 2009/125/EÜ, tootjate ja jäätmekäitlusettevõtete vahelist koostööd ja meetmeid, et soodustada niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul hõlbustatakse eelkõige elektroonikaromude, nende komponentide ja materjalide korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist. Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist. Ökodisaini nõuded, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist ning vähendavad ohtlike ainete heidet, kehtestatakse direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hiljemalt 31. detsembriks 2014.

Artikkel 5

Lahuskogumine

1.  Selleks et saavutada elektroonikaromude lahuskogumise kõrge tase ja parandada iga liiki elektroonikaromude, eelkõige osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete, elavhõbedat sisaldavate lampide ja väikeste seadmete töötlemist, tagavad liikmesriigid, et kõik elektroonikaromud kogutakse lahus, neid ei segata suurjäätmete ega sortimata olmejäätmetega ning töötlemata elektroonikaromusid ei saadeta prügilatesse ega põletamisele.

2.  Kodumajapidamiste elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et:

Liikmesriigid võivad ette näha erikorra elektroonikaromude tagastamiseks punktide a ja b kohaselt, kui need ei sisalda olulisi komponente või kui need sisaldavad muid jäätmeid kui elektroonikaromud.

3.  Muude kui kodumajapidamiste elektroonikaromude puhul ja ilma, et see piiraks artikli 13 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud korraldavad niisuguste jäätmete kogumise.

Artikkel 6

Kogutud elektroonikaromude kõrvaldamine ja vedu

1.  Liikmesriigid keelavad lahuskogutud ja töötlemata elektroonikaromude kõrvaldamise ja teostavad järelevalvet selle keelu jõustamise üle.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lahuskogutud elektroonikaromude kogumine ja vedu teostatakse nii, et korduskasutamine ja ringlussevõtt ning ohtlike ainete eristamine oleks võimalikult tulemuslik. Tervikseadmete võimalikult laialdase korduskasutuse huvides tagavad liikmesriigid samuti, et kogumissüsteemid võimaldaksid korduskasutatavate seadmete ja lahuskogutud elektroonikaromude eraldamist kogumispunktides enne nende transporti.

Artikkel 7

Kogumisesihtarvud

1.  Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et alates 2016. aastast kogutakse vähemalt 85% tema territooriumil tekkivatest elektroonikaromudest.

Kõik liikmesriigid tagavad, et alates 2012. aastast kogutakse inimese kohta aastas vähemalt 4 kg elektroonikaromusid või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb on kogus suurem.

Liikmesriigid tagavad, et kogutavate elektroonikaromude kogus suureneb järkjärgult aastatel 2012–2016.

Liikmesriigid võivad püstitada ka eraldi ambitsioonikamad sihtarvud ning sellisel juhul teatavad sellest komisjonile.

Kogumise sihtarvud saavutatakse igal aastal.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt ...(22) komisjonile oma täiustamise kavad.

2.  Selleks et tõestada, et liikmesriik on saavutanud minimaalse kogumismäära, tagab ta, et asjaomased osalised edastavad teistele liikmesriikidele vastavalt artiklile 16 igal aastal tasuta teabe elektroonikaromude kohta, mis on:

3.  31. detsembrini 2015 kestva ajavahemiku kohta võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 19 ning artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustel kehtestada üleminekukorra, et võtta arvesse lõikes 1 esitatud sihtarvude täitmisel liikmesriikides esinevaid raskusi, mis tulenevad konkreetse riigi olukorrast.

4.  Hiljemalt 31. detsembriks 2012 võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 19 ning artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustel vastu ühise metoodika igas liikmesriigis tekkinud elektroonikaromude koguse määramiseks. Metoodika hõlmab üksikasjalikke eeskirju lõikes 1 esitatud sihtarvude kohaldamiseks ning arvutusmeetodeid nendele arvudele vastavuse kontrollimiseks.

▌

5.  Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad hiljemalt 31. detsembriks 2012 komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek, uuesti läbi lõikes 1 esitatud kogumise sihtarvud ja tähtajad, muu hulgas selleks, et vajaduse korral kehtestada jahutus- ja külmutusseadmete, lampide, kaasa arvatud hõõglampide, ja väikeste seadmete lahuskogumise sihtarv.

