Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(1);

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta(2);

–  võttes arvesse oma 9. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise läbivaadatud raamkokkuleppe kohta järgmiseks õigusloomeperioodiks(3);

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni parema õigusloome kohta – Euroopa Komisjoni 15. aruanne vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklile 9(4);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 26. aastaaruande kohta(5);

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(6);

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni komisjoni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 27. aastaaruande kohta(7);

–  võttes arvesse komisjoni presidendi 3. septembri 2009. aasta poliitilisi suuniseid järgmisele komisjonile;

–  võttes arvesse komisjoni teatist aruka reguleerimise kohta Euroopa Liidus (KOM(2010)0543);

–  võttes arvesse komisjoni aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (17. aruanne „Parem õigusloome”, mis hõlmab aastat 2009) (KOM(2010)0547);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Parem õigusloome Euroopa Liidus: kolmas strateegiline ülevaade” (KOM(2009)0015);

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus” – 2008. aasta arenguaruanne ja väljavaated aastaks 2009 (KOM(2009)0016);

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kolmas arenguaruanne” (KOM(2009)0017);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm ELis. Sektoripõhise vähendamise kavad ja 2009. aasta meetmed” (KOM(2009)0544);

–  võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise töörühma 17. septembri 2009. aasta aruannet;

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 30. mai 2011. aasta järeldusi aruka reguleerimise kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0251/2011),

A.  arvestades, et aruka õigusliku reguleerimise arengukava võeti kasutusele osana ELi 2020. aasta strateegiast, mille eesmärk on saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv aastaks 2020, vähendades peamiselt ettevõtete halduskoormust ELi kehtivate õigusaktide kvaliteedi parandamise ja lihtsustamise kaudu;

B.  arvestades, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete õige kohaldamine on äärmiselt tähtis Euroopa Liidu nõuetekohaseks toimimiseks ning selle asutuste tegevuse nõuetekohaseks kohandamiseks kodanike, siseturul tegutsevate ettevõtjate ning riigi- ja kohalike asutuste ootustele, ning tagamaks, et otsuseid tehtaks võimalikult kodanikulähedaselt;

C.  arvestades, et aruka õigusliku reguleerimise küsimust ei tuleks vaadelda mitte ainult seoses komisjoni õigusloomeprogrammiga, vaid ka laiemalt seoses Lissaboni lepingu nende uuenduste jätkuva rakendamisega, mis mõjutavad seadusandlikku menetlust;

D.  arvestades, et Lissaboni lepinguga on püütud tasakaalustada Euroopa institutsioonide volitusi ning Euroopa Parlament on seadusandlikus tavamenetluses nõukoguga võrdne seadusandja;

E.  arvestades, et Lissaboni lepingu vastuvõtmise järel on liikmesriigid ametlikult kaasatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamise järelevalvesse, kusjuures siiani on saadud rohkem kui 300 esildist;

F.  arvestades, et konsulteerimine kõigi huvitatud pooltega, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd) ja muude asjaomaste sidusrühmadega, on õigusaktide eelnõude koostamisel, sh mõju hindamisel ülimalt tähtis;

G.  arvestades alates 2005. aastast elluviidavat programmi Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks, mille eesmärk on vähendada koormust 2012. aastaks 25% võrra, mis võrduks SKP 1,4%-lise kasvuga;

H.  arvestades, et mõju hindamise komitee 2010. aasta aruande kohaselt kvantifitseeris komisjon põhjalikult üksnes 27% sel aastal korraldatud mõjuhinnangutest;

I.  arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku meetmete kohta, millega vähendataks halduskoormust sihtarvust enam, kuid Euroopa Parlamendil ja nõukogul tuleb enne seda vastu võtta eelnevad meetmed, mis moodustavad ligikaudu veerandi 25% suurusest eesmärgist;

J.  arvestades, et üks selle programmi olulisemaid osi on standardkulude mudelil põhinev halduskulude baasarvestus;

K.  arvestades, et uuesti sõnastamine ja kodifitseerimine kehtiva õiguse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võimaldab muudatusi teha arusaadavamalt ja ühtlustatumalt;

L.  arvestades, kui oluline on Euroopa Liidu direktiivide nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine liikmesriikides, ning arvestades ikka veel esinevat õigusaktide nn ülekuldamist (gold-plating), mille käigus lisatakse Euroopa õigusaktide nõudmistest rangemaid kohustusi;

M.  arvestades, et õigusaktide erinev rakendamine tekitab suuri probleeme ühtse turu tõhusal ja tulemuslikul toimimisel, kuna kujuneb kolm eri liikmesriikide rühma: need, kes rakendavad õigusakte valesti, need, kes teevad seda puudulikult ja need, kes teevad seda ebatäpselt, ning see ei tule kasuks Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele ja pidurdab edasist majanduskasvu;

N.  arvestades, et väikeettevõtlusalgatusega Small Business Act võeti kasutusele VKE-test, kuid seda on seni kohaldatud vaid vähestel võimalikel juhtudel;

O.  arvestades, et õiguskomisjonis 27. jaanuaril 2011. aastal toimunud arvamuste vahetusel väljendas komisjoni asepresident Maroš Šefčovič kindlat toetust aruka õigusliku reguleerimise kavale,

P.  arvestades, et Lissaboni lepingu kohane, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 sätestatud uus delegeeritud aktide ja rakendusaktide süsteem nõuab nüüd ühist arusaama ja määrust,

Üldised märkused

1.  rõhutab, et tingimata on vaja lihtsaid ja selgeid õigusakte, mis on kättesaadavad ja kergesti arusaadavad, eesmärgiga kaitsta Euroopa õigusaktide läbipaistvuse põhimõtet ja tagada nende tõhusam rakendamine ning tagada, et Euroopa kodanikud saaksid oma õigusi kergemini kasutada;

2.  rõhutab, et Euroopa institutsioonid peavad ettepanekute koostamisel järgima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning pidama kinni Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 2 sätestatud kriteeriumidest;

3.  kiidab heaks komisjoni teatises aruka reguleerimise kohta Euroopa Liidus esitatud strateegia, mis seab aruka õigusliku reguleerimise kogu poliitikakujunduse keskmesse alates õigusakti kavandamisest kuni rakendamise, jõustamise, hindamise ja muutmiseni;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt aruka reguleerimise kavale ja paremat õigusloomet käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele on kõigil Euroopa tasandi institutsioonidel oma osa parema õigusloome edendamisel ja elluviimisel; on seisukohal, et kõik asjaosalised peaksid uuesti kinnitama nende põhimõtete järgimist;

5.  rõhutab, et Monti aruannet arvesse võttes tuleks seadusandlikes ettepanekutes suurendada määruste osa, mis oleks üks samm vähema hulga, aga paremate õigusaktide suunas;

6.  nõuab tungivalt, et uued eesistujariigid ja komisjon käivitaksid uued läbirääkimised paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe üle; juhib sellega seoses tähelepanu oma 9. veebruari 2010. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise läbivaadatud raamkokkuleppe kohta järgmiseks õigusloomeperioodiks) nendele punktidele, mis on olulised ka kõnealuse küsimuse jaoks, eelkõige kahe institutsiooni ühisele lubadusele leppida kokku põhilistes muutustes, valmistudes edasisteks läbirääkimisteks ministrite nõukoguga paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe kohandamise üle Lissaboni lepingu uute sätetega;

7.  rõhutab, et tuleb teha kõik, mis võimalik, et parlamenti ja nõukogu koheldaks õigusloomeprotsessis võrdsetena, millega järgitakse Lissaboni lepingust tulenevat parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet;

8.  hindab positiivselt Euroopa kodanikualgatust kui üldsuse Euroopa Liidu poliitika kujundamises osalemise uut vormi; ootab kodanikualgatuse tegeliku rakendamise algust 2012. aasta aprillis ning soovitab komisjonil tagada kodanike teavitamine kohaldatavatest reeglitest ja normidest, et nad saaksid seda vahendit algusest peale tulemuslikult kasutada;

