Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 49 ja 56,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (KOM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks” (KOM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (KOM(2010)0608),

–  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi „Ühtse teenusteturu parem toimimine – teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikune hindamine”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(3);

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiivi 2006/123/EÜ rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0324/2011),

A.  arvestades, et teenused moodustavad endiselt ainult umbes viiendiku kogu ELi-sisesest kaubandusest, kuigi annavad üle kahe kolmandiku ELi SKPst ja tööhõivest;

B.  arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud tegevused moodustavad 40% ELi SKPst ja töökohtadest, kuid et neil tegevustel on ka suurim seni kasutamata potentsiaal hoogustada majanduskasvu ja luua töökohti ELis, kuna siseturul on teenustekaubandusele endiselt palju takistusi;

C.  arvestades, et töökohtade, majanduskasvu ja uuenduste loomisega viivad teenused edasi liikmesriikide majandust ning et hästitoimiv ja integreeritud teenuste siseturg on seda vajalikum majanduse taastumise eeldusena ja praeguse majandus- ja finantskriisi olukorras;

D.  arvestades, et teenuste direktiiv on Euroopa Liidu majanduskasvu vahend ning et selle täielik ja nõuetekohane ellurakendamine on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ja ühtse turu aktist;

E.  arvestades, et kuigi teenuste direktiivi õigeaegne ja korrektne ülevõtmine on valmistanud liikmesriikide haldusasutustele raskusi, on see vajalik ja on ka tugevaks aluseks liikmesriikidevahelise halduskoostöö arendamiseks;

F.  arvestades, et seireprotsessi vältel on Euroopa Komisjonile teatatud peaaegu 34 000 nõudmisest,

Sissejuhatus

1.  tervitab komisjoni teatist teenuste direktiivis ette nähtud vastastikuse hindamise kohta ja tunnustab komisjoni ja eelkõige liikmesriikide riiklike haldusasutuste, sh kohalike ja piirkondlike haldusasutuste poolt tehtud märkimisväärset tööd;

2.  rõhutab asjaolu, et toimiv ühtne teenusteturg on Euroopas majanduskasvu, korralike töökohtade loomise, uuenduste ja maailmas Euroopa konkurentsivõimelise rolli säilitamise eelduseks;

3.  märgib, et ühise teenusteturu üldist potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud, sest eelkõige turupiirangute tõttu liikmesriikides pakub piiriüleseid teenuseid ainult väike arv VKEsid;

4.  on arvamusel, et ühtse teenusteturu loomisel on esmatähtis teenuste direktiivi täielik rakendamine kõigis liikmesriikides ning täielikult toimivate ühtsete kontaktpunktide loomine;

5.  nõuab seepärast, et mõeldaks selle üle, kas ühtsetes kontaktpunktides tuleks jagada teavet kohaliku keele kõrval ka inglise keeles teistest liikmesriikidest pärit teenusepakkujate ja teenuste kasutajate jaoks, ning kas teenusepakkujad ja teenuste kasutajad võiksid kasutada elektroonilist allkirja;

6.  rõhutab, et vastastikune hindamine on võimaldanud hinnata teenuste siseturgu direktiivi rakendamise järgselt, eriti seoses artiklite 9, 15 ja 16 nõuetega;

Vastastikusel hindamisel saadud kogemused

7.  märgib, et teenuste direktiivi artikkel 39 on vastastikuse hindamise täpsete eesmärkide nimetamisel ebamäärane; märgib, et sidusrühmadel on selle eesmärkide ja tulemuste osas erinevad arusaamad ja ootused;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastastikune hindamine korraldati pärast teenuste direktiivi sätete ülevõtmise tähtaega; rõhutab, et teenuste direktiivi rakendamist ei tohiks ajada segi vastastikuse hindamise läbiviimisega;

9.  taunib mõnes liikmesriigis teenuste direktiivi rakendamisel esinenud viivitusi ja on arvamusel, et need on mõjutanud vastastikuse hindamise protsessi;

10.  on seisukohal, et kuigi vastastikuse hindamise ajastamine oli keerukas, aitas see direktiivi rakendamise järel initsiatiivi säilitada;

11.  on arvamusel, et vastastikune hindamine on osutanud tänuväärseks ürituseks, võimaldades Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel seni püsivatest tõketest ja iga liikmesriigi olukorrast paremini aru saada; märgib, et protsess andis liikmesriikidele võimaluse saada oma poliitiliste valikute kohta tagasisidet ja lihtsustas parimate tavade edendamist ning suurendas rakendamise tulemuste läbipaistvust;

12.  palub liikmesriikidel ja komisjonil alustada dialoogi selle üle, millised tõkked on lubatud ja millised mitte;

13.  leiab, et vastastikune hindamine oli võtmeks teatavate mitmetimõistetavate olukordade selgitamise juurde, mis on nii liikmesriikide kui ka piiriülesel tasemel teenuste osutamisel ikka veel laialt levinud, nt kutsekvalifikatsioonide ja piiriüleste teenuste osutajatele kehtestatud kindlustuskohustuste vastastikune tunnustamine; toonitab, et lõppkokkuvõttes aitas see mõõta, kas rakendusmeetmeid, mille liikmesriik võttis, viiakse ellu teenuste direktiivi vaimus või mitte; toonitab asjaolu, et huvi- ja sidusrühmade kaasamine vastastikuse hindamise protsessi oli vähene; möönab, et liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse loomisel oli tähtsaks tingimuseks teataval määral konfidentsiaalsust;

14.  tõstab vastastikuse hindamise keskse osana esile klastrite arutelusid; tervitab arutelude kestel valitsenud koostöö ja vastastikuse usalduse vaimu;

15.  on arvamusel, et vastastikune hindamine on aidanud kaasa nn Euroopa vaimu arendamisele siseriiklike haldusasutuste seas ja võimaldanud liikmesriikide haldusasutustel üksteist paremini tundma õppida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vastastikusel hindamisel saadud teadmisi ja kogemusi hoitaks ja kasutataks ühtse teenusteturu täiustamiseks;

16.  märgib, et sidusrühmade kaasamine vastastikuse hindamise protsessi oli vähene; möönab, et liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse loomisel oli tähtsaks tingimuseks teatav konfidentsiaalsus; kahetseb siiski, et sidusrühmadele ei ole antud protsessi kohta korrapärast tagasisidet;

17.  on teadlik vastastikuse hindamisega seotud halduskuludest, eriti liikmesriikides, kus protsessi kaasati piirkondliku tasandi haldus;

Tulemused ja järelmeetmed teenuste siseturu toimimise parandamiseks

18.  on seisukohal, et teenuste direktiivis ette nähtud vastastikune hindamine on oluline vahend edasiste teenuste siseturu toimimise parandamist taotlevate algatuste väljaselgitamiseks; tervitab fakti, et komisjon teeb ettepaneku meetmete paketi kohta, mille abil rakendamise ja vastastikuse hindamise etappides saavutatud edu alusel edasi minna;

19.  nõuab, et komisjon hoiaks parlamenti liikmesriikidega teenuste direktiivi üle peetava dialoogi edenemise ja tulemustega kursis; kutsub komisjoni üles võtma vajadusel täiendavaid jõustavaid meetmeid;

20.  ootab huviga väljakuulutatud majanduslikku hinnangut teenuste direktiivi rakendamisele ja mõjule, mida direktiiv teenusteturu toimimisele avaldab; loodab, et selle hindamise käigus on võimalik hinnata direktiivi tegelikku mõju majandustegevusele ja tööhõivele; palub, et komisjon tagaks kõnealuse hindamise läbiviimisel maksimaalse läbipaistvuse ning kustub komisjoni üles esitama oma järeldused Euroopa Parlamendile niipea, kui need on olemas;

21.  tervitab siseturu toimimise kontrolli algatust ning loodab, et selle abil parandatakse oluliselt praktilist arusaamist sellest, kuidas erinevaid ELi õigusakte kohapeal rakendatakse ja kuidas need koos toimivad; on arvamusel, et toimimise kontrolli tuleks viia läbi siseturu kasutajate vaatepunkti arvestades;

22.  kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Parlamenti aktiivselt toimekontrolli algatusse;

23.  nõuab ülejäänud regulatiivsete tõkete – nagu reserveeritud tegevusi käsitlevad eeskirjad, kindlustuskohustused, õiguslik vorm ja kapitaliosalusega seotud nõuded – kaotamist; palub komisjonil keskendada oma jõupingutused õigustamatutele või ebaproportsionaalsetele nõuetele, mis tuleks kaotada, et tagada ühtse turu tõrgeteta toimimine;

24.  taunib tõsiasja, et valdkondades, kus probleemid olid ammu teada, ei ole varem midagi tehtud;

25.  avaldab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole andnud kriteeriume spetsiifiliste sihtmeetmete nõuete valimiseks; kutsub komisjoni üles selgitama põhjuseid, miks peeti muid teenuste direktiivi artiklis 15 mainitud nõudeid, nagu nt töötajate minimaalset arvu, kehtestatud miinimum- või maksimumhindu, vähem tähtsaks kui neid, mis on tema teatises esile toodud;

26.  kutsub komisjoni üles koguma ja esitama andmeid, mis määravad kindlaks mõju, mis on erinevatel allesjäänud nõuetel, mille kaotamine parandaks teenuste ühtse turu toimimist; kutsub komisjoni üles pidama esmatähtsaks tegevusi, mis on suunatud nende nõuete kaotamisele, mis tooks teenuste siseturu toimimisele suurimat lisaväärtust, järgides täielikult teenuste direktiivi artiklit 1; lisaks kutsub komisjoni üles keskenduma oma tegevuses majandusharudele ja kutsealadele, millel on suur piiriülese teenuste osutamise kasvupotentsiaal;

27.  palub komisjoni töö jätkamist ja intensiivistamist iga liikmesriigiga eraldi, et viia kõigis liikmesriikides lõpule teenuste direktiivi korrektne ülevõtmine ja rakendamine;

28.  on seisukohal, et ikka veel kehtivad mitmed riiklikud tõkked, mis aeglustavad eriti ettevõtetevaheliste teenuste kasvu; kutsub liikmesriike üles tagama, et uued ja kehtivad nõuded oleksid mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed; kutsub komisjoni üles tegema aktiivsemalt koostööd liikmesriikidega, et tähelepanelikult jälgida asjaomaste teenuste direktiivi artikliga 15 seotud siseriiklike õigusaktide kohaldamist ja tagada nendest õigeaegne teavitamine;

29.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedamat koostööd, et tagada teenuste direktiivi artiklis 16 sätestatud teenuste osutamise vabaduse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides; kutsub komisjoni üles teostama põhjalikku hinnangut olukorra kohta ELi piiriüleste teenuste osutamisel, sh kõnealuse sektori mõõdukat kasvumäära selgitavate põhjuste kohta, ja üksikasjalikku ülevaadet selle kohta, kui tulemuslikult kohaldavad liikmesriigid artikli 16 sätteid;

30.  rõhutab vajadust tagada erinevate teenindustegevuste jaoks keskse tähtsusega õigusaktide ühtne kohaldamine;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et täielikult ja asjakohasel viisil kohaldataks teenuste direktiivi sätteid, mida vastastikune hindamine ei hõlmanud, nagu nt ühtsed kontaktpunktid, ja palub, et komisjon tagaks asjaomaste sätete range jõustamise;

32.  kutsub komisjoni üles pöörama kõrgendatud tähelepanu liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide töö regulaarsele kontrollimisele ja hindamisele, kuna need punktid etendavad olulist rolli teenuseosutajatele vajaliku teabe ajakohasel ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tegemisel;

33.  märgib alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ja probleemilahenduse vahendite, nagu SOLVIT, tähtsat rolli tagamaks, et teenuseosutajad, eelkõige VKEd, saavad oma ühtse turu õigusi täiel määral ära kasutada; peab tervitatavaks komisjoni teadaannet selle kohta, et ta kavatseb hinnata nende vahendite tulemuslikkust ja esitada aruande edasiste konkreetsete algatuste vajaduse kohta;

34.  jagab komisjoni seisukohta, et nii teenuste osutajaid kui ka nende saajaid tuleks oma õiguste jõustamisel aidata, ning soovitab jätkata tööd olemasolevate vahendite, näiteks SOLVITi alusel;

Vastastikune hindamine kui vahend

35.  rõhutab veel kord oma toetust vastastikuse hindamise sobival juhul kasutamisele teistes poliitikavaldkondades; on veendunud, et vastastikune hindamine on osutunud uuenduslikuks ja kasulikuks ning et selles tuleks näha ühtse turu toimimise täiustamise vahendit;

36.  teeb seetõttu ettepaneku, et ühtsemate õigusaktide saavutamiseks, paremate suhete loomiseks ja vastastikuseks mõistmiseks liikmesriikide vahel ning ülemääraste nõuete vältimiseks kaalutaks paindlikku vastastikust hindamist ja selle asjakohast rakendamist nende poliitikavaldkondade puhul, millele kohaldatakse „horisontaalseid” direktiive, mille raames on liikmesriigid säilitanud ulatusliku mänguruumi;

37.  soovitab kasutada vastastikust hindamist juhtumipõhiselt „paindliku vahendina”; teeb ettepaneku, et seda vahendit kavandataks eesmärgipäraselt seoses teatavate „horisontaalse” iseloomuga ning liikmesriikidele palju ülevõtmismeetmeid ja ulatuslikku oma äranägemisel otsustamist tähendavate direktiividega; soovitab veel ka vastastikuse hindamise sihipärast kasutamist nii, et protsessi kohaldataks ainult direktiivi tähtsaimatele sätetele;

38.  palub siiski, et komisjon määraks enne muudele direktiividele vastastikuse hindamise väljapakkumist selgesti vastastikuse hindamise eesmärgid ja tulemused, et tagada, et see menetlus ei too hindavatele ametiasutustele liigset koormust;

39.  on veendunud, et klastrite arutelud peaksid jääma vastastikuse hindamise keskseks osaks; on arvamusel, et hästi suunatud, kuid piiratud arv asjatundlikke klastri aruteludes osalejaid loob tingimused tõhususeks ja tulemuste saavutamiseks; on arvamusel, et vastastikust hindamist tuleks arendada edasi parimate tavade ning liikmesriikidevahelise poliitikakujundamise kogemuste vahetamise protsessina ja et komisjoni rolli saaks selgitada suuniste andmise ja protsessi juhtimise osas, eriti kõnealuste klastri arutelude ajal; leiab, et klastrite koosseis peab alati peegeldama liikmesriikide ootusi ja võimalikku mõju ühtsele turule;

40.  palub komisjonil suurendada läbipaistvust, teavitades Euroopa Parlamenti liikmesriikidevaheliste arutelude sisust ja edusammudest ning esitades korrapäraseid, erinevaid vastastikuse hindamise etappe läbivaid aruandeid, et hoida kõiki sidusrühmi arengutega kursis; kutsub komisjoni üles avalikustama klaster- ja plenaaristungite peamisi järeldusi;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastavustabelitel ja vastastikusel hindamisel on erinevad eesmärgid ja et seetõttu tuleks neid käsitleda erinevate, mitte vastastikku asendatavate poliitiliste vahenditena, ning et vastavustabelid on ELi õigusaktide ülevõtmisel asendamatud;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (2) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0144. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0051.