Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2034(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0226/2011

Esitatud tekstid :

A7-0226/2011

Arutelud :

PV 04/07/2011 - 29
CRE 04/07/2011 - 29

Hääletused :

PV 05/07/2011 - 7.24
CRE 05/07/2011 - 7.24
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0318

Vastuvõetud tekstid
PDF 202kWORD 111k
Teisipäev, 5. juuli 2011 - Strasbourg
Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda
P7_TA(2011)0318A7-0226/2011

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2011. aasta resolutsioon energiainfrastruktuuri prioriteetide kohta aastaks 2020 ja pärast seda (2011/2034(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” (KOM(2010)0677);

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta, mis käsitleb „Energiainfrastruktuuri prioriteete aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” (SEK(2010)1395);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Energia 2020 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” (KOM(2010)0639);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Taastuvenergia: edusammud 2020. aasta eesmärgi täitmisel” (KOM(2011)0031);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Kasvuhoonegaaside heite üle 20%-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamine” (KOM(2010)0265);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (KOM(2011)0112);

–  võttes arvesse kolmandat õigusaktide paketti energiavaldkonna siseturu kohta, mis on koondatud pealkirja „Euroopa varustamine energiaga: tõeline turg kindlate tarnetega”(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid(3);

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (KOM(2011)0021);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsust nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(4);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele(5);

–  võttes arvesse komisjoni aruannet üleeuroopaliste energiavõrkude rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2009 (KOM(2010)0203);

–  võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele(6);

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Võrkude ühendamise prioriteetplaan” (KOM(2006)0846);

–  võttes arvesse 13. juuli 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ(7);

–  võttes arvesse 13. juuli 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ(8);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010 resolutsiooni uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta(9);

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2010 resolutsiooni energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta(10);

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta(11);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 170, mille kohaselt aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0226/2011),

A.  arvestades, et meie peamised energiaga seotud probleemid on kliimamuutustega võitlemine, energiajulgeoleku ja -sõltumatuse tugevdamine üldise energiatarbimise vähendamise, samuti fossiilsete kütuste impordi ja neist sõltumise vähendamise teel, energiapakkujate ja energiaallikate mitmekesisemaks muutmise teel, konkurentsivõimelise energia siseturu saavutamine ning üldise juurdepääsu tagamine säästvale, vastuvõetava hinnaga, turvalisele ja tõhusale energiale;

B.  arvestades, et ELi taseme ühine energiapoliitika on ehitatud energiatoodete ja –teenuste katkematu füüsilise kättesaadavuse tagamise eesmärgi ümber turul hindadega, mis on kõigi (era- ja tööstus)tarbijate jaoks taskukohased;

C.  arvestades, et on vajalik tagada tarnekindlus ja solidaarsuse konsolideeritus liikmesriikide vahel olukordades, kus liikmesriik on sattunud energiakriisi;

D.  arvestades, et Lissaboni leping on konkreetne õiguslik alus ELi energiapoliitika arendamiseks, mis edendab ELi muude energiapoliitika ja solidaarsuse eesmärkide (energiaturu toimimine, energiatõhusus ja taastuvenergia, tarnekindlus ning energiaallikate ja tarneviiside mitmekesistamine) saavutamiseks vajaliku energiavõrkude vahelise ühenduse väljatöötamist liikmesriikide ja piirkondade vahel);

E.  arvestades, et puudujäägid liidu energiainfrastruktuuri õigeaegse kaasajastamise, uuendamise, omavahelise ühendamise ja kohandamise osas säästvama ja tõhusama energiatootmise, ülekande ja -tarbimise mudeli saavutamiseks võivad ohustada võimet saavutada energia- ja kliimaeesmärgid – eelkõige taastuvate energiaallikate integreerimise eesmärk – 2020. aastaks ning õõnestada ELi pikaajalist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 2050. aastaks 80 kuni 95% võrra;

F.  arvestades, et infrastruktuuri tehtavate investeeringute kavandamist ja sellega seotud otsuseid peavad toetama pikaajalised stsenaariumid, mille puhul võetakse arvesse oodatavaid saavutusi ja täiendavaid tehnika arengust tulenevaid vajadusi;

G.  arvestades, et taastuvate energiaallikate edasine integreerimine eeldab mõningate kohanduste tegemist Euroopa energiainfrastruktuuris nii ülekande kui ka jaotuse tasandil;

H.  arvestades, et konkurentsivõimeliste energiahindade, varustuskindluse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks ning taastuvenergia tõhusaks suurmahuliseks kasutuselevõtmiseks on vajalik avatud, läbipaistev, integreeritud ja konkurentsivõimeline ELi energiaturg, ning arvestades, et sellise turu saavutamine on endiselt oluline väljakutse kõikidele liikmesriikidele;

I.  arvestades, kui oluline on olemasolevaid õigusakte rakendada õigel ajal ja täielikult, sealhulgas teha regulatiivset tööd, mida nõuab kolmas energiaturu pakett, ja asjakohaselt teavitada energiainfrastruktuuri tehtavatest investeeringutest kuni Euroopa Kohtu otsuse(12) langetamiseni, et oleks ülevaade võimalikest lünkadest nõudluses ja pakkumises ning samuti investeerimistakistustest;

J.  arvestades, et liikmesriikidevaheline ühendusvõimsus on ühes kolmandikus liidust endiselt ebapiisav, pidades silmas 2002. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud 10% ühendumiseesmärki, ning arvestades, et teatavad piirkonnad on endiselt isoleeritud ja sõltuvad ainsast varustajast, mis takistab turgude, likviidsuse ja energiavoogude tegelikku integreerimist;

K.  arvestades, et energiainfrastruktuuride puhul tuleks arvesse võtta looduslike saarte ja äärepoolseimate piirkondade, nagu Kanaari saared, Madeira, Assoorid ja Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad, erinõudeid;

L.  arvestades, et Kagu-Euroopa energiatransiidivõrgustik ei ole nii tihe kui ülejäänud mandril;

M.  võttes arvesse, et alternatiivsed tarne- ja transiitmarsruudid ning uued ühendused on olulised liikmesriikidevahelise solidaarsuse toimimise tagamiseks;

N.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele lõpetamata projektidele, mille EL on valinud prioriteetseteks projektideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsusele nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta;

O.  arvestades, et kolmanda energiapaketiga on loodud õigusraamistik, mis peaks parandama konkurentsi energiaturul;

P.  arvestades, et praegu planeeritavad energiainfrastruktuurid peavad olema kooskõlas turu vajadustega ja ELi pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkidega ning nende rakendamisega liikmesriikide erinevates energiapoliitikates, seades esikohale need energiaallikad, millega ei kaasne ühiskondlikku ja keskkonnaalast kulu;

Q.  arvestades, et gaasi ja elektrienergia sektoris on vaja suurendada läbilaskevõimesse tehtavaid investeeringuid, pidades samal ajal silmas ELi nn 20-20-20 energiaeesmärke ja uut 2020. aasta järgset väga vähese CO2-heitega energiakeskkonda;

R.  võttes arvesse, et energiainfrastruktuuri ehitamine on Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega;

S.  arvestades, et energiatõhusus on võimas ja kulutõhus vahend jätkusuutliku energiatuleviku saavutamiseks; kahandades nõudlust, võib see ka vähendada sõltuvust impordist ja tööstusettevõtete ümberpaigutamist kasvavate kulude tõttu; arukate investeeringutega olemasolevasse ja uude infrastruktuuri võib see vähendada riiklike ja erainvesteeringute vajadust energiainfrastruktuur;

T.  arvestades, et arukad võrgud on oluline võimalus luua tõhus seos energiatootmise, energiaülekande, - jaotamise ja lõppkasutajate vahel, võimaldades ratsionaalset energiatarbimist ja suurendades seeläbi energiatõhusust;

U.  arvestades, et gaasisüsteemide vahelise ühendusvõimsuse suurendamine põhja-lõuna koridori edelateljel annab võimaluse kaasata nii veeldatud maagaasi impordi suutlikkuse kui ka Pürenee poolsaare maa-aluse säilitamise suutlikkuse ELi tarnekindluse tagamisse ning on samas oluliseks etapiks tõeliselt integreeritud energia siseturu loomisel;

V.  arvestades, et pikad loamenetlused ja koordinatsiooni puudumine haldusorganite vahel võivad põhjustada pikki viivitusi ja lisakulusid, eriti piiriülestes projektides;

W.  arvestades, et pikalevenivaid loamenetlused ja kulude jaotamise metoodika puudumine, samuti tulude ja kulude piiriülest jagamist käsitlevate instrumentide puudumine on piiriüleste infrastruktuuriprojektide arendamisel peamisteks takistusteks;

X.  arvestades, et tagada tuleb kvaliteetne avalik arutelu ning et tuleb täiel määral arvesse võtta Euroopa keskkonnaalaseid õigusakte;

Y.  arvestades, et seadusandjatel on oluline osa tarbijatele suunatud, integreeritud ja konkurentsivõimelise energia siseturu loomisel;

Z.  arvestades, et vastavalt komisjoni teatisele „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” on kümne aasta jooksul vaja leida 200 miljardit eurot, et rahastada energiainfrastruktuuride vajadusi; ning arvestades, et pool sellest summast peab tulema liikmesriikidelt;

AA.  arvestades, et turupõhised vahendid ja põhimõte, et kasutaja maksab, jäävad energiainfrastruktuuri rahastamise aluseks, ning arvestades, et teatavaid projekte, mis ei pruugi olla äriliselt elujõulised, rahastatakse piiratud määral riigi eelarvest, kuid läbipaistval moel ja üksikjuhtumipõhiselt, kaitstes samal ajal võrdseid võimalusi Euroopa energiaturul, tagades varustuskindluse, vältides seejuures turu moonutamist ja edendades taastuvenergia tõhusat integreerimist;

AB.  arvestades vajadust viia võimalikult kiiresti ellu ulatuslikke investeeringud;

AC.  arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsat rolli energiavaldkonna peamiste osalejatena, pidades silmas nende kohustusi seoses paljude tegevustega, mis on seotud territooriumi planeerimise ja majandamise, lubade andmise, suurte infrastruktuuriprojektidega seotud litsentside andmisega, investeeringute, riigihangete, tootmise ning tarbijatele lähedal olemisega;

Energiainfrastruktuuri strateegiline planeerimine

1.  Rõhutab asjaolu, et riigiasutustel lasub üldine vastutus teenida üldsuse huvisid, täites ühiskondlikud ja keskkonnaalased eesmärgid, kuid peamine vastutus energiainfrastruktuuri arendamise eest peaks lasuma nõuetekohaselt reguleeritud turul;

2.  rõhutab, kui oluline on olemasolevaid õigusakte rakendada õigel ajal, korrektselt ja täielikult, sealhulgas teha kolmanda energiaturu paketiga nõutavat regulatiivset tööd, et saavutada integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa siseturg hiljemalt 2014. aastaks;

3.  rõhutab vajadust rakendada praegust poliitikat ja määruseid, et olemasolev energiainfrastruktuur oleks Euroopa tarbija jaoks paremini kasutusele võetud; kutsub komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit üles teostama „kasuta või kaota” põhimõttel põhinevate eeskirjade rakendamise üle riiklikul tasandil rangemat kontrolli;

4.  on seisukohal, et uute infrastruktuuride eeliste täielikuks ärakasutamiseks on vaja ELi-ülest lähenemist, mis töötatakse välja koostöös kõikide sidusrühmadega, ning rõhutab vajadust töötada välja täielikult ühtlustatud meetod, mis oleks vastavuses siseturu arengu ja eeskirjadega, infrastruktuuriprojektide valimiseks; on seisukohal, et see meetod peaks võtma arvesse Euroopa ja piirkondlikke perspektiive, et kõrvaldada ebavõrdsus ja optimeerida sotsiaalmajanduslikke ning keskkonnamõjusid;

5.  rõhutab, et energiainfrastruktuuri projektide kavandamine peab toimuma täielikus kooskõlas ettevaatuspõhimõttega; iga üksiku tegevuskava puhul tuleb läbi viia põhjalik keskkonnamõju hindamine, mille juures võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke keskkonnatingimusi;

6.  rõhutab ELile energiavarustuskindluse piisava taseme tagamise ja ELi väliste energiatarne ja –transiidi riikidega soodsate suhete välja arendamise vajadust, tehes koostööd seoses piirkondlike ja ülemaailmsete energiavarustuse transpordisüsteemidega;

7.  rõhutab, et 2020. aasta energiainfrastruktuuri hindamiseks kasutatav lähtestsenaarium peab olema läbipaistev ja kooskõlas üldise energiapoliitika eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 194, ja ELi 2050. aasta teetähiste ning muude ELi poliitika valdkondandega (nt transport, hooned ja heitkogustega kauplemise süsteem), energiatõhususe poliitikaga 20% energiasäästu eesmärgi täitmiseks (eriti eelseisva energiatõhususe kava (EEAP) rakendamisega), tehnoloogilise arengu – eeskätt taastuvenergia aspektist – ja elektrisõidukite suureneva osatähtsuse potentsiaalse mõjuga, samuti arukate elektrivõrkude kasutuselevõtu ja arukate linnade algatuste elluviimise potentsiaalse mõjuga;

8.  toetab innovatsioonipartnerluse „Aruka energiakasutusega linnad” kiiret rakendamist ning õhutab asjaomaseid partnereid paremini edendama ja kasutama JESSICA ja Elena algatuste võimalusi aidata linnadel ja piirkondadel rakendada elujõulisi investeeringuprojekte energiatõhususe, energia põletamise ja taastuvenergia ning säästva linnatranspordi valdkonnas; juhib veel tähelepanu piiriülese rahastamise võimalustele koostöös naaberriikidega Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) raames;

9.  toonitab, et tähtsuse järjekorras ja kulutasuvuse huvides tuleb teha kindlaks, millal võiks infrastruktuuri minimeerida energiatõhususe poliitika abil, millal olemasolevat riiklikku või piiriülest infrastruktuuri saab uuendada või ajakohastada ning millal on vaja uut infrastruktuuri, mille saaks ehitada olemasoleva energia- või transpordiinfrastruktuuri kõrvale;

10.  leiab, et energiatarbimist ja heitgaaside vähendamist ning energiatõhususe parandamist on võimalik saavutada rakendades hoonetes ja transpordisektoris energiatõhususe suurendamise programme;

11.  rõhutab võimalike lõhede tuvastamise tähtsust energia nõudluse ja pakkumise vahel tulevikus, samuti võimalikke tootmis- ja edastusinfrastruktuuris esilekerkivaid puuduseid;

12.  rõhutab Euroopa siseturu kujundamise ühtlustamise ja Euroopa üldiste infrastruktuuriskeemide arendamise tähtsust, selleks, et kindlustada Euroopa telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine ja võrkude sidumine ühendusse mittekuuluvate riikidega;

13.  on seisukohal, et elektriinfrastruktuuri arendamine ELi ja kolmandate riikide ning mõnel juhul ka olemasoleva elektriinfrastruktuuri vahel, võib tekitada süsinikulekke riski või selle riski suurenemise kohtades, kus see juba on olemas; kutsub komisjoni üles seda võimalust hindama ja looma vajaduse korral meetmeid, mille järgi võiks EL seda tõhusalt käsitleda, näiteks nõudes vastavust ELi direktiivile 2009/28/EÜ taastuvenergia kohta;

14.  kutsub seega võrguettevõtjaid, reguleerivaid asutusi, sealhulgas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, ja komisjoni üles tegema koostööd kolmandate riikide võrguettevõtjate ja ametiasutustega, et luua vajalikud tingimused ELi ja kolmandate riikide elektriinfrastruktuuride vahelise ühilduvus ja stabiilsuse tagamiseks, et edendada liikmesriikide energiajulgeolekut;

15.  rõhutab, et tuleks keskenduda mitte ainult piiriülestele projektidele, vaid ka sisemistele ülekandesüsteemidele, mis on aitavad väga oluliselt kaasa energiaturgude integreerimisele, taastuva energia ja süsteemide kindlusele, energiaenklaavide kaotamisele ja kitsaskohtade leevendamisele ning mõjutavad Euroopa energiasüsteemi tervikuna; rõhutab, kui tähtis on tagada, et võetaks vajalikul määral arvesse kaugemaid piirkondi ja nende kohalikke vajadusi;

