Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2010. aasta rohelist raamatut „Auditi poliitikavaldkond: kriisi õppetunnid” (KOM(2010)0561);

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes(1);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) rakendamise kohta(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit(3);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0200/2011),

A.  arvestades, et hiljutine finantskriis on seadnud audiitorite töö kahtluse alla;

B.  arvestades, et majanduskriisi järel on finantsasutuste ülemäärast riskide võtmist oluliselt seostatud paindlike, ebapiisavate ning ebatõhusate kontrolli- ja riskijuhtimismehhanismidega, eelkõige süsteemselt oluliste finantsasutuste puhul,

C.  arvestades, et ilmsiks on tulnud audiitorite suur tähtsus eelkõige finantsasutuste riskijuhtimise järelevalve tugevdamisel;

D.  arvestades, et eelkõige finantsasutuste auditikomisjonide võimalusi ei ole veel täiel määral ära kasutatud;

E.  arvestades, et majandusliku stabiilsuse ja turu usaldusväärsuse seisukohast on kvaliteetne auditeerimine väga oluline, kuna see tagab kindluse ettevõtte tegeliku varalise seisundi hindamisel;

F.  arvestades, et kvaliteetse auditeerimise tingimuseks on audiitorite sõltumatus;

G.  arvestades, et huvide konfliktid on tõenäolised juhul, kui audiitorühingud pakuvad samale ettevõtjale erinevaid teenuseid;

H.  arvestades, et turu suur koondumine audiitorühingute suure neliku kätte võib põhjustada liigset riski, ja arvestades, et väiksemad audiitorühingud on erinevad ning nende kasvu ja ekspertteadmisi tuleks edendada konkureerimisvõimaluste suurendamise teel;

I.  arvestades, et seetõttu tuleb uuesti käivitada põhjalik arutelu audiitori funktsioonide ja auditituru struktuuri üle,

Üldised küsimused

1.  tunneb heameelt komisjoni rohelise raamatu üle ja kiidab heaks selle tervikliku lähenemisviisi;

2.  väljendab heameelt rohelises raamatus esitatud põhimõttelise küsimuse üle, kuidas saaks auditi läbiviimist parandada, kuigi varem pole tungivalt viidatud sellele, et auditit ei teostata asjakohaste eeskirjade ja nõuete kohaselt;

3.  leiab, et samaaegselt audiitori rolli üle peetava aruteluga tuleb tugevdada praegu ebatõhusat auditikomitee rolli ning finants- ja riskiteavet, mida ettevõtjad edastama peavad;

4.  ei näe hetkel piisavat alust lõpliku hinnangu andmiseks ning tuletab seetõttu komisjonile meelde vajadust kehtestada rohkem eeskirju ja koostada ulatuslik ja põhjalik mõjuhinnang, milles analüüsitakse erinevaid poliitilisi võimalusi ja keskendutakse praktilistele küsimustele kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega, milles mõeldakse järele ka selle üle, kui tähtis on aruandlus korrektse teabe saamiseks ettevõtjate jätkusuutliku majandusliku arengu kohta ning milles analüüsitakse huvigruppe, et selgitada välja erinevate gruppide nagu näiteks VKEde, süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste ja teiste börsil noteeritud ja noteerimata ettevõtete puhul mõju hindamise uuringu objektide segmenteerimise alused; on arvamusel, et tuleks hinnata auditiaruannete mõju nende kasutajatele, näiteks investoritele ja süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste regulaatoritele; kutsub komisjoni üles analüüsima nii esitatud õigusakti kui ka Euroopa ühtse turu auditeerimise standardite ja tavade järkjärgulise ühtlustamise kaudu loodavat lisandväärtust;

5.  väljendab heameelt proportsionaalsuse põhimõtte tunnustamise üle rohelises raamatus;

Audiitori roll

6.  leiab, et kohustuslikul auditeerimisel on sotsiaalne roll ja see teenib avalikku huvi, kuna see on demokraatliku majandus- ja poliitilise süsteemi keskne koostisosa ning seetõttu avaldab heameelt rohelises raamatus väljendatud kavatsuse üle suurendada läbipaistvust ja parandada auditiaruannete kvaliteeti, et suurendada finantsturu stabiilsust ja juurdepääsu rahastamisele; pooldab kõiki meetmeid, mis põhinevad tõenditel selle kohta, et finantsasutuste kulud ja koormuse kaalub üles aruannete kvaliteedi märkimisväärne suurendamine, samuti korrapärane välishindamine ja asjakohane regulatiivne järelevalve; rõhutab vajadust konkreetsete õigusaktide järele;

7.  rõhutab, et kõrgekvaliteediline auditisüsteem on äriühingu nõuetekohase üldjuhtimise raamistiku keskne osa; palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule järjepidevalt oma ettepanekud äriühingu üldjuhtimise ja auditi kohta;

8.  rõhutab auditiaruannete tähtsust osanike ja avalikkuse jaoks; võtab teadmiseks põhimõtte, et audit on audit, ning hoiatab suure õigusliku ebakindluse ohu eest, mis tuleneb erinevate nõuete kohaldamisest; pooldab seetõttu reguleerimisala laiendamist kõigile finantsasutustele;

9.  nõustub komisjoniga põhimõtte osas, et auditiaruande järeldustes tuleb keskenduda eelkõige sisule, mitte vormile;

10.  palub komisjonil uurida, kuidas laiendada audiitorite ülesandeid, et need hõlmaksid lisaks põhilistes finantsaruannetes edastatud teabe kontrollimisele ka auditeeritava üksuse edastatud riskiteabe auditeid; soovitab teavitada audiitoreid kõigist juhtudest, kui riskikomisjoni ei järgitud;

11.  pooldab lühikesi auditiaruandeid, mille järeldused on selged ja täpsed ning mis käsitlevad kõiki aspekte, mis kuuluvad audiitori õiguslike ülesannete alla; on seisukohal, et audiitor peaks esitama auditikomisjonile ja üldassambleele täiendavad selgitused üldiste küsimuste kohta, nagu näiteks kasutatud raamatupidamisarvestuse meetodid, ja konkreetsete küsimuste kohta, nagu põhinäitajad, olulised arvnäitajad, oluliste arvestushinnangute või oluliste otsustega seotud riskihindamine, lisaks töö tegemisel avastatud konkreetsed probleemid;

12.  nõuab, et finantsasutuste auditiaruanded sisaldaksid tugevdatud avaldamisnõudeid vähem likviidsete varade hindamise kohta, mis võimaldaks võrrelda finantsvahendite hindamist asutuste vahel;

13.  rõhutab, et audiitor peab hoiatama järelevalveasutust või pädevat asutust, kui ta avastab probleeme, mis võivad auditeeritava üksuse tegevuse jätkamist ohustada; soovitab läbi viia kahepoolseid kohtumisi audiitorite ja suurte finantseerimisasutuste järelevalveasutuste vahel;

14.  toob välja potentsiaalse kohustuse, mis võib kohustada esitama täiendavat teavet lisaks eeskirjadega nõutavale teabele; on siiski veendunud, et ühiskond nõuab, et audiitoritel oleks nii ettepoole kui ka väljapoole suunatud vastutus, eriti mis puudutab suuri ja süsteemse olulisusega korporatsioone; on seisukohal, et audiitoritele kättesaadav teave, mis on avalikkuse huvides ja puudutab riski, bilansiväliseid tehinguid või võimalikke tulevasi riske, tuleks alati reguleerivatele asutustele avaldada ja enamikel juhtudel avalikkusele kättesaadavaks teha;

15.  nõuab kõigi finantsasutuste auditikomisjonide rolli tugevdamist, nõudes, et nad kiidaksid heaks riskimudeli hindamise, mis hõlmab asjaomase asutuse kõrvutamist võrdlusalustega, kaasa arvatud teatamine võimalikest tulevastest rahastamisvajadustest, pankade paktidest, tulevastest rahavoogudest, riskijuhtimisest, juhatuse hinnangutest ja peamiste aruandluspõhimõtete täitmisest, samuti ettevõtja ärimudeliga seotud võimalikest riskidest; nõuab, et nimetatud hinnang ja lõplik auditiaruanne esitataks igal aastal finantsasutuste juhatusele ja nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks;

16.  leiab, et professionaalne skeptitsism on auditi nurgakiviks, mis mõjutab selle kõiki etappe; kinnitab, et kõnealune skeptitsism saavutatakse audiitori objektiivsuse ja sõltumatusega, mis on kombineeritud kogemustega omandatud professionaalse otsustusvõimega, mida ei saa asendada puhtformaalse lahtritesse linnukeste tegemisega;

17.  usub, et auditiaruannete kvalifikatsioonisüsteemi ei peaks ümber hindama, kuna praegune täidab hoiatavat funktsiooni ja hoiab esitatava finantsteabe kõrget kvaliteeti;

18.  usub, et ladus ja korrapärane dialoog välisaudiitori, siseaudiitori ja auditikomitee vahel on tõhusa auditi jaoks ülioluline, kuna aktsionäre on vaja hoida kursis (näiteks audiitori määramise, uuesti määramise või kõrvaldamise põhjustega) konkreetsete selgituste abil auditikomitee aruannetes;

19.  on arvamusel, et audiitoritel peaks olema õigus võtta ettevõtja üldkoosolekutel sõna teemadel, mis on seotud nende rolliga audiitorina;

20.  on seisukohal, et auditeerimine peaks olema jaotatud kaheks - sise- ja välisauditiks –, et seda oleks võimalik õiguslikult selgelt piiritleda;

Rahvusvahelised auditeerimise standardid (ISA)

21.  teeb ettepaneku, et komisjon võtaks viivitamata vastu rahvusvahelised auditeerimisstandardid, mida peaks selgitama määruse kaudu, mis võimaldaks ühtlustada auditeid Euroopa tasandil ning hõlbustaks järelevalveorganite tegevust; on seisukohal, et auditeerimine on ühtne menetlus, olenemata auditeeritud äriühingu suurusest, kuid selle rakendamisel tuleb arvestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) iseloomu; tuletab komisjonile meelde, et lisaks neile ettevõtetele, kellele kohaldatakse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, on ka teisi ettevõtteid, kelle varalist olukorda tuleks volitatud audiitorettevõtete poolt auditeerida, hoolimata sellest, et nad on standardikohasest auditist vabastatud;

Audiitorühingute valitsemine ja sõltumatus

22.  nõustub, et asjaolu, et audiitori määrab ja teda tasustab auditeeritav ettevõtja, on vaidlusi tekitav; ei leia siiski, et audiitori määramine kolmanda asutuse poolt oleks õigustatud; nõuab seetõttu, ilma et see piiraks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaldamist, et auditikomitee rolli tugevdataks;

23.  on seisukohal, et audiitori peaks juhtudel, kus audiitor on kohustuslik, määrama mitte auditeeritava ettevõtja juhatus, vaid auditikomitee, kusjuures auditikomitee liikmetel peaks olema asjakohane kogemus ja vähemalt pooltel peaks olema aruandlus- ja auditeerimiskogemus; on seisukohal, et auditikomitee peaks tagama audiitori sõltumatuse, pidades eriti silmas nõustamisteenuseid, mida audiitor osutab või osutamiseks pakub;

24.  on seisukohal, et audiitori sõltumatust tagavaid ja auditi kvaliteeti kindlustavaid eeskirju peab üksikasjalikult kontrollima kutsealast täiesti sõltumatu riiklik järelevalveasutus;

25.  toetab hea rahvusvahelise valitsemistava koodeksi loomist avalikku huvi esindavaid asutusi auditeerivatele audiitorühingutele;

26.  nõustub, et audiitori sõltumatus on ülimalt tähtis ja et on vaja võtta meetmeid ülearuse tuttavlikkuse vältimiseks; teeb ettepaneku, et komisjon viiks läbi mõjuhindamise, mis hõlmab mitmeid valikuid, eelkõige välist rotatsiooni ja vabatahtliku ühisauditi mõju; peab audiitori sõltumatuse tugevdamist välise rotatsiooni abil küll võimalikuks, on aga siiski endiselt arvamusel, et parim seadusandlik lahendus ei ole mitte väline rotatsioon, vaid audiitorite sisene vahetamine, nagu see on kinnitust leidnud ka direktiivis 2006/43/EÜ, ning et olemasolev auditipartnerite rotatsiooni kord tagab piisava sõltumatuse auditite tõhususe jaoks;

27.  palub komisjonil tagada, et ettevõtte tegevus arvestaks ettenähtud kaitse säilitamisega, sealhulgas auditi partnerite vahelise kohustusliku rotatsiooni kaitsega, isegi kui need partnerid vahetavad protsessi vältel oma äriühingut;

28.  teeb ettepaneku, et lisaks fikseeritud rotatsioonile tuleks arvesse võtta muid või lisanduvaid võimalusi, näiteks ühisauditite kasutamisel võiks rotatsioonitsükkel olla topelt nii kiire kui ühe audiitori kasutamisel, kuna kolme osalise puhul on dünaamika teistsugune kui kahe osalise puhul ja ühisauditi rotatsioon võiks olla etapiviisiline;

29.  leiab, et üksteisest tuleks eraldada audititeenused ja muud teenused lisaks auditile, mida audiitorühing kliendile osutab, tehes seda direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 22 lõikes 2 viidatud huvide konflikti silmas pidades ja kooskõlas ametiala käitumiskoodeksiga; juhib tähelepanu, et sel moel saaks piirata kunstlikult alandatud hinnaga pakkumist („lowballing”), mis seisneb alandatud hinnaga auditi pakkumises eesmärgiga kompenseerida madalam hind, võttes tasu lisateenuste eest; on seetõttu arvamusel, et eraldamist tuleb kohaldada kõikidele ühingutele ja nende klientidele; viidates 2002. aasta soovitustele vannutatud audiitorite sõltumatuse kohta, palub komisjonil koostada nimekiri tingimustest, mille korral need teenused ei oleks kooskõlas audititeenustega; tunnistab, et muude teenuste osutamine lisaks auditile, kui see on kooskõlas audiitori sõltumatusega, võib etendada olulist rolli väikeste ja keskmise suurusega audiitorühingute oskusbaasi laiendamisel, kuid on seisukohal, et sise- ja välisauditi teenuseid ei tohiks osutada samaaegselt;

30.  peab audiitorite sõltumatuse säilitamist oluliseks; on seisukohal, et välisaudiitoritel tuleks keelata teenuste osutamine auditeeritavale äriühingule, kui see võiks põhjustada mittevastavust kehtivatele sõltumatuse nõuetele või muudele eetilistele nõuetele; tunnistab, et Euroopa majanduse kasvu suurendamiseks on vaja tagada, et kõik ettevõtted, sõltumata nende suurusest, sealhulgas VKEd, saaksid kasutada sõltumatute, laialdaste oskustega audiitorite ja audiitorühingute teenuseid;

31.  märgib eriti, et audiitorteenuseid, millega kaasnevad huvide konfliktid, ei või osutada sama ettevõtja, ja see peaks kehtima ka teatavate nõustamisteenuste ning keeruka struktuuriga toodete hindamise kohta, ning väidab, et seda peaksid jälgima pädevad järelevalveasutused;

32.  usub, et auditikomiteed täidavad olulist järelevalverolli, millega tagatakse, et audiitor jääb sõltumatuks, ning palub komisjonil anda auditikomiteedele seda aspekti puudutavaid juhiseid;

33.  soovitab, et auditikomisjon kui nõukogu ja mitte juhatuse üksus peaks otsustama, kas lubada auditiväliste teenuste pakkumist teatavale finantsettevõtjale, ning leppima kokku pakkumise ja volituse üksikasjade suhtes; kutsub komisjoni koostama mõjuhinnangut auditiväliste teenuste ülemmäära seadmise toimivuse kohta ja selle tulemuste mõju kohta tuludele;

34.  leiab, et tasud, mida audiitorühing või audiitorühingute võrgustik võib ühelt kliendilt nõuda, tuleks avalikustada, kui nad ületavad teatud piiri, ning et järelevalveasutustel peaks olema võimalik kontrollide, piirangute või muude planeerimisnõuete abil sekkuda, kui tasud ületavad teatud osakaalu audiitorühingu kogutuludest, et vältida audiitorühingu majanduslikku sõltuvusse sattumist; juhib sellegipoolest tähelepanu asjaolule, et väiksemate ühingute puhul ei tohiks sekkumine piirata kasvu ning endale suurte ja oluliste klientide kindlustamine, mis moodustab audiitorühingu varastes etappides suure osa tööst, on kasvamise oluline osa;

35.  on arvamusel, et audiitorühingud, kes auditeerivad avalikku huvi esindavaid asutusi, peavad oma raamatupidamisaruanded avaldama ning kõnealused aruanded ja ühingu kasutatavad meetodid tuleb läbi vaadata, et tagada nende kvaliteet;

36.  on seisukohal, et kui on olemas tõendeid ettevõtte või avalikku huvi esindava asutuse direktori ja/või audiitorühingu tegevjuhi ametiseisundi kuritarvitamise kohta, peab olema võimalik esitada kõigile asjaomastele vastavat süüdistust;

37.   on seisukohal, et audiitorühingutele sobib partnerluse mudel, kuna see kaitseb nende sõltumatust;

38.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riiklike asutuste auditid oleksid eeskujulikud, ning vältida võimalikke huvide konflikte, mis võivad tuleneda sidemetest audiitori ja auditeeritavate riiklike asutuste otsustusorganite vahel;

Kontsernide auditid

39.  toetab rohelises raamatus esitatud ettepanekuid kontsernide auditite kohta;

40.  kutsub komisjoni üles uurima kontsernide auditite raames andmete edastamisega seotud küsimust seoses ELi andmekaitse õigusraamistiku tulevase läbivaatamisega;

41.  on seisukohal, et kontserni audiitoritel peaks olema selge ülevaade kontsernist ning kui finantsasutuste üle teostatakse kontsernipõhist järelevalvet, peaksid nad suhtlema kontserni järelevalveasutusega;

Järelevalve

42.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mille eesmärgiks on parandada suhtlust avalikku huvi esindavate asutuste audiitorite ja reguleerivate asutuste vahel;

43.  on seisukohal, et teabevahetuse ja konfidentsiaalsuse protokollide osas tuleks eelnevalt kokku leppida ja dialoog peaks reaalselt töötama mõlemas suunas;

44.  nõuab kahepoolset tõhustatud dialoogi audiitorite ja finantsasutuste järelevalveasutuste vahel, eriti seoses probleemsete valdkondadega, nagu erinevate finantstoodete koosmõju; nõuab, et audiitorid ja ELi järelevalveasutused looksid samasuguse dialoogi ka piiriüleste üksuste jaoks;

45.  juhib tähelepanu auditi järelevalvetavade ühtlustamise vajadusele ning palub, et komisjon kaaluks audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma ühendamist Euroopa Finantsjärelvalve Süsteemiga, võimaluse korral ESMA kaudu;

46.  nõuab finantsasutuste välisaudiitoritelt korrapärast valdkondliku aruande esitamist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule eesmärgiga tuvastada valdkondlikud suundumused ja võimalikud süsteemsete riskide allikad ning kitsaskohad, ning märgib, et seda tuleks teha mõõdukal viisil;

47.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et auditeerimise ajal võetakse arvesse riiklike kontrollikodade avaldatud arvamust;

Kontsentratsioon ja turu struktuur

48.  usub, et auditituru praeguse struktuuri tõttu seaks ühe suurde nelikusse kuuluva audiitorühingu kokkuvarisemine ohtu kogu audiitori kutseala usaldusväärsuse;

49.  on arvamusel, et isegi kui ühe audiitorühingu pankrot ei pruugi tekitada ülejäänud majanduses doominoefekti, võivad ettevõtjad, keda peetakse „liiga suureks, et pankrotti minna” tekitada moraalset ohtu ning situatsiooniplaane seoses suurte audiitorühingutega tuleb tõhustada; leiab, et kõnealuste plaanide eesmärgiks peaks olema viia miinimumini võimalus, et audiitorühing lahkub turult mõjuva põhjuseta ning vähendada ebakindlust ja häireid, mida see põhjustaks;

50.  on seisukohal, et situatsiooniplaanid on oluline vahend, mille abil vältida ettevõtte korratut lagunemist ning et need plaanid peavad sisaldama mehhanismi, mille kaudu teavitada reguleerivat asutust mis tahes probleemist, mis audiitorühingut riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ohustab, et reguleerivad asutused saaksid täita oma osa ja tegeleda selliste olukordadega nõuetekohase hoolikusega;

51.  toetab likvideerimiskavade kehtestamist suure neliku audiitorühingutele ja nendele audiitoritele, kes osutavad finantsvaldkonnale olulisi audititeenuseid, samuti piiriüleste situatsiooniplaanide koostamist kliendilepingute nõuetekohase üleandmise jaoks juhul, kui mõjukas turuosaline peaks turult lahkuma;

52.  rõhutab, et raamatupidamise auditeerimise alase mis tahes tegevuse üks eesmärke peab olema arendada sektoris tegutsevate eri ettevõtjate vahel konkurentsi, säilitades samas auditite kvaliteedi, täpsuse ja põhjalikkuse;

53.  nõuab, et komisjon hoolitseks kõigi audititurul tegutsevate ettevõtjate võrdsete konkurentsitingimuste eest ning lihtsustaks auditeerimisvaldkonda käsitlevaid sätteid Euroopa tasandil; on seisukohal, et lihtsam juurdepääs turule ja turule sisenemise piirangute kaotamine on olulised aspektid, mille abil suurendada audititurul osalejate arvu; on seisukohal, et mitte ettevõtja juhatus, vaid auditikomitee on kõige sobivam valima auditi tüüpi, mis täidab kõige paremini auditeeritava üksuse vajadusi, ja jälgima auditi tõhusust ja kvaliteeti, ning et erilist rõhku tuleks panna audiitori sõltumatusele; usub, et komisjon peaks uurima viise, mis võimaldaksid avalikku huvi esindavatel asutustel, avalikul sektoril ja Euroopa institutsioonidel paremini hinnata audititeenuste kvaliteeti, mida audiitorühingud olenemata suurusest pakuvad;

54.  märgib, et ühisauditi kohaldamine võib aidata audititurgu mitmekesistada; tuletab meelde, et eri liikmesriikides valitsevad eri turuolukorrad ja neil on erinevad ühisauditi kogemused; palub komisjonil hinnata ühisauditi kohustusliku kasutuselevõtmise võimalikku kasu ja kulusid nii audiitorühingute, eelkõige väikeste audiitorühingute, kui ka auditeeritavate ettevõtjate – eelkõige finantsasutuste – jaoks, ning palub hinnata, kuidas see võib mõjutada auditituru kontsentreerumist ja finantsstabiilsust;

55.  arvab, et ülevõtmist suure neliku poolt tuleb hinnata seoses nende mõjuga teiste audiitorühingute või nende võrgustike kasvule;

56.  kutsub komisjoni üles uurima pankade ja muude finantsasutuste piiravaid pakte, mis puudutavad ettevõtjatele suunatud laene ja muid finantstooteid ning millega võidakse piirata audiitori valimise võimalusi;

57.  peab ülioluliseks keelata lepingutes suurt nelikut pooldavad piiravad klauslid;

58.  nõuab, et soodustataks väikeste ja keskmise suurusega audiitorühingute ühinemist; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks audiitorühingute sertifikaadi ja kvaliteediregistri loomist, mis võimaldaks väikestel ja keskmise suurusega audiitorühingutel näidata, et nad teevad piisavalt kvaliteetset tööd; on seisukohal, et riigihangete sektoris tuleks seada eesmärgiks kasutada muid audiitorühinguid kui suur nelik ning et avalikud organid sätestaksid sihttaseme, kui suures osakaalus tuleks kasutada suurde nelikusse mittekuuluvaid ühinguid;

59.  palub, et komisjon sätestaks avalikku huvi esindavate asutuste pakkumismenetluste puhul, et suurde nelikusse kuuluvate ühingute kõrval tuleb tagada õiglane juurdepääs pakkumismenetlusele veel vähemalt kahele suurde nelikusse mittekuuluvale ühingule; leiab, et selles protsessis tuleb juhtroll anda auditikomiteele ning selles peavad osalema ka aktsionärid; nõuab, et komisjon vaataks üle auditikomisjoni menetlused seoses pakkumismenetlustega, pöörates erilist tähelepanu ametliku pakkumismenetlusega seotud halduskoormuse aspektidele ja eesmärgiga tagada, et aktsionäride lõplik otsuse audiitori määramise kohta põhineks auditikomitee ettepanekul; on seisukohal, et kõnealune ettepanek peaks hõlmama järgneva menetluse kirjeldust, kasutatavaid kriteeriume ja auditikomitee soovituse põhjendusi;

60.  kutsub komisjoni (konkurentsi peadirektoraati) viima läbi üksikasjalikku auditituru uuringut;

Euroopa turu loomine

61.  on seisukohal, et audit on ühtse turu taaselavdamise lahutamatu osa; kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral võiks piiriüleste auditeerimistegevuste lihtsustamine vähendada võimalikke takistusi turujuurdepääsule ja mahupiiranguid; kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral võiks auditeerimisteenuste Euroopa turg vähendada menetluse keerukust ja kulusid kõigi turuosaliste, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks; julgustab komisjoni võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et hõlmata ELi õigusaktidega ja rakendada rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, mis aitavad luua audiitorühingutele tõeliselt võrdseid konkurentsitingimusi; tuletab meelde komisjoni soovitusi audiitori vastutuse kohta; palub komisjonil esitada eelmainitut arvesse võttes ettepanekuid tõhusamaks ühtlustamiseks, mis aitaks kaasa audiitorite Euroopa loa väljatöötamisele, pannes erilist rõhku kõigele, mis võiks tagada audiitorite sõltumatust;

62.  palub komisjonil luua audiitori kutseala jaoks üleeuroopaline vastutuse kord;

Rahvusvaheline koostöö

63.  palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi, et tõhustada lähenemist;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0223. (2) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 23. (3) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.