Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2275(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0207/2011

Esitatud tekstid :

A7-0207/2011

Arutelud :

PV 12/09/2011 - 27
CRE 12/09/2011 - 27

Hääletused :

PV 13/09/2011 - 5.26
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0367

Vastuvõetud tekstid
PDF 148kWORD 63k
Teisipäev, 13. september 2011 - Strasbourg
Naisettevõtlus väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes
P7_TA(2011)0367A7-0207/2011

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (2010/2275(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)(1);

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta aruannet „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” (KOM(2008)0638);

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuli 2008. aasta aruannet naissoost uuendajate ja ettevõtluse edendamise kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele: Euroopa väikeettevõtlusalgatus ”Small Business Act' (KOM(2008)0394);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ(2);

–  võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(3);

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta(4);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta(5);

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni teemal „On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine”(6);

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni komisjoni aruande kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule majanduskasvu ja tööhõive algatuse ning finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)(7);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0207/2011),

A.  arvestades vajadust tunnistada asjaolu, et perekondlike ja majapidamiskohustuste jagamine naiste ja meeste vahel, eelkõige vanemapuhkuse ja isapuhkuse laiema leviku kaudu, on soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja saavutamiseks keskse tähtsusega ning seetõttu on vaja säilitada töö ja eraelu tasakaal, mis võib toetada naisi oma äritegevuse alustamisel, et kindlustada nende rahaline sõltumatus ja sõltumatus töösuhetes;

B.  arvestades, et tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana pakub üldiselt tööaja, töötundide hulga ja töökoha suhtes suuremat paindlikkust kui töösuhtes töötamine, andes suuremad võimalused neile, kes soovivad ühendada töö ja hooldusega seotud ülesandeid või muid tegevusi, või neile, kes vajavad kohandatud töökohta;

C.  arvestades, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kategooria koosneb vähem kui 250 töötajaga ettevõtetest, mille aastane käive on kuni 50 miljonit EUR ja aastabilanss kokku ei ületa 43 miljonit EUR;

D.  arvestades, et 99% alustavatest ettevõtetest Euroopas on mikro- või väikeettevõtted ja üks kolmandik neist on loodud töötute poolt, ning arvestades, et vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted moodustavad 91% Euroopa ettevõtetest;

E.  arvestades, et komisjon juhib Euroopa ettevõtluse tegevuskavas (KOM(2004)0070) tähelepanu vajadusele paremate sotsiaalkindlustusskeemide järele, ja arvestades, et komisjon kavatseb 2011. aasta alguses esitada teatise Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta, ning arvestades, et eelkõige tuleks rõhutada vajadust pakkuda naisettevõtjatele paremat sotsiaalkaitset;

F.  arvestades, et naised võivad kogeda takistusi juurdepääsul teabetoele, rahalistele ja tehnilistele vahenditele ning teenustele, mis võib piirata nende võimalusi laiendada oma ettevõtet ning konkureerida riigi ja kohalike omavalitsuste hangetes;

G.  arvestades, et Euroopa Komisjoni terminoloogia kohaselt on vale-FIEd füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise võltsvorm, mis ilmneb tööhõive staatuse nõuetele mittevastava klassifikatsiooni kasutamises sotsiaalsetest tagatistest möödahiilimiseks ning töötajate põhiõigustest ilmajätmises tööjõukulude vähendamise eesmärgil; arvestades, et asjaomased töötajad jäävad majanduslikult sõltuvateks;

H.  arvestades, et ettevõtjad (ettevõtte omanikud) on inimesed, kes püüavad luua väärtust, luues või laiendades majandustegevust, tehes kindlaks ja rakendades uusi tooteid, protsesse või turgusid(8);

I.  arvestades, et naisettevõtjat võib määratleda kui naist, kes on loonud ettevõtte, kus tal on enamusosalus, ja kes on otseselt huvitatud oma aktiivsest rollist otsuste langetamisel, riskide võtmisel ja igapäevase juhtimisega tegelemisel;

J.  arvestades, et paljud ettevõtted, eriti need, mida juhivad naised, on tekkinud eesmärgi 1 sihtalaks liigitatud piirkondades, mis on uute riikide ühinemisega peagi väljumas vähemsoodsa piirkonna staatusest;

K.  arvestades, et paljudes piirkondades, mis jäävad toetustest ilma, on maapiirkonnad veel vajalikul määral välja arendamata, samal ajal kui hiljuti ühinenud riikides asuvatel piirkondadel ei ole sageli kultuurilisi, sotsiaalseid ega korralduslikke vahendeid ELi rahaliste vahendite kasutamiseks parimal võimalikul viisil;

L.  arvestades liikmesriikide naisettevõtjate arvu erinevusi; arvestades, et ettevõtlusega alustamist võimaliku karjäärivalikuna kaalub vähem naisi kui mehi ja vaatamata VKEsid juhtivate naiste arvu kasvule viimase aastakümne jooksul, on Euroopa Liidus ettevõtjaks vaid iga kümnes naine, samal ajal kui meestest on ettevõtja iga neljas; arvestades, et naised moodustavad kõigist ülikoolilõpetajatest ligi 60%, kuid tööturul, eriti ettevõtluses, ei ole nad täistööajaga töötajate hulgas võrdselt esindatud; arvestades, et naiste ergutamine ja ettevõtlusse kaasamine on keskse tähtsusega sugudevahelise ebavõrdsuse vähendamisel;

M.  arvestades, et Ameerika Ühendriikide 1988. aasta naiste ettevõtte omamist käsitleva õigusaktiga kasvas naissoost ettevõtteomanike osakaal kõigi ettevõtete hulgas 26%-lt 1992. aastal 57%ni 2002. aastal; arvestades, et kõnealuse õigusakti edu võib aidata ELi heade tavade kindlakstegemisel;

N.  arvestades, et neid naisettevõtjaid, kelle teadmised kättesaadavatest rahastamisvõimalustest ja finantsjuhtimise kogemused on ühiskondlike tegurite tõttu väiksemad, on vaja toetada mitte ainult käivitusetapis, vaid kogu ettevõtte majandustsükli jooksul, kuna ettevõtlustegevuse kavandamisel käivitamise ja kasvu faasis vajatakse eri liiki toetust;

O.  arvestades, et naisettevõtlus ja naiste VKEd on peamine vahend, mille abil saab suurendada naiste tööhõivemäära ja kasutada tõhusamalt ära naiste haridustaset ning vältida naiste ebakindlasse töösuhtesse astumist, ning arvestades, et naisettevõtlus tagab ettevõtluse dünaamika ja innovatsiooni, mille potentsiaali ei rakendata Euroopa Liidus kaugeltki täielikult, ning naisettevõtjate arvu suurenemisel on positiivne mõju ja kohene panus majandusele tervikuna; arvestades, et ebastabiilses majanduskliimas jäetakse naisettevõtjate toetusmeetmed kergesti unarusse;

P.  arvestades, et meeste ja naiste võimalused ettevõtete käivitamisel ja arendamisel ei ole paljudel juhtudel ühesugused, ning arvestades, et naisettevõtluse edendamine on pikaajaline protsess, mis nõuab ühiskonna struktuuri ja hoiakute muutmiseks aega; arvestades, et naised on alati olnud ettevõtlikud, kuid reeglite ja traditsioonilise rollijaotuse tõttu ei ole neil olnud alati võimalust ettevõtlusega tegeleda;

Q.  arvestades, et Euroopa Investeerimispank suurendas märkimisväärselt VKEdele suunatud laene 8,1 miljardilt EUR 2008. aastal ligi 11,5 miljardi EUR 2009. aastal; arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ette nähtud vahendeid VKEdele on pidevalt rakendatud (perioodiks 2007–2013 on eraldatud 1,13 miljardit EUR); arvestades, et komisjon võttis vastu riigiabi ajutise raamistiku aastateks 2009/2010, millega antakse liikmesriikidele suuremad võimalused krediidiprobleemide tagajärgede lahendamiseks;

R.  arvestades, et investeerimisvalmiduse programmid tõstavad VKE või ettevõtja suutlikkust mõista pankade ja teiste selliste investorite probleeme, kes võiksid pakkuda välisfinantseerimist;

S.  arvestades, et naisettevõtjad moodustavad heterogeense rühma, varieerudes nii vanuse, tausta kui ka hariduse poolest, esindades laia valikut alates hiljutistest ülikoolilõpetajatest kuni nendeni, kes on oma karjääris kaugele jõudnud ning tahavad leida uusi võimalusi oma juhtimisalaste võimete, ettevõtliku meelelaadi, suhtlemisoskuste, kompromisside saavutamise oskuse ning hea riskihindamisvõime rakendamiseks, ning arvestades, et naisettevõtjad tegutsevad aktiivselt eri sektorites ja ettevõtetes; arvestades, et meeste ja naiste võimalused ettevõtete käivitamisel ja arendamisel ei ole soostereotüüpide ja struktuursete tõkete tõttu ühesugused ning et tihti arvatakse alusetult, et naistel jääb vajaka sellistest ettevõtjale vajalikest omadustest nagu enesekindlus, juhtimisoskus, veenmisoskus ja riskijulgus;

T.  arvestades, et juhendamine ja toetus aktiivsete nais- ja meessoost ettevõtjate poolt võib aidata naisettevõtjate vastloodud ettevõtetel ületada mitmeid ettevõtluse alustamisega seotud hirme;

U.  arvestades, et on oluline anda edasi praktilisi soovitusi, milles võetakse arvesse äri- ja majanduselu tegelikkust konkurentsile rajatud turukeskkonnas;

V.  arvestades, et naisettevõtluse kohta ei ole ELi tasandil tehtud piisavalt uuringuid, mis võiksid pakkuda teavet kogu ELi hõlmava poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks selles valdkonnas;

W.  arvestades, et paljudes liikmesriikides puuduvad füüsilisest isikust ettevõtjatel nõuetekohased sotsiaalkindlustuse õigused, näiteks ema- ja isapuhkus, töötus- ja haiguskindlustus, invaliidsustoetus ning pension ja lapsehoidmisteenus, kuigi need on olulise tähtsusega selleks, et naisettevõtjatel oleks võimalik ühitada töö- ja pereelu ning võimaldada Euroopa Liidul astuda vastu demograafilisele probleemile; arvestades, et tööhõivepoliitika suunistes nõutakse, et liikmesriigid edendaksid füüsilisest isikust ettevõtja staatust, tagades samal ajal FIEdele piisava sotsiaalse kindlustatuse;

X.  arvestades, et peamiselt naistest koosnev rühm tegeleb majapidamistöödega või eraviisilise hooldusega ega tööta ametlikult, kuid nad ei ole ka ametlikult füüsilisest isikust ettevõtjad ning neil puudub seetõttu igasugune sotsiaalne kaitse,

Juurdepääs finants- ja haridustoetusele

1.  ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ning kohalikke asutusi paremini ära kasutama naisettevõtjatele spetsiaalsete toetuste, riskikapitali, sotsiaaltagatiste ja intressitoetuste kaudu pakutavaid rahastamisvõimalusi, mis võimaldavad õiglast ja võrdset juurdepääsu rahalistele vahenditele, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastule „Progress”, mis annab mikrokrediiti kuni 25 000 EUR mikroettevõtetele ja neile, kes soovivad alustada oma väikest äri, kuid kellel puudub juurdepääs traditsioonilistele pangateenustele, nagu see on näiteks töötute puhul;

2.  kutsub liikmesriike üles viima läbi riiklikke kampaaniaid, sealhulgas töötubasid ja seminare, et teavitada naisi tõhusamalt Euroopa mikrokrediidirahastust „Progress” ja kõikidest selle pakutavatest rahastamisvõimalustest;

3.  juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste võrdsus on ELi aluspõhimõte, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning et vaatamata märkimisväärse edu saavutamisele valitseb naiste ja meeste vahel endiselt ebavõrdsus ettevõtluse ja otsuspädevuse valdkonnas;

4.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et finants- ja majanduskriis on suurendanud paljude potentsiaalsete naisettevõtjate probleeme eriti ettevõtlusega tegelemise esimesel kolmel aastal; rõhutab, et nii meeste kui ka naiste rajatavad kasumlikud VKEd võivad aidata liikmesriikidel saavutada jätkusuutlikumat majanduskasvu;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et eespool nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 sisaldub eraldi jagu, milles käsitletakse naisettevõtluse toetamist; palub komisjonil tagada, et kõnealust toetust võimaldatakse jätkuvalt ka tulevases ühenduse tugiraamistikus, et toetada naisettevõtjaid ka pärast asjaomase määruse kehtivusaja lõppemist;

6.  palub liikmesriikidel tagada, et ka naiste juhitavad (ja loodud) VKEd võiksid VKEdele ette nähtud maksusoodustustest kasu saada;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta nõuetekohaselt ning tagaksid, et ettevõtjatel, kes on muutunud maksejõuetuks või kelle karjäär on katkenud, oleks juurdepääs rahalisele hüvitusabile ja toetusele, et jätkata juba alustatud projektide elluviimist või muuta suunda;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetust eesmärgist 1 väljuvate piirkondade ja sinna hiljuti sisenenud piirkondade vahel, nii et kaasatud oleksid naisettevõtjad, eriti käsitöönduslikus põllumajandussektoris, et anda edasi saadud kogemusi ja seeläbi vältida rahalise toetuse ootamatut kaotamist ning luua hiljuti ühinenud liikmesriikides uus vastutavatel kohtadel töötavate naiste kategooria;

9.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja organisatsiooni Business Europe üles edendama naisettevõtlust, rahalise toetuse pakkumist ja kutsenõustamise süsteemi ning viima koostöös majanduskoolide ja -organisatsioonidega ning riiklike naisorganisatsioonidega läbi investeerimisvalmiduse programme, et aidata naistel koostada elujõulisi äriplaane ning leida ja määratleda võimalikke investoreid;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima naisettevõtluse takistusi ning iseäranis analüüsima igakülgselt naiste juurdepääsu rahastamisvahenditele;

11.  kutsub liikmesriike üles ergutama pankasid ja finantsasutusi kaaluma naistesõbralikke ettevõtluse tugiteenuseid;

12.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja organisatsiooni Business Europe üles kaaluma selliste juhendamis- ja abikavade loomist, mille puhul saab ära kasutada aktiivsena vananemise mudelit, rakendades pensionieas ettevõtlusspetsialistide – nii naiste kui ka meeste – nõuandeid ja kogemusi;

13.  kutsub liikmesriike üles pöörama eriti tähelepanu üle 50-aastaste naiste olukorrale ja aitama neil asutada oma ettevõtteid;

14.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid poliitikat, millega võimaldatakse naistel saavutada küllaldane töö ja eraelu tasakaal, ning looksid asjakohased lapsehoiuteenused, kuna selliste teenuste rahaline kättesaamatus, vähesus ja kehv kvaliteet tekitavad naistele lisatakistusi ettevõtlusega alustamisel;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama naisettevõtjate juurdepääsu kasvupotentsiaali hindamisele, mille viivad läbi kogenud konsultandid, tehes kindlaks ettevõtte riskipotentsiaali;

16.  märgib, et paljudes hiljutistes uuringutes on hinnatud naisettevõtjate suhtumist majanduslike ja rahaliste riskide võtmisse meeste suhtumisega võrreldes ettevaatlikumaks; on veendunud, et nende uuringute tulemusi tuleks põhjalikumalt analüüsida, et selgitada välja, kas need on täpsed ja milliseid järeldusi neist teha tuleks;

17.  kutsub liikmesriike ja piirkondlikke asutusi üles lisama riiklikku hariduspoliitikasse asjaomase kontseptsiooni, et tõsta tütarlaste teadlikkust ettevõtlusest ja naiste võimalustest juhtimise juures ning töötada koolides välja noorte ettevõtlusprogramm kestusega üks õppeaasta, mis võimaldab naissoost õpilastel soovi korral kogeda ettevõtte elutsüklit läbi ettevõtte alustamise, tegevuse ja sulgemise, sidudes selle protsessiga õpetajate ja kohalike äriringkondade nn aktiivsena vananevate nõustajate poolse juhendamise;

18.  tunnistab asjaolu, et paljusid tüdrukuid mõjutatakse lapsest saati koolis ja ülikoolis mitte õppima aineid, mida peetakse oma olemuselt mehelikuks, näiteks loodusteadusi, matemaatikat ja tehnikat; soovitab viia kooliprogrammi sisse ettevõtluse aluste algkursuse ja laiendada tüdrukutele avatud võimalike õppeainete ja karjäärivalikuid, nii et nad saavad omandada edukaks ettevõtluseks vajalikud alusteadmised ja kõik vajalikud oskused; rõhutab tüdrukute ja naiste töölevõtmiseks vajalike oskuste tugevdamise tähtsust oskuste omandamise ja elukestva õppe kaudu;

19.  palub ELi institutsioonidel, liikmesriikidel ja piirkondlikel asutustel ergutada naisi läbima Euroopa ülikoolide juures üheaastasi ettevõtlus- või praktika- ja vahetusprogramme, kus üliõpilased juhivad tegelikel äriideedel põhinevaid arendusprojekte, mille eesmärk on alustada juba õpinguajal elujõulise ja kasumliku ettevõttega; on lisaks seisukohal, et selle protsessi lahutamatu osa peaks olema ka vilistlas- ja üliõpilasühenduste tegevus, mis annab üliõpilastele enesekindlust ja on heaks eeskujuks; palub komisjonil ergutada heade tavade vahetamist selles valdkonnas;

20.  palub liikmesriikidel ja organisatsioonil Business Europe suurendada teadlikkust ja edendada Euroopa ettevõtjate vahetusprogrammi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille konkreetne eesmärk on aidata alustavatel ettevõtjatel suurendada ettevõtlikkust ning tõsta nende rahvusvahelistumise ja konkurentsivõime potentsiaali ELis ja äsja asutatud mikro- ja väikeettevõtetes ning mis annab uutele ettevõtjatele võimaluse töötada kuni 6 kuud koos kogenud ettevõtjaga tema VKEs mõnes teises ELi riigis; soovitab pakkuda silmapaistvate eeldustega naissoost õpilastele spetsiaalseid stipendiume, nagu ELi Leonardo da Vinci stipendiumid, mille tipphetk oleks edukate lõpetajate „parima praktika” auhinnatseremoonia;

21.  nõuab, et liikmesriigid edendaksid võrdset juurdepääsu hankelepingutele ja muudaksid avaliku sektori hankepoliitika sooliselt neutraalseks;

Juurdepääs traditsioonilistele ettevõtjate koostöövõrgustikele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale

22.  kutsub liikmesriike üles edendama piiriüleseid koostööprogramme, mille eesmärk on luua naisettevõtjate tarbeks piiriülesed tugikeskused, et anda alus kogemuste vahetamiseks, ressursside otstarbekohasemaks kasutamiseks ja parimate tavade jagamiseks;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, mis aitaks tõsta naiste teadlikkust ja suurendada neile tugivõrgustiku kaudu antavat toetust; nõuab, et Euroopa digitaalse lõhe probleem lahendataks lairibaühenduste parandamise kaudu, pakkudes seeläbi naistele paindlikke võimalusi soovi korral ettevõtteid edukalt kodust juhtida;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama naisi osalema kohalikes kaubanduskodades, teatavates valitsusvälistes organisatsioonides, lobitöö rühmades ja tootjaorganisatsioonides, mis moodustavad kohalike äriringkondade põhivoolu, et neil oleks võimalik arendada ja suurendada konkurentsivõimelisi ärioskusi, ning palub kaubanduskodadel omalt poolt aktiivselt kutsuda naisettevõtjaid osalema naisettevõtjatele spetsiaalsete teenuste ja esindusorganite loomises ning nende edendamises, et aidata kaasa naistele volituste andmisele ja ettevõtluskultuuri arendamisele;

25.  palub liikmesriikidel rõhutada valitsusväliste organisatsioonide rolli naisettevõtluse ergutamisel ja hõlbustamisel;

26.  palub komisjonil ergutada heade tavade vahetamist, et õhutada naiste ettevõtlusvaimu; palub komisjonil, liikmesriikidel ja organisatsioonil Business Europe ergutada naissoost ettevõtjaid ning aidata neil luua sidemeid teiste valdkondade vastavate äripartneritega, et neil oleks võimalik jagada kogemusi ja tavasid ning jõuda paremale arusaamisele laiemast ärimaailmast;

27.  kutsub komisjoni üles looma ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe osana nõuandvad komisjonid, mis on pädevad naisettevõtjate probleemide ja nende ees seisvate takistuste alal ning mis võivad ühtlasi olla ühtseks kontaktpunktiks finantsteenuste pakkujate poolsete laenude kättesaadavust puudutavate diskrimineerimisjuhtumite puhul;

28.  tunnistab seda, kui olulised on naissaadikud, näiteks naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustik (ENFEA), mis rõhutab naiste potentsiaalset rolli töökohtade loomisel ja konkurentsi edendamisel, inspireerides naisi ja tütarlapsi asutama oma ettevõtteid koolis, ülikoolis ja kogukonna huvirühmades toimuva tegevuse ja meedia kaudu; märgib, et saadikud peaksid olema erineva tausta, vanuse ja kogemustega ning esindama kõiki majandusharusid;

29.  kutsub komisjoni üles viima läbi kampaania naiste tööleasumise ergutamiseks nende oma ettevõtete asutamise teel ja teavitama samal ajal erinevatest ettevõtete käivitamist hõlbustavatest vahenditest, mida on võimalik kasutada;

30.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistus ja ELi delegatsioonid kolmandate riikidega suhtlemiseks võiksid koos liikmesriikide ärivisiitidega aidata kaasa naiste juhitud VKEde võrgustiku arendamisele;

31.  kutsub komisjoni üles koguma viisil, mis ei tekita VKEdele lisakoormust, võrreldavaid ja põhjalikke andmeid naisettevõtluse kohta Euroopa Liidus (näiteks naisettevõtjate vanuse, tegevuspiirkonna, ettevõtte suuruse ja vanuse ning rahvuse kohta kooskõlas liikmesriikide isikuandmete kaitse eeskirjadega), kasutades selleks Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi abi, ning analüüsima saadud andmeid iga-aastases ELi VKEde aruandes SME Performance Review (ülevaade väikeettevõtluse olukorrast); on seisukohal, et kogutud andmed ja teave peaksid valgustama otsustajaid konkreetsetest probleemidest, millega naisettevõtjad silmitsi seisavad;

32.  väljendab heameelt komisjoni 2008. aasta uurimuse üle naisuuendajate ja ettevõtluse kohta ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid selle poliitika soovitusi;

33.  nõuab, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused võtaksid meetmeid, et kohelda naisettevõtjaid samamoodi nagu töötajaid, kui tegemist on sotsiaalsete ja muude ühiskondlike teenustega, ning parandada VKEde naissoost ettevõtjate ja kaasettevõtjate sotsiaalset seisundit – raseduse ja sünnituse parema korralduse, paremate lastehoiuteenuste ning eakate ja erivajadustega inimeste hooldusteenuste ning parema sotsiaalkaitse pakkumise ning soostereotüüpide murdmise teel – ja parandada nende kultuurilist ja õiguslikku seisundit, eriti teadus- ja uurimistegevuse, inseneriteaduse, uue meedia, keskkonna, loodussõbraliku ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja põllumajanduse valdkonnas ning linna- ja maapiirkondade tootmissektorites;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuriksid, mis takistab roma naistel tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, ning looma kavasid roma naisettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kättesaadava, kiire ja taskukohase registreerimise pakkumiseks, võimaldama juurdepääsu kättesaadavatele laenudele, sealhulgas mikrokrediidile roma naiste ettevõtete rahastamiseks, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks neid tegevusi asjakohaste rahastamismehhanismide kaudu;

35.  kutsub liikmesriike üles võitlema aktiivselt vale-FIEde vastu, määratledes tõhusal viisil füüsilisest isikust ettevõtja staatuse ning kehtestades vale-FIEdele karistused;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama programmi, mille eesmärk on aidata kodumajapidamises töötajaid, hooldajaid või muude teenuste pakkujaid, kelleks on peamiselt naised, kes ei ole töötajad ega füüsilisest isikust ettevõtjad, et nad saaksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks või rajada oma ettevõtte;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles abistama naisi, kes kavatsevad alustada ettevõtlusega või osta ettevõtte või võtta üle pereettevõtte, sealhulgas neid, kes on vabakutselised ja omavad näiteks oma advokaadibürood või arstipraksist; on seisukohal, et toetus peaks hõlmama asjakohaseid koolitusseminare ja töötubasid, mis võimaldaksid neil naistel omandada juhtimisoskused, et edukalt tegutseda vara omandamisega seoses, eriti vara hindamise, ettevõtte väärtuse hindamise, panganduse ja juriidilistes küsimustes; tunnistab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata alla 25-aastastele ja üle 50-aastastele naistele, kuna finantskriis mõjutab neid rohkem;

38.  kutsub Poolat üles rõhutama naisettevõtluse tähtsust kogu oma eesistumisperioodi jooksul, eriti Euroopa VKEde nädala raames oktoobri alguses; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti naisettevõtjate osakaalu suurendamise tegevuskava ja käivitama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et murda stereotüüpe, mille kohaselt naised ei saa olla edukad ärijuhid;

39.  kutsub pereettevõtteid üles pakkuma ettevõtet pärandades või üle andes samaväärseid võimalusi naissoost sugulastele, näiteks tütardele;

40.  palub liikmesriikidel võtta meetmeid, mis soodustavad omavahel konkureeriva pere- ja tööelu ühitamist, et soodustada naiste tööhõivet ja parandada karjäärivõimalusi füüsilisest isikust ettevõtjana;

41.  palub komisjonil kaitsta naiste kuvandit kõikides meediavahendites, võideldes seeläbi eelarvamuste vastu, mis samastavad naisi haavatavusega ning konkurentsivõime ja ettevõtte juhtimise võime oletatava puudumisega;

42.  viitab vajadusele julgustada ettevõtlikke samme, millega aidata kavandada ja rakendada ettevõtja tasandil tulutoovat tegevuspoliitikat ja inimressursside alast poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust, pöörates samal ajal rohkem rõhku teadlikkuse tõstmisele ja koolitusmeetmetele, mis on suunatud selliste tavade edendamisele, edastamisele ja kaasamisele, mis on organisatsioonide ja ettevõtjate puhul edukaks osutunud;

43.  tunnistab, et 23. veebruari 2011. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise tulemuseks oli tugev VKEde kava, kuid palub, et põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” võetaks endiselt arvesse kõige puhul, mida EL ja liikmesriigid ellu viivad;

44.  palub liikmesriikidel toetada programme, mille eesmärk on võimaldada sisserändajatest naistel tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada oma ettevõte, tehes seda selliste vahendite kaudu nagu koolitust ja juhendamist käsitlev poliitika ja rahalistele vahenditele juurdepääsu toetavad meetmed;

45.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnustaksid ettevõtteid, kes püüavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja hõlbustada tasakaalu saavutamist pere- ja tööelu vahel, mille eesmärk on aidata levitada tavasid, mis tagavad selle valdkonna suurepärase taseme;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust ettevõtete juhatustes, eriti juhul, kui liikmesriigid on neis osanikud;

47.  palub liikmesriikidel edendada naiste poolt juhitavate ettevõtete sotsiaalset vastutust, et võimaldada naiste tööaegade ja töö paindlikumat korraldamist ning edendada peresõbralikke teenuseid;

48.  kutsub komisjoni üles edendama naistele suunatud kutsekoolitusmeetmeid ja -programme, muu hulgas arvutioskuste arendamist, pidades silmas naiste suurenevat osalemist tootmissektoris, võttes arvesse kohalikul, riiklikul ja ühenduse tasandil kättesaadavat rahalist toetust ning pakkudes paremaid stiimuleid, et seda kasutaksid suured ettevõtjad ja VKEd;

49.  kutsub komisjoni üles tugevdama toetust naiste kutsekoolitusprogrammidele väikestes ja keskmise suurusega tööstusettevõtetes ning toetama teadustegevust ning innovatsiooni kooskõlas 7. raamprogrammiga ja Euroopa väikeettevõtjate hartaga, nagu see on heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Santa Maria da Feira kohtumise eesistujariigi järelduste III lisas;

50.  viitab vajadusele ergutada naiste võrgustike loomist ettevõtetes, sama tootmissektori ettevõtjate vahel ja eri tootmissektorite vahel;

51.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kavandaksid ja rakendaksid strateegiaid, et tegeleda erinevustega töökeskkonnas ning teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas töötavate naiste karjääri arengus;

52.  peab oluliseks levitada olemasolevaid häid tavasid, mis on seotud naiste osalemisega rakendusuuringutes ja kõrgtehnoloogilistes tootmisharudes; rõhutab, et selliste tööstusettevõtete juhatustes, mida iseloomustab naiste vähene osalus, on oluline tõsta soolise mõõtme alast teadlikkust, mis peaks kaasa tooma arvuliste eesmärkide seadmise;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.
(2) ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.
(3) ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.
(4) ELT L 160, 30.6.2000, lk 1.
(5) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 48.
(6) ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 378.
(7) ELT C 279 E, 20.11.2003, lk 78.
(8) „A Framework for Addressing and Measuring Entrepreneurship” („Ettevõtluse hindamise ja mõõtmise raamistik”), N. Ahmad ja A.N. Hoffman, 24. jaanuar 2008, STD/DOC (2008) 2.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika