Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0280(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0178/2011

Esitatud tekstid :

A7-0178/2011

Arutelud :

PV 22/06/2011 - 16
PV 22/06/2011 - 18
CRE 22/06/2011 - 16
CRE 22/06/2011 - 18

Hääletused :

PV 23/06/2011 - 12.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 28/09/2011 - 4.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0291
P7_TA(2011)0421

Vastuvõetud tekstid
PDF 384kWORD 126k
Neljapäev, 23. juuni 2011 - Brüssel
Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine ***I
P7_TA(2011)0291A7-0178/2011
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 23. juunil 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (KOM(2010)0526 – C7-0300/2010 – 2010/0280(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[ME 2]

-------------------------------------------------------

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0178/2011).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid.

(2)  Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(2), nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(3) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta(4). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 ja (EÜ) nr 1056/2005. Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta.

(3)  Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning ▌ tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seega ELi püsiva majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)  Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga nähakse ette, et liikmesriigid peaksid saavutama keskpika perioodi eesmärgid ja säilitama sellise olukorra ning esitama selleks stabiilsus- või lähenemisprogrammi.

(4a)  Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikule osale tuleks kasuks karmimad järelevalvemeetmed, et tagada liikmesriikide kooskõla ja vastavus ELi eelarve kooskõlastamise raamistikuga.

(5)  Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ning nende läbivaatamise menetluse väljatöötamine peaks edaspidi toimuma nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses saadud kogemustele.

(5a)  Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide eelarve-eesmärkide puhul tuleks üksikasjalikult võtta arvesse meetmeid, mis on vastu võetud kooskõlas majanduspoliitika üldsuuniste, liikmesriikide ja ELi tööhõivepoliitika suuniste ning üldisemalt liikmesriikide reformikavadega.

(5b)  Stabiilsus- ja lähenemisprogrammid tuleks esitada ja neid tuleks hinnata enne järgmise aasta riigieelarve kohta oluliste otsuste tegemist. Seepärast tuleks kehtestada konkreetne tähtaeg stabiilsus- ja lähenemisprogrammide esitamiseks. Võttes arvesse Ühendkuningriigi eelarveaasta eripärasid, tuleks seoses Ühendkuningriigi lähenemisprogrammide esitamise kuupäevaga kehtestada erisätted.

(5c)  Komisjonil peaks tõhustatud järelevalve menetluses olema tugevam roll konkreetse liikmesriigi põhiste hindamiste, kontrollide, kontrollkülastuste, soovituste ja hoiatuste osas.

(5d)  Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et ELi majanduse juhtimist on vaja parandada, ning selleks tuleb liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks tugevam järelevalveraamistik.

(5e)  Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ning tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu siseturu arengule ja tugevdamisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhus raamistik (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise tugev raamistik, liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuded, tõhusam finantsturgude reguleerimine ja järelevalve (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusjärelevalve).

(5f)  Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat. Siiski ei tohiks kõnealuste seostega eri vahendite vahel kaasneda erandite tegemine stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(5g)  Majanduse juhtimise tõhustamisega peaks kaasnema Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedam ning õigeaegsem kaasamine. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda nõukogu soovitus puudutab, vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

(5h)  Stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning liikmesriikide reformikavad tuleks sidusalt ette valmistada ja nende esitamise ajastus tuleks ühtlustada. Eelnimetatud programmid tuleb esitada nõukogule ja komisjonile. Programmid tuleb avalikustada.

(5i)  Euroopa poolaasta kohaselt algab poliitika järelevalve- ja kooskõlastustsükkel aasta alguses horisontaalse läbivaatamisega, mille käigus Euroopa Ülemkogu määratleb komisjoni ja nõukogu esitatud teabe alusel liidu ja euroala peamised probleemid ning sõnastab poliitika strateegilised suunised. Iga-aastase järelevalvetsükli alguses toimuvad arutelud ka Euroopa Parlamendis õigel ajal enne arutelu Euroopa Ülemkogus. Liikmesriigid peavad oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning liikmesriikide reformikavade ettevalmistamisel arvestama Euroopa Ülemkogu horisontaalsete suunistega.

(5j)  Selleks et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ülevõtmist liikmesriikide õigusse, peaksid liikmesriikide eelarveraamistikud olema täielikult ühitatud ELi mitmepoolse järelevalve eesmärkidega ning eeskätt poolaastaga.

(5k)  Liikmesriikide parlamendid tuleks vastavalt oma riikides kehtivale õiguslikule ja poliitilisele korraldusele kaasata nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja liikmesriikide reformikavade ettevalmistamisse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust, ülevõtmist ning nende täitmise eest vastutamist. Euroopa poolaasta raamistikus konsulteeritakse vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega, majanduspoliitika komiteega, tööhõivekomiteega ning sotsiaalkaitsekomiteega. Asjaomased sidusrühmad, eelkõige tööturu osapooled kaasatakse vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja nendes riikides kehtivale õiguslikule ja poliitilisele raamistikule Euroopa poolaasta raames vajaduse korral põhiliste poliitiliste küsimuste lahendamisse.

(6)  Eelarveseisundiga seotud keskpika perioodi eesmärkide järgimine peaks andma liikmesriikidele kindlusvaru seoses kontrollväärtusega 3 % SKPst, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus või kiire areng jätkusuutlikkuse suunas, võimaldades neil eelarve piires manööverdada, arvestades eelkõige vajadusi riiklike investeeringute järele. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki tuleks korrapäraselt ajakohastada ühiselt kokku lepitud metoodika alusel, mis asjakohaselt kajastab otseste ja kaudsete kohustuste ohte riigi rahandusele, nagu on kehtestatud stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkides.

(7)  Keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskava põhimõtete kindlaksmääramisega tuleb kehtestada kohustus saavutada ja säilitada keskpika perioodi eelarve-eesmärk. Nende põhimõtetega tuleks muu hulgas tagada, et plaaniväliseid tulusid ehk majanduskasvu prognoosidest suuremaid tulusid kasutatakse võla vähendamiseks.

(8)  Kohustust saavutada keskpika perioodi eesmärk ja selline olukord säilitada tuleks võrdselt kohaldada osalevate liikmesriikide suhtes ja mitteosalevate liikmesriikide suhtes▌.

(9)  Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme tuleks hinnata üldise hindamise alusel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Sellega seoses ja seni, kuni keskpika perioodi eesmärki ei ole saavutatud, ei tohiks valitsemissektori kulude kasv üldjuhul ületada kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP ▌keskpika perioodi kasvumäära ning seda ületav kasv tuleks tasakaalustada suuremate suvakohaste valitsemissektori tuludega ja suvakohased tulude vähenemised tuleks korvata kulude vähendamisega. Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär tuleks arvutada vastavalt ühiselt kokku lepitud meetodile. Komisjon avalikustab eelnimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava potentsiaalse SKP keskpika perioodi kasvumäära. Sealjuures tuleks võtta arvesse investeerimiskulutuste võimalikku suurt varieerivust, eelkõige väikeste liikmesriikide puhul.

(9a)  Liikmesriikide puhul, kelle võlatase ületab 60% SKPst või keda ohustavad märkimisväärsed riskid seoses koguvõla jätkusuutlikkusega, tuleks nõuda keskpika-perioodi eelarve-eesmärkide saavutamise kohandamiskava kiiremat elluviimist.

(10)  Ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast võiks lubada, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandusssurutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, selleks et hõlbustada majanduse elavnemist. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast ajutise kõrvalekaldumise lubamisel tuleks võtta arvesse ka oluliste struktuurireformide elluviimist, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru. Erilist tähelepanu tuleks selles kontekstis pöörata pensionisüsteemi reformidele, mille puhul peaks kõrvalekaldumine kajastama otsest lisakulu, mis tuleneb maksete ümbersuunamisest riiklikult hallatavast sambast kohustusliku kogumispensioni sambasse. Meetmed, millega suunatakse kohustusliku kogumispensioni samba varad tagasi riiklikult hallatavasse sambasse, peaksid olema laadilt ühekordsed ja ajutised ning seetõttu tuleks need arvata välja keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise edusammude hindamiseks kasutatavast struktuurilisest tasakaalust.

(11)  Juhul kui liikmesriik kaldub keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast märgatavalt kõrvale▌, peaks komisjon tegema asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, mille järel nõukogu vaatab olukorra ühe kuu jooksul läbi ja esitab soovituse vajalike kohandusmeetmete võtmiseks. Soovituses tuleks kehtestada kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Asjaomane liikmesriik peaks teatama nõukogule võetud meetmetest. Kui asjaomane liikmesriik ei suuda nõukogu kehtestatud tähtajaks asjakohaseid meetmeid võtta, peab nõukogu võtma vastu otsuse, kus oleks märgitud, et liikmesriik ei suutnud tulemuslikke meetmeid võtta, ning teavitama sellest Euroopa Ülemkogu. Otsus tuleks lugeda nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjonipoolset vastuvõtmist otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Samal ajal võib komisjon teha nõukogule ettepaneku läbivaadatud soovituste vastuvõtmiseks. Komisjon võib kutsuda Euroopa Keskpanka osalema vajaduse korral euroala liikmesriikide ja vahetuskursimehhanismiga ERM II ühinenud liikmesriikide järelevalvekülastuses. Komisjon esitab nõukogule aruande külastuse tulemuste kohta ja võib otsustada oma tähelepanekud avalikustada.

(12)  Selleks et tagada ELi eelarvejärelevalve raamistiku järgimine majandus- ja rahaliidus osalevates liikmesriikides, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel kehtestada jõustamismehhanism juhuks, kui kaldutakse märgatavalt ▌kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast.

(13)  Määruse (EÜ) nr 1466/97 viidetes tuleks võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu uut numeratsiooni.

(14)  Määrust (EÜ) nr 1466/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1466/97 muudetakse järgmiselt:

-1.  artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana nõukogu ja komisjoni teostatavast mitmepoolsest järelevalvest, et varajases etapis vältida valitsemissektori ülemääraste eelarvepuudujääkide ja võla tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle kooskõlastamist, toetades seega ELi majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

"

1.  artikkel 2 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

   a) „osalevad liikmesriigid” liikmesriigid, kelle omavääring on euro;

b)  „mitteosalevad liikmesriigid” – ülejäänud liikmesriigid, kelle omavääring ei ole euro;

1a.  lisatakse järgmine jagu:

„-1 A. JAGU

MAJANDUSPOLIITIKA KOORDINEERIMISE EUROOPA POOLAASTA

Artikkel 2a

1.  Liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamiseks teostab nõukogu mitmepoolset järelevalvet majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta lahutamatu osana vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud eesmärkidele ja nõuetele.

2.  Euroopa poolaasta hõlmab:

   a) liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste (majanduspoliitika üldsuunised) sõnastamist ja rakendamise järelevalvet vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2;
   b) selliste liikmesriikide ja liidu tööhõivesuuniste sõnastamist ning rakendamise järelevalvet, mida liikmesriigid peavad vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2 arvesse võtma (tööhõivesuunised);
   c) liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammide esitamist ja hindamist käesoleva määruse sätete alusel;
   d) liikmesriikide selliste riiklike reformikavade esitamist, mis toetavad ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning on koostatud vastavalt eespool toodud punktides i ja ii esitatud suunistele ning vastavalt komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase järelevalvetsükli alguses esitatud üldsuunistele;
   e) järelevalvet makromajanduslike tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(5) määrusele (EL) nr .../2011 makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta*.

3.  Õigeaegsete ja ühtsete poliitiliste nõuannete andmiseks makromajandusliku eelarvepoliitika ja makromajandusliku struktuuripoliitika alaste kavatsuste kohta väljastab nõukogu Euroopa poolaasta jooksul pärast eelnimetatud programmide hindamist komisjoni soovituste alusel liikmesriikidele suunised, kasutades selleks täielikult õiguslikke vahendeid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 148, käesolevas määruses ja määruses (EL) nr .../2011(6)+ [makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta].

Liikmesriigid võtavad oma majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika väljatöötamisel neile esitatud suuniseid nõuetekohaselt arvesse enne seda, kui nad langetavad tähtsaid otsuseid eelseisvate aastate eelarvete kohta. Komisjon peaks selles valdkonnas tehtavaid edusamme jälgima.

Liikmesriigi suutmatus järgida talle esitatud suuniseid võib tuua kaasa:

     a) täiendavate soovituste esitamise konkreetsete meetmete võtmiseks;
   b) hoiatuse tegemise komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel;
   c) käesoleval määrusel, määrusel (EÜ) nr 1467/97 ja määrusel (EL) nr .../2011++ [makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta] põhinevad meetmed.

Eespool nimetatud meetmete rakendamise suhtes kohaldatakse komisjonipoolset tugevdatud järelevalvet ja see võib hõlmata käesoleva määruse artiklis -11 sätestatud järelevalvekülastusi.

4.  Euroopa Parlament kaasatakse nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust, ülevõtmist ja nende täitmise eest vastutamist, eelkõige käesoleva määruse artikli 2 ab alusel toimuva majandusdialoogi abil. Euroopa poolaasta raamistikus konsulteeritakse vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega, majanduspoliitika komiteega, tööhõivekomiteega ning sotsiaalkaitsekomiteega. Asjaomased sidusrühmad, eelkõige tööturu osapooled kaasatakse vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja nendes riikides kehtivale õiguslikule ja poliitilisele raamistikule Euroopa poolaasta raames vajaduse korral põhiliste poliitiliste küsimuste lahendamisse.

Nõukogu eesistuja ja komisjoni president ning vajaduse korral eurorühma esimees esitavad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 121 igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule aruande mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta. Need aruanded on käesoleva määruse artiklis 2 ab viidatud majandusdialoogi osa.

* ELT L ... .

"

1b.  lisatakse järgmine jagu:"

JAGU

MAJANDUSDIALOOG

Artikkel 2 ab

Dialoogi tõhustamiseks ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu esimeest, komisjoni presidenti ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistujat ning eurorühma esimeest esinema asjaomase komisjoni ees, et arutada:

   a) majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevat teavet, mille on komisjonile esitanud nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel;
   b) üldsuuniseid liikmesriikidele, mida komisjon väljastab iga-aastase järelevalvetsükli alguses;
   c) järeldusi, mille Euroopa Ülemkogu on koostanud Euroopa poolaasta raames majanduspoliitika suundumuste kohta;
   d) käesoleva määruse alusel läbiviidavat mitmepoolset järelevalvet;
   e) kõiki Euroopa Ülemkogu koostatud järeldusi mitmepoolse järelevalvega seonduvate suundumuste ja tulemuste kohta;
   f) ülevaadet mitmepoolse järelevalve läbivaatamise kohta Euroopa poolaasta lõpul;
   g) soovitusi, mille nõukogu esitab käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 määratletud märgatava kõrvalekalde korral ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel liikmesriikidele.

2.  Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda nõukogu soovitus puudutab, vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

3.  Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisest.

"

1c.  Artikkel 2 a asendatakse järgmisega:"

Igal liikmesriigil peab olema eelarveseisundi osas eraldi keskpika perioodi eesmärk. Need liikmesriigi spetsiifilised eelarve keskpika perioodi eesmärgid võivad erineda tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi nõudest, andes samal ajal kindlusvaru valitsemissektori puudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) suhtes. Iga keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga tagatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus või kiire areng jätkusuutlikkuse suunas ning jäetakse samal ajal eelarves liikumisruumi, võttes eelkõige arvesse riiklike investeeringute tegemise vajadust.

Sellest tulenevalt määratakse euroala liikmesriikide ja ERM II vahetuskursimehhanismiga ühinenud liikmesriikide riigipõhised keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kindlaks vahemikus, mis ulatub -1 % SKPst tasakaalu või ülejäägini, võttes arvesse tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundit ning arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgid vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärk võidakse täiendavalt läbi vaadata struktuurireformi rakendamise korral, mis mõjutab tugevalt riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

Kohustus pidada kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist lisatakse liikmesriikide keskpika perioodi eelarveraamistikku kooskõlas nõukogu ... direktiiviga 2011/.../EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta)(7).

* ELT L ... .

"

2.  artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Iga osalev liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 121 kohaselt mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe stabiilsusprogrammis, mis on põhialuseks riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, mis soodustab hindade stabiilsust, tugevat ja püsivat majanduskasvu ning töökohtade loomist▌."
   b) lõike 2 punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:"
   a) keskpika perioodi eelarve-eesmärk, kava selle kohta, kui palju (% SKPst) kohandada valitsemissektori eelarve positsiooni kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, valitsemissektori kulude kavandatud suurenemine, sh vastav assigneering kapitali kogumahutuse jaoks põhivarasse, pidades eelkõige silmas artikli 5 lõike 1 alusel kulude kasvu kindlaksmääramise tingimusi ja kriteeriume, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemine juhul, kui poliitikat ei muudeta, ja kavandatud suvakohaste tulumeetmete kvantitatiivne hinnang;
"
   aa) teave aegumisega seotud bilansiväliste kohustuste kohta ja tingimuslike kohustuste kohta, nagu riigi tagatised, millel võib olla suur mõju valitsemissektori rahastamiskontodele;
   ab) teave stabiilsusprogrammi kooskõla kohta majanduspoliitika üldsuuniste ja riikliku reformikavaga;
   b) majanduse eeldatava arengu põhiprognoosid ja stabiilsusprogrammi elluviimisega seotud tähtsamad majanduslikud muutujad, nagu valitsussektori investeerimiskulutused, SKP reaalkasv, tööhõive tase ja inflatsioon;
   c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu;„;
   ba) lisatakse järgmine lõige:"
2a.  Stabiilsusprogramm põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil. Makromajandus- ja eelarveprognoose võrreldakse komisjoni kõige rohkem ajakohastatud prognoosidega ja vajaduse korral muude sõltumatute organite prognoosidega. Märkimisväärseid erinevusi valitud makromajandusliku stsenaariumi ja komisjoni prognoosi vahel selgitatakse põhjendusega, eriti juhul, kui välistes prognoosides pakutud majanduskasvu suurus erineb märgatavalt komisjoni prognoosides esitatud väärtustest.
     Punktides a, a a, b, c ja d osutatud teabe täpne olemus määratakse kindlaks ühtlustatud raamistikus, mille kehtestab komisjon koostöös liikmesriikidega.
"
   c) lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3.  Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste asjakohaselt kvantifitseeritud tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat."

4.  Kõik programmid sisaldavad teavet oma staatuse kohta siseriiklike menetluste raames, st kas programm esitati riiklikule parlamendile ja kas riiklikul parlamendil oli võimalus arutada nõukogu arvamust eelneva programmi kohta või vajaduse korral soovitust või hoiatust ja seda, kas parlament oli programmi heaks kiitnud.

3.  artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 4

1.  Stabiilsusprogramm esitatakse iga aasta aprillis, soovitatavalt aprilli keskpaigaks ja hiljemalt 30. aprilliks. ▌

2.  Liikmesriigid avalikustavad oma stabiilsusprogrammi.

"

4.  artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 5

1.  Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema stabiilsusprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks majandustsükli jooksul.

Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaaluvad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kelle võlg ületab 60 % SKPst või kelle võla teenindamise võime jätkusuutlikkus on selgelt ohus, uurivad nõukogu ja komisjon, kas tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Nõukogu ja komisjon võtavad arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Eelkõige võetakse arvesse tulude üle- ja alalaekumist.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) vastab järgmistele tingimustele ▌:

   a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP keskpika perioodi kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega;
   b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla ▌ kontrollväärtusena kasutatavale potentsiaalsele SKP keskpika perioodi kasvumäärale, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui ▌kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas;
   c) liikmesriikides, kes ei ole veel saavutanud oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki, korvatakse valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega.

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, ELi programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult ELi fondide tuludest, ja mittesuvakohased muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes.

Keskpika perioodi võrdlusnäitajat ületavat kulude kasvu ei käsitata sihtmärgi rikkumisena ulatuses, mil see korvatakse täielikult seadusega nõutavate tuludega.

Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär määratakse kindlaks tulevikuprognooside ja minevikuhinnangu alusel. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab eelnimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava SKP potentsiaalse keskpika perioodi kasvu.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, kui kõrvalekalle kajastab reformist valitsemissektori eelarve seisundile tuleneva otsese lisamõju suurust, tingimusel et ▌ säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Peale selle kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva ja reaalse vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega.

Liikmesriikidel peaks olema lubatud teises lõigus osutatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavast ajutiselt kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumise põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, selleks et hõlbustada majanduse elavnemist.

2.  Nõukogu ja komisjon kontrollivad stabiilsusprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist võtab nõukogu vajaduse korral vastu arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.„.

"

5.  artikkel 6 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 6

1.  Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon stabiilsusprogrammide rakendamist osalevate liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarveseisundi tegelikud või eeldatavad märkimisväärsed kõrvalekaldumised keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või ▌ selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast.

2.  Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks ▌ asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu vaatab ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud varajase hoiatuse vastuvõtmisest olukorra läbi ja võtab vastu soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks, lähtudes komisjoni soovitusest, mis põhineb artikli 121 lõikel 4. Soovituses kehtestatakse kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Tähtaega lühendatakse kolmele kuule, kui komisjon leiab oma hoiatuses, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kiiret tegutsemist. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Asjaomane liikmesriik esitab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul nõukogule aruande meetmete kohta, mis ta on võtnud vastuseks kõnealusele soovitusele.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid teise lõigu alusel nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul, soovitab komisjon viivitamatult nõukogul võtta vastu otsus selle kohta, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus tuleks lugeda nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjonipoolset vastuvõtmist otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Samal ajal võib komisjon teha nõukogule ettepaneku võtta vastu vajalikke poliitikameetmeid käsitlev läbivaadatud soovitus, mis põhineb artikli 121 lõikel 4. Nõukogu esitab Euroopa Ülemkogule vastuvõetud otsuste kohta ametliku aruande.

Protsess teises lõigus osutatud nõukogu soovitusest kuni neljandas lõigus osutatud nõukogu soovituse ja Euroopa Ülemkogule esitatava aruandeni ei kesta kauem kui kuus kuud.

3.  Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast kõrvalekaldumist hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 5 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märgatav, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, struktuurse tasakaalu muutuse hindamisel asjaolu, kas kõrvalekaldumine moodustab vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal; suvakohaste kulumeetmetega tasakaalustamata kulude arengu hindamisel asjaolu, kas kõrvalekalle mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või kumulatiivselt kahel järjestikusel aastal.

Kõrvalekaldumist kulude arengust ei käsitata märkimisväärsena, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ▌ ületanud, pidades silmas märkimisväärse tulude ülelaekumise võimalust, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandussurutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.„.

"

6.  artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

   a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1.  Iga mitteosalev liikmesriik ▌esitab nõukogule ja komisjonile vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 121 mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe lähenemisprogrammis, mis on põhialuseks riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, mis soodustab hindade stabiilsust, tugevat ja püsivat majanduskasvu ning töökohtade loomist ▌."
   b) lõike 2 punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:"
   a) keskpika perioodi eelarve-eesmärk, kava selle kohta, kui palju (% SKPst) kohandada valitsemissektori eelarve positsiooni kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, valitsemissektori kulude kavandatud suurenemine, sh vastav assigneering kapitali kogumahutuse jaoks põhivarasse, pidades eelkõige silmas artikli 9 lõike 1 alusel kulude kasvu kindlaksmääramise tingimusi ja kriteeriume, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemine juhul, kui poliitikat ei muudeta, ja kavandatud suvakohaste tulumeetmete kvantitatiivne hinnang, rahapoliitilised keskpika perioodi eesmärgid, kõnealuste eesmärkide seos hindade ja vahetuskursi stabiilsusega ning püsiva vastastikuse lähenemise saavutamisega;
"
   aa) teave aegumisega seotud bilansiväliste kohustuste kohta ja tingimuslike kohustuste kohta, nagu riigi tagatised, millel võib olla suur mõju valitsemissektori kontodele;
   ab) teave stabiilsusprogrammi kooskõla kohta majanduspoliitika üldsuuniste, tööhõivesuuniste ja riikliku reformikavaga;
   b) majanduse eeldatava arengu põhiprognoosid ja lähenemisprogrammi elluviimisega seotud tähtsamad majanduslikud muutujad, nagu valitsussektori investeerimiskulutused, SKP reaalkasv, tööhõive tase ja inflatsioon;
   c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu;„;
   ba) lisatakse järgmine lõige:"
2a.  Lähenemisprogramm põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil. Makromajandus- ja eelarveprognoose võrreldakse komisjoni kõige rohkem ajakohastatud prognoosidega ja vajaduse korral muude sõltumatute organite prognoosidega. Märkimisväärseid erinevusi valitud makromajandusliku stsenaariumi ja komisjoni prognoosi vahel selgitatakse põhjendusega, eriti juhul, kui välistes prognoosides pakutud määr või kasv erineb märgatavalt komisjoni prognoosides esitatud väärtustest.
Lõike 2 punktides a, a a, b, c ja d osutatud teabe täpne olemus määratakse kindlaks ühtlustatud raamistikus, mille kehtestab komisjon koostöös liikmesriikidega."
   c) lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3.  Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta asjakohaselt arvudes esitatuna ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat."

4.  Kõik programmid sisaldavad teavet oma staatuse kohta siseriiklike menetluste raames, st kas programm esitati riiklikule parlamendile ja kas riiklikul parlamendil oli võimalus arutada nõukogu arvamust eelneva programmi kohta või vajaduse korral soovitust või hoiatust ja seda, kas parlament oli programmi heaks kiitnud.

7.  artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 8

1.  Lähenemisprogramm esitatakse iga aasta aprillis, soovitatavalt aprilli keskpaigaks ja hiljemalt 30. aprilliks.

2.  Liikmesriigid avalikustavad oma lähenemisprogrammi.„.

"

8.  artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 9

1.  Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema lähenemisprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või kavandatud meetmed on piisavad selleks, et majandustsükli jooksul saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja püsiv vastastikune lähenemine.

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtavad nõukogu ja komisjon arvesse, kas majanduskasvu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduslanguse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Eelkõige võetakse arvesse tulude üle- ja alalaekumist. Nende liikmesriikide puhul, kelle võlatase ületab 60 % SKPst või keda ohustavad märkimisväärsed riskid seoses koguvõla jätkusuutlikkusega, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Vahetuskursimehhanismiga ERM II ühinenud liikmesriikide puhul uurivad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab igal aastal vajalikul määral parandada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv, arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju, on kooskõlas järgmiste tingimustega ▌:

   a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP keskpika perioodi kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega;
   b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla ▌ kontrollväärtusena kasutatavale potentsiaalsele SKP keskpika perioodi kasvumäärale, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui kontrollväärtusena kasutatav ▌ potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas;
   c) liikmesriikides, kes ei ole veel saavutatud oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki, korvatakse valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine ▌ kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega.

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, ELi programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult ELi fondide tuludest, ja mittesuvakohased muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes.

Keskpika perioodi võrdlusnäitajat ületavat kulude kasvu ei käsitata sihtmärgi rikkumisena ulatuses, mil see korvatakse täielikult seadusega nõutavate tuludega.

Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär määratakse kindlaks tulevikuprognooside ja minevikuhinnangu alusel. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab eelnimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava SKP potentsiaalse keskpika perioodi kasvumäära.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel, ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab täielikult rahastatud kohustuslikku sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, kui kõrvalekalle kajastab reformist valitsemissektori eelarve seisundile tuleneva otsese lisamõju suurust, tingimusel et ▌ säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Peale selle kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab püsiva ja reaalse lähenemise saavutamist, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega. Samuti kontrollib nõukogu vahetuskursimehhanismiga ERM II ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis.

Liikmesriikidel peaks olema lubatud kolmandas lõigus osutatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavast ajutiselt kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumise põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või selle põhjustab tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, selleks et hõlbustada majanduse elavnemist.

2.  Nõukogu ja komisjon kontrollivad lähenemisprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist võtab nõukogu vajaduse korral vastu arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.„.

"

9.  artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10

1.  Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammide rakendamist nende liikmesriikide esitatud teabe põhjal, kelle suhtes on tehtud erand, samuti komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks ▌ eelarveseisundi tegelikud või eeldatavad olulised kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või sellele suunatud asjakohasest kohandamiskavast.

Lisaks jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammi eesmärke silmas pidades mitteosalevate liikmesriikide majanduspoliitikat ▌, et tagada nende majanduspoliitika orienteeritus stabiilsusele ning vältida reaalse vahetuskursi moonutusi ja nominaalse vahetuskursi ülemäärast kõikumist.

2.  Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks ▌ asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu vaatab ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud varajase hoiatuse vastuvõtmisest olukorra läbi ja võtab vastu soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks, lähtudes komisjoni soovitusest, mis põhineb artikli 121 lõikel 4. Soovituses kehtestatakse kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Tähtaega lühendatakse kolmele kuule, kui komisjon leiab oma hoiatuses, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kiiret tegutsemist. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Asjaomane liikmesriik esitab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul nõukogule aruande meetmete kohta, mis ta on võtnud vastuseks kõnealusele soovitusele.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta teise lõigu kohases nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul asjakohaseid meetmeid, soovitab komisjon viivitamatult nõukogul võtta vastu otsus selle kohta, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Selle otsuse tegemisel ei võta nõukogu arvesse häält, mille on andnud asjaomase liikmesriiki esindav nõukogu liige. Samal ajal võib komisjon teha nõukogule ettepaneku võtta vastu vajalikke poliitikameetmeid käsitlev läbivaadatud soovitus, mis põhineb artikli 121 lõikel 4. Nõukogu edastab Euroopa Ülemkogule vastuvõetud otsuste kohta ametliku aruande.

Protsess teises lõigus osutatud nõukogu soovitusest kuni neljandas lõigus osutatud nõukogu soovituse ja Euroopa Ülemkogule esitatava aruandeni ei kesta kauem kui kuus kuud.

3.  Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast kõrvalekaldumist hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 9 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märkimisväärne, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, struktuurse tasakaalu muutuse hindamisel asjaolu, kas kõrvalekaldumine moodustab vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal; suvakohaste kulumeetmetega tasakaalustamata kulude arengu hindamisel asjaolu, kas kõrvalekalle mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või kumulatiivselt kahel järjestikusel aastal.

Kõrvalekaldumist kulude arengust ei käsitata märkimisväärsena, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ▌ ületanud, pidades silmas märkimisväärse tulude ülelaekumise võimalust, ning kui lähenemisprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandussurutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.„.

"

9a.  lisatakse järgmine jagu:"

'3 A JAGU

STATISTILISE SÕLTUMATUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 10 a

Tagamaks, et mitmepoolne järelevalve põhineb usaldusväärselt ja sõltumatul statistikal, tagavad liikmesriigid riiklike statistikaasutuste ametialase sõltumatuse, mis on kooskõlas Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhistega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta*. See eeldab vähemalt järgmist:

   a) läbipaistvad öölevõtmise ja töölt vabastamise protsessid, mis peavad põhinema ainult kutsealastel kriteeriumidel;
   b) eelarveassigneeringud, mis tuleb teha igal aastal või mitmeaastasel põhimõttel;
   c) statistilise teabe avaldamise kuupäev, mis tuleb kindlaks määrata oluliselt varem.

* ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

9b.  lisatakse järgmine artikkel:

'Artikkel -11

1.  Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele. Selleks teeb komisjon eelkõige kontrollkülastusi, et hinnata liikmesriigis valitsevat majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse eesmärkide täitmisega seotud riskid või raskused.

2.  Liikmesriikide puhul, kellele on esitatud soovitused vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, võib teostada täiendavat järelevalvet kohapeal. Asjaomased liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe külastuse ettevalmistamise ja läbiviimise kohta.

3.  Kui asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle omavääring on euro või kes osaleb vahetuskursimehhanismis ERM II, võib komisjon vajaduse korral kutsuda Euroopa Keskpanga esindajaid järelevalvekülastustes osalema.

4.  Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud külastuse tulemuste kohta ja võib otsustada oma tähelepanekud avalikustada.

5.  Lõikes 2 nimetatud järelevalvekülastuste korraldamisel edastab komisjon vajaduse korral esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.„.

"

9c.  lisatakse järgmine artikkel:"

'Artikkel 12 a

Läbivaatamine

1.  Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta kolme aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest ja seejärel iga viie aasta tagant.

Aruandes hinnatakse muu hulgas:

   a) määruse tulemuslikkust;
   b) edusamme majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel vastavalt ELi toimimise lepingule.

2.  Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

3.  Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.„.

"

10.  kogu määruses asendatakse viited artiklile 99 viidetega artiklile 121.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 150, 20.5.2011, lk 1.
(2) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.
(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(4) EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.
(5)+ Määruse number ja kuupäev.
(6)++ Määruse number.
(7)+ Direktiivi number ja kuupäev.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika