Euroopa Parlament

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist” (KOM(2010)0296);

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (KOM(2010)0477);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”(1);

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(2);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad üleeuroopalise hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilist raamistikku (ET 2020)(3);

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta ja pädevuste kohta, mis toetavad elukestvat õpet ja algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”(4);

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia kohta, eelkõige selles osas, mis toetab haridustaseme parandamise peamisi eesmärke;

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi algatuse „Noorte liikuvus” kohta(5), milles tunnistatakse ühtsema valdkondadevahelise lähenemisviisi tähtsust reageerimiseks noorte ees seisvatele väljakutsetele;

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuari 2011. aasta arvamust(6) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2011. aasta arvamust(7) algatuse „Noorte liikuvus” kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0169/2011),

A.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia kontekstis on noorte teadmistel ja oskustel keskne tähtsus aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamisel;

B.  arvestades, et „Noorte liikuvuse” kui ELi 2020. aasta strateegia ühe keskse algatusega tahetakse olemasolevate üleeuroopaliste programmide tulemuslikuma kasutamise teel suurendada Euroopas kõrghariduse atraktiivsust ja kõigi tasandite hariduse ja koolituse üldist kvaliteeti ning õppijate ja töötajate liikuvust;

C.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia kohaselt peab 2020. aastaks kõigil Euroopa noortel olema võimalus läbida osa oma haridusteest teistes liikmesriikides;

D.  arvestades, et noortel on keskne roll ELi 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamisel, milleks on tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning võitlus vaesuse vastu;

E.  arvestades, et algatus „Noorte liikuvus” tugevdab olemasolevat ELi noorsoostrateegiat (KOM(2009)0200), andes noortele tööks ja eluks vajalikud teadmised, oskused ja pädevuse;

F.  arvestades, et kriis tabas noori eriti rängalt ja noorte tööpuuduse määr ELis on üle 20% (kaks korda suurem kui täiskasvanute puhul) ja mõnes liikmesriigis üle 40%;

G.  arvestades, et noorte ligikaudu 21%-line töötus on üks Euroopa kõige teravamaid probleeme;

H.  arvestades, et majanduskriisi tõttu kärbivad liikmesriigid investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis mõjutab otseselt noorte tulevikuväljavaateid, samas kui Euroopa ees seisavad soovitud majanduskasvu saavutamisel üha suuremad demograafilised probleemid;

I.  arvestades, et kehvast haridusest tulenev majanduslik kahju on märksa suurem finantskriisi põhjustatud kahjudest;

J.  arvestades, et kriis näitas ilmekalt meie majanduse ja ühiskonna reformimise vajadust ning reformide aluseks olevate kvaliteetsete kutseharidus- ja koolitussüsteemide elulist tähtsust selleks, et Euroopa suudaks tänaste ja homsete probleemidega paremini toime tulla;

K.  arvestades, et ülikoolidesse tehtavate riiklike investeeringute jätkuva vähenemise ning sellest tingitud õppemaksude tõusu ja/või sotsiaaltoetuste ja stipendiumide vähenemise tõttu lahkub üha enam üliõpilasi ülikoolisüsteemist ning et see suurendab sotsiaalset lõhet;

L.  arvestades, et inimkapital on strateegiline töövahend meie ühiskondade eduka sotsiaalse ja majandusarengu tagamiseks;

M.  arvestades, et Europassi andmete kohaselt väljendab üha suurem hulk noori soovi hariduse või kutsetööga seotud eesmärkidel Euroopa Liidus ringi reisida;

N.  arvestades, et haridus on noorte loovuse ja uuenduspotentsiaali väljaarendamise alus, ning et haridus annab inimesele vahendid intellektuaalseks arenguks, tööturule sisenemiseks, enda kui isiksuse arendamiseks ning sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmiseks;

O.  arvestades, et uuringute andmetel aitab liikuvus tekitada Euroopa kodakondsuse tunnet ja kaasata inimesi demokraatlikesse protsessidesse;

P.  arvestades, et liikuvusprogrammid peaksid üliõpilaste kõrval olema kättesaadavad ka vähe kvalifitseeritud noortele, kuna see võib parandada nende võimalusi tööturul;

Q.  arvestades, et liikuvusprogrammid peavad olema kättesaadavad kõigile noortele, sõltumata nende valitud haridusteest;

R.  arvestades, et välismaale tööle ja õppima minna saavate noorte arv, eriti ELi programmide raames, ei kasva piisavalt kiiresti;

S.  arvestades, et Bologna protsessi esimesel kümnendil esines palju raskusi selle Euroopa kõrghariduse väljaarendamisega seotud eesmärkide täitmisel;

T.  arvestades, et varase koolist väljalangemise juhtude vähendamine on tähtis nii noorte sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vältimiseks kui ka nende tööturule pääsu parandamiseks ja lihtsustamiseks;

U.  arvestades, et üld- ja kutseharidusest tööellu üleminek on noorte jaoks suur probleem;

V.  arvestades, et vabatahtlik töö on oluline võimalus mitteformaalse hariduse ja vabahariduse kaudu pädevuste omandamiseks, sotsiaalse vastutuse võtmiseks, Euroopa integratsiooni tähtsuse teadvustamiseks ja seeläbi paljudes valdkondades aktiivse Euroopa kodanikuna tegutsemiseks, ning et seda võimalust tuleks väärtustada, eriti Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames;

W.  arvestades, et peamiselt noorteorganisatsioonid on need, kes pakuvad formaalset haridust täiendavat mitteformaalset haridust, mis on väga oluline noortele teadmiste ja pädevuste andmisel, et neist saaksid aktiivsed kodanikud ja et neil oleks lihtsam tööturule pääseda; arvestades, et sellega aitavad noorteorganisatsioonid täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärke;

X.  arvestades, et noorte ja mitmesuguste neid esindavate noorteorganisatsioonide kaasamine otsustusprotsessi on noorte peremehetunde kasvatamisel keskse tähtsusega ning tagab nende ideede aktiivse kasutamise noorsoostrateegia edasiarendamisel;

Y.  arvestades, et algatuse „Noorte liikuvus” üks põhieesmärke on tugevdada eurooplaste ühtekuuluvust ja muuta kodanikud teadlikuks oma Euroopa identiteedist,

Üldised märkused ja rahaline toetus

1.  tervitab algatust „Noorte liikuvus” kui poliitilist algatust, mis toetab olemasolevaid noorte haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogramme ning ergutab liikmesriike püüdma täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärke;

2.  rõhutab, et „Noorte liikuvus” innustab kõrgharidusasutusi tõstma oma standardeid tänu tihedamale koostööle kogu maailma haridusasutustega, ja juhib tähelepanu sellele, et selles suhtes võib olla eriti kasulik koostöö USA haridusasutustega;

3.  juhib tähelepanu sellele, et investeerimine haridusse on säästva majanduskasvu ja arengu seisukohalt kahtlemata ülioluline ning et isegi majanduskriisi ajal ei tohiks noorte ja hariduse rahastamist käsitleda kui tänaseid kulusid, vaid pigem kui investeeringut Euroopa tulevikku;

4.   rõhutab, et kõigi noorsooalgatuste eesmärk peab olema suunata noori nii, et nad integreeruksid edukalt ühiskonda, ja valmistada neid pidevalt ette tuleviku-Euroopaks, mis tähendab neile ka võimalusi osaleda sotsiaalses tegevuses ja aidata ühiskonda kujundada, ning kõigile noortele kooli-, kõrg- ja mitteformaalse hariduse, kutseõppe, koolituse ja täienduskoolituse võimaldamist, mis on suunatud kaasaegse, konkurentsivõimelise, kaasava ja jätkusuutliku ühiskonna nõudmiste täitmisele, et kergendada noorte pääsu tööturule;

5.  rõhutab, et kriis ei tohi olla hariduskulutuste vähendamise põhjuseks, kuna noorte kõrgem haridustase on vajalik kriisi mõjudest ülesaamiseks;

6.  taunib asjaolu, et komisjoni andmetel on ELi 2020. aasta strateegia hariduseesmärkide täitmise edendamiseks koostatud liikmesriikide riiklikud kavad ebapiisavad;

7.  tunnistab, et üks kõrghariduse eesmärk peab olema üliõpilaste tööalase konkurentsivõime tagamine, kuid rõhutab, et kõrgharidus peab ergutama ka noorte loovust ja uuenduslikkust ning soodustama nende intellektuaalset ja sotsiaalset arengut;

8.  tunnistab, et algatuse „Noorte liikuvus” edu sõltub suurel määral algatuse peamiste meetmete rakendamisest liikmesriikides; palub seetõttu komisjonil selle rakendamise käigus hoolega jälgida ja analüüsida algatuse olulisi elemente, et aidata liikmesriike ja tagada nende tegevuse parem kooskõlastamine;

9.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru „Noorte liikuvuse” peamiste meetmete tulemuslikkusest ja liikmesriikides saavutatust;

10.  nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid algataksid hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistikus intensiivse struktureeritud dialoogi haridusküsimustes, et täiel määral kaasata noorteorganisatsioone ja teisi sidusrühmi hariduslike meetmete elluviimisse, rakendada koostöös noortega algatuse „Noorte liikuvus” järelmeetmeid, arutada noortele suunatud meetmeid ja prioriteete ning suurendada noorte osa neid puudutavate küsimuste otsustamisel;

11.  kutsub komisjoni üles uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku raames jätkuvalt suurendama investeeringuid liikuvusse ja sellistesse noorsooprogrammidesse nagu elukestva õppe programmid (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), Marie Curie, Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” nende praegusel kujul, samuti Euroopa vabatahtlikku teenistusse; nõuab nende programmide tulemuslikumat edendamist ja sihtrühmade paremat teavitamist programmide pakutavatest võimalustest; nõuab, et jätkuvalt investeeritaks koostöösse praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikidega ja esitataks ettepanek liikuvus- ja noorsooprogrammide järgmise põlvkonna kohta, mis on kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega;

12.  rõhutab, et ükski noor, kellel on eri põhjustel olnud haridusteel probleeme, ei tohi tööelu jaoks kaduma minna, vaid sellistele noortele tuleb osutada sihipärast toetust; juhib tähelepanu sellele, et hariduse kättesaadavus ei tohi sõltuda nooruki vanemate sotsiaalsest või rahalisest olukorrast; rõhutab horisontaalse liikuvuse tähtsust kõigil haridustasanditel, nii üldhariduses kui ka kutseõppes;

13.   rõhutab, et tuleks suurendada liikuvuse atraktiivsust ning et rahaline toetus peaks olema ulatuslik ja piisav ning keskenduma eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele; kordab, et see seisukoht peaks kajastuma ka järgmises finantsperspektiivis; nõuab Leonardo programmi jaoks eraldatava eelarvesumma suurendamist, et edendada liikuvust väljaõppe ajal;

14.   rõhutab, et eesmärk anda kõigile võimalus läbida osa oma haridus- ja koolitusteest välismaal eeldab ambitsioonikat rahastamist; on seisukohal, et haridus ja koolitus peavad olema Euroopa Liidu prioriteediks ja et see eesmärk peaks kajastuma järgmises finantsperspektiivis;

15.   nõuab liikuvuse edendamisele suunatud haridusprogrammide pikendamist 2013. aasta järgsele ajale ning palub komisjonil tulevaste raamprogrammide koostamisel suurendada selliste programmide rahastamist;

