Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 23. veebruari 2011. aasta komisjoni teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse ”Small Business Act' läbivaatamine' (KOM(2011)0078);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”(1) kohta;

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga(2);

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2;

A.  arvestades, et ELi 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd), mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, annavad suurima panuse majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja uute töökohtade loomisse, on suureks innovatsiooniallikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad kaasa ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamiste eesmärkide saavutamisele;

B.  arvestades, et Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) põhineb mitmel olulisel poliitikasambal, nagu juurdepääs rahastamisele, turulepääs (ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele, avalikele hangetele) ja parem õiguslik reguleerimine; arvestades, et konkreetsete meetmete võtmine VKEde ettevõtluskeskkonna parandamiseks on liikmesriigiti erinev ja sageli marginaalse tähtsusega, vaatamata poliitilisel tasandil antud lubadustele SBA põhimõtteid järgida;

C.  arvestades, et oma tegevuse laiendamisel, innovatsioonivõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku probleemidega, mis seisnevad eelkõige raskustes rahaliste vahendite saamisel ning endiselt suures halduskoormuses, mida tuleks veelgi väiksemaks muuta;

D.  arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on osutunud tulemuslikuks, sest see on aidanud 100 000 osalevat VKEd ning 2013. aasta lõpuks, mil programm lõpeb, on see arv eeldatavasti veel suurem,

SBA rakendamine

1.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on SBA läbi vaadanud, ning avaldab toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on jätkuv rahastamisele juurdepääsu suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka reguleerimise ja meetmete, nagu VKE tulemuslikkuskontrolli, abil;

2.  tunneb lisaks heameelt, et peaaegu kõik SBA raames tehtud õigusaktide ettepanekud on tulemuslikult vastu võetud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid viivitamata vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, mis annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis kulusid vähendades, edendab selles vallas majanduskasvu, aitab vähendada SBAs välja toodud halduskoormust 25%, aitab ühtse turu akti tulemuslikumaks muuta, takistab liikmesriikide protektsionistlikke majandusmeetmeid ja soodustab majandustegevust;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti läbivaadatud hilinenud maksete direktiivi, sest see aitab tõhusalt võidelda hilinenud maksete ning nendest eelkõige VKEde jaoks tulenevate negatiivsete mõjude vastu; samuti kutsub sellega seoses komisjoni üles viima ellu heakskiidetud katseprojekti, millega toetatakse VKEsid tõhusate krediidihaldussüsteemide loomisega ning hõlbustatakse piiriülest võlgade sissenõudmist;

4.  juhib tähelepanu sellele, et SBA ettenähtud meetmete rakendamise tase on liikmesriigiti erinev; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid sellesuunalisi jõupingutusi ning võtaksid endale järgmisel konkurentsivõime teemalisel nõukogu kohtumisel konkreetsed kohustused;

5.  on seisukohal, et komisjoni korrapärane järelevalve peab tagama, et rakendamine toimub järjepidevalt ning terviklikult; on seisukohal, et komisjonil peaks olema tõhusamad vahendid, millega innustada liikmesriike SBA põhimõtteid rakendama, ning kutsub komisjoni üles andma kord aastas SBA rakendamise edenemisest nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil aru;

6.  tunneb heameelt, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetab selle volitusi pidada liikmesriikides SBA rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ning edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise; kutsub liikmesriike üles nimetama ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid SBA rakendamist eri haldusstruktuurides;

7.  kutsub komisjoni VKEde valdkonnaülest rolli arvestades ja poliitika järjekindluse tagamiseks üles nimetama asjaomastes (nagu teaduse, keskkonna, siseturu, tööhõive, kaubanduse) peadirektoraatides ametisse VKEde küsimustega tegelevad asepeadirektorid, kes teeksid tihedat koostööd VKEde saadikuga;

8.  on mures, et komisjonilt saadud teabe kohaselt ei ole VKE testi nõuetekohaselt ega järjekindlalt kõigis uutes õigusaktide ettepanekutes − ja seda eelkõige liikmesriikide tasandil − kohaldatud; kustub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kõiki uusi õigusakte hinnataks VKEdele avalduva potentsiaalse mõju seisukohast ning et VKE testi kohaldataks mõjuhinnangute osana korrapäraselt; lisaks kutsub komisjoni üles esitama VKE testi kohaldamiseks ELi ja liikmesriikide tasandil parimate tavade alusel koostatud miinimumstandardid ja -nõuded;

9.  rõhutab, et VKE testi hõlmav mõju hindamine peab toimuma sõltumatult ning see peab alati põhinema potentsiaalse mõju objektiivsel ja põhjendatud analüüsil; on seetõttu seisukohal, et mõju hindamise komitee liikmed peaksid komisjoni ettepaneku alusel ametisse nimetama Euroopa Parlament ja nõukogu, ning et liikmed ei peaks enam saama korraldusi komisjoni presidendilt; on seisukohal, VKEde saadik peaks olema mõjuhindamise komitee alaline liige, et tal oleks võimalik kontrollida VKE testi nõuetekohast kohaldamist;

Arukas reguleerimine

10.  hoiatab jätkuva bürokraatia ja halduskoormuse eest, mis on VKEdele suureks takistuseks; tunneb heameelt komisjoni seisukoha üle, mille kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel vältima ülepingutamist, st ELi õigusaktiga ettenähtust rangemate nõuete kehtestamist; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid ELi direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel kohaldama korrelatsioonitabeleid, milles on selgelt näidatud, milline osa ettepanekust on pärit Euroopa Liidu ja milline siseriiklikust täiendavast õigusaktist;

11.  rõhutab, kui tähtis on e-valitsus ja ühekordsuse põhimõte, mille kohaselt ei tohiks liikmesriikide ametiasutused teabenõudeid mitu korda esitada;

12.  tunneb heameelt komisjoni teatises sisalduvate komisjoni uute jõupingutuste üle vähendada VKEde halduskoormust liikmesriikide tasandil, sest mitte kõik liikmesriigid ei ole seadnud või täinud riigisisest vähendamiseesmärki; kutsub liikmesriike üles võtma suuremaid poliitilisi kohustusi eesmärkide seadmiseks ning tegema suuremaid jõupingutusi eesmärkide täitmiseks;

13.  rõhutab, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõuab seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist; rõhutab, et mikroettevõtjad (st vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad) moodustavad kõigist ELi ettevõtjatest 91,8% ning seetõttu väärivad need rohkem tähelepanu ja spetsiaalset käsitlust;

Juurdepääs rahastamisele

14.  rõhutab, et uuenduslike VKEde soodustamise tulemuslik strateegia ei peaks põhinema rohkemate toetuste pakkumisel, vaid sellise ettevõtluskeskkonna loomisel, kus VKEdel on tegelik, stimuleeriv, innustav, soodne, tõhus, täielik ja kõikehõlmav vabadus ja parem juurdepääs kõikidele rahastamisviisidele ja -vahenditele, nagu toetused, tagatised ja omakapitali rahastamine; märgib, et innovatsiooniga kaasneb teatav ebaõnnestumise risk, ning rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada pettusega mitte seotud ebaõnnestunud VKEde omanikele teistkordne rahastamisvõimalus;

15.  nõuab eelkõige, et uuendustegevuse algusetapis oleks alustavatele ja uuenduslikele väikeettevõtjatele nii Euroopa Liidu kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil tagatud parem juurdepääs rahalisele toetusele algkapitali ja investorite kaudu rahastamise vormis, samuti suuremale omakapitali ja kvaasikapitali rahastamisele; rõhutab, et sellega seoses tuleb luua Euroopa riskikapitali fond; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks laiendama riskijagamisrahastu kaudu Euroopa Investeerimispanga pakutavaid alalisi riskijagamistooteid; rõhutab, et Euroopa Investeerimispank võiks täita tähtsat rolli eelkõige selliste programmide edendamise kaudu nagu JASMINE ja JEREMIE, millega pakkuda jätkusuutlikku toetust VKEde vajaduste täitmiseks;

