Euroopa Parlamendi 9. juuni 2011. aasta resolutsioon ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut(1) ning 2008. aastal alustatud läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa lepingu sõlmimiseks ning 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust;
– võttes arvesse 31. mail 2003. aastal Peterburis toimunud ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa ühist eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadus- ja haridusruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi (nn neli ühist ruumi);
– võttes arvesse oma varasemaid Venemaad ning ELi ja Venemaa vahelisi suhteid käsitlevaid ja resolutsioone, eelkõige 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(2), 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise järelduste kohta(3), 12. novembri 2009. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta 18. novembril 2009 Stockholmis toimuvaks ELi ja Venemaa tippkohtumiseks(4), 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni inimõiguste aktivistide mõrvade kohta Venemaal(5) ja 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni energiavarustuse kindluse välisaspektide kohta(6);
– võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone ja 4. mail 2011. aastal toimunud viimast selleteemalist kohtumist;
– võttes arvesse 31. mail – 1. juunil 2010. aastal Rostovis Doni ääres toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumisel allkirjastatud kokkuleppeid ja tehtud ühisavaldusi;
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 24. mai 2011. aasta avaldust Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kohtuasja kohta;
– võttes arvesse ELi–Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni kaasesimeeste 18. mail 2011. aastal Sotšis tehtud ühisavaldust;
– võttes arvesse 9.–10. juunil 2011. aastal Nižni Novgorodis toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise päevakorda;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et Venemaa, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, vastutab ühiselt koos ELiga stabiilsuse säilitamise eest maailmas, ning arvestades, et tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on eriti olulised nii Euroopa kui ka muu maailma stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast; arvestades, et suhetes Venemaa Föderatsiooniga on oluline, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne ja väljendaks oma solidaarsust ning rajaks need suhted vastastikustele huvidele ja ühistele väärtustele;
B. arvestades, et strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on kahe partneri koostöö edasise arendamise ja tõhustamise seisukohast endiselt väga tähtis;
C. arvestades, et EL ja Venemaa on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt vastastikku sõltuvad; arvestades, et Euroopa Liit teeb jätkuvalt pingutusi, et süvendada ja arendada Euroopa Liidu ja Venemaa vahel suhteid, mis põhinevad kindlal pühendumisel demokraatia põhimõtetele;
D. arvestades, et põhi- ja inimõiguste austamine ja kaitse, õigusriigi põhimõtete järgimine, kohtusüsteemi sõltumatus, poliitiline kontroll meedia üle, ajakirjanike ja opositsiooniesindajate vastu võetud repressiivsed meetmed ja õiglased valimised Venemaal valmistavad endiselt muret; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ning on sellega võtnud endale kohustuse järgida demokraatia põhimõtteid ja austada inimõigusi;
E. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on arvukatel juhtudel ja paljude kohtuotsustega mõistnud Venemaa Föderatsiooni süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes; arvestades, et otsuste täideviimisel esineb jätkuvalt puudujääke;
F. arvestades, et paljusid rahvusvahelisi probleeme, eelkõige seoses Lähis-Ida, Liibüa, Iraani, terrorismi, energiajulgeoleku, kliimamuutuse ja finantskriisidega ei saa lahendada, kui ei ole vastutustundlikke suhteid ja koostööd Venemaaga;
G. arvestades, et ühistes naaberriikides valitsevad heanaaberlikud suhted, rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ka ELi huvides; arvestades, et peaaegu kolm aastat pärast konflikti Gruusiaga ei pea Venemaa endiselt kinni 12. augusti ja 8. septembri 2008. aasta lepingutest vägede konfliktieelsetele positsioonidele taandumise kohta okupeeritud Gruusia aladelt Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ning ei taga ELi järelevalvemissioonile juurdepääsu neile aladele;
1. kinnitab veel kord oma veendumust, et Venemaa jääb strateegilise koostöö arendamisel üheks Euroopa Liidu kõige tähtsamaks partneriks ning et ELil on Venemaaga peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd nii Euroopas kui ka ülemaailmsel tasandil;
2. märgib, et Nižni Novgorodis toimuval tippkohtumisel keskendutakse nii ELi kui ka Venemaa ühistele probleemidele (näiteks majandus- ja finantskriis, moderniseerimispartnerlus, WTOga ühinemine, energia ja energiajulgeolekuga seotud küsimused, liikuvus ja viisavaba reisimine ELi ja Venemaa vahel, rahvusvahelised ja piirkondlikud küsimused, koostöö kriisiohjamise, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise valdkonnas);
3. kutsub ELi ja Venemaad üles kasutama eelseisvat tippkohtumist võimalusena intensiivistada läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu üle, et sõlmida õigeaegselt leping, mis põhineks ELi ja Venemaa vastastikusel sõltuvusel, ning rõhutab oma kindlat toetust ulatusliku ja õiguslikult siduva lepingu sõlmimisele, mis hõlmab poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset süsteemi ning sisaldab sellest tulenevalt kõiki demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste, eelkõige põhiõiguste austamisega seotud aspekte, mis peaksid moodustama lepingu lahutamatu osa, eeldusel, et Venemaa on valmis võtma meetmeid, et tõhustada õigusriigi põhimõtete järgimist ja inimõiguste austamist;
4. avaldab veel kord toetust moderniseerimispartnerlusele; tunneb heameelt algatuse üle esitada ühine eduaruanne, kuid rõhutab ühtlasi vajadust jõuda kokkuleppele järgmiste meetmete osas, võttes arvesse ELi ja Venemaa nn nelja ühise ruumi kontekstis seni saavutatud tulemusi ja ka vajakajäämisi; toetab eriti koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning rõhutab, et neli ühist ruumi toetuvad vastastikkuse põhimõttele; kutsub seetõttu eelseisva ELi ja Venemaa tippkohtumise osalisi üles võtma meetmeid konkreetsete eesmärkide sõnastamiseks; rõhutab, et on oluline tagada kohtusüsteemi tõhus ja sõltumatu toimimine ning tugevdada korruptsioonivastast võitlust; rõhutab, et EL on valmis igati kaasa aitama, et parandada sõltumatult toimiva õigusriigi süsteemi tõhusust Venemaal; tunneb heameelt selle üle, et Venemaa teatas otsusest allkirjastada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu;
5. loodab, et tippkohtumine aitab lahendada viimaseid probleeme seoses Venemaa ühinemisega WTOga, lähtudes ELi ja Venemaa 2010. aasta detsembris sõlmitud kahepoolsest kokkuleppest, millega võimaldatakse Venemaal WTOga ühineda; avaldab veel kord toetust Venemaa ühinemisele WTOga, mis looks võrdsed tingimused mõlema poole äriringkondadele ning lihtsustaks ja liberaliseeriks kaubandust maailmamajanduses; kutsub Venemaa ametivõime üles võtma vastu stabiilne ja õiglane õigusraamistik, et reguleerida nõuetekohaselt äritegevust; rõhutab, et WTOga liitumise eeltingimuseks on see, et Venemaa täidab kõiki WTO eeskirju ja loobub mis tahes protektsionistlikest meetmetest, sh kõrvaldab enne WTOga ühinemist kaubanduse häirijad, nagu Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliit, mille tõttu on kasvanud konsolideeritud tasud;
6. rõhutab, et WTO liikmesus ja selle rakendamine aitab Venemaal saada rohkem välisinvesteeringuid ja mitmekesistada oma majandust õigusraamistiku abil, mis suurendab investorite usaldust; kutsub Venemaa ametivõime üles mitte kasutama sanitaarseid põhjusi põhjendamatute protektsionistlike meetmete kehtestamiseks; kutsub sellega seoses Venemaa ametivõime üles vaatama läbi praegu kõigi ELi köögiviljade suhtes kehtivat impordikeeldu;
7. võtab teadmiseks ELi ja Venemaa vahel jätkuva dialoogi viisarežiimi edasise lihtsustamise üle; kinnitab pühendumist pikaajalisele eesmärgile – viisavabale reisimisele ELi ja Venemaa vahel – mis põhineb sisule ja praktilistele edusammudele keskenduval järkjärgulisel lähenemisviisil; tunneb heameelt 2011. aasta mais väljakuulutatud ühiste meetmete loetelu (tegevuskava) üle viisavabaks reisimiseks Venemaa ja ELi vahel; rõhutab, et kõnealune dialoog peaks olema kooskõlas idapartnerluses osalevate riikide viisarežiimi lihtsustamise protsessiga; tuletab meelde, et nii EL kui ka Venemaa peavad sõlmitud kokkuleppeid täiel määral täitma; kutsub kõrget esindajat ja komisjoni üles veenma Venemaad loobuma passide väljastamisest okupeeritud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele; rõhutab, et ära tuleb hoida igasugune oht Euroopa julgeolekule; nõuab edasist koostööd ebaseadusliku sisserände küsimuses, paremat kontrolli piiripunktides ning teabevahetust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas;
8. rõhutab energiajulgeoleku olulisust ja on arvamusel, et Venemaa energiapoliitika ELi liikmesriikide ja ühiste naaberriikide suhtes on näitaja, mille kaudu tuleb ilmsiks Venemaa tegelik tahe järgida moderniseerimis- ja demokratiseerimisprotsessi; rõhutab, et loodusvarade tarnet ei tohiks kasutada poliitilise vahendina; rõhutab, et sellise koostöö aluseks peaksid olema vastastikuse sõltuvuse ja läbipaistvuse põhimõtted, samuti võrdne juurdepääs turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele; tunneb heameelt selle üle, et ka Venemaal on ilmutatud huvi õiguslikult siduva energeetikaalase raamistiku vastu; kordab, et EL on huvitatud tasakaalustatud kolmepoolsest ELi, Venemaa ja Ukraina vahelisest lahendusest edaspidiste ELi-suunaliste gaasitarnete osas; nõuab ELi ja Venemaa vahel tihedat koostööd tooraine ja haruldaste muldmetallide tarne, eelkõige otsustava tähtsusega tooraine ja muldmetallide tarne valdkonnas, ning kutsub sellega seoses üles järgima rahvusvahelisi eeskirju, eriti WTO eeskirju;
9. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et energiaharta ja selle juurde kuuluva transiidiprotokolli põhimõtted lisatakse uude ELi ja Venemaa partnerluslepingusse, et tagada usaldusväärne ja turvaline ning ühesugustel standarditel põhinev energiavarustus; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2011. aasta veebruaris kirjutati alla ajakohastatud varajase hoiatamise mehhanismile, mis võimaldab veelgi parandada kooskõlastamist pakkumise või nõudlusega seotud hädaolukordades; tunneb heameelt kokkuleppe üle luua gaasivaldkonna nõuandev kogu, mis peaks andma muu hulgas tööstuselt pärit teavet Venemaa ja Euroopa gaasiturgudel toimuvate suundumuste kohta;
10. soovitab tungivalt Venemaa Föderatsioonil anda suurem panus kliimamuutuse leevendamiseks ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet riigis ja eelkõige parandada energiatõhusust; nõuab ELi ja Venemaa vahel tihedat koostööd seoses rahvusvaheliste läbirääkimistega 2012. aasta järgse tervikliku kliimapoliitika raamistiku üle, mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonil ja Kyoto protokollil;
11. soovib, et ELi ja Venemaa tippkohtumisel osalejad taotleksid ELi partnerite ühist pühendumist kõrgeimatele ohutusstandarditele, tuumaelektrijaamade ambitsioonikale stressitestimisele ja tõhustatud rahvusvahelisele koostööle pärast Fukushima tuumaelektrijaama praeguse tuumakriisiga seotud kogemust; on arvamusel, et see kehtib eelkõige kasutuses olevate Tšernobõli-tüüpi tuumareaktorite puhul;
12. rõhutab, et tippkohtumine langeb väga olulisele ajale, kuna Venemaal valmistutakse riigiduuma valimisteks, ning peab oluliseks, et valimised oleksid vabad ja õiglased ning nende raames rakendataks Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandardeid; juhib tähelepanu sellele, et mõned parteide ja kandidaatide nimekirjade registreerimise menetlused on osutunud põhjendamatuks ja on seega takistuseks vabade ja õiglaste valimiste läbiviimisele; väljendab rahulolematust selle üle, et võidakse piirata opositsiooniparteide võimalusi valimisteks registreeruda ning kutsub Venemaad üles võtma meetmeid, et rakendada Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandardid; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud lubaksid OSCEd ja Euroopa Nõukogu pikaajalist valimisvaatlust valimiste võimalikult varases etapis ning kutsub kõrget esindajat ja asepresidenti üles nõudma kõnealuse missiooni korraldamist;
13. kordab uuesti, et Venemaa peab viivitamata rakendama demokraatia, õigusriigi, inimõiguste austamise ja meediavabaduse põhimõtted, mis on koostöö aluseks; kutsub Venemaad üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada inimõiguste olukorda riigis ning kaitsta ajakirjanikke, inimõiguste eest võitlejaid ja opositsiooni esindajaid vägivalla ja hirmutamise eest;
14. tunneb heameelt Venemaa poole valmisoleku üle arutada avatult ja konstruktiivselt 4. mail 2011. aastal toimunud inimõigustealasel konsultatsioonil ELi esindajate tõstatatud põhilisi teemasid; nõuab, et kõnealuses protsessis saaksid anda oma panuse Euroopa Parlament ja riigiduuma ning selles osaleksid asjaomased Venemaa ametiasutused, sealhulgas justiits- ja siseministeerium, ja inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, olenemata sellest, kas dialoog toimub Venemaal või mõnes ELi liikmesriigis; rõhutab vajadust jätkata tihedaid kontakte ja toetusprogramme kodanikuühiskonna arendamiseks Venemaal; väljendab sügavat muret valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste eest võitlejate olukorra pärast Venemaal; tunneb heameelt Venemaa välisministeeriumi otsuse üle määrata ametisse inimõigustealase dialoogi erisaadik;
15. tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi poolt 2011. aasta eelarve kohta esitatud ettepanekut seada sisse ELi ja Venemaa vaheline kodanikuühiskonna dialoog seoses iga kahe aasta tagant toimuvate ELi ja Venemaa tippkohtumistega; nõuab ELi ja Venemaa kodanikuühiskonna foorumi kaasamist moderniseerimispartnerlusse;
16. võtab murega teadmiseks Venemaa apellatsioonikohtu 26. mai 2011. aasta otsuse Mihhail Hodorkovski ja tema äripartneri Platon Lebedevi suhtes ning käsitleb seda poliitiliselt motiveeritud kohtuotsuste jätkumisena; mõistab hukka poliitilise sekkumise kohtuprotsessi; tunneb heameelt president Medvedevi otsuse üle uurida kõnealust kohtuasja presidendi inimõiguste nõukogus; tunneb heameelt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse üle, milles aktsepteeriti Hodorkovski kaebuseid seoses õigusvastase kinnipidamisega; võtab teadmiseks president Medvedevi otsuse algatada Sergei Magnitskile esitatud kriminaalsüüdistuste uurimine; ergutab uurimiskomisjoni võimalikult kiiresti avaldama sõltumatu ja põhjaliku aruande; tunneb heameelt süüdimõistvate kohtuotsuste üle seoses Anastasija Baburova ja Stanislav Markelovi mõrvamisega ning kutsub Venemaa ametivõime üles jätkama tööd kõnealuse juhtumiga; võtab teadmiseks Anna Politkovskaja arvatava mõrvari vahistamise;
17. väljendab kahetsust selle üle, et kuigi Venemaal on Euroopa Nõukogu liikmena kohustus tagada kogunemisvabadus, keelatakse ja aetakse Venemaal endiselt vägivalda kasutades laiali kodanike rahumeelseid kogunemisi, ning juba kuuendat aastat järjest toimitakse niimoodi ka Gay Pride'i rongkäiguga Moskvas, hoolimata Euroopa Inimõiguste Kohtu 2011. aasta aprillis tehtud lõplikust otsusest; soovib, et ELi delegatsioonid ja diplomaadid rakendaksid tulevikus aktiivselt vahendeid, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) kõiki inimõigusi;
18. juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa peab kiiremas korras lahendama arvukate kodakondsuseta isikute õigusliku seisundi küsimuse;
19. on mures surmaga lõppenud vahejuhtumite pärast Mägi-Karabahhis ning tunneb heameelt G8 partnerite 26. mail 2011. aastal avaldatud ühisavalduse üle, milles rõhutatakse kokkuleppe saavutamist otsustavate meetmete võtmise osas, et jõuda Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelse lahenduseni; kutsub Venemaad üles aitama leida konfliktile lahendus, selle asemel et tarnida relvi mõlemale konflikti osapoolele; nõuab tungivalt, et kõrge esindaja ja asepresident võtaks meetmeid, et hoida ära konflikti võimalik ägenemine, ning nõuab sanktsioonide kehtestamist kõigi osaliste suhtes, kes rikuvad Biškeki relvarahukokkulepet;
20. kutsub Venemaad üles pidama kinni allkirjastatud kokkulepetest, täitma kõiki kuuepunktilise relvarahukokkuleppe tingimusi ning viima oma relvajõud viivitamata välja Gruusia okupeeritud aladelt Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, taandudes konfliktieelsetele positsioonidele, ning tagama Euroopa Liidu järelevalvemissiooni pääsu nimetatud territooriumidele;
21. kutsub Venemaad üles võtma konstruktiivse seisukoha Transnistria ja sealset konflikti käsitlevate läbirääkimiste küsimuses, ning on arvamusel, et Transnistria on proovikiviks sellele, kuidas toimib ELi ja Venemaa vastastikune toetus ummikseisus konfliktide lahendamisel; nõuab sellega seoses ametlike 5+2 läbirääkimiste taasalustamist, et jõuda lahenduseni juba lähitulevikus (Mesebergi algatus);
22. märgib, et Venemaa, kellel on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus, peab täitma oma kohustusi rahvusvaheliste kriiside korral ning tagama täielikult oma naaberriikide suveräänsuse ja seda austama; nõuab sellega seoses tungivalt, et Venemaa ei avaldaks Ukrainale survet ühineda Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliiduga;
23. nõuab, et jätkuks Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide ulatuslik julgeolekuteemaline dialoog, mis hõlmab ka raketitõrjekilbi loomise küsimust;
24. kutsub ELi esindajaid üles tõstatama ELi ja Venemaa tippkohtumisel kõik käesolevas resolutsioonis osutatud küsimused;
25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.