Euroopa Parlamendi 28. septembri 2011. aasta resolutsioon inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi käsitlemise kohta ÜROs
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja ELi põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/60/251, millega asutati ÜRO inimõiguste nõukogu,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 16. märtsil 2006. aastal Euroopa Liidu nimel avaldatud deklaratsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu asutamise kohta,
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu kohta(1),
– võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(2),
– võttes arvesse ÜROs varem tehtud ühisavaldusi ja deklaratsioone, sealhulgas inimõiguste nõukogu 22. märtsi 2011. aasta ühisavaldust seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhinevate vägivallaaktide ja sellega seotud inimõigusrikkumiste lõpetamise kohta ning ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2008. aasta deklaratsiooni inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 17. juuni 2011. aasta resolutsiooni A/HRC/17/19 inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 17. istungjärku, kus võeti vastu resolutsioon A/HRC/17/19 inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta, ning nõukogu 19. istungjärku, kus toimub resolutsiooniga A/HRC/17/19 ette nähtud paneeldiskussioon,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. aprilli 2010. aasta resolutsiooni nr 1728 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta ning ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni AG/RES. 2653 inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2010. aasta novembri aruannet „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ning soolise identiteedi alusel”,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21 ja 27 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 10,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu vahendeid, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalsete inimeste kõiki inimõigusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldust ÜROs inimõiguste, seksuaalse sättumuse ning soolise identiteedi kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste üldkehtivuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetikanormidest ja õigustikust ning Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakivi;
B. arvestades, et iga päev toimub nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides arvukalt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga seotud inimõigusrikkumisi;
C. arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid tagama inimõiguste austamise oma poliitikas ja tegevuses, et Euroopa Liidu positsiooni ÜRO inimõiguste nõukogus tugevdada ja usaldusväärseks muuta;
D. arvestades, et Euroopa Liit peab üldisi ja jagamatuid inimõigusi ülimalt tähtsaks;
E. arvestades, et Euroopa Liit tegeleb seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi küsimustega oma töös ÜRO juures ning piirkondlikes organites ja mõnedes kahepoolsetes inimõigusdialoogides;
F. arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioon inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta on esimene ÜROs vastu võetud resolutsioon, kus käsitletakse konkreetselt seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti;
G. arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu inimõigusi, seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti käsitleva resolutsiooni poolt hääletasid kõigi piirkondade riigid, kaasa arvatud kõik inimõiguste nõukogusse kuuluvad ELi liikmesriigid, ning resolutsiooni koostamist toetas 21 ELi liikmesriiki;
H. arvestades, et mitmed ÜRO inimõiguslepingute järelevalveorganid, eriraportöörid ja asutused, samuti ÜRO peasekretär ja inimõiguste ülemkomissar, on avaldanud tõsist muret homo-, bi- ja transseksuaalide inimõiguste rikkumise pärast, mida esineb kõikjal maailmas;
I. arvestades, et teised piirkondlikud institutsioonid, kaasa arvatud Euroopa Nõukogu ja Ameerika Riikide Organisatsioon, on hiljuti vastu võtnud resolutsioonid, milles mõistetakse hukka seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimepandud inimõigusrikkumised;
1. tunneb muret nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimunud arvukate inimõigusrikkumiste ja laialt levinud diskrimineerimise pärast;
2. tunnustab ja toetab inimõiguste nõukogu, ÜRO peasekretäri, inimõiguste ülemvoliniku, ÜRO inimõiguslepingute järelevalveorganite, eriraportööride ja muude ÜRO asutuste tööd, mille eesmärgiks on tagada rahvusvaheliste inimõiguste standardite täielik järgimine, vaatamata isiku seksuaalsele sättumusele ja soolisele identiteedile;
3. tervitab inimõigusi, seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti käsitleva resolutsiooni A/HRC/17/19 vastuvõtmist inimõiguste nõukogus;
4. juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud resolutsiooni toetasid kõigi piirkondade riigid ning selle koostajaks oli Lõuna-Aafrika; kordab, et inimõigused on üldised ja jagamatud ning kehtivad võrdselt kõigile inimestele, vaatamata nende seksuaalsele sättumusele ja soolisele identiteedile;
5. toetab paneeldiskussiooni korraldamist inimõiguste nõukogu 19. istungjärgu ajal 2012. aasta kevadel, et pidada konstruktiivset, informeeritud ja jälgitavat dialoogi inimeste seksuaalsest sättumusest ja soolisest identiteedist lähtuvate diskrimineerivate seaduste ja tavade ning vägivallaaktide teemal; on seisukohal, et inimõiguste, seksuaalse sättumuse ning soolise identiteedi teemaline lugupidav ja avatud dialoog ÜRO kõigi piirkondade liikmesriikide vahel on hädavajalik;
6. kiidab heaks ELi liikmesriikide ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pikaajalise toetuse seksuaalse sättumuse ning soolise identiteedi teema kaasamisele inimõiguste nõukogu ja teiste ÜRO organite töösse, kaasa arvatud varasemad ühisavaldused ja deklaratsioonid;
7. tuletab meelde, et Euroopa Liidu Nõukogu inimõiguste töörühma vahendites, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalide kõiki inimõigusi, tuuakse peamiste eesmärkidena esile homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine kogu maailmas, võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisest hoidumine ning inimõiguskaitsjate kaitse; on seisukohal, et kõrge esindaja, kõik ELi institutsioonid ning liikmesriigid peaksid oma siseasjades ja välissuhetes neid eesmärke süstemaatiliselt toetama;
8. kutsub kõrget esindajat ning liikmesriike üles koostöös kolmandate riikidega ÜROs ja muudel rahvusvahelistel foorumitel ning kahepoolsetes inimõiguste teemalistes dialoogides süstemaatiliselt edendama inimõiguste kaitset ja austamist seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga;
9. ergutab liikmesriike osalema konstruktiivselt ja koostöös kolmandate riikidega üldise korrapärase läbivaatamise ning inimõiguslepingute järelevalveorganite menetlustes, et tagada seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga seotud inimõiguste täielik kaitse nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides; selleks ergutab liikmesriike ja kõrget esindajat tagama ELi sise- ja välistegevuse kooskõla inimõiguste valdkonnas, nagu Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 3 on sätestatud;
10. kutsub kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike ka edaspidi kolmandate riikidega koostööd tegema, et kahepoolsete inimõigusdialoogide, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning muude välistegevuse rahastamisvahendite abil edendada inimõiguste järgimist seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga;
11. avaldab kahetsust, et homo-, bi- ja transseksuaalsete inimeste õigused, kaasa arvatud õigus kehalisele puutumatusele, era- ja pereelule, sõna- ja väljendusvabadus, kogunemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele, liikumisvabadus, sealhulgas samasooliste paaride ja nende perede vaba liikumise õigus, õigus ennetavale tervishoiule ja ravile ning varjupaigaõigus, ei ole Euroopa Liidus veel alati täielikult kaitstud;
12. tuletab liikmesriikidele meelde kohustust anda kaitset või varjupaika kolmandate riikide kodanikele, kes põgenevad seksuaalse sättumuse alusel tagakiusamise või tagakiusamise ohu eest oma päritoluriigis, nagu on sätestatud nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/83/EÜ(3) miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta;
13. mõistab karmilt hukka asjaolu, et homo-, bi- või transseksuaalsust käsitatakse mõnedes riikides, sh ELi liikmesriikides ikka veel vaimuhaigusena, ja kutsub riike üles selle vastu võitlema; nõuab eelkõige transseksuaalsuse psühhiaatria valdkonnast välja jätmist, vaba valikut tervishoiu- ja hooldustöötajate osas, identiteedi vahetamise lihtsustamist ja kulude hüvitamist sotsiaalkindlustussüsteemi poolt;
14. juhib tähelepanu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldustele aruandes „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”; palub komisjonil ja liikmesriikidel võimalikult täielikult aruandes avaldatud seisukohti järgida;
15. kutsub liikmesriike, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles mainitud ebavõrdsuse kaotamisele täit tähelepanu pöörama; kordab oma nõudmist, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava võitluseks homofoobia, transfoobia ning seksuaalsest sättumusest ja soolisest identiteedist lähtuva diskrimineerimise vastu;
16. kutsub komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni üles kõrvaldama soolise identiteedi häired psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast ning tagama rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versiooni läbirääkimistel mittepatologiseeriva ümberklassifitseerimise;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO peasekretärile.