Artikkel 8

Töötlemine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lahuskogutud elektroonikaromud töödeldakse.

Komisjon palub hiljemalt ...(23)Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja ja võtta vastu Euroopa standardid elektroonikaromude kogumiseks, hoiustamiseks, transpordiks, töötlemiseks, ringlussevõtuks ja parandamiseks ning nende korduskasutuseks ettevalmistamiseks.Kõnealused standardid peavad olema kaasaegsel tasemel.

Viide standarditele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Elektroonikaromude kogumisel, hoiustamisel, transpordil, töötlemisel, ringlussevõtul, parandamisel ning nende korduskasutuseks ettevalmistamisel peetakse silmas toormaterjali kokkuhoidu ning püütakse elektroonikaromudes sisalduvaid väärtuslikke ressursse ringlusse võtta, et tagada parem kaupadega varustamine liidus.

2.  Töötlemine, välja arvatud korduskasutamiseks ettevalmistamine, hõlmab vähemalt kõikide vedelike eemaldamist ja III lisa kohast selektiivset töötlemist.

3.  Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud loovad süsteemid elektroonikaromude taaskasutamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnikat. Tootjad võivad luua neid süsteeme individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektroonikaromusid IV lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt.

4.  Selleks et võtta kasutusele muid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vähemalt samal tasemel, võtab komisjon delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 19 ning artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustel vastu III lisa muudatused. Komisjon hindab esmajärjekorras, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega. Komisjon hindab, kas III lisa muutmine on vajalik seoses vastavate nanomaterjalidega.

5.  Liikmesriigid võivad keskkonnakaitse eesmärgil kehtestada kogutud elektroonikaromude töötlemise kvaliteedi miinimumnormid.

Liikmesriigid, kes valivad niisugused kvaliteedinormid, teavitavad sellest komisjoni, kes need normid avaldab.

6.  Liikmesriigid ergutavad töötlemisega tegelevaid üksusi või ettevõtjaid, et need võtaksid kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)(24).

Artikkel 9

Tegevusluba ja kontroll

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad saavad direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 23 ettenähtud korras pädevatelt asutustelt tegevusloa.

2.  Elektroonikaromude taaskasutamistoimingute suhtes võib kohaldada erandit direktiivi 2008/98/EÜ artikli 24 punktis b osutatud loanõudest, kui pädevad asutused kontrollivad kõnealuse direktiivi artikli 13 täitmist enne registrisse kandmist.

Kontrolli tehakse vähemalt üks kord aastas ja liikmesriigid edastavad tulemused komisjonile.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevusluba või registrikanne sisaldab kõiki vajalikke tingimusi artikli 8 lõigete 2, 3 ja 5 nõuete täitmiseks ja artiklis 11 sätestatud taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks.

Artikkel 10

Elektroonikaromude vedu

1.  Töötlustoiminguid võib teostada ka väljaspool liikmesriiki või liitu tingimusel, et elektroonikaromude vedu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta(25).

2.  Elektroonikaromusid, mis on eksporditud liidust vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006 ja komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1418/2007 (milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta)(26), võetakse käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud kohustuste ja sihtarvude täitmise puhul arvesse ainult siis, kui eksportija tõendab enne eksportimist veenvate tõenditega, et taaskasutamine, ettevalmistus korduskasutamiseks ja ringlussevõtt toimub käesoleva direktiivi nõuetega samaväärsetel tingimustel. Pärast taaskasutamist, ettevalmistust korduskasutamiseks või ringlussevõttu tuleb nimetatud samaväärsete tingimuste järgimist kinnitada.

3.  Liikmesriigid ei luba vedada ühtegi korduskasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadet, välja arvatud juhul, kui pädev kindlaksmääratud isik või asutus on kinnitanud selle täielikku töökorras olekut ja sellel on vastav märgis.

4.  Samaväärsel kaitsetasemel töötlemistoimingute võimaldamiseks väljapool liitu võtab komisjon hiljemalt ...(27) delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 19 ning artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustel lõigete 1 ja 2 kohta vastu üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumid.

▌

Artikkel 11

Taaskasutamise sihtarvud

1.  Kõigi lahuskogutud ning artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt töötlemisele saadetud elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2011 täidavad tootjad järgmised miinimumeesmärgid: