Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2012. aasta eelarve koostamiseks(4),

–  võttes arvesse 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, I jagu – Euroopa Parlament(5),

–  võttes arvesse komisjoni 26. mail 2011. aastal esitatud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti (KOM(2011)0300),

–  võttes arvesse 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni volituse kohta 2012. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks(6),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuli 2011. aasta seisukohta Euroopa Liidu eelarveprojekti kohta (13110/2011 – C7-0247/2011),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juunil 2011. aastal ja 16. septembril 2011. aastal esitatud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2012 ja nr 2/2012;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 75b,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0354/2011),

III JAGU
Üldkaalutlused

1.  tuletab meelde, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava, töökohti loova ning kvaliteetse tööhõive tagava majanduse edendamine Euroopa 2020. aasta strateegia seitsme juhtalgatuse elluviimise abil on 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide ühiselt toetatav eesmärk; tuletab meelde, et kõnealuse strateegia rakendamine eeldab kuni 2020. aastani väga suuri tulevikku suunatud investeeringuid, mille hinnanguline maht on komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatise „ELi eelarve läbivaatamine” (KOM(2010)0700) kohaselt vähemalt 1 800 miljardit eurot; toonitab seetõttu, et vajalikke investeeringuid – nii ELi kui liikmesriikide tasandil – on vaja teha praegu ning neid ei tohi enam edasi lükata;

2.  tuletab meelde, et arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitlev Euroopa 2020. aasta strateegia peab olema ELi 2012. aasta eelarve strateegia keskmes, et aidata Euroopal kriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana;

3.  tunneb selle taustal sügavat muret asjaolu pärast, et praeguse kriisi tõttu on avaliku sektori investeeringud mõnes kõnealuses valdkonnas liikmesriikide eelarvetes tehtud kohandustest tulenevalt vähenenud; nõuab selle suundumuse muutmist ja usub kindlalt, et investeeringud tuleb tagada nii ELi kui ka riikide tasandil, kui EL tervikuna soovib Euroopa 2020. aasta strateegia ellu viia; on arvamusel, et ELi eelarve toimib liikmesriikide majanduse elavdamise poliitika olulise võimendusvahendina, algatades ja toetades riiklikke investeeringuid majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks, ning seda tuleks nimetatud otstarbel kasutada; toonitab, et see on täielikult kooskõlas Euroopa poolaasta dünaamikaga, kusjuures Euroopa poolaasta kui Euroopa majanduse edendatud juhtimise uue mehhanismi eesmärk on suurendada ELi ja riikide eelarvete vahelist kooskõla, koostoimet ja vastastikust täiendavust ühiselt kokkulepitud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel;

4.  tuletab veel kord meelde, et ELi eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust tugevdada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust ELile tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ning seeläbi seadustatakse ka liikmesriikide tasandil;

5.  kordab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ja see annab impulsi majanduskasvu ja tööhõive edendamisele, ning rõhutab, et eelarve olemuse ja piiratud suuruse tõttu ei tohiks seda ohjeldada ega piirata meelevaldsete kärbetega, vaid teatavates valdkondades on vaja assigneeringuid hoopis suurendada;

6.  tunnistab rahaliste vahendite teravat nappust ELis nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil; rõhutab, et kõiki programme ja kulutusi tuleks tasuvuse, tõhususe ja tulemuslikkuse seisukohast hoolikalt analüüsida, pöörates erilist tähtsust kulutustele vastava tulu kontseptsioonile;

7.  juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud varud ei jäta tegelikult manööverdusruumi, eriti alamrubriigis 1a ja rubriigis 4, ja vähendavad ELi võimet reageerida poliitilistele muutustele ja ettenägematutele vajadustele oma prioriteetide juurde jäädes; juhib tähelepanu sellele, et ELi ees seisvad ulatuslikud ülesanded eeldaksid vahendeid, mis ületavad tunduvalt mitmeaastase finantsraamistiku praegu kehtivaid ülemmäärasid; tuletab sellega seoses meelde, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud vahendite kasutuselevõtmine on muutunud vältimatuks paljude probleemide ja uute prioriteetide, nt araabia kevade tõttu ning vajaduse tõttu anda tugev tõuge Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele, mis aitaks kooskõlastatud viisil võidelda praeguse majandus- ja sotsiaalkriisiga;

Nõukogu seisukoht

8.  väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu kärpis komisjoni koostatud eelarveprojektis kulukohustusi 1,59 miljardi euro võrra (-1,08%) ja makseid 3,65 miljardi euro võrra (-2,75%), mis teeb kulukohustuste üldsummaks 146,25 miljardit eurot (st 2011. aasta eelarvega(7) võrreldes +2,91%) ja maksete üldsummaks 129,09 miljardit eurot (+2,02%); komisjoni koostatud eelarveprojektis (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1/2012) oli kulukohustusi ette nähtud suurendada 4,03% ja makseid 4,91%;

9.  märgib, et nõukogu tegi ettepanekud kärbeteks mitmesajal eelarvereal ega teinud ühtegi suurendamise ettepanekut; toonitab, et selliseid läbivaid kärpeid on − küll mitte samas mahus − tehtud kõigis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides;

10.  juhib tähelepanu nende kärbete mõningatele vastuoludele nõukogu enda hiljutiste seisukohtadega, näiteks kärped, mida nõukogu 2012. aasta eelarveprojektis tegi eelarveridadel, mis puudutavad äsjaloodud finantsjärelevalveasutusi, mille loomist on nõukogu ise nõudnud, kuid mille rahuldava toimimise jaoks vajalikke rahalisi vahendeid ei näi ta soovivat anda;

11.  mõistab nõukogu muret majandus- ja eelarvepiirangute pärast riikide tasandil; on veendunud, et Euroopa Liit peaks näitama eelarveküsimustes üles vastutustundlikkust, kuid tuletab meelde, et aluslepingu sätete kohaselt ei tohi ELi eelarve olla puudujäägis; ning et ELi eelarve moodustab 2% avaliku sektori kogukuludest ELis;

12.  taunib asjaolu, et eespool nimetatut arvestades ja Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele vaatamata on nõukogu teinud eelarves horisontaalseid kärpeid, otsustades assigneeringute üldise taseme üle a priori, võtmata nõuetekohaselt arvesse täpset hinnangut tegelike vajaduste kohta, et saavutada ELi kokkulepitud eesmärgid ja pidada kinni poliitilistest kohustustest, ega Euroopa Parlamendi prioriteete, mis on esitatud ülalnimetatud 23. juuni 2011. aasta resolutsioonis volituse kohta kolmepoolseks kohtumiseks;

13.  rõhutab, et pelgalt varasemate täitmismäärade ja eelnenud aasta eelarve kasvumäärade arvestamine kärbitavate eelarveridade ja summade valikul on tagurlik ega võimalda mitmeaastase programmitööga seoses täitmise kiirendamist aastate jooksul nõuetekohaselt kajastada;

14.  märgib, et nõukogu kavandatav maksete madal tase tekitaks maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahel veel suurema lõhe, mis viib automaatselt selleni, et aasta lõpus on eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b täitmata kulukohustusi veel rohkem; teatab sellega seoses hoiatavalt, et olles niivõrd lähedal käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõppemiseni, on täitmata kulukohustuste summa juba niigi äärmiselt suureks kuhjunud;

Euroopa Parlamendi ettepanek eelarve kohta

15.  määrab kulukohustuste assigneeringute üldsummaks 147 763,82 miljonit eurot ja maksete assigneeringute üldsummaks 133 143,18 miljonit eurot;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on seadnud Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud poliitikavaldkonnad üheks 2012. aasta eelarve olulisemaks prioriteediks(8), sest need on ELi majanduse elavdamise strateegia üliolulised ja vajalikud osad; rõhutab, et teatavate eelarveridade assigneeringute kavandatud suurendamine on hea nii lühi- kui ka pikaajaliste ELi tulevikku kujundavate strateegiate seisukohalt;

17.  on arvamusel, et komisjoni kavandatud maksete assigneeringute maht vastab vaid miinimumile, mida on mitmes avalduses märkinud ka komisjoni president Barroso ja volinik Lewandowski; ei ole kindel, et maksete assigneeringuid käsitleva nõukogu avalduse nr 1 kavandist, mille eesmärk on käsitleda võimalike täiendavate maksete vajadust, on selles osas abi, eriti arvestades 2011. aasta alguse kogemust, kui nõukogu näitas üles vastumeelsust pidada kinni 2011. aasta eelarve osas algatatud sarnasest avaldusest; otsustab seetõttu taastada enamuse maksete assigneeringuid eelarveprojekti tasemel, eriti kuna nõukogu tehtud maksete kärped puudutavad Euroopa 2020. aasta eesmärkidega hõlmatud valdkondi ja eelarveridasid, eriti alamrubriikides 1a ja 1b;

Alamrubriik 1a

18.  tuletab meelde, et alamrubriik 1a on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) tähtsaim alamrubriik, sest sellest rahastatakse otse või kaudselt strateegia kõiki viit peamist eesmärki ja seitset juhtalgatust;

19.  väljendab seetõttu kahetsust, et komisjon ja nõukogu ei ole teinud üldist ettepanekut seitsme juhtalgatuse elluviimiseks hädavajalikke investeeringuid (lisaks algselt kavandatule) rohkem toetada, ning märgib, et kahjuks soovivad komisjon ja nõukogu ühiste finantsalaste pingutuste vajaliku suurendamise pigem 2013. aasta järgsesse mitmeaastasesse finantsraamistikku edasi lükata; on veendunud, et niisugune suhtumine seab peaeesmärkide saavutamise 2020. aastaks suurde ohtu; teeb seetõttu ettepaneku komisjoni koostatud eelarveprojektis teatavates võtmetähtsusega valdkondades, nagu konkurentsivõime ja ettevõtlus, teadustegevus ja innovatsioon ning haridus ja elukestev õpe, mõnesid assigneeringuid sihipäraselt suurendada;

20.  tuletab meelde, et ITERi rahastamiseks peavad eelarvepädevad institutsioonid aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamises kokkuleppele jõudma; võtab teadmiseks komisjoni 20. aprilli 2011. aasta ettepaneku eraldada ITERile 2012. ja 2013. aastaks puuduvad 1,3 miljardit eurot, kuid kooskõlas nõukogu otsusega ITERile lisavahendite eraldamist eelarve lugemisel mitte käsitleda nõuab, et ITERi lisakulude üle peetavad läbirääkimised hoitaks 2012. aasta eelarvemenetlusest lahus; väljendab aga valmisolekut ITERi lisarahastamise küsimus 2011. aasta lõpuks lahendada, tagamaks, et otsuse tegematajätmine ei kahjustaks tuumasünteesiga tegelevaid olemasolevaid ELi struktuure;

21.  kinnitab veel kord kindlat vastuseisu mis tahes ümberpaigutamistele teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist (RP7), nagu komisjon ITERi rahastamispaketi raames soovitab, kuna see ohustaks RP7 edukat rakendamist ja vähendaks märkimisväärselt selle panust Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamisse ja juhtalgatuste elluviimisse; taastab seetõttu RP7 assigneeringud finantsplaneeringu tasemel, lisades komisjoni kärbitud eelarveridadele 100 miljonit eurot; taastab ühtlasi suurema osa maksete assigneeringutest (492 miljonit eurot), mida RP7 eelarveridadel kärpis nõukogu, sest nii välditakse ohtu, et võetud õiguslikud kohustused jäävad täitmata, mis võib tasumisele kuuluvate viiviste tõttu lisakulu tekitada;

22.  otsustab mõnede RP7 alla kuuluvate eelarveridade („Võimekus – VKEde huvides tehtavad teadusuuringud”, „Koostöö – Energeetika”, „Ideed”, „Inimesed”, „Energiaalane uurimistegevus”) kulukohustuste assigneeringuid veelgi suurendada; on seisukohal, et need eelarveread aitavad tagada majanduskasvu ja Euroopa 2020. aasta strateegia keskmes olevatesse olulistesse valdkondadesse investeeringute tegemist; on veendunud, et RP7 praeguse rakendamise määraga tagatakse, et need täiendavad summad saab tulemuslikult asjaomaste programmide finantsplaneerimisse integreerida;

23.  suurendab peale selle konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (arukas energeetika ning ettevõtlus ja uuendustegevus) kulukohustuste üldsummat Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste elluviimiseks algselt kavandatuga võrreldes; loodab, et suurem summa aitab parandada VKEde juurdepääsu kõnealusele programmile ning töötada välja eriprogramme ja uuenduslikke finantsmehhanisme; tuletab siinkohal meelde, et VKEdel on ELi majanduse elavdamisel keskne roll, ning toetab eriti konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (CIP-EIP), sest see on kriisist taastumiseks asendamatu vahend;

24.  otsustab elukestva õppe programmi kulukohustuste assigneeringuid oluliselt suurendada, arvestades selle suurt Euroopa lisandväärtust ning olulist panust juhtalgatustesse „Noorte liikuvus” ja „Innovatiivne liit”; on veendunud, et nende assigneeringute suurendamine on täiesti teostatav, sest asjaomasele programmile ette nähtud täiendavaid rahalisi vahendeid, mille kohta Euroopa Parlament ettepaneku tegi ja mille eelarvepädevad institutsioonid 2011. aasta eelarves heaks kiitsid, on siiani edukalt kasutatud, tänu millele on programmis osalevate inimeste arv märgatavalt suurenenud; kordab, et on kindlalt pühendunud noorsoo- ja haridusvaldkonnaga seotud ELi programmide toetamisele, sest need võivad aidata vähendada noorte tööpuudust; teeb ühtlasi ettepaneku programmi „Erasmus Mundus” kulukohustuste assigneeringuid veelgi suurendada;

25.  otsustab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelarvereal eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringud taastada ja kordab oma nõudmist asjaomase fondi kasutuselevõtmise menetlust kohapealse abi andmise kiirendamiseks veelgi parandada;

26.  teeb sellega seoses teisele eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku võtta alamrubriigi 1a alla kuuluvast paindlikkusinstrumendist kasutusele 30,75 miljonit eurot;

Alamrubriik 1b

27.  märgib, et nõukogu seisukohaga komisjoni ettepanekut kulukohustuste osas ei muudeta, ja toonitab, et nõukogu seisukoht on kulukohustuste assigneeringute osas mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud eraldistega igati kooskõlas, võttes arvesse 2012. aasta finantsraamistiku tehnilist kohandamist, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17;

28.  tuletab meelde, kui olulised on regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja Euroopa piirkondade majanduse taastumise seisukohast; mõistab hukka, et 2012. aasta maksete vajadust käsitleva komisjoni prognoosiga võrreldes kärpis nõukogu makseid ligikaudu 1,3 miljardi euro võrra; märgib, et nõukogu jättis kärped tegemata ainult lähenemiseesmärgi ja tehnilise abi eelarveridadel; tuletab meelde, et nõukogu kärpis eelarveeraldisi, mis olid niigi kaugelt väiksemad kui liikmesriikide endi prognoosid (61 miljardit eurot 2012. aastal ehk ligikaudu 50% üle eelarveprojektis kavandatud mahu) ja mida üldiselt peetakse pelgalt miinimumiks, mida on vaja tulevaste maksenõuete täitmiseks ning programmitöö perioodi lõpus kiirema täitmise võimaldamiseks; on veendunud, et nõukogu sellist suhtumist on veelgi raskem aktsepteerida seetõttu, et komisjon on hiljuti teinud konkreetseid ettepanekuid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide maksete suurendamiseks riikides, mis on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu kõige enam kannatanud; nõuab regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise hindamist koos konkreetsete ettepanekutega selle kohta, kuidas täitmata kulukohustuste summat vähendada;

29.  kutsub komisjoni üles tunnistama kohaliku ja piirkondliku tasandi otsustavat tähtsust võitluses kliimamuutuste vastu;

30.  taastab seetõttu nõukogu kärbitud maksete assigneeringud eelarveprojektis esitatud mahus;

Rubriik 2

31.  üldiselt tühistab rubriigis 2 nõukogu tehtud kärped ja taastab assigneeringud 60 457, 76 miljoni euro suuruses summas, mis on 3,07% enam kui 2011. aasta eelarves; on seisukohal, et komisjoni hinnangud eelarveliste vajaduste kohta on nõukogu ettepanekutest realistlikumad, eriti praegust suurt majanduslikku ebakindlust ja turgude ebastabiilsust arvestades;

32.  juhib tähelepanu sellele, et 2011. aasta sügisel esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga viiakse praegune eelarvestus tegelike vajaduste täpsema hinnanguga paremini kooskõlla; juhib selle taustal tähelepanu 2012. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2012. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust järelejäänud varu (352,24 miljonit eurot) ettenägematute asjaolude puudumisel kõnealuse rubriigi vajaduste täitmiseks piisavaks;

33.  kutsub komisjoni üles rohkem pingutama, et määrata selles rubriigis selgeks prioriteediks säästva põllumajandusliku tootmise süsteemid, millega säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, kaitstakse veevarusid ja mulla viljakust ning arvestatakse tööhõive ja loomade heaoluga; usub, et sellel poliitikal võiks olla positiivne kõrvalmõju – kriiside, nagu E. coli bakteri puhangu ärahoidmine;

34.  lükkab nn negatiivsete kulude rea (raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine) suurendamise tagasi, sest see tundub olevat rubriigi 2 assigneeringute üldmahu kunstlik vähendamine; on aga seisukohal, et liikmesriigid võivad suuta paremini hinnata riiklike järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülehinnatuna mõjuvat mõjusust ja usaldusväärsust ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnas;

35.  toonitab, et puu- ja köögiviljasektori kriiside vältimise ja lahendamise mehhanismid on selgelt ebapiisavad ja seetõttu tuleb sellele probleemile enne uue ÜPP kehtestamist kohe lahendus leida; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetse ettepaneku, millega tagada tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kriisifondi tehtava ELi osamakse piisav kasv; nõuab, et seda lisasummat kasutataks E. coli bakteri puhangust tingitud kriisi tõttu kannatanud tootjate huvides erimeetmete võtmiseks ja tulevaste kriiside ärahoidmiseks;

36.  näeb ette koolipiima programmi ulatuslikuma toetamise ja koolidele puuvilja jagamise programmi jätkuva toetamise;