16.  palub Euroopa Liidul kasutada liidu rahastamisvahendeid noorte abistamiseks, kasutades paremini ära Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi;

17.  palub liikmesriikidel suurendada investeeringuid iga tasandi haridusse ja koolitusse, riiklikul tasandil rahaliselt toetada ELi liikuvusprogramme ja tagada või tõsta hariduse üldist kvaliteeti;

18.  on veendunud, et programm „Aktiivsed noored” on noorte osalemise jaoks Euroopas väga oluline ja et seda programmi tuleks tugevdada ja jätkata; kutsub seepärast komisjoni üles säilitama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Aktiivsed noored” eraldi programmina;

19.  rõhutab algatuse „Noorte liikuvus” tähtsust, kuna see aitab oluliselt noori ühiskonda kaasata, ning palub komisjonil ära kasutada programmist „Aktiivsed noored” saadud oskusteavet;

20.  õhutab liikmesriike võtma eesmärgiks teadmusmahuka majanduse jaoks vajaliku miinimumina investeerida kõrgharidusse vähemalt 2% SKPst, nagu soovitab komisjon iga-aastases majanduskasvu ja tööhõive analüüsis;

21.  juhib tähelepanu paindlike ja samaaegse töötamisega ühildatavate haridusprogrammide tähtsusele;

Noored ja liikuvus

22.  nõuab noorte aktiivset kaasamist ELi programmide kõigil etappidel, nende väljatöötamisest kuni rakendamiseni;

23.  rõhutab noorte aktiivse kaasamise tähtsust mitte ainult tööturul ja majanduses, vaid ka Euroopa tuleviku kujundamisel; palub komisjonil esitada noorte osalemist käsitlev roheline raamat;

24.   nõustub seisukohaga, et meetmeid tuleb võtta varakult, et viia kooli varane poolelijätmine alla 10% piiri vastavalt ELi 2020. aasta strateegias kokkulepitule; on rahul komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb toetust liikmesriikide tegevusele koolist väljalangemise määra vähendamiseks;

25.  rõhutab vajadust järsult vähendada kooli varast poolelijätmist, mis teadaolevalt suurendab tulevikus tööelust ja ühiskonnast kõrvalejäämise riski; rõhutab, et nimetatud nähtusega tuleb tegeleda mitmetahuliselt ja kooskõlas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades hariduse ja koolituse edendamiseks võetavate sotsiaalsete meetmetega;

26.  arvestades asjaolu, et noorte liikuvus võib aidata toetada demokraatlikke protsesse, kutsub ELi institutsioone üles looma raamistikku, mis võimaldab Euroopa naabruspoliitika (ENP) riikide noortel osaleda „Noorte liikuvuse” algatuses, parandades sellega nii ELi liikmesriikide kui ENP riikide noorte õppimisvõimalusi;

27.  rõhutab, kui oluline on soodustada ka õpetajate, noorsoo- ja haridustöötajate liikuvust, kuivõrd nad võivad olla neid ümbritsevate noorte innustajateks;

28.  tunnustab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste olulist panust liikuvuse ergutamisel;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ja pakkuma tuge kõige enam ohustatud isikutele, väiksemate võimalustega noorte kategooriatele ja neile, kes otsivad „teistkordset võimalust” haridusteele naasmiseks;

30.  palub komisjonil koguda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil andmeid liikuvust tegelikkuses takistavate tegurite kohta ning võtta kõik vajalikud meetmed nende kõrvaldamiseks, et tagada kvaliteetne liikuvus, mis on kättesaadav kõigile kogu haridustee, sealhulgas kutseõppe ja -koolituse kestel; on seisukohal, et komisjoni ettepanek võtta kasutusele liikuvuse tulemustabel oleks selle eesmärgi täitmiseks väga kasulik;

31.  õhutab komisjoni tegema rohkem noorte liikuvuse alaseid algatusi, seda ka ELi lähipiirkondades;

32.  kutsub komisjoni võtma kiireid meetmeid, et ergutada liikuvust hariduse, tööhõive ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärgil;

33.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on võtta meetmeid, tagamaks et noored, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest tulijad oleksid oma haridustee igal etapil liikuvad, et neile tagataks välismaal viibimise ajal toetuste täielik ülekantavus ja et vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitustele tunnustataks kõigis liikmesriikides nende õppimisaegseid tulemusi ja kvalifikatsioone;

34.  tunnistab, et puuetega noored ja lapsi kasvatavad noored peavad saama täiendavat abi olemasolevatele liikuvuse programmidele juurdepääsemiseks, neist täieliku kasu saamiseks ning õppimise, töö ja eraelu ühitamiseks;

35.  tuletab meelde, et lisaks rahvusvahelisele liikuvusele tuleb toetada riigisisest rahvusvahelistumist ning õppuri koduülikoolist ja -riigist lähtuva rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomist; rõhutab geograafilise liikuvuse täiendusena noorte virtuaalse liikuvuse potentsiaali;

36.  rõhutab, kui tähtis on tunnustada igal viisil, sealhulgas mitteformaalse ja vabahariduse teel omandatud oskusi ja sellise õppe osa tähtsate oskuste ja pädevuste arendamisel, mis tagavad inimeste pääsu tööturule ja selle vajadustega kohanemise, ning nõuab selliselt saadud oskuste ja pädevuste võtmist liikuvuse tulemustabelisse;

37.  soovitab toetada projekte, mis hoiavad alal teadmiste ja oskuste põlvkonnalt põlvkonnale edasiandmist; juhib tähelepanu tulule, mida toob liikuvate rahvusvaheliste üliõpilaste oskuste ja kultuurilise kapitali ärakasutamine;

38.  kutsub komisjoni üles esitama mitteformaalse hariduse edendamise ja sellise hariduse pakkujate toetamise terviklikku strateegiat;

39.  rõhutab liikuvuse tähtsust Euroopa kodakondsuse tunde tugevdamisel, Euroopa kultuuri ja vastastikuse austuse euroopalike väärtuste tugevdamisel, noorte laialdasemal kaasamisel demokraatlikesse protsessidesse ja noortes euroopaliku mõõtme esiletoomisel;

40.  tuletab liikmesriikidele meelde vajadust õpetada lastele juba varakult ja laste alghariduse etapis lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt; juhib tähelepanu sellele, et võõrkeeleoskuseta inimesed ei suuda liikuvust realiseerida; juhib tähelepanu naaberriikide keelte õppimise tähtsusele;

41.   kutsub liikmesriike üles edendama õppimise ja tööhõivega seotud liikuvust järgmiste vahenditega: a) teadlikkuse tõstmine ja kõigile huvitatud noortele teabe kergesti kättesaadavaks tegemine; b) juba haridustee aletappidel liikuvusest tuleneva lisandväärtuse selgitamine; c) liikmesriikide vahel liikudes saavutatud õppetulemuste valideerimise tagamine; ja d) halduskoormuse vähendamine ja eri liikmesriikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö stimuleerimine;

42.   kutsub komisjoni üles soodustama õppimise ja tööhõivega seotud liikuvust järgmiselt: a) tugevdama selliseid ELi haridus- ja noorsooprogramme nagu Erasmus, Leonardo ja „Aktiivsed noored”; b) parandama selliste Euroopa vahendite kasutamist nagu Europass ning Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem; ning c) arendama juba uuritud uusi abivahendeid, näiteks programmi „Noorte liikuvus” veebisaiti, noorte liikuvuse kaarti, Euroopa kutseoskuste passi ja katseprojekti „Sinu esimene EURESi (Euroopa tööturuasutuste süsteem) töökoht”;

43.  tervitab algatuse „Noorte liikuvus” selliseid uusi põhitegevusi nagu ühtne keskne liikuvuse veebisait, juba olemasolevate noorte- ja üliõpilaskaartide tulemusi süvendav ja täiendav liikuvuse kaart ja Euroopa kutseoskuste pass, mis peaksid kujunema elukestva õppe internetikomplektiks ning mis kõik tõstavad olemasolevate kasulike liikuvusvahendite tõhusust; lisaks nõuab kõigi praeguste ja tulevaste programmide nähtavuse parandamist;

Euroopa kõrgharidus ja Bologna protsess

44.  rõhutab kõigi Bologna protsessi sidusrühmade vahelise uue, konstruktiivse dialoogi alustamise tähtsust, võttes protsessi edasise täiustamise huvides arvesse selle senist edu ja kogetud probleeme;

45.  kutsub komisjoni üles laiendama ülikoolide uuendamiskava fookust ja uuendama prioriteete, et toime tulla selliste uute ülesannetega nagu kõrghariduse sotsiaalne mõõde, üliõpilaskeskse õppe edendamine ja toetus liikmesriikide püüdlustele viia kõrgharidusega töötajate osakaal 40%ni;

46.  usub kindlalt, et ülikoolide on autonoomia vajalik, kuid rõhutab samas ülikoolide vastutust ühiskonna ees; kutsub liikmesriike investeerima kõrghariduse reformi ja uuendamisse;

47.  juhib tähelepanu vajadusele leida tasakaal ühelt poolt kõrgharidussüsteemide ning teiselt poolt majanduse ja ühiskonna üldiste vajaduste vahel ning siduda need omavahel sobivate õppekavade abil, mis annavad inimestele tulevikuühiskonnas ja -majanduses vajalikud oskused ja pädevused;

48.  kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke asutusi üles edendama ja tugevdama ülikoolide, kutseharidus- ja -koolituskeskuste ja erasektori vahelist koostööd, et tugevdada ülikoolide ja äriringkondade dialoogi ning tagada parem kooskõla teadmuskolmnurga kolme osa – teadusuuringute, hariduse ja uuendustegevuse vahel;

49.  rõhutab, kui olulised on teaduseuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad praegused teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamise programmid ning haridusmeetmete parem kooskõlastamine; on lisaks seisukohal, et piiriülesel koostööl on algatuse „Noorte liikuvus” õnnestumisel keskne tähtsus; seepärast kutsub sidusrühmi täielikult ära kasutada võimalusi, mida pakutakse ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgi all;

50.   toonitab paindlike haridusstruktuuride, näiteks avatud ülikoolide ja internetipõhiste täienduskoolituse võimaluste tähtsust, mis teevad kõigile noortel kättesaadavaks kõrgetasemelise haridusest ja tagavad, et nad ei jää sellest ilma ajakavadest või kaugustest tingitud põhjustel; on seisukohal, et noorte hilisema tööturule sisenemise ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise raskuste tõttu on ülitähtis luua sobivad eeldused töö ja õpingute ühitamiseks;

51.  soovitab ülikoolidel lähendada oma programme ja struktuure tööturu konkreetsetele vajadustele, arvestada õppekavade koostamisel ettevõtjate vajadustega ning kasutada uusi meetodeid koostööks avaliku sektori ja eraettevõtetega, toetades avaliku ja erasektori partnerluste loomist ja sponsorlust, ning toetades ja tugevdades noorte ettevõtlust;

52.  viitab vajadusele, et ülikoolid koostaksid programme üliõpilaste ettevõtluse stimuleerimiseks koolituskavade kaudu ning kontaktpunktide loomisega uuenduslike projektide toetamisest huvitatud rahandustegelastega;

53.   rõhutab, kui tähtis on edendada ettevõtlust, aidata noortel oma äri alustada ning edendada ja laiendada programmi Erasmus noortele ettevõtjatele; soovitab seepärast korraldada haridusasutustes ELi teabekampaania, mis hõlmaks ettevõtlust, stardikapitali, tegevust alustavate ettevõtete maksustamist ja jätkukoolituse toetamist;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon looks uuenduslike projektide andmebaasi, mis soodustab liikmesriikides või ülikoolides juba katsetatud projekte puudutavate heade tavade vahetamist, et aidata luua sidemeid ülikoolilõpetajate ja ettevõtjate vahel ning tagada lõpetajatele kohe pääs töömaailma;

55.  tunnistab eraettevõtete poolt üliõpilastele pakutavate õppetoetuste väärtuslikkust;

56.  soovitab komisjonil ülikoolide ülemaailmse edetabeli asemel juurutada teabepõhine süsteem Euroopa ülikoolide õppekavade kohta, milles võiks muu hulgas iga õppekava lõikes korrapäraselt edastada ka avalikku teavet üliõpilaste tööalase konkurentsivõime ja liikuvusvõimaluste kohta;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik vajaliku Euroopa teadusruumi lõplikuks väljaarendamiseks, toetades rohkem noorte teadlaste liikuvust, selleks et edendada Euroopa teadusuuringute tipptaset;

58.  on seisukohal, et liikmesriigid peavad tagama stipendiumisüsteemi, mis tagaks noortele juurdepääsu kõrgharidusele võrdsetel tingimustel, püüaks vältida igasugust ebavõrdsuse taastootmist ning paneks erilist rõhku kõrgharidusele;

Kutseharidus ja-koolitus

59.  kutsub liikmesriike üles kaasajastama kutseharidust ja -koolitust ning suurendama selle atraktiivsust ja kvaliteeti, et seda saaks paremini kohandada muutuva tööturu praeguste ja tulevaste vajadustega, kuna 2020. aastaks vajatakse uusi, diplomi alusel kvalifitseeritavaid teadmisi ja oskusi, mida kõik liikmesriigid peaksid vastastikku tunnustama; sellega seoses rõhutab duaalsete haridussüsteemide suurt edu asjaomastes liikmesriikides;

60.  rõhutab, et haridussüsteemi ja kutsekoolituse kohandamine tulevikus tööturul nõutavatele oskustele vastavaks on üks peamisi lahendusi võitluses noorte tööpuudusega, ning seepärast peab üleminek koolist, kutseõppest ja -koolitusest või kõrgkoolist tööturule olema paremini ette valmistatud ja toimuma kohe pärast kooli või väljaõpet; on seisukohal, et tuleb toetada koostöö parandamist haridusasutuste, noorteorganisatsioonide, erinevate tööturu sektorite ja tööandjate vahel, näiteks võiksid eri valdkondade spetsialistid anda loenguid või seminare, et tutvustada õppuritele nende tulevast tööd;

61.  rõhutab seepärast Euroopa noortegarantii algatuse tulemusliku rakendamise ja selle aktiivse tööturule sisenemise vahendiks muutmise suurt tähtsust; rõhutab, et liikmesriigid ei ole siiani võtnud mingeid veenvaid kohustusi Euroopa noortegarantii algatuse rakendamiseks, ning palub neil seda kiiresti teha;

62.   on seisukohal, et liikuvus uute kutseoskuste omandamiseks on kindel vahend noorte kutseoskuste ja pädevuste, isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse parandamiseks; on seisukohal, et seepärast tuleb toetada kõigi noorte vabatahtlikku liikuvust koolituse, kutseõppe, täiendõppe ja kõrghariduse eesmärgil, sõltumata nende rahalisest seisust, sotsiaalsest ja etnilisest taustast, hariduse või koolituse liigist ning nende puuetest, terviseprobleemidest või geograafilisest asukohast, ning neid tuleks toetada pidevalt kättesaadava professionaalse suunamise ja nõustamisega;

63.   rõhutab, et liikuvus ei tohi kaasa tuua sotsiaalse kaitse normide leevendamist vastuvõtjariigis; rõhutab ELis omandatud kooli-, kutsekooli- ja kõrgkoolidiplomite ning täienduskoolitusel omandatud kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise mõju liikuvuse suurenemisele;

64.   nõuab kutseharidussfääri Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (ECVET), Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ja Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (ECTS) nõuetekohast rakendamist; väidab selgelt, et vastastikune tunnustamine peab toimuma 12 kuu jooksul pärast kvalifikatsiooni omandamist; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamenti tuleb liikuvuse näitajate abil regulaarselt teavitada;

65.  rõhutab kutsehariduse ja -koolituse, sealhulgas tööpraktika alase liikuvuse toetamist ja edasist soodustamist, pakkudes kutseõppureile ja praktikantidele vastavat teavet, tagades neile välismaal viibimise ajal nõustamise ja juhendamise ja korraldades nende vastuvõttu; rõhutab eriti, kui oluline on luua partnerlussuhteid koolituskeskuste ja ettevõtjate ühendustega, et tagada kvaliteetsed liikuvusvõimalused ja muuta need õpingute lahutamatuks osaks;

66.  rõhutab raskusi, mis ilmnevad kõrghariduse omandamisel kutsehariduse pinnalt, ning rõhutab, et õppeasutused peavad end kohandama sellise ülemineku kergendamiseks;

67.  rõhutab, et noortele teadmiste ja oskuste andmise kaudu võivad kutseharidus ja -koolitus ning kõrg- ja rakenduskõrgharidus tõsta noorte motivatsiooni ja optimismi ning aidata kasvatada nende enesehinnangut;

Üleminek koolist ja väljaõppelt tööturule

68.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada vabatahtlikku tööd selliste meetmetega nagu vabatahtliku töö jaoks kindla õigusliku staatuse kehtestamine ning selle tunnustamine tööstaažina, muutes nõnda selle noorte ja eriti töötute noorte jaoks arvestatavaks valikuvõimaluseks;

69.  rõhutab eriti, et noorte sujuv sisenemine tööturule sõltub peamiselt kutseõppe- ja -koolitusasutuste ja ülikoolide (ning nende õppekavade) moderniseerimisest, et tagada õppe kvaliteet ja kohaldada õppeprogramme tööturu vajadustega;

70.  rõhutab, et tähtis on muuta ülikooliprogrammide ajakava paindlikumaks üliõpilaste jaoks, kes on juba tööle läinud ja tahavad samal ajal õppida;

71.   rõhutab, et juba töötavatele noortele tuleb teha kättesaadavaks kutseharidus ja -koolitus, võimaldades neil omandada oskusi juba töötades; et elukestvat ja jätkuõpet ja professionaalset arengut tuleb toetada esimesest töökohast alates ning liikmesriikidelt tuleb tungivalt nõuda edasiõppimise alase nõustamise sõltumatute süsteemide loomist, tagamaks edasiõppimise muutumine elunormiks;

72.   rõhutab, et kõiki elukutseid ja kutsealasid haarav kvaliteetne hariduslik ja ametialane esmaväljaõpe suurendab noorte tööhõivevõimalusi ning tagab ettevõtetele kvalifitseeritud töötajad; palub liikmesriikidel sellise hariduse ja koolituse andmiseks luua asjakohased järelevalveasutused;

73.  toetab kindalt ELi eesmärki anda 40%-le noortest kolmanda taseme või samaväärne (st kõrg- ja kutse-)haridus);

74.  rõhutab noortele mõeldud juhendmaterjalide tähtsust, millest on abi haridus- ja ametialaste valikute langetamisel alates algkoolist kuni hariduse ja koolituse kõrgemate tasanditeni, et valmistada noori paremini ette tõrgeteta üleminekuks aktiivsesse tööellu; arvab, et tuleb võtta meetmeid noorte koduse ja sotsiaalse keskkonna ning kooli rolli tugevdamiseks nende suunamisel elukutse valimisel ja töö leidmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks on kutsevalikul ja tööle asumisel sageli vaja ka individuaalset tuge;

75.  kutsub kolmanda tasandi õppeasutusi võtma vajadusel õppekavadesse kvaliteetset ja korralikult tasustatud kutsepraktikat, et aidata noortel valmistuda tööeluks ning eelkõige aidata neil leida kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd; juhib tähelepanu sellele, et niisugune kutsepraktika ei tohi asendada „päris” töökohti ning peab samas pakkuma piisavat tasu ja sotisaalkaitset, ning rõhutab vajadust, et tööturg sellist kutsepraktikat tunnustaks; palub liikmesriikidel välja töötada poliitika, mis soodustaks noorte töölevõtmist;

76.  kutsub komisjoni üles edendama Euroopa tasandil algatusi, millega tunnustatakse mõningate liikmesriikide eeskujul kutsepraktikat kui tööhõivet sotsiaalse turvalisuse tagamiseks;

77.  usub, et on väga oluline toetada noortele suunatud erasektori algatusi, mille eesmärk on toetada töökohtade loomist ja sotsiaalset kaasamist;

78.  viitab vajadusele kasutada Euroopa ajalugu ja Euroopa kultuuri Euroopa integratsiooni süvendamise esmaste vahenditena;

79.  usub, et kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võivad aidata suurendada noorte võimalusi leida rahuldust pakkuv töö, mis omakorda suurendab noorte kindlustunnet tuleviku suhtes, ergutab nende loomingulisust ja aitab nii suurendada ühiskonna jõukust;

80.   tunnustab kohalike ja piirkondlike asutuste rolli koolituse ja liikuvuse valdkonnas; on seisukohal, et nende pädevust ja kogemusi tuleks käsitleda ELi tegevust täiendavana; rõhutab, et EL peaks oma eesmärkide saavutamiseks töötama välja partnerlusel põhineva lähenemisviisi, eeskätt seoses kohalike ja piirkondlike asutustega;

Noorte tööhõive olukord

81.   rõhutab, et noorte tööhõive olukord sõltub üldisest majanduspoliitikast; nõuab liikmesriikidelt tungivalt liikumist investeeringute ja töökohtade loomise suunas; juhib tähelepanu sellele, et kokkuhoiumeetmed, näiteks eelarvekärped haridussüsteemis ja töökohtade loomisel ei aita noori ning võivad pikemas perspektiivis olla ühiskonnale ja majandusele kahjulikud;

82.   rõhutab, et selliste tööpuuduse vähendamiseks mõeldud kesksete algatuste vahel nagu algatused „Noorte liikuvus” ja „Uued oskused uute töökohtade jaoks” tuleb luua tihedad sidemed; on seisukohal, et tööturu osapooled, ettevõtjate esindajad, kohalikud ja piirkondlikud asutused ja noorteorganisatsioonid tuleks kaasata noorte töötuse vähendamise jätkusuutliku strateegia väljatöötamisse, mille raames tuleb kogu ELis vastavalt ELi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule vastastikku ametlikult tunnustada ja sertifitseerida omandatud kutseoskusi, olgu need siis omandatud formaalse, mitteformaalse või vabahariduse teel;

83.   rõhutab, et finants- ja majanduskriisi tulemusena on noorte töötus – mille põhjuseks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ei pea palga ja muude tööjõukulude suurust, töötajate õigust juhtimisprotsessis osaleda ega sotsiaalse kaitse norme – muutunud kogu ELis suureks probleemiks, ning ei EL ega ka liikmesriigid ei ole seni suutnud sellele piisavalt reageerida; rõhutab, et töötus noores eas asetab üksikisikud pikas perspektiivis suurde vaesuse ohtu; rõhutab vajadust kvaliteetsete töökohtade järele, et hoida ära noorte sattumine töötavate vaeste kategooriasse;

84.   rõhutab, et kutsepraktika- ja töölepingud peaksid tagama kõigile sotsiaalsed õigused lepingu esimesest päevast alates; lükkab tagasi kõik ettepanekud sellest põhimõttest kõrvale kalduda; rõhutab, et lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu ei tohi lühendada, kollektiivlepingute ja kohustuslike õigusnormide nõudeid tuleb kohaldada tavaliste töötajatega võrdselt, ning osalemisõigused ja ühinemisvabadus peavad piiranguteta kehtima alates esimesest tööpäevast;

85.   nõuab subsidiaarsuse põhimõtet järgivat ELi eeskirjade raamistikku, millega kehtestatakse õigused ja kaitse ebatüüpiliste ja ebakindlate töösuhete korral;

86.   rõhutab, et noored peavad olema kaitstud diskrimineerimise eest töökohal, eriti diskrimineerimise eest vanuse ja töökogemuse alusel, ja selleks on vaja tulemuslikult rakendada direktiivi 2000/78/EÜ; nõuab, et kõik liikmesriigid koostaksid riikliku strateegia noorte töötuse probleemi lahendamiseks;

87.   rõhutab, et noorte peamine vajadus on sõltumatus ning tervishoiu ja inimväärse, mõistliku hinnaga eluaseme kättesaadavus koos koolitus-, töö ja enesearendamisvõimalustega; palub seepärast liikmesriikidel kaotada vanuseline diskrimineerimine seoses sotsiaalhoolekande skeemide kättesaadavusega;

88.   kinnitab tähtsust, mida noorte töötuse vähendamisel omavad täpsed ja kontrollitavad ning piisavate rahaliste vahenditega tagatud eesmärgid ELi 2020. aasta strateegia ja koondsuuniste rakendamisel; rõhutab seepärast, et liikmesriigid peaksid oma riiklikes reformikavades võtma kohustuseks suurendada 15–25 aasta vanuste noorte tööhõive määra 2014. aastaks 10%-le ja suurendama mitteõppivate noorte tööhõive määra 2020. aastaks 75%-ni;

89.   märgib, et kuna umbes 35%-l kõigist 2020. aastaks loodavatest töökohtadest vajatakse kõrgkvalifikatsiooni ning kohanemis- ja innovatsioonivõimet, tuleb pingutada, et tõsta kõrgkoolidiplomi või samaväärse kvalifikatsiooniga 30–34 aasta vanuste isikute osakaal vähemalt 40%-le;

90.   tunnistab, et koondsuuniste rakendamine on liikmesriikide ülesanne, samas kui komisjon peaks avatud kooskõlastamismeetodi abil toetama ja jälgima tegevust riiklikul tasandil; on seisukohal, et komisjon peaks teostama järelevalvet algatuses nimetatud sihtrühmade ja näitajate üle ning mõõtma algatuse rakendamise ajal selle edenemist selgete näitajate toel;

91.   on seisukohal, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et pakkuda noortele nende potentsiaali rakendamiseks võimalikult palju teavet, valikuid ja koolitust, on aga kindel, et seda saavad kõige paremini teha igas liikmesriigis kohalikul tasandil töötavad inimesed;

92.   on seisukohal, et tuleks edasi arendada kvaliteetseid karjääri- ja kutsealase nõustamise teenuseid; rõhutab, kui tähtis on kaasata tööturu osapooled nende teenuste kavandamisse, korraldamisse, osutamisse ja rahastamisse, et tagada tööturu asjakohasus ja tõhusus;

93.   rõhutab, kuivõrd tähtis ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspektist on aidata noortel teha mõistlikke elukutsevalikuid, võttes arvesse nii riikliku kui ka Euroopa tööturu vajadusi, ning märgib, et selliste algatustega võiksid kaasneda lähetused töökogemuste saamiseks;

94.  on seisukohal, et elukutse valik on endiselt väga soospetsiifiline ja et see asjaolu võimendab soolist ebavõrdsust; rõhutab, et sellel on mõju nii naiste töötusele kui ka vaesusele; rõhutab, et selline soopõhine diskrimineerimine tuleb kaotada;

95.   toonitab, et tuleb võtta meetmeid, et anda terviklik ülevaade haridus- ja koolitusvõimalustest ning edasistest karjäärivalikutest, näiteks võrdõiguslikkuse nõunike abiga, ning et tuleb püüda tüdrukutes juba varakult äratada huvi eriti matemaatika, informaatika, loodusteaduste ja tehnika erialade ning professionaalse arengu seisukohast strateegilise tähtsusega valdkondade vastu ja neid selles toetada, samas tuleks toetada poiste huvi õpetamise, hoolekande ja sotsiaalsete erialade vastu;

96.   rõhutab, et tulevast oskustööliste nappust arvestades tuleb tüdrukute ja naiste potentsiaali tugevdada erimeetmetega, sealhulgas eriti konkreetsete toetusprogrammidega tüdrukute ettevalmistamiseks teaduse ja tehnika valdkonna elukutseteks;

97.   väljendab heameelt Euroopa Investeerimispanga (EIP) senisest suurema osa üle üliõpilaste jaoks rahastamiskavade koostamisel ning noorte toetamisel oma äri alustamisel; arvab, et EIP võiks teha veelgi enam, näiteks valikuliselt investeerida liikmesriikide kõrge lisandväärtusega sektoritesse ja eelkõige ettevõtetesse, mis kõige rohkem püüavad võtta tööle noori ja anda neile kvaliteetset väljaõpet;

98.   rõhutab, et noori, kellel on elus kehvem stardipositsioon – eriti neid, kes ei tööta, ei õpi ega saa väljaõpet – tuleb toetada või isegi juhendada, et välja selgitada nende individuaalsed vajadused ja keskenduda nende tööturule toomisele ja neile kvaliteetsete töökohtade võimaldamisele;

