Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti teadusuuringuid käsitlevaid artikleid,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine” (KOM(2011)0048),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni „Innovaatiline liit: Euroopa üleminek kriisijärgsesse maailma(2),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni määrusega (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime rakendamise kohta linnades ja piirkondades, samuti liikmesriikides ja liidus(4),

–  võttes arvesse ekspertide komitee 23. juuli 2009. aasta aruannet „Teel maailmatasemel eesliini teadusuuringute organisatsiooni suunas – Euroopa Teadusnõukogu struktuuride ja mehhanismide hinnang”,

–  võttes arvesse sõltumatute ekspertide rühma 31. juuli 2010. aasta aruannet riskijagamisrahastu (RSFF) vahehindamise kohta,

–  võttes arvesse eksperdirühma 12. novembri 2010. aasta lõpparuannet seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Vastuseks eksperdirühma aruandele teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta ning eksperdirühma aruandele riskijagamisrahastu vahehindamise kohta” (KOM(2011)0052),

–  võttes arvesse 9. märtsil 2011. aastal toimunud ELi konkurentsivõime nõukogu (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos) 3074. istungi järeldusi teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi, sealhulgas riskijagamisrahastu vahehindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta teatist „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas” (KOM(2009)0184),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni ettepanekut Maria Skłodowska-Curie'le Nobeli preemia määramise sajanda aastapäeva tähistamise kohta(5),

–  võttes arvesse ELi 2020. aasta strateegia kohast juhtalgatust „Ressursitõhus Euroopa” (KOM(2011)0021),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0302/2011),

A.  arvestades, et komisjon otsustas eelarve läbivaatamise põhjal algatada arutelu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tõhustamiseks liikmesriikide ja ELi tasandil ning tegeleda põhiprioriteedina rahaliste vahendite eraldamisega ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidele;

B.  arvestades, et EL on seadnud eesmärgiks suurendada aastaks 2020 kulutusi teadus- ja arendustegevusele 3%-ni ELi SKP-st, ning kuna paljud riigid on selle eesmärgi saavutamisest veel kaugel, on eriti oluline suurendada riiklikke ja erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse;

C.  arvestades, et praegused arengusuundumused näitavad suurt survet külmutada või koguni vähendada Euroopa eelarvet seoses liikmesriikide riigieelarvete rangete piirangute perioodiga, ning arvestades, et teadus-, arendus- ja uuendustegevus on üks valdkondi, kus on ilmnenud Euroopa koostöö tõeline lisandväärtus vastupidiselt mõnedele teistele eelarveridadele, mis näitab vajadust kättesaadavaid ELi vahendeid ümber jaotada;

D.  arvestades, et meil valitseb praegu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriis (mis mõjutab ELi liikmesriike väga erinevalt), ja arvestades, et teadustegevus (selle alus- ja rakendusmõõde) haridus ja uuendustegevus on määrava tähtsusega vahendid nii majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuste eduka täitmise käigus kui ka jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu mudeli kindlaksmääramiseks;

E.  arvestades, et EL ja liikmesriigid peavad hankima vahendid ühiselt reageerimiseks suurtele ühiskonna-, majandus-, keskkonna-, rahvastiku- ja eetikaprobleemidele Euroopa rahvaste ees, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, toiduga varustamine, kestlik areng, suured ökoloogilised küsimused jne, ning arvestades, et sellest tulenevad lahendused peaksid inimesi motiveerima olema oma tegude eest rohkem vastutavad;

F.  arvestades, et teised maailma piirkonnad ja riigid suurendavad üha enam investeeringuid teadus-, arendus- ja uuendustegevusse, ning arvestades, et ELi kõnealuse valdkonna investeeringud peaksid seetõttu olema suunatud teadusalase võimekuse suurendamisele, tööstusettevõtete investeeringute suurendamisele ja ELi üldise konkurentsivõime parandamisele; arvestades, et püsivate toetusinstrumentide loomine kogu „innovatsiooniahelale” on vajalik, tagades kohase tasakaalu akadeemilise suunitlusega teadustegevuse, rakenduslike teadustegevuste ja innovatsiooni vahel;

G.  arvestades, et kuigi teadus-, arendus- ja uuendustegevuseks eraldatud ELi rahalisi vahendeid on suurendatud, suudavad teaduse ja tehnoloogia valdkonnas arenenumad ELi liikmesriigid endiselt saada suurema osa eri rahastamisskeemide ja -programmide alusel kättesaadavatest vahenditest (sealhulgas suurprojektid), ning mõned liikmesriigid ja nende piirkonnad on ikka nii rahastamisele juurdepääsul kui ka osalemises alaesindatud; arvestades, et Euroopa teadusruumi väljakujundamiseks tuleb eesmärgiks seada teaduse tipptaseme saavutamine ELi kõigis osades, ning arvestades, et struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond on selle eesmärgi täitmise põhivahendid;

H.  arvestades, et ELi liikmesriikide vahel valitseb endiselt märkimisväärne ja suurenev ebavõrdsus teadus- ja arendustegevuse rahastamise suutlikkuses, tööstusstruktuurides ja kõrgharidussüsteemides, ning arvestades, et üldine osalemine seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis peegeldab osaliselt neid erinevusi; arvestades, et tuleks luua tasakaalustamismehhanismid, et tõhustada kõigi liikmesriikide ja Euroopa piirkondade teadus- ja innovatsioonisuutlikkust;

I.  arvestades, et ühine strateegiline raamistik tuleks kujundada Euroopa teadusruumiga samade üldpõhimõtete kohaselt, kasutades ära tohutuid uusi võimalusi, mis avanevad 27 erineva riikliku teadusstrateegia ja -programmi koordineerimisel, ning vähendades tarbetut killustatust;

J.  arvestades, et VKEde suur tähtsus ELi majanduses ja tööhõives ei peegeldu nende osaluses ELi teadus-, arendus- ja uuendustegevuse jaoks ette nähtud fondides; arvestades, et VKEde osalus teadus-, arendus- ja uuendustegevuse koostööprojektides peaks jõudma 15%-ni, ning arvestades, nõustudes, et koostöö tööstusega on soodustanud tööstusepoolseid märkimisväärseid investeeringuid teadus-, arendus- ja uuendustegevusse, et lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine on oluline eeltingimus nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja kogu tööstuse osaluse suurendamiseks;

K.  arvestades, et vaesusega seotud ning tähelepanuta jäetud haigused takistavad majanduse arengut, eriti arenguriikides; arvestades, et taolised haigused mõjutavad rohkem kui miljardit inimest ning põhjustavad igal aastal miljoneid surmajuhtumeid;

L.  arvestades, et üle 60% ülikoolilõpetajatest on naised, kuid enamik juhtivaid kohti ülikoolides (nt doktorite ja professorite ametikohad) on endiselt meeste käes;

M.  arvestades, et alates Euroopa Teadusnõukogu asutamisest 2007. aastal on Euroopa Teadusnõukogu vahenditest rahastamiseks välja valitud 1700 projekti, mis tähendab ligikaudu 2,5 miljardit eurot uurimistoetusi, ning peaaegu 90% nendest uurimistoetustest eraldati meeskandidaatidele;

N.  arvestades, et naisteadlaste jaoks tundub eksisteerivat väga problemaatiline nn klaaslagi, mis tähendab seda, et kõrgematel ametikohtadel naisteadlaste osakaal väheneb;

O.  arvestades, et, paljude liikmesriikide haridussüsteemis on sellistes teadusvaldkondades nagu loodusteadused endiselt ülekaalus soostereotüübid(6);

1.  väljendab heameelt Euroopa Komisjoni rohelise raamatu üle, milles määratakse kindlaks ühine strateegiline raamistik teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks ELis, ning on seisukohal, et uue ühise strateegilise raamistiku tuumaks peaks olema ELi ja liikmesriikide teadusprogrammide ja rahastamiskavade suhestamine, tuginedes ühenduse teadus- ja innovatsioonipoliitikale ning liikmesriikide teadusprogrammidele; on veendunud, et ühine strateegiline raamistik peaks lähtuma integreeritud käsitusest mille eesmärk on suurem atraktiivsus ja kättesaadavus kõigi osalejate jaoks;

2.  on seisukohal, et ELi teadusuuringute fondidel ja programmidel ning struktuurifondidel ja Ühtekuuluvusfondil on erinevad eesmärgid ning neid tuleks sellisena lahus hoida;

3.  tunnistab mõnede liikmesriikide suhteliselt vähest osalust seitsmendas raamprogrammis ning teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkuse endiselt suurt ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel, vaatamata struktuurifondide abil tehtud jõupingutustele tõhustada nende piirkondade teadus- ja arendustegevuse alast suutlikkust; on veendunud, et tipptaseme saavutamise potentsiaal tuleb rakendada kõigis piirkondades; on seetõttu arvamusel, et kasutusele oleks vaja võtta uued lähenemisviisid, et aidata kehvemate tulemustega piirkondadel ja liikmesriikidel saavutada tipptase ja arukas piirkondlik spetsialiseerumine;

4.  kutsub komisjoni üles saavutama maksimaalset koostoimet ühise strateegilise raamistiku, struktuurifondide, Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Fondi ning Euroopa Kalandusfondi vahel, ning töötama välja mitmest fondist rahastamise viisi, järgides samal ajal fondide eri eesmärke; on veendunud, et ühtekuuluvusvahendid saaksid tõhustada tipptaseme tekkimist ja suutlikkuse suurendamist, kui nad sobituksid paremini piirkondliku tasandi teadus- ja innovatsioonipoliitikaga; usub, et see aitaks etapiviisi tipptasemeni jõuda ja saavutada kõnealuste piirkondade täielik osalus ühises strateegilises raamistikus, mis põhineb kvaliteedil ja tippteadmistel;

5.  teeb ettepaneku, et uus lähenemisviis võiks hõlmata järgmise tegevuse rahastamist: ülikoolide ajakohastamine, teadustegevusega seotud varustuse ostmine, kohalik tehnosiire, alustavate ettevõtete ja spin-off ettevõtete toetamine, teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste levitamine, teadustöötajate piiriüleseks koolituseks ettenähtud programmide tõhustamine ja laiendamine, uuenduslike teaduskeskuste asutamine, pädevusvõrgustike ja klastrite rajamine või vastastikusel eksperthinnangul põhinev, piirkonnaülene, koostööna toimuv teadus-, arendus- ja uuendustegevus; on arvamusel, et mõned seitsmenda raamprogrammi toetusmeetmed on osutunud edukaks ühendavaks tegevuseks ja need tuleks ühises strateegilises raamistikus alles jätta;

6.  palub liikmesriikidel kaaluda Euroopa Teadusnõukogu, Marie Curie või koostööprojektide ettepanekute rahastamist, mis vastavad tipptaseme kriteeriumidele, kuid mida ei saa ebapiisavate Euroopa fondide tõttu rahastada;

7.  toonitab, kui tähtis on säilitada piisavad toetusvahendid piirkondade institutsioonilise suutlikkuse arendamisele teadus- ja innovatsioonipoliitika alal, kuna piirkondlik valitsustasand on strateegiline ühenduslüli raamprogrammist ja struktuurifondidest saadavate rahaliste vahendite tõhusalt integreerimiseks, ning lisaks on piirkondlikul valitsustasandil tugevad sidemed kohalike ettevõtete, teenuste ning teadus- ja õppekeskustega;

8.  ühtekuuluvuspoliitika tulevast Euroopa 2020. aasta strateegiaga kohandamist silmas pidades nõuab, et innovatsiooni prioriteet muudetaks kohustuslikuks nii eesmärgi 1 kui eesmärgi 2 piirkondade jaoks ning et see prioriteet kajastuks vahendite eraldamises kõigil tasanditel;

9.  arvab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsusi tuleks ergutada uuendama, eeskätt jätkama ja tõhustama selleks algatusi nagu „Teadmuspiirkonnad”, „Eluslaborid” ja „Arukad linnad”, mille raames edendatakse teadus- ja arendustegevuse piirkondlikku mõõdet;

10.  juhib tähelepanu sellele, et tähtis on säilitada lähenemispoliitika valdkonnad, ning palub komisjonil luua tipptaseme saavutamiseks vajalikud tingimused nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, mis on majanduslikult nõrgemad ja sotsiaalselt kaitsetumad ning raamprogrammis alaesindatud, kasutades ära nende tugevaid külgi ja lähtudes tõhusatest ja selgest kriteeriumidest, et suurendada oluliselt nende liikmesriikide ja piirkondade inimkapitali ja teadusalast suutlikkust;

11.  on arvamusel, et konkursi väljakuulutamine tippteaduskeskuste rajamiseks ebasoodsamates piirkondades on Euroopa teadusruumi arendamiseks sobiv vahend; on seisukohal, et toetuste andmine konkursi vormis tekitab suuremat dünaamikat ja loovust, mis võib isegi struktuuriliselt ebasoodsates piirkondades kaasa tuua uurimis- ja tehnoloogiakeskuste eduka rajamise, millega luuakse tulevikku suunatud töökohti; on seisukohal, et konkursil peaksid osalema meeskonnad, kes koosnevad rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskeskuse ja ebasoodsamas olukorras oleva piirkonna esindajatest, ja et rajamisettepanekute aluseks olevaid teaduslikke käsitusi tuleks hinnata tipptaseme põhimõtte kohaselt; on arvamusel, et samal ajal tuleks nõuda piirkonnalt jätkusuutlikku terviklikku lähenemisviisi, mille kohaselt arendatakse näiteks struktuurifondide vahendite ja asjakohaste raamtingimuste abil välja teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustav infrastruktuur ja keskkond;

12.  soovitab komisjonil analüüsida võimalust üles seada struktuurifondi poolt rahastatav tervet Euroopat hõlmav üldfond, et soodustada koostööl põhinevat Euroopa teadustegevust;

13.  on veendunud, et raamprogrammi usaldusväärsus põhineb teaduskvaliteedil, ning peab seetõttu tipptaset teaduse rahastamisel peamiseks kriteeriumiks; tuletab meelde, et tipptaseme olemus erineb osaleja liigi või teadus- ja innovatsiooniprojekti olemuse järgi (tipptasemekriteerium teadusasutuse puhul ei ole sama, mis üksiku teadlase või VKE puhul, ning see erineb ka põhiuuringute ja rakendusuuringute projektide vahel); rõhutab, et tehniline areng, innovatsioon, katseprojektid ja turgude kujundamine peaks olema tööstusliku ja rakendusliku teadustegevuse oluline kriteerium;

14.  nõuab kohalike ja piirkondlike, riikide ja Euroopa piiriüleste teadus- ja innovatsioonistrateegiate paremat koordineerimist ja nende suuremat koostoimet, järgides eri kontekstide eripärasid ja samal ajal tugevdades võimalusi nendevaheliseks täiendavuseks ja koostööks; on arvamusel, et teabe ja heade tavade kättesaadavus ja jagamine, ulatuslikum ühine kavandamine, lihtsad ja paindlikud eeskirjad ja rahastamisvahendid, ning vajaduse korral nende koondumine on rahastamise tõhustamiseks ja võimaliku kaasrahastamise laiendamiseks äärmiselt tähtis;

15.  on veendunud, et Euroopal on kohustus kasutada enda kõrget potentsiaali teadustegevuses, tehnoloogias ja innovatsioonis ning panustada järgmiste ülemaailmselt ühiskonda vaevavate probleemide lahendamisse:

16.  tuletab meelde, et oluline on säilitada raamprogrammi ja ühise strateegilise raamistiku vaheliste edukate rahastamisvahendite jätkusuutlikkus, eriti koostööprogrammide korral; palub komisjonil hinnata õigeaegselt olemasolevate rahastamisvahendite tulemuslikkust seoses konkreetsete poliitikaeesmärkide saavutamisega, ning kohandada neid vahendeid, mille tulemuslikkust või konkreetset panust ei õnnestu selgelt tõendada;

17.  nõuab, et näiteks Euroopa Kontrollikoja koostöös liikmesriikide kontrollikodadega viiks läbi sõltumatu auditi liikmesriikide, Euroopa Liidu ja kohalike omavalitsuste poolt teadustegevusse tehtud avaliku sektori kulutuste tulemuslikkuse suhtes;

18.  kutsub komisjoni üles suurendama ELi lisandväärtuse nähtavust teadustegevuses ja innovatsioonis;

19.  nõuab avaliku ja erasektori ühiseid jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et saavutada ELi eesmärk suunata 3% SKP-st teadus- ja arendustegevusse; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles leppima viivitamata kokku konkreetses tegevuskavas kõnealuse eesmärgi saavutamiseks;

20.  rõhutab, et tuleb teha jõupingutusi, et kohandada ühise strateegilise raamistikuga seotud kulutusi võimalikult suures ulatuses Euroopa 2020. aasta strateegia üldiste poliitikaeesmärkidega; nõuab selgemat kooskõlastatust uute algatustega, nagu „Innovaatiline liit”, ja muude asjakohaste juhtalgatustega;

21.  tuletab meelde, et teaduse ja innovatsiooni tulevase rahastamise eesmärk peaks olema Euroopa teadusruumi väljakujundamine ulatuslikuma koostoime ja suurema koostöö loomise kaudu erinevate teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikate ja rahastusprogrammide ning ELi, liikmesriikide ja kohalike ametiasutuste vahel;

Ühise strateegilise raamistiku arendamine

22.  rõhutab asjaolu, et ühise strateegilise raamistiku keskmeks peaks olema idee, mille kohaselt laadilt ja ulatuselt erinevad teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid koos rahastamiskavade paljususega peavad olema korraldatud selliselt, et on tagatud nende sidusus, lai esindatus, suhestatus, lihtsustatus ja täiendavus, mis aitavad täita tipptaseme saavutamiseks vajalikud tingimused;

23.  märgib, et selleks, et kõik teadlased saaksid osaleda ühise strateegilise raamistiku projektides, tuleb ühise strateegilise raamistiku lepingumenetlusi käsitlevates halduseeskirjades arvestada ülikoole ja teaduskeskusi käsitlevaid erinevaid riiklikke õigusnorme; rõhutab eelkõige, et kaasrahastamismehhanism ei tohi toimida ülikoolide ja teadusasutuste kahjuks ning ühelgi juhul ei tohi ülikoole seada teiste osalistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda;

24.  kutsub komisjoni üles sisse seadma lihtsalt kasutatavat süsteemi, et kiirendada innovatsiooni, investeerida teadus-, arendus- ja uuendustegevuse projektidesse, mis võitlevad suurte ühiskonda vaevavate probleemide vastu, ja võtta kasutusele tõeliselt terviklik käsitus, mis keskendub innovatsiooni ja väärtusahela mitmesugustele otsustavatele etappidele (materjali tarnijast kuni lõppkasutajale mõeldud tooteni);

25.  on veendunud, et eri ülesandeid ühises strateegilises raamistikus tuleb lahendada eraldi, aga tihedas seoses ja partnerluses üksteisega: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peaks toimima peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade võrgustikuna, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi innovatsiooniga seotud osad peaksid keskenduma oma tugevatele külgedele innovaatiliste VKEde toetamise valdkonnas, järgmine raamprogramm peaks hõlmama teadustegevust tervikuna ning struktuurifondide/Ühtekuuluvusfondi vahendeid tuleks kasutada tihedamas koostöös ja sihipärasemal viisil, kuid vahendid tuleks hoida lahus; on arvamusel, et koostööprojektid peaksid jääma ühise strateegilise raamistiku kandvaks jõuks;

26.  rõhutab vajadust suurendada ühtse strateegilise raamistiku paindlikkust, mis peab seisnema mitte ainult assigneeringute liigutamises peatükkide ja hangete vahel, vaid ka selles, et CSF oleks piisavalt paindlik, et võimaldada assigneeringute eraldamist eelarveperioodi jooksul tekkivate oluliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks;

27.  nõuab üldise rahastamissüsteemi selget määratlemist ning teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni tihedamat lõimimist; arvestades, et Euroopa teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika loob Euroopa lisandväärtust, ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise nimel nõuab ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide eelarve kahekordistamist järgmisel finantsperioodil alates aastast 2014 (v.a teadus-, arendus- ja uuendustegevusele ette nähtud eelarve struktuurifondides ja EIPs), et asjakohaselt reageerida praegusele majanduskriisile ja suurtele ühistele probleemidele; on arvamusel, et avaliku sektori teadusuuringute eelarve suurendamise eesmärgiks peaks olema ulatuslikum ühiskondlik kasu ja suurem konkurentsivõime; kordab uuesti vajadust tõhustada ja arendada kõikide ELi rahastamisvahendite teadus-, arendus- ja uuendusmeelset rolli, sealhulgas tihendamas koostööd EIPga ja lihtsustades rahastamisvahenditele juurdepääsu korda; soovitab seetõttu kasutada uut organisatsioonilist mudelit, mis põhineb stabiilsuse ja lähenemise saavutamiseks kolmel eri rahastamiskihil:

1. kiht: suutlikkuse arendamine ja infrastruktuur

28.  see kiht peaks hõlmama infrastruktuuriga (laiemas mõttes, sealhulgas institutsiooniline infrastruktuur) seotud ELi fonde ja suutlikkuse arendamist;

29.  selle kihi rahastamiskava hõlmab raamprogrammi suutlikkust käsitlevat programmi ja Marie-Curie algatusi, teadusinfrastruktuuri ja -projektide ELi-poolse rahastamise komponente, EIP laenude kättesaadavust (üle 50 miljoni euro maksumusega projektid ja riskijagamisrahastu (RSFF)), eespool nimetatud raamprogrammi komponentidega seotud uurimistoetusi ning koostööd infrastruktuurialaste struktuurifondidega;

30.  nõuab Teadusuuringute Ühiskeskuse rolli tugevdamist asutusena, kes vastutab teaduslike ja majanduslike analüüside eest ELi 2020. aasta strateegia kohase arengupoliitika heaks;

31.  rõhutab, et tulevikus tuleks selliseid ulatuslikke Euroopa investeerimisprojekte nagu ITER, Galileo ja ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) rahastada väljaspool raamprogrammi, luues nende jaoks iseseisvad eelarveread, et tagada läbipaistev ja usaldusväärne rahastamisstruktuur ning kontrollida ja piirata nende potentsiaali lasta kuludel ületada eraldatud vahendeid; soovitab neid rahastada osaliselt EIP poolt projekti võlakirjade emiteerimise kaudu;

32.  tõstab esile ulatuslike teadusinfrastruktuuride keskset rolli Euroopa teadusruumi kujunemisel, ning nõuab infrastruktuurile ette nähtud üldise ELi poolse rahastamise suurendamist, ning eelkõige neil juhtudel, millel on suurim Euroopa lisandväärtuse potentsiaal, rahastamise jätkamist ka pärast ettevalmistava etapi lõppu, ning avatud ja tipptasemepõhist juurdepääsu tagamist;

2. kiht: teadustegevus, potentsiaal, koostöö ja konsolideerimine

33.  see kiht peaks olema kogu teadustegevuse, nii põhi- kui rakendusuuringute ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste tasand; koordineerivad osalejad on peamiselt ülikoolid ja teaduskeskused/uurimisinstituudid; tööstussektorit, eriti VKEsid, ning innovaatilisi mittetulundusorganisatsioone tuleks ergutada osalema ja tegema koostööd akadeemiliste ringkondade ja riiklike teaduskeskustega ning toimima vajaduse korral koordinaatoritena; see kiht esindab ühise strateegilise raamistiku kõige suuremat osa ning peaks olema suunatud alus- ja rakendusuuringute tugeva teadusliku aluse arendamisele, mida on vaja innovatsiooni hoogustamiseks;

34.  siinkohal on võtmesõnadeks originaalsus, idee asjakohasus, projektide kvaliteet, teadusliku tipptaseme ja Euroopa lisandväärtuse potentsiaal, sealhulgas kõrge riskiga teadusuuringud ja projektid mittetehnoloogilise innovatsiooni ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas; äriplaan ja turupotentsiaal on positiivsed tegurid, mida tuleks arvesse võtta, kuid need ei ole heakskiiduks vajalikud eeltingimused;

35.  selles kihis katab rahastamiskava ELi raamprogrammi uurimistoetuste süsteem ja koostöö teadus-, arendus- ja uuendustegevusega seotud struktuurifondidega; kasuks tuleks ka nende kahe rahastamisallika koostoime ning Euroopa Liidu ja väliste rahastamisasutuste rahastatud projektide vaheliste vastastikuste suhete lihtsustamine; uurimistoetused peaksid olema eelkõige ette nähtud avaliku ja erasektori uurimisinstituutidele ja innovaatilistele VKEdele;

36.  nõuab paindlikumat rahastamisskeemi, et teha koostööteema VKEde jaoks atraktiivsemaks, võimaldades seeläbi VKEdel võimaluse korral liituda koostööprojektidega projektide rakendamise ajal, ning projektis peaks selleks olema ette nähtud lahtine eelarverida; usub, et sellisel viisil näeb VKE võimalusi selgemalt, sest ajavahemik projektiga liitumisest kuni turutulemusteni on lühem;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Teadusnõukogu on osutunud edukaks teaduse tipptaseme edendajaks ja Euroopa teadusruumi tugevdavaks elemendiks; nõuab Euroopa teadusruumi struktuuri ja mehhanismide jätkuvat parandamist ja tema vahendite suurendamist; rõhutab, et on vaja oluliselt suurendada noor- ja naisteaduritele ning innovaatiliste VKEde teaduritele (nii uurimisrühmad kui üksikisikud) uurimistoetuste andmiseks mõeldud eelarve osa ning tugevdada Marie Curie meetmeid ja algatusi, tõhustades seeläbi liikuvust (et rakendada ellu nn teadmisi puudutav viies vabadus), karjääri edenemist ja koostööd akadeemiliste ringkondade, avaliku sektori uurimisinstituutide ja tööstuse vahel, ning juurdepääsu peamisele teadusinfrastruktuurile; kutsub tööstust üles rohkem osalema nii doktoriõppe kui doktoriõppejärgsetes teadusuuringute programmides; nõuab ELi teadustöötajatele vääriliste töötingimuste tagamiseks vajalike meetmete võtmist, et muuta Euroopa teadustöötajatele rahvusvahelisel tasandil atraktiivsemaks, vältida spetsialistide väljarännet ja saavutada Euroopas teaduse tipptase;

38.  rõhutab, et teadlaste liikuvus Euroopas tuleks seada prioriteediks ja nõuab tõhusamaid meetmeid (nt pensioniõiguste ülekantavus ja sotsiaalkindlustuse sätted, kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine, pere- ja tööelu ühitamise meetmed, nn teadurite tšekid teise liikmesriiki suunduvatele teaduritele), mis aitaksid kaasa Euroopa teadlaste liikuvusele, ohjeldaksid ajude äravoolu ja muudaksid teadlasekarjääri ELis atraktiivsemaks; nõuab asjakohastel juhtudel liikuvusega seotud komponendi lisamist Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetustele; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada jõupingutusi, et saavutada kiiresti akadeemiliste õppekavade vastastikune tunnustamine;

39.   usub, et on olemas potentsiaal Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni laiendamiseks koostöös toimuvatele ja valdkondadevahelistele teadusprojektidele, tingimusel, et säilib nende alt-üles olemus ning teaduse tipptase jääb peamiseks valikukriteeriumiks;

40.  väljendab heameelt pideva edasimineku üle meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse saavutamiseks raamprogrammis; nõustub, et naiste osaluse suurendamise meetmeid on vaja tõhustada projektide kogu elutsükli jooksul ja et komisjon peaks hoogustama naisteadlaste toetamist ning seadma eesmärgiks liikmesriikide ergutamise sugudevahelise lõhe kaotamisel, pöörates erilist tähelepanu sooga seotud takistuste ületamisele; rõhutab, et tuleks rakendada eesmärki tõsta naiste osalust programmi- ja nõuandvates komisjonides 40%-le; kutsub komisjoni üles kehtestama koos Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis sisaldab soolisi näitajaid ja eesmärke, ning jälgima kava rakendamist;

41.  rõhutab kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega vajadust anda kõikide tasandite teadlastele projektide puhul, mis seda võimaldavad, võimalus lükata uurimistoetuse kasutamine edasi või peatada sellega töötamine rasedus- ja sünnituspuhkuse või isadus- või vanemapuhkuse ajal ning jätta võimalus toetuslepingu kehtivuse pikendamiseks samadel põhjustel, kui on tegemist projektidega, mille puhul aeg ei ole oluline; kutsub liikmesriike üles tagama teadlastele need võimalused;

42.  rõhutab, et Euroopa teadusruumi täielikuks elluviimiseks tuleb võtta õigusloomemeetmeid, mis tagavad kõigi ELi osapoolte osalemise riiklikes programmides, annavad kõigile võimaluse osaleda liikmesriikide väljakuulutatud pakkumistel ning ühtlustavad õigusnorme, menetlusi, lepinguid ja hindamiskriteeriume;

3. kiht: turg ja innovatsioon ühiste eesmärkide saavutamiseks

43.  see kiht on tasand innovaatiliste toodete ja teenuste turuosa suurendamiseks ning üldiste hüvede loomiseks; tööstusel, sealhulgas innovaatilistel VKEdel on siinkohal otsustav roll, mis seisneb uudsete toodete, teenuste ja protsesside väljaarendamises;

44.  võttes arvesse vajadust stimuleerida noorte osalemist teadus- ja innovatsioonitegevuses ja toetada noori ettevõtjaid, kes osalevad teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis ning kasutavad selle tulemusi oma kohalike ja piirkondlike kogukondade majandusliku ja sotsiaalse arengu heaks, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama Erasmuse programmi noortele ettevõtjatele, seda ka tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis, ning suurendama nimetatud programmile ette nähtud rahastamist;

45.  tunnistab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde kaasamisele, et võimaldada uusi ideid ja võimalusi nende tekkides paindlikult ja tõhusalt ära kasutada ning luua uusi võimalusi innovatsiooniks; rõhutab, et VKEde valdkonnapõhine määratlemine on nende eduka ühises strateegilises raamistikus osalemise eeltingimuseks; märgib lisaks, et innovatsioonialase tegevuse edukus sõltub ka juhtkonna oskustest ja kogemusest;

46.  rõhutab vajadust parandada VKEde juurdepääsu teadusuuringutele ja innovatsiooniteenustele kohalikul ja Euroopa tasandil; on seisukohal, et edukad programmid, nagu Eurostars, on võimaldanud omandada olulise kogemuse innovaatiliste ettevõtete vajadustele reageerimise valdkonnas ning seega tuleks neid tõhustada; kutsub üles jõupingutustele kõigil tasanditel, et leida innovaatilised lahendused avaliku sektori konkreetsete vajaduste jaoks, kaasates selleks väikeettevõtted ideevõistlustesse, mis lõpevad lühiajaliste arenduslepingutega;

47.  selles kihis katavad rahastamiskava Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu eraldatud ELi rahastamisvahendid, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga seotud rahastamisvahendid, EIFi poolt krediidikvaliteedi parandamise võimalus, EIP erilaenud (peamiselt alla 50 miljoni euro maksumusega projektide korral) ja koostöö ettevõtlusega seotud struktuurifondidega; ELi innovatsioonipoliitika rahastamises on siiski üks puuduv lüli: asjakohased rahastamisvahendid, mis vastavad VKEde eripäradele; usub, et Euroopa teadusruumile tuleks suuresti kasuks, pärast mõjuhinnangu nõuetekohast arvessevõtmist, ELi VKEde investeerimispanga loomine, mis võiks toimida EIP täielikult VKEde innovatsiooniprojektidele pühendunud eriharuna;

48.  tuletab meelde, et Euroopa Teadusnõukogu on ennast tõestanud edukana ja Euroopa teadusruumi tugevdava elemendina; rõhutab vajadust kitsama fookusega ja seetõttu rohkem koondatud ja väiksema eelarvega teadus- ja innovaatikakogukondade võrgustiku järele, mis lisaks võimaldab ka VKEde suuremat osalust, sest iga-aastased osaluskulud on väiksemad; usub, et need väiksemad teadus- ja innovaatikakogukonnad võivad moodustada ühe kindla koondumispunkti ELis, kus kogu ELi teadlased saavad kohtuda ja mis võimaldaks neil maailmaturul konkurentsivõimelisem olla;

49.  on arvamusel, et VKEde programmides osaluse suurendamiseks tuleks kaaluda järgmisi rahastamisvahendeid ja meetmeid:

50.  nõuab, et katsetataks uusi ja innovaatilisi rahastamismeetodeid, näiteks ELi projekti võlakirju ja innovatsioonikuponge, mis võimaldaksid ettevõtetel kasutada neid ressursse otse akrediteeritud uurimiskeskustes; kõnealustele kupongidele ei tuleks kohaldada kuluaruandlust, sest nende kasutamist tõendaksid keskused, kus kuponge kulutatakse; lisab, et akrediteeritud keskused võiks luua liikmesriigi või piirkondlikul tasandil, ja need kinnitaks Euroopa institutsioon, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskus; on seisukohal, et Teadusuuringute Ühiskeskuse panus raamprogrammi alusel toimuvasse innovatsioonitegevusse peaks sisaldama tõhustatud koostööd tööstusega;

51.  tervitab ELi väikeettevõtjate innovatsioonialase teadustegevuse programmi, mille eesmärk on selgitada välja tehnoloogiaga seotud lahendust nõudvad probleemid avalikus sektoris ja rahastada teadus- ja arendusprojekte, et töötada välja uusi lahendusi nii vanadele kui ka esilekerkivatele probleemidele.

o
o   o

52.  on seisukohal, et mitte kogu innovatsioon ei põhine teadusel ja et mitte kogu teadustegevuse eesmärk ei ole innovatsioon; usub seetõttu, et kavandatud ümberkorraldamine peaks hõlmama tervet innovatsioonitsüklit, ideest turuni, kaasa arvatud mittetehnoloogilist, ökoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni; on arvamusel, et see peaks hõlmama innovatiivsete tavade edendamist (nt innovatiivne ja kommertskasutusele eelnev hange, ergutusauhinnad, intellektuaalomandi õigusi käsitlev poliitika ja juhtivate turgude algatused) ja nende laialdase leviku soodustamist; tuletab meelde, et standardiseerimist peaks võtma arvesse suurte probleemidega tegeledes ja ühise strateegilise raamistiku prioriteetsete valdkondade kujundamisel, kuid see ei peaks olema uus eraldiseisev vahend või tegevus;

53.  võtab teadmiseks konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi senise edu ja rõhutab, et programmi jätkumine ja laiendamine on vältimatult vajalik, eelkõige selleks, et tugevdada uuenduslikke VKEsid kui Euroopa majanduse mootorit;

54.  rõhutab siiski, et mõned konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahendid võiksid kujuneda tulevase raamprogrammi loomulikuks jätkuks, tagades Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide järjepidevuse; on seisukohal, et raamprogrammi projektide raames välja töötatud tehnoloogiat võiks laiendada innovaatilistele projektidele:

55.  tuletab meelde, et uurimis-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonitöö väga konkurentsitihe olemus ning kohaliku teadus- ja innovatsioonivõime arendamise säilimine sõltub teatud määral dubleerimise ja killustamise esinemisest, ilma milleta oleks teaduskoostöö ohus;

56.  rõhutab, et erainvesteeringute paremaks ligimeelitamiseks ja tagamaks, et teadus- ja arendustegevus aitab kõige tõhusamal viisil parandada Euroopa konkurentsivõimet, tuleks raamprogrammis võtta asjakohased meetmed tugeva ja tõhusa reguleeriva raamistiku kehtestamiseks, et kaitsta intellektuaalse omandi õigusi teadustegevuse varajases faasis;

57.  julgustab tungivalt rakendama koolitusprogramme kõikide võimalike osalejate jaoks, eriti juhtimiseeskirjade rakendamise valdkonnas, ning palub komisjonil välja töötada projektide valimise, hindamise ja kontrollimise kriteeriumid, pidades silmas tipptasemele tõusu tingimusi; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ennetavaid meetmeid, et aidata eelkõige alaesindatud liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel parandada oma juhtimissüsteemi, ning korraldaks selleks hindamisi ja esitaks kõnealustele asutustele soovitusi rahastamistaotluste ja projektijuhtimise parandamiseks;

58.  kordab uuesti, et Euroopa teadustegevuse rahastamise juhtimise lihtsustamine eeldab tohutut edasiminekut; on arvamusel, et lihtsustamisel on otsustavaks elemendiks üleminek praeguselt kontrollipõhiselt lähenemisviisilt rohkem usaldusel põhinevale ja riskide suhtes tolerantsemale lähenemisviisile, mis oleks eriti kasulik VKEdele; nõuab kõigi kindlakstehtud lihtsustamismeetmete rakendamist uues ühises strateegilises raamistikus, sealhulgas suuremat aktsepteeritavat vigade esinemise riski määra, tavapäraste raamatupidamistavade laialdast aktsepteerimist, ühekordsete summeeritud ja kindlasummaliste väljamaksete kasutamist (vabatahtlikult), taotlemise ja lepingu sõlmimise menetluste ning eelmaksete tegemise ja kulude toetuskõlblikkuse eeskirjade lihtsustamist, finants- ja teadusaruandluse nõuete olulist vähendamist, lepinguni jõudmise aja lühendamist maksimaalselt kuue kuuni ning uurimistoetuse määramise tähtaja ja väljamaksmistähtaja olulist lühendamist, ning osalejatele rohkem paindlikkust projektide korraldamisel ja juhtimisel ning partnerite valikul;

59.  on veendunud, et lihtsustamine võimaldaks vähendada rahastamismäärade kombinatsioone ja kaudsete kulude määramise meetodeid kõigi rahastamisskeemide puhul, kaotamata siiski ülikoolide, teadusorganisatsioonide ja tööstuse suhtes kohaldatavat diferentseerimist;

60.  soovitab määratleda piiratud kogumi ühtseid eeskirju (haldus-, finants- ja korralduslikud eeskirjad) ja põhimõtteid, mida on kerge tõlgendada ning mis kehtiksid kõigi ELi teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammide ja rahastamisvahendite korral;

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu Euroopa teadusprogrammidele, näiteks looma ühist kontaktpunkti, lähtuma põhimõttest „üks projekt – üks dokument” ning asutama heade tavade vahetamise foorumi; kordab sellega seoses, et oleks vaja kergesti kättesaadavat ühtset kontaktpunkti, kus potentsiaalsed osalejad saaksid taotleda nõustamist ja rahalist toetust; kritiseerib praegust puudulikku läbipaistvust ja teavet eelseisvate teadusprojektide konkursikutsete valdkonnas, mille tõttu teadlased ja asutused ei suuda end nõuetekohaselt ette valmistada ja ei saa seega osaleda;

62.  juhib tähelepanu sellele, et järjekindel poliitika Euroopa teadmistepõhise ühiskonna loomiseks eeldab hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste seoste tugevdamist; rõhutab, et ühine strateegiline raamistik peaks käsitlema ja integreerima kogu teadmisteahela näiteks infrastruktuuri arengu, standardiseerimise, koolitusprogrammide ja võtmetehnoloogiate arendamist toetavate meetme kaudu; ergutab koostööd ülikoolide, ettevõtete ja uurimisinstituutide vahel ning on veendunud, et teadmiste ja tehnoloogia siire on otsustava tähtsusega; palub eraldada vahendid, et soodustada tehnoloogiasiiret teadusest tööstuslikku rakendusse nii teenuste- kui ka tootmissektoris;

63.  nõuab suuremat valitsustevahelist osalemist vastavalt ühise kavandamise meetmetele, mis tugevdaks koostööd teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas kogu Euroopas;

64.  rõhutab ühiste tehnoloogiaalgatuste ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide tähtsust ning soovitab kõigile avaliku ja erasektori partnerlustele välja pakkuda konkreetse ühise raamistiku, mille tingimused on kõigile lihtsad ja selged ning milles era- ja avaliku sektori rollid selgelt eristuvad; rõhutab vajadust võtta tõhusaid meetmeid, et parandada läbipaistvust ning VKEde ja avaliku teadussektori juurdepääsu kõnealustele vahenditele; palub komisjonil teostada praegu toimivate avaliku ja erasektori partnerluste eri vormide edenemise, mõju ja asjakohasuse põhjalik analüüs, enne kui ta olemasolevaid partnerlusvorme kindlustama või uute loomist toetama hakkab, et parandada partnerluste juhtimist ja tagada mitmesuguste sidusrühmade ulatuslikum kaasamine teadusuuringute kava koostamisse ning juurdepääs uustulnukatele; on veendunud, et need vahendid peavad selgelt lähtuma üldsuse prioriteetsetest eesmärkidest (väärtustama ühiskondlikku kasu ja jätkusuutlikkust) ning kaasama erainvesteeringuid;

65.  rõhutab, et ühine strateegiline raamistik peaks olema atraktiivne rahastamismehhanism nii avaliku kui ka erasektori osalejatele (sealhulgas valitsusvälised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid); on arvamusel, et kõigil ulatusliku mõjuga teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektides osalejatel peaks olema otsustav roll prioriteetide arutelus ja juurdepääs teadusinfrastruktuurile;

Mõned suunised järgmise raamprogrammi jaoks

66.  pooldab teaduspõhise lähenemisviisi omaksvõtmist ja nõuab usalduspõhist suhtumist teadlastesse ja suuremat riskitolerantsi osalejate suhtes kõikides rahastamissüsteemi etappides, muu hulgas teaduse ja innovatsiooni väärtustamist; nõuab järgmises raamprogrammis akadeemilisele teadustegevusele asjakohast rahastamismudelit;

67.  usub, et ühine strateegiline raamistik ei peaks piirduma vaid teadustegevusest lähtuva või tehnoloogiapõhise innovatsiooniga, vaid et see peaks toetama erinevaid innovatsiooniallikaid; juhib tähelepanu sellele, et paljud ettevõtted – eelkõige VKEd – kasutavad muid innovatsiooniallikaid, milleks on näiteks kliendid, turud, kasutajad ning eelkõige töötajad ise, ning et sellisel kujul innovatsioon on sageli praktilisema iseloomuga ja suunatud protsesside, teenuste või toodetega seotud konkreetsete probleemide lahendamisele, kuna pakutud lahendused tulevad sageli töötajatelt, kes on tootmisprotsessile, turgudele ja klientidele kõige lähemal; on seetõttu arvamusel, et EL peaks ühtlasi tõhustama kasutamisele suunatud, töötajatest lähtuvat innovatsiooni;

68.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks algatuse Horizon 2020 üldkulude läbivaatamise; palub komisjonil seetõttu analüüsida, kui suure osa moodustavad seitsmenda raamprogrammi üldkulud, ja esitada ettepanekud nende võimalikult madalal hoidmiseks;

69.  nõuab, et raamprogrammi keskmesse jääks koostöö teadusuuringute valdkonnas (praegune koostööprogramm), mis tõhustaks koostoimet, et suurendada ja kiirendada suurepärase rahvusvahelise reputatsiooniga, nii EList kui väljastpoolt pärit partneritega koostöös läbi viidud uurimisprojektide mõju ja selle levikut; on arvamusel, et koostöös toimuvate teadusuuringute rahastamine peaks olema temaatiliselt paindlikum (laiemad pakkumiskonkursid) ja korralduselt kasutajasõbralikum, et tõmmata ligi väljapaistvaid teadlasi ja vastata nii suurte konsortsiumide kui ka väiksemate rühmituste vajadustele; on arvamusel, et hõlmata tuleb kogu innovatsiooniahel alates teadusuuringutest kuni ulatuslike katse- ja näidisprojektideni, ning näha ette konkreetne eraldi eelarve sektoritele, kus on välja töötatud strateegiline nägemus ühiskondlike probleemide lahendamiseks, vajaduse korral koos pikaajaliste investeerimistsüklitega;

70.  suhtub skeptiliselt teaduse tippkeskuste võrgustike loomiseks ja konverentside ning ürituste korraldamiseks eraldatud vahendite kasutamise tõhususse ning nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni elektroonilise võrgustumise meetmete tugevdamist ning teadusuuringute tulemuste levitamist interneti kaudu;

71.  väljendab oma kahtlust selle üle, kas iga taotlusvooru tulemusel tuleks rahastada vaid ühtainust projekti, kuna tulemuseks on teiste ettevalmistusele ja hindamisele kulunud vahendite raiskamine ning suurepäraste ideede rahastamata jätmine; kutsub komisjoni üles uurima võimalust rahastada ka teisi väga häid ideesid, mis ei osutunud väljavalituks, uuringutele eraldatava täiendava eelarve kaudu (teadustöö vahendid), mis hõlmab ka liikmesriikide vahendeid, piirkondlikke ja struktuurifonde;

72.  nõuab valdkondadevahelise ja -ülese teadustegevuse konsolideerimist ja teadustegevuse sotsiaalse mõõtme tunnustamist; tuletab sellega seoses meelde, et peamisi ühiskondlikke probleeme ei saa lahendada ainult tehnoloogiliste lahenduste abil, vaid selleks tuleks kasutada ka Euroopa teadusuuringuid sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas ning sotsiaalset innovatsiooni, mis jäävad endiselt otsustava tähtsusega vahendiks kõnealuste probleemide lahendamisel; on seetõttu arvamusel, et ühise strateegilise raamistiku puhul tuleb tagada ühiskonna-, majandus- ja humanitaarteaduste iseseisev teemavaldkond ja selle kaasamine olulise komponendina kõigisse kavakohastesse meetmetesse;

73.  et suurendada kodanike ja kodanikuühiskonna huvi ja kaasatust, nõuab teema „Teadus ühiskonnas” jätkamist nii eraldiseisvalt kui ka horisontaalse laiendamisega, et vastata ühiskonna peamistele probleemidele; usub, et komisjon peaks toetama eetikasuuniste edasist väljatöötamist ja laiemat levitamist ning edendama kodanikuühiskonna organisatsioonidele mõeldud vahendite edasist väljatöötamist;

74.  nõuab, et teadustegevuse prioriteedid ja eesmärgid kehtestataks läbipaistvamalt ja osalevamal viisil, kaasates tasakaalustatumalt teaduskogukonna, teadlased (ka väiksematest teadusorganisatsioonidest), avalik-õigusliku sektori, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted; nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teadlaste vahel spetsiaalse dialoogiplatvormi loomist, et arutada teadustegevuse prioriteete konkreetsetes sektorites; usub, et edendada tuleks ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning teadlaste vahelise tihedama koostöö platvorme;

75.  usub, et tähtis ei ole mitte üksnes konkreetsete teadusprogrammide majanduslik, vaid ka ühiskondlik, eetiline ja kestlikkust puudutav hindamine, mida tuleb parandada ja nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil laiemalt edendada; toetab komisjoni algatusi selles valdkonnas, näiteks teadus- ja uuendustegevuse vastutustundlike põhimõtete väljatöötamist, ning innustab neid edendama ja kasutusele võtma;

76.  nõuab tasakaalu hoidmist alt-üles (koostöö näiteks kehtivas tulevikutehnoloogiate skeemis) ja ülevalt alla suunatud projektide vahel (suured ühiskonna probleemid) ning väiksemate alt-üles suunatud projektide ja koostöös toimuvate teadusuuringute hõlbustamist; on seisukohal, et madalamad sisenemistõkked koostööprojektide korral aitaks kaasa suuremale teaduslikule suutlikkusele; on arvamusel, et strateegilised prioriteedid peavad olema seotud esilekerkinud probleemidega; palub komisjonil teostada uuring alt-üles ja ülevalt alla projektide vahelise ideaalse tasakaalu leidmiseks nii ühiskondlikust kui finantsaspektist; rõhutab, et teadusuuringute kava koostamisel on vaja teha koostööd teadlaste, tööstuse ja kodanikuühiskonna esindajatega ning nendega konsulteerida;

77.  pooldab seda, et edaspidi oleks teadusuuringute edendamise keskmes väikesed ja keskmise suurusega projektid; on arvamusel, et väikeseid ja keskmise suurusega projekte on kõrgkoolidel ja VKEdel lihtsam vähem kulukam juhtida; lisaks võimaldaks see suurendada siiani mitterahuldavat heakskiidetud taotluste määra;

78.  usub, et kui praegused innovatsioonimudelid ei vasta ühiskonna teatavatele vajadustele, võib teadustegevuse koondamiseks nendesse valdkondadesse ja riiklike kulude tõhususe tagamiseks kasutada uusi riikliku litsentsimise kavasid ja uuendustegevuse ergutusauhindu; kutsub komisjoni üles käivitama võimalikult kiiresti ergutusauhindade juhtalgatus meditsiinisektoris;

79.  nõuab kogu teadus. arendus- ja innovatsiooniahela ühtset hõlmamist läbipaistvuseeskirjade rakendamise ja komisjoni erinevate teadus- ja uuendustegevuse finantseerimist käsitlevate peadirektoraatide täpse koordineerimise abil;

80.  nõuab vajaduse korral rahvusvahelise koostöö intensiivistamist Euroopa Liidu strateegiliste partneritega, sealhulgas kiiresti arenevate BRIC-riikidega, et üleilmseid probleeme paremini lahendada; tuletab meelde, et kolmandate riikide teadlaste osalust tuleks ergutada lihtsamate menetluste ja märkimisväärselt lühemate taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaegade abil; rõhutab vajadust suurendada teadusalast võimekust ELi naaberriikides, mille aluseks oleks ühtse strateegiaraamistiku ja ELi naabruspoliitika instrumentide parem koordineerimine; on arvamusel, et võimekuse suurendamine ning õiglaste ja ulatuslike partnerluste loomine arenguriikidega on otsustavalt tähtis nende jätkusuutliku arengu soodustamiseks;

81.  on seisukohal, et võimaliku kahesuguse kasutusega teadusuuringute valdkonnas tuleb vältida koostööd kolmandate riikidega, kes ei järgi inimõigusi, ÜRO resolutsioone ja rahvusvahelist õigust;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0256. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0236. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401. (4) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 104. (5) B7-0343/2011. (6) Vt Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta resolutsiooni naiste ja teaduse kohta, lõige 2 (ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 40).