Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(1);

–  võttes arvesse 27. aastaaruannet Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2009) (KOM(2010)0538);

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumente (SEK(2010)1143) ja (SEK(2010)1144);

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti ”EU Pilot' hindamise aruanne' (KOM(2010)0070);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaldamise kohta (SEK(2010)1371);

–  võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (KOM(2007)0502);

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist „Suhted kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega” (KOM(2002)0141);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni komisjoni 26. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2008)(2);

–  võttes arvesse komisjoni vastust parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioonile 26. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2008);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 119 lõiget 1;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A7-0249/2011),

A.  arvestades, et Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009. aastal ning et sellega võeti ELi õiguse rakendamise, kohaldamise ja jõustamise hõlbustamiseks kasutusele mitmed uued õiguslikud alused;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 298 abistab Liidu institutsioone, organeid ja asutusi nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus,

1.  on seisukohal, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 17 on komisjoni peamise ülesandena nimetatud aluslepingute järelevalvet; sellega seoses on komisjoni volitus ja kohustus alustada aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätnud liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust ELi õiguskorra alus ning seega kooskõlas õigusriigi põhimõttele rajatud Euroopa Liidu kontseptsiooniga;

2.  rõhutab, et õigusriigi põhimõtte järgimine on tähtis eeltingimus mitte ainult erinevate valitsemis- ja haldusvormide õiguspärasuse või tõelisele demokraatia jaoks, kus iga tegevus on kooskõlas kehtestatud üldnormidega, vaid ka selleks, et otsused oleksid ettearvatavad ja objektiivselt usaldusväärsed ning et kodanikele oleks tagatud võimalus täiel määral ja tõhusalt kasutada seadustega ettenähtud õigusi;

3.  rõhutab, et 27. aastaaruandest ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta nähtub, et vaatamata komisjoni algatatud rikkumismenetluste vähenemisele, oli komisjonil 2009. aasta lõpul siiski käsil umbes 2900 kaebust ja rikkumisjuhtumit ning et rohkem kui pooltel juhtudel olid liikmesriigid ajakavast maas direktiivide ülevõtmisel, selline olukord on kõike muud kui rahuldav ning esmajoones vastutavad selle eest liikmesriikide ametiasutused;

4.  märgib, et rikkumismenetlusel on kaks etappi: haldusetapp (uurimine) ja õigusmõistmisetapp Euroopa Kohtus; on seisukohal, et kodanike roll kaebuste esitajana on otsustava tähtsusega haldusetapis, kus tuleb tagada vastavus ELi õigusele koha peal, mida komisjon on omalt poolt ülalnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises tunnistanud; on seetõttu seisukohal, et menetluste puhul, mis annavad kodanikele võimaluse ELi õiguse rikkumisi kindlaks teha ning nendele komisjoni tähelepanu juhtida, on äärmiselt oluline tagada läbipaistvus, õiglus ja õiguskindlus;

5.  märgib, et komisjon püüab projekti „EU Pilot” abil tõhustada kohustuste võtmist, koostööd ja partnerlust komisjoni ja liikmesriikide vahel(3) ning arutab tihedas koostöös riikide valitsustega, kuidas tuleks ELi õigust kohaldada; on seisukohal, et see algatus vastab osaliselt uuele, Lissaboni lepingu vastuvõtmisest tulenevale vajadusele kõikide Euroopa Liidu institutsioonide vaheliseks koostööks, kuid nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kodanike kaasamise iga kord, kui tegu on ELi õiguse järgimisega;

6.  märgib, et ühest küljest maalitakse pilt kodanikest, kellel on oluline roll ELi õiguse järgimise tagamisel kohapeal(4), kuid teisest küljest – projektis „EU Pilot” – on olemas oht, et neile antakse edasistes järelevalvemenetlustes veel väiksem roll; on seisukohal, et sellist olukorda tuleks vältida, käsitledes projekti „EU Pilot” nö vahendavat tüüpi alternatiivina, millesse kodanikud oleksid täiel määral kaasatud ja integreeritud kaebuse algatajana; on seisukohal, et see väljendaks paremini aluslepingu eesmärke, et „otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik” (ELi lepingu artikkel 1), et „liidu institutsioonid [---] teevad oma tööd võimalikult avalikult” (ELi toimimise lepingu artikkel 15) ja et „Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid [---] kodanikke võrdselt” (ELi lepingu artikkel 9);

7.  märgib, et palju esitatakse selliseid petitsioone, mida ei saa lahendada ELi teisesele õigusele tuginedes või millele ei kohaldu otseselt aluslepingu sätted, kuid mis sellele vaatamata on seotud nende põhimõtete rikkumisega, mis on ELi liikmesuse eelduseks ja vastavad ELi toimimise lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele, kusjuures ELi toimimise lepingu artikkel 7 sätestab nende väärtuste kaitsmise korra;

8.  märgib, et aluslepingutega komisjonile rikkumiste menetlemiseks antud kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb austada õigusriigi põhimõtet, läbipaistvuse ja avatuse nõuet ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuid mingil juhul ei tohi see ohustada kaalutlusõiguse esmast eesmärki, milleks on ELi õiguse õigeaegne ja korrektne kohaldamine; kordab, et „absoluutne kaalutlusõigus läbipaistvuse absoluutse puudumisega on siiski põhimõtteliselt vastuolus õigusriigi põhimõtetega”(5);

9.  palub komisjonil suurendada käimasolevate rikkumismenetluste läbipaistvust ning anda ELi kodanikele esimesel võimalusel ja asjakohasel viisil teavet nende taotluste suhtes võetud meetmete kohta; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku selle kohta, mis ajaks liikmesriigid peavad olema Euroopa Kohtu otsused rakendanud;

10.  märgib, et projekti „EU Pilot” töölerakendamiseks on komisjon loonud konfidentsiaalse veebipõhise andmebaasi suhtlemiseks komisjoni teenistuste ja liikmesriikide ametivõimude vahel; kordab veel kord läbipaistvuse puudumist projekti „EU Pilot” kaebuste esitajate suhtes ning parlamendi nõuet pääseda ligi kõiki kaebusi koondavale andmebaasile, et parlamendil oleks võimalik komisjoni kui aluslepingute järelevalvaja üle kontrolli teostada;

11.  kiidab komisjoni võetud kohustused heaks, kuid on seisukohal, et kõik asjaosalised – liikmesriigid, komisjon, nõukogu ja parlament – peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et liidust ja liidu siseturust saaks kodanike, kodanikuorganisatsioonide ja ettevõtjate jaoks käegakatsutav tegelikkus;

12.  on seisukohal, et katseprojektiga „EU Pilot” võib aidata kaasa üksikisikute ja ettevõtjate probleemide lahendamisele ühtsel turul ning kutsub komisjoni üles laiendama seda algatust 24 liikmesriigilt 27 liikmesriigile;

13.  väljendab heameelt seoses sellega, et komisjon peab oluliseks parandada rikkumiste ennetamist kõigi olemasolevate vahendite abil, tagades seejuures vajalike vahendite kättesaadavuse;

14.  rõhutab, et tagamaks seda, et liikmesriigid kohaldaksid järjekindlat ELi õigust ja Euroopa Kohtu roll selles oleks kindel, on vaja, et komisjon hoolikalt uuriks ja vajaduse korral algataks rikkumismenetluse, kui petitsioon või kaebus on seotud riikliku kohtu keeldumisega taotleda eelotsuse tegemist, juhul kui ta oleks pidanud seda taotlema aluslepingute ja ELi õigustiku kohaselt;

15.  väljendab rahulolu seoses sellega, et väidetavate rikkumiste uurimisele kulub tänu katseprojekti meetodi rakendamisele vähem aega, kuid on seisukohal, et komisjon peab andma selgitusi ja lisateavet, et parlamendil oleks võimalik hinnata selle meetodi edukust liikmesriikide tegeliku vastavuse seisukohalt;

16.  märgib, et komisjoni vastuses parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioonile on osutatud ainult kohtuasjadele(6), mis kinnitab, et komisjon peab tagama rikkumismenetlusi ja rikkumismenetlustele eelnevaid uuringuid puudutavate dokumentide konfidentsiaalsuse; tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Kohus ei ole nende kohtuasjade puhul kunagi eitanud, et ülekaalukas üldine huvi võib nendele dokumentidele juurdepääsu piisavalt õigustada; samuti märgib, et ombudsman on rikkumismenetlustega seotud dokumentide avalikustamisse pooldavalt suhtunud(7);

17.  on seisukohal, et rikkumisjuhtumitega seotud teabele saaks tagada parema juurdepääsu uurimise eesmärki ohtu seadmata ning et juhtumitega seotud teabe kättesaadavaks tegemiseks piisab ülekaaluka avaliku huvi põhjendusest, eriti juhtumite korral, kui kaalul on inimeste tervis ja pöördumatu keskkonnakahju; sooviks näha seda, et lihtsustataks ka juurdepääsu juba avalikult kättesaadavale teabele rikkumisjuhtumite kohta;

18.  palub veel kord komisjonil teha ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 sätestatud uue õigusliku aluse kohase määruse kujul menetlusnormide kohta, milles on määratletud rikkumismenetluse eri aspektid, sh teatised, siduvad tähtajad, õigus ärakuulamisele, põhjuste märkimise kohustus ning iga isiku õigus oma toimikuga tutvuda, et tugevdada kodanike õigusi ja tagada läbipaistvus;

19.  märgib, et paljud petitsioonid on seotud poliitikakujundajate vaheliste huvikonfliktidega, ning avaldab tugevat toetust kavale võtta vastu ELi haldusmenetluste määrus, mis peaks hõlmama ka rikkumismenetluste üldpõhimõtteid;

20.  võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni vastuse parlamendi esitatud nõudmisele menetlusnormide kohta, milles komisjon väljendab kahtlust võimaluse üle võtta tulevikus vastu määrus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 298 alusel, sest aluslepingutega on komisjonile antud kaalutlusõigus korraldada rikkumismenetluste haldamist ja sellega seotud tööd ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks; on veendunud, et sellised menetlusnormid ei piiraks mingil viisil komisjoni kaalutlusõigust, kuid need tagaksid selle, et komisjon järgiks oma volituste rakendamisel avatud, tõhusa ja sõltumatu Euroopa halduskorralduse põhimõtet, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41;

21.  kiidab heaks õiguskomisjoni otsuse käsitleda petitsiooni nr 1028/2009, milles nõutakse siduvaid norme rikkumismenetluste kohta, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 298 tegeleva töörühma töös;

22.  tuletab komisjonile meelde, et ülalnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatis „Suhted kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega” sisaldab menetlustoiminguid, mida komisjon peab oma kaalutlusõiguse reguleerimisel vastuvõetavaks, ning et seetõttu ei tohiks miski takistada koostamast määrust nimetatud vahendi alusel; märgib, et komisjon kavatseb teatise läbi vaadata; nõuab tungivalt, et komisjon ei kasutaks rikkumismenetluste puhul pehmet õigust, vaid teeks ettepaneku võtta vastu määrus, et Euroopa Parlament oleks kaasseadusandjana ELi õiguskorra nii tähtsa elemendi puhul täielikult kaasatud;

23.  märgib eelkõige, et komisjon kavatseb praegu katsetatavate uute meetoditega seotud kogemuste põhjal oma üldpõhimõtted kaebuste registreerimise ja kaebuste esitajatega suhtlemise valdkonnas läbi vaadata; on mures seetõttu, et komisjon ei kasuta rikkumismenetlust enam peamise vahendina, mille abil tagada, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust õigeaegselt ja nõuetekohaselt; rõhutab, et see kohustus on komisjonile pandud aluslepingutega ja sellest ei saa ühepoolselt loobuda; nõuab tungivalt, et komisjon tõestaks projekti „EU Pilot” eelset ja järgset perioodi puudutavate üksikasjalike sidusate andmete abil, et uued meetodid tõepoolest on tulemuslikud, ning lisaks tulevasse määrusesse kaebuste registreerimise ja kaebuse esitajate muude õiguste põhimõtted ja tingimused;

24.  tunneb heameelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 260 sisalduva uue elemendi üle, mis võimaldab komisjonil artikli 258 kohaselt Euroopa Kohtu poole pöördudes taotleda kohtult finantssanktsioonide kohaldamist sellise liikmesriigi suhtes, kes võtab direktiivi üle hilinemisega; palub komisjonil anda teavet selle uue otsustusõiguse kasulikkuse kohta, et oleks tagatud suurem läbipaistvus;

25.  peab ülioluliseks, et komisjon kasutaks seda ja kõikvõimalikke muid vahendeid, et tagada, et liikmesriigid võtavad ELi õigusaktid üle õigeaegselt ja korrektselt, eelkõige kui see puudutab keskkonda;

26.  rõhutab, et ELi direktiivide õigeaegne ülevõtmine on ühtse turu tõhusa toimimise alus, millest saavad kasu nii ELi tarbijad kui ka ettevõtjad; väljendab heameelt selle eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude üle, kuid tunneb samas endiselt muret arvukate rikkumismenetluste pärast, mis on algatatud direktiivide hilinenud ülevõtmise tõttu;

27.  kiidab heaks liikmesriikide algatused, mis parandavad ühtse turu direktiivide ülevõtmist, sealhulgas asjakohaste stiimulite kehtestamise vastavatele asutustele ja direktiivide ülevõtmise tähtaja lähenemisest märkuandvate hoiatussüsteemide loomise;

28.  palub komisjonil jätkata parimate tavade edendamist ühtse turu õigusaktide ülevõtmisel, võttes aluseks oma 29. juuni 2009. aasta soovituse ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta(8);

29.  märgib, et riiklikel kohtutel on ELi õiguse kohaldamisel oluline roll, ning toetab täielikult ELi jõupingutusi parandada ja koordineerida liikmesriikide kohtunike, juriidilistel ametikohtadel töötajate, ametnike ja avalike teenistujate õigusalast koolitust;

30.  rõhutab, et komisjon juhib küll õigesti tähelepanu sellele, et eeskätt liikmesriikide kohtusüsteemide ülesandeks on menetleda ELi õiguse rikkumisi, on kodanikel siiski suuri raskusi seoses riiklike kohtumenetlustega, mis võivad osutuda kulukaks või liiga aeglaseks; on seetõttu arvamusel, et tuleks järgida Stockholmi programmis esitatud suuniseid;

31.  väljendab rahulolu seoses sellega, et komisjon korraldab üha enam teabehankimismissioone, mille käigus uuritakse rikkumisi kohapeal, ning on seisukohal, et suuremat rõhku tuleks panna kooskõlastamisele ja sünergiale missioonidega, mida korraldab Euroopa Parlament ja eelkõige petitsioonikomisjon, austades seejuures osalevate institutsioonide sõltumatust.

32.  märgib, et kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna huvirühmade võimalus esitada ELi õiguse kohaldamist puudutavad kaebused liikmesriikide haldusjärelevalveorganile, kohtule või vahekohtule on eraldi- ja iseseisev asi, mis ei ole vastuolus komisjoni poolt hallatavate rikkumismenetlustega;

33.  peab kahetsusväärseks, et liiga paljude rikkumismenetluste puhul kulub palju aega nende lõpetamiseks või Euroopa Kohtule esitamiseks ning palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada oma jõupingutusi rikkumismenetluste lahendamiseks ning palub komisjonil järjestada erinevate valdkondade õigusrikkumised raskusastme järgi süstemaatilisemalt ja läbipaistvamalt;

34.  tunneb muret sagedaste rikkumiste pärast sellistes valdkondades nagu kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, teenused ja riigihanked; on seisukohal, et nende valdkondade õigusraamistiku põhjalik selgitamine oleks kasulik riiklike ametiasutuste abistamiseks rakendamisprotsessi läbiviimisel;

35.  kiidab heaks kava luua avalik andmebaas, mis sisaldab õigusakte ja ebaausate kaubandustavadega seotud kohtulahendeid; on seisukohal, et taolisi algatusi peaks kaaluma ka teistes valdkondades;

36.  tuletab meelde SOLVITi tähtsust seoses sellega, et Euroopa tarbijad ja ettevõtjad saaksid oma õigusi ühtsel turul kasutada; kiidab heaks SOLVITi toimimise parandamiseks tehtud edusammud ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles SOLVITit veelgi tugevdama;

37.  peab oluliseks anda ELi kodanikele põhjalikumat ja praktilisemat teavet nende õiguste kohta ühtsel turul; toetab portaali Sinu Euroopa edasist arendamist;

38.  juhib tähelepanu sellele, et kohtumenetlused on kulukad ja aeganõudvad nii üksikisikute kui ka ettevõtjate jaoks ning tekitavad olulist lisakoormust ELile ja riiklikele kohtutele, mis on niigi ülekoormatud; rõhutab, et vaja on ennetavaid meetmeid ja sobivaid alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, et seda koormust vähendada;

39.  märgib, et kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad kasutavad petitsioonimehhanismi endiselt peamiselt selleks, et teatada ELi õiguse rikkumisest liikmesriikide erinevate tasandite ametiasutuste poolt ning esitada sellekohaseid kaebusi, kusjuures peamiselt käsitlevad petitsioonid keskkonnakaitse ja siseturuga seotud probleeme, silmatorkavalt palju menetletakse liikumisvabaduse, põhiõiguste ja kodakondsusega seotud petitsioone;

40.  nendib, et paljudes petitsioonides viidatakse põhiõiguste hartale ka juhtudel, kui hartat ei saa kohaldada liikmesriikide õigusaktidele, samas kui osade petitsioonide aluseks on väärtused, millele EL on rajatud; väljendab muret seoses sellega, et kodanike jaoks võib harta tegelik kohaldamisala jääda eksitavaks, ning peab äärmiselt oluliseks selgitada põhiõiguste harta kohaldamisala ja rakendamist; rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet, mis on ELi tugisammas, tuleb asjakohaselt selgitada, et harta kohaldamisala ei tekitaks kodanikes segadust;

41.  kiidab heaks, et parlamendi nõudel on 27. aastaaruandes eraldi osa, mis käsitleb petitsioone ja milles komisjon annab ülevaate uute laekunud petitsioonide kohta, ning on seisukohal, et isegi kui enamik petitsioone ei puuduta rikkumisi, annavad nad parlamendile ja komisjonile kasulikku teavet selle kohta, mis kodanikele muret valmistab;

42.  nõuab, et nõukogu nõuaks vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 34 toodud nõukogu avaldusele liikmesriikidelt, et nad koostaksid ja avaldaksid tabelid, mis toovad esile seose direktiivide ja siseriiklike ülevõtmismeetmete vahel; rõhutab, et need tabelid võimaldavad komisjonil teostada tõhusat järelevalvet rakendusmeetmete üle kõigis liikmesriikides;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa ombudsmanile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid P7_TA(2010)0437. (3) Katseprojekti „EU Pilot” hindamise aruanne, lk 2. (4) Vt komisjoni eespool nimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatise lk 5: „Komisjon on pidevalt rõhutanud kaebuse esitaja suurt tähtsust ühenduse õiguse rikkumiste tuvastamisel.” (5) Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioon 26. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2008) (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0437). (6) Üldkohtu otsused kohtuasjas T-105/95 WWF UK v. komisjon (EKL 1997, lk II-313) ja kohtuasjas T191/99 Petrie ja teised v. komisjon (EKL 2001, lk II-3677) ja Euroopa Kohtu 21. septembri 2010. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-514/07 P, C-528/07 P ja C-532/07 P Rootsi Kuningriik v. Association de la presse internationale ja Euroopa Komisjon, Association de la presse internationale ASBL v. Euroopa Komisjon ja Euroopa Komisjon v. Association de la presse internationale, EKLis veel avaldamata. (7) Vt http://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/en/10096/html.bookmark. (8) ELT L 176, 7.7.2009, lk 17.