Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist peamiste suuniste kohta Euroopa turismi jätkusuutlikkuse tagamiseks (KOM(2003)0716);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (KOM(2006)0134);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” („Agenda 21”) (KOM(2007)0621);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010)0352);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa turismistatistika kohta (KOM(2010)0117);

–  võttes arvesse 15. aprillil 2010 toimunud ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Madridi deklaratsiooni sotsiaalselt vastutustundliku turismimudeli kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2010. aasta järeldusi Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha kohta – uus Euroopa turismi tegevuskava (14944/10);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (CoR 342/2010);

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1986. aasta soovitust tuleohutuse kohta olemasolevates hotellides (86/666/EMÜ)(1);

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(3);

–  võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta direktiivi 2009/47/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas(4);

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsust, millega kehtestatakse majutusteenustele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (2009/578/EÜ)(5);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta(6);

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa säästva turismi uute perspektiivide ja uute väljakutsete kohta(7);

–  võttes arvesse oma 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi uuendatud turismipoliitika kohta: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis(8);

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni regionaalarengu aspektide ja turismi mõju kohta rannikualadele(9);

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga(10);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0265/2011),

A.  arvestades, et turismisektor moodustab 10% SKPst ja 12% kogu tööhõivest ning on seega ELi tähtsuselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusala; arvestades, et turismisektor koosneb suures osas mikroettevõtjatest ning väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ning on mõne ELi piirkonna, nagu saarte jaoks peamine sissetulekuallikas ja on väga oluline ELi majandusarengu ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, samuti Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast;

B.  arvestades, et turism aitab kaasa ka inimeste rikastamisele, tavade vahetamisele ning hüvede, heaolu, kultuurikogemuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele; arvestades, et seetõttu tuleks keskenduda kvalitatiivsele lähenemisele;

C.  arvestades, et Euroopa Liit on maailma soosituim turismisihtkoht rahvusvaheliste reisijate jaoks ning seda juhtpositsiooni on vaja kindlustada, lahendades probleemid, mis on tingitud ühelt poolt tihedamast konkurentsist kogu maailmas ja pidevalt muutuvast nõudlusest ning teiselt poolt vajadusest tagada suurem ja kestvam säästvus;

D.  arvestades, et Euroopa turismisektori ees seisavad paljud väljakutsed, nagu ülemaailmne majanduskriis, teiste, väljaspool ELi asuvate sihtkohtade konkurentsivõime ja pakutavate turismiatraktsioonide mitmekesisus, kliimamuutuste ja hooajalisuse mõju turismitegevusele, Euroopa demograafilised suundumused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha suurem mõju ning paljud turismitööstust aeg-ajalt mõjutavad ettenägematud asjaolud;

E.  arvestades, et turism aitab kaasa Euroopa ning selle kultuuri- ja keelepärandi edendamisele, võttes samas arvesse mitmekesisust, ning ühiste väärtuste säilitamisele ja Euroopa identiteedi ning Euroopasse kuuluvuse ja Euroopa kodanikutunde tugevdamisele; arvestades, et turismisektori arendamine on keskse tähtsusega ELi piirkondliku mõõtme tugevdamisel;

F.  arvestades, et Euroopa mitmekesisus, mitmepalgelisus ja mitmekultuurilisus pakub mis tahes liiki temaatilisele turismile maksimaalseid kasvuvõimalusi ning et turismi erinevate mitmekesiste vormide arendamine ja edendamine võib olla ainus tõhus vastukaal moonutustele, probleemidele ja langusele, milleni viib reguleerimata ja ühenäolise massiturismi mudel;

G.  arvestades, et Lissaboni lepingu (artikkel 195) kohaselt kuulub turism ELi eripädevusse ning EL võib liikmesriikide meetmeid toetada ja täiendada, ergutades sektoris tegutsevate ettevõtjate arenguks sobiva keskkonna loomist ja soodustades ka koostööd liikmesriikide vahel, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama;

H.  arvestades, et selle uue pädevuse alusel ja täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on vaja välja töötada selgete ja kaugeleulatuvate eesmärkidega ELi strateegia;

I.  arvestades, et selleks, et liidu uued pädevused ja tulevane turismipoliitika oleksid nii tõhusad ja sellise nähtavusega, nagu nõuavad Euroopa kodanikud ja meie külastajad, on lisaks strateegiale ja tegevuskavale vaja ka piisavaid vahendeid ELi finantsplaneeringu raames aastateks 2014–2020;

J.  arvestades, et ELi äärepoolseimate piirkondade ja teatavate saarepiirkondade majandused sõltuvad oma kauguse ja eraldatuse tõttu peaaegu täielikult lennutranspordist, ning seetõttu on vaja võtta asjakohaseid meetmeid, millega arvestatakse nende sõltuvust sellest transpordiliigist,

1.  väljendab heameelt komisjoni esitatud poliitilise strateegia üle, milles määratakse kindlaks 21 konkreetset meedet sektori elavdamiseks; on seisukohal, et see dokument koos vastava rakenduskavaga on tugev alus liidu poliitika arendamiseks, et saavutada konkurentsivõimeline, tänapäevane, kvaliteetne, säästev ja kõikidele juurdepääsetav turism; julgustab komisjoni rakenduskava raames kehtestama nii ruttu kui võimalik meetmete rakendamise ja eesmärkide saavutamise konkreetsed tähtajad; palub liikmesriikidel teha koostööd, esitades iga meetme kohta kava kooskõlas pädevate riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega; palub komisjonil keskenduda innovaatilistele ja Euroopa lisandväärtusega prioriteetsetele meetmetele;