37.  säilitab eelarveeraldised, mis on mõeldud ELis enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, millega toetatakse ELis 18 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest; avaldab heameelt komisjoni hiljutiste pingutuse üle (vt komisjoni 3. oktoobri 2011. aasta muudetud ettepanekut võtta selles küsimuses vastu määrus (KOM(2011)0634)) poliitilise ja õigusliku lahenduse leidmiseks, et hoida ära ulatuslike kärbete tegemine programmi täitmisel 2012. ja 2013. aastal; kutsub nõukogu eelkõige paljudes liikmesriikides finants- ja majanduskriisi järel valitsevat rasket sotsiaalset olukorda arvestades tungivalt üles seda ettepanekut viivitusteta kinnitama;

38.  jätkab samaväärses mahus programmi LIFE+ toetamist, millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; kutsub sellega seoses liikmesriike üles ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist oluliselt parandama;

39.  toonitab, et ühine kalanduspoliitika on jätkuvalt tähtis poliitiline prioriteet ja poliitika eelseisvat reformimist silmas pidades säilitab selle assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel; on arvamusel, et integreeritud merenduspoliitikat ei tohiks rahastada muude kalandusmeetmete ega rubriigi 2 programmide arvel; peab kalavarude tõhusat majandamist kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel võtmeküsimuseks; väljendab heameelt uutele rahvusvahelistele kalandusorganisatsioonidele antava lisatoetuse üle;

Alamrubriik 3a

40.  tuletab meelde, et on tungivalt nõudnud praegustele rände- ja solidaarsusprobleemidele asjakohast ja tasakaalustatud lahendust seadusliku rände juhtimise ja ebaseadusliku rände ärahoidmise ning sellega võitlemise teel; rõhutab, et kuna ELi liikmesriigid peavad järgima kehtivat liidu õigust, tuleb sisekaitse eeskirjadest ja inimõigustest täielikult kinni pidades ning liikmesriikide vahelist solidaarsust tagades eraldada piisavalt rahalisi vahendeid ja abivahendeid, et tulla toime hädaolukordadega; nõuab seetõttu, et eelarveprojektiga võrreldes suurendataks tasakaalustatult ühelt poolt nende ulatuslikumaid ülesandeid silmas pidades nii Frontexi kui ka Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja teiselt poolt Euroopa Pagulasfondi assigneeringuid; ühtlasi taastab eelarveprojekti tasemel nii Euroopa Tagasipöördumisfondi kui Välispiirifondi kulukohustuste assigneeringud; usub kindlalt, et arvestades eelkõige Vahemere piirkonnas toimuvaid sündmusi ja sellest tulenevaid probleeme ELi välispiiride turvalisusele ning rändevoogude juhtimisele, on nendele fondidele piisavate vahendite eraldamine vältimatu;

41.  taunib suuri kärpeid, mida nõukogu tegi Frontexi, Välispiirifondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi assigneeringutes; usub kindlalt, et arvestades eelkõige Vahemere piirkonnas toimuvaid sündmusi ja sellest tulenevaid probleeme ELi välispiiride turvalisusele ning rändevoogude juhtimisele, on nende fondide tugevdamine vältimatu;

42.  kavatseb kuritegevuse- ja terrorismivastase võitluse osas sellega, et taastab kooskõlas finantsplaneeringuga eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud sellistes valdkondades, nagu Euroopa küberjulgeoleku strateegia ja kuritegelike organisatsioonide vara konfiskeerimine, järjest vajalikumat koostööd veelgi tihendada;

43.  on seisukohal, et programm „Daphne” on seni olnud alarahastatud, ja kavatseb sellele tagada piisavate vahendite eraldamise, et katta naistevastase vägivallaga võitlemise vajadusi;

Alamrubriik 3b

44.  kordab, et haridusega seotud programmidele, algatustele ja asutustele eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleks suurendada, sest need aitavad Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi „Noorte liikuvus” ja „Innovaatiline liit” ellu viia; kavatseb suurendada eelkõige programmi „Aktiivsed noored” assigneeringuid;

45.  mõistab, kui oluline on kaasata kodanikke kodanikuühiskonna ja poliitilise elu, sh Euroopa Liidu tulevikuväljavaadete kujundamisse, ning peab kodanikkonnaga seotud kulude vähendamist nõukogu poolt kahetsusväärseks;

46.  ei nõustu kodanikukaitse rahastamisvahendi assigneeringuid rohkem kärpima, sest eelarveprojekti assigneeringud on niigi finantsplaneeringus kavandatust väiksemad; peale selle on kodanikukaitse ELi uus pädevus; sellega seoses taastab eelarveprojekti summad;

47.  on seisukohal, et Euroopa avaliku ruumi kohta tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele aegsasti esitada hindamisaruanne ja tööprogramm, mida eelarvemenetluses arvesse võtta; otsustab osa teabevahetuse assigneeringutest reservi paigutada, kuni komisjon on valmis institutsioonidevahelist koostööd selles vallas parandama;

48.  paigutab mitmed assigneeringud reservi, et nõuda hindamisaruandeid ja institutsioonidevahelise koostöö parandamiseks ametliku kohustuse võtmist;

49.  väljendab heameelt assigneeringute üle rahvatervise programmile, mis täiendab ja annab lisandväärtust liikmesriikide tegevusele tervishoiu edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas; toetab komisjoni pingutusi jätkata tubakavaba elu edendavat Help-kampaaniat rahvatervise programmi raames;

Rubriik 4

50.  kordab, et ELi 2012. aasta eelarves on rubriik 4 varasemast veelgi enam alarahastatud ja rubriigi varu on liiga väike, et nii ELi naabruses kui ka mujal maailmas järjest suuremaks muutuvaid poliitilisi probleeme lahendada;

51.  pooldab kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2012 kavandatud naabrusinstrumendi assigneeringute suurendamist, sest see on kooskõlas parlamendi sooviga asuda Vahemere lõunapiirkonna riikides toimunud hiljutiste poliitiliste ja ühiskondlike sündmuste suhtes ELis selgele ja ühtsele seisukohale ja anda lisandväärtust ELi sisepoliitika välismõõtmele ning makropiirkondlikele strateegiatele; kordab aga väga kindlalt, et seda finantsabi ei tohi mingil juhul anda praeguste prioriteetide arvelt;

52.  on seisukohal, et lepitusmenetluse käigus teise eelarvepädeva institutsiooniga hõlpsamini kokkuleppele jõudmiseks on võimalik kokku leppida mitme eelarverea, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarveridade kulukohustuste assigneeringute vähendamises; viimase osas peab piisavaks 2011. aasta eelarves kokku lepitud assigneeringuid ja otsustab nõukogu seisukoha summasid vastavalt muuta;