99.   on seisukohal, et riiklikult rahastatud koolituskohad ja standardne koolitusabi süsteem võib olla tulemuslik vahend eriti ebasoodsas olukorras olevate noorte tööturule integreerimiseks;

100.  rõhutab siiski, et väga tähtis on esmakordne tuleks tööturule ja et kõigi integratsioonimeetmete eesmärk peaks olema edendada juba varast pääsu tavatööturule, täiendades seda üksikisikute vajadustele keskendunud tugimeetmetega;

101.  rõhutab vaeste noorte välismaal viibimisega seotud raskusi rahaliste ja keeleliste piirangute ning mõnel juhul diskrimineerimise tõttu; on veendunud, et rahaline toetus tuleks eelkõige suunata kõige ebasoodsamas olukorras olijate vajaduste rahuldamisele;

102.  rõhutab, kui tähtis on luua tööhõivevõimalusi puuetega noorte jaoks, kehtestades nende jaoks kohandatud õppekavasid, ja toetada sellele olulisele noortekategooriale tööhõivetoetuste andmist, et aidata neil rohkem ühiskonda integreeruda ja oma potentsiaali realiseerida;

103.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama teavitamiskampaaniaid puuetega noorte haridus- ja koolitusvõimaluste kohta, mille näiteks on Euroopa Puuetega Isikute Foorumi ja üliõpilaste vahetusprogrammi Erasmus raames käivitatud projekt Exchange Ability;

104.  rõhutab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) tööprogramm aastateks 2009–2012 hõlmab eriprojekti „Puuete või terviseprobleemidega noorte aktiivne kaasamine”, ja viitab olulisele rollile, mida omavad kutsehariduskeskused, mis pakuvad sotsiaal- ja kutseoskuste alast väljaõpet puuetega noortele ja hooldusasutustes üles kasvanud isikutele; nõuab, et vajaduse korral toetataks selliste kutsehariduskeskuste arendamist ja kasutamist;

105.  rõhutab vajadust võtta meetmeid, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil täielikult välja selgitada, milline on nende noorte olukord, kes ei tööta, ei õpi ega saa kutseõpet; palub komisjonil koostöös liikmesriikidega välja selgitada noorte marginaliseerumise põhjused ning soovitada, kuidas neid ühiskonda tagasi tuua ja kuidas probleemi lahendada, täites lähema kümnendi jooksul asjaomased eesmärgid, mis seonduvad Euroopa töötajate tööalase ja üldise konkurentsivõimega ning koolist väljalangejate arvu vähendamisega;

106.  rõhutab, et kutsepraktika on sobiv abinõu õigete karjäärivalikute tegemiseks kõigil elukutse valiku etappidel, ning juhib taas tähelepanu vajadusele kehtestada kutsepraktika miinimumnõuded näiteks seoses sissetuleku ja sotsiaalsete õigustega, kaasa arvatud sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse korraldus, et parandada kutsepraktika kvaliteeti ja tagada selle hariduslik väärtus;

107.  kordab oma seisukohta, et praktika ei tohi asendada tegelikku tööd ja selle kestus peab olema rangelt piiratud; rõhutab, et tungivalt on vaja õiguslikult siduvat, kõiki hariduse ja koolituse vorme hõlmavat Euroopa kutsepraktika kvaliteediraamistikku, et vältida praktikantide ärakasutamist, ning et komisjon peaks esitama tegevuskava koos ajakavaga, mis näitaks, kuidas seda kvaliteediraamistikku rakendada;

108.  tunneb heameelt tööhõivealast liikuvust edendava algatuse „Sinu esimene EURESi töökoht” üle, mis tuleks tihedalt siduda Euroopa vabade töökohtade seirega, et töötajatel ja tööandjatel oleks põhjalik ja läbipaistev ülevaade ELi tööturust ja et vabad töökohad saaks võimalikult kiiresti täita pädevate inimestega; märgib siiski, et see ei tohi põhjustada ajude äravoolu teatavatest ELi piirkondadest;

109.  rõhutab, et sellised ELi kooskõlastatud aktiivsed tööturu meetmed nagu riiklikult rahastatud noorte tööprogrammid ning uute alaliste, heade ja korralikult tasustatud töökohtade ja uute ettevõtete loomine on hädavajalikud tegurid noorte töötuse probleemi edukaks lahendamiseks ja kaasava majanduskasvu toetamiseks, samuti on seda ettevõtluskultuuri edendamine koolides, uute algatuste stimuleerimine, tehniline abi ettevõtluse alustamisel, haldustoimingute lihtsustamine ametlike toimingute kiirendamiseks, kohalikud teenustevõrgustikud haldamise hõlbustamiseks, sidemed ülikoolide ja teaduskeskustega toodete ja tootmisprotsesside alase uuendustegevuse edendamiseks, vabatahtliku töö tunnustamine erialase töökogemusena ja ettevõtluse edendamine;

110.  rõhutab mitteformaalse ja vabahariduse ja vastava õppe ning vabatahtliku töö tähtsust noorte arengu jaoks; rõhutab, et omandatud oskused ei paku noortele mitte ainult võimalusi tööellu astumiseks, vaid võimaldavad ka olla ühiskonnas aktiivselt kaasatud ja oma elu eest ise vastutada;

111.  rõhutab, et algatuse „Noorte liikuvus” lõppeesmärk on peale Euroopa haridussüsteemide parandamise ja noorte tööalase konkurentsivõime tõstmise ka sellise sotsiaalse keskkonna loomine, kus iga noor saab realiseerida oma potentsiaali ja püüdlusi;

o
o   o

112.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0166. (2) ELT L 17, 22.1.2010, lk 43. (3) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (4) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2 ja lk 8. (5) ELT C 326, 3.12.2010, lk 9. (6) CdR 292/2010. (7) SOC/395.