2.  usub, et ELi turismistrateegia peaks põhinema ühelt poolt spetsiaalselt turismisektori jaoks mõeldud erimeetmete paketil ja teiselt poolt turismi valdkonnaülest laadi silmas pidades kooskõlal muude seotud poliitikasektoritega, et jõuda sellise süsteemi loomiseni, mis tõepoolest soodustaks turismi; on lisaks seisukohal, et tuleb täpselt hinnata, kuidas muude sektorite meetmed mõjutavad turismi, ning nõuab terviklikku lähenemisviisi, et luua sünergia nii eri valdkondade poliitika kui ka eri rahastamisvahendite vahel;

3.  taunib turismipoliitika alase sidususe puudumist komisjonis; peab oluliseks, et komisjon näeks ette asjaomaste peadirektoraatide kooskõlastatud ja tervikliku lähenemisviisi;

4.  rõhutab, et vaja on tihedat koostööd ühelt poolt ELi, rahvusvaheliste, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel ning teiselt poolt sektori sidusrühmade ja institutsioonide vahel tervikuna, et käsitleda valdkonnaüleseid turismiga seotud probleeme, lähtudes seejuures subsidiaarsuse põhimõttest; tuletab meelde paljude Euroopa piirkondade ja omavalitsusüksuste otsest pädevust turismiküsimustes ja seega nende keskset tähtsust projektide ja konkreetsete meetmete rakendamises; loodab, et piirkonnad ja omavalitsusüksused teevad üksteisega tihedamat koostööd ja osalevad uue turismipoliitika väljatöötamises püsival, otsesel ja tõhusal viisil, ka Euroopa 2020. aasta strateegia raames; usub, et samal ajavahemikul võivad konkreetsed programmitöö vahendid, nagu makropiirkondadega seotud strateegiad, tõhustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist turismi ning soodustada Euroopa piirkondade ja omavalitsusüksuste atraktiivsust ja nähtavust;

5.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kehtestada turismivaldkonnas kaks uut põhimõtet: „piirkondadevahelisus” ja „täiendavus”, et edendada turismiteenuste ühist planeerimist ning koostööd samas geograafilises piirkonnas, st kas eri liikmesriikidele kuuluvate naaberpiirkondade vahel või ühiste elementide kaudu seotud piirkondade vahel mingil konkreetsel temaatilisel tasandil;

Konkurentsivõimeline, tänapäevane ja kvaliteetne turism

6.  on seisukohal, et turismi tuleb pidada ELi tööstus- ja innovatsioonipoliitika lahutamatuks osaks, ning kinnitab veel kord, et turismi elavdamine on strateegiline ja oluline eesmärk paljude liikmesriikide tööhõive seisukohast; rõhutab sellega seoses mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tähtsust, kuna nad soodustavad kohalikke innovaatilisi algatusi ja turismisektori stabiilsust ning tagavad asjaomase piirkonna kvaliteedi, mitmekesisuse ja autentsuse; julgustab komisjoni seda lähenemisviisi Euroopa turismiteenuste puhul veelgi edendama;

7.  palub komisjonil koguda häid turismitavasid ja neid igal aastal avaldada;

8.  nõustub komisjoni ettepanekuga töötada koostöös liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning riiklike turismiametitega välja Euroopa kaubamärk, et reklaamida maailmas Euroopat tervikuna turismisihtkohana; kutsub sellega seoses komisjoni üles käivitama reklaamikampaaniaid koostöös liikmesriikide ja pädevate turismiametitega; rõhutab, et mis tahes edendavate algatustega tuleb väärtustada ja esile tõsta Euroopa territoriaalset mitmekesisust ning mitte soosida Euroopa teatavaid sihtkohti võrreldes teistega, ning on seisukohal, et Euroopa kaubamärk ei tohiks takistada eri piirkondadel, linnadel ja kohalikel üksustel edendada vabalt omaenda kuvandit;

9.  tervitab Euroopa kultuuripärandi märgise algatust Euroopa integratsiooni ajalugu esindavate teatud oluliste paikade väärtustamise vahendina; rõhutab vajadust kooskõlastada seda algatust UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvate paikade ja teiste ajalooliste marsruutidega; peab vajalikuks kooskõlastamist teiste samalaadsete algatustega, nagu Europa Nostra auhind, et vältida kattuvust; kutsub komisjoni üles juhtima liikmesriikide tähelepanu sellele, et kohad, mis saavad Euroopa kultuuripärandi märgise, peavad alati olema avatud ja juurdepääsetavad, kusjuures selleks võib kehtestada isegi kohapeal viibivate töötajate miinimumnõuded;

10.  kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide rahvatraditsioonide, muu hulgas toiduvalmistamistraditsioonide lisamist maailmapärandi nimekirja, et säilitada neid traditsioone tulevaste põlvkondade jaoks ning luua Euroopa strateegia, millega edendada rahvatraditsioone Euroopa ja maailma tasandil;

11.  kutsub komisjoni üles hindama Euroopa kultuuripealinnasid käsitleva ELi programmi mõju turismile ning esitama parlamendile aruande selle kohta, kas juhtimismeetodid, rahastamise kord ning kultuuriasutuste ja -ühingute kaasamise kord tuleks läbi vaadata, et investeeritaks püsivatesse ja jätkusuutlikesse protsessidesse ja partnerlustesse;

12.  rõhutab, et on oluline teha koostööd, näiteks partnerluste või rahvusvaheliste lennutranspordilepingute sõlmimise kaudu, ELi mittekuuluvate riikide ning eelkõige naaberriikide ja BRIC-riikidega, mis moodustavad miljonite uute potentsiaalsete turistidega turu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on jätkata jõupingutusi Euroopa turismitööstuse nähtavuse, kvaliteedi, konkurentsivõime ja mitmekesistamise suurendamiseks, ning nõuab Euroopa ühiste turundusmeetmete ja kombineeritud turismitoodete väljatöötamist, et köita külastajaid nendel uutel lähteturgudel;

13.  on seisukohal, et Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kooskõlas ELi õigustega ja kohustusega kontrollida sissepääsu oma piiridesse, töötama ühise viisapoliitika raames välja pikaajalise strateegia viisamenetluste suuremaks kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks, hinnates võimalusi asutada ELi tasandil ühiseid konsulaaresindusi, et tagada viisamenetluste õigeaegne rakendamine ja bürokraatiakulude vähendamine; kutsub sellega seoses komisjoni üles lisaks Euroopa välisteenistuse loomisele kaaluma võimalust kasutada ELi delegatsioone maailmas turismiviisade väljastamiseks koostöös liikmesriikide saatkondadega ning uurima täiendavaid võimalusi turismiviisade väljastamise lihtsustamiseks, nagu grupi turismiviisad organiseeritud gruppide jaoks ja lihtsam juurdepääs ärireisijate jaoks;

14.  palub liikmesriikidel, arvestades eri hädaolukordi, mis kujutavad turistidele välisriigis ohtu, hinnata tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega võimalust määrata kindlaks ühtne menetlus selliste teadete väljastamiseks, mis soovitavad teatud kohtadesse mitte reisida, luues asjaomaste olukordade tõsiduse määramiseks ühtse Euroopa koodeksi ja andes kõige raskematel juhtudel turismioperaatoritele võimaluse taotleda ühenduse abi saadaolevate rahastamisvahendite piires;

15.  kutsub komisjoni üles tegema hiljutiste hädaolukordade, nagu vulkaanipurske kogemustest järeldusi ning koostama konkreetseid ELi kriisiohjamise stsenaariume, millega teavitamist ja võetavaid meetmeid puudutav kooskõlastamine ja ühtne tegevus tehakse kõigile liikmesriikidele kohustuslikuks;

16.  rõhutab vajadust soodustada mikroettevõtjate ja VKEde innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut, et muuta toodete turustamine ja reisisihtkohtade edendamine tõhusamaks; nõuab tungivalt, et komisjon looks IKT- ja turismiplatvormi, algatades selleks enne 2011. aasta lõppu spetsiaalse katseprojekti, et stimuleerida mikroettevõtjate ja VKEde osalemist digitaalses tarneahelas, lähtudes kogemustest teistes sektorites, nagu tekstiilitööstus, transpordi- ja logistikasektor ning autotööstus; nõuab algatusi, mille eesmärk on edendada e-kaubandust turismisektoris ja kõrvaldada järelejäänud takistused seoses selle arenguga siseturul; lisaks palub liikmesriikidel edendada kiiret internetiühendust kogu oma territooriumil, et võimaldada täiustatud teenuste arengut ja muuta operaatorid koostalitlusvõimelisteks;

17.  nõuab ettevõtlusvaimu edendamist ja toetamist selles sektoris, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele, ning VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu lihtsustamist rahastamisvõimalustele, eriti mikrokrediidile;

18.  palub komisjonil edendada spetsiaalset turismisektori ettevõtjate innovatsiooniinkubaatorit;

19.  on seisukohal, et turismisektori jätkusuutlikkusele aitab märkimisväärselt kaasa paremini kooskõlastatud lähenemisviis teadus- ja arendustegevusele ning innovaatiliste toodete ja teenuste edendamine; rõhutab, et turismitööstuse areng on otseselt seotud energiatõhususe ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate edendamisega;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon looks virtuaalse turismiseirekeskuse, mis ei ühendaks ainult uurimisinstituute, vaid ka ettevõtjaid ja riigiasutusi, eesmärgiga arendada turu-uuringuid konkurentsiteabe süsteeme kasutades, anda ettevõtjatele ja riigiasutustele tulevikku suunatud teavet pakkumise ja nõudluse arengu kohta ning võimaldada ettevõtjatel ja riigiasutustel asuda paremale strateegilisele positsioonile;

21.  kutsub komisjoni üles hindama tihedas koostöös liikmesriikide ja sektori riiklike osapooltega, milliseid innovaatilisi meetmeid nad saavad võtta ajutiste Euroopa puhkusepakettide edendamiseks tähtsate ajalooliste, kultuuri- või spordiürituste ajal, mida teatavad liikmesriigid lähiaastail korraldavad, nagu olümpiamängud, maailmanäitus jms, et edendada Euroopat reisisihtkohana selle rikkalikus mitmekesisuses; on seisukohal, et erinevaid Euroopa ja rahvusvahelise tasandi üritusi tuleks edendada koos olemasolevate kohalike turismiatraktsioonidega;

22.  peab vajalikuks arendada Euroopa Reisikomisjoni loodud portaali www.visiteurope.com potentsiaali, et maksimeerida selle kättesaadavust ja täielikku juurdepääsetavust (teave kõikides ELi ametlikes keeltes ja põhilistes ELi mittekuuluvate riikide keeltes, pöörates erilist tähelepanu BRIC-riikidele, nägemispuudega inimestele kättesaadavate vormingute kasutamine ja kurtidele viipekeelse teabe võimaldamine ning kõigi tehnoloogiliste rakenduste kasutamine) ning muuta see portaal tõeliseks Euroopa turismiplatvormiks, kust pääseb hõlpsasti ligi liikmesriikide riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele turismiportaalidele; usub lisaks, et portaal peaks suurendama Euroopa kvaliteedimärgise süsteemi, parimate tavade ning selliste algatuste nagu Calypso, NECSTouR ja EDEN nähtavust, ning see peaks teavitama turiste nende õigustest eri olukordades;

23.  kutsub komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega võimalust luua nn Euroopa turismikaart eesmärgiga võita ELi liikmesriigist või kolmandast riigist pärit Euroopas reisiv turist püsikliendiks tema õiguste loetelu sisaldava teabe, soodustuste ja spetsiaalsete teenuste pakkumise teel;

24.  on seisukohal, et Euroopa Liit rajaneb kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel ning seetõttu on oluline soodustada juurdepääsu turismiobjektidele, pakkudes külastajatele nende külastuse lihtsustamiseks ja arusaadavuse suurendamiseks asjakohaseid vahendeid, nagu audiogiidid või kirjeldavad brošüürid, mis annavad selgitusi vähemalt kahes ELi ametlikus keeles, eriti kui külastatavad objektid saavad rahalisi vahendeid struktuurifondidest;

25.  kutsub komisjoni üles hindama koostöös turismisektori sidusrühmadega Euroopa kvaliteetturismi märgise teostatavust, määrates kindlaks ühised kvaliteedikriteeriumid; on seisukohal, et seda tuleks teha eri liikmesriikides ja sektori ühendustes juba omandatud parimate kogemuste kooskõlastamise teel, et luua riikide märgiseid täiendav ja vabatahtliku tõendamise teel tunnustatav üldmärgis;

26.  usub, et tuleb vältida märgiste kiiret levikut ja vähendada nende arvu, et hoida ära tarbijates võimaliku segaduse tekitamist ja ettevõtjate liigset koormust, ning muuta märgised lihtsamini äratuntavaks; kutsub komisjoni üles hindama olemasolevaid märgiseid nende usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastavuse jälgimise seisukohast; kutsub lisaks komisjoni, liikmesriike ja sidusrühmi üles edendama olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid ning hindama pikemas perspektiivis võimalust integreerida Euroopa kvaliteedimärgis ja majutusteenuse ökomärgis järk-järgult ühtsesse märgisesse, mille peamiseks kvaliteedikriteeriumiks on jätkusuutlikkus;

27.  palub komisjonil edendada konkreetset algatust majutuse (hotellid, külalistemajad, üüritoad jne) klassifitseerimissüsteemide järkjärguliseks ühtlustamiseks ühiste miinimumkriteeriumide kindlaksmääramise teel, alustades turismisektori ühenduste (näiteks Hotelstars Union) ja esindajate positiivsetest kogemustest; on seisukohal, et järkjärgulise ühtlustamisega võib tõhustada nii Euroopa nähtavust turismisihtkohana kui ka turistidele pakutavat teavet; kutsub Euroopa majutus- ja toitlustussektorit üles:

28.  rõhutab, kui tähtis on pöörata asjakohast tähelepanu ohutuse küsimusele eri tüüpi majutusasutustes, eelkõige seoses tuleohutuseeskirjade ja süsinikmonooksiidi puudutavate ohutusmeetmetega; on seetõttu seisukohal, et tuleb soodustada ühinemist MBS-meetodiga (Management, Building and System), säilitades seejuures kehtivad riiklikud õigusnormid kooskõlas nõukogu 1986. aasta soovitustega, või võtta alternatiivseid reguleerivaid meetmeid juhul, kui isereguleerimine ei toimi; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on hotelli personali koolitamine hädaolukorraks valmistumise ja tuleohutuse korraldamise alal, ning rõhutab vajadust koguda süstemaatiliselt andmeid majutusasutuste ohutuse kohta; rõhutab, kui oluline on alati silmas pidada puudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, pakkudes muu hulgas koolitusi, et suurendada puuetealast teadlikkust seoses tuleohutuse ja majutusasutuste ohutusega;

29.  on seisukohal, et komisjon peaks koostöös turismitööstuse ja sotsiaalpartneritega olemasolevad kutseoskused kaardistama (Tourism Skill Competence Framework), mis oleks lähtepunktiks praktiliste meetmete väljatöötamisele, et ühitada Euroopa turismisektoris tööturu nõudlus ja pakkumine;

30.  kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega julgustama liikuvust ning kasutama ära ja edendama turismisektoris elukestva õppe, kutsekoolituse ja ülikooliõppe kavasid ning praktikat, et säilitada tihe side teadus- ja ettevõtlusringkondadega ning seada teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kaheksandas raamprogrammis tähtsamale kohale innovatsioon turismis; usub, et ühenduse programmid, nagu Erasmus noortele ettevõtjatele ja Leonardo da Vinci on ainulaadsed võimalused kutse- ja väljaõppeoskuste omandamiseks ning karjäärivõimaluste edendamiseks ning neid tuleb seega edasi arendada ja soodustada, võttes arvesse ka võimalust vaadata kõnealused programmid läbi, nii et need õpetaksid parimaid tavasid muu hulgas klientide eest hoolitsemise, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse valdkonnas;

31.  nõuab tungivalt, komisjon jälgiks täpsemalt liikmesriikides teenuste direktiivi rakendamist turismiteenuste osas;

32.  palub, et liikmesriigid tõhustaksid kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist turismitööstuses, et võimaldada selles sektoris juba töötavatele või seal tööle asuda kavatsevatele inimestele parimaid erialaseid töövõimalusi ja ergutada nii turismisektori töötajate liikuvust; usub, et see aitaks lahendada nii selle sektori hooajalise tööga kui ka deklareerimata tööga seotud probleeme;

33.  rõhutab tihedat seost turismi ja transpordi vahel ning palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik võimalik, et moderniseerida riiklik, piirkondlik ja piiriülene infrastruktuur eri transpordiliikide jaoks, pöörates erilist tähelepanu üleeuroopaliste transpordivõrkude projektide edenemisele ja õigeaegsele rakendamisele ning ühtse Euroopa taeva lõpuleviimisele, et võimaldada tõhusamat lennuliikluse korraldamist; on seisukohal, et on oluline soodustada koostalitlusvõimet ja võtta vastu vajalikud meetmed turismivoogude haldamiseks, eelkõige kõrghooajal ja mitmesugustes hädaolukordades;

34.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks säästvamate transpordivahendite kasutamist, näiteks ühis- ja raudteetranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise kombineerimist; kutsub komisjoni üles muu hulgas lihtsustama ja toetama, sealhulgas üleeuroopaliste transpordivõrkude raames, ühenduste arendamist saarte, maa- ja mägipiirkondade, äärepoolseimate piirkondade ning raskemini ligipääsetavate sihtkohtadega üldisemalt;

35.  rõhutab vajadust edendada erinevate transpordivahendite elektronpiletimüügi integreeritud süsteeme, kuna see aitaks soodustada süsteemi mitmeliigilisust, lihtsustada rahvusvahelist reisimist liikmesriikide vahel, tagada liikumisvabaduse ning kõrvaldada takistused siseturu väljakujundamiselt; on seisukohal, et arendamise käigus tuleb tähelepanu pöörata puudega inimeste erivajadustele juurdepääsu osas;

36.  väljendab heameelt ELi õigusaktide üle reisijate ja eelkõige piiratud liikumisvõimega reisijate õiguste kohta ning palub komisjonil esitada lähiajal ettepanek, et luua kaugeleulatuv ja kooskõlastatud õigusraamistik, millega sätestatakse ühised eeskirjad kõigile transpordiliikidele ja erieeskirjad, millega võetakse arvesse iga transpordiliigi eripärasid;

37.  kutsub komisjoni üles hindama juurdepääsetavuse, teavitamise, läbipaistva hinnakujunduse, hüvitamise jne põhimõtteid käsitleva turisti õiguste ja kohustuste harta teostatavust; kutsub liikmesriike üles looma sõltumatut vahekohtusüsteemi, millega tagatakse tarbijatele ka asjaomaste õiguste tegelik austamine;

Säästev ja mitmekesine turism

38.  rõhutab, et turismipoliitika peab alati hõlmama säästva arengu põhimõtteid: praeguste põlvkondade sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste vajaduste täitmisel tuleb silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve;

39.  väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle pakutavaid turismiliike mitmekesistada, mis aitaks leevendada hooajalisuse mõju; rõhutab eelkõige Euroopa Nõukoguga juba alustatud koostöö tähtsust kultuuri-, ajaloo-, usu-, keskkonna- ja maastikuturismi edendamiseks temaatiliste marsruutide/teekondade abil, millega väärtustatakse mitte üksnes meie maailmajao kultuurilisi ja ajaloolisi juuri, vaid soodustatakse ka sellise alternatiivturismi arendamist, mis on säästev ja kõigile kättesaadav; usub, et säästvate transpordivahendite, sealhulgas jalgratta ja veesõidukite kasutamist tuleb edendada paljude marsruutide puhul;

40.  on seisukohal, et Euroopa turismiteenuste eristamiseks teiste riikide või maailmajagude turismiteenustest, on hädavajalik siduda traditsiooniline turismisektor asjaomase territooriumi pakutavate toodete, teenuste ning materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvedega;

41.  usub, et komisjon ja Euroopa Nõukogu peaksid tihedas koostöös liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ka edaspidi toetama, sealhulgas rahaliste vahenditega, uute Euroopa turismiradade väljatöötamist ning olemasolevate radade haldamist, muu hulgas saartel ning ranniku-, mägi- ja äärepoolseimates piirkondades; on seisukohal, et need peaksid esile tõstma Euroopa identiteeti, edendades ja ühendades sümboolseid paiku, nagu katedraale, kindluseid, ülikoole, arheoloogilisi vaatamisväärsusi ja tööstusasustusi, samuti Euroopa edendajaid ja sümboolseid isikuid; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et säilitada Euroopa pärand ja varad tulevaste põlvkondade jaoks;

42.  ergutab komisjoni hõlbustama ELi piirkondade vahelist suhtlemist ja koostööd eesmärgiga siduda omavahel olemasolevad piirkondlikud, riiklikud ja üleeuroopalised jalgrattateed ning edendada säästvat, energiatõhusat ja keskkonnasõbralikku jalgrattaturismi ELis;

43.  rõhutab selliste võrgustike nagu NECSTouR ja EDEN tähtsust heade tavade jagamisel Euroopa piirkondade vahel ja säästvate sihtkohtade edendamisel; lisaks nõuab kindlalt, et reisisihtkohtade säästvaks majandamiseks on vaja luua ühiste näitajate süsteem, tihedas koostöös jätkusuutliku turismi töörühmaga ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

44.  on seisukohal, et võttes arvesse Euroopa ajalugu, peaks komisjon jõulisemalt edendama Euroopa tööstuspärandit, mille potentsiaali ei ole piisavalt tunnustatud; rõhutab, et olulist kultuuriväärtust omava Euroopa tööstuspärandi arendamine võib tuua kasu ka teisejärgulistele sihtkohtadele ning aidata kaasa jätkusuutlikuma, mitmekesisema ja ühtlasemalt jaotunud turismisektori saavutamisele Euroopas tööstusobjektide säilitamise, ümberkujundamise ja taastamise kaudu;

45.  on seisukohal, et maa- ja taluturismi tuleb piisavalt toetada, sest need on sektorid, mis aitavad parandada elukvaliteeti, mitmekesistada maapiirkondade majandust ja sissetulekuallikaid, luua nendes piirkondades töökohti, muuta elanikkonna paikseks ja vältida seega sealse rahvaarvu vähenemist ning luua otsese seose traditsiooniliste, mahe- ja loodustoidukaupade edendamisega; märgib, et selleks on oluline tagada nendes piirkondades täielik juurdepääs transpordivõrgule ning interneti- ja IT-infrastruktuurile; on veendunud, et see aitab saavutada eesmärki edendada uusi turismivorme, pikendada turismihooaegasid ning jaotada turismitegevust nende piirkondade vahel, kus turismi osakaal on suur, ja nende piirkondade vahel, mille turismipotentsiaal on tugev, kuid piisavalt rakendamata;

46.  on seisukohal, et tuleb parandada põllumajandustootjate turustustegevust ja juurdepääsu kohalikule turule, et võimaldada toitlustussektori ettevõtjatel osta neile vajalikku kohalikku toodangut lihtsamalt;

47.  juhib tähelepanu sellele, kuidas loodusturism aitab kaasa sektori säästvale arengule; peab oluliseks keskenduda rahvusparkidele ja kaitsealadele, et muuta need turistidele rohkem ligipääsetavaks, sealhulgas keskkonnapärandi ja kohaliku bioloogilise mitmekesisuse alaste riikidevaheliste marsruutide arendamise kaudu;

48.  juhib tähelepanu sellele, et uute siseveeteede arendamine võib kaasa aidata kultuuri-, loodus- ja puhketurismi säästvale arengule;

49.  tuletab meelde, et kultuuri, hariduse, noorte ja spordiga seotud reisimine on muutumas üha populaarsemaks, ning kutsub seetõttu liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles toetama selliseid turismivorme, olles paindlikumad ja kohanedes demograafilistest muutustest tulenevate uute tarbijatüüpidega, et arvestada uute turismivormidega, mis vastavad tarbijate väljendatud ootustele; juhib tähelepanu sellele, kui suur on spordi osatähtsus turismi edendamisel, sest üritustele sõidavad nii pealtvaatajad kui ka osalejad, ning nõuab konkreetsete poliitikameetmete võtmist, et edendada ja toetada sporditurismi;

50.  kutsub komisjoni üles edendama valdkonnaülest ühenduse algatust turismi keskkonnamõju kohta, pöörates erilist tähelepanu Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmemajandusele, energia- ja veesäästule, tervislikule toitumisele ning maa ja loodusvarade kasutamisele, et levitada teavet ja kasulikke materjale, suurendada üldsuse teadlikkust ning vähendada turismi mõju keskkonnale;

51.  tervitab turismitööstuse vabatahtlikke pingutusi, et mõista ja vähendada turismi mõju keskkonnale ja sihtkohtadele, näiteks osaliselt ELi rahastatud Travelife'i jätkusuutlikkuse süsteem, mis on innovaatiline kava, millega aidatakse tarbijatel teha säästvaid valikuid ning tööstusharul mõista ja juhtida selle mõju tarneahelale;

52.  julgustab komisjoni toetama VKEde turismialaseid innovaatilisi algatusi ning säilitama ja parandama rikkalikku bioloogilist mitmekesisust, edendades ökoturismi;

53.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust seada sisse vastutustundliku ja säästva Euroopa turismi päev, mil kõikides liikmesriikides korraldatakse turismi elujõuliste vormide ja turistide vastutustundliku käitumise edendamiseks teabekohtumisi;

54.  rõhutab kliimamuutuste suurt mõju Euroopa turismipiirkondadele, eriti kõige haavatavamatele ning eelkõige rannikupiirkondadele, saartele ja mägipiirkondadele; on seisukohal, et selle takistamiseks ja selle vastu võitlemiseks tuleks koostada strateegiad, muu hulgas ergutades innovatsiooni ja turismiteenuste mitmekesistamist, tõhustades looduslike ohtude ennetamise ja leevendamise poliitikat, kohandades infrastruktuuri, ennetades veepuuduse mõju ning säilitades asjaomaste piirkondade loomastiku, taimestiku ja maastiku püsivuse;

55.  juhib tähelepanu sellele, et rannikupiirkonnad on Euroopas põhiline turismisihtkoht ning seetõttu tuleb hoolikalt silmas pidada rannikualade ruumilist planeerimist, ulatusliku linnastumisega kaasnevaid ohtusid ja vajadust säilitada rannikualade, nende pärandi ja turismiteenuste infrastruktuuri kvaliteet ja püsivus; rõhutab vajadust investeerida piisavalt ranniku-, saare- ja mereturismi strateegiasse, et kaitsta Euroopa rannikuala erosiooni eest, säilitada selle keskkonna- ja loomastikupärandit ning parandada veekvaliteeti, eesmärgiga arendada säästvat ja kvaliteetset ranna- ja allveeturismi; tervitab sellega seoses komisjoni algatust töötada välja säästva ranniku- ja mereturismi strateegia ning nõuab, et töötataks välja sarnased eristrateegiad saarte, mägipiirkondade ja teiste haavatavate piirkondade jaoks;

56.  kinnitab veel kord rannaturismi kui mõnede Euroopa rannikupiirkondade eripära tähtsust; kutsub komisjoni üles uurima, kas direktiiv 2006/123/EÜ mõjutab negatiivselt selle sektori VKEsid, ning esitama vajaduse korral ettepanekuid meetmete kohta, et leevendada seda mõju ja tagada, et selle kutsekategooria eripära võetakse direktiivi kohaldamisel arvesse; kutsub lisaks liikmesriike üles kaaluma koostöös pädevate asutustega kompensatsioonimeetmete kasutuselevõtmist, et leevendada turismioperaatorite kahjusid, mis tekkisid uute õigusaktide kehtestamisega, millega nad kaotavad omandatud õigused ja millega kaasnevad kahjud seoses rajatiste renoveerimiseks tehtud amortiseerimata investeeringutega või vastavuse tagamisega varem kehtinud õigusaktidega; on seisukohal, et kõnealused meetmed on vajalikud, et kaitsta operaatorite tehtud investeeringuid ja parandada klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sadamainfrastruktuuri arendamist tervikliku merenduspoliitika raames, et kohandada sadamaterminale piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele ning tagada ühendused teiste transpordiliikidega ja turismiteenustega sisemaal, sest see on väga oluline reisijate meretranspordi, kruiisiturismi ja väikelaevaturismi jaoks; kutsub sellega seoses liikmesriike üles kõiki võimalikke piiranguid kõrvaldama;

58.  märgib, et demograafilised muutused Euroopas toovad kaasa tervishoiuturismi ja eelkõige spaaturismi pideva kasvu; palub komisjonil spaaturismiga seotud küsimusi käsitlevaid mitmesugused ühenduse õigusnorme arvesse võttes kaaluda võimalust esitada terviklik seadusandlik ettepanek spaaturismi kohta, et kehtestada sektorile reguleeritud sisemine struktuur, edendades selle konkurentsivõimet ja täpsustades viivitamata, et liikmesriikides tegutsevad spaaettevõtjad, olles tervishoiuteenuste pakkujad, ei kuulu direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse; rõhutab piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevate uute õigusaktide olulisust ja on seisukohal, et need tuleb jõustada, järgides rangelt uue õigusraamistikuga kehtestatud kriteeriume ja tingimusi, et tagada täielikult nõuetekohane rakendamine;

59.  rõhutab nn ostuturismi majanduslikku tähtsust; rõhutab, et kõnealune turismivorm on suurele osale turistidest üks peamisi põhjuseid, et viibida puhkusel ELis, mille ettevõtjad ja kaubamärgid on luksussektoris juhtival kohal ülemaailmselt; märgib, et tegemist on küll kiiresti kasvava sektoriga, kuid Euroopa Liidule pakuvad tugevat konkurentsi muud rahvusvahelised turismisihtkohad, mis võimaldavad näiteks sooritada oste maksuvabalt või käibemaksutagastust; soovitab seetõttu töötada koostöös luksussektori ja turismispetsialistidega välja uued meetmed ja teenused, mis võimaldavad ELil säilitada oma atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

60.  rõhutab vajadust edendada ELis ja kogu maailmas Euroopa äriturismi, arvestades selle majanduslikku olulisust teatavate Euroopa piirkondade jaoks ning nende teenuste hulka, mis on seotud messide, näituste, konverentside ja muude ametialaste ürituste vastuvõtu ja korraldamisega (majutus, toitlustus, kaubandus, transport, teabevahetus- ja üritusi korraldavad agentuurid jne);

61.  tuletab meelde, et eetiliselt vastutustundliku turismi saavutamine on eesmärk, mida ei saa tähelepanuta jätta; pooldab Maailma Turismiorganisatsiooni koostatud eetikakoodeksit ning usub, et komisjon ja liikmesriigid võtavad selle peatselt vastu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle laiendada liikmesriikide riiklikku jurisdiktsiooni välisriikides toime pandud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise suhtes, karistades seega seksiturismi eest;

Turism kõikide jaoks

62.  rõhutab, et turismitegevusele iseloomulik hooajalisus võib olla töö ja töötingimustega seotud ebakindluse allikaks; nõuab seetõttu, et töötataks välja hooajatöötajate toetamisele suunatud konkreetne poliitika, mis hõlmab eelkõige meetmeid turismihooaja pikendamiseks turismitegevuse mitmekesistamise teel;

63.  kutsub komisjoni üles koostama kava, et edendada turismis järkjärgulist hooajalisuse vähendamist; julgustab sellega seoses komisjoni toetuma ettevalmistava meetme „Calypso” siiani positiivsetele tulemustele ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda meedet jätkama, võimaldades ebasoodsas olukorras inimestele, nagu eakatele, puudega inimestele, noortele ja madala sissetulekuga peredele lihtsamat juurdepääsu puhkusele, eelkõige madalhooajal ja riikidevahelise reisimise puhul; nõuab sellega seoses, et füüsilise juurdepääsu, asjakohaste teenuste ja usaldusväärse teabega seonduvat kavandataks täiendavalt ja lisataks turismitoodetesse; leiab, et inspiratsiooni on võimalik saada arvukatest olemasolevatest headest tavadest, millega rõhutatakse lihtsa juurdepääsu ja võimestamise tähtsust;

64.  rõhutab, kui tähtis on tagada puudega inimesi käsitleva Euroopa uue strateegia raames puudega inimestele juurdepääs mitte ainult transpordile, vaid ka majutusele ja toitlustusele, kõigile kättesaadavale teabele ja turismiteenustele üldiselt; rõhutab, et meetmete võtmise järel tuleks esitada selget teavet; kutsub komisjoni üles tagama, et kõigile kindlustatakse juurdepääs turismiga seotud mis tahes toodetele ja teenustele;

65.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama kultuurilise, ajaloolise või keskkonnaalase tähtsusega paikade taastamise, säilitamise ja kaitsmise programmide rakendamist eesmärgiga soodustada turistide paremat juurdepääsu; ergutab noorte vabatahtlike osalemist nendes programmides nii 2011. aastal, mis on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, kui ka edaspidi;

66.  palub komisjonil soodustada ka niinimetatud vastastikust turismi (Visiting Friends and Relatives – VFR, sõprade ja sugulaste külastamine), mis on oluline viis Euroopa kultuuriintegratsiooni tõhustamiseks;

Turism ja ressursid

67.  kutsub komisjoni üles turismi konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud eri peadirektoraatide hallatavaid rahalisi vahendeid kooskõlastama, nende kasutust laiendama, nähtavust suurendama ning nõuetekohast kasutamist kontrollima, pidades eriti silmas selliseid vahendeid nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Kalandusfond; on seisukohal, et eelarvepiiranguid silmas pidades on oluline luua sünergia olemasolevate eri rahastamisvahendite vahel, mida tuleb kohandada vastavalt turismisektori ja klientuuri muutustele, turismialaste tegevuste mitmekesistamisele ja kohaliku arengu vajadustele; palub lisaks komisjonil välja töötada selged juhised turismiga seotud projektidele saadaoleva rahalise toetuse kohta ning luua hõlpsasti ligipääsetav peadirektoraatide vaheline andmebaas, et suurendada teadlikkust ning anda rohkem teavet ELi kaasrahastatavate turismiprojektide kohta;

68.  rõhutab, et turismil peaks 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi raames olema ühtekuuluvuspoliitikas jätkuvalt tähtis roll; nõuab, et järgmiste finantsperspektiivide ja struktuurifondide määruste prioriteedid hõlmaksid halvas seisundis turismipiirkondade taastamist eesmärgiga tagada nende konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus;

69.  ergutab ühtlasi liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke organeid täielikult ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ning teistest ühenduse, riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest vahenditest pakutavaid kutsekoolituse võimalusi; peab oluliseks teadvustada liikmesriikidele ja muudele organitele, et nad peaksid välja töötama spetsiaalsed turismialased pakkumismenetlused vastavalt struktuurifondides ette nähtud prioriteetidele;

70.  palub luua 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi raames spetsiaalse turismiprogrammi, mis on suunatud eelkõige mikroettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ergutades ettevõtjate vahelisi partnerlusi ning avaliku ja erasektori vahelisi partnerlusi seoses üleeuroopaliste turismiprojektidega, ning samas julgustab VKEsid sellesse sektorisse investeerima;

71.  nõuab kindlalt, et tuleb tagada turismisektori katseprojektide toetamise jätkamine pärast 2011. aastat, ning vajadusel hinnata uusi projekte, et aidata kaasa uue strateegia rakendamisele;

Teised turismisektori jaoks olulised küsimused

72.  märgib, et turismiettevõtjad vajavad pakkumis- ja nõudlusstruktuuri pikaajaliseks kavandamiseks ja turismisihtkohtade väljaarendamiseks võrreldavaid ja kvaliteetseid statistilisi andmeid; palub seepärast komisjonil tagada oma võimaluste piires nende andmete kättesaadavus kogu Euroopas; väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et maa- ja taluturismi kohta ei koostata ametlikku statistikat ning kogu kättesaadav teave põhineb hinnangutel; väljendab heameelt turismialaste sotsiaalsete ja majanduslike teadmiste baasi suurendamiseks kavandatud meetmete üle, mille puhul tuleks igati vältida täiendavat finants- ja halduskoormust;

73.  nõuab, et komisjon esitaks 2011. aasta septembriks seadusandliku ettepaneku reisipakettide direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamiseks, et tagada tarbijatele ja sektori ettevõtjatele selge õigusraamistik nii tavalistes kui ka eriolukordades, mis on tingitud näiteks teatud kliima- ja loodusnähtustest või poliitilistest küsimustest; rõhutab, et kogu reisipakettide kontseptsioon on ammu aegunud ning nõuab tungivalt, komisjoni muudaks nimetatud õigusakti läbivaatamise käigus nii, et see oleks kohaldatav kõigile turismiteenuseid pakkuvatele osapooltele; rõhutab, et seejuures tuleb prioriteetideks seada tarbijale pakutavate teenuste kvaliteet ja aus konkurents;

74.  rõhutab, et see annab võimaluse liikmesriikides järk-järgult ühtlustada turismisektoris kehtiv madalam käibemaksumäär ning see on vajalik tingimus läbipaistvaks konkurentsiks nii ELi turismiettevõtjate vahel kui ka kolmandate riikidega; väljendab sellega seoses heameelt arutelu üle, mis algatati käibemaksu tulevikku käsitleva rohelise raamatu avaldamisega;

75.  kutsub liikmesriike üles võtma arvesse negatiivseid tagajärgi, mille toob kaasa süvenev suundumus tõsta Euroopa Liitu või liikmesriikide piires reisivatele turistidele kehtestatud makse, nagu kütusemaks, kindlustus-, lennujaama-, linna- ja sadamamaksud, eriti madalhooajal; rõhutab, et kui turismile kehtestatakse täiendav maks, tuleb see nõuetekohaselt avaldada, et suurendada turistide ja operaatorite teadlikkust;

76.  kutsub Euroopa Liidu Nõukogu üles võtma kiiremini vastu ettepanek võtta vastu direktiiv reisibüroode suhtes kohaldatava käibemaksu erikorra ajakohastamise kohta, nähes ette vabatahtliku mehhanismi kasutuselevõtu, mis võimaldab kõrvaldada konkurentsimoonutused sektori eri kategooriate ettevõtjate vahel, kuna riiklike õigusaktide erinevused põhjustavad praegu tõsiseid tagajärgi;

77.  rõhutab, et vaja on aktiivset konkurentsipoliitikat, mille raames teostataks järelevalvet sektori koondumise suundumuste ja turgu valitsevate seisundite kuritarvitamise üle;

78.  palub komisjonil esitada 2012. aasta lõpuks tervikliku turismistrateegia, millega järgitakse ja täiendatakse praegust strateegiat ja selle rakenduskava;

79.  on seisukohal, et parlamendis tuleks luua turismi käsitlev spetsiaalne tehniline töörühm eesmärgiga täpselt jälgida komisjoni kavandatud meetmete ja parlamendi ettepanekute rakendamist;

o
o   o

80.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 384, 31.12.1986, lk 60. (2) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59. (3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (4) ELT L 116, 9.5.2009, lk 18. (5) ELT L 198, 30.7.2009, lk 57. (6) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1. (7) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 325. (8) ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 184. (9) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 1. (10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0057.