16.  rõhutab vajadust uue infrastruktuuri järele, mis teeb panuse energiaenklaavide ja ühest pakkujast sõltumise kaotamisse, ning parandab varustamise turvalisust;

17.  rõhutab, et ELi liikmesriikide ükski piirkond, kaasa arvatud saarealad, ei tohiks pärast 2015. aastat jääda eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega tunda muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine;

18.  väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle edendada piirkondlikku koostööd ning nõuab sellistele piirkondlikele algatustele täiendavaid juhiseid;

19.  juhib tähelepanu võimalustele, mida olemasolevad ELi piirkondlikud koostööalased kokkulepped endast piiriülese energiainfrastruktuuri projektide arendamisele ja tihendamisele kujutavad, eriti seoses taastuvenergiaga, ning nõuab tungivalt, et asjaomaseid piirkondliku koostöö vahendeid (EUREGIO, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR)) kasutataks antud eesmärgil;

20.  asub seisukohale, et piirkondlikke algatusi tuleks laiendada ja edasi arendada, kuna nad seostuvad kõige lähedamalt viisiga, kuidas energiasüsteemid individuaalsetes piirkondades toimivad (nt piirkondlike energiaallikate struktuur, tuuleenergia, võrgupiirangud ja energiaallikate kättesaadavus);

21.  rõhutab, et koostöö omavalitsuste ja piirkondade vahel riiklikul ja Euroopa tasandil annab panuse energiaenklaavide kaotamisse, energia siseturu teostumisele ning energiainfrastruktuuri projektide rakendamisele; on arvamusel, et Euroopa territoriaalse koostöö ühtekuuluvuspoliitikat käsitlev eesmärk ning makropiirkondlikud strateegiad võivad suurendada koostöövõimalusi piiriüleste projektide jaoks eesmärgiga saavutada alternatiivsete kohalike ja piirkondlike energiaallikate ja suurte energiavõrkude tõhus ja arukas sidusus; rõhutab, et infrastruktuuriprojektide nõuetekohase koordineerimisega saab tagada parima võimaliku kulude ja tulude suhte ning ELi fondidest tehtud kulutuste suurima tõhususe; on siiski seisukohal, et soovitav on parandada piirkondlikku koostööd, eelkõige Euroopa piirkondades kindlaksmääratud prioriteetide sidususe osas;

22.  palub komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada meetmed, mis tagaksid, et põhivõrguettevõtjatel oleks stiimul uurida võimalikke võrkudevahelisi ühendusi piirkondlikust või Euroopa perspektiivist lähtudes ning, et nende investeerimisplaanid põhineksid pigem energia ühenduste sotsiaal-majanduslikel mõjudel kui projekti säästlikkusel ja seega vältides edastusmahu alainvesteerimist;

23.  kutsub komisjoni üles esitama 2011. aasta lõpuks ettepanekud, kuidas lahendada Euroopa koordinaator Wilhelm Adamowitschi kolmandas aastaaruandes (15.11.2010) kirjeldatud probleemi seoses eesmärkidevaheliste vastuoluga näiteks uue infrastruktuuri ehitamise hädavajalikkuse ja rangete keskkonnakaitsealaste õigusaktide vahel;

24.  nõuab tungivalt, et piiriüleste projektide ehitamisel või arendamisel peetaks kinni rahvusvahelistest konventsioonidest, nagu Espoo konventsioon, ning osutab tihedama koostöö vajadusele energiavõrkude väljaehitamisel ja seda eriti Venemaa ja Valgevene ning Baltimaade vahel, kasutada selleks intensiivsemalt ka ELi ja Venemaa vahelist energiaalast dialoogi, eriti silmas pidades ELi liikmesriikide ja piirkondade energiajulgeolekut;

25.  toetab komisjoni otsust rakendada „stressitestide” kasutuselevõtmist Euroopa tuumaelektrijaamades; arvab, et tulevaste õigusaktide algatamise tulemusena moodustatav tuumaohutusalane ühine raamistik on hädavajalik, et jätkuvalt turvalisuse standardeid Euroopas parandada;

26.  märgib, et energiainfrastruktuuriga seostuvad märkimisväärsed ohud, mis on seotud näiteks käitamisega (ülekoormused, varustuse pidevus), loodusnähtustega (maavärinad, üleujutused), keskkonnaga (keskkonnareostus, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine) või on inimtekkelised/poliitilised (ohutus, terrorism); seetõttu nõuab, et arukate võrkude arendamise otsuseid rakendataks nii, nagu on ette nähtud elutähtsaid infrastruktuure käsitlevas direktiivis 2008/114/EÜ; teeb liikmesriikidele ettepaneku koostada otsuste hõlbustamiseks ette riskide kaart ning jälgida arukate võrkude rakendamise tulemusi, et parandada võrkude ühenduvust;

27.  kutsub komisjoni üles hindama energiainfrastruktuuride prioriteetide hulka projektide lisamise võimalust, mis suurendaksid olemasolevate Euroopa suurte energiainfrastruktuuride turvalisust ja kindlust (gaasi- ja õlitorujuhtmed, elektrivõrgustikud, tuumaelektrijaamad, maagaasi veeldusjaamad jne) õnnetusjuhtumite, looduslike või inimtegevusest tingitud katastroofide vastu;

Põhjalik infrastruktuuri arendamise stsenaarium

28.  on seisukohal, et liiduülese võrgu kümneaastases arengukavas nimetatakse asjakohased elektri- ja gaasiinfrastruktuuri projektid, ja arengukava peaks aitama seada prioriteete Euroopa huvides olevate projektide valimiseks, et saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärgid siseturu toimimist häirimata; on sellega seoses seisukohal, et telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist peaks arvestama samal tasandil 20-20-20 eesmärkidega ja seega peaks liiduülese võrgu kümneaastast arengukava võtma kui võrkude vastastikuse sidumise 10% vastavuse jälgimise vahendit;

29.  kutsub komisjoni seoses ELi tulevase elektri- ja gaasiinfrastruktuuri planeerimise parema juhtimise tagamisega üles esitama konkreetse ettepaneku läbipaistvuse ja avalikkuse osalemise parandamiseks ELi prioriteetide määratlemisel, kaasates selleks laiemalt sidusrühmi, mis hõlmaksid näiteks energiasektorit, sõltumatuid eksperte, tarbijaorganisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone; on seisukohal, et tehniliste planeerimisandmete avaldamine on võti sellise osalemise tagamiseks;

30.  arvab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata ELi energiainfrastruktuuri omandilisele kuuluvusele välisfirmade või nende tütarettevõtete poolt ilma läbipaistva juhtimisstruktuurita ja lubamatu mõjuga välisriikide valitsuste poolt; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid vastavate õiguslike ja institutsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamiseks, eriti seoses ligipääsuga ELi avaliku sektori vahenditele;

31.  on seisukohal, et liiduülese võrgu kümneaastane arengukava peaks aitama kaasa Euroopa pikaajalises planeerimisperspektiivis Euroopa gaasitranspordi ja elektriülekande infrastruktuuri arendamise libisevale programmile ning võttes arvesse kolmanda siseturupaketi kehtivaid eeskirju, peaksid seda jälgima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ja komisjon;

32.  rõhutab, et nn alt üles meetod vajab hästi struktureeritud Euroopa perspektiiviga nn ülalt alla meetodit;

33.  rõhutab, et taastuvenergia tõhusa ja aruka ülekande ja jaotamise infrastruktuuri loomise edendamine ning elektrienergia uute kasutusviiside, eelkõige elektri- või elektrivõrgust laetavate hübriidsõidukite integreerimine on üldiste energiaeesmärkide edukaks saavutamiseks otsustava tähtsusega; tunneb heameelt, et tulevane Euroopa supervõrk ja Firenze foorumil heakskiidetud katseprojektid on seatud prioriteediks; palub komisjonil konsulteerida kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et kiirendada elektrikiirteede määratlemist integreeritud, ühendussõlmedel põhineva infrastruktuurina, et optimeerida ühenduvust, süsteemi vastupidavust ja käitamise paindlikkust ning vähendada kulusid, jätmata välja ühtki ulatuslikku Euroopa geograafilist territooriumi, ning esitada Euroopa Parlamendile 2014. aasta keskpaigaks kava, milles käsitletakse võimalikult põhjalikult taastuvenergia ülekandmisest tulenevaid erivajadusi;

34.  tuletab meelde, et saare- ja mägipiirkondadele omased geograafilised takistused raskendavad nende piirkondade ELi energiavõrku integreerimist; palub sellega seoses, et komisjon võtaks arvesse piirkondade olukordade mitmekesisust ning pööraks erilist tähelepanu geograafiliste ja demograafiliste iseärasustega piirkondadele, nagu saared, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, et saavutada energiaallikate suuremat mitmekesistamist ja taastuvenergia edendamist, vähendades sõltuvust välistest energiaallikatest; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks oma energiainfrastruktuuride prioriteetide hulka 2020. aastaks saarte energiasüsteemide eriolukorra;

35.  rõhutab, et energiainfrastruktuuride ning nende suhte osas mereala ruumilise planeerimise raamistikuga on vaja poliitika läbivat sidusust, millest võiks olla kasu ka suurte avamere tuuleparkide projektide lülitamisel üldisesse strateegiasse;

36.  tuletab komisjonile siiski meelde, et igale liikmesriigile tuleks anda nii julgeoleku- kui ka majanduslikel põhjustel toetust, et ta oleks nii säästva energia tootja kui ka tarbija;

37.  on arvamusel, et piirkondliku elektritootmise arendamine on oluliseks energia isevarustuse tagamise vahendiks Euroopa eri osades, eriti Läänemere piirkonnas, mis on jätkuvalt isoleeritud ja sõltuv ühest tarneallikast; märgib, et piirkondades on võimalik kasutusele võtta mitmesuguseid ressursse, sealhulgas loodusressurssidest tulenevaid võimalusi, ja et eesmärk tulevikus peaks olema nende ärakasutamine täiel määral, et energiatootmist mitmekesistada;

38.  kinnitab tõhusa gaasiinfrastruktuuri tähtsust tarnete mitmekesistamise ja varustuskindluse parandamisel ning energia siseturu toimimise parandamisel, vähendades sellega energiasõltuvust ja respekteerides samas vajadust energiasektori heitkoguseid 2050. aastaks drastiliselt vähendada; rõhutab, et gaasiinfrastruktuuri valdkonnas on vaja paindlikkusnõudeid täiendavalt ja õigesti rakendada, eriti selleks, et tagada energiavoogude tagasisuunamine ja võrkude omavahelised ühendused, ning rõhutab, et tuleks välja arendada gaasiinfrastruktuur, võttes täiel määral arvesse veeldatud maagaasi / surumaagaasi terminalide, transpordilaevade ning hoidlate panust, samuti biomassi ja biogaasi arendamist;

39.  pooldab komisjoni avaldust, et maagaasil saab olema tähtis roll varukütusena; rõhutab siiski, et varustuskindluse tagamiseks peavad ka muud energiakandjad ja energiasalvestuse rajatised seda rolli täitma; rõhutab asjaolu, et mitmekesine energiaallikate jaotus jääb ka edaspidi kindla ja kulutõhusa energiavarustuse aluseks;

40.  märgib, et erinevalt kõikidest muudest infrastruktuuriinvesteeringutest, mida EL kavatseb ergutada, loetakse gaasiühendusi ja –hoidlaid 2009. aasta gaasi varustuskindluse määruse kohaselt kohustuslikuks infrastruktuuriks; palub komisjonil hinnata, kas 2009. aasta määruse kohaselt nõutavad infrastruktuuri parendused vajavad mõningast ELi-poolset rahastamist;

41.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks ebatraditsioonilisi gaasiallikaid, võttes arvesse õigusküsimusi, olelusringi hindamist, olemasolevaid reserve, keskkonnamõju ja majanduslikku elujõulisust; palub komisjonil primaarsete energiaallikate võrdse ja läbipaistva kohtlemise põhimõtte alusel põhjalikult hinnata, millised on ebatraditsiooniliste gaasiallikate ELis võimalikud eelised ja riskid ELis;

42.  on seisukohal, et kuigi CO2-heidete vähendamine majanduses toob kaasa fossiilse energia kasutamise järkjärgulise vähenemise, jääb nafta paljudeks aastateks ELi energiavarustuse märkimisväärseks osaks ning seetõttu tuleb üleminekuperioodil säilitada Euroopa konkurentsivõimeline nafta transpordi ning rafineerimise infrastruktuur, et tagada toodete kindel ja taskukohane tarnimine ELi tarbijatele;

43.  rõhutab põllumajanduse valdkonna ja maapiirkondade väikesemahuliste energiaallikate infrastruktuuri integreeritud planeerimise tähtsust eesmärgiga edendada detsentraliseeritud energiatootmist, turul osalemist ja maaelu arengut; rõhutab, et tähtis on taastuvate energiaallikate prioriteetne juurdepääs võrgule, nagu on kirjeldatud ELi direktiivis 2009/28/EÜ;

44.  juhib tähelepanu ühise põllumajanduspoliitika reformi tagajärjel tekkivale vajadusele valmistada võrk ette ja kohandada seda elektrienergia ja biogaasi tootmiseks põllumajandusest ja metsandusest pärit allikatest;

45.  on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata uutele tehnoloogilistele lahendustele, kuidas kasutada tööstuse heitenergiat, nt põletatud gaas, heitsoojus jne;

46.  rõhutab jaotustasandi infrastruktuuri tähtsust ning tootjate-tarbijate ja jaotussüsteemide operaatorite olulist rolli detsentraliseeritud energiatoodete ja nõudluspoole tõhustamise meetmete integreerimisel süsteemi; juhib tähelepanu, et nõudluse juhtimisele ja nõudluse alusel energiatootmisele kõrgema prioriteetsuse omistamine tugevdaks märkimisväärselt detsentraliseeritud energiaallikate integreerimist ning edendaks üldise energiapoliitika eesmärkide saavutamist; usub, et see kehtib ka riiklike infrastruktuuriprojektide kohta, mille positiivne mõju ulatub energia siseturu varustamise või omavahel ühendamise mõttes väljapoole riigipiire;

47.  kutsub komisjoni tungivalt üles esitama 2012. aastaks konkreetsed algatused energiasalvestusvõimaluste arendamise edendamiseks (sealhulgas mitmeotstarbelised gaasi-/vesinikuseadmed, elektrisõidukite arukad tagasisuunamisega akud, hüdroenergia hoidlad, detsentraliseeritud biogaasi hoidlad, kõrge temperatuuriga päikeseenergia seadmed, suruõhu hoidlad ja muud innovaatilised tehnoloogiad); soovib, et komisjon hindaks täiendavaid energiasalvestuse algatusi, et maksimeerida taastuvenergia integreerimist;

48.  leiab, et linnade kütte- ja jahutussüsteemide tõhususe kaasajastamine ja parandamine peab olema ELi prioriteet ning seda tuleks kajastada ja toetada seoses nii olemasolevate finantsraamistike kui tulevase finantsperspektiivi läbivaatamisega;

49.  kiidab heaks seni väljatöötatud projektid CO2 kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks; palub komisjonil koostada viivitamata vahearuanne (sh tehnilisest ja majanduslikust aspektist), milles hinnatakse kivisöel töötavatele elektrijaamadele ettenähtud ELi rahastatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eksperimentaaltehnoloogia kasutamise osas saavutatud tulemusi;

50.  nõuab tungivalt, et komisjon – koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud võrgu- ja turuoperaatoritega – hindaks kriitiliselt ja vaataks vajaduse korral läbi investeerimisvajaduste arvandmed, mis on esitatud energiainfrastruktuuri prioriteete käsitlevas teatises, eelkõige seoses nõudluse vähenemisega tulenevalt energiatõhususe meetmetest, ning palub komisjonil teavitada nõukogu ja parlamenti tõenäoliselt vajaminevatest investeeringutest;

51.  märgib, et lisaks kapitali- ja tegevuskuludele tekivad suured keskkonnakulud seoses energiainfrastruktuuri projektide ehitamise, käitamise ja dekomisjoneerimisega; rõhutab, kui oluline on arvestada neid keskkonnakulusid kulude-tulude analüüsis, mis lähtub olelusringi maksumuse lähenemisviisist;

52.  on seisukohal, et põhivõrguettevõtjatelt tuleks nõuda, et nad annaksid kõik ülekandeliinid täielikult turu käsutusse, sellega välditaks ülekandevõime tagavaraks hoidmist piirüleseks tasakaalustamiseks jms; see tuleks kehtestada siduva õigusaktiga, mis põhineb elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) välja töötatud heade tavade suunistel;

53.  toetab liikmesriikidevahelist tõhustatud koostööd, et luua piirkondlikud reguleerivad asutused mitme liikmesriigi jaoks; soosib sarnaseid algatusi eesmärgiga luua ühtsed piirkondlikud põhivõrguettevõtjad;

54.  palub, et komisjon ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet võtaksid ülesandeks luua 2014. aastaks üleeuroopaline päevaturg, see võimaldaks võimsuse vaba vahetust kõigile ülekandeühendustele riikide ja/või eri hinnapiirkondade vahel;

Arukad energiavõrgud

55.  on seisukohal, et energiainfrastruktuur peaks muutuma rohkem lõppkasutajale orienteeritumaks, keskendudes tugevalt jaotussüsteemi ja tarbimismahtude vahelisele koostoimele ja rõhutab vajadust reaalajas toimuvate kahesuunaliste võimsus- ja teabevoogude järele; juhib tähelepanu uue elektrisüsteemi eelistele, mille hulka kuuluvad tõhusad kaasaegsed tehnoloogiad, seadmed ja teenused, näiteks arukad mõõdikud, arukad võrgud ja koostalitlusvõimelised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhiselt toimivad väljund- ja nõudluspoole energiahaldusteenused, mis hõlmavad innovaatilisi ja dünaamilisi hinnakujunduse mudeleid ning tarbijatele kasulikke nõudlusele reageerimise süsteeme;

56.  rõhutab vajadust edendada kasutajasõbralike tehnoloogiate väljatöötamist ja nõudluse juhtimist, et tagada arukate võrkude tehnoloogia ja nõudlusele reageerimise süsteemide kasutuselevõtt ja tagada arukatest võrkudest maksimaalne kasu kõikidele sidusrühmadele;

57.  rõhutab, et arukate võrkude kasutuselevõtt peaks olema energiainfrastruktuuri üks prioriteete, et saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärgid, kuna see aitab integreerida taastuvate energiaallikate jagatud tootmist ja elektriautosid, vähendada energiasõltuvust, parandada energiatõhusust ja arendada elektrisüsteemi paindlikkust ning võimsust; on seisukohal, et arukad võrgud pakuvad ainulaadset võimalust edendada innovatsiooni, töökohtade loomist ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid;

58.  palub komisjonil hõlbustada ulatuslike arukate võrkude tutvustamisprojektide käivitamist, sest see on parim viis hinnata Euroopa ühiskonnale kaasnevaid kulusid ja tulusid; märgib, et kõnealusteks projektideks vajalike investeeringute riski jagamiseks on vaja rahastamist riiklikest vahenditest avaliku ja erasektori partnerluse raames, mida võimaldab hästi Euroopa elektrivõrgu algatus (EEGI);

59.  märgib, et arukad võrgud on elektritootmise ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühendamise tulemus ja seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nende kahe sektori koostööle, näiteks seoses raadiospektri tõhusa kasutamisega kogu Euroopas ja aruka energia ülesannetest arusaamine tulevase asjade interneti kavandamisel; palub komisjonil välja töötada teemaga seotud üksuste (teadustöö peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, infoühiskonna ja meedia peadirektoraat) koostöökava, et tagada arukate võrkude kasutulevõtmiseks ja käitamiseks kõige sidusam ja tõhusam viis, mis on energeetikapoliitikaga seotud tegevuse põhialus;

60.  palub komisjonil hinnata, kas arukate energiavõrkude rakendamiseks läheb energia siseturu kolmanda paketi eeskirjade raames vaja täiendavaid seadusandlikke algatusi; Peab vajalikuks, et hindamisel võetaks arvesse järgmisi eesmärke: i) piisava avatud juurdepääsu kindlustamine operatiivsele teabele ning selle jagamine osalejate ja nende füüsiliste liidestega; ii) hästitoimiva energiateenuste turu loomine; ning iii) võrgusüsteemi ettevõtjatele sobivate stiimulite pakkumine arukate energiavõrkude arukatesse tehnoloogiatesse investeerimiseks;

61.  nõuab aruka energiavõrgu ühise Euroopa strateegiaga seoses suuremat tähelepanu pööramist jaotusvõrgu läbilaskevõime ja tarbimise vastastoimele ja märgib, et nagu Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta kohtumise järeldustes rõhutatakse, tuleb arukate energiavõrkude tehnilised normatiivid vastu võtta hiljemalt 2012. aasta lõpuks;

62.  rõhutab, et võrgud tuleks kohandada uute liitujate jaoks, et hõlbustada uute väiksemahuliste tootmisallikate teket, nagu majapidamised ja VKEd;

63.  on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuse seitsmendas ja kaheksandas raamprogrammis tuleks ühe prioriteedina luua arukate võrkude tehnoloogia valdkond seoses elektriautode laadimise infrastruktuuriga, et detsentraliseeritud, kahesuunaline energiavõrk selles valdkonnas kiiresti kasutusele võtta;

64.  märgib, et tarvis oleks luua stabiilne õigusraamistik, mis toetaks suuri investeeringuid, mida Euroopas on vaja arukate võrkude rajamiseks;

65.  rõhutab, et esmatähtsaks tuleb pidada arukate võrkude standardimist ja koostoimimisvõimet; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid koos Euroopa ja rahvusvaheliste standardimisasutuste ja tööstusega tööd elektrisõidukite, laadimise infrastruktuuri ning arukate võrkude ja arukate arvestite tehniliste ja ohutusstandardite osas, eesmärgiga lõpetada see töö 2012. aasta lõpuks; rõhutab, et need tehnoloogiad peaksid põhinema avatud rahvusvahelistel standarditel, et tagada nende kulutasuvus, see suurendaks süsteemide koostoimimisvõimet ning annaks tarbijatele valikuid lahenduste osas;

66.  tõdeb, et standardimistöö arukate arvestitega on käimas vastavalt standardile M/441, mille Euroopa Komisjon on väljastanud Euroopa standardiorganisatsioonidele (CEN, CENELEC ja ETSI), ning rõhutab, et arukate arvestite tehnilistes standardites tuleks arvesse võtta järgmiseid lisafunktsioone, mis on kindlaks määratud CEN/CENELEC/ETSI arukate arvestite koordineerimisrühma aruandes:

   kauglugemine või metroloogilised registrid;
   kahesuunaline kommunikatsioon;
   parema tarifitseerimise/ettemakse tugi;
   varustatuse kaugvõimaldamine ja mittevõimaldamine, võimsuse piirangud;
   kommunikatsioon kodudes ja hoonetes asuvate individuaalsete seadmetega ja vajaduse korral nende otsene kontrollimine;
   teabe edastamine interneti/veebiportaali kaudu kodusele kuvarile;

67.  mainib tunnustavalt tööd, mida teeb Euroopa elektrivõrgu algatus ja Euroopa Komisjoni arukate energiavõrkude töökond; kutsub komisjoni üles võtma igati arvesse nende järeldusi, mis käsitlevad arukate võrkude jaoks vajalikke õigusakte, mis võetakse vastu 2011. aasta esimesel poolaastal;

68.  rõhutab, et arukate arvestite eesmärk on anda tarbijatele võimalus tõhusalt jälgida ja kontrollida oma energiatarbimist;

69.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid on juba kohustatud võtma 2020. aastaks arukad arvestid kasutusele vähemalt 80% lõpptarbijate puhul, ning juhib tähelepanu, et vaheeesmärgiks on jõuda 2015. aastaks nii kaugele, et 50% majapidamistes oleks paigaldatud arukad arvestid, nagu nähakse ette Euroopa uue digitaalse tegevuskavaga;

   70. rõhutab, et liikmesriigid peaksid toetama paljusid kodutarbijatele suunatud pilootprojekte, et suurendada avalikkuses toetust sellele vahendile ning edendada innovatsiooni, nagu on ette nähtud kolmandas energiaturu paketis; Palub komisjonil kolmandas energiapaketis ette nähtud hindamiste põhjal esitada täiendavad meetmed, et tagada aastaks 2014 arukate arvestite paigaldamine kõikidele äriklientidele, tehes ajutise erandi mikroettevõtetele; nõuab, et kehtestataks vastavalt praegusele ELi õigusele selged eeskirjad turvalisuse, privaatsuse ja andmekaitse osas;
   71. rõhutab, et energia haldamise seadmete, eriti arukate arvestite paigaldamisest eraklientidele peab lõpptarbijatele olema otseselt ja selgelt kasu; Rõhutab, et tarbijad peavad olema oma energiatarbimisest informeeritud, et kaasata neid aktiivselt energia säästmisse, ning nõuab erilise tähelepanu pööramist teadlikkuse tõstmise kampaaniatele, koolitusvõimalustele, selgetele arvetele, kulutasuvuse tagamisele ning kasutajasõbralike tehnoloogiate edendamisele;
   72. rõhutab sellega seoses teadus- ja uuendustegevuse toetamise ülimat tähtsust, mida peab omakorda toetama aktiivne rahastamispoliitika, sealhulgas selliste veel välja arendamata uuenduslike vahendite kasutamine nagu innovatsiooni rahastamise Euroopa fond või Euroopa patendifond;
   73. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et valida arukatele elektriarvestitele ja võrkudele standardne litsentsitud raadiospektri sagedusala;
   74. nõuab tungivalt, et komisjon hindaks tihedas koostöös Euroopa andmekaitseinspektoriga vajadust täiendavate andmekaitsealaste meetmete järele, eri osalejate juurdepääsuga seotud ülesandeid ja kohustusi ning andmete omamist ja käitlemist (omand, omandamine ja juurdepääs, lugemis- ja muutmisõigused jne) ja esitaks vajadusel adekvaatseid õigusaktide ja/või suuniste ettepanekuid;

Selgete ja läbipaistvate kriteeriumide määratlemine esmatähtsate projektide jaoks

75.  väljendab heameelt komisjoni määratletud esmatähtsate koridoride üle ning nõustub vajadusega optimeerida piiratud vahendeid; kordab, et kui infrastruktuuriprojektide kavandamise ja arendamise vastutus on peamiselt turul, võib EL edendada teatud projekte sellega, et annab neile üleeuroopalise tähtsuse ja eraldab mõnedele neist rahalisi vahendeid;

76.  kutsub üles selge ja läbipaistva metoodika loomisele, mille tulemusel tuvastataks ja valitaks välja prioriteetsed projektid, mis vastavad Euroopa tungivatele vajadustel; rõhutab, et Euroopa huvides olevate projektide valimisel tuleks lähtuda objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest ning kaasata kõik sidusrühmad;

77.  rõhutab, et Euroopa huvides olevad projektid peaksid andma panuse ELi energiapoliitika eesmärkidesse – siseturu väljatöötamine, energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine ning energiavarustuskindluse tugevdamine – ning peaksid andma olulise panuse järgmistes valdkondades:

   turuintegratsiooni, konkurentsi ja turu likviidsuse suurendamine ning turu kontsentratsiooni vähendamine;
   energiaenklaavide kaotamine;
   võrgukadude vähendamine, ülekande kitsaskohtade ärahoidmine – ka siseprojektide osas, kui need aitavad kaasa piiriülese seotuse loomisele – ning piiriüleste ülekannete hõlbustamine;
   ühest tarnijast sõltumise kaotamine;
   nii veoteekondade kui vahendite päritoluriikide mitmekesistamine;
   taastuvate energiaallikate integreerimine võrku ja taastuvate energiaallikate kasutuse suurendamine taastuvenergia piiramise vähendamisega;

78.  on seisukohal, et projektide prioriteetsuse põhjendamiseks tuleks arvesse võtta järgmisi kriteeriumeid:

   projektil peab olema Euroopa mõõde (ehk selge ELi avalik huvi),
   projekti vajalikkust tuleb tõendada infrastruktuuri hierarhia alusel,
   see peab olema kooskõlas kliima-, energiatõhususe ja keskkonnaeesmärkidega,
   see peab olema kooskõlas ELi pikaajalise energiapoliitikaga (võimaldades paindlikku ja multifunktsionaalset rakendamist ning vältides siduvat mõju),
   see peab olema soodsa kulude-tulude suhtega ja kulutõhus,
   see peab olema tehniliselt korrektne;

79.  on seisukohal, et võimaldamaks projekte täiendavalt prioriteetseks seada, tuleks arvesse võtta järgmisi kõlblikkuse kriteeriumeid:

   kas see edendab liikmesriikide vahelist solidaarsust,
   projektide küpsus,
   kas projektil on minimaalne keskkonnamõju,
   kas see pakub asjaomasele avalikkusele parimat lahendust;

80.  rõhutab piirkondliku koostöö olulisust kehtestatud prioriteetide kavandamisel, rakendamisel ja jälgimisel ning investeerimiskavade ja eriprojektide koostamisel; on seisukohal, et olemasolevad makropiirkondlikud strateegiad (nt Läänemere ja Doonau piirkonna strateegia) võivad olla koostööplatvormi eeskujuks energeetikaprojektide osas kokkulepete saavutamisel ja nende rakendamisel;

81.  rõhutab, et on vaja jätkata energia siseturu integreerimise suunda, edendades eelkõige projekte, mis tagaksid ühtsuse naaberriikide riiklike energiapakettide koostises;

82.  rõhutab, et tuleb kõrvaldada konkurentsitõkked ja kõikide energiainfrastruktuuride, sealhulgas kaugkütte ja -jahutuse turu vajadustest lähtuva arendamise takistused;

83.  kordab, et saarte asukohast tingitud geograafilised takistused muudavad nende integreerimise liidu energiavõrku väga raskeks ning et saartele tuleks anda erivõimalused oma energiasõltuvuse vähendamiseks kas sisemiste taastuvenergia allikate arendamise või energiatõhususe ja -säästu edendamise kaudu;

84.  rõhutab, et parandada tuleks läbipaistvust, teavitades avalikkust selgelt iga projekti eesmärgist ja tehnilisest kavandamisest; palub avalike konsultatsioonide kontekstis kontrollida kriteeriumidele vastavuse tõendite kontrollimist;

85.  on seisukohal, et tuleks toetada mitte ainult suuri infrastruktuuriprojekte, vaid ka väiksemaid projekte, millel võib olla suur lisaväärtus ja mida on võimalik kiiremini lõpule viia;

86.  palub komisjonil tagada, et Euroopa huvides oleva projekti staatuse saanud projektid vastavad nimetatud kriteeriumidele ka pärast nende heakskiitmist; on veendunud, et kui projekti tehakse suuri muudatusi, tuleks selle Euroopa huvides oleva projekti staatus läbi vaadata;

Kiire ja läbipaistev loamenetlus

87.  nõustub vajadusega tagada Euroopa huvides olevate projektide õigeaegne rakendamine ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle tõhustada ja kiirendada loamenetluse koordineerimist ja parandamist, eeldusel, et järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet ja riigi pädevust loa andmisel, et tagada, et nendes valdkondades kehtestatud tähtajad ei heidutaks erainvestorite uuenduslikkust;

88.  väljendab heameelt iga Euroopa huvides oleva projekti riikliku kontaktasutuse (koondasutuse) üle, mis on ainus haldusliides arendajate ja eri asutuste vahel, kes on autoriseerimismenetlusse kaasatud; on seisukohal, et seoses piiriüleste projektidega tuleks tagada täiendav koordineerimine riiklike koondasutuste vahel ja suurendada komisjoni rolli sellises koordineerimises; Juhib tähelepanu, et enne uute koondasutuste loomist peavad komisjon ja liikmesriikide asutused täielikult ära kasutama olemasolevad institutsioonid;

89.  rõhutab riiklik kontaktasutus peab olema sõltumatu ning vaba poliitilisest või majanduslikust mõjust; on veendunud, et Euroopa huvides olevaid projekte tuleb menetleda saabumise järjekorras ja komisjoni tulevases ettepanekus sätestatud tähtaja jooksul;

90.  rõhutab, kui oluline on projektide õigeaegne lõpetamine ja kvaliteetne dialoog sidusrühmadega; soovib, et komisjon näeks ette hoiatussüsteemi leebest kuni tõsise hoiatuseni juhuks, kui liikmesriik ei menetle loataotlust mõistliku aja jooksul ja jälgiks hoolikalt, et riiklikud haldusmenetlused tagaksid Euroopa huvides olevate projektide korrektse ja kiire rakendamise; väljendab heameelt suunavate ajapiirangute kehtestamise üle, mille jooksul asjaomased pädevad asutused peavad jõudma lõppotsuseni, kui tekivad raskused; kui selline otsus puudub, soovitab tungivalt komisjonil uurida, kas sellist viivitamist võiks mõista liikmesriigipoolse takistusena ELi energia siseturu nõuetekohasel ja kiirel rakendamisel;

91.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, kas oleks võimalik luua ühised või koordineeritud menetlused, mis kehtestaksid konkreetsed põhimeetmed (teabe regulaarne vahetamine, otsuste õigeaegne edastamine, ühised probleemide lahendamise mehhanismid jne), ning hindama vahekohtumenetluste asjakohasust lõpliku otsuse tegemise vahendina;

92.  rõhutab vajadust osalevama lähenemise järele ning märgib, et tagamaks energiainfrastruktuuri projektide parem tunnustamine kohalike elanike poolt, on vaja jagada asjakohast teavet nende projektide eesmärgi kohta ja kaasata kohalikke võimalikult varajases etapis nende projektide väljatöötamisse; nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid, tööstus, sotsiaalpartnerid ja tarbijaorganisatsioonid osaleksid kodanikuühiskonna kõikidel tasanditel Euroopa huvides olevate projektide konsultatsioonides; palub komisjonil luua konsulteerimise ja hindamise süsteem, et kindlaks teha ja levitada parimaid tavasid ja teadmisi avalikkuse toetuse kohta infrastruktuurile;

93.  võttes arvesse piirkondade säästva energeetika strateegiate olulisust nende arengupotentsiaalile, rõhutab vajadust luua platvorm piirkondades saavutatud parimate tavade levitamiseks, võttes arvesse edunäiteid neist omavalitsusüksustest ja piirkondadest, mis on spetsialiseerunud taastuvenergiale, energia säästmisele ja tõhususele; nõuab sellega seoses konsultatsioonide ja süsteemse hindamise läbiviimist, eesmärgiga määrata võimalusel kindlaks parimad tavad ja saadud teadmised seoses infrastruktuuri vastuvõtuga avalikkuse poolt ning neid jagada ja levitada;

94.  rõhutab, et tähtsaimaks ülesandeks on saavutada kohaliku üldsuse nõusolek energiainfrastruktuuri projektideks; on veendunud, et kodanike ja otsustajate nõusolek ja usaldus on saavutatav ainult otsusele eelnevate avatud ja läbipaistvate arutelude kaudu;

95.  palub komisjonil hinnata, kas kulutõhususe ja avalikkuse toetuse seisukohast tuleb eelistada praeguste energiakoridoride kaasajastamist ja uuendamist uutele koridoridele;

96.  soovitab anda rohkem teavet energiavõrkude tähtsuse kohta Euroopa Liidus; palub komisjonil kaaluda riiklikule ja kohalikule tasandile kohandatud ELi energiavõrkude teemalise teabe- ja kommunikatsioonikampaania läbiviimist;

Rahastamisvahendid

97.  märgib, et rahastamine on tsükliline ning seda tuleks vaadelda ajaloolisest perspektiivist; juhib tähelepanu asjaolule, et suur osa viimastel aastakümnetel tsentraliseeritud elektrijaamade ühendamiseks ehitatud infrastruktuurist vananeb; osutab asjaolule, et ühiskond ootab olemasoleva infrastruktuuri käigushoidmise ja uute infrastruktuuride kasutuselevõtu kulude optimeerimist avaliku ja erasektori partnerluse ning uuenduslike rahastamisvahendite arengu kaudu; rõhutab infrastruktuuri vajaduste täpse kindlakstegemise ning üleliigse tootmisvõimsuse lõksu jäämise vältimise vajadust, võttes selleks täielikult arvesse kulutõhusa energiatõhususe suurendamise võimalusi;

98.  rõhutab, et suure osa infrastruktuuriinvesteeringute kuludest peab rahastama tõhusalt toimiv turg, lähtuvalt kulude nõuetekohase jaotamise, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja kulutõhususe põhimõtetest ning kooskõlas põhimõttega „kasutaja maksab”; palub, et komisjon hindaks, kuivõrd on olemasolevad regulatiivsed stiimulid vajalike signaalide saatmiseks piisavad ning missuguseid täiendavaid meetmeid oleks vaja, sealhulgas meetmeid kulude jaotamise parandamiseks;

99.  on seisukohal, et kui puudub regulatiivne alternatiiv ja turg üksi ei suuda vajalikke investeeringuid katta, võib osutuda vajalikuks mõnede niisuguste Euroopa huvides olevate projektide ELi poolne rahastamine, mis on oma eripära tõttu äriliselt nõrgad, kuid mille arendamine on ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalik; on seisukohal, et erainvesteeringute toetamiseks võib kasutada eelarvevahendeid, luues rahastamisvahendite uuendusliku kombinatsiooni, tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi;

100.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fond osaleb suures mahus infrastruktuuriprojektide, sh energiainfrastruktuuri projektide rahastamises ning juhib tähelepanu sellele, et energiatõhususe suurendamisel ja ELi taastuvenergia eesmärkide täitmisel omab ühtekuuluvuspoliitika kohalikul ja piirkondlikul tasandil tähtsat rolli;

101.  rõhutab asjaolu, et ühtekuuluvus- ja struktuurifondid peaksid ka edaspidi jääma meie infrastruktuuriprojektides kesksele kohale; on veendunud, et mis tahes katse uute valdkondlike rahastute loomiseks ühtekuuluvuspoliitika fondidest on ekslik;

102.  palub komisjonil tagada, et infrastruktuuri-investeeringute rahastamine oleks turupõhine, et hoida ära konkurentsimoonutusi ja valesid stiimuleid investeeringuteks, ja et seega välditaks põhjendamatuid kõikumisi liikmesriikide vahel, kuid tingimusel, et kaitstakse ka avalikku huvi, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning geograafilise eripäraga piirkondades, nagu saared, mägialad ja väga madala asustustihedusega piirkonnad, tehes seda piiratud riikliku rahastamise kaudu, mis peab kaasa tooma uudse, erainvesteeringuid ärgitava finantsinstrumentide kombinatsiooni;

103.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks rahastama projekte, mis ei ole kaubanduse seisukohast atraktiivsed ega ole võimelised meelitama ligi erainvestoreid, kuid mis on olulised selleks, et ühendada ELi isoleeritud piirkonnad Euroopa elektri- ja gaasivõrkudesse Euroopa Liidus ühtse energiaturu loomise lahutamatu osana;

104.  kutsub komisjoni üles võimaldama avalikest vahenditest rahastamist üksnes liikmesriikide puhul, kes on kehtivad ELi õigusaktid, sh kolmandas siseturu paketis kehtestatud reguleerivad sätted, täies ulatuses rakendanud ning neid nõuetekohaselt kohaldavad;

105.  kutsub komisjoni üles läbi vaatama riigiabi eeskirjad seoses energiainfrastruktuuridega ning esitama vajadusel ettepanekud nende eeskirjade muutmiseks, et võimaldada riikidel edendada infrastruktuuride moderniseerimist; kutsub komisjoni üles samal ajal avaldama projektide riiklikku rahastamist ja praegusi riigiabi seadusi käsitleva suunisdokumendi, milles oleks selgelt esitatud kriteeriumid energiainfrastruktuuri riiklikuks rahastamiseks; rõhutab, et selle dokumendi peavad välja töötama energeetika, konkurentsipoliitika ja regionaalarengu peadirektoraadid ühiselt, et kõrvaldada kõik vastuolud komisjoni eeskirjades;

106.  nõuab strateegiliste eesmärkide alusel geograafilise põhimõtte arvestamist tulevaste energiatoetuste korral infrastruktuuri ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; nõuab lisaks kindlalt, et arenenud piirkonnad peaks saama täiendavaid teadus- ja arendustegevusega seotud toetusi üksnes siis, kui toetatud tegevus viiakse ellu koos vähem arenenud piirkondadega;

107.  rõhutab, et investeeringute edendamiseks nii ülekande kui jaotuse valdkonnas on vajalik stabiilne, prognoositav ja nõuetekohane õigusraamistik, mis sisaldab ka asjakohast tootlust ja stiimuleid uute infrastruktuuride loomiseks; rõhutab, et seadusandjad peaksid turustiimulite ja katseprojektide abil edendama uute tehnoloogiate rakendamist;

108.  on veendunud, et erasektori rahastamine võib aidata kaasa vajalike energiainfrastruktuuride õigeaegsele valmimisele, kuna infrastruktuuride ees seisev väljakutse on nii suur, et erasektori vahendeid tuleb rakendada korralikult ja suures ulatuses; on seisukohal, et kui erainvestorid võtavad infrastruktuuride väljakutse vastu, siis peaks komisjon kehtestama selged suunised turuosaliste ja erainvestorite osalusele nn kommertsliinides; on veendunud, et murest turu toimimisele avaldatava võimaliku mõju pärast võib üle saada, kui kommertsliinid on kohustatud kogu oma täisvõimsuse turule loovutama;

109.  rõhutab, et turupõhiseid vahendeid tuleks kasutada suurimal võimalikul määral, sh täiendada eeskirju, mis käsitlevad kulude jaotamist, projektivõlakirju, käibefonde, taastuvenergia investeerimisfonde, laenutagatisi, mittetulunduslikke riskihajutusvahendeid, avaliku ja erasektori partnerluse finantseerimise algatusi, partnerlust EIPga (parandada selle sekkumisvõimet ja kasutadaolevaid vahendeid) ning Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi tulude kasutamist taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seotud projektides, samuti teisi asjakohaseid uuenduslikke rahastamisvahendeid; palub komisjonil võtta arvesse vähemarenenud liikmesriikide rahalisi võimalusi ja turutingimusi;

110.  rõhutab, kui oluline on tihedam ja tõhusam koostöö erasektori ja finantsasutustega, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupangaga, et soodustada vajalikku rahastamist, eelkõige prioriteetsete piiriüleste projektide puhul; kutsub komisjoni üles uurima teisi uuenduslikke rahastamisvahendeid ja aitama kaasa avaliku ja erasektori partnerluste elluviimise edendamisele, mille puhul kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel tuleb pakkuda soodustusi, vajalikku õiguslikku raamistikku ja poliitilist tuge; rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tasandil tehniline abistamine ja finantskorraldus eesmärgiga toetada kohalikke osalejaid energiatõhususprojektide loomisel, nt rakendades Euroopa Investeerimispanga tehnilise abi osutamise rahastamisvahendit ELENA ja energiateenuse ettevõtja kogemust, kui tegu on energia tõhususe infrastruktuuriga;

111.  toetab Euroopa ühiste projektivõlakirjade emiteerimise ideed, et rahastada Euroopa suuri infrastruktuuriga seotud vajadusi ja struktuuriprojekte, mis sisalduvad ELi 2020. aasta strateegia tegevuskavas, sh uues energiainfrastruktuuride arengustrateegias; on veendunud, et ELi projektivõlakirjad tagaksid vajalikud investeeringud ja looksid piisava kindlustunde, et võimaldada suurtel investeerimisprojektidel saada vajalikku toetust, ning et nad muutuksid seeläbi oluliseks vahendiks riikliku toetuse võimalikult tõhusaks kasutamiseks; märgib, et kui Euroopa tahetakse rajada jätkusuutlikule alusele, peavad need projektid aitama kaasa meie majanduskeskkonna teisenemisele;

112.  on seisukohal, et ELi projektivõlakirjadest võiks saada põhiline rahastamisvahend vajalikeks energiainfrastruktuuri investeeringuteks Euroopas, mis aitaksid projektidega tegelevatel eraettevõtjatel rahastamisel kaasata investoreid kapitaliturult; palub komisjonil esitada kiiresti õigusakti ettepanek ELi projektivõlakirjade kohta;

113.  rõhutab selle tähtsust, et seadusandjad töötaksid välja ühise metodoloogia seoses piiriüleste infrastruktuuriprojektide asjakohase kulujaotusega, sest selliseid võrguinfrastruktuuri algatusi iseloomustavad mitmed turutõrked, peamiselt tingituna loomulikest monopolidest ja konkurentsi puudumisest;

114.  rõhutab läbipaistvate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate tariifide tähtsust, mille eesmärk on tagada asjakohane kulujaotus investeeringutele piiriülesesse ja liidusisesesse ülekandeinfrastruktuuri, andes piiriüleste mõjudega olulise panuse selleks, et saavutataks ELi poliitilised eesmärgid, õiglased hinnad tarbijatele ning suurem konkurentsivõime; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hoiduksid äärmiselt madalale reguleeritud tariifide kohaldamisest; tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta;

115.  tuletab meelde, et kolmanda paketiga kehtestatakse seadusandjatele tariifide määramisel kohustus anda investeeringutele hinnang mitte ainult selle põhjal, millist kasu saab kõnealune liikmesriik, vaid üleeuroopalise kasu põhjal; palub tungivalt, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet tagaks, et tema liikmed pööraksid sellele kohustusele tähelepanu; palub komisjonil hinnata täiendavalt, kas juhtudel, kui kulusid ja tulusid ei saa tariifide kehtestamise kaudu õiglaselt jaotada, võiksid rangel läbipaistvusel põhinevad kompensatsioonimehhanismid olla asjakohased selliste piiriüleste projektide või muude asjassepuutuvate liidusiseste projektide heakskiitmisel, mis on vajalikud ELi energiaeesmärkide saavutamiseks;

116.  rõhutab erinevate energiavõrkude sidusvõimsuse tõstmise tähtsust piiriülesel tasandil ning juhib tähelepanu piisava rahastamise olemasolu olulisusele, et saavutada seatud eesmärgid;

117.  nõuab, et loodaks täiendatud ELi rahastamisvahendid, et toetada piirkondlikke ja kohalikke asutusi nende püüdlustes investeerida säästvasse energiatootmisse;

118.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle esitada 2011. aastal ettepanek tehnoloogiliselt keerukate või piiriüleste projektide kulude jaotamise kohta, kuna seda peetakse üheks põhiliseks takistuseks piiriülese infrastruktuuri arendamisel, ning uue rahastamisvahendi kohta prioriteetsete projektide toetamiseks aastatel 2014–2020;

119.  peab oluliseks, et tulevikus pöörataks rohkem tähelepanu investeeringute finantstagatistega tegemisele ja et kavandatav finantsraamistik töötataks välja seostatuna eelarveperioodi 2014–2010 kavandamisega;

Muud infrastruktuuriga seotud küsimused

120.  on seisukohal, et kõigi väliste torujuhtmete ja muude Euroopa Liidu territooriumile sisenevate energiavõrkude toimimist peaksid reguleerima läbipaistvad valitsustevahelised kokkulepped ning siseturueeskirjad, mis käsitlevad näiteks kolmandate osapoolte juurdepääsu, sihtkohti, jaotamise ja läbilasketõrgete juhtimise järelevalvet, lepingute kestust ning nn võta-või-maksa-tingimusi; kutsub komisjoni üles tagama praeguste ja tulevaste torujuhtmete ja kaubanduslepingute vastavust Euroopa Liidu energeetikaalasele õigustikule ning vajaduse korral võtma selleks meetmeid;

121.  kutsub komisjoni üles veelgi enam piirama erandeid kolmandate osapoolte juurdepääsul energiainfrastruktuurile ning juba tehtud erandeid läbi vaatama, et teha kindlaks, kas neid on veel vaja; märgib, et riikliku rahastamise või toetuse andmine projektidele selliste vahendite kaudu, nagu EIP-tagatavad projektivõlakirjad, peaks vähendama vajadust teha erandeid kolmandate osapoolte juurdepääsu osas või selle vajaduse üldse kaotama;

o
o   o

122.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(2) ELT L 211, 14.8.2009.
(3) ELT L 295, 12.11.2010, lk 1.
(4) ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.
(5) ELT L 200, 31.7.2009, lk 31.
(6) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 107.
(7) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.
(8) ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0441.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0485.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0068.
(12) Kohtuasi C-490/10 parlament v. nõukogu, määruse (EL, Euratom) nr 617/2010 küsimuses, mis käsitleb teavitamist energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektides.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika