Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2156(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0143/2011

Esitatud tekstid :

A7-0143/2011

Arutelud :

PV 12/05/2011 - 9
CRE 12/05/2011 - 9

Hääletused :

PV 12/05/2011 - 12.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0240

Vastuvõetud tekstid
PDF 179kWORD 93k
Neljapäev, 12. mai 2011 - Strasbourg
Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine
P7_TA(2011)0240A7-0143/2011

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (2010/2156(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

–  võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta otsust 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013)(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)(4);

–  võttes arvesse komisjoni 3. jaanuari 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul (KOM(2007)0836);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta(5);

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(6);

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(7);

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(8);

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(9);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta(10);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010)0352);

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245/2);

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (KOM(2010)0183);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0143/2011),

A.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus, mis on nii majanduslik, aidates kaasa majandusarengule töökohtade, majanduskasvu ja rikkuse loomisega, aga ka kultuuriline tänu isikute sotsiaalsele ja kultuurilisele ühiskonda integreerimisele, väärtuste ja kultuurilise identiteedi edendamises osalemisele ning Euroopa kultuuripärandi ülesehitamisele;

B.  arvestades, et kuna see kahetine olemus eristab teda teistest majandusharudest, tuleb arvesse võtta poliitika ja erimeetmete rakendamist;

C.  arvestades, et EL tunnustab ja edendab seda eripära rahvusvahelisel tasandil, mistõttu EL rakendab WTOs kultuurikoostöö jätkamise poliitikat ning on ratifitseerinud UNESCO konventsiooni;

D.  arvestades, et teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) on ette nähtud õigus rakendada kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise poliitikat, mida EL ja tema liikmesriigid süstemaatiliselt kohaldavad;

E.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikele 4 on vaja integreerida kultuuri teistesse Euroopa sise- ja välispoliitika meetmetesse ning sellega seoses tuleb praeguse üleilmastumise kontekstis erilist tähelepanu pöörata kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitsmisele ja edendamisele;

F.  arvestades, et UNESCO konventsioonis tunnistatakse kultuuri- ja loomemajanduse olulist rolli suure hulga kultuurikaupade ja -teenuste tootmises, levitamises ja neile juurdepääsu võimaldamises ning julgustatakse rahvusvahelist koostööd;

G.  arvestades, et liikmesriigid peaksid olema valmis toetama kultuuri ja loomet kui kultuuri- ja maastikupärandi säilitamise ja väärtustamise põhitegureid, mida tuleb kaitsta ja alal hoida, et soodustada identiteediprotsesse ja suurendada üldsuse kultuuriteadlikkust;

H.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on ELis oluline roll kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, pluralismi ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, kuid ka kultuurile juurdepääsu demokratiseerimisel ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamisel kogu ELis;

I.  arvestades, et Euroopa kultuuriline mitmekesisus, eelkõige rikkalik piirkondlike keelte ja kultuuride pärand, on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks asendamatu algmaterjal;

J.  arvestades, et loomesisusektoris ühtse turu loomise arutelus tuleb erilist tähelepanu pöörata kultuurilistele ja keelelistele eripäradele;

K.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on kunsti-, tehnika- ja haldusalase innovatsiooni kasvulava, võimaldades teoste ja kunstnike suuremat ringlust Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

L.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse sektorit edendatakse ja selle nähtavus tagatakse erinevate Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu algatustega, nagu Euroopa auhind, auhind LUX ja kultuurirajad;

M.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oma roll tänapäevase loome ja pikaajalise kogemuse ühendamisest välja kujunenud iseloomulike, hindamatute ja ainulaadsete oskuste ja võimete säilitamisel; arvestades, et eriti teatud sektorites, nagu moetööstus, kellassepakunst ja ehtekunst, põhineb Euroopa selle sektori tööstuste maine ja ülemaailmne edu käsitööliste ja loovisikute käelistel oskustel ja oskusteabel;

N.  arvestades, et kunstnikel ei ole praegu ELi tasandil õiguslikku staatust, milles võetaks arvesse nende tegevuse ja karjääri eripära, eriti liikuvuse, töötingimuste ja sotsiaalkaitse alal;

O.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus, mis annab tööd 5 miljonile inimesele ja mille osakaal ELi SKPst on 2,6%, on üks peamine ELi majanduskasvu soodustaja, kuna see loob uusi töökohti, etendab otsustavat rolli ülemaailmsetes väärtusahelates, ergutab innovatsiooni, pakub lisandväärtust sotsiaalse ühtekuuluvuse tegurina ja on tõhusaks vahendiks praeguse majanduslanguse vastu võitlemisel;

P.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus mõjutab peaaegu kõiki teisi majandussektoreid, pakkudes neile uuendusi, mis on määrava tähtsusega konkurentsivõime seisukohast, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

Q.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on digitaalajastul majanduse edasiviiv jõud, mis aitab märkimisväärsel määral kaasa innovatsioonile, uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele;

R.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus võib luua jõukust ja töökohti tingimusel, et võimaldatakse vahendid, et olla Euroopa rahvusvahelise konkurentsi strateegia raames konkurentsivõimelises olukorras võrreldes väljaspool ELi asuvate riikide loome- ja kultuurimajandusega;

S.  arvestades, et mõned kultuuri- ja loomemajandusega seotud inimesed on füüsilisest isikust ettevõtjad;

T.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on ELis kasvav turg ja valdkond, milles ta võib maailmaturul liidripositsiooni saavutada;

U.  arvestades, et kultuuri- ja loomekaupade ja -teenuste kaubanduse areng on kultuuri, arengu ja demokraatia jaoks oluline sammas;

V.  arvestades, et loome sõltub olemasolevatele teadmistele, teostele ja loomesisule juurdepääsu võimalustest;

W.  arvestades, et kultuurisisu roll on digitaalmajanduses otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa digitaalajastu majanduskasv sõltub tulevikus mitmekesise kvaliteetse kultuurisisu pakkumisest;

X.  arvestades, et digitaalajastu avab kultuuri- ja loomemajandusele uusi võimalusi, juurutades uusi majandusmudeleid, mis teevad tarbijatele kättesaadavaks mitmekesise kvaliteetsete toodete valiku;

Y.  arvestades, et audiovisuaaltööstus teeb märkimisväärseid pingutusi, et töötada välja veebipõhise kultuurisisu seaduslikke pakkumisi ja kõik sidusrühmad peaksid ühendama jõud, et suurendada teadlikkust olemasolevatest seaduslikest veebipõhise infosisu pakkumistest;

Z.  arvestades, et ajalehed ja ajakirjad on osa kultuuritööstusest ning pluralistlikust ja mitmekülgsest Euroopa meediamaastikust;

AA.  arvestades, et digitaalajastu esitab ühtlasi väljakutseid selle majandusharu traditsiooniliste sektorite, sh raamatute kirjastamise, raamatute müügi ja trükimeedia jätkusuutlikkusele;

AB.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arenguks on vaja ajakohast, juurdepääsetavat ja õiguskindlat intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi;

AC.  arvestades, et on oluline tagada kodanike harimine kunsti- ja kultuurivaldkonnas ning suhtuda loomeprotsessi lugupidavalt, et arendada loomingulisust ning teadmisi kunsti, kultuuri, kultuuripärandi ja liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta, ning haridus peaks hõlmama mitte ainult digitaalsete õiguste, vaid ka kohustuste õppimist, et edendada intellektuaalomandi õigustega kaitstud tööde paremat mõistmist ja austamist;

AD.  arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ei muuda mingil moel põhivajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

AE.  arvestades, et on vaja tõhustada kõnealuseid õigusi kaitsva olemasoleva õigusraamistiku järgimist ja teha asjakohaseid muudatusi, muu hulgas lihtsustada litsentside väljastamise menetlusi kultuurimajanduses, et kasutada täielikult ära pakutavaid uusi võimalusi, tagades samas õiguste kaitse tasakaalustatud süsteemi, milles võetakse arvesse nii loovisikute kui ka tarbijate huve;

AF.  arvestades, et ajakohane liidu kaubamärgisüsteem on oluline selleks, et kaitsta väärtust, mida Euroopa ettevõtted loovad investeeringutega disaini, loomingusse ja innovatsiooni;

AG.  arvestades, et tuleb tagada strateegilised investeeringud kultuuri- ja loomemajandusse, tehes kättesaadavaks näiteks sellised rahastamisvõimalused, milles võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse eripära ja vajadusi, et võimaldada kõnealusel majandusharul täielikult osaleda Euroopa majanduse hoogustamises;

AH.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline roll, arendades kohaliku ja piirkondliku tasandi loomekeskusi, mis aitavad muuta piirkondi atraktiivsemaks, luua ja arendada kohaliku ja piirkondliku majandusstruktuuriga seotud ettevõtteid ja töökohti, soodustada piirkondade turismi ja esiletõusu ning uute ettevõtete loomist, edendada kultuuri- ja kunstisektorit ning säilitada, edendada ja väärtustada Euroopa kultuuripärandit arvukate asutuste, nt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abil;

AI.  arvestades, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ning selle piirkondlik tegevuskava on heaks kiidetud koos rahaliste vahenditega aastateks 2011–2013;

AJ.  arvestades, et Euroopa loomemajanduse liidul peaks olema olulisem roll,

Kultuuri- ja loomemajandus kui Euroopa Liidu edasiviiv jõud

1.  rõhutab vajadust analüüsida kultuuri- ja loomemajandust ning selle tegevuse mõju Euroopa majandusele, märkides, määratledes ja kirjeldades mõlemat haru, et tuua välja nende eripära, mõista paremini nende eesmärke ja raskusi ning rakendada tõhusamaid meetmeid;

2.  kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kultuuri- ja loomemajanduse paremaks määratlemiseks, et analüüsida põhjalikult selle mõju pikaajalisele majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning edendada kõnealuse sektori eripära suuremat tunnustamist;

3.  kutsub liikmesriike üles kindlalt pühenduma oma kultuuripärandi kaitsmisele ja toetamisele, tunnistades, et kultuuri- ja loomemajanduse arengu tingimuseks on kahetine majandus, kus toimivad koos avaliku ja erasektori investeeringud;

4.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajandus peaks olema uues Euroopa poliitilises tegevuskavas kesksel kohal, võttes arvesse sektori majanduslikke vajadusi ja digitaliseerimist, ning tulevases programmis „Kultuur” peaksid pragmaatilisema ja terviklikuma lähenemisviisi kaudu kajastuma kultuuri- ja loomesektori vajadused digitaalajastul;

5.  tunnistab, et kultuuri- ja loomemajandusel on suur sünergipotentsiaal, olles paljudes teistes majandussektorites majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni allikas;

6.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt pingutama, et toetada, edendada ja lihtsustada kultuuri- ja loomemajanduse raamistiku arengut, soodustades liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel üksikasjalikumat koostöösüsteemi, mis põhineb hea tava kogemuste vahetamisel; soovitab, et komisjon kaasaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rohelise raamatu järelmeetmete võtmise protsessi vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

7.  palub komisjonil koostada valge raamatu, pidades silmas kultuuri- ja loomemajanduse üha kasvavat tähtsust ning selle Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega sektori tugevdamist;

Haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine

8.  ergutab nii liikmesriike kui ka komisjoni edendama kõigile vanuserühmadele suunatud kunsti- ja kultuuriharidust (pöörates erilist tähelepanu loovusele), alates algharidusest kuni kõrg- või kutsehariduseni, ning arendama loovisikute ettevõtlusoskusi, sealhulgas ka elukestva õppe raames, et eelkõige suurendada teadlikkust loovusest, õpetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia asjakohast kasutamist ning intellektuaalomandi austamist;

9.  rõhutab eeliseid, mida annab haridus, milles on ühendatud teoreetilised teadmised kultuuri- ja kunstiajaloost ning rakenduslik kunstiloome ja kultuurivarade haldamine ettevõtetes, ateljeedes jne, et parandada nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi;

10.  toonitab, kui tähtsad on haridusprogrammid, milles keskendutakse kutsekoolitusele, ideede arendamisele ja lugude jutustamise oskusele, digitaaloskustele, tehnilistele, ettevõtlus- ja turustamisoskustele, sealhulgas sotsiaalsete võrgustike kasutamisele, ning töötajate oskustele;

11.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse, ülikoolide, uurimiskeskuste, kunstikoolide ja kunstiasutuste vahelise tiheda koostöö ja dialoogi tulemusena on võimalik pakkuda ühiseid koolitusprogramme ja elukestva õppe võimalusi;

12.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et on hädavajalik tunnustada kutsekvalifikatsioone kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas, edendada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning arendada edasi kunstnike ja loovisikute koolitus- ja tööpraktika võimalusi;

13.  kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel täiendada kutsekvalifikatsioonide ja õppekavade tunnustamist ka kultuuri- ja loomesektoris nõutavate uute oskuste valdkonnas;

14.  palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomemajanduse ning haridus- ja koolitussektori (sh täiendusõpe) ühist teadustegevust ja partnerlusprogramme, et viia kodanikeni loomingulised ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused, hõlbustada haridussektoris uute meetodite ja loomevahendite kasutamist, parandada seoses tehnoloogia kiire arenguga selles valdkonnas elukestvat õpet, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel, ning teisest küljest ergutada innovatsiooni kultuuri- ja loomemajanduses teadus- ja õppetegevuse kaudu;

15.  palub liikmesriikidel edendada spetsiaalselt kultuuri- ja loomemajanduse kutsealade esindajatele mõeldud juhtumis-, äri- ja ettevõtluskoolituse võimalusi, et anda neile suhtlus- ja ettevõtlusvõime, mis on nõutav pidevalt muutuvates sotsiaalmajanduslikes oludes; juhib tähelepanu audiovisuaalvaldkonnas programmiga MEDIA arendatud positiivsele koolitus- ja juhtimiskogemusele ning loodab, et ka programm „Kultuur” saab analoogsed vahendid;

16.  teeb ettepaneku luua programmide Erasmus ja Erasmus noortele ettevõtjatele raames uued katseprojektid, et võimaldada suuremat koostööd ülikoolide ning kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate vahel;

17.  rõhutab vajadust anda edasi tehnikaid ja oskusteavet ning õppimise tõhustamise väärtust, luua kultuuri- ja loomesektorile suunatud kutsekoolitusprogramme, rakendada paremini olemasolevaid programme ja õppekavasid, anda interdistsiplinaarset haridust ning soodustada koostööd ja partnerlust koolide, õpilaste, kultuuri- ja loomesektori kutsealade esindajate, nii era- kui avaliku sektori iga suurusega ettevõtete, käsitööliste ja finantseerimisasutuste vahel;

18.  tunnistab, kui oluline kultuuri- ja loomemajandus, et edendada Euroopa infosisu arengut, aidates seeläbi kaasa liikmesriikide kultuurilisele lähenemisele ning tihedamatele suhetele nende kodanike vahel;

19.  rõhutab, et kultuuridevaheline õpe ja kultuuridevahelise suhtluse oskused aitavad inimestel mõista teisi kultuure ning aitavad seega kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele;

Töötingimused ja ettevõtlus

20.  tunnistab kultuuri- ja loomemajanduse mõju, konkurentsivõimet ja tulevikupotentsiaali Euroopa püsiva majanduskasvu olulise mootorina, mis võib mängida otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel;

21.  kutsub komisjoni üles tunnustama kultuuri- ja loomemajandust Euroopa majanduse tulemusliku osana, pidades eelkõige silmas selle potentsiaali aidata kaasa teiste majandusharude konkurentsivõimele;

22.  rõhutab vajadust kaaluda kõnealuste sektorite töötingimusi ning majanduslikke, sotsiaalseid, õiguslikke ja maksualaseid aspekte, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtlusmõõtmele ning töötingimustele;

23.  rõhutab sellega seoses vajadust võidelda töötasuga seotud diskrimineerimise vastu ning parandada ametikoha ja kvalifikatsiooni vastavust;

24.  kutsub seega komisjoni üles analüüsima kultuuri- ja loomemajanduse mõju ELi majandusele ning avaldama juhendi selle sektori mõlema haru tulemuslikkuse hindamiseks töökohtade ja ettevõtte jõukuse loomise seisukohast;

25.  rõhutab vajadust arendada tugevat kultuuri- ja loomealast ettevõtlusvaimu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

26.  rõhutab vajadust luua optimaalsed tingimused kultuuri- ja loomesektori noorte kõrgkoolilõpetajate ja valdkonna spetsialistide töölevõtmiseks ning edendada nende võimalusi hakata ettevõtjaks, lisaks koolitada neid kultuuri- ja loomesektori spetsiifiliste majanduslike, maksualaste, finants- ja tehnoloogiliste aspektide osas ning kommunikatsiooni, turustamise, intellektuaalomandi õiguste ja teadmiste põlvkondadevahelise edasiandmise alal;

27.  kutsub komisjoni üles looma mitmekeelset platvormi, et kultuuri- ja loomesektoris töötavad inimesed saaksid ühineda üleeuroopalise võrgustikuga, kus neil on võimalik vahetada kogemusi, parimaid tavasid ja oskusteavet, teha ühisprojektide ja katseprojektide raames riikidevahelisel ja piiriülesel tasandil koostööd ning saada täielikku teavet kehtivate õigusaktide (autoriõiguste küsimused, sotsiaalsed õigused) ja rahastamisvõimaluste kohta;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kultuuri- ja loomemajanduse raames taas arvesse mittetulundusühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid – nagu on kindlaks määratud parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioonis sotisaalmajanduse kohta –, kuna need tegutsevad kultuuri- ja loomemajandusega seotud sektorites, lubades seeläbi vastu võtta maksusoodustusi, hõlpsat juurdepääsu laenudele ja töökaitsele;

29.  palub komisjonil väärtustada ja tunnustada kaasava ja loova majanduse arendamises osalevate kultuuriteenistuste, mittetulundusühenduste ja eraalgatuste võetud meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida ja juurutada häid tavasid, mille eesmärk on lihtsustada noorte (sõltumata sellest, kas nad on üliõpilased, õpipoisid, praktikandid, tööotsijad jne) ja kõige kaitsetumate inimeste juurdepääsu kultuurile ja loomesisule selliste vahenditega nagu soodustariifid, kultuurikaupade kupongid või tasuta kultuuriüritused;

Kunstnike staatus

30.  rõhutab, et tuleb luua Euroopa kunstniku staatus, et tagada kunstnikele rahuldavad töötingimused, ning võtta vastu asjakohased maksusüsteemide, tööõiguse, sotsiaalkindlustusõiguste ja autoriõiguste alased meetmeid, et parandada kunstnike liikuvust kogu ELis;

31.  kutsub üles neid liikmesriike, kes veel ei ole rakendanud UNESCO soovitust kunstnike staatuse kohta, kõnealust soovitust rakendama;

Loovad ametid

32.  tuletab meelde, et loovad ametid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega, nagu rõhutatakse parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta Euroopas;

33.  kinnitab veel kord eesmärki säilitada teatud ametite eripära ja oskusteabe edasiandmise traditsioon, eriti kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, ning tagada teadmiste edasiandmise mehhanismid; teeb ettepaneku julgustada teadmiste edasiandmise töötubade korraldamist kohalikul, piirkondlikul ja territoriaalsel tasandil, eelkõige traditsioonilises loomesektoris;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas sinna alla kuuluva luksuskaupade sektori majandusmudel põhineb innovatsioonil, pideval loometegevusel, tarbijate usaldusel ja investeerimisel töökohtadesse, mis nõuavad sageli kõrget kvalifikatsiooni ja ainulaadset oskusteavet; palub komisjonil edendada selle majandusmudeli jätkusuutlikkust kultuuri- ja loomemajandust mõjutavates ettepanekutes, töötades välja reguleeriva raamistiku, mis on kohandatud vastavalt kultuuri- ja loomemajanduse eripärale, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste austamisega;

35.  rõhutab tööjõupuuduse ohtu teatud kõrget kvalifikatsiooni nõudvate või väga kitsalt erialaste ametite puhul, mis aitavad kaasa kultuuri- ja loomemajanduse püsimisele ELis, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta koostöös ettevõtjatega vajalikke meetmeid, et tagada selliste ainulaadsete oskuse säilimine ning hõlbustada nendele ametitele spetsialiseerunud käsitööliste ja töötajate uue põlvkonna koolitamist;

Teoste levitamise parandamine digitaalajastul

36.  julgustab liikmesriike edendama teoste levitamist ja ringlust kogu ELis;

37.  tunnistab, et innovatsiooni tuleks edendada mitte ainult tehnoloogilistes tootmis-, vaid ka juhtimisprotsessides ning asjaomaste projektide arendamises, levitamises ja turustamises;

38.  palub komisjonil kaaluda võimalust kehtestada erimeetmed ja asjakohased vahendid Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse, eelkõige VKEde toetamiseks ja arendamiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

39.  rõhutab, et veebipõhine kasutamine võib olla hea võimalus Euroopa teoste ja eelkõige audiovisuaalteoste paremaks levimiseks ja levitamiseks tingimusel, et tervistava konkurentsi keskkonnas arendatakse välja seaduslik pakkumine, mis aitab võidelda kaitstud teoste ebaseadusliku pakkumise vastu, ning et töötatakse välja uus tasustamissüsteem autorite jaoks, et nad saaksid oma teoste edust ka rahalist kasu;

40.  palub komisjonil tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi(11) artikli 13 range rakendamine, kuna selles on sätestatud liikmesriikide kohustus tagada, et tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, ning anda komisjonile selle sätte rakendamise kohta aru hiljemalt 2012. aastaks;

41.  rõhutab, et Euroopa teoste ja repertuaaride parema levitamise tagamiseks tuleb luua algatusi, mille eesmärk oleks parandada ja edendada Euroopa kultuuriteoste tõlkimist, dubleerimist, subtiitrite ja tõlkega varustamist ning digiteerimist, ning võtta kõnealustes valdkondades konkreetseid meetmeid aastateks 2014–2020 kavandatud uue põlvkonna programmide MEDIA ja „Kultuur” raames;

42.  kutsub komisjoni üles soodustama kultuuri- ja loomemajanduse, sh eriti veebivaldkonna kasvu, võttes sobivaid meetmeid tagamaks, et kõik sidusrühmad jagavad vastutust, kaitstes ühtviisi tooteid ja teenuseid digitaalses keskkonnas, et saavutada suurem tarbijausaldus veebis;

43.  kutsub komisjoni üles kehtestama õigusraamistikku kõrge usaldustaseme tagamiseks ärilises ja mitteärilises digitaalruumis, et kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted ning tarbijad saaksid täiel määral kasutada digitaalse levitamise kanaleid, ilma et nad peaksid kartma pettusi või ebaausaid tavasid;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu raamatukogude rollile kultuuri levitamise asutuste ja dialoogifoorumitena; on seisukohal, et raamatukogudele, ühes haridus- ja kultuurisektoriga, tuleb anda vastutus ja vahendid digitaaltehnoloogiale üleminekuks; tuletab meelde, et see on pakiline küsimus, sest Euroopa raamatukogudel on praegugi vaid piiratud vahendid, et minna nõuetekohaselt üle digitaalmeediale;

45.  rõhutab eelkõige, kui oluline on laiendada Euroopa digitaalset raamatukogu ning arendada seda Euroopa kultuuripärandi, kollektiivse mälu ja loome edendamise keskusena ning haridus-, kultuuri-, innovatsiooni- ja ettevõtlusalase tegevuse lähtepunktina; juhib tähelepanu asjaolule, et loomingulised kontaktid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega;

46.  rõhutab vajadust pöörata tähelepanu väljakutsetele, millega seisavad silmitsi traditsioonilised kultuuri- ja loomemajanduse sektorid, nt raamatute kirjastamine, raamatute müük ja trükimeedia;

47.  kutsub komisjoni üles tegema algatusi, et edendada ja suurendada digitaaloskusi, pidades silmas asjaolu, et kirjastussektor toodab ja levitab aina rohkem digitaalsisu; rõhutab, et kirjastajad peaksid olema aktiivselt kaasatud algatustesse, mis käsitlevad digitaaloskusi;

Kultuuri- ja loomesisu siseturu suunas

48.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon looksid Euroopa digitaalse ühtse turu ning kultuuri- ja loomemajanduse tehnilise ja rahalise toetamise mehhanismid eesmärgiga digiteerida kultuuripärand ja kehtestada ühtsed Euroopa standardid;

49.  rõhutab, kui tähtis on digitaalarengu tegevuskava kiire rakendamine ja edu, et kultuuri- ja loomemajandus saaks kõigist kaugeleulatuva ja kiire lairibaühenduse ning uue traadita tehnoloogia loodavatest võimalustest täit kasu ja suudaks nendega edukalt kohanduda;

50.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et luua veebipõhise kultuurilise ja loomingulise sisu Euroopa siseturg, tagada Euroopa kodanikele juurdepääs kõnealusele sisule ning õigustatud isikute kaitse ja neile asjakohase hüvitise maksmine ning koondada kõik loomesektori rahastamiskanalid;

51.  kutsub komisjoni üles toetama kultuuri- ja loomesektoris uusi innovatiivseid majandusmudeleid, mis on kohandatud üleilmastumise mõjuga ja digitaalajastu väljakutsetega, eelkõige infosisutööstuse valdkonnas;

52.  rõhutab, kui tähtsad on uutele platvormidele ja seadmetele võrdse juurdepääsu tingimuste loomise seisukohast koostalitlusvõime ja standardid; kutsub komisjoni üles edendama platvormide koostalitlusvõimet, töötama välja standardid, mis aitavad luua innovatsiooni soodustava turu, ning vältima selliste süsteemide kasutamist, mis võivad piirata juurdepääsu mitmekesisele sisule;

53.  palub komisjonil propageerida avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardite kasutamist, levitamist ja arendamist, kuna need kujutavad endast innovatsiooni, loome, teadmiste levitamise ja töökohtade loomise potentsiaali;

54.  märgib, et turu killustatus kultuuri- ja loomesektoris on osaliselt tingitud kultuurilisest mitmekesisusest ja tarbijate keele-eelistustest;

55.  rõhutab, kui oluline on kaaluda, milline on parim viis reguleeriva raamistiku, eelkõige konkurentsieeskirjade kohandamiseks kultuurisektori eripäraga, et tagada kultuuriline mitmekesisus ning mitmekesiste ja kvaliteetsete kultuuriteenuste ja -sisu kättesaadavus tarbijatele;

56.  märgib, et e-kaubandus ja internet arenevad hoogsalt ning tehnikapõlvkonnad vahetuvad kiiresti; on seetõttu seisukohal, et tuleks teha pingutusi ELi reguleerivate meetmete kooskõlla viimiseks praeguste sotsiaalsete ja kaubanduslike nõuetega, nii et kõnealused meetmed ei muutuks mahajäämuse tõttu tarbetuks ega takistaks ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali täielikku rakendamist;

57.  rõhutab vajadust kaaluda kõnealuse ühtse turu arengu optimaalseid tingimusi, pöörates eelkõige tähelepanu maksustamisele, näiteks seoses autoriõigusest tulenevatele tuludele kohaldatava allikamaksuga, kehtestades vähendatud käibemaksumäära veebipõhistele või füüsilisel kandjal levitatavatele kultuurikaupadele ja -teenustele, et soodustada nende arengut;

58.  rõhutab, et käibemaksueeskirjad ja lihtsalt kasutatavate makseviiside puudumine internetimüügi korral takistavad samuti siseturu nõuetekohast toimimist ja nendega tuleb viivitamata tegeleda;

59.  kutsub seetõttu komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti konkreetseid õigusakti ettepanekuid selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada, et kõrvaldada olemasolevad takistused siseturu arengule, eriti veebikeskkonnas, arvestades seejuures tarbijate nõudlust ja kultuurilist mitmekesisust;

60.  kutsub digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega seoses komisjoni üles kaaluma vajadust toetada Euroopa elektroonilise kirjastuse kohandamist konkurentsi väljakutsetele, luues tingimused süsteemide koostalitlusvõime, sisu ühelt kandjalt teisele ülekantavuse ning ausa konkurentsi soodustamiseks;

Intellektuaalomandi õigused

61.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigused on loomemajanduse ettevõtete üks põhivarasid ning üksikisiku loometegevuse stiimul ja investeering loomingusse; nõuab seetõttu, et töötataks välja kavad, mis aitaksid kultuuri- ja loomemajandusel kohaneda digitaaltehnoloogiale üleminekuga uute sidusteenuste abil, mis põhinevad õiguste haldamise uutel vormidel, edendades autoriõigusi; nõuab lisaks intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist reguleeriva tasakaalustatud õigusliku raamistiku kehtestamist;

62.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi on vaja tulemuslikult jõustada nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda ning sellega seoses tuleb hoolega hinnata kõiki meetmeid, et tagada nende tõhusus, proportsionaalsus ja vastavus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

63.  kutsub komisjoni üles kohandama autoriõigusi digitaalajastuga, võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel saada kasu digitaaltehnoloogia ja meedia lähenemise hüvedest, ning kaaluma konkreetseid meetmeid, et lihtsustada loomesisu ja arhiveeritud materjali kasutamist ning kaaluma lihtsaid ühtse kontrollpunkti süsteeme õiguste hankimiseks;

64.  rõhutab sellega seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide olulist rolli Euroopa loome- ja digitaalmajanduse arendamises; palub komisjonil seoses õiguste kollektiivset haldamist käsitleva direktiivi ettepaneku koostamisega luua asjakohane õigusraamistik, et reguleerida kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust ja autoriõiguste registri koostamist;

65.  palub komisjonil tagada sellise üleeuroopalise litsentsimissüsteemi elujõulisus, mis põhineb olemasolevatel multiterritoriaalsetel individuaalsete ja kollektiivsete õiguste litsentsimismudelitel ning lihtsustab laia sisuvalikuga teenuste käivitamist, suurendades sellega seaduslikku juurdepääsu veebipõhisele kultuurisisule;

66.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetamist tõhusate meetodite kohta üldsuse teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõjust;

67.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostöös sidusrühmadega korraldaksid kampaania, et suurendada teadlikkust intellektuaalomandi õiguste järgimise vajadusest Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, eriti Euroopa noorte tarbijate seas;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema ebaausate kaubandustavade ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, kuna need võivad kahjustada kultuuri- ja loomemajandust nii reaal- kui ka digitaalmajanduses;

69.  rõhutab vajadust käsitleda lõpuks nägemispuudega inimeste ja muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste vajadust raamatute järele; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustusi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et kindlustada puuetega inimestele juurdepääs kultuurimaterjalidele kättesaadaval kujul ning tagada, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei piira põhjendamatult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele;

70.  kutsub komisjoni üles töötama Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis (WIPO) aktiivselt ja tulemuslikult selle nimel, et saavutada kokkulepe siduva õigusnormi osas, mis põhineb lepingu ettepanekul, mille koostas Maailma Pimedate Liit ja mis esitati WIPOle 2009. aastal;

71.  rõhutab vajadust lahendada omanikuta teoste küsimus; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada kõnealuses valdkonnas ettepanekuid; märgib, et omanikuta teoste probleem ja 20. sajandi „must auk” ei piirdu ainult selliste trükistega nagu raamatud ja ajakirjad, vaid laieneb kõigile teostele, sealhulgas fotodele, muusikale ja audiovisuaalsetele teostele;

72.  palub komisjonil suurendada rahalist toetust erasektori algatustele luua üldsusele kättesaadavad andmebaasid õiguste ja repertuaaride kohta muusika, audiovisuaalteoste ja muude repertuaaride valdkonnas; sellised andmebaasid suurendaksid läbipaistvust ja muudaksid õiguste hankimise protsessi sujuvamaks;

73.  palub komisjonil soodustada kõigi sidusrühmade jaoks õiglaste, erapooletute ja tõhusate alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste loomist;

74.  on seisukohal, et komisjon peaks arvesse võtma VKEdel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ette tulnud probleeme vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames kehtestatud põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kohaldades VKEde suhtes muu hulgas mittediskrimineerimise põhimõtet;

75.  kiidab heaks ELi kaubamärgisüsteemi läbivaatamise komisjoni poolt ja julgustab komisjoni selle eest hoolt kandma, et võetakse vajalikud meetmed ühesuguse kaitse tagamiseks kaubamärkidele nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda;

Kultuuri- ja loomemajanduse rahastamine

76.  tuletab meelde, et kultuuri- ja loomemajanduse toetamise ja rahastamise poliitika ja meetmega tuleb arvesse võtta sektori harude eripärasid;

77.  kutsub komisjoni üles nägema kultuuri- ja loomemajanduse jaoks ette täieõigusliku VKE staatuse seoses kõigi krediidi saamise, ettevõtluse alustamise toetamise ja töökaitse võimalustega, mis peaksid olema vastavalt kohandatud sektori eripäradele, võttes eriti arvesse madalat kapitalisatsiooni, kaubamärgi väärtustamist põhivarana, kõrge riskiprofiiliga algetappi, infotehnoloogia tugevat mõju, tööstaaži katkevust ja vajadust tsentraliseeritud teenuste järele;

78.  kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid üles kaaluma nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil uute ja innovaatiliste rahastamisvahendite kasutuselevõttu, nagu näiteks pangagarantii, tagasimakstavad ettemaksed, riskikapitalifondid ja stiimulid kohalike partnerluste loomiseks, millega võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse vajadusi ja eelkõige asjaolu, et loovisikute kapital on sageli ainult mittemateriaalne;

79.  ergutab võtma kultuuri- ja loomesektori väikeste ja mikroettevõtete arendamiseks kasutusele ELi rahalisi vahendeid ja programme (nt mikrokrediidirahastu) eesmärgiga optimeerida ettevõtjate toetamist rahastamisvõimalusi puudutavale teabele juurdepääsu soodustamise ja asjaomaste taotluste esitamise korra lihtsustamise abil;

80.  teeb ettepaneku luua lühiajalise väikerahastamise süsteem, et julgustada eksperimenteerimist ning innovaatiliste kultuuri- ja loomeprojektide väljatöötamist;

81.  soovitab komisjonil hinnata struktuurifondide ning kultuuri-, audiovisuaalmeedia, noorte- ja haridusvaldkonna praeguste ja tulevaste programmide asjakohasust loomesektori edendamise potentsiaali seisukohast ning koostada ja rakendada järeldusi parema toetuspoliitika kehtestamiseks;

82.  tunnistab lisaks ELi programmide, näiteks innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi tulemuslikkust VKEde juurdepääsu võimaldamisel rahastamisele, ning teeb ettepaneku, et komisjon hindaks sarnaste eriprogrammide kavandamise võimalust kultuuri- ja loomemajanduse jaoks;

83.  palub komisjonil kaaluda spetsiaalse eelarverea loomist digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse raames, et toetada Euroopa kinosaalide digitaaltehnoloogiale üleminekut tagamaks kõikidele ELi kodanikele juurdepääs sisule, milles väljenduvad Euroopa eri identiteedid, ja muuta terve Euroopa filmisektor konkurentsivõimelisemaks;

84.  rõhutab metseenluse ning avaliku ja erasektori partnerluse olulisust kultuuri- ja loometegevuse rahastamisel ja toetamisel ning nõuab kõnealuste sektorite krediidivõimaluste parandamist ja alternatiivsete võimaluste, nagu maksuvabastus või maksusoodustused uurimist, et soodustada ettevõtete poolset metseenlust;

85.  rõhutab, kui tähtis on koolitada pangandussektori spetsialiste, kes on võimelised nõustama kultuuri- ja loomeprojektide rahastamise küsimustes, et parandada finantseerimisasutustest krediidi saamise võimalusi;

86.  rõhutab, kui oluline on välja töötada rahastamise ja ettevõtete juhtimisega seotud konsultatsiooni- ja nõuandeteenused, et võimaldada kultuuri- ja loomesektoris töötavatel isikutel, eelkõige VKEdel ja mikroettevõtetel kindlaks teha, millised vahendid on vajalikud ettevõtte heaks juhtimiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

87.  rõhutab vajadust koolitada spetsialiste, kes suudavad tagada kultuuri- ja loomeprojektide majandusliku ja rahandusliku elujõulisuse, et parandada krediidi saamise võimalusi finantseerimis- ja pangandusasutustest, kus üldiselt teatakse väga vähe selle sektori eripäradest;

88.  kutsub komisjoni üles aitama kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatel VKEdel leida digitaalarengu tegevuskava raames konkurentsivõimelisi ja tarbijasõbralikke innovaatilisi internetis toimivaid ettevõtlusmudeleid, mis põhinevad kaasfinantseerimisel ning kultuuri- ja loomemajanduse ja vahendajate vahelisel riskijagamisel;

89.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riigihankemenetlused ei tooks VKEdele kaasa tarbetuid kulusid ja bürokraatiat;

90.  kutsub komisjoni üles, pidades silmas teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi käivitamist 2011. aasta detsembris, eraldama rahalisi vahendeid kultuuri- ja loomemajanduse sektoris alla 35-aastaste noorte kavandatud ettevõtlusprojektide elluviimiseks ja ettevõtlustegevuse alustamiseks;

91.  nõuab, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piirkondlikus tegevuskavas aastateks 2011–2013 määrataks peamiseks rahastatavaks valdkonnaks kultuuri- ja loomemajandus, pöörates erilise tähelepanu audiovisuaalsektorile ning audiovisuaalteoste tootmisele ja levitamisele Euroopa–Vahemere piirkonnas;

92.  soovitab luua Euroopa loomemajanduse liidu raames platvormi, mille kaudu saab teavet ja nõuandeid investeerimissuutlikkuse ja pikaajaliste ettevõtlusstrateegiate, laenudele juurdepääsu, garantiifondide ja piiriüleste erainvesteeringute kohta, ning nõuab, et uuritaks loomemajanduse panga asutamise võimalust;

93.  julgustab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi looma soodsaid tingimusi, et viia kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted kokku asutustega, kes neid rahastada võiksid, ning kutsub omavalitsusi üles suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et julgustada neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse ja väga väikestesse ettevõtetesse suure majandusliku potentsiaaliga kultuuriprojektide alusel;

94.  ergutab kohalikke, territoriaalseid ja piirkondlikke organeid suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et motiveerida neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse;

Kohalik ja piirkondlik koostöö

95.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus aitab sageli kaasa languses oleva kohaliku majanduse ümberkujundamisele, soodustades uute majandustegevusalade teket, luues uusi ja püsivaid töökohti ning suurendades Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust, edendades seega sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

96.  toonitab, et kultuuril on oluline roll piiriüleste territooriumide jätkusuutlikus arengus ja tõdeb, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuur ning rajatised võivad aidata kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele; usub, et kultuuri ja loome stimuleerimine on territoriaalse koostöö lahutamatu osa, mida tuleks tõhustada;

97.  palub kõikidel asjaomastel kohaliku tasandi organitel rakendada territoriaalse koostöö programme, et kasutada ja edastada parimaid tavasid kultuuri- ja loomesektori arenguks;

98.  soovitab ühelt poolt tõhustada teadusuuringuid kultuuri pakkumise ning kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete asukohavaliku vastastikuse sõltuvuse ning samuti kultuuri tähtsuse kohta kõikjal ELis ettevõtete asukohavaliku tegurina; teisalt soovitab toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete mõju piirkonnale, kus nad asuvad;

99.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaardistama olemasolevad teadmised piiriülese kultuuri- ja loomealase koostöö tavade, vajaduste ja heade kogemuste kohta ning hankima konkreetset oskusteavet kultuuri, loome ja piiriüleste territooriumide kohta (eelkõige väheuuritud valdkondades, nagu seos kultuuri, loome ja majanduse vahel) ning koostama piiriülesed strateegiad kultuuripärandi ja -ressursside haldamiseks;

100.  kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles looma kohtumispaiku ja panema alust kohalike võrgustike loomiseks, et suurendada sektoris töötavate isikute teadlikkust kultuuri- ja loomemajandusest oskusteabe vahetamise, eksperimenteerimise, oskuste parandamise ja uute tehnoloogiate, nt digitaaltehnoloogia valdkonnas koolitamise abil, ning ka üldsuse teadlikkust kunsti- ja kultuurialaste koolituste, arutelude ja muude ürituste abil, ning arendama välja loomekeskused ja -inkubaatorid, et võimaldada loomingulistel noortel spetsialistidel ja loomeettevõtetel töötada võrgustikus, soodustada innovatsiooni ja muuta see sektor nähtavamaks;

101.  kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles moodustama võrgustikke heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste ja riikidevaheliste katseprojektide käivitamiseks;

102.  rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad olulisel määral kaasa aidata kultuurikaupade tõhusamale levitamisele ja ringlusele, korraldades, toetades ja soodustades kultuuriüritusi;

103.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuuridel ja rajatistel on oluline osa linnade ja suurlinnade füüsilise keskkonna arengus, luues atraktiivse keskkonna investeeringuteks, ning eelkõige endiste tööstuspiirkondade renoveerimisel ja taaselustamisel, ning kultuuripärand pakub maapiirkondade arengus ja uuendamises lisandväärtust ja annab neile individuaalsuse, eeskätt aidates kaasa maaturismile ja hoides ära inimeste lahkumist nendest piirkondadest;

104.  peab seda ka väga oluliseks teguriks endiste tööstuspiirkondade renoveerimise strateegias ning poliitikas, mille eesmärk on määratleda uued esilekerkivad turismivaldkonnad, samuti traditsioonilise turismi uuestimääratlemisel;

105.  usub seega, et kultuuri- ja loomemajanduse loomist ning juba olemasolevate valdkondade arendamist peab toetama riiklike, piirkondlike ja kohalike arengustrateegiatega, koostöös erinevaid poliitikavaldkondi esindavate riigiasutuste, VKEde ning asjaomaste kodanikuühiskonna esindajatega;

106.  julgustab seetõttu liikmesriike ja piirkondi looma nimetatud koostöö võimalusi, töötama välja poliitika, mis ühendab infrastruktuuriinvesteeringud inimkapitali tehtavate investeeringutega, ja uurima nn innovatsioonikupongide süsteeme, et aidata kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdel ja üksikisikutel kutsealaseid oskusi omandada;

107.  on veendunud, et komisjon võiks pöörata rohkem tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlusele, mis on aastaid olnud suurepäraseks kultuuri- ja loomealase koostöö ning teabevahetuse foorumiks; kutsub komisjoni üles edendama koostöös Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega ajakohaseid ja kvaliteetseid partnerlusalgatusi ja vahetusi, mis hõlmavad ühiskonna kõiki osi;

108.  teeb ettepaneku luua Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta osana tegevusprogramm, mis on pühendatud piiriülesele kultuurialasele edendus- ja koostööle;

Euroopa kultuuripealinn

109.  toonitab, et Euroopa kultuuripealinna algatust tunnustatakse linnaarengu seisukohalt laialdaselt kui kultuuri „laborit”; palub komisjonil edendada kõnealust algatust ja tagada õiged tingimused parimate tavade levitamiseks, kultuurialaseks koostööks ning võrgustike loomiseks, et jagada kogemusi seoses kultuuri- ja loomemajanduse võimalustega nende sektorite potentsiaali täieliku ärakasutamise eesmärgil;

110.  nõuab, et Euroopa kultuuripealinnu tähistavate ürituste programmi lisataks arutelu loome- ja kultuurimajanduse potentsiaali teemal;

Moetööstus ja turism

111.  on seisukohal, et rohelises raamatus kindlaks määratud kultuuri- ja loomemajanduse sektorite hulka tuleks lisada moetööstus ning kultuuri- ja säästev turism; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealustele sektoritele on iseloomulik suur loome- ja ettevõtluskomponent, millel on märkimisväärne mõju ELi majandusele ja rahvusvahelise konkurentsivõimele;

112.  rõhutab, et turism on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks märkimisväärse tähtsusega ning soovitab komisjonil töötada selle nimel, et linnad ja piirkonnad kasutaksid kultuuri rohkem ainulaadse väärtusena, teeksid kultuuriturismi valdkonnas tihedamat koostööd, edendaksid kultuuri- ja turismivaldkonna vahelist koostööd ja toetaksid neid ühiste turustusprojektide raames;

Rahvusvahelised suhted ja kaubandus

113.  rõhutab eespool nimetatud UNESCO konventsiooni tähtsust peamise vahendina, mis tagab WTO rahvusvahelises raamistikus nn kultuurierandi säilitamise kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses;

114.  märgib seoses kultuurivahetuse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisega, et juurdepääsu kolmandate riikide turgudele tõkestavad arvukad tariifsed ja mittetariifsed takistused, mis koos ebakindlate jaotus- ja tarnevõrkudega muudavad Euroopa kultuuri olemasolu nendel turgudel väga keeruliseks;

115.  rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse suurt potentsiaali rahvusvahelises kaubanduses ning on arvamusel, et andmete kogumise keerukuse tõttu alahinnatakse selle tähtsust;

116.  palub komisjonil seoses kahepoolsete kaubanduslepingute suure hulgaga esitada Euroopa Parlamendile selge ja terviklik strateegia nendele lepingutele lisatavate kultuurikoostöö protokollide kohta, et kohandada Euroopa koostööpakkumised partnerriikide kultuuri- ja loomemajanduse vajadustele ja eripäradele, kooskõlas WTOs võetud kohustuste ning UNESCO konventsiooni vaimu ja sätetega;

117.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste eksporti ning tegema jõupingutusi Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse esiletõstmiseks väljaspool ELi;

o
o   o

118.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 201, 25.7.2006, lk 15.
(2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(3) ELT L 372, 27.12.2006, lk 1.
(4) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.
(5) ELT C 81E, 15.3.2011, lk 16.
(6) ELT C 76E, 25.3.2010, lk 16.
(7) ELT C 247E, 15.10.2009, lk 32.
(8) ELT C 247E, 15.10.2009, lk 25.
(9) ELT C 125E, 22.5.2008, lk 223.
(10) http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/doc/CONS_NATIVE_CS_2009_08749_1_EN.pdf.
(11) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika