Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0306(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0214/2011

Esitatud tekstid :

A7-0214/2011

Arutelud :

PV 22/06/2011 - 19
CRE 22/06/2011 - 19

Hääletused :

PV 23/06/2011 - 12.21
CRE 23/06/2011 - 12.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0295

Vastuvõetud tekstid
PDF 574kWORD 374k
Neljapäev, 23. juuni 2011 - Brüssel
Kasutatud tuumkütus ja radioaktiivsed jäätmed *
P7_TA(2011)0295A7-0214/2011

Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta (KOM(2010)0618 – C7-0387/2010 – 2010/0306(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0618);

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0387/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0214/2011),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.
(1)   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
(2)   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.
(3)   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3a (uus)
(3a)  Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/391/EMÜ1 nähakse ette töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamine.
1 EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi nr 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest)22 kohaldatakse igasugusele tegevusele, mille puhul esineb kas kunstlikust allikast või sellisest looduslikust kiirgusallikast pärit radioaktiivse kiirguse oht, kus looduslikke radionukliide töödeldakse või on töödeldud nende radioaktiivsus-, lõhestuvus- või muundamiseks sobivate omaduste tõttu. See hõlmab samuti sellisest tegevusest pärit materjalide lubatud heidet. Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud teiste, spetsiifilisemate õigusaktidega.
(4)  Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiviga 96/29/Euratom22 sätestatakse põhilised ohutusnormid. Seda direktiivi kohaldatakse igasugusele tegevusele, mille puhul esineb kas kunstlikust allikast või sellisest looduslikust kiirgusallikast pärit radioaktiivse kiirguse oht, kus looduslikke radionukliide töödeldakse või on töödeldud nende radioaktiivsus-, lõhestuvus- või muundamiseks sobivate omaduste tõttu. See hõlmab samuti sellisest tegevusest pärit materjalide lubatud heidet. Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud spetsiifilisemate õigusaktidega.
22 EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.
22 Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4a (uus)
(4a)  Kuna ei Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping ega Euroopa Liidu toimimise leping ei näe parlamendile seoses tuumaküsimustega ette kaasotsustamisvolitusi, on oluline, et tuuma valdkonna tulevaste õigusaktide jaoks leitakse uus õiguslik alus.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15a (uus)
(15a)  Kolmes endises ELi kandidaatriigis – Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias − käitati vanu, Nõukogude Liidu ajal projekteeritud tuumaelektrijaamasid, mida ei olnud majanduslikult võimalik selliselt ajakohastada, et need oleksid vastanud ELi ohutusnormidele. Seetõttu need tuumaelektrijaamad suleti ja seejärel dekomisjoneeriti.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15b (uus)
(15b)  Kõnealuse kolme liikmesriigi tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine tekitas neile suure rahalise ja majandusliku kulu, mida need liikmesriigid ei suutnud täies ulatuses kanda, ja seetõttu andis liit neile rahalisi vahendeid, mille eesmärk oli katta osa dekomisjoneerimise ja jäätmeprojektide kuludest ning korvata majanduslike tagajärgede kulud.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  IAEA ajakohastas 2006. aastal kõiki oma standardeid ja avaldas ohutuse aluspõhimõtted37; neid töid toetasid Euratom, OECD/NEA ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Nagu toetavad organisatsioonid ühiselt teatasid, hõlbustab ohutuse aluspõhimõtete kohaldamine rahvusvaheliste ohutusnormide kohaldamist ja aitab saavutada rohkem kooskõla eri riikide eeskirjade vahel. Seepärast on soovitatav, et kõik riigid võtaksid need põhimõtted omaks ja levitaksid neid. Põhimõtted on siduvad IAEA jaoks tema töös ja liikmesriikide jaoks IAEA abil teostatavatel töödel. Riigid või toetavad organisatsioonid võivad oma äranägemisel need põhimõtted vastu võtta kohaldamiseks oma tegevuses.
(18)  IAEA ajakohastas 2006. aastal kõiki oma standardeid ja avaldas ohutuse aluspõhimõtted37, mille töötasid üheskoos välja Euratom, OECD/NEA ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Nagu toetavad organisatsioonid ühiselt teatasid, hõlbustab ohutuse aluspõhimõtete kohaldamine rahvusvaheliste ohutusnormide kohaldamist ja aitab saavutada rohkem kooskõla eri riikide eeskirjade vahel. Seepärast on soovitatav, et kõik riigid võtaksid need põhimõtted omaks ja levitaksid neid. Põhimõtted on siduvad IAEA jaoks tema töös ja liikmesriikide jaoks IAEA abil teostatavatel töödel. Riigid või toetavad organisatsioonid võivad oma äranägemisel need põhimõtted vastu võtta kohaldamiseks oma tegevuses.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19a (uus)
(19a)  Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga (Århusi konventsioon) antakse üldsusele õigused ja kehtestatakse konventsiooni osalistele ja riigiasutustele kohustused seoses keskkonnainfo kättesaadavusega, üldsuse osalemisega keskkonnaasjade, sealhulgas tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise üle otsustamises ning neis asjus kohtu poole pöördumisega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19b (uus)
(19b)  Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on võtnud vastu kiirguskaitse konventsiooni1 ja soovituse2, mida kohaldatakse kõigi selliste tegevuste suhtes, mille käigus töötajad puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega, ja milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist töötajate tõhusa kaitse tagamiseks praeguste teadmiste alusel.
1 C115 − Konventsioon töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, vastu võetud 22. juunil 1960. aastal.
2R114 − Soovitus töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, vastu võetud 22. juunil 1960. aastal.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22a (uus)
(22a)  Euroopa Parlament on ühtlasi sedastanud, et kõigil tuumaenergiaettevõtetel igas liikmesriigis peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid katmaks kõiki dekomisjoneerimisega, kaasa arvatud jäätmete käitlemisega seotud kulusid, et toetada „saastaja maksab” põhimõtet ning vältida riigiabi kasutamist, ja on kutsunud komisjoni üles määrama täpselt kindlaks igas liikmesriigis dekomisjoneerimiseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutuseesmärgid, võttes seejuures arvesse nii demonteerimist kui ka selle käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemist, konditsioneerimist ja lõppladustamist1.
1 Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta resolutsioon tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta (ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 117).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  ELis ja kogu maailmas tunnustatakse üha enam vajadust kasutada tuumaenergiat vastutustundlikult ning tagada eelkõige tuumaohutus ja -julgeolek. Sellega seoses tuleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimust käsitleda nii, et tagada tuumaenergia ohutu, optimeeritud ja jätkusuutlik kasutamine.
(23)  Liidus ja kogu maailmas mõistetakse − eriti pärast hiljuti Jaapanis toimunud tõsist tuumaõnnetust − üha enam, et tuumaohutuse ja -julgeoleku eeskirju tuleb karmistada. Sellega seoses on kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise puhul ülioluline tagada ohutu, optimaalne ja säästlik ladustamine ja/või lõppladustamine.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23a (uus)
(23a)  Sellega seoses on oluline rõhutada, et suur osa kasutatud tuumkütusest on taaskasutatav. Seetõttu tuleks lõppjäätmete lõppladustamise kõrval võtta arvesse ka kasutatud tuumkütuse ringlussevõttu.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Tuumareaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas kõrvaldada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.
(25)  Tuumareaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele ning ringlussevõtmisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas lõppladustada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25a (uus)
(25a)  Basseinides hoitav kasutatud tuumkütus on keskkonnas täiendav võimalik radioaktiivsuse allikas, eriti kui jahutusbasseinid on katmata.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Radioaktiivseid jäätmeid, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütust on vaja koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed lõppladustada sobivatesse mahutitesse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte kõrvaldamise alternatiiv.
(27)  Radioaktiivsed jäätmed, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütus, tuleb nõuetele vastavalt ladustamiseks sobivale kujule viia, kokku koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed lõppladustada sobivatesse mahutitesse, tagades pöörduvuse põhimõttel põhineva väljavõtmise võimaluse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27a (uus)
(27a)  Radioaktiivsete jäätmete ladustamise ohud ilmnesid Fukushima õnnetuse ajal ning samasugused õnnetused võivad toimuda olemasolevates või tulevastes tuumarajatistes Euroopa Liidu territooriumil ja liidu naaberriikides, mida iseloomustab kõrge maavärina ja tsunamioht, näiteks Akkuyu Türgis. Liit peaks võtma kõik asjakohased meetmed, et hoida ära radioaktiivsete jäätmete ladustamine sellistes piirkondades.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Riigi radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeemiga tuleks sellist korraldust toetada sel viisil, et skeemis võetakse täielikult arvesse radioaktiivsete jäätmete konkreetsed liigid ja nende omadused. Täpsed kriteeriumid, mille alusel jäätmetele omistatakse teatav jäätmeklass, sõltuvad iga liikmesriigi konkreetsest, jäätmete laadiga seotud olukorrast ning olemasolevatest või kavandatavatest lõppladustamise võimalustest.
(28)  Riigi radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeemiga tuleks sellist korraldust toetada sel viisil, et skeemis võetakse täielikult arvesse radioaktiivsete jäätmete konkreetsed liigid ja nende omadused. Täpsed kriteeriumid, mille alusel jäätmetele omistatakse teatav jäätmeklass, sõltuvad iga liikmesriigi konkreetsest, jäätmete laadiga seotud olukorrast ning olemasolevatest või kavandatavatest lõppladustamise võimalustest. Liikmesriikide vahelise suhtlemise ja teabevahetuse hõlbustamiseks ning läbipaistvuse tagamiseks tuleks riiklikus programmis üksikasjalikult kirjeldada klassifitseerimisskeemi.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)   Tüüpiline kõrvaldamispõhimõte lühiealiste ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete puhul on kõrvaldamine maapinna lähedal asuvatesse mahutitesse. Pärast 30 aastat uurimistööd on tehnilisel tasemel laialdaselt omaks võetud, et nii kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise kui ka jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütuse käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides ohutuim ja jätkusuutlikem valik. Seega tuleks edendada liikumist kõrvaldamise rakendamise poole.
(29)  Lühiealiste madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete lõppladustamiseks kasutatakse eri lahendusi, nt lõppladustamist maapinna lähedal (lõppladustamine ehitistes, matmine maapinna lähedale või maapinnast mõnekümne meetri sügavusele) ja lõppladustamist nüüdisaegsetes 70−100 m sügavusel maa all asuvates geoloogilistes hoidlates. Peaaegu kõik pikaealised madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmed ladustatakse. Pärast 30 aastat uurimistööd on teaduslikult tõestatud, et kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides teostatav, ning see võiks olla ohutu ja ökonoomne lahendus. Radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvormi (IGD-TP) raames toimuvad tegevused võivad hõlbustada asjaomaste ekspertteadmiste ja tehnoloogia kättesaadavust. Uuritakse ka muid võimalusi, nagu ladustamine maapinnal või maapinna lähedal asuvates kõrgtehnoloogilistes ladustamisrajatistes, kuivas kivimis või lõppladustamine sügavates (3000−5000 meetri sügavustes) puuraukudes, sh reversiivse ladustamise ja väljavõtmise võimalust. Seega tuleks edendada kõiki lahendusi puudutavat teadustegevust.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29a (uus)
(29a)  Teadusuuringute puhul, mis käsitlevad radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist transmutatsiooni või jäätmete radioaktiivsuse ja poolestusaja vähendamise muude viiside teel, tuleks kaaluda ka radioaktiivsete jäätmete pikas perspektiivis reversiivset ladustamist sügavates geoloogilistes kihtides.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele.
(30)  Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema mitte ainult kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega, vaid sellega tuleb kehtestada ka kõrgeimad ohutusnormid, mille puhul on arvestatud reguleerimis- ja operatiivtasandi nüüdisaegseid tavasid ja parimat võimalikku tehnoloogiat. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida varasemate ja olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele. Liikmesriigid peaksid seega kehtestama dekomisjoneerimispoliitika, mis tagaks, et rajatiste demonteerimine toimub ohutuimal viisil võimalikult kiiresti pärast nende sulgemist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
(31)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järk-järguline rakendamine vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.
(31)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järkjärguline rakendamine (vastavalt Århusi konventsioonile) vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32a (uus)
(32a)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32b (uus)
(32b)  Energiaprojektidele, kaasa arvatud võimalikele tulevastele dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprojektidele tuleb eraldada lisavahendeid.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.
(33)  Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega, ning peaks olema kooskõlas Århusi konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34a (uus)
(34a)  Kõiki töötajaid tuleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kogu käitlemisahela jooksul töötajate tegevusest või staatusest olenemata kaitsta ja töötajad peavad olema hõlmatud tervishoiu- ja ohutusalaste õigusaktidega, ning iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vahendi puhul tuleb arvestada pikaajalist mõju töötajate tervisele ja ohutusele. Töötervishoiu ja tööohutuse alaseid liidu ja liikmesriikide õigusakte kohaldatakse ka töötajate suhtes, kes on seotud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, ning selliste õigusaktide eiramist tuleb viivitamatult ja karmilt karistada.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise puhul on oluline läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja nõuda avalikkuse tõhusat teavitamist ja kõikide huvitatud sidusrühmade osalemist otsustamisprotsessis.
(35)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise puhul on oluline läbipaistvus ning ka see, et üldsusel oleks usaldus hoidlate ohutuspõhimõtete ja jäätmekäitlusprogrammide vastu. Selle tagamiseks on vaja avalikkust tõhusalt teavitada ja kaasata kõik huvitatud sidusrühmad, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning üldsus otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Liikmesriikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö võib hõlbustada ja kiirendada otsuste tegemist, kuna see võimaldab juurdepääsu ekspertteadmistele ja tehnoloogiale.
(36)  Liikmesriikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö võib hõlbustada ja kiirendada otsuste tegemist, kuna see võimaldab juurdepääsu kõrgetasemelistele ekspertteadmistele, tehnoloogiale ja parimatele tavadele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
(37)  Mõni liikmesriik arvab, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamise võimaluste ühine kasutamine võib olla kasulik lahendus, kui see põhineb asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingul.
(37)  Mõned liikmesriigid arvavad, et ohutu ja kulutõhus lahendus võiks olla kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamisrajatiste ühine kasutamine, kui vastavad riigid on selleks lepingu sõlminud. Seejuures ei tohi kahjustada uurimisreaktoritest pärinevat kasutatud tuumkütust puudutavaid erikokkuleppeid, eelkõige varem sõlmitud kokkuleppeid. Käesolevas direktiivis tuleks nõuetekohaselt kindlaks määrata vajalikud tingimused, mis tuleks enne selliste ühisprojektide algatamist täita.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Ohutustoimik ja ohutaset arvestav lähenemisviis peaksid olema aluseks selliste otsuste tegemisel, mis on seotud lõppladustamisrajatise väljaarendamise, kasutamise ja sulgemisega, ning peaksid võimaldama kindlaks teha ebaselged valdkonnad, millele tuleks koondada tähelepanu, et veel paremini mõista lõppladustamissüsteemi, sealhulgas looduslike (geoloogiliste) ja tehniliste tõkete aspekte, mis mõjutavad ohutust, ning selliste tegurite eeldatavat muutumist ajas. Ohutustoimikus peaksid olema esitatud ohutushindamise tulemused ja teave ohutuse hindamise ja selle juures kasutatud eelduste kindluse ja usaldatavuse kohta. Seepärast tuleks selles esitada argumendid ja tõendid, mis tõendavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust.
(39)  Ohutustoimik ja ohutaset arvestav lähenemisviis peaksid olema aluseks selliste otsuste tegemisel, mis on seotud lõppladustamisrajatise väljaarendamise, kasutamise ja sulgemisega, ning peaksid võimaldama kindlaks teha ebaselged valdkonnad, millele tuleks koondada tähelepanu, et veel paremini mõista lõppladustamissüsteemi, sealhulgas looduslike (geoloogiliste) ja tehniliste tõkete aspekte, mis mõjutavad ohutust, ning selliste tegurite eeldatavat muutumist ajas. Ohutustoimikus peaksid olema esitatud ohutushindamise tulemused ja teave ohutuse hindamise ja selle juures kasutatud eelduste kindluse ja usaldatavuse kohta. Seepärast peaks ohutuse tõendamine põhinema argumentidel ja tõenditel, mis tõendavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Kuigi käesolevas direktiivis tunnistatakse, et riiklikus raamistikus tuleks arvesse võtta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega seotud ohud, ei hõlma käesolev direktiiv muid ohtusid peale radioaktiivsusega seotud ohtude; muude ohtude puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust.
(40)  Kuigi käesolevas direktiivis tunnistatakse, et riiklikus raamistikus tuleks arvesse võtta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega seotud ohud, ei hõlma käesolev direktiiv peale radioaktiivsusega seotud ohtude muid ohtusid, millel ei ole radioaktiivset mõju; muude ohtude puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 41
(41)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on ohutuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.
(41)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on tervise- ja keskkonnakaitse, ohutuse ja läbipaistvuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42a (uus)
(42a)  Sellega seoses võib tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG) anda olulise panuse käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise tagamiseks, lihtsustades seega konsulteerimist, heade tavade vahetamist ja riiklike reguleerivate asutuste koostööd.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42b (uus)
(42b)  Käesolev direktiiv võiks olla kasulik vahend, mida võtta arvesse, kui kontrollitakse, kas projektid, mida rahastatakse liidu vahenditest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiskohtade või nendega seotud tegevuste jaoks ettenähtud Euratomi rahalise või tehnilise toetuse raames, hõlmavad vajalikke meetmeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
(2)  Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
(2)  Käesoleva direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad asjakohase riikliku korra, kindlustamaks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kõrgeim ohutuse tase eesmärgiga kaitsta töötajaid, muud elanikkonda ja looduskeskkonda ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3
(3)  Direktiiviga toetatakse ja edendatakse üldsuse teavitamist kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisest ning kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse.
(3)  Käesoleva direktiiviga tagatakse üldsusele vajalik teave ja üldsuse kaasatus seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 4a (uus)
(4a)  Käesolevas direktiivis on liikmesriikidele esitatud miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise suhtes kehtestada rangemad nõuded.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa
(1)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
(1)   Ilma et see piiraks direktiivi 2009/71/Euratom kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi:
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
(a) tsiviilotstarbeliste või tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele;
(a) tsiviilotstarbeliste või liidu territooriumil tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele, sh sõjalise julgeoleku programmide käigus tekkinud kasutatud tuumkütusele, juhul kui sellise kasutatud tuumkütuse alaline üleandmine ja käitlemine toimub üksnes tsiviilotstarbel;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
(b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni.
(b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus liidu territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni (kaasa arvatud).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt -1 (uus)
(-1) „lubatud heide” – reguleeritud tuumarajatises tavapärase tegevuse või reguleeritud tegevuse käigus tekkinud gaasilise või vedela radioaktiivse materjali kavandatud ja kontrollitud keskkonda heitmine pädeva reguleeriva asutuse lubatud piirides ning kooskõlas direktiivis 96/29/Euratom sätestatud põhimõtete ja piirangutega;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 3
(3) „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, ilma kavatsuseta seda sealt välja võtta;
(3) „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete potentsiaalselt lõplik paigutamine lubatud rajatisse, võttes nõuetekohaselt arvesse reversiivsuse põhimõtet;
Muudatusettepanekud 42 ja 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 6
(6) „radioaktiivsed jäätmed” – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei näe ette edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus kontrollib liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;
(6) „radioaktiivsed jäätmed” – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, ka tuumkütus ja ümbertöötamise tagajärjel tekkinud radioaktiivne materjal, mille kogus on nii väike kui tehnoloogiliselt võimalik ja millele liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei kaalu ega näe ette tehnoloogilist arengut ja progressi arvestades edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus kontrollib liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 9a (uus)
(9a) „koht” – geograafiline ala, kus asub lubatud rajatis, kaasa arvatud kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, või kus toimub lubatud tegevus;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 9b (uus)
(9b) „ohutushinnang” – kogu projekteerimisprotsessi jooksul toimuv süstemaatiline protsess, mille eesmärk on tagada, et kavandatav projekt vastab kõikidele asjaomastele ohutusnõuetele ja mis hõlmab muu hulgas ametlikku ohutusanalüüsi;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 9c (uus)
(9c) „ohutustoimik” – argumendid ja tõendid, mis tõendavad käitlemise koha või tegevuse ohutust ning mis hõlmavad ohutushinnangu tulemusi ja nende tulemuste usaldusväärsuse kinnitust. Lõppladustamisrajatise puhul võidakse ohutustoimikus käsitleda konkreetset arenguetappi. Sellisel juhul tuleks ohutustoimikus ära näidata küsimused, mille osas on kahtlusi või mis on lahendamata, ja pakkuda välja suuniseid nende küsimuste lahendamiseks edasistes arenguetappides;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 13
(13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, kavatsusega see sealt välja võtta.
(13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutine paigutamine lubatud rajatisse seni, kuni kütus või jäätmed sealt välja võetakse;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
(1)  Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku korra ja tagavad selle toimimise. Lõppvastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest on liikmesriikidel.
(1)  Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku korra ja tagavad selle toimimise. Igal liikmesriigil lasub lõppvastutus oma territooriumil tekkinud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1a (uus)
(1a)  Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korda rakendatakse pikaajalise ohutuse tagamiseks põhjendatud ja dokumenteeritud järkjärgulise otsustusprotsessi kaudu.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
(2)  Liikmesriigid tagavad, et:
(2)  Liikmesriigid tagavad, et riikliku korra aluseks on järgmised põhimõtted:
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
(a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitaks praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud tavaliste materjalide ringlussevõtt ja taaskasutus;
(a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitakse „mõistlikult saavutatava madalaima taseme” põhimõtet järgides praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud materjalide ümbertöötamine ja taaskasutus;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu, sealhulgas ka pikas perspektiivis.
(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu nii kaua, kuni need on inimestele ja keskkonnale ohtlikud.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt da (uus)
(da) välditakse töötajate, avalikkuse ja keskkonna kokkupuudet kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt db (uus)
(db) rakendatakse meetmeid, millega võetakse arvesse kiirgusega kokku puutunud töötajate ja üldsuse tulevasi tervise- ja keskkonnariske;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt dc (uus)
(dc) radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulud katab nende tekitaja.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt dd (uus)
(dd) reservi, mille jäätmete tekitajad peavad looma, et saaks katta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud, hallatakse riigi kontrollitavas fondis, et kindlustada, et see oleks ohutuks lõppladustamiseks kättesaadav;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt de (uus)
(de) kaasatud on pädevad riiklikud asutused, kes teostavad järelevalvet piisavate rahaliste vahendite kättesaadavuse üle;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt df (uus)
(df) kaasatud on liikmesriikide parlamendid, kes teostavad järelevalvet piisavate rahaliste vahendite kättesaadavuse üle;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2a (uus)
(2a)  Kuna kasutatud tuumkütuse basseinid kujutavad endast suurt ohtu, eriti kui need on katmata, tuleb kogu kasutatud tuumkütus ladustada basseinidest kuivhoidlasse nii ruttu kui võimalik. Selle tegevuse käigus on esmatähtis vanimate kasutatud tuumkütuse basseinide tühjendamine.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1b (uus)
Kõikidest sellistest lepingutest teatatakse komisjonile.

Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3a (uus)
(3a)  Liikmesriigid võivad koostöös teiste liikmesriikidega vabatahtlikult luua ühise või piirkondliku lõppladustamisrajatise, et kasutada ära konkreetse koha geoloogilisi või tehnilisi eeliseid ja jagada ühisprojekti finantskoormust.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3b (uus)
(3b)  Enne sellise projekti algatamist valitsustevahelise kokkuleppe abil tagavad asjaomased liikmesriigid, et algatus vastab vajalikele nõuetele, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
(a) kõigis projekti arendamise etappides ja kogu lõppladustusaja jooksul püütakse pidevalt tagada üldsuse heakskiit ja toetus kõikides asjaomastes liikmesriikides, tagades üldsuse juurdepääsu teabele ja võimaluse konsultatsiooniprotsessis osaleda;
(b) tagatakse pädevate reguleerivate asutuste ja riiklike ohutusasutuste vaheline koostöö ja järelevalve; kõigis asjaomastes liikmesriikides koostatakse ohutustoimik ja viiakse läbi seda täiendavad ohutushinnangud, milles käsitletakse rajatise uurimis-, valiku- ja teostusetappi;
(c) lepitakse kokku kohustused ja määratakse selgelt kindlaks vastutusalad, kusjuures iga liikmesriik kannab lõplikku vastutust oma radioaktiivsete jäätmete eest;
(d) lepitakse kokku rahastamise kord, millega tagatakse rahastamine lõppladustamisrajatise tööea jooksul ja pärast selle sulgemist ning piisavate inimressursside ja piisava arvu nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu;
(e) asjaomaste liikmesriikide riiklikes programmides antakse eelnevalt teavet õigusliku raamistiku, organisatsioonilise ülesehituse ning tehniliste süsteemide ja lahenduste kohta, mis tõendavad, et kindla ajavahemiku pärast vastab kavandatav lõppladustamiskoht käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3c (uus)
(3c)  Radioaktiivsete jäätmete eksportimine ELi mittekuuluvatesse riikidesse ei ole mingil juhul võimalik. Kasutatud kütuse saatmine väljapoole ELi peaks olema lubatud tingimusel, et see imporditakse pärast ringlussevõttu tagasi ELi.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3d (uus)
(3d)  Keelatud on tuumajäätmete rajatised seismilistes piirkondades ja rannikualadel, kus on märkimisväärne merepinna taseme tõusu või tsunaamide oht.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
(a) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetmete rakendamise riiklik programm;
(a) subsidiaarsuse põhimõttele vastav kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetmete rakendamise riiklik programm, millega tagatakse, et kõikidel radioaktiivsete jäätmete tekitajatel on võimalus lõppladustada radioaktiivseid jäätmeid ohutult samadel tingimustel;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt ba (uus)
(ba) töötajate tervise ja tööohutuse, hariduse ja koolituse riiklikud nõuded;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
(c) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuse ja tegevuskohtade jaoks tegevuslubade andmise süsteem, sealhulgas sellise käitise tegevusloata käitamise keelamine;
(c) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuse ja rajatiste jaoks tegevuslubade andmise süsteem, sealhulgas selliste rajatiste tegevusloata käitamise keelamine, tagades, et kõigi jäätmetekitajate kõiki radioaktiivseid jäätmeid käideldakse diskrimineerimata;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus;
(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus ning vajalik koolitus kogu protsessiga seotud töötajatele, et tagada ja säilitada nende töötervishoid ja tööohutus;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt ea (uus)
(ea) meetmed, millega tagatakse piisavad pikaajaliselt kasutatavad rahalised vahendid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuste ja rajatiste jaoks;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt fa (uus)
(fa) meetmed, mille eesmärk on tagada, et reguleeriv asutus kohaldab kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja ladustamisrajatisse paigutamiseks vajalike vahendite määramiseks läbipaistvat menetlust, mis vaadatakse korrapäraselt läbi ning mille käigus konsulteeritakse korrapäraselt kõigi huvitatud sidusrühmadega;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt fb (uus)
(fb) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõigi kulude kalkulatsioon; muu hulgas tuleb nimetada institutsioonid, kes need kulud katavad.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2
(2)  Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artiklis 8 osutatud ohutustoimikute andmeid, tehnoloogia arengut ja ohutusuuringute tulemusi.
(2)  Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artikli 3 punkti 9c osutatud ohutustoimikute andmeid, parimat võimalikku tehnoloogiat, tervishoiu- ja ohutusstandardeid ning ohutusuuringute tulemusi.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1a (uus)
(1a)  Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivaid asutusi kontrollitakse demokraatlikult.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3a (uus)
(3a)  Pädeval reguleerival asutusel on volitused ja vahendid regulaarselt hinnata tuumaohutust, viia läbi uurimisi ja kontrolle ning vajadusel võtta jõustamismeetmeid, seda isegi dekomisjoneerimise käigus. Selline hindamine hõlmab töötajate, sealhulgas alltöövõtjate tervise ja ohutuse ning personali hulga ja väljaõppe hindamist.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3b (uus)
(3b)  Pädeval reguleerival asutusel on volitused nõuda teatud tegevuste peatamist, kui hindamine on näidanud, et need tegevused ei ole ohutud. Pädeva asutuse kõnealused ja kõik muud hindamised on avalikud;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
(1)  Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse eest on tegevusloa omanikul. Seda vastutust ei saa edasi anda.
(1)  Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse eest on tegevusloa omanikel, kellele asjaomase liikmesriigi pädev asutus on pannud üldise vastutuse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eest.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1a (uus)
(1a)  Liikmesriigid tagavad, et radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks või ELi territooriumil lõppladustamiskoha käitamiseks tegevusloa taotlemise raames koostataks ohutustoimik ja seda täiendav ohutushinnang ning et tegevuse käigus või lõppladustamisrajatise kasutamise jooksul neid vajaduse korral ajakohastatakse. Ohutustoimik ja seda täiendav ohutushinnang hõlmavad kasutatud tuumkütuse basseinide, ladustamisrajatise või lõppladustamisrajatise asukoha valikut, projekteerimist, ehitamist, käitamist ja sulgemist ning sulgemisjärgse pikaajalise ohutuse tagamist, muu hulgas passiivsete meetmetega, ning nendes kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist, vaheladustamise jahutusbasseine (sh korrapärane aruandlus neis sisalduva kasutatud tuumkütuse koguse kohta), rajatise või selle osade dekomisjoneerimist ja käitlemiskoha haldamisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja -hinnangus hinnatakse töötajate tervise- ja ohutusriske, sealhulgas alltöövõtjate palgatud töötajate puhul; hinnatakse töötajate oskuste taset ja töötajate arvu, mis on rajatise ohutuks käitamiseks alaliselt vajalik ja võimaldaks õnnetuse korral tegutseda.
Ohutustoimikus ja selle juurde kuuluvas ohutushinnangus näidatakse tagatava kaitse tase ning esitatakse pädevale reguleerivale asutusele ja muudele osalistele kinnitused, et ohutusnõuded on täidetud. Ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang esitatakse pädevale reguleerivale asutusele kinnitamiseks.

Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1b (uus)
(1b)  Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud annaksid aru pädevale reguleerivale asutusele ja teistele asjaomastele pädevatele organisatsioonidele ning et nad võimaldaksid üldsusele juurdepääsu oma tegevust või rajatisi puudutavale teabele.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
(2)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.
(2)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust, sealhulgas töötajate ja alltöövõtjate tervishoidu ja ohutust, ning käitlusrajatiste ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil vastavalt parimale võimalikule tehnoloogiale. Tegevusloa omanikud teavitavad pädevaid reguleerivaid asutusi ja teisi asjakohaseid pädevaid organisatsioone, oma töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja üldsust oma hinnangu tulemustest.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
(3)  Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.
(3)  Lõikes 2 osutatud meetmed tuleb tegevusloa saamise taotluse raames esitada ametlikult pädevale reguleerivale asutusele, mis annab vajaliku kindluse tegevuse ohutuse kohta, ning need hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ja füüsiliste rünnakute ärahoidmiseks ning avariide ja füüsiliste rünnakute tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist ning looduskeskkonda võiks hakata mõjutama ioniseeriv kiirgus.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4
(4)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles esmatähtsaks on peetud ohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.
(4)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles on esmatähtsaks peetud ohutust ja turvalisust ning mida pädev reguleeriv asutus ja töötajate tervise ning ohutuse eest vastutavad töötajate esindajad regulaarselt kontrollivad.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5
(5)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
(5)  Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt ka pikas perspektiivis piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5a (uus)
(5a)  Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud teavitavad piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi võimalikult varakult oma plaanidest luua jäätmekäitlusrajatis, kui rajatise kaugus riigipiirist on selline, et see toob rajatise ehitamise ja käitamise ajal, pärast selle hülgamist või rajatisega seotud õnnetuse või intsidendi korral tõenäoliselt kaasa piiriülese mõju.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7a (uus)
Artikkel 7a

Märgistamine ja dokumentatsioon

Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanik garanteeriks pakendi märgistuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumentatsiooni vastupidaval kujul. Dokumentatsioon hõlmab nii jääkide keemilist, toksikoloogilist ja radioloogilist koostist kui ka asjaolu, kas need on tahkes, vedelas või gaasilises olekus.

Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8
Artikkel 8

välja jäetud
Ohutustoimik

(1)  Käitlemiskoha või -tegevuse jaoks tegevusloa saamise taotluse osana tuleb ette valmistada ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang. Ohutustoimikut ja -hinnangut ajakohastatakse vajaduse korral, vastavalt käitlemiskoha või -tegevuse arenemisele. Ohutustoimiku ja ohutushinnangu ulatus ja üksikasjalikkus vastavad käitlemistegevuse keerukusele ja käitlemiskoha või -tegevusega seotud ohu suurusele.
(2)  Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või lõppladustamiskoha sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega.
(3)  Käitlemiskoha ohutustoimikus kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist ja käitlemiskoha juhtimisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja selle juurde kuuluvas ohutushinnangus näidatakse pakutava kaitse tase ning esitatakse pädevale reguleerivale asutusele ja muudele osalistele kinnitused, et ohutusnõuded on täidetud.
(4)  Ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang esitatakse pädevale reguleerivale asutusele kinnitamiseks.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8a (uus)
Artikkel 8a

Eelkõige töötajate tervise ja ohutusega seotud registreerimine ja seire

(1)  Liikmesriigid võtavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas kasutusele registreerimis- ja seiresüsteemi.
(2)  Liikmesriigid tagavad, et registreerimis- ja seiresüsteemi abil on võimalik kindlaks teha kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete asukoht ja nende tootmis-, kasutus-, veo-, ladustamis- ja lõppladustamistingimused.
(3)  Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanik või riigiasutus salvestab töötajate kohta, kes on kokku puutunud kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmetega, teabe, et tagada kutsehaiguste pikaajaline jälgimine.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8b (uus)
Artikkel 8b

Menetlused ja karistused

Kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega tagavad liikmesriigid, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldatakse haldus- või kohtumenetlust, samuti rikkumise raskusele vastavaid proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi.

Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi.

Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks korrapärase ja ennetava koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ning levitada teadus- ja tehnoloogiaalaseid ekspertteadmisi ja oskusi kooskõlas tehnika ja teaduse arenguga. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu käitlemiskohaga kaudselt seotud isikutele ja tagavad, et neile pakutakse enne kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlust nüüdisaegset ning asjakohast väljaõpet ja koolitust. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud on võimelised seda korda rakendama ja rahastama eesmärgiga tagada kõikide protsessis osalevate isikute ohutus ja tervis. Üldise vastutuse suurendamiseks tervise ja ohutuse eest tuumatööstuses vastab töötajate koolitus ja väljaõpe rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Liikmesriigid tagavad samuti, et riiklik raamistik hõlmaks korda, millega edendada olemasolevaid lõppladustamisprojekte puudutavaid teadusuuringuid.

Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmab programme radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste uuringute toetuseks.

Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.

(1)  Liikmesriigid tagavad riikliku raamistikuga, et vajaduse korral eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, katmaks täielikult kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete dekomisjoneerimise ja käitlemisega seotud kulud, kusjuures vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” lasub vastutus täielikult radioaktiivsete jäätmete tekitajatel ning välditakse igasuguse riigiabi eraldamist.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1a (uus)
(1a)  Liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil otsustatavate menetluste kohaselt:
(a) viiakse nõuetekohaselt läbi jäätmekäitlusstrateegiatest tulenevate kulude hindamine, eelkõige pikaealiste madala, keskmise ja kõrge aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete pikaajaliste käitluslahenduste rakendamisest tulenevate kulude hindamine olenevalt jäätmete iseloomust. Need kulud hõlmavad eelkõige tuumarajatiste dekomisjoneerimise kulusid ning radioaktiivsete jäätmete käitlusrajatiste puhul nende lõpliku sulgemise, hoolduse ja järelevalve kulusid;
(b) luuakse reservid punktis a osutatud kulude katmiseks ja vajalikud vahendid eraldatakse üksnes kõnealuste reservide katmiseks;
(c) jälgitakse nõuetekohaselt punktis a osutatud kulude katmiseks vajalike reservide ja vahendite haldamise piisavust, et tagada korrapärane kohandamine.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1b (uus)
(1b)  Liikmesriigid teevad läbipaistvalt kindlaks ja avaldavad lõppladustamiskulud ja hindavad neid igal aastal uuesti. Vastavalt kohandatakse radioaktiivsete jäätmete tekitajate kohustusi.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1c (uus)
(1c)  Liikmesriigid asutavad või nimetavad riikliku asutuse, kes on suuteline esitama lõikes 1a osutatud rahaliste vahendite haldamise ja dekomisjoneerimise kulude kohta eksperthinnangu. Kõnealune asutus on rahaliste vahendite eraldajatest sõltumatu.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1d (uus)
(1d)  Liikmesriigid esitavad komisjonile korrapäraselt aruandeid asjaomase riikliku asutuse menetluste tulemuste kohta artiklis 16 sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11
Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.

Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.

Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et õnnetustest ja radioaktiivsete jäätmete kauaaegsest käitlemisest tuleneva kahju puhul, sealhulgas maismaale, vee- ja merekeskkonnale põhjustatud kahju puhul kannavad täielikku tsiviilvastutust tegevusloa omanikud.

Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1
(1)  Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja üldsusele. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.
(1)  Liikmesriigid tagavad, et kogu teave kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, mis on vajalik töötajate ja üldsuse tervise, ohutuse ja turvalisuse säilitamiseks, on korrapäraselt kättesaadav. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige Århusi konventsioonile. Otseselt töötajate ja üldsuse tervist ning ohutust puudutav teave, eriti teave radioaktiivse ja toksilise kiirguse ning sellise kiirgusega kokkupuute kohta tuleb avalikustada olenemata olukorrast.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1a (uus)
(1a)  Liikmesriigid tagavad, et teave seoses artiklis 10 osutatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kasutatavate rahaliste vahenditega tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse tootjate kulude osa.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1b (uus)
(1b)  Liikmesriigid tagavad, et üldsus ning asjaomaste riikide asutused kaasatakse kõikide kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete naaberriikide läheduses asuvaid käitlemiskohti ja naaberriikide läheduses toimuvat käitlemist puudutavate otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2
(2)  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antaks võimalus tõhusalt osaleda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste otsuste tegemises.
välja jäetud
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12a (uus)
Artikkel 12a

Üldsuse kaasamine

(1)  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antaks varajases etapis võimalus tõhusalt osaleda artiklis 13 nõutavate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste riiklike programmide koostamises ja läbivaatamises ning et need oleksid pärast koostamist üldsusele kättesaadavad. Liikmesriigid panevad programmid üles veebilehele, mis on üldsusele kättesaadav.
(2)  Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:
(a) üldsust teavitatakse kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimaluse korral elektroonilise meedia kaudu kõikidest selliste programmide koostamis-, muutmis- või läbivaatamisettepanekutest ning et üldsusele oleks kättesaadav asjakohane teave selliste ettepanekute kohta, sealhulgas teave otsustusprotsessis osalemise õiguse kohta ning pädeva asutuse kohta, kellele saab esitada märkusi ja küsimusi;
(b) üldsusel on õigus esitada märkusi ja arvamusi enne programmidega seotud otsuste tegemist, kui kõik valikud on veel võimalikud;
(c) nimetatud otsuste tegemisel võetakse üldsuse osavõttu nõuetekohaselt arvesse;
(d) pädev asutus, olles tutvunud üldsuse esitatud märkuste ja arvamustega, teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada üldsust tehtud otsustest ning nende otsuste aluseks olevatest põhjustest ja kaalutlustest, sealhulgas üldsuse kaasamise korrast.
(3)  Liikmesriigid määravad kindlaks üldsuse, kellel on õigus lõike 2 tähenduses osaleda. Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva artikli kohase üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra, et üldsusel oleks võimalik tõhusalt valmistuda ja osaleda. Nähakse ette mõistlikud tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis käesoleva artikli kohaselt osalemiseks.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2
(2)  Riiklik programm vastab artiklite 4–12 sätetele.
(2)  Riiklik programm vastab artiklite 4 – 12a sätetele.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 3
(3)  Liikmesriigid vaatavad riiklikku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda, võttes vastavalt vajadusele arvesse tehnika ja teaduse saavutusi.
(3)  Liikmesriigid vaatavad riikliku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda, võttes vastavalt vajadusele arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning võttes arvesse teiste liikmesriikide radioaktiivsete jäätmete käitlemise kogemuste kohta saadud tagasisidet ja rahvusvaheliste vastastikuste eksperthinnangute tulemusi.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 3a (uus)
(3a)  Kui programmide rakendamisega kaasneb tõenäoliselt piiriülene mõju, teavitavad liikmesriigid piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi oma riiklikest programmidest võimalikult varakult.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 3b (uus)
(3b)  Liikmesriigid näitavad riiklikes programmides selgesõnaliselt ära kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ette nähtud olemasolevad finantsvahendid.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt -1 (uus)
(-1) terviklik ja üksikasjalik radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeem, mis hõlmab kõiki radioaktiivsete jäätmete käitlemise etappe radioaktiivsete jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 1
(1) ülevaade kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete olemasolevatest ja tulevikus ettenähtavatest, sealhulgas dekomisjoneerimise korral tekkivatest kogustest. Ülevaates näidatakse selgelt materjalide asukoht ja kogus ning asjakohase klassifitseerimisega nende ohtlikkuse tase;
(1) punktis -1 osutatud klassifitseerimise skeemil põhinev ülevaade kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete olemasolevatest ja tulevikus ettenähtavatest, sealhulgas dekomisjoneerimise korral tekkivatest kogustest. Ülevaates näidatakse selgelt materjalide asukoht ja kogus ning ohtlikkuse tase ja jäätmete päritolu;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 2
(2) põhimõtted, plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekitamisest kuni lõppladustamiseni;
(2) põhimõtted, plaanid ja tehnilised lahendused tekkimisest kuni ladustamise või lõppladustamiseni; Suurt tähelepanu pööratakse vanadele radioaktiivsetele jäätmetele ning kasutatud tuumkütusele vaheladustusmahutites;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 3
(3) põhimõtted ja plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse institutsioonide kontroll ja vahendid, mida kasutatakse lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;
(3) põhimõtted ja plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse institutsioonide kontroll ja vahendid, mida kasutatakse rajatise seire ja hoolduse tagamiseks ning lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 7a (uus)
(7a) artikli 10 lõike 1 a punktis a osutatud kulude hindamise ja vastavate reservide arvestamise meetodite kirjeldus;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 8
(8) ettenähtud ajakava kohaseks programmi kulude katmiseks jõustatud rahastamiskava(de) kirjeldus.
(8) artikli 10 lõike 1 a punkti b kohaselt eraldatud vahendite koosseisu ja haldamisega seotud valikute ning jõustatud rahastamiskava(de) kirjeldus, tagamaks et kõik programmi kulud kaetakse ettenähtud ajakava kohaselt ning järgitakse rangelt „saastaja maksab” põhimõtet;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 8a (uus)
(8a) siduvad ja kontrollitavad tähtajad riiklike programmide rakendamiseks ning punktides 1–8 nimetatud nõuete järgimiseks;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – punkt 8b (uus)
(8b) haridus- ja kutseõppekavad, mille eesmärk on säilitada ja arendada edasi ekspertteadmisi ja oskusi, mis on vajalikud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3a (uus)
(3a)  Komisjon kontrollib liikmesriikide riiklike programmide rakendamisel tähtaegade järgimist vastavalt artikli 14 lõikele 8a.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4
(4)  Komisjon võtab arvesse liikmesriigi selgitused ja edasiliikumise riikliku jäätmekäitluse programmi alal, kui ta teeb otsuse Euratomi rahalise või tehnilise abi eraldamise kohta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või käitlemistegevuse jaoks või kujundab artikli 43 kohaselt oma arvamuse Euratomi aluslepingu investeerimisprojektide kohta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 3
(3)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrge taseme saavutamiseks hindab liikmesriik vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist ning kutsub rahvusvahelised eksperdid hindama oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust ja/või riiklikku programmi. Eksperthindamise tulemustest teavitatakse liikmesriike ja komisjoni.
(3)  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrge taseme saavutamiseks hindab liikmesriik vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist ning kutsub rahvusvahelised eksperdid hindama oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust ja/või riiklikku programmi. Eksperthindamise tulemustest teavitatakse komisjoni, kes esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse kokkuvõtlikult eksperthindamiste käigus tehtud järeldusi.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16a (uus)
Artikkel 16a

Ümberhindamine

Hiljemalt kaks aastat pärast artikli 16 lõike 3 alusel toimuvat liikmesriikidepoolset eksperthindamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles keskendutakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemispõhimõtete ümberhindamisele ning artikli 4 lõikega 3 kehtestatud ekspordisätetele. Ümberhindamisel käsitletakse eelkõige juba lõppladustatud jäätmete reversiivse ladustamise ja väljavõtmise küsimusi vastavalt selle valdkonna teadusuuringute arengutele ning teaduslikele teadmistele. Vajaduse korral järgneb aruandele käesoleva direktiivi läbivaatamine, mille eesmärk on võtta arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist puudutavaid uusimaid tehnoloogiauuringuid.

Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1
(1)  Liikmesriik jõustab käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid …… [kuupäev]. Liikmesriik teavitab neist viivitamata komisjoni. Kui liikmesriik need sätted vastu võtab, lisab ta nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.
(1)  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjoni. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
*Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
Õigusteave - Privaatsuspoliitika