9.  kutsub komisjoni üles kehtestama endale tähtajad Euroopa Parlamendi nende taotluste rahuldamiseks, mille parlament on esitanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata raamlepingus sisalduvale kohustusele koostada aruanne konkreetse taotluse järelmeetmete kohta kolme kuu jooksul alates seadusandliku algatuse kohta esitatud raporti vastuvõtmisest istungjärgul ning esitada seadusandlik ettepanek hiljemalt ühe aasta jooksul;

Liikmesriikide parlamendid

10.  toetab liikmesriikide parlamentide tihedamat kaasamist Euroopa õigusloome protsessi, eelkõige seadusandlike ettepanekute subsidiaarsuspõhimõttele vastavuse kontrollimise protsessi;

11.  juhib seoses subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisega seotud vaiete ja hagide esitamise vahendite kasutamisega tähelepanu materiaalsete kriteeriumide puudumisele subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumise kindlakstegemisel ning rõhutab vajadust muuta asjaomased põhimõtted ELi tasandil materiaalses mõttes konkreetseks;

12.  rõhutab, et liikmesriikide parlamendid on võimelised paremini täitma oma aluslepingujärgset kohustust kontrollida seadusandlike ettepanekute kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kui komisjon järgib omalt poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise protokolli artiklis 5 sätestatud kohustust ja põhjendab oma otsust üksikasjalikult ning mõistetavalt;

13.  rõhutab sellega seoses, et liikmesriikide parlamendid peavad arvamuse esitamisel võimalikult hästi vahet tegema subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspektide vahel;

Halduskoormuse vähendamine ja nõuetekohase rakendamise tagamine

14.  väljendab muret seoses asjaoluga, et halduskoormuse vähendamise programmi eesmärk vähendada 2012. aastaks halduskoormust 25% võrra võib jääda saavutamata ja juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid tegutsema kiiresti, et esildatud meetmeid kaaluda ja need heaks kiita; märgib sellega seoses, et nende ettepanekute vastuvõtmisel võiks kasuks tulla kiirmenetluse laialdasem kasutamine; kohustub kiiresti arutama neid meetmeid käsitlevaid õigusakti ettepanekuid ning kutsub nõukogu tegema kõik endast olenev, et tagada programmis esitatud halduskoormuse vähendamise ettepanekute vastuvõtmine;

15.  märgib halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise sõltumatute sidusrühmade töörühma positiivset panust Euroopa Komisjoni elluviidavasse halduskoormuse vähendamise programmi; rõhutab siiski, et rühmal peaks olema tasakaalustatum koosseis, sinna tuleks võtta rohkem kodanikuühiskonda esindavaid eksperte ja eksperte muudest liikmesriikidest;

16.  soovitab halduskoormust käsitleval kõrgetasemelisel sõltumatute sidusrühmade töörühmal astuda dialoogi VKEdega kogu Euroopas, et teha kindlaks kõige sagedamini esinevad asjaolud, mis takistavad kauplemast teiste liikmesriikidega ühtsel turul, ning teha majanduskasvu suurendamiseks ettepanek nende tõkete kõrvaldamise või vähendamise meetmete kohta;

17.  rõhutab, et programmi on vaja pikendada 2012. aastale järgnevaks perioodiks, kuni praeguse komisjoni koosseisu ametiaja lõpuni, ning sellel peavad olema veel kõrgemad ja selgelt määratletud eesmärgid ja laiem kohaldamisala, et programm ei piirduks lihtsalt halduskoormuse küsimusega, vaid hõlmaks ka õigusliku reguleerimise koormust ja kulusid, mis on seotud ELi õigusaktidega üldiselt, sealhulgas nn õigusloome müra;

18.  kutsub liikmesriike üles tegema järjepidevalt tööd halduskoormuse vähendamiseks ning ootab liikmesriikide parlamentidelt selles asjas konstruktiivset koostööd;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et halduskoormuse vähendamise praeguse programmi ja edasiste programmide edukaks elluviimiseks ning tõlgenduserinevuste ja nn ülekuldamise (siseriiklikes rakendusaktides rangemate nõuete kehtestamine, mis ei tulene ELi õigusest) vältimiseks on vajalik komisjoni aktiivne koostöö liikmesriikidega;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada pärast konkreetse õigusakti rakendamist esitatavasse aruandesse rohkem teavet, et oleks võimalik tegeleda nn ülekuldamise probleemiga; on seisukohal, et tõlgendamiserinevusi on võimalik oluliselt vähendada, kui liikmesriikidelt nõuda põhjendatud arvamust selle kohta, miks nad on otsustanud kasutada rakendatavas direktiivis kehtestatust rangemaid norme;

21.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks halduskoormuse vähendamise sektoripõhiste kavade meetmete rakendamist;

22.  on seisukohal, et halduskoormuse vähendamine ja õigusaktide lihtsustamine ei tohi viia olemasolevates õigusaktides sätestatud normide madaldamiseni;

Poliitika kujundamine

23.  palub komisjonil paremini kasutada valgeid raamatuid, milles esitatakse arutamiseks õigusakti ettepanekuid; on seisukohal, et nii väheneks nende ettepanekute arv, mida tuleb seadusandlikus protsessis olulisel määral või koguni tervikuna muuta; on lisaks sellele seisukohal, et see aitaks hinnata esitatava õigusakti proportsionaalsust, mida on sageli raske teha, kui algselt esitatakse vaid ettepaneku üldsõnaline tutvustus rohelise raamatu vormis;

24.  on seisukohal, et Euroopa õiguse tõhusamaks toimimiseks tuleb parandada õigusloome ja seadusandlike ettepanekutega seotud teabevahetust, sest institutsioonide teatised annavad ettevõtjatele ja kodanikele sageli ebaselget teavet selle kohta, millised õigusaktid lõpuks vastu võeti;

25.  pooldab komisjoni otsust vaadata läbi oma konsulteerimise kord ning kiidab heaks otsuse pikendada konsulteerimise aega vähemalt 12 nädalani; rõhutab siiski, et sidusrühmi on vaja paremini kaasata, ning on seisukohal, et komisjon võiks uurida võimalusi, kuidas võtta kasutusele kaasava teavitamise kord; on seisukohal, et selle korra raames võiks kindlaks teha asjaomasest poliitikavaldkonnast ja õigusakti ettepanekust huvitatud siseriiklikud ja Euroopa sidusrühmad ning püüda neid kaasata vahetult konsulteerimise käiku;

26.  rõhutab, et avatud, läbipaistev ja pidev dialoog on põhiline eeldus selleks, et kodanikuühiskond saaks õigusaktide väljatöötamises ja valitsemistava väljakujundamises rohkem kaasa rääkida;

27.  on seisukohal, et selline süsteemne meetod võimaldaks kõikidel huvitatutel ja asjaomastel sidusrühmadel laialdaselt analüüsida esildatud õigusaktide võimalikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju ning aitaks edendada poliitika kujundamist ühtse lähenemisviisi põhimõttel;

28.  on seisukohal, et konsulteerimise praegused asümmeetrilised meetodid ja vormid ei innusta kõiki huvitatud sidusrühmi sõna sekka ütlema; märgib, et vastajad ei ole tihti rahul veebiküsimustike sisu ja vormiga; arvab, et ühine lähenemisviis, mille puhul konsulteerimisel kasutatakse vastamiseks tüüpvormi, lihtsustaks asja küsitletavate jaoks ning annaks üksikasjalikumaid ja põhjendatumaid vastuseid, kui need kataksid konsulteerimisele kuuluva küsimuse mitmeid võimalikke poliitikaaspekte ja -valikuid;

29.  kutsub eelkõige komisjoni üles tõhusalt kasutama mitmekeelsust üldsusega peetavate konsultatsioonide läbiviimisel ning nende tulemuste avaldamisel kõigi Euroopa sidusrühmade ulatusliku kaasamise eeltingimusena;

30.  tunneb muret üha keerukamate konsulteerimisdokumentide pärast ning on seisukohal, et tuleks teha jõupingutusi nende lihtsustamiseks ning suurendada sel eesmärgil muu hulgas valgete raamatute kasutamist, et abistada asjaomaseid sidusrühmi ja ergutada neid vastama, ning teha need samas kodanikele paremini kättesaadavaks; teeb ettepaneku, et komisjon uuriks, kas on võimalik kasutusele võtta nn selgustest, mille eesmärk on tagada, et konsulteerimisdokumendid oleksid kergesti arusaadavad ja neile oleks lihtne vastata;

31.  väljendab kahetsust, et vastajad peavad komisjoni vastuseid ja tagasisidet konsultatsioonidele praegu sageli ebarahuldavaks; nõuab, et komisjon parandaks oma konsultatsiooniperioodi järgset suhtlemist ning annaks kõigile vastajatele tagasisidet kõigi peamiste tõstatatud küsimuste kohta;

32.  rõhutab, et oluline on tagada komisjoni mõjuhindamistes tehtud analüüside sõltumatus ja usaldusväärsus, et kindlustada aruka reguleerimise kava üldiste eesmärkide täitmine, ning kordab taas Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis esitatud seisukohta selles küsimuses;

33.  teeb Euroopa konkurentsivõime tugevdamist silmas pidades ettepaneku, et mõjuhinnangutes tuleks kindlaks teha, missugused on meetmete konkreetsed positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja majanduskasvule; leiab, et võimalusel tuleks neid mõjusid täies ulatuses arvuliselt väljendada;

34.  toetab kindlalt ettepanekut, mille kohaselt juhul, kui uue õigusaktiga tekitatakse äriühingutele kulutusi, tuleks leida sellele vastavaid kokkuhoiuvõimalusi, et õiguslikust reguleerimisest tulenevat koormust teisal võimalikult vähendada; on seisukohal, et see on kõigi edasiste programmide ülimalt tähtis aspekt, mis vähendab koormust ning parandab äriühingute tegevust reguleerivat raamistikku tervikuna;

35.  rõhutab, et haldus- ja reguleeriva koormuse hinnangulist kaalu tuleks väljendada pigem neto- kui brutonäitajatena;

36.  nõuab, et komisjon pööraks uute õigusaktide koostamisel suurimat tähelepanu selle võimalikule mõjule väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; palub komisjonil püüda jätta VKEd välja reguleerimisalast juhul, kui õigusakt mõjutaks neid ebaproportsionaalselt ning ei ole väga selget põhjust, miks nad selle reguleerimisalasse peaksid kuuluma; on kindlalt seisukohal, et sellistel leevendavatel klauslitel võib olla positiivne mõju õigusakti rakendamisele ja kasutatavusele, eeskätt väikeste ja mikroettevõtete seisukohast; kutsub kõiki ELi institutsioone üles järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b, mis kohustab hoiduma haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

37.  on seetõttu arvamusel, et väikeettevõtlusalgatuses Small Business Act ette nähtud VKE-testil on täita oluline osa, ning loodab, et komisjon kasutab ära kõik testi võimalused; rõhutab, et komisjonil tuleb tagada VKE-testi järjepidev kasutamine kõigis komisjoni direktoraatides, ning soovitab liikmesriikidel võtta samasugused kaalutlused kasutusele oma riigi otsustusprotsessis; kutsub kõiki parlamendikomisjone üles kasutama VKE-testi põhimõtteid ka asjaomase komisjoni poolt juba heakskiidetud seadusandlike raportite suhtes enne nende esitamist parlamendi täiskogule heakskiitmiseks;

38.  võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb veel 2011. aasta jooksul teha seadusandliku ettepaneku alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse rakendamise kohta, et tagada kiire ja tõhus võimalus lahendada vaidlused kohtuväliselt.

Lihtsustamine ja järelhindamine

39.  nõuab, et nõukogu vastavalt oma avaldusele, mis sisaldub paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 34, nõuaks liikmesriikidelt, et nad koostaksid ja avaldaksid tabelid, mis toovad esile korrelatsiooni direktiivide ja siseriiklike ülevõtmismeetmete vahel; rõhutab, et selline vastavustabel on vajalik, et tagada ELi direktiivides sätestatud kohustuste liikmesriigi õigusse ülevõtmise läbipaistvus; rõhutab, et vastavustabelite kasutamisest võib olla kasu erinevuste ja nn ülekuldamise kindlakstegemisel;

40.  palub komisjonil toetuda parema õigusloome ja liikmesriikide halduse lihtsustamise edukatele programmidele, sealhulgas elektrooniliste menetluste ulatuslikule kasutamisele;

41.  rõhutab, et kehtivate õigusaktide muutmisel tuleb alati kasutada uuestisõnastamist; tunnustab ja hindab samal ajal komisjoni õigusi õigusloomeprotsessis;

42.  nõuab EURLEXi andmebaasi parandamist, et see oleks läbipaistvam ja kasutajasõbralikum;

43.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema Euroopa Parlamendiga konstruktiivset koostööd tagamaks, et uus delegeeritud aktide ja rakendusaktide süsteem toimiks praktikas tõrgeteta;

44.  peab tervitatavaks, et rakendatud õigusaktide järelhindamist on hakatud sagedamini kasutama; rõhutab siiski, et sellist hindamist tuleks kasutada kõikide oluliste õigusaktide puhul, mitte ainult võtmetähtsusega sektorites; märgib sellega seoses, et üle tuleks vaadata ka rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid; kutsub komisjoni üles laiendama järelhindamist võimalikult kõikidele poliitikavaldkondadele ning soovitab, et juba kehtivate määruste vajalikkuse ja proportsionaalsuse tagamiseks võiks kasu olla aegumisklausli sagedasemast kasutamisest, seda eelkõige kohustuslikult ette kirjutatud ülevaatamiskuupäeva vormis, koos õigusaktis sisalduvate sätete kehtivusaja automaatse lõppemise võimalusega, kui seda peetakse vajalikuks ja soovitavaks;

45.  palub komisjonil üle vaadata eelkõige kõik rahastamist käsitlevad määrused, et vähendada ELi toetuste taotlejate halduskoormust ja muuta seeläbi kogu taotluste esitamise kord tõhusamaks;

Poliitilise juhtimise ja jätkuva kontrolli tagamine

46.  peab tervitatavaks komisjoni presidendi isiklikku toetust aruka õigusliku reguleerimise kavale; peab seda küsimust piisavalt tähtsaks, et komisjon võtaks tegeliku poliitilise juhirolli ja hoiaks seda küsimust poliitilises päevakavas tähtsal kohal, ning soovitab sellega seoses, et seda kava arendataks edasi Euroopa Komisjoni mõne voliniku vastutusala olulise osana; märgib, et Euroopa Parlament peaks omalt poolt uurima viise parema õigusloome tähtsustamiseks oma komisjonides, ning leiab, et tuleks põhjalikumalt kaaluda komisjonidevaheliste koosolekute kasutamist selle küsimusega tegelemisel;

47.  hindab kõrgelt komisjoni jätkuvat tava kontrollida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamist liidu institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide poolt üksikute n-ö eriti tähtsate juhtumite põhjal, kuna see muudab paremat õigusloomet käsitleva aruande selgemaks;

48.  lubab ka edaspidi tähelepanelikult kontrollida aruka reguleerimise kava rakendamist komisjoni poolt, ning jääb ootama 2012. aasta teiseks poolaastaks kavandatud eduaruannet;

o
o   o

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0480. (3) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0311. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0437. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0259. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0377.