Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon SKP täiendamise kohta. Edu mõõtmine muutuvas maailmas (2010/2088(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatist „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (KOM(2009)0433);
– võttes arvesse 2007. aasta novembris Brüsselis toimunud parlamendi, komisjoni, Rooma Klubi, WWFi ja OECD korraldatud konverentsi SKP täiendamise kohta;
– võttes arvesse majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kõrgetasemelise komisjoni aruannet (Stiglitzi aruanne), mis esitati 14. septembril 2009;
– võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevat ülemaailmset algatust (TEEB), mille G8+5 juhid kiitsid heaks 2007. aasta juunis, ja selle 2009. ja 2010. aastal avaldatud tulemusi;
– võttes arvesse 30. oktoobril 2006 avaldatud Sterni ülevaadet kliimamuutuse majandustegurite kohta;
– võttes arvesse 30. juunil 2007. aastal OECD teisel ülemaailmsel statistika-, teadmus- ja poliitikafoorumil alla kirjutatud Istanbuli deklaratsiooni;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2009. aasta, 25.–26. märtsi 2010. aasta ning 17. juuni 2010. aasta kohtumiste järeldusi;
– võttes arvesse nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 10. novembri 2009. aasta järeldusi statistika kohta;
– võttes arvesse nõukogu (keskkond) 23. oktoobri 2009. aasta järeldusi ökotõhusa majanduse kohta seoses 2010. aasta järgse Lissaboni tegevuskava ja ELi säästva arengu strateegiaga;
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (KOM(2010)0132);
– võttes arvesse ELi 2020. aasta strateegia Euroopa majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniseid, mille komisjon esitas 27. aprillil 2010;
– võttes arvesse teatisi „Euroopa avalik haldus: parem õigusloome” (KOM(2002)0275), „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade” (KOM(2006)0689), „Parema õigusloome kava teine strateegiline läbivaatamine Euroopa Liidus” (KOM(2008)0032) ja „Parem õigusloome Euroopa Liidus: kolmas strateegiline ülevaade” (KOM(2009)0015);
– võttes arvesse ELi säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava (KOM(2008)0397);
– võttes arvesse olemasolevaid statistilisi vahendeid, nagu ELi sissetuleku ja elutingimuste uuring (EU-SILC), tööjõu-uuring (LFS), Eurobaromeeter, Euroopa väärtusuuring (EVS) ja Euroopa sotsiaaluuring (ESS);
– võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi poolt korraldatud Euroopa elukvaliteedi uuringut (EQLS), mis annab kõikehõlmava pildi elukvaliteedist ja elutingimustest Euroopa riikides (kattes kõik ELi liikmesriigid ja kandidaatriigid), kasutades rohkem kui 120 näitajat, mis annavad võrreldavaid andmeid riikide lõikes(1);
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta(2) ja 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(3), 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta(4), 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni läbivaadatud säästva arengu strateegia kohta(5) ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni rohelise raamatu „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades” kohta(6);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0175/2011),
A. arvestades, et kõik rahvusvahelised institutsioonid tunnistavad järjest rohkem, et tuleb parandada andmeid ja näitajaid, mis täiendavad SKPd ühiskonna üldise arengu näitajana,
1. tunneb heameelt komisjoni teatise „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” üle, sest see on võimalik täiendav vahend poliitiliste analüüside ja arutelude parandamiseks;
2. rõhutab, et SKPst on saanud standardnäitaja, mida kasutavad kogu maailma poliitikud; rõhutab, et SKP on tootmise mõõtarv, millega ei mõõdeta keskkonnasäästlikkust, ressursitõhusust, sotsiaalset kaasatust ega üldist sotsiaalset progressi; rõhutab lisaks, et see võib olla eksitav, sest teatavatele juhtumitele, nagu õnnetused ja looduskatastroofid, järgnevaid parandusmeetmeid käsitletakse tuluna, mitte aga kuluna;
3. märgib, et lisaks majandusarengu ja tootlikkuse mõõtmisele on ka teisi näitajaid, mis mõjutavad ja selgitavad riigi elatustaset ning mida ei ole senini mõõdetud, kuigi asjakohased näitajad on olemas;
4. rõhutab, et keskmise ja pika perspektiiviga majandusliku ja sotsiaalse arengu mõõtmiseks tuleb välja töötada lisanäitajad; nõuab, et töötataks välja selged ja mõõdetavad näitajad, mis võtaksid arvesse kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust, ressursitõhusust ja sotsiaalset kaasatust; lisaks sellele nõuab, et töötataks välja näitajad, mis keskenduksid rohkem kodumajapidamise tasandi väljavaadetele ning kajastaksid sissetulekut, tarbimist ja jõukust;
5. suhtub positiivselt komisjoni algatusse esitada keskkonnasurve indeks, mis tuleb esitada koos SKPga ja mis esialgu hõlmab järgmiseid keskkonnapoliitika põhiharusid: kliimamuutus ja energiakasutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, õhusaaste ja mõju tervisele, veekasutus ja -reostus, jäätmete tekitamine ja ressursside kasutamine;
6. eeldab, et laiematele ja jätkusuutlikumatele näitajatele tähelepanu pööramine põhjustab süstemaatilisemat keskendumist arengumaades toimivatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele teguritele, sealhulgas kliimamuutusele, bioloogilisele mitmekesisusele, tervishoiule, haridusele ja haldusküsimustele, ning võimaldab seeläbi suunata arengupoliitika kõige puudustkannatavamatele ja ebasoodsamas olukorras olevatele inimrühmadele; rõhutab, et sellised näitajad peaksid olema ühitatavad ja kooskõlas praeguste globaalsete algatustega nagu ÜRO inimarengu indeks;
7. rõhutab, et on vaja mõõta elukvaliteeti ühiskondades; on arvamusel, et elukvaliteedi saavutamine ja säilitamine hõlmab selliseid olulisi ja konsensuslikke tegureid nagu tervis, haridus, kultuur, tööhõive, eluase, keskkonnatingimused jne; on seisukohal, et neid tegureid mõõtvatele näitajatele tuleks anda suurem roll; teeb ettepaneku, et nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete parameetrite edasisel arendamisel tuginetaks EQLSi näitajatele, mis hõlmavad kõiki elukvaliteedi põhivaldkondi;
8. võtab teadmiseks Euroopa tasandil vastu võetud meetmed ja vahendid, millega mõõdetakse ja analüüsitakse seadusandlike algatuste võimalikku mõju edusammudele, näiteks mõjuhinnangud, sh tasuvus-, kulutõhusus- ja mitme kriteeriumiga analüüsid, riskianalüüsid, andmete kogumine, statistika, keskkonnamajanduslik arvepidamine, eri poliitilistel tasanditel tehtavad poliitilised analüüsid, aruanded rakendamise ja jõustamise järelevalve ning läbivaatamise kohta ELi õiguse eri valdkondades; toetab täielikult Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kindla õigusliku raamistiku loomist positiivse sammuna nn SKP täiendamise protsessis;
9. võtab teadmiseks, et rahvusvahelisel tasandil tunnistatakse järjest enam, et sotsiaalse arengu, loodusressursside ja ökosüsteemi teenuste, näiteks kliimamuutusest tulenevate põhjalike muutuste ja säästva arengu näitajana on SKP piiratud; tunnustab eri foorumite, nagu ÜRO Arenguprogramm, Maailmapank ja OECD, ning muu hulgas komisjoni edusamme arengu mõõtmise ja analüüsimise näitajate arendamisel;
10. rõhutab, et on oluline kokku leppida süsteemses lähenemisviisis sidusa SKP täiendamise süsteemi loomise suhtes, mille eesmärk on edendada poliitika analüüsi ja arutelusid;
11. rõhutab, et eesmärk on välja töötada selge ja üheselt mõistetav kogum näitajatest, mis on üheaegselt teoreetiliselt ühtsed, poliitiliselt vajalikud ja empiiriliselt mõõdetavad ning tagavad riikide ja piirkondade võrreldavuse; rõhutab, et seda tööd tuleb teha tihedas koostöös muude asjaomaste institutsioonide ja organisatsioonidega;
12. rõhutab vajadust töötada välja usaldusväärne, ühtlustatud ja ajakohane statistika ning koguda pikka ajavahemikku hõlmavaid andmesarju ja näitajaid, mida saaks kasutada tulevaste arengute projekteerimiseks ja poliitika väljakujundamiseks; soovitab riigiasutuste eri andmebaase paremini kasutada ja kombineerida ning et andmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kasutataks kõikides liikmesriikides sarnaseid meetodeid, ühtseid standardeid, määratlusi, klassifikatsioone ja raamatupidamiseeskirju; nõuab, et andmeid kogutaks ja töödeldaks kooskõlas ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtetega ning et samal ajal pöörataks nõuetekohaselt tähelepanu isikuandmete kaitse aspektidele; on arvamusel, et Eurostat peaks selles protsessis põhirolli etendama;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
EQLS katab järgmisi elukvaliteedi mõistega seotud põhivaldkondi: majanduslikud vahendid, nende puudumine; tervis ja juurdepääs tervishoiule; tööhõive ja töökohtade kvaliteet; töö- ja eraelu tasakaal; peresuhted ja -toetus; sotsiaalne kaasamine/tõrjutus (ühiskonnaelu ja sotsiaalne osalemine); haridus ja koolitus; eluaseme kvaliteet ja kohalik keskkond; sotsiaalne kapital ja ühiskonna kvaliteet; avalike teenuste kvaliteet; subjektiivne heaolu (sh õnn, eluga rahulolu, optimism tuleviku suhtes).