53.  on seisukohal, et Palestiinale ja UNRWA-le eraldatavaid vahendeid tuleb suurendada, sest see aitab paremini tagada pagulaste ohutust ja ülalpidamist ning jätkata jõupingutusi elujõulise Palestiina riigi kindlustamiseks; nõuab veel kord selget Palestiina-strateegiat, mille kohaselt peab kummalegi konflikti osapoolele antav Euroopa Liidu rahaline abi olema seotud ELi suurenenud poliitilise rolliga rahuprotsessis;

54.  tuletab meelde, et 2012. aasta eelarves tuleks arvesse võtta Aasia ja Ladina-Ameerikaga tehtava koostööga seoses suurenevaid vajadusi;

55.  peab kahetsusväärseks, et kõiki parlamendi erikomisjonide kindlaks tehtud vajadusi ja hoolikalt valitud prioriteete ei ole olnud võimalik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmäära piires rahastada, ning seetõttu peab seda miinimumiks, mida EL tõsiseltvõetava ülemaailmse partneri positsiooni kindlustamiseks vajab;

56.  teeb sellega seoses teisele eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku võtta rubriigi 4 all paindlikkusinstrumendist kasutusele 208,67 miljonit eurot;

Rubriik 5

57.  lükkab tagasi rubriigi 5 kulusid puudutava nõukogu üldise seisukoha, mille kohaselt tuleks kõikide institutsioonide eelarvetes teha kokku umbes 74 miljoni euro suurune kärbe, sh 33 miljoni euro suurune kärbe komisjoni eelarves;

58.  rõhutab, et sellise piiramisega saavutataks ELi eelarves ja liikmesriikides küll lühiajaline kokkuhoid, kuid seataks ohtu ELi poliitika ja programmide rakendamine, mis lõpptulemusena on kahjulik kodanikele ja omab edaspidi negatiivset mõju riikide eelarvetele; rõhutab ühtlasi, et komisjonile ja teistele institutsioonidele tuleks anda nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid, eriti pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist;

59.  märgib, et kärbe saavutati seeläbi, et personali (rahastamata ametikohtade) puhul kasutati suuremat kindlamääralist vähendust, mis välistab eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määra parandamise (värbamistele avalduva otsese mõju tõttu); imestab sellega seoses, kuidas on võimalik, et nõukogu suudab komisjoni talituste võimalikku töötajate arvu täpsemini hinnata kui komisjoni talitused ise; lükkab tagasi ka nendes kuluartiklites tehtud kärped, mille puhul komisjon on netosäästu juba kavandanud eelarveprojektis (nt väljaannete talituse, uuringute ja konsultatsioonide, seadmete ja mööbli puhul);

60.  tunnustades märkimisväärseid jõupingutusi, mida komisjon juba eelarveprojektis oma halduskulude netosummade külmutamiseks tegi, otsustab taastada III jaos kõik rubriigi 5 kulud sellel tasemel;

61.  paigutab aga teatavate halduskulude ridade assigneeringud reservi, kuni komisjon võtab konkreetseid meetmeid, järelmeetmeid või esitab ettepanekud või täiendava teabe;

Ametid

62.  jagab üldiselt komisjoni hinnangut ametite eelarvevajaduste kohta ja lükkab tagasi põhimõtted, mille alusel nõukogu on kogu eelarves teinud 2011. aastaga võrreldes meelevaldseid kärpeid;

63.  on seisukohal, et kõik ametite eelarves eelarvemenetluse käigus tehtavad kärped peaksid olema tihedamalt seotud ametite töökava ja ülesannetega, v.a juhul, kui on võimalik kindlaks teha konkreetsed kokkuhoiuallikad; on sellega seoses seisukohal, et Frontexi − kelle pädevust just äsja muudeti − eelarves tehtud kärped on tüüpiline näide selle kohta, kuidas nõukogu jätab ametile eelarvevahendite eraldamisel täielikult arvesse võtmata ülesanded ja tegevused, mis ametile on õigusaktide ja kohustustega ette nähtud;

64.  on üldiselt nõus, et ametite eelarveülejääki tuleks eelarveprojekti koostamisel arvestada ja see peaks olema esitatud selgelt ning läbipaistvalt; kordab samas, et üldreeglist tuleks teha erand osaliselt isemajandavate ametite eelarve ülejäägi suhtes, et kompenseerida nende tulude ebakindlus;

65.  otsustab ühtlasi suurendada kolme uue finantsjärelevalveasutuse 2012. aasta eelarvet, sest see on praegust majandus- ja finantsolukorda ning asutuste ülesehitusprotsessi arvestades äärmiselt oluline;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

66.  rõhutab, et katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, mida võeti vastu piiratud arvul, on muu hulgas 2011. aasta juulis esitatud komisjoni esmast hinnangut arvestades põhjalikult kaalutud ja hinnatud, et vältida kattumist olemasolevates ELi programmides juba sisalduvate meetmetega; tuletab meelde, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete eesmärk on kujundada poliitilisi prioriteete ning juurutada uusi algatusi, millest võivad kujuneda tulevased ELi meetmed ja programmid;

I, II, IV, V, VI, VII, VIII JA IX JAGU
Üldine raamistik

67.  tuletab meelde ülalnimetatud 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis vastu võetud seisukohta, mille kohaselt peavad kõik institutsioonid koostama oma eelarve usaldusväärse ja tõhusa juhtimise põhimõtte alusel ja hoides kokku, kus võimalik, mis on kooskõlas volinik Lewandowski 3. veebruari 2011. aasta kirjaga, milles kõiki institutsioone kutsuti üles tegema kõik selleks, et kulude kasv jääks 2011. aastaga võrreldes alla 1%;

68.  tunnustab kõiki institutsioone eelarvetes tehtud reaalsete kärbete eest; Lissaboni lepingu jõustumisest tulenenud uutele pädevustele, ametikohtadele, meetmetele ja tegevustele vaatamata on kõigi institutsioonide eelarvete kasv tegelikult negatiivne;

69.  märgib, et kõigi institutsioonide haldus- ja tegevuskulude eelarve moodustab ELi üldeelarvest 5,59% ja rubriigi 5 varu on 497,9 miljonit eurot;

70.  kinnitab, et kokkuhoiumeetmed ei tohi ohtu seada töötasude ja pensionide maksmist, hoonete hooldust ega turvalisust, sest institutsioonide tööks tuleb tagada vajalik miinimum, ning et kärped on asjakohased, kuivõrd nendega ei karistata institutsioone, kes on maksimaalseid kärpeid teinud, ka peavad kärped olema seaduslikud ja 2012. aastal mõjusad;

I jagu – Euroopa Parlament
Üldine raamistik

71.  juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve praegune heaks kiidetud kasv 2011. aastaga võrreldes on 1,44% (Horvaatiat käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuta); arvestades, et Horvaatiat käsitlevat kirjalikku muutmisettepanekut arutatakse nõukoguga lepituskomitees, ootab, et Horvaatiaga seotud vajalikud kulud lisatakse; ootab sellest tulenevalt, et 2012. aasta eelarvet suurendatakse pärast lepituskomitee kohtumist kokkuvõttes 1,9% (Horvaatia kaasa arvatud), ja tõdeb, et 1,9% on 12 aasta väikseim kasv; kui mitte arvestada kulusid, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest ja 18 Euroopa Parlamendi liikme lisandumisest Lissaboni lepingust tulenevalt, on juurdekasv vaid 0,8%; tõdeb, et 0,8% on vähemalt 15 aasta madalaim kasvumäär; viimasel 15 aastal oli keskmine kasvumäär 4,5 %; praegust 2,9 %-list inflatsioonimäära arvestades on 2012. aasta eelarve tegelikult vähenenud; vaatamata Lissaboni lepingust tulenevatele uutele pädevustele, uutele ametikohtadele, meetmetele ja tegevusaladele on Euroopa Parlament teinud reaalseid kärpeid;

72.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve üldmaht on 1,7101 miljardit eurot (kaasa arvatud Lissaboni lepingu kohaselt lisanduvad 18 parlamendiliiget); seda on 14,5 miljonit eurot vähem kui eelarvestuse summa ja 74,08 miljonit eurot vähem kui enne juhatusega peetud lepituskohtumist esialgsetes eelarveettepanekutes sisaldunud summa;

73.  juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve on kokku tõmmatud eelarve, milles Euroopa Parlament tegi maksimaalseid pingutusi kokkuhoiu saavutamiseks töö kvaliteeti ja kõrgetasemelist õigusloomet ohtu seadmata; käesolev 2012. aasta eelarve ja järgnev 2013. aasta eelarve annavad suuna järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule;

74.  kordab, et kirjaliku ja suulise tõlke eelarveridadelt oodatav kokkuhoid ei tohi ohtu seada mitmekeelsuse põhimõtet Euroopa Parlamendis ega institutsioonidevahelistes dialoogides; kordab, et kokkuhoid rakendatakse selliselt, et see ei ohusta ühegi parlamendiliikme õigust kõnelda oma emakeeles täiskogul, komisjonides, koordinaatorite koosolekutel ja kolmepoolsetel kohtumistel; parlamendiliikmetel peaks säilima ka õigus kirjutada ning lugeda oma emakeeles;

75.  on seisukohal, et ajal, mil paljudel eurooplastel on järjest suuremaid rahalisi raskusi ja mil võetakse pidevalt kokkuhoiumeetmeid, peaks parlament sõidukulude vähendamisega kulude piiramisel eeskujuks olema; palub juhatusel luua tingimused, mis võimaldaksid kõigilt sõidukuludelt, sealhulgas komisjonide delegatsioonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide sõidukuludelt 5% kokku hoida, järgides täielikult parlamendiliikmete põhimäärust ja selle rakendusmeetmeid; on seisukohal, et parlamendiliikmete äriklassi lendude vähendamine aitaks sellise kokkuhoiu saavutamisele kaasa; nõuab, et 15% sõidukulude assigneeringutest paigutataks reservi, kuni Euroopa Parlamendi peasekretär esitab juhatusele ja eelarvekomisjonile aruande, mille tähtaeg on 31. märts 2012; nõuab, et aruandes kaalutaks selliste meetmete teostatavust, millega tagatakse parlamendiliikmete sõidukulude ülim tõhusus eesmärgiga esitada soovitused võimaliku kokkuhoiu saavutamiseks eelarves, võttes arvesse kõiki ettepanekuid ja resolutsioone, mis Euroopa Parlament selles küsimuses juba vastu on võtnud, ning esitataks ettepanekud vähendada oma äriklassi lendude arvu, ergutataks ostma turismiklassi / paindliku turismiklassi lennupileteid, tagataks püsilennureisija preemiapunktide asjakohane käsitlus ja vaadataks läbi parlamendiliikmete registri tööaega, eriti reedest lahtiolekuaega puudutavad eeskirjad; ootab sõidukulude assigneeringute vähendamist 2012. aastal ning järgnevatel aastatel kuni parlamendi ametiaja lõpuni; teeb ettepaneku, et institutsioonidevaheliste külastustega seotud kokkuhoiu osas tuleb võtta delegatsioonide koosseisude määramisel arvesse pluralismi esmatähtsust proportsionaalsusega võrreldes;

76.  juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve hõlmab kulusid, mis tulenevad Lissaboni lepingu jõustumise tõttu 18 uue parlamendiliikme lisandumisest (10,6 miljonit eurot);

77.  on endiselt seisukohal, et kokkuhoiuvõimaluste selgitamine ja olemasolevate ressursside jätkuv ümberkorraldamine ja ümberpaigutamine kuulub eelkõige praeguse majanduskriisi ajal igal juhul parlamendi eelarvepoliitika oluliste põhimõtete hulka; on seetõttu seisukohal, et kokkuhoid 2012. aasta eelarves tuleks saavutada laiemas, pikaajalist mõju omavate struktuursete muutuste kontekstis; kärbete tõttu, millega parlament nõustus, tuleb teha struktuurseid muutusi, mis ei tohi ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet; leiab, et eesmärk on keskenduda Euroopa Parlamendi põhitegevusele; leiab, et kokkuhoid suulise ja kirjaliku tõlke arvelt ei sea mitmekeelsuse põhimõtet ohtu, vaid see on tänu innovatsioonile, struktuuride ümberkorraldamisele ja uutele töömeetoditele saavutatav;

78.  tunneb heameelt selle üle, et eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel toimub vastastikusele usaldusele ja austusele tuginev hea koostöö; on seisukohal, et 22. septembril 2011. aastal toimunud lepituskohtumisel ja eelarvestuse raames sõlmitud kokkulepet (479 poolthäälega 6. aprillil 2011. aastal täiskogul vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon) ei tohiks kahtluse alla seada ja ühtki selle kokkuleppe punkti ei tohiks ilma uute asjaolude ilmnemiseta uuesti arutama hakata;

79.  märgib, et üldkulude hüvitis on külmutatud 2011. aasta tasemel; kutsub juhatust üles parlamendiliikmete hüvitisi (sealhulgas päevaraha) mitte indekseerima;

80.  kordab, et parlamendi eelarveläbirääkimiste ajal tehti arvukalt ettepanekuid reservide moodustamise kohta; nõuab eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel toimunud lepituskohtumisel saavutatud kompromissile vaatamata nende reservide aluseks olevatele parlamendi eelarvet puudutavatele küsimustele vastuseid ja nende läbipaistvat esitamist, andes selget teavet suulise ja kirjaliku tõlke vajaduse, toitlustus-, puhastus-, hooldus- ja reisiteenuste ja seadmete, muude sisseostetavate teenuste kohta ning nende teenuste hinnakujunduse või nende suhtes kohaldatavate toetuste kohta;

Inimressursid

81.  kiidab heaks järgmised ametikohtade loetelus tehtavad muudatused:

82.  otsustab kirjalikus muutmisettepanekus esitatud soovituse kohaselt kiita heaks turvateenistuse koosseisuliseks muutmine ja luua selleks ametikohtade loetelus 29 uut ametikohta (26 AST1 ja kolm AD5 ametikohta);

83.  kiidab heaks järgmised kirjalikus muutmisettepanekus sisaldunud meetmed, mida kompenseerivad muud kärped:

Kinnisvara-, teabevahetus- ja teavituspoliitika

84.  on seisukohal, et parlamendi kinnisvarapoliitika vajab põhjalikku analüüsi ja administratsioon peaks kinnisvarapoliitikat ka edaspidi kujundama eelarvekomisjoniga koostöös; soovib sellest tulenevalt, et teda hoitaks pidevalt kursis uute arengutega, mis puudutavad eelarvele suurt finantsmõju avaldavaid kinnisvaraprojekte, nt Konrad Adenaueri hoone, Euroopa Ajaloo Maja ja ehitus/ostuprojektid parlamendi töökohtades; palub, et talle antaks teada kõigist loodavatest uutest ametikohtadest, mis on seotud infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi kolmeaastase kavaga, enne kui administratsioon need ettepanekud heaks kiidab; palub administratsioonil sõlmida komisjoni ja kõigi teiste institutsioonidega, kes võivad soovida kasutada Euroopa Ajaloo Maja, teenuseleping jooksvate kulude jagamiseks; kutsub ELi institutsioone üles kooskõlastama paremini külastajatele suunatud programme, et kasutada paremini ära sünergiat, suurendada külastajate rahulolu ja jagada kulusid; palub administratsioonil institutsioonidevaheliste projektide haldust parandada;

85.  märgib, et järgmistel eelarveaastatel tuleb tagada parlamendi kinnisvarapoliitika rakendamise toetamiseks töölevõetavate uute lepinguliste töötajate rahastamise läbipaistvus; lisaks palub, et parlamendile antaks kõikidest kavatsustest luua uusi ametikohti ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi poliitikaga seotud assigneeringute suurendamisest teada enne, kui administratsioon need heaks kiidab;

86.  on seisukohal, et Euroopa Ajaloo Maja projekt eeldab teistelt institutsioonidelt aktiivset koostööd ja rahalist panust; tunneb heameelt selle üle, et oma 28. septembri 2011. aasta kirjas andis komisjoni president lubaduse anda projekti märkimisväärne panus ja tagada toetus Euroopa Ajaloo Maja tööle; tuletab meelde 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni, milles nõudis Euroopa Ajaloo Maja pikaajalist majandamisstrateegiat hõlmavat äriplaani, ja märgib, et administratsioon on nõutud teabe esitanud; kordab, et projektiga seonduvaid otsuseid tuleks avalikult ja tulemuslikult arutada ning need peaksid tagama otsustusprotsessi läbipaistvuse; nõuab, et talle antakse vastavalt finantsmääruse artikli 179 lõikele 3 ehitusprojekti kohta võimalikult kiiresti teavet; palub juhatusel tagada, et äriplaanis sisalduvast kulueelarvest peetaks rangelt kinni;

87.  on seisukohal, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks ning organisatsiooni ajakohastamiseks ja tõhustamiseks tuleks Euroopa Parlamendi eelarvet võrrelda liikmesriikide representatiivse valimi eelarvetega ja USA Kongressi eelarvega;

Keskkonnaküsimused

88.  tunneb heameelt konkreetsete stiimulite kasutuselevõtmise üle, millega püütakse edendada vähem saastavaid transpordivahendeid, nt 50% Jobcardi süsteemi Brüsselis; juhib tähelepanu sellele, et assigneeringute reservi paigutamine eri sõidukulude ridadel sõltub ka sellest, millised tulemused on juhatuse tellitud raportil, mille raames uuritakse võimalikke meetmeid võimalikult kulutõhusate sõitude tagamiseks ja antakse eelarvevahendite kokkuhoiuvõimaluste kohta soovitusi;

89.  nõuab, et parlamendi eelarvevahendite kokkuhoidmiseks võetaks täiendavaid meetmeid energia-, vee- ja paberitarbimise vähendamiseks;

IV jagu − Euroopa Liidu Kohus

90.  juhib tähelepanu sellele, et nõukogu tehtud kärped asetaksid kohtu olukorda, kus tal ei oleks võimalik kohtuasjadega seotud suureneva töökoormuse juures oma põhikohustusi nõuetekohaselt täita; on seetõttu otsustanud eelarveprojekti osaliselt taastada ja seda eelkõige liikmete, töötajate ja infotehnoloogiaga seotud assigneeringute osas;

V jagu − Euroopa Kontrollikoda

91.  märgib, et kontrollikoda on teinud suuri pingutusi oma töötajaid tugiteenistustest auditeerimisvaldkonda ümber paigutades institutsiooni suurenevate vajaduste täitmiseks ning leidnud halduskulude osas märkimisväärseid kokkuhoiuvõimalusi; märgib, et 2010. aasta madala täitmismäära tõttu tegi nõukogu töötasude assigneeringutes kärpeid; eeldab, et 2011. aasta täitmismäär on kõrgem ning on seetõttu otsustanud eelarveprojekti assigneeringud osaliselt taastada;

VI jagu − Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

92.  juhib tähelepanu sellele, et mõned nõukogu tehtud kärped seaksid ohtu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhitegevuse ja võime täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi töötajate ees; otsustab seetõttu taastada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete käsutusse antavad assigneeringud eelarveprojekti tasemel institutsiooni põhitegevuse tarbeks, mis seisneb liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil arvamuse väljendamiseks võimaluse andmises, kusjuures ettevaatliku inflatsiooniprognoosi juures tähendab see tegelikult assigneeringute külmutamist; otsustab ühtlasi töötajate töötasudeks ja hüvitisteks ettenähtud assigneeringud osaliselt eelarveprojekti tasemel taastada, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel oleks võimalik täita kohustusi töötajate ees, ning taastada suulise tõlke assigneeringud osaliselt eelarveprojekti tasemel, et need vastaksid 2009. aasta täitmise tasemele, mis tähendaks suulise tõlke hindade tõusu arvestades tegelikult ikkagi assigneeringute vähenemist;

VII jagu − Regioonide Komitee

93.  lükkab nõukogu kärped osaliselt tagasi; suurendab enamiku asjaomaste eelarveridade assigneeringuid, sest nõukogu kärpis assigneeringuid selliselt, et need jäid oluliselt alla 2010. ja 2011. aasta täitmise taset; otsustab seetõttu eelarveprojekti assigneeringud taastada, et institutsioonil oleks võimalik poliitilist tegevust 2011. aasta tasemel hoida;

VIII jagu − Euroopa Ombudsman

94.  on seisukohal, et selle institutsiooni assigneeringuid on kahel viimasel aastal juba väga palju vähendatud; seetõttu taastab enamikul eelarveridadel eelarveprojekti assigneeringud;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

95.  on nõukogust erineval seisukohal ning nõustub kahe uue alalise ametikoha (üks AD9 ja üks AD6 ametikoht) loomisega Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetelus uute ülesannete tõttu, mis institutsioonile on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 antud, nimelt ülesanne jälgida ja tagada, et kõik ELi institutsioonid ja organid austavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõigust; nõustub õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks Euroopa Andmekaitseinspektori direktorit edutama AD14 ametikohalt AD15 ametikohale, kuigi institutsioonis on kokku ainult 43 ametikohta;

96.  on samal põhjusel otsustanud ka teiste eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel taastada;

X jagu − Euroopa välisteenistus

97.  märgib, et Euroopa välisteenistusele kui uuele organisatsioonile, mis täidab üliolulist Euroopa eesmärki, tuleb eraldada piisavad vahendid; see tähendab seda, et 2012. aasta töötasude assigneeringute puhul tuleb arvesse võtta 2011. aasta sügisel täitmata ametikohtade arvu; kutsub Euroopa välisteenistust üles kõrgete ametikohtade loomist edaspidi piirama; on seisukohal, et selleks võiks riikide lähetatud ekspertide ametikohad asendada järk-järgult liikmesriikide avalikele teenistujatele ette nähtud alaliste ametikohtadega; märgib, et riikide lähetatud eksperdid ei ole Euroopa välisteenistuse AD-tasandi töötajate 1/3 osa sisse arvestatud; tuletab aga meelde nõukogu otsust, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistuse struktuur ja ülesanded ja milles on sätestatud, et „kui Euroopa välisteenistusse artikli 7 alusel lähetatud riikliku eksperdi leping lõpeb, saab tema ametikohast juhul, kui riigi lähetatud eksperdi ülesanded vastavad AD tasandi töötaja ametiülesannetele, ajutise töötaja ametikoht, kui selline koht on ametikohtade loetelus”; rõhutab peale selle, et rahalisi vahendeid tuleb eraldada ka operatiivsete vajaduste katmiseks, mille eesmärk on varustada Euroopa välisteenistus uues hoones oma enda infotehnoloogiasüsteemidega;

98.  võtab arvesse eelarvekomisjoni esimehele 30. septembril 2011. aastal saadetud Euroopa välisteenistuse kirjas antud selgitusi ELi ametnike osakaalu kohta ametikohtade loetelus kooskõlas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi võetud kohustustega; seetõttu otsustab Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelu komisjoni eelarveprojektis kavandatud kujul taastada ja on seisukohal, et kõik reservi paigutatud assigneeringud, mis on seotud värbamise ja ELi delegatsiooni loomisega Araabia Ühendemiraatides, tuleks vabastada;

99.  on mures nõukogu seisukoha pärast vähendada Euroopa välisteenistuse 2012. aasta eelarve kasvumäär 2,25%-le; on otsustanud assigneeringute suurendamisse üldise finantsolukorra tõttu ettevaatlikult suhtuda ja kiidab Euroopa välisteenistuse taotlused heaks ainult osaliselt;

100.  kiidab heaks taotletud muudatused Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelus, eelkõige delegatsioonide suurendamise eesmärgil; säilitab aga Euroopa välisteenistuse personali koosseisu suhtes valvsuse ja jälgib, kas täidetakse õigusaktidest tulenevat kohustust, mille kohaselt peavad ELi ametnikud moodustama Euroopa välisteenistuse AD-ametikohtadest vähemalt 60%; nõuab, et Euroopa välisteenistus annaks selle kohta korrapäraselt aru; märgib, et Euroopa välisteenistuste eelarve suurendamise vajadus tuleneb sellest, et varem nõukogu ja komisjoni poolt täidetud ülesanded jaotati ümber ja vajadusi, mis on seotud käivituskulude, uute kohustuste ning praegu nõukogu ja komisjoni poolt täidetavate ülesannetega, hinnati esialgu väiksemaks;

o
o   o

101.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0114. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0140. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0296. (7) sh paranduseelarved 1–3/2011. (8) Vt nt Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni volituse kohta kolmepoolseks kohtumiseks.