16.  on seisukohal, et selle kindlustamiseks, et uuest Basel III tulenevad pankadele seatavad nõuded ei mõjuta VKEdele pankade poolt antavaid rahalisi vahendeid, tuleks praegu koostamisel oleva neljanda kapitalinõuete direktiivi puhul erilist tähelepanu pöörata mõjuhinnangu osaks olevale põhjalikule VKE testile ning selliste meetmete kindlaksmääramisele, mille abil kindlustada, et pangad täidavad jätkuvalt oma ühiskondlikku funktsiooni ja rahastavad reaalmajandust, ning et ELi tasandil tuleb suuremat rõhku panna tagatissüsteemide kui alternatiivsete rahastamismeetodite pakkumisele;

17.  avaldab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et EIP eraldas 1 miljard eurot, mille Euroopa Investeerimisfond investeerib tema nimel Mezzanine kasvurahastuna selliste investeerimisfondide kaudu, mis keskenduvad oma tegevuses kasvavatele, uuenduslikele ja konkurentsivõimelistele VKEdele kogu Euroopas; ärgitab sellest tulenevalt nende rahastamisvahendite rahastamist veelgi suurendama, et aidata edendada Euroopa konkurentsivõime aluseks olevat innovatiivsust;

18.  avaldab tugevat toetust konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile ja selle edusammudele ning hoiatab võimaliku tõhusust ja paindlikkust puudutava mõju eest, kui programmi struktuur muutub pärast võimalikku liitmist tulevaseks ELi teadustegevuse programmiks; nõuab, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm jääks sõltumatuks VKEde juhtprogrammiks; tulevases konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis tuleks SBA prioriteetide rakendamiseks luua konkreetne SBA eelarverida;

19.  avaldab kahetsust, et 2009. aasta lõpuks oli vahendajaks olnud pankade kaudu võimalik kokku 21 miljardi euro suurusest finantstoetusest täielikult välja maksta vaid 75%, kusjuures toetust anti vaid 50 000 VKE-le kokku 23 miljonist VKEst; nõuab seetõttu meetmete võtmist, et muuta maksemehhanism (eriti vahendajaks olevate partnerpankade süsteem) läbipaistvamaks, kättesaadavamaks ja tõhusamaks, et hoida ära puudujääkide tekkimine ning täita eesmärk anda VKEdele aastatel 2008–2011 laenu kokku 30 miljardit eurot;

Juurdepääs turgudele

20.  väljendab heameelt ühtse turu akti vastuvõtmise üle, mis tugineb Euroopa Parlamendi algatusele ja on kooskõlas Monti raportiga; avaldab eriti heameelt õiguslike meetmete (nagu riskikapitalifonde reguleeriv ELi eeskiri, ühtne konsolideeritud ettevõtte tulumaksu baas, muudetud käibemaksueeskirjad ja raamatupidamisdirektiivide lihtsustamine) üle, mis võimaldavad VKEdel ühtsest turust täit kasu saada; nõuab nõukogult kindla kohustuse võtmist, tagamaks et ühtse turu akti rakendatakse ja eelkõige selle prioriteetsed meetmed võetakse vastu hiljemalt 2012. aasta lõpuks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selle protsessi vältel ja kõigi meetmete osas tähelepanelikult VKEde huvisid;

21.   nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks ja suurendaks võrgustiku Enterprise Europe Network rolli, et aidata ja toetada väikeettevõtteid kõigis nende püüdlustes kasutada tõhusamalt ühtse turu pakutavaid võimalusi;

22.  on seisukohal, et tugevdada tuleks dialoogi VKEde ja avalike hankijate vahel eesmärgiga hõlbustada VKEde osalemist pakkumismenetlustes; teeb sellega seoses ettepaneku uurida võimalusi VKEde abistamiseks partnerettevõtete ning konsortsiumite loomisel ja avalikel pakkumistel ühiselt pakkumiste esitamisel; kutsub komisjoni üles läbi viima mõjuhinnangut ning uurima ELi avalikele hangetele kohaldatavaid künniseid, mis võimaldaks VKE-del osaleda pakkumismenetlustes, mille suhtes muidu kohaldataks erinõudeid ja mis seetõttu oleksid neile kättesaamatud; kutsub komisjoni üles uurima seda, kuidas parandada kõigi avalike hangete teatiste avaldamist kõikjal Euroopas ning kaotada halduskoormus, mis takistab Euroopa äriühingutel piiriülestel avalikel hangetel osalemast; kutsub kõiki liikmesriike kohaldama süsteemsemalt Euroopa heade tavade koodeksit VKEde juurdepääsu hõlbustamise kohta avalikele hangetele;

23.  kutsub komisjoni üles tagama peatselt esitatavates ettepanekutes Euroopa standardimissüsteemi ajakohastamise kohta VKEde huvide asjakohane esindatus Euroopa standardiasutustes ning tegema standardid VKEdele kättesaadavamaks;

24.  toonitab selliste algatuste nagu väikeettevõtjate teadusalgatus osatähtsust, millega avaliku sektori asutustel aidatakse tellida teadus- ja arendusteenuseid väikeettevõtjatelt, et leida lahendused üldsuse vajadustele ning samas edendada uuenduslike toodete ja teenuste arendamist;

VKEde toetamine

25.  kordab Euroopa Parlamendi varasemat üleskutset luua ühtse teabepunkti põhimõttele vastavalt VKEde jaoks riikides konkreetsed füüsilised või elektroonilised teabekontaktasutused ja tugiasutused, kes pakuvad juurdepääsu eri teabeallikatele ning tugiteenustele, mis on struktureeritud vastavalt äriühingu tegutsemisajale;

26.  on seisukohal, et väikeettevõtjaid tuleks aidata, et paraneks nende suutlikkus rahvusvahelistel turgudel konkureerida, suurendades nende ekspordisuutlikkust, levitades teavet VKEde kaupade ja teenuste rahvusvahelisele turule pääsemist ja selle hõlvamist hõlbustavate programmide ja algatuste kohta, tagades selle, et väikeettevõtjate huvid oleksid kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel asjakohaselt esindatud;

27.   toetab VKEdele suunatud komisjoni nn teise võimaluse algatust, mis kaasatakse VKEde Euroopa nädalasse;

Teadusuuringud ja innovatsioon

28.  nõuab jätkuvate pingutuste tegemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise lihtsustamiseks ning asjakohaseks programmihalduseks, eelkõige VKEde osas, nagu on välja toodud Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta ja 16. veebruari 2011. aasta resolutsioonis VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga;

29.  avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada tulevases teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise raamistikus ning eriti seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi jätkuprogrammides VKEdele kergemad haldus- ja finantseeskirjad kõrvuti sujuvamalt toimivate instrumentidega nende innovatsioonialase suutlikkuse tugevdamiseks kogu innovatsiooniahelas, mis hõlmab ka muid kui tehnoloogilisi uuendusi; tuletab komisjonile meelde, et oluline on anda VKEdele tuge kohapeal, nt kaasates selleks innovatsioonikeskused, kaubanduskojad, äriorganisatsioonid ja innovatsiooniklastrid;

30.  nõuab ühtse Euroopa patendi vastuvõtmist ja vahendite ning programmide (nt innovatsioonitšekkide) edasiarendamist ning Euroopa tasandil kooskõlastamist, et edendada VKEde innovatsioonihalduse suutlikkust, nende juurdepääsu teadustegevuse ja innovatsiooni teenustele ning muudele oskusteabele tuginevatele teenustele (ärimudelid, riskihindamine jne); juhib eriti tähelepanu liikmesriikide parimatele tavadele ülikoolides asuvate tehnosiirdekeskuste osas, millega hõlbustatakse VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele; palub komisjonil uurida, kas Euroopa patendifondi loomine tehnosiirde hõlbustamiseks teaduskeskuste ja äriühingute, eelkõige innovatiivsete VKEde vahel on teostatav;

31.   avaldab kahetsust asjaolu pärast, et vähestest ELi uuenduslikest VKEdest saavad suuremad ettevõtted, mis annavad tööd rohkematele inimestele; juhib tähelepanu ka asjaolule, et ELis on vähem noori teadus- ja arendustegevusega tugevalt seotud uuenduslikke ettevõtteid kui USAs ning suured puudujäägid innovatsiooni ja e-oskuste valdkonnas takistavad VKEdel uuenduslike ja nutikate ärimudelite ja uue tehnoloogia kasutusele võtmist;

32.  kutsub riikide valitsusi üles kaaluma uuenduslikele alustavatele väikeettevõtjatele nende esimestel tegevusaastatel maksusoodustuste kehtestamist;

Oskused, haridus ja kutsealane koolitus
33. avaldab kahetsust, et SBAs ei pöörata piisavat tähelepanu sotsiaal- ja tööturu küsimustele, mis mõjutavad ettevõtlust ja VKEde suutlikkust täita oma tööhõivealast potentsiaali ning võtta tööle asjakohaste oskustega töötajaid;
34. tõdeb, et majanduskasvu ja innovatsiooni veavad suures osas ettevõtlikud VKEd; toonitab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ettevõtliku hoiaku kujundamisele hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel, kasutades selleks uuenduslikke meetodeid, nagu tegelikud miniäriühingud keskastme hariduses; toonitab, et toetada tuleb juhtimisalase ja digitaalse kirjaoskuse arendamist, kuna väikeettevõtjad vajavad seda edukaks tegutsemiseks praeguses turukeskkonnas;
35. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja edendama algatusi, millega toetatakse VKEde oskusalaste vajaduste paremat väljaselgitamist ning prognoosimist, eriti selleks, et nad suudaksid tegutseda jätkusuutlikumalt, samuti töötama liikmesriikide parimatele tavadele tuginedes välja ettevõtlusalase hariduse ja kutsealase koolituse strateegiad;
36. kutsub komisjoni üles muutma noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm piisava eelarvega püsivaks projektiks, tuginedes ettevalmistava tegevuse väga julgustavatele tulemustele, kuigi programm toimib veel piiratud mahus;
Ressursitõhusus
37. avaldab heameelt selle üle, et komisjon tunnistab VKEde väga olulist rolli üleminekul ressursitõhusale majandusele; on seisukohal, et ressursitõhususe eesmärkide täitmine eeldab väärtusahelal põhinevat lähenemist; kutsub seetõttu komisjoni üles looma valdkondlikke VKEsid puudutavad kooskõlastatud projektid ja tegevused, mille eesmärk on selgitada välja võimalikud ressursitõhusad uuendused väärtus- ning tarneahelates;
38. avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu ökoinnovatsiooni tegevuskava; nõuab ambitsioonikaid meetmeid, et toetada VKEsid ökoinnovatsiooni lahenduste kasutuselevõtmisel kõigis väärtusahela lülides, sealhulgas tootekujunduses; on seisukohal, et selle valdkonna algatustele mõeldud rahalisi vahendeid tuleb suurendada, nt tulevase konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, aga ka struktuurifondide sihtotstarbelise kasutamise kaudu; kutsub komisjoni üles esitama iga kahe aasta järel aruanne liikmesriikide edusammude kohta VKEde ökoinnovatsiooni edendamisel;
39. juhib tähelepanu VKEde energiasäästu potentsiaalile, kuna kõigest kuni 24% VKEdest osaleb praegu aktiivselt oma keskkonnamõju vähendamise alases tegevuses; rõhutab, et kulutõhusate energiatõhususe meetmete kohaldamine aitaks VKEdel vähendada energiakulusid ja suurendaks nende suutlikust reinvesteerida; on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate nn vähese CO2-heite alast kirjaoskust on vaja tugevasti parandada; toonitab, et kui iga VKE jaoks on olemas vähemalt üks finantskonsultant, siis neid asjatundjaid, kes nõustaksid VKEsid energiasäästu ja -tõhususe osas, on väga vähe;

40.   märgib kõikides liikmesriikides kasvavat ebaseaduslikku kaubandust kolmandatest riikidest imporditud võltsitud ja piraatkaupade osas, mis ohustavad Euroopa VKEde konkurentsivõimet;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 48. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0057. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0093.