Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0395(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0325/2011

Esitatud tekstid :

A7-0325/2011

Arutelud :

PV 26/10/2011 - 4
CRE 26/10/2011 - 4

Hääletused :

PV 26/10/2011 - 8.6
CRE 26/10/2011 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 23/10/2012 - 6.6
CRE 23/10/2012 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0465
P7_TA(2012)0362

Vastuvõetud tekstid
PDF 1287kWORD 1450k
Kolmapäev, 26. oktoober 2011 - Strasbourg
Aastaeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
P7_TA(2011)0465A7-0325/2011

Euroopa Parlamendi 26. oktoobril 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (COM(2010)0815 – C7-0016/2011 – 2010/0395(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, sealhulgas selleks, et võtta arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi, tuleks määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 selguse huvides asendada käesoleva määrusega.
 (1)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, sealhulgas selleks, et võtta arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi, tuleks määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Lissaboni lepingu kohaselt selguse huvides asendada käesoleva määrusega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seadusandliku tavamenetluse kohaselt ühiselt vastu võetud.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestati eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, mida tuleb järgida kõigis seadusandlikes aktides ja kõigi institutsioonide poolt. Kõnealuse määruse aluspõhimõtted, kontseptsioon ja struktuur, samuti eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aluspõhimõtted tuleks säilitada. Neist aluspõhimõtetest tehtavad erandid tuleks läbi vaadata ja neid kus vähegi võimalik lihtsustada, võttes arvesse seda, kas need on endiselt asjakohased ja annavad Euroopa Liidu aastaeelarve (edaspidi „eelarve”) jaoks lisaväärtust, samuti seda, millist koormust need sidusrühmade jaoks põhjustavad. Finantsreformi põhielemendid, milleks on finantsjuhtimises osalejate roll, kontrollide integreerimine tegevtalituste tasandil, siseaudiitorid, tegevuspõhine eelarvestamine, raamatupidamispõhimõtete ja -eeskirjade moderniseerimine ning toetuste aluspõhimõtted, tuleb säilitada ja neid tugevdada.
 (2)  Määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestati eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, millega reguleeritakse üldeelarve koostamist ja täitmist, tagatakse usaldusväärne ja tõhus haldamine, kontroll ja liidu finantshuvide kaitse, samuti suurendatakse läbipaistvust, mida tuleb järgida kõigis seadusandlikes aktides ja kõigi institutsioonide poolt. Kõnealuse määruse aluspõhimõtted, kontseptsioon ja struktuur, samuti eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aluspõhimõtted tuleks säilitada. Neist aluspõhimõtetest tehtavad erandid tuleks läbi vaadata ja neid kus vähegi võimalik lihtsustada, võttes arvesse seda, kas need on endiselt asjakohased ja annavad Euroopa Liidu aastaeelarve (edaspidi „eelarve”) jaoks lisaväärtust, samuti seda, millist koormust need sidusrühmade jaoks põhjustavad. Finantsreformi põhielemendid, milleks on finantsjuhtimises osalejate roll, kontrollide integreerimine tegevtalituste tasandil, siseaudiitorid, tegevuspõhine eelarvestamine, raamatupidamispõhimõtete ja -eeskirjade moderniseerimine ning toetuste aluspõhimõtted, tuleb säilitada ja neid tugevdada.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4a (uus)
(4a) liidu teadusuuringute raamprogrammide eeskirju ja menetlusi tuleks veelgi lihtsustada ja ühtlustada, nagu märgitakse Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta1 ning seitsmenda raamprogrammi vahehinnangu ekspertrühma lõpparuandes, mis avaldati 12. novembril 2010 otsuse nr 1982/2006/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt.
1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 piirduti aluslepingutega hõlmatud kogu eelarvevaldkonda käsitlevate üldpõhimõtete ja põhieeskirjade sätestamisega, samal ajal kui rakendussätted sätestati komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad),11 et õigusnormide tähtsuse järjekord oleks selgem ja et määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 oleks hõlpsamini loetav. Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel võib komisjonile delegeerida õiguse võtta vastu üldkohaldatavaid akte, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Seda arvestades peaks mõned määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kehtestatud sätted inkorporeerima käesolevasse määrusesse. Komisjoni vastuvõetavad käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad peaksid piirduma tehniliste ja rakendamise üksikasjadega
 (5)  Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 piirduti aluslepingutega hõlmatud kogu eelarvevaldkonda käsitlevate üldpõhimõtete ja põhieeskirjade sätestamisega, samal ajal kui rakendussätted sätestati komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad),11 et õigusnormide tähtsuse järjekord oleks selgem ja et määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 oleks hõlpsamini loetav. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel võib seadusandliku aktiga komisjonile delegeerida õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte üksnes selleks, et täiendada või muuta seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Seda arvestades peaks mõned määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kehtestatud sätted inkorporeerima käesolevasse määrusesse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Eelmaksetelt kogunenud intresse käsitlevaid eeskirju tuleks lihtsustada, sest need tekitavad ülemäärast halduskoormust nii Euroopa Liidu vahendite saajatele kui ka komisjoni talitustele ja põhjustavad komisjoni talituste ning ettevõtjate ja partnerite vahel arusaamatusi. Selleks et eeskirju eelkõige toetusesaajate jaoks lihtsustada ja viia need kooskõlla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, tuleks kaotada kohustus eelmaksetelt intresse arvestada ja need sisse nõuda. Siiski peaks olema võimalik lisada see kohustus delegeerimislepingusse, et eelmaksetelt kogunenud intresse saaks uuesti kasutusse võtta programmide jaoks, mille haldamine on delegeeritud, või et need intressid saaks sisse nõuda.
 (8)  Eelmaksetelt kogunenud intresse käsitlevaid eeskirju tuleks lihtsustada, sest need tekitavad ülemäärast halduskoormust nii Euroopa Liidu vahendite saajatele kui ka komisjoni talitustele ja põhjustavad komisjoni talituste ning ettevõtjate ja partnerite vahel arusaamatusi. Selleks et eeskirju eelkõige toetusesaajate jaoks lihtsustada ja viia need kooskõlla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, tuleks viivitamatult kaotada kohustus eelmaksetelt intresse arvestada ja need sisse nõuda. Siiski peaks olema võimalik lisada see kohustus delegeerimislepingusse, et eelmaksetelt kogunenud intresse saaks uuesti kasutusse võtta programmide jaoks, mille haldamine on delegeeritud, või et need intressid saaks sisse nõuda.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)   Aluslepinguga on ette nähtud, et mitmeaastane finantsraamistik tuleb kehtestada määruse vormis. Seepärast tuleb käesolevasse määrusesse inkorporeerida teatavad sätted 2007.–2013. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust. Eelarvedistsipliini tagamiseks tuleb eelkõige luua seos mitmeaastase finantsraamistiku ja iga-aastase eelarvemenetluse vahel. Lisada tuleb ka sätted selle kohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad kinni pidama kulukohustuste assigneeringute jaotusest, mis on ette nähtud struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates alusaktides.
 (11)   Kuna aluslepingu kohaselt kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik tulevikus määruse vormis ning institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta tuleb vastavalt muuta, on loogiline käesolevasse määrusesse inkorporeerida teatavad sätted institutsioonidevahelisest kokkuleppest. Eelarvedistsipliini tagamiseks tuleb eelkõige luua seos mitmeaastase finantsraamistiku ja iga-aastase eelarvemenetluse vahel. Lisada tuleb ka sätted selle kohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad kinni pidama kulukohustuste assigneeringute jaotusest, mis on ette nähtud struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates alusaktides.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13a (uus)
(13a)  Mitteriiklike kolmandate isikute liidu õiguspäraste eesmärkide kohasest tegevusest, näiteks sigarettide salakaubaveo ja võltsimise vastasest võitlusest (nt kokkulepe Philip Morrisega) saadud tulu tuleks käsitleda sihtotstarbelise tuluna, eriti juhul, kui see tuleneb alternatiivse vaidluste lahendamise protsessi raames sõlmitud lepingutest.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)   Proportsionaalsuse põhimõttega seoses tuleks sätestada aktsepteeritava vigade esinemise riski mõiste, mida eelarvevahendite käsutaja kasutab riskianalüüsi tegemisel. Institutsioonidel peaks olema võimalik kalduda kõrvale üldisest 2 % olulisuse künnisest, mida kontrollikoda kasutab järelduste tegemiseks raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Lähtumine aktsepteeritava vigade esinemise riski ettenähtud tasemest võimaldab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil komisjoni riskijuhtimise kvaliteeti asjakohasemalt hinnata. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid seega määrama iga poliitikavaldkonna puhul kindlaks aktsepteeritava vigade esinemise riski taseme, võttes arvesse kontrollikulusid ja -tulusid.
 (16)  Vigade esinemise riski hindamiseks, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise ja nõuetekohase kontrolli põhimõtet, ja asjakohaseks reageerimiseks tuleks kasutada juhtimisvahendit, mis näitab vigade esinemist.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16a (uus)
(16a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb liidu eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. See eesmärk tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe lõplike töövõtjate ja liidu vahenditest abisaajate kohta, võttes arvesse nende õiguspäraseid huve konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seoses ning füüsiliste isikute puhul nende õigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kohaldama valikulist lähenemisviisi proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23a (uus)
(23a)  Väga madala ja madala maksumusega toetuste suhtes võib kohaldada raamatupidamise ja lubade andmisega seotud lihtsustatud menetlusi, et luua toetusesaajast lähtuv lähenemisviis.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23b (uus)
(23b)  Loa võib anda ka toetuste andmiseks alusuuringute valdkonnas, mille puhul ei ole pärast teadustegevuse toimumist võimalik tulemusi ette näidata.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohaselt Euroopa Liidu asutustena institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlustega saadud kogemused näitavad, et vahendite valiku suurendamiseks tuleks lisada täiendavaid alternatiive, kaasates asutused, mille eeskirjad on Euroopa Liidu institutsioonide suhtes kohaldatavatest paindlikumad ja erasektori partnerite jaoks hõlpsamini täidetavad. Sellised alternatiivid peaksid toimima kaudse eelarve täitmise raames. Üheks alternatiiviks peaks olema asutus, mis on asutatud alusaktiga ja millel on oma finantseeskirjad, milles tuleks arvesse võtta põhimõtteid, mis on vajalikud Euroopa Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks. Need põhimõtted tuleks vastu võtta delegeeritud määrusega ja peaksid tuginema põhimõtetele, mida peavad järgima kolmandest isikutest üksused, kellele on delegeeritud eelarve täitmise ülesanded. Teiseks alternatiiviks peaks olema avaliku ja erasektori partnerluste rakendamine liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutuste poolt.
 (24)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohaselt Euroopa Liidu asutustena institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlustega saadud kogemused näitavad, et vahendite valiku suurendamiseks tuleks lisada täiendavaid alternatiive, kaasates asutused, mille eeskirjad on Euroopa Liidu institutsioonide suhtes kohaldatavatest paindlikumad ja erasektori partnerite jaoks hõlpsamini täidetavad. Sellised alternatiivid peaksid toimima kaudse eelarve täitmise raames. Üheks alternatiiviks peaks olema asutus, mis on asutatud alusaktiga ja millel on oma finantseeskirjad, milles tuleks arvesse võtta põhimõtteid, mis on vajalikud Euroopa Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks. Need põhimõtted tuleks vastu võtta delegeeritud määrusega, mille suhtes tuleks konsulteerida kontrollikojaga, ja need peaksid tuginema põhimõtetele, mida peavad järgima kolmandest isikutest üksused, kellele on delegeeritud eelarve täitmise ülesanded.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Põhilised kontrolli- ja auditeerimiskohustused, mida liikmesriigid peavad täitma, kui eelarvet täidetakse kaudselt koostöös liikmesriikidega, ning mis on praegu ette nähtud üksnes valdkondlikes määrustes, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaldamiseks kaasata käesolevasse määrusesse. Seetõttu on vaja lisada sätted, millega kehtestatakse sidus raamistik kõigile asjaomastele poliitikavaldkondadele, liikmesriigi tasandil ühtne haldusstruktuur, nende struktuuride ühised juhtimis- ja kontrollikohustused, iga-aastane Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnitus koos selle suhtes antava sõltumatu auditiarvamusega ning liikmesriikide iga-aastane kinnitus, millega nad võtavad vastutuse neile delegeeritud Euroopa Liidu vahendite haldamise eest, ning komisjoni rakendatavad finantskontrolli ja heakskiitmise, maksete peatamise ja parandusmeetmete mehhanismid. Üksikasjalikud sätted peaksid jääma valdkondlikesse määrustesse.
 (25)  Põhilised kontrolli- ja auditeerimiskohustused, mida liikmesriigid peavad täitma, kui eelarvet täidetakse kaudselt koostöös liikmesriikidega, ning mis on praegu ette nähtud üksnes valdkondlikes määrustes, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 317 ja 290 kohaldamiseks kaasata käesolevasse määrusesse. Seetõttu on vaja lisada sätted, millega kehtestatakse sidus raamistik kõigile asjaomastele poliitikavaldkondadele ja liikmesriigi tasandil ühtne haldusstruktuur, millega ei looda täiendavaid kontrollistruktuure, vaid võimaldatakse liikmesriikidel akrediteerida asutusi, kellele on usaldatud liidu rahaliste vahendite rakendamine. Liikmesriikide pädevusse peaks kuuluma akrediteeriva asutuse ülesandeid täitva üksuse või organisatsiooni määramine, mis võib olla akrediteeritud asutusega samal haldustasandil või juba praegu vastutada muude asutuste järelevalve eest; see ei tohiks takistada liikmesriike valimast mis tahes muud struktuuri, kui see on kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Lisaks peaksid käesolevas määruses sisalduma nende struktuuride ühised juhtimis- ja kontrollikohustused, iga-aastane Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnitus koos selle suhtes antava sõltumatu auditiarvamusega ning liikmesriikide iga-aastane kinnitus, millega nad võtavad vastutuse neile delegeeritud Euroopa Liidu vahendite haldamise eest, ning komisjoni rakendatavad finantskontrolli ja heakskiitmise, maksete peatamise ja parandusmeetmete mehhanismid, et luua ühtne õigusraamistik, millega parandatakse ka üldist õiguskindlust ning kontrolli- ja parandusmeetmete tõhusust, samuti liidu finantshuvide kaitset. Üksikasjalikud sätted peaksid jääma valdkondlikesse määrustesse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33a (uus)
(33a)  Kõik seadusandjale esitatud ettepanekute projektid peaksid võimaldama kasutajasõbralike infotehnoloogiate („e-halduse”) rakendamist ja eelarve haldamisel tuleks tagada töödeldavate andmete koostoimimisvõime, mis peaks suurendama tõhusust. Elektrooniliste andmete jaoks tuleks ette näha ühtsed andmeedastusstandardid. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks võimaldada kahe aasta pikkust üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38a (uus)
(38a)  Ühekordseid makseid ja kindlamääralisi makseid tuleks kasutada vabatahtlikult ja üksnes vajaduse korral. Ühekordsete maksete ja kindlamääraliste maksete kohta kasutatavat terminoloogiat tuleks täpsustada.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38b (uus)
(38b)  Abikõlblike kulude mõistet tuleks täpsustada või mõistlikult defineerida, kuna see aitaks järgida kogumaksumuse põhimõtet, mis hõlmab otseseid ja kaudseid kulusid ning eel- ja järeluuringuid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43a (uus)
(43a)  Selleks et anda auditeeritavatele piisavalt aega käsitleda kontrollikoja leide, millel võiks olla mõju lõplikule raamatupidamise aastaaruandele või aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkusele ja/või korrektsusele, tagab kontrollikoda selle, et kõik sellised leiud edastatakse aegsasti asjaomasele institutsioonile või asutusele.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Esialgset ja lõplikku raamatupidamise aastaaruannet käsitlevaid sätteid peaks ajakohastama eelkõige selleks, et näha ette, milline aruandlusteave tuleb esitada koos komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks saadetava raamatupidamise aastaaruandega. Osutama peaks ka esitiskirjale, mille eelarvest rahastatavad institutsioonid ja asutused lisavad oma kontrollikojale edastatavale lõplikule raamatupidamise aastaaruandele, ja samuti esitiskirjale, mis lisatakse edastatavale lõplikule Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele. Lisaks tuleks sätestada kontrollikojale lühem tähtaeg tähelepanekute tegemiseks teiste institutsioonide kui komisjoni ja eelarvest rahastatavate asutuste esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, et nad saaksid oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande koostamisel kontrollikoja märkusi arvesse võtta.
 (44)  Esialgset ja lõplikku raamatupidamise aastaaruannet käsitlevaid sätteid peaks ajakohastama eelkõige selleks, et näha ette, milline aruandlusteave tuleb esitada koos komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks saadetava raamatupidamise aastaaruandega. Osutama peaks ka esitiskirjale, mille eelarvest rahastatavad institutsioonid ja asutused lisavad oma kontrollikojale edastatavale lõplikule raamatupidamise aastaaruandele, ja samuti esitiskirjale, mis lisatakse edastatavale lõplikule Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele. Lisaks tuleks sätestada kontrollikojale lühem tähtaeg tähelepanekute tegemiseks teiste institutsioonide kui komisjoni ja eelarvest rahastatavate asutuste esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, et nad saaksid oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande koostamisel kontrollikoja märkusi arvesse võtta. Selleks et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse võiks kontrollitavale aastale järgneval aastal lõpule viia, luuakse töörühm, mille ülesanne on teha ettepanekuid asjaomase menetluse kestuse lühendamiseks.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Seoses teabega, mille komisjon peab esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, peaks komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb saavutatud tulemustel. Seepärast tuleks kooskõlas olemasolevate aruandlust käsitlevate sätetega lisada käesolevasse määrusesse kõnealust aruannet käsitlevad sätted.
 (45)  Seoses teabega, mille komisjon peab esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, peaks komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb saavutatud tulemustel. Seepärast tuleks kooskõlas olemasolevate aruandlust käsitlevate sätetega lisada käesolevasse määrusesse kõnealust aruannet käsitlevad sätted. Aruanne peaks sisaldama eelkõige teavet saavutuste kohta personalipoliitika soolise aspekti seisukohast.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Välistegevuse rakendamist käsitlevaid erisätteid on vaja kohandada eelarve täitmise viiside puhul kavandatavate muudatustega.
 (48)  Välistegevuse rakendamist käsitlevaid erisätteid on vaja kohandada eelarve täitmise viiside puhul kavandatavate muudatustega ja teha eraldi ettepanek seoses olukordadega, kus Euroopa Liidul tuleb meetmeid võtta seoses humanitaarhädaolukordade, rahvusvahelistele kriiside või kolmandate riikidega, kus on toimumas üleminek demokratiseerimisele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54a (uus)
(54a)  On eriti oluline, et komisjon viiks delegeeritud õigusaktidega seotud ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata ainult vajaduse korral. Käesoleva määruse liiga sage läbivaatamine toob kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulusid seoses haldusstruktuuride ja -menetluste kohandamisega uutele eeskirjadele. Lisaks sellele võib vahepealne aeg olla liiga lühike, et teha põhjendatud järeldusi kehtivate eeskirjade kohaldamise kohta.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56a (uus)
(56a)  Käesoleva määruse loetavust tuleks parandada, lisades selle registri, mis sisaldab ka iga artikli pealkirja, samuti finantsterminite seletused;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu aastaeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.
2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
– „institutsioon” – Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus;
–  Euroopa Keskpanka ei käsitata liidu institutsioonina.
Mõistet „liit” kasutatakse tähenduses „Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus”.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2
Kõik mõnes muus seadusandlikus aktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

 Kõik mõnes muus seadusandlikus aktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas käesoleva määruse ja käesoleva määruse üksikasjalike rakenduseeskirjadega vastavalt artiklis 199 osutatud delegeeritud määrusele.

Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa välisteenistuse (edaspidi „institutsioonid”) suhtes.

 Igas seadusandjale esitatud ettepanekus või ettepaneku muudatuses näidatakse selgelt kõik sätted, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud määrustest, nimetades iga sellise ettepaneku seletuskirjas konkreetsed põhjused, mis õigustavad kõnealuseid erandeid.

Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Keskpanga suhtes.
Käesolevat määrust kohaldatakse eelarves Euratomi Tarneagentuuri jaoks ettenähtud assigneeringutega seotud halduskulude kandmise suhtes.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2a (uus)
Artikkel 2a

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) sätestatud nõuete kohaldamist.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.   Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kiidetakse igaks eelarveaastaks heaks kõik Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vajalikuks peetavad tulud ja kulud.
 1.   Eelarvesse ja selle lisadesse tuleb kanda kõik tulud ja kulud, sealhulgas iga eelarveaastat käsitlevad prognoosid ning kõik Euroopa Liidu vajalikuks peetavad tulud ja kulud, mis on heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Euroopa Liidu tulude ja kulude hulka kuuluvad:
 2.  Euroopa Liidu tulude ja kulude hulka kuuluvad:
a)   Euroopa Liidu tulud ja kulud, sealhulgas halduskulud, mis tulenevad institutsioonidele Euroopa Liidu lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevatest sätetest, ja nende sätete rakendamisest tulenevad tegevuskulud, kui need kulud kantakse eelarvest;
 a) liidu tulud ja kulud;
b)  Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud.
 b) tulud ja kulud, mis tulenevad vastava Euroopa Arengufondi rakendamisest.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2a (uus)
2a.  Euroopa Liidu lõikes 2 osutatud kulud hõlmavad järgmist:
a) halduskulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad institutsioonidele Euroopa Liidu lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevatest sätetest, ja nende sätete rakendamisest tulenevad tegevuskulud, kui need kulud kantakse eelarvest; ning
b) nende sätete rakendamisest tulenevad tegevuskulud, kui need kulud kantakse eelarvest, sealhulgas asjaomased toetuskulud.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2b (uus)
2b.  Eelarvesse kirjendatakse liidu poolt Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi haldamisel sõlmitud laenutehingutega seotud garantiid ning välistegevuse tagatisfondi tehtavad maksed.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Euroopa Liidule kuuluvatelt vahenditelt kogunenud intresse ei tasuta Euroopa Liidule, kui lepingust, mis on sõlmitud artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides ii–viii loetletud volitatud üksustega, või toetuse andmise otsusest või toetusesaajaga sõlmitud toetuslepingust ei tulene teisiti. Viimasena nimetatud juhtudel antakse intressid uuesti asjaomase programmi kasutusse või nõutakse sisse.
 4.  Euroopa Liidule kuuluvatelt vahenditelt kogunenud intresse ei tasuta Euroopa Liidule, kui lepingust, mis on sõlmitud artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides ii–viii loetletud volitatud üksustega, ei tulene teisiti. Viimasena nimetatud juhtudel antakse intressid uuesti asjaomase programmi kasutusse ja tasaarveldatakse asjaomase saaja nõuetega või – juhul, kui see ei ole võimalik, praktiline või tõhus – nõutakse sisse.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5a (uus)
Artikkel 5a

Tähtaja möödumine

1.  Päevades väljendatav tähtaeg lõpeb asjaomase perioodi viimase päeva lõppemisel.
2.  Nädalates, kuudes või üle ühe kuu kestva perioodina – aasta, pool aastat, kvartal – väljendatav tähtaeg lõpeb viimase nädala või viimase kuu viimase päeva lõppemisel, mis vastab nimetusega või arvuliselt päevale, mil sündmus või ajahetk aset leiab.
3.  Kui kuudes väljendatava tähtaja puhul ei ole tähtaja viimases kuus seda päeva, millal tähtaeg peaks lõppema, lõpeb tähtaeg kõnealuse kuu viimase päevaga.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5b (uus)
Artikkel 5b

Perioodi pikendamine

Kui tähtaega pikendatakse, arvutatakse uus tähtaeg eelmise tähtaja möödumisest alates.

Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5c (uus)
Artikkel 5c

Pühapäevad ja puhkepäevad; laupäevad

Kui tegevus tuleb teostada konkreetsel päeval või kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja kui see konkreetne päev või tähtaja viimane päev on pühapäev, üldine ja ametlik riigipüha või laupäev, asendatakse see järgmise tööpäevaga.

Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt aa (uus)
aa) või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel summad, mis on eraldatud artikli 195 lõikes 3 osutatud kinnisvaraprojektidele, mida ei ole veel lõpule viidud, kui kulukohustustega sidumise menetluse ettevalmistusjärgud ei ole 31. detsembriks läbitud ja asjaomaseid summasid on vaja selleks, et töid kiirendada või võlga varem tagasi maksta. Seejärel tohib need summad kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. detsembrini; ning
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt ba (uus)
ba) omavahendite süsteemile vastavad summad.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Liigendamata assigneeringud, mis vastavad eelarveaasta lõpu seisuga nõuetekohaselt lepingute alusel võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgnevasse eelarveaastasse.
 4.  Liigendamata assigneeringud, mis vastavad eelarveaasta lõpu seisuga nõuetekohaselt lepingute alusel võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgnevasse eelarveaastasse. Sama reeglit kohaldatakse ka vabastatud ja kasutamata assigneeringutele (kulukohustused ja maksed), mida lõiked 2 ja 3 ei hõlma, samuti mitmeaastase finantsraamistiku üldise ülemmäära all olevale kasutamata varule, mis moodustab mitmeaastase finantsraamistiku üldise varu ja mis määratakse järgmisel eelarveaastal eri rubriikidesse nende vajaduste kohaselt.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 6
6.  Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei või reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda.
 6.  Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei või reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda. Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad personalikulud nende institutsioonide liikmete ja töötajate töötasusid ja lisatasusid, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9a (uus)
Artikkel 9a

Kasutamata assigneeringute ülekandmine

Aastal N kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud ning vabastatud assigneeringud võib eelarvepädevate institutsioonide otsusega kanda iga-aastase eelarvemenetluse raames üle aasta N+1 eelarvesse või mõnda tulevasse eelarvesse.

Komisjon esitab enne 1. oktoobrit aastal N eelarvepädevatele institutsioonidele prognoosi kasutamata ja vabastatud assigneeringute kohta aastal N, nii kulukohustuste kui ka maksete osas.

Kumbki eelarvepädev institutsioon määrab kokkuvõttes kindlaks selle, kuidas kasutamata assigneeringuid tuleb aasta N+1 või järgnevate aastate eelarves eraldada.

Eelarvepädevad institutsioonid langetavad otsuse ühiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetluse kohaselt.

Kasutamata ja vabastatud assigneeringud kantakse ühte eelarvetest ja ületatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära.

Kasutamata ja vabastatud assigneeringud võib eraldada kas konkreetsele programmile või kanda määratlemata otstarbega assigneeringute peatükki. Sellisel juhul nõutakse liikmesriikidelt rahalisi vahendeid alles pärast eelarvepädevate institutsioonide otsust konkreetse sihtrubriigi kohta.

Mitmeaastase finantsraamistiku varu ülekandmine

Kui pärast aastaeelarve vastuvõtmist jääb finantsraamistiku rubriikide ülemmäärade alla varu, võivad eelarvepädevad institutsioonid otsustada enne eelarveaasta lõppu kanda kasutamata varu üle mitmeaastase finantsraamistiku mistahes järgneva aasta ülemmäära alla. Mitmeaastase finantsraamistiku kogusummat ei muudeta.

Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Kui Euroopa Liidu tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes anda kvalifitseeritud häälteenamusega loa kasutada nii kulukohustuste kui ka maksete puhul kahte või enamat ajutist kaheteistkümnendikku lisaks nendele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks lõigete 1 ja 2 alusel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.
 3.  Kui Euroopa Liidu tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes anda kvalifitseeritud häälteenamusega loa kasutada nii kulukohustuste kui ka maksete puhul ühte ajutist kaheteistkümnendikku ületavaid kuid kokku mitte rohkem kui kahe ajutise kaheteistkümnendiku suuruseid kulusid lisaks nendele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks lõigete 1 ja 2 alusel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.
Otsus jõustub kolmkümmend päeva pärast selle vastuvõtmist, kui Euroopa Parlament ei ole selle aja jooksul oma liikmete häälteenamusega otsustanud asjaomast kulu vähendada.

 Otsus jõustub kolmkümmend päeva pärast selle vastuvõtmist, kui Euroopa Parlament ei ole selle aja jooksul oma liikmete häälteenamusega otsustanud asjaomast kulu vähendada.

Kui aga Euroopa Parlament otsustab seda kulu vähendada, vaatab nõukogu loa andmise otsuse läbi, arvestades Euroopa Parlamendis heakskiidetud summa suurust.

 Kui aga Euroopa Parlament otsustab seda kulu vähendada, kohaldatakse vähendatud summat.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

 Kui teatava peatüki puhul ei piisa kahest esimese lõigu kohaselt kinnitatud ajutisest kaheteistkümnendikust asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu tegevuse järjepidevuse katkemise vältimiseks vajalike kulude katmiseks, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse eelarvepeatükki kantud assigneeringute summat. Eelarvepädevad institutsioonid toimivad käesolevas lõikes sätestatud korras. Siiski ei või ühelgi juhul ületada eelnenud eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kogusummat.

Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Eelarveaasta saldo

 Eelarveaasta saldo ülekandmine

1.  Iga eelarveaasta saldo kantakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.
 1.  Iga eelarveaasta saldo kantakse pärast artiklite 9 ja 10 kohaseid ülekandmisi järgneva eelarveaasta eelarvesse täiendava tuluna, kui tegu on eelarve ülejäägiga, või maksete assigneeringutena, kui tegu on puudujäägiga, järgides rangelt omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse artiklit 7, võtmata arvesse liidu eelarvesse tehtavate liikmesriikide osamaksete poolautomaatset kohandamist.
2.  Selliste tulude ja maksete assigneeringute eelarvestused kantakse eelarvemenetluse käigus ja artikli 35 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil. Need koostatakse kooskõlas nõukogu määrusega, millega rakendatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.
 2.  Selliste tulude ja maksete assigneeringute eelarvestused kantakse eelarvemenetluse käigus ja artikli 35 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil.
3.  Pärast raamatupidamise aastaaruande esitamist kantakse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi. Sel juhul peab komisjon esitama paranduseelarve projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamisest arvates.
 3.  Pärast raamatupidamise aastaaruande esitamist kantakse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil, mis käsitleb neid lahknevusi ning ülejäägi korral vastavaid lisaassigneeringuid. Komisjon peab esitama paranduseelarve projekti 45 päeva jooksul esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamisest arvates.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15a (uus)
Artikkel 15a

Maksete ja kulukohustuste reserv

Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvate eelnevate eelarveaastate ülejääk ja kasutamata kulukohustused ning vabastatud assigneeringud kantakse maksete ja kulukohustuste reservi.

Asjaomast reservi kasutatakse eeskätt igasuguste täiendavate ja/või ettenägematute vajaduste täitmiseks ning võimalike negatiivsete reservide kompenseerimiseks artiklis 44 sätestatud menetluse kohaselt.

Komisjoni ettepaneku põhjal langetavad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt kõnealuse reservi kasutuselevõttu käsitleva otsuse.

Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
Mitmeaastane finantsraamistik ja eelarve koostatakse ja neid täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes.

Mitmeaastane finantsraamistik ja eelarve koostatakse ja neid täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes.

Artiklis 65 osutatud rahavoogude juhtimiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimise vajaduste täitmiseks vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid omavääringus, nagu on sätestatud artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses.

 Artiklis 65 osutatud rahavoogude juhtimiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimise vajaduste täitmiseks vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid omavääringus, nagu on sätestatud artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses.

Selliste valuutatehingute tulemused esitatakse iga institutsiooni raamatupidamise aastaaruande eraldi rubriigis; seda sätet kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 196b osutatud asutuste suhtes.

Komisjon tagab asjakohaste vahenditega selle, et liidu töötajate töötasu ja hüvitistega seotud vahetuskursi erinevusi tasandatakse vähemalt kord kuus, et tagada eurodes tehtavate tehingute ja nende palkade, mis tuleb tingimata maksta muudes vääringutes, kohtlemine võrdsetel alustel. Komisjoni arvutuste aluseks on Infor€uro vahetuskurss.

Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt ea (uus)
ea) konkurentsi valdkonnas määratud trahvid, muud saadaolevad trahvid ja summad, mis tulenevad kohtuvälistest lahenditest, kokkulepetest või muudest samalaadsetest lepingutest, mis on sõlmitud mis tahes mitteriiklike kolmandate isikutega, või nende isikute poolt tehtud maksetest;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2 (uus)
Punktis b sätestatud juhul võib kulukohustuste assigneeringud teha siiski kättesaadavaks pärast seda, kui liikmesriik on kirjutanud alla eurodes väljendatud rahalist osalust käsitlevale lepingule. Seda ei kohaldata artikli 173 lõikes 2 ja artikli 175 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad:
 3.  Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad:
a) tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest;
 a) tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest;
b) tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist, kui bilansiline väärtus on täielikult amortiseerunud;
 b) tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist, kui bilansiline väärtus on täielikult amortiseerunud;
c) tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest;
 c) tulu artikli 77 kohasest ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest;
ca) tulu artikli 5 kohastest eelmaksete intressidest;
d) tulu teistele talitustele, institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud ehitustööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste tagasimaksed päevaraha eest, mis on makstud nende nimel;
 d) tulu teistele talitustele, institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud ehitustööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste tagasimaksed päevaraha eest, mis on makstud nende nimel;
e) laekunud kindlustusmaksed;
 e) laekunud kindlustusmaksed;
f) müügi-, rendi- ja muude kinnisvaraga seotud õigusi käsitlevate lepingute alusel saadud tulu;
 f) müügi-, rendi-, hüvitamis- ja muude kinnisvaraga seotud õigusi käsitlevate lepingute alusel saadud tulu;
g) väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu.
 g) väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2a (uus)
2a.  Kõik komisjonile tehtavad üksikannetused, mis on suuremad kui 999 eurot, või ühe annetaja tehtud annetused, mille kogusumma ühe aasta jooksul ületab nimetatud summat, on jälgitavad selleks otstarbeks loodud veebisaidi kaudu.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.   Artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses võidakse täpsustada juhtumid, mil teatavad tulud võib maha arvata maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosumma alusel.
 1.   Maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosummas, võib maha arvata:
a) hankelepingu pooltele või toetusesaajatele määratud rahalised karistused;
b) konkreetsetes arvetes ja kuluaruannetes sisalduvad allahindlused, tagasimaksed ja hinnavähendid;
c) eelmaksetelt saadud intressid;
d) alusetult makstud summade korrigeerimine.
Lõike 1 punktis d nimetatud korrigeerimisi võib teha otsese mahaarvamisena samale maksesaajale tehtavatest sama liiki uuest maksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti ja mille alusel tuleb teha vahe- või lõppmakse.

Lõike 1 punktides c ja d osutatu suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirju.

Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.
 1.  Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks. Tegevusassigneeringud ja investeeringud esitatakse eraldi.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Komisjon võib artiklis 23 ettenähtud viisil oma eelarvejao piires iseseisvalt assigneeringuid ümber paigutada või taotleda artiklis 24 ettenähtud juhtudel assigneeringute ümberpaigutamiseks eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu.
 2.  Komisjon võib artiklis 23 ettenähtud viisil oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada; teise võimalusena taotleb komisjon või taotlevad teised institutsioonid artiklis 24 ettenähtud juhtudel assigneeringute ümberpaigutamiseks eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
3.  Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria”.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 4
4.  Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
 3.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 15% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
Muudatusettepanekud 54, 262, 267 ja 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
1.  Komisjon võib oma eelarvejao piires iseseisvalt:
 1.  Komisjon võib oma eelarvejao piires:
a) kulukohustuste assigneeringuid ümber paigutada iga peatüki piires;
 a) kulukohustuste assigneeringuid ümber paigutada iga peatüki piires;
b) maksete assigneeringuid ümber paigutada iga jaotise piires;
 b) maksete assigneeringuid ümber paigutada iga jaotise piires, teavitades sellest eelnevalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning eeldusel, et kumbki neist ei esita ümberpaigutamise suhtes kolme nädala jooksul vastuväiteid;
c) mitme jaotise vahel jagunevate personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise;
 c) personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise kuni 15% ulatuses selle aasta assigneerinutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ning kuni 30% ulatuses selle aasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millele ümberpaigutus tehakse;
d) tegevuskulude puhul paigutada sama jaotise piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud ridadele, kust ümberpaigutus tehakse.
 d) tegevuskulude puhul paigutada sama jaotise piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kokku kuni 15% ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud ridadele, kust ümberpaigutus tehakse;
Kolm nädalat enne esimese lõigu punktis b osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest niimoodi toimida. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse kolmenädalase perioodi jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

2.   Tingimusel et ta teavitab sellest viivitamata eelarvepädevaid institutsioone, võib komisjon otsustada teha oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise järgmisi ümberpaigutusi:
 2.   Komisjon võib oma eelarvejao piires otsustada paigutada ümber ühest jaotisest teise
a) paigutada ümber assigneeringuid artiklis 43 nimetatud „kindlaksmääramata otstarbega assigneeringute” jaotisest, kui assigneeringute reservist vabastamise ainsaks tingimuseks on alusakti vastuvõtmine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras;
 assigneeringuid artiklis 43 nimetatud „kindlaksmääramata otstarbega assigneeringute” jaotisest, kui assigneeringute reservist vabastamise ainsaks tingimuseks on alusakti vastuvõtmine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras; tingimusel et ta teavitab viivitamata oma kavatsusest niimoodi toimida eelarvepädevaid institutsioone.
b) rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevate nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtude korral, mis tekivad eelarveaastal pärast 1. detsembrit, võib komisjon paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigile vastavates eelarvejaotistes veel kättesaadavad jooksva eelarveaasta kasutamata eelarveassigneeringud ümber eelarvejaotistesse, mis käsitlevad kriisi- ja humanitaarabi meetmeid.
 2a.  Rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevate nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtude korral, mis tekivad eelarveaastal pärast 1. detsembrit, võib komisjon paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigile vastavates eelarvejaotistes veel kättesaadavad jooksva eelarveaasta kasutamata eelarveassigneeringud ümber eelarvejaotistesse, mis käsitlevad kriisi- ja humanitaarabi meetmeid.
Komisjon teavitab viivitamata mõlemat eelarvepädevat institutsiooni pärast assigneeringute sellist ümberpaigutamist või nende kasutamist järgneval aastal.

2b.  Komisjon võib esitada ümberpaigutamist põhjendava teabe komisjoni talituste töödokumendina.
2c.  Komisjon võib oma eelarvejao piires teha eelarvepädevatele institutsioonidele ettepanekuid muude kui lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemiseks.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – pealkiri
Komisjoni ümberpaigutusettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele

 Institutsioonide ümberpaigutusettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele

Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.   Komisjon esitab ümberpaigutusi käsitleva ettepaneku korraga Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
 1.   Institutsioonid esitavad oma ettepanekud korraga mõlemale eelarvepädevale institutsioonile.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse assigneeringute ümberpaigutamise kohta lõigetes 3–6 sätestatu kohaselt, kui teise osa I jaotises ei ole sätestatud teisiti.
 2.  Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse assigneeringute ümberpaigutamise kohta lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatu kohaselt, kui teise osa I jaotises ei ole sätestatud teisiti.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Otsuse komisjoni ettepaneku kohta teevad Euroopa Parlament ja kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu kuue nädala jooksul alates iga neile esitatud ümberpaigutusettepaneku kättesaamisest, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.
 3.  Otsuse institutsiooni ettepaneku kohta teevad Euroopa Parlament ja kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu kuue nädala jooksul alates iga neile esitatud ümberpaigutusettepaneku kättesaamisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 4
4.  Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:
 4.  Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul
a)  Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad selle heaks;
 – kiidavad selle heaks mõlemad eelarvepädevad institutsioonid;
b) kas Euroopa Parlament või nõukogu kiidab selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;
 – kiidab üks eelarvepädev institutsioon selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;
c)  Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee selle kohta otsust või ei tee komisjoni sellekohasele ettepanekule vastupidist otsust.
 – ei tee kumbki eelarvepädev institutsioon selle kohta otsust või ei tee ümberpaigutusettepanekule vastupidist otsust.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei nõua teisiti, lühendatakse lõikes 4 nimetatud kuuenädalane tähtaeg kolme nädalani ükskõik millisel järgmistest juhtudest:
 välja jäetud
a) ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, ning ümberpaigutuse summa ei ületa 5 miljonit eurot;
b) ümber paigutatakse üksnes maksete assigneeringuid ja ümberpaigutuse kogusumma ei ületa 100 miljonit eurot.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6
6.  Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutusettepanekut, kuid teine institutsioon kiidab selle heaks või ei tee selle kohta otsust, või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu muudavad ettepanekut, käsitatakse heaks kiidetuna väiksemat nendest summadest, mille Euroopa Parlament või nõukogu on heaks kiitnud, välja arvatud juhul, kui komisjon võtab ettepaneku tagasi.
 6.  Kui üks kahest eelarvepädevast institutsioonist muudab ümberpaigutusettepanekut, kuid teine institutsioon kiidab selle heaks või ei tee selle kohta otsust, või kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid muudavad ettepanekut, käsitatakse heaks kiidetuna väiksemat nendest summadest, mille Euroopa Parlament või nõukogu on heaks kiitnud, välja arvatud juhul, kui institutsioon võtab ettepaneku tagasi.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24a (uus)
Artikkel 24a

Erisätted ümberpaigutamiste kohta

1.  Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria”.
2.  Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist, otsustavad komisjoni ettepaneku põhjal eelarvepädevad institutsioonid; kui ümberpaigutus ei ületa 10% eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud ridadele, kust ümberpaigutus tehakse, otsustab selle üle komisjon.
 2.  Ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist, otsustavad komisjoni ettepaneku põhjal eelarvepädevad institutsioonid. Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek.
Kohaldatakse artikli 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda. Kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja selle reservi kasutamise suhtes ei jõuta ühisele seisukohale, ei tee Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni esitatud ümberpaigutamist käsitleva ettepaneku kohta otsust.

 Kohaldatakse artikli 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja selle reservi kasutamise suhtes ei jõuta ühisele seisukohale, ei tee kumbki eelarvepädev institutsioon komisjoni esitatud ümberpaigutamist käsitleva ettepaneku kohta otsust.

Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 3
3.  Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse iga tegevuse jaoks ettenähtud tulemusnäitajate abil ja kulude eest vastutavad asutused esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele vastava teabe. Selline teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt eelarveprojektile lisatavates dokumentides.
 3.  Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse iga tegevuse jaoks ettenähtud tulemusnäitajate abil ja kulude eest vastutavad asutused esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele vastava teabe. Selline artikli 34 lõike 2a punktis d osutatud teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt eelarveprojektile lisatavates dokumentides.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1a (uus)
1a.  Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt alusakti käsitleva arutelu edenemisest.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Pettuse ja rikkumiste ohu vähendamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud finantsselgituses teave loodud sisekontrollisüsteemi, asjaomase riskianalüüsi ning olemasolevate ja kavandatavate pettuse ärahoidmise ja kaitsemeetmete kohta.
 2.  Pettuse ja rikkumiste ohu vähendamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud finantsselgituses teave loodud sisekontrollisüsteemi, asjaomase süsteemiga kaasneva kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnangu, asjaomase riskianalüüsi ning olemasolevate ja kavandatavate pettuse ärahoidmise ja kaitsemeetmete kohta.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt aa (uus)
aa) täpsed, ühtsed ja läbipaistvad kontrollieeskirjad seoses asjaosaliste õigustega;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt d
d) pettuse ja rikkumiste ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine;
 d) pettuste ja rikkumiste ennetamine, tuvastamine ning järelevalve nende kõrvaldamise üle, olenemata 3. peatükis määratletud finantsjuhtimises osalejate vastutusest;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2a (uus)
2a.  Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:
a) ülesannete lahusus;
b) asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, sealhulgas kontroll abisaaja tasandil;
c) huvide konfliktide vältimine;
d) piisavad kontrolljäljed ja andmete terviklikkus andmesüsteemides;
e) tuvastatud sisekontrolli nõrkade külgede järelkontrolli ja tulemuste jälgimise menetlused ja erandid;
f) sisekontrollisüsteemi korraliku toimimise regulaarne hindamine.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2b (uus)
2b.  Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:
a) kõigi kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;
b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute jaoks;
c) kui see on asjakohane, siis toetumine eelarvet täitvate partnerite halduslikele kinnitavatele avaldustele ja sõltumatutele auditiarvamustele, tingimusel et nende aluseks oleva töö kvaliteet on piisav ja vastuvõetav ning töö on tehtud kooskõlas kokkulepitud standarditega;
d) parandusmeetmete, sealhulgas vajaduse korral hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;
e) poliitika aluseks olevad selged ja üheselt mõistetavad õigusaktid;
f) mitmekordse kontrolli kaotamine;
g) kontrolli kulude ja tulude suhte parandamise põhimõte, võttes arvesse finantsmääruse artiklis 29 nimetatud vigade esinemise riski.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29
Aktsepteeritav vigade esinemise risk

 Vigade esinemise risk

Seadusandja otsustab asjaomase eelarvevaldkonna puhul aktsepteeritava vigade esinemise riski üle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 322 sätestatud menetlusele. Kõnealust otsust võetakse arvesse artikli 157 lõikega 2 ettenähtud iga-aastase eelarvele heakskiidu andmise menetluse käigus.

 Muudetud või uute kulutusi käsitlevate ettepanekute esitamisel hindab komisjon haldus- ja kontrollisüsteemide kulusid ning kavandatavate õigusaktidega seotud vigade esinemise riski rahaliste vahendite ja liikmesriikide kaupa.

Aktsepteeritava vigade esinemise riski tase põhineb kontrollikulude ja -tulude analüüsil. Komisjoni taotluse korral annavad artikli 55 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigid, üksused ja isikud talle aru oma kontrollikulude ning eelarvest rahastatavate meetmete arvu ja mahu kohta.

 Kui vigade esinemise määr on programmi rakendamise jooksul püsivalt kõrge, tuvastab komisjon kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsib võimalike parandusmeetmete kulu ja tulu ning võtab sobivad meetmed, nt lihtsustab kohaldatavaid sätteid, korraldab programmi ümber, tugevdab kontrolli või soovitab vajaduse korral tegevuse lõpetada.

Aktsepteeritava vigade esinemise riski taset jälgitakse tähelepanelikult ja kontrollitingimustes toimuvate suurte muutuste korral vaadatakse see läbi.

 Riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide täieliku tulemuslikkuse huvides tuleb liikmesriikide poolt akrediteeritud asutustel esitada nende süsteemide kohta haldusdeklaratsioonid.

Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29a (uus)
Artikkel 29a

Ülesannete lahusus

Peaarvepidaja ja maksete tegija ülesanded hoitakse lahus.

Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – lõik 3
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne avaldatakse viivitamata pärast nende vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevate vahendite saajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja otseselt tema talituste või Euroopa Liidu delegatsioonide poolt kooskõlas artikli 53 teise lõiguga, ning teabe vahendite saajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.
 2.  Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks teabe oma tööettevõtjate ja vahenditest abisaajate kohta, samuti eelarvest rahastatava meetme täpse olemuse ja eesmärgi, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult, ning teabe vahenditega seotud tööettevõtjate ja neist vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.
Seda kohustust kohaldatakse ka muudele institutsioonidele seoses nende tööettevõtjate ja vajaduse korral abisaajatega.

Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 45/2001, ning turvalisuse nõudeid, võttes arvesse iga artiklis 53 osutatud eelarve täitmise viisi eripärasid ning järgides vajaduse korral asjakohaseid valdkondlikke eeskirju.
 3.  Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõudeid ning füüsiliste isikute puhul nende õigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 45/2001.
Füüsiliste isikute puhul piirdub avalikustamine töövõtja või abisaaja nime, asukoha, antud summa ja selle eesmärgiga ning selliste andmete avalikustamine põhineb asjakohastel kriteeriumidel, nagu antud vahendite perioodilisus, liik või summa. Avaldatud üksikasjade arvu ja avaldamise kriteeriumide puhul võetakse arvesse asjaomase sektori ja iga artiklis 55 osutatud eelarve täitmise viisi eripärasid; üksikasjade arv ja kriteeriumid määratakse kindlaks artiklis 199 osutatud delegeeritud määrusega ja vajaduse korral asjakohaste valdkondlike eeskirjadega.

Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1
Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, Euroopa Liidu Kohus, kontrollikoda, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus teevad oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille nad saadavad komisjonile igal aastal enne 1. juulit.

 Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, Euroopa Liidu Kohus, kontrollikoda, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus teevad oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille nad saadavad komisjonile ja samal ajal ka infoks eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal enne 1. juulit.

Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
Igal aastal saadavad kõnealused institutsioonid hiljemalt 1. juulil oma eelarvestused teadmiseks ka eelarvepädevatele institutsioonidele. Komisjon teeb oma eelarvestused, mille ta saadab samuti eelarvepädevatele institutsioonidele samaks kuupäevaks.

 Komisjon teeb oma eelarvestused, mille ta saadab samuti eelarvepädevatele institutsioonidele kohe pärast nende vastuvõtmist.

Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33
Iga artiklis 200 osutatud asutus saadab oma asutamisakti kohaselt komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal 31. märtsiks oma tulude ja kulude eelarvestuse, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja oma tööprogrammi kavandi.

 Iga artiklis 200 osutatud asutus saadab oma asutamisakti kohaselt komisjonile ja samaaegselt ka eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal hiljemalt 31. märtsiks oma tulude ja kulude eelarvestuse, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja oma tööprogrammi kavandi.

Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2
Eelarveprojektis esitatakse Euroopa Liidu kulude ja tulude koondarvestus ja selles konsolideeritakse artiklis 32 osutatud eelarvestused.

 Eelarveprojektis esitatakse Euroopa Liidu kulude ja tulude koondarvestus, sealhulgas maksete ja kulukohustuste reservi koondarvestus, ja selles konsolideeritakse artiklis 32 osutatud eelarvestused.

Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1
2.   Kui see on asjakohane, lisab komisjon eelarveprojektile järgnevate aastate finantsplaneeringu.
 2.   Komisjon lisab eelarveprojektile järgnevate aastate finantsplaneeringu.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2a (uus)
2a.  Komisjon lisab eelarveprojektile ka:
a) eelnenud aasta finantsjuhtimise analüüsi ja ülevaate täitmata kulukohustuste kohta;
b) vajaduse korral arvamuse teiste institutsioonide eelarvestuste kohta, mis võib sisaldada teistsuguseid, nõuetekohaselt põhjendatud eelarvestusi;
c) vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loetelude ja toetustega, mida komisjon annab artiklis 196b osutatud asutustele ja Euroopa koolidele. Sellistes töödokumentides, kus on ära toodud viimane kinnitatud ametikohtade loetelu, esitatakse järgmine teave:
i) kõik liidu, sealhulgas tema õiguslikult eraldiseisvate üksuste teenistuses olevad töötajad lepingutüüpide kaupa;
ii) selgitus ametikohtade ja koosseisuväliste töötajate ning soolise tasakaalu suhtes kohaldatava personalipoliitika kohta;
iii) nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete ja haldusüksuste kaupa;
iv) ametikohtade loetelu poliitikavaldkondade kaupa;
v) iga koosseisuväliste töötajate kategooria kohta asjaomaste töötajate algne hinnanguline arv täistööaja ekvivalendina, võttes aluseks heakskiidetud assigneeringud, ja nende isikute arv, kes tegelikult täidavad asjaomaseid ametikohti selle eelarveaasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse tegevusüksuste ja vajaduse korral palgaastmete kaupa; ning
d) tegevusaruanded, mis sisaldavad:
i) teavet kõikide mitmesugustele meetmetele varem seatud konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, asjakohaste ja ajaliselt piiritletud eesmärkide saavutamise ja näitajate abil mõõdetavate uute eesmärkide kohta;
ii) assigneeringute tasandil kavandatavate muudatuste igakülgset põhjendust ning kuludel ja tuludel põhinevat lähenemisviisi;
iii) selget põhjendust sekkumiseks liidu tasandil, muu hulgas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;
iv) teavet eelarve täitmise määrade kohta eelmise aasta meetmete osas ning jooksva aasta täitmise määrade kohta.
Hindamistulemustega tutvutakse ja neid kasutatakse väljapakutud eelarvemuudatuse tõenäolise kasuteguri tõendamiseks.

Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2b (uus)
2b.  Kui komisjon usaldab eelarve täitmise avaliku ja erasektori partnerluse hooleks, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse:
a) aastaaruanne olemasolevate avaliku ja erasektori partnerluste tulemuste kohta eelnenud aastal;
b) eesmärgid aastaks, mida eelarveprojekt puudutab, näidates ära kõik konkreetsed eelarvega seotud vajadused nende eesmärkide saavutamiseks;
c) halduskulud ja täidetud eelarve täies ulatuses ning artiklis 196a osutatud partnerluste liikide ja konkreetsete avaliku ja erasektori partnerluste kaupa eelnenud aastal;
d) liidu eelarvest makstud rahalise toetuse summa ja teiste partnerite poolt igale avaliku ja erasektori partnerlusele makstud mitterahaliste osamaksete väärtus;
e) selliste avaliku ja erasektori partnerluste ametikohtade loetelud, mille personalikulud kaetakse täielikult või osaliselt liidu vahenditest, kohaldades mutatis mutandis lõike 2a punkti c. Neid ametikohtade loetelusid võetakse arvesse lõike 2a punktis c osutatud töödokumendi koostamisel.
Kui avaliku ja erasektori partnerlused kasutavad rahastamisvahendeid, esitatakse töödokumendis andmed nende kohaldamise kohta avaliku ja erasektori partnerluste ning rahastamisvahendite kaupa, olenemata artiklist 2c.

Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2c (uus)
2c.  Kui komisjon kasutab rahastamisvahendeid, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse järgmine teave:
a) rahastamisvahendite kujul emiteeritud ja liidu eelarvest rahastatud kapital ning iga rahastamisvahendi kohta investeeritud kogukapital, sealhulgas kolmandate isikute poolt, kokku ja finantsvõimenduse määrana iga rahastamisvahendi kohta, osalus omakapitalis ning kvaasiomakapitali investeeringud;
b) eelnenud aastal saadud tulud ja tagasimaksed ning prognoos aastaks, mida eelarveprojekt puudutab;
c) eelnenud aastal rahastamisvahendite rakendamisest tulenevate liidu tingimuslike ja olemasolevate kohustuste kogusumma esitatuna eelkõige järgmiste elementide kaupa:
i) kõik tagatistest tulenevad võimalikud kohustused kolmandate isikute ees;
ii) kõik võimalikud kohustused, mis tulenevad kolmandatele isikutele antud krediidiliinide maksimaalsest kasutamisest;
iii) allutatud kohustuste, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute kogu võimalik kahju; või
iv) mis tahes muud võimalikud või tingimuslikud kohustused, samuti igasugune riskide hindamise seisukohast oluline või potentsiaalselt oluline teave;
d) prognoositavate riskide ja ettenägematute riskide jaoks eelarvesse kantud assigneeringud kokku ja rahastamisvahendite kaupa;
e) selliste juhtumite protsent ja absoluutarv, kus kasutati tagatisi või kus allutatud kohustusi või omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid kaotati varade väärtuse languse või pankroti tõttu, kokku ja rahastamisvahendite kaupa eelnenud aasta ja iga rahastamisvahendi kogu kehtivusaja kohta;
f) keskmine ajavahemik rahastamisvahendi allutatud kohustuste kapitali (vahefinantseerimise) kujul toetuse saajatele maksmise ja sellise kapitali tagasivõtmise vahel. Kui see ületab kolme aastat, esitab komisjon eelarve täitmisele heakskiidu andmise iga-aastase menetluse raames tegevuskava asjaomase ajavahemiku lühendamiseks;
g) rahastamisvahendite kasutamise (absorbeerimise) geograafiline jaotus liikmesriikide ja rahastamisvahendite kaupa;
h) halduskulud, mis tulenevad haldustasudest, hüvitistest või muust rahastamisvahendite haldamiseks makstud rahast, kui nende haldamine on usaldatud kolmandatele isikutele, kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa;
i) selliste ametikohtade loetelud, mille personalikulud kaetakse täielikult või osaliselt liidu vahenditest, kohaldades mutatis mutandis lõike 2a punkti c. Neid ametikohtade loetelusid võetakse arvesse lõike 2a punktis c osutatud töödokumendi koostamisel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3
3.  Komisjon lisab eelarveprojektile ka kõik töödokumendid, mida ta peab vajalikuks oma eelarvetaotluste toetamiseks.
 3.  Komisjon lisab eelarveprojektile ka kõik täiendavad töödokumendid, mida ta peab vajalikuks oma eelarvetaotluste toetamiseks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 2 – punkt d
d) üksikasjalik ülevaade Euroopa Liidu delegatsioonide kogu isikkooseisust eelarveprojekti esitamise ajal, kaasa arvatud jaotus geograafiliste piirkondade, riikide ja missioonide lõikes, näidates ära töökohad ametikohtade loetelus, lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid ning eelarveprojektis kõnealust muud liiki töötajate jaoks taotletud assigneeringud koos asjakohase täistööaja ekvivalendi prognoosiga töötajate puhul, keda oleks taotletud assigneeringute piires võimalik palgata.
 d) üksikasjalik ülevaade Euroopa Liidu delegatsioonide kogu isikkooseisust eelarveprojekti esitamise ajal, kaasa arvatud jaotus geograafiliste piirkondade, soo, riikide ja missioonide lõikes, näidates ära töökohad ametikohtade loetelus, lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid ning eelarveprojektis kõnealust muud liiki töötajate jaoks taotletud assigneeringud koos asjakohase täistööaja ekvivalendi prognoosiga töötajate puhul, keda oleks taotletud assigneeringute piires võimalik palgata.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4a (uus)
4a.  Komisjon lisab eelarveprojektile ettepaneku maksete ja kulukohustuste reservi kasutuselevõtuks kõigi selliste vajaduste jaoks, mida ei olnud esialgu iga-aastases eelarves või mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses ette nähtud.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4b (uus)
4b.  Lisaks sellele edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveprojektiga iga institutsiooni ja asutuse koostatud artikli 196b kohase ehituspoliitikat käsitleva töödokumendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:
a) iga hoone kohta asjaomaste eelarveridade assigneeringutes sisalduvad kulud ja valdkonnad;
b) valdkondi ja asukohti hõlmava üldise kava eeldatav areng järgnevatel aastatel ja kirjeldus artikli 195 lõikes 3 osutatud kavandamisjärgus olevate kinnisvaraprojektide kohta, mis on juba kindlaks määratud;
c) lõplikud tingimused ja kulud ning asjakohane teave selliste uute kinnisvaraprojektide elluviimise kohta, mis on varem esitatud eelarvepädevatele institutsioonidele artikli 195 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt ja mis ei sisaldu eelneva aasta töödokumentides;
d) lõplikud tingimused ja kulud selliste lepingute pikendamisega seoses, millele ei kohaldata artikli 195 lõikes 3 sätestatud menetlust, kuid mille iga-aastased kulud on suuremad kui 500 000 eurot.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35
Kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 nimetatud lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma eelarvejao puhul taotleb, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korraga eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku, mis põhineb uuel teabel, mis ei olnud projekti koostamise ajal kättesaadav, sealhulgas sellise kirjaliku muutmisettepaneku, millega ajakohastatakse põllumajanduskulude eelarvestust.

 Aegsasti enne Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 nimetatud lepituskomitee kokkukutsumist võib komisjon omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma eelarvejao puhul taotleb, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korraga eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku, mis põhineb uuel teabel, mis ei olnud eelarveprojekti koostamise ajal kättesaadav. See võib sisaldada kirjalikku muutmisettepanekut, millega ajakohastatakse põllumajanduskulude eelarvestust.

Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36
Lepituskomitees saavutatud kokkuleppe heakskiitmine

 välja jäetud
Kui ühine tekst on lepituskomitees kokku lepitud, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu jõupingutusi selle nimel, et see niipea kui võimalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 6 kohaselt vastavalt oma kodukorrale heaks kiita.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
1.   Komisjon esitab paranduseelarve projektid Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks ning paranduseelarve projekti igal järgnevalt loetletud põhjusel:
a) ülejääk;
b) traditsiooniliste omavahendite, käibemaksu ja kogurahvatulu baasi prognoosi läbivaatamine;
c) tulude prognoosi kasv ja assigneeringute vähenemine.
1.  Kui ilmnevad vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud, võib komisjon esitada paranduseelarve projekte.
 Kui ilmnevad vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud, võib komisjon esitada kaks täiendavat paranduseelarve projekti aasta kohta.

Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad eelnevas lõigus osutatud asjaoludel teised institutsioonid peale komisjoni, saadetakse komisjonile.

 Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad eelnevas lõigus osutatud asjaoludel teised institutsioonid peale komisjoni, saadetakse komisjonile.

Enne paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid läbi asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, võttes arvesse assigneeringute võimalikku oodatavat alakasutamist.

 Enne paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid läbi asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, võttes arvesse assigneeringute võimalikku oodatavat alakasutamist.

2.  Komisjon esitab kõik paranduseelarve projektid korraga Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal hiljemalt 1. septembril, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.
 2.  Komisjon esitab paranduseelarve projektid aprillis ja/või augustis korraga Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel või juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega, mille korral võib paranduseelarve projekti esitada kogu aasta vältel igal ajal. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad paranduseelarve projektide arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust.
 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad paranduseelarve projektide arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1 – punkt a
a) tulude ja kulude koondarvestus;
 a) tulude ja kulude koondarvestus, milles eristatakse jooksvat tegevust ja investeeringuid;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2a (uus)
2a.  Haldusassigneeringud liigendatakse järgmiselt:
a) ametikohtade loetelus kinnitatud personalikulud: nimetatakse nendele kuludele vastav assigneeringute summa ja ametikohtade loetelus ettenähtud töökohtade arv;
b) koosseisuväliste töötajatega seotud ja muud finantsmääruse artikli 23 lõike 1 punktis c nimetatud kulud, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Haldus”;
c) hoonetega seotud kulud ja muud sellega seonduvad kulud, nagu koristus-, hooldus-, rendi-, üüri-, telekommunikatsiooni-, vee-, gaasi- ja elektrikulud;
d) otseselt programmide rakendamisega seotud koosseisuvälised töötajad ja tehniline abi.
Mitmele jaotisele ühised komisjoni halduskulud esitatakse eraldi koondarvestuses kululiigi järgi liigendatuna.

Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2b (uus)
2b.  Kui võimalik, peaksid artiklid ja punktid vastama ühe konkreetse tegevuse raames võetavatele konkreetsetele meetmetele. Artiklis 199 osutatud delegeeritud määrusega sätestatakse artiklite ja punktide klassifitseerimist käsitlevad suunised, mille eesmärk on muuta eelarve võimalikult läbipaistvaks ja ülevaatlikuks.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2
Reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu artiklites 21 ja 23 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

 Reserv tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti ja igal juhul enne eelarveaasta lõppu, esmajärjekorras maksete ja kulukohustuste reservi näol vastavalt artikli 15 lõikes 3a sätestatule või artiklites 21 ja 23 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Muudatusettepanekud 95 ja 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1
1.  Eelarves esitatakse:
 1.  Eelarves esitatakse:
a) tulude ja kulude koondarvestuses:
 a) tulude ja kulude koondarvestuses:
i)  Euroopa Liidu tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal;
 i)  Euroopa Liidu tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal;
ii) eelmise eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta n - 2 tulud;
 ii) eelmise eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta n - 2 tulud;
iii) asjaomase eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;
 iii) asjaomase eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;
iv) eelmise eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;
 iv) eelmise eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;
v) eelarveaastal n - 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud;
 v) eelarveaastal n - 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina eelarvest;
vi) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 41 lõikes 1 sätestatule;
 vi) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 41 lõikes 1 sätestatule;
b) igas eelarvejaos tulud ja kulud punktis a näidatud struktuuri kohaselt;
 b) igas eelarvejaos tulud ja kulud punktis a näidatud struktuuri kohaselt;
c) töötajate kohta:
 c) töötajate kohta:
i) iga eelarvejao puhul ametikohtade loetelu, milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;
 i) iga eelarvejao puhul ametikohtade loetelu, milles antakse põhjalik ülevaade kõikidest inimressurssidest ja milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires, ning millele on lisatud dokument, milles esitatakse lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate arv täistööajale taandatuna;
ii) ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otsesteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelu liigendatakse kategooriate ja palgaastmete järgi ning selles eristatakse alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;
 ii) ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otsesteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelu liigendatakse kategooriate ja palgaastmete järgi ning selles eristatakse alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;
iii) teadus- ja tehniliste töötajate puhul võib liigendus põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt. Ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehniliste töötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;
 iii) teadus- ja tehniliste töötajate puhul võib liigendus põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt. Ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehniliste töötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;
iv) ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 200 osutatud, eelarvest toetust saava asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks eelarveaastaks lubatud ametikohtade arv;
 iv) ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 196b osutatud, eelarvest toetust saava asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks eelarveaastaks lubatud ametikohtade arv;
ca) rahvusvaheliste organisatsioonide rahastamise kohta komisjoni eelarvejaole lisatud dokumendis:
i) kokkuvõte kõigist osamaksudest, mis on eraldi välja toodud liidu programmide/fondide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaupa;
ii) selgitus selle kohta, miks liidul on otsese tegutsemise asemel kasulikum neid rahvusvahelisi organisatsioone rahastada;
d) laenutehingute kohta:
 d) laenutehingute kohta:
i) tulude koondarvestuses asjaomastele tehingutele vastavad eelarveread, milles peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud algselt makseviivituses olnud ja täitmistagatise realiseerimise põhjustanud abisaajatelt. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega „pro memoria” ja asjakohaste selgitustega;
 i) tulude koondarvestuses asjaomastele tehingutele, eelkõige rahastamisvahendite rakendamisele (artiklid 130 ja 131), vastavad eelarveread, milles peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud algselt makseviivituses olnud ja täitmistagatise realiseerimise põhjustanud abisaajatelt, samuti kõik rahastamisvahendite rakendamisest tulenevad tulud. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega „pro memoria” ja asjakohaste selgitustega;
ii) komisjoni eelarvejaos:
 ii) komisjoni eelarvejaos:
– eelarveread, mis sisaldavad Euroopa Liidu asjaomaste tehingute täitmistagatisi. Nimetatud eelarveread kannavad märget „pro memoria” seni, kuni ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleks katta lõplikest eelarvevahenditest;
 – eelarveread, mis sisaldavad Euroopa Liidu asjaomaste tehingute täitmistagatisi ja rahastamisvahendeid. Nimetatud eelarveread kannavad märget „pro memoria” seni, kuni ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleks katta lõplikest eelarvevahenditest;
– selgitused, milles viidatakse alusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nendele tehingutele Euroopa Liidu poolt antud finantstagatisele;
 – selgitused, milles viidatakse alusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nendele tehingutele antud finantstagatisele või muule Euroopa Liidu poolt nende tehingutega seoses rakendatud rahastamisvahendile;
– põhjalik kalkulatsioon selle kohta, kui suur osa liidu eelarvest on eraldatud rahastamisvahenditele;
iii) komisjoni eelarvejaole lisatud dokumendis teadmiseks:
 iii) komisjoni eelarvejaole lisatud dokumendis teadmiseks:
– kõik osalused omakapitalis rahastamisvahendite või avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, millele lisatakse üksikasjalikud märkused nendega seotud tulemuste kohta;
– pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;
 – pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;
– kapitalitehingud ja võlahaldus asjaomasel eelarveaastal;
 – kapitalitehingud ja võlahaldus asjaomasel eelarveaastal;
e) ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kulude kogusumma, mis kantakse spetsiaalsetest eelarveartiklitest koosnevasse ÜVJP eelarvepeatükki. Nimetatud artiklid hõlmavad ÜVJP kulusid ja sisaldavad eraldi eelarveridasid vähemalt suuremate missioonide jaoks.
 e) ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kulude kogusumma, mis kantakse spetsiaalsetest eelarveartiklitest koosnevasse ÜVJP eelarvepeatükki. Nimetatud artiklid hõlmavad ÜVJP kulusid ja sisaldavad eraldi eelarverida iga missiooni jaoks;
ea) kõik vastava Euroopa Arengufondi kulud ja tulud, mis kantakse komisjoni eelarvejaos eraldi eelarverubriiki.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b) ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.
 b) asjaomane institutsioon või asutus on osalenud komisjoni personalivajaduste läbivaatamisega käivitatud võrdlusanalüüsis Euroopa Liidu muude asutuste ja muude institutsioonidega.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49
Artikkel 49

 Artikkel 49

Kui Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega kaasneb eelarves kättesaadavate või mitmeaastase finantsraamistikuga kavandatavate assigneeringute ületamine, ei või seda õigusakti rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist ja vajaduse korral ka finantsraamistiku asjakohast läbivaatamist.

 Kui Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega kaasneb eelarves kättesaadavate või mitmeaastase finantsraamistikuga kavandatavate assigneeringute ületamine, ei või seda õigusakti rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist ja vajaduse korral ka finantsraamistiku asjakohast läbivaatamist. Käesoleva artikli tähenduses ja olenemata artikli 4 lõikest 2 loetakse liidu õigusakt olemasolevaks, kui laenutehingud mõjutavad mitmeaastase finantsraamistiku koguvaru (artikli 9 lõige 4) jooksval või mis tahes järgmisel aastal, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast finantsraamistikku.

Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2
2.  Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.
 2.  Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, ja täidavad oma kontrolli- ja auditeerimiskohustusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 2
Alusakt on õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kantud kulude kandmisele.

 Alusakt on õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kantud kulude kandmisele. Kohaldatakse artiklit 2.

Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 3
3.  Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaldamisel võib alusakt olla ühes vormidest, mis on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 26 lõikes 2, artikli 28 lõikes 1, artiklis 29, artikli 31 lõikes 2 ning artiklites 33 ja 37.
 3.  Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaldamisel võib alusakt olla ühes järgmistest vormidest:
– nõukogu otsus, mis on vajalik ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks (Euroopa Liidu lepingu artikli 26 lõige 2);
– nõukogu otsus operatiivse tegutsemise kohta, kui rahvusvaheline olukord seda nõuab (Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõige 1);
– nõukogu otsus, milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele (Euroopa Liidu lepingu artikkel 29);
– nõukogu otsused, millega määratletakse liidu meede või seisukoht või rakendatakse sellist meedet või seisukohta (Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõike 2 esimene kuni kolmas taane) või nimetatakse eriesindaja (Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõike 2 neljas taane ja artikkel 33);
– lepingute sõlmimine ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga (Euroopa Liidu lepingu artikkel 37).
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 5 – punkt b − lõigud 2a ja 2b (uued)
Punktis a nimetatud pilootprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 miljonit eurot eelarveaastas.

Käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 miljonit eurot eelarveaastas ja ettevalmistavateks meetmeteks ettenähtud tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 miljonit eurot.

Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 5 – punkt c
c) assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks Euroopa Liidu lepingu V jaotise valdkonnas. Kõnealused meetmed on üksnes lühiajalised ja nende eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mille alusel Euroopa Liidu meetmeid kasutatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ja võetakse vastu vajalikud õigusaktid.
 c) assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks Euroopa Liidu lepingu V jaotise (üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta) valdkonnas. Kõnealused meetmed on üksnes lühiajalised ja nende eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mille alusel Euroopa Liidu meetmeid kasutatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ja võetakse vastu vajalikud õigusaktid.
Euroopa Liidu kriisiohjeoperatsioonide puhul töötatakse ettevalmistavad meetmed muu hulgas välja selleks, et hinnata operatiivvajadusi, võimaldada vahendite rakendamise kiiret alustamist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks.

 Euroopa Liidu kriisiohjeoperatsioonide puhul töötatakse ettevalmistavad meetmed muu hulgas välja selleks, et hinnata operatiivvajadusi, võimaldada vahendite rakendamise kiiret alustamist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks.

Ettevalmistavad meetmed kiidab heaks nõukogu Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku alusel.

 Ettevalmistavad meetmed kiidab heaks nõukogu täielikus koostöös komisjoniga ning Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse piisavalt vara ja talle antakse ettevalmistavate meetmete, eelkõige ÜVJP ja ÜJKP meetmete kohta üksikasjalik teave.

Ettevalmistavate meetmete kiireks rakendamiseks teavitab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni võimalikult varakult nõukogu kavatsusest käivitada ettevalmistav meede ja eelkõige selleks vajalike vahendite hinnangulisest summast. Kooskõlas käesoleva määrusega võtab komisjon kõik vajalikud meetmed, et tagada vahendite kiire väljamaksmine;

 Ettevalmistavate meetmete kiireks rakendamiseks teavitab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamenti ja komisjoni võimalikult varakult nõukogu kavatsusest käivitada ettevalmistav meede ja eelkõige selleks vajalike vahendite hinnangulisest summast. Kooskõlas käesoleva määrusega võtab komisjon kõik vajalikud meetmed, et tagada vahendite kiire väljamaksmine;

Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1
1.  Kõigil finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise, haldamise, auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Euroopa Liidu huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale ametivõimule.
 1.  Kõigil finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve, sh selle ettevalmistavate aktide täitmise ja haldamise ning auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Euroopa Liidu huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja oma otsesele ülemusele, kes kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikt esineb. Kui on tuvastatud huvide konflikt, lõpetab isik, kellel huvide konflikt esineb, kõnealuses asjas kogu oma tegevuse. Otsene ülemus võtab isiklikult asjakohased lisameetmed.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 2
2.  Huvide konflikt esineb siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad kõnealuse isiku ja abisaaja ühistest huvidest.
 2.  Huvide konflikt esineb siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad – või kui üldsusele võib jääda mulje, et ohustavad – perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad kõnealuse isiku ja abisaaja ühistest huvidest.
Huvide konfliktist tõenäoliselt mõjutatud tegevused võivad olla muu hulgas järgmised:

a) endale või suguluse või hõimluse kaudu või muul viisil seotud kolmandatele isikutele põhjendamatute otseste või kaudsete soodustuste andmine;
b) potentsiaalsele abisaajale, vahendite saajale, kandidaadile või pakkujale ette nähtud õiguste või soodustuste andmisest keeldumine või nende ülemäärane andmine;
c) põhjendamatu või õigusvastane tegu või kohustusliku toimingu tegemata jätmine.
Huvide konflikt esineb siis, kui potentsiaalne abisaaja, taotleja, kandidaat või pakkuja on personalieeskirjadega hõlmatud koosseisuline töötaja, lepinguline töötaja, kohalik töötaja või lähetatud riiklik ekspert.

Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt a
a) oma talituste või Euroopa Liidu delegatsioonide kaudu kooskõlas artikli 53 teise lõiguga või artiklis 59 nimetatud rakendusametite kaudu;
 a) oma talituste kaudu või töötajate kaudu Euroopa Liidu delegatsioonides vastavate delegatsioonide juhtide järelevalve all kooskõlas artikli 53 teise lõiguga või artiklis 59 nimetatud rakendusametite kaudu;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt b
b) kaudselt, kas koostöös liikmesriikidega või delegeerides eelarve täitmise ülesanded:
 b) kaudselt, kas koostöös liikmesriikidega või, kui alusaktis on erisäte, milles on nimetatud ka punktides i ja iv osutatud juhtudest erinevad eelarvet täitvad partnerid ja toimingute liigid, delegeerides teatavad konkreetsed eelarve täitmise ülesanded:
i) kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;
 i) kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;
ii) rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele;
 ii) rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele;
iii) finantseerimisasutustele, kellele on delegeeritud VIII jaotise kohaste rahastamisvahendite rakendamine;
iv)  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile või mis tahes muule nimetatud panga tütarettevõtjale;
 iv)  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
v) artiklites 200 ja 201 osutatud asutustele;
 v) artiklites 196b ja 196c nimetatud asutustele;
vi) avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised, või avalik-õiguslikele asutustele;
 vi) avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised, või avalik-õiguslikele asutustele;
vii) liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
viii) isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste meetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis käesoleva määruse artikli 51 tähenduses.
 viii) isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis käesoleva määruse artikli 51 tähenduses.
Komisjon vastutab eelarve täitmise eest (ELi toimimise lepingu artikkel 317) ning teavitab Euroopa Parlamenti alapunktides i– viii nimetatud üksuste sooritatud toimingutest. Finantsselgituses (artikkel 27) põhjendatakse täielikult konkreetse üksuse valikut alapunktides i–viii toodud üksuste hulgast.

Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1a (uus)
1a.  Iga-aastasele tegevusaruandele (artikli 63 lõige 9) lisatavas rahastamisotsuses tuuakse ära rahastamiskava taotletav eesmärk, oodatavad tulemused, täitmismeetod ja kogusumma. See sisaldab ka rahastatavate tegevuste kirjeldust ja igale tegevusele eraldatud summa suurust ning soovituslikku täitmise ajakava.
Kaudse eelarve täitmise korral täpsustatakse selles ka valituks osutunud eelarvet täitev partner, kasutatud kriteeriumid ja talle delegeeritud ülesanded.

Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1b (uus)
1b.  Lõike 1 punkti b alapunktides i–viii loetletud üksused ja isikud teevad Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmisel täielikku koostööd. Euroopa Kontrollikojal ja OLAFil peab igal juhul olema õigus täielikult kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid volitusi sel viisil hallatavaid vahendeid kontrollida.
Komisjon seab täitmisülesannete delegeerimise sõltuvusse läbipaistva, mittediskrimineeriva, tõhusa ja tulemusliku kohtuliku läbivaatamise korra olemasolust seoses ülesannete tegeliku täitmisega või sellise korra tugevdamise tegevuskava tulemustega.

Peaarvepidaja haldab nimekirja üksustest ja isikutest, kellele teatavad konkreetsed eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud, ning lisab selle nimekirja raamatupidamise aastaaruandele. Kõik selliste üksuste ja isikutega sõlmitud kokkulepped tehakse eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile kättesaadavaks.

Lõike 1 punkti b alapunktides i–viii loetletud üksused ja isikud, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 31 lõikega 2 eelarvest vahendeid saanute asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise. Komisjoni teavitatakse võetud meetmetest.

Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1
Eelarve täitmise kohustused halduskoostöö puhul

1.  Euroopa Liidu vahendite haldamisel järgivad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse. Sel eesmärgil täidavad liikmesriigid kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades võidakse kehtestada täiendavad sätted.
 1.   Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Euroopa Liidu vahendite haldamisel järgivad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma asjaomaseid kontrolli- ja auditeerimiskohustusi ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 2
Liikmesriikide eriülesanded

2.  Eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel liikmesriigid väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi. Sel eesmärgil teostavad nad eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine, nõuavad tagasi alusetult makstud summad ja algatavad vajaduse korral kohtumenetlusi.
 2.   Liikmesriigid võtavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on liidu finantshuvide kaitseks vajalikud, eelkõige:
a) veenduvad, et ühenduse eelarvest rahastatavad meetmed ka tegelikult ellu viiakse, ja tagavad, et neid rakendatakse õigesti, ning akrediteerivad sel eesmärgil asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest, ning kontrollivad neid asutusi;
b) väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi.
Sel eesmärgil teostavad nad proportsionaalsuse põhimõtet järgides ja kooskõlas lõike 2 punktiga a, lõigetega 3–5 ning asjaomaste valdkondlike eeskirjadega eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral tehingute representatiivsete valimite kohapealseid kontrolle. Nad nõuavad ka sisse alusetult makstud summad ning algatavad vajaduse korral kohtumenetlusi. Komisjon võib omaenda riskihinnangu või valdkondlikke eeskirjade alusel liikmesriikides loodud süsteeme hinnata.

Kui liikmesriigid teatavad avastatud vigadest ja/või eeskirjade eiramistest viivitamata komisjonile ja kõrvaldavad need, st nõuavad alusetult makstud summad sisse, siis nende suhtes kuni teatamise hetkeni asjaomaste vigade ja/või eeskirjade eiramistega seotud finantskorrektsioone ei kohaldata.

Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi kooskõlas valdkondlikes eeskirjades ja siseriiklikes õigusaktides sätestatuga.

 Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi kooskõlas valdkondlikes eeskirjades ja siseriiklike õigusaktide erisätetes sätestatuga.

Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 3
Akrediteeriva ametiasutuse roll ja pädevus

3.  Kooskõlas valdkondlike eeskirjadega akrediteerivad liikmesriigid ühe või mitu avalik-õiguslikku asutust, kes on ainuisikuliselt vastutavad nende vahendite nõuetekohase haldamise ja kontrolli eest, mille jaoks neile akrediteering on antud. See ei piira kõnealuste asutuste võimalust täita ka Euroopa Liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ega nende võimalust delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele.
 3.  Kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud nõuete ja korraga akrediteerivad liikmesriigid asutused, kes vastutavad liidu nende vahendite haldamise ja sisekontrolli eest, millega seoses akrediteering anti. See ei piira kõnealuste asutuste võimalust täita ka Euroopa Liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ega nende võimalust delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele. Peale selle teostab akrediteeriv ametiasutus olemasolevate auditite ja kontrollitulemuste alusel järelevalvet selle üle, kas akrediteeritud asutused järgivad akrediteerimiskriteeriume. Akrediteeriv ametiasutus võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema poolt akrediteeritud asutustele delegeeritud ülesannete täitmisel esinenud puudused kõrvaldatakse; need meetmed hõlmavad ka akrediteeringu peatamist või tagasivõtmist. Komisjoni roll akrediteerimismenetluses, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, määratakse peale selle kindlaks valdkondlikes eeskirjades, võttes arvesse asjaomase poliitikavaldkonna riski.
Akrediteeringu annab liikmesriigi ametiasutus kooskõlas valdkondlike eeskirjadega, millega tagatakse, et asjaomane akrediteeritav asutus on suuteline vahendeid nõuetekohaselt haldama. Valdkondlikes eeskirjades võib kindlaks määrata ka komisjoni rolli akrediteerimismenetluses.
Akrediteeriv ametiasutus vastutab akrediteeritud asutuse üle järelevalve tegemise eest ja kõigi meetmete võtmise eest, mis on vajalikud mis tahes puuduste kõrvaldamiseks selle tegevuses, sealhulgas akrediteeringu peatamise või tagasivõtmise eest.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 4
Akrediteeritud ametiasutuse roll ja pädevus

4.  Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutused:
 4.  Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutuste kaudu teevad liikmesriigid asjakohasel tasandil järgmist:
a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;
 a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;
b) kasutavad raamatupidamise aastaaruannete koostamise süsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;
 b) kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis annab iga aasta kohta õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;
c) lasevad akrediteeritud asutusest sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda kohta sõltumatu välisauditi, mis teostatakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;
 c) esitavad kooskõlas lõikega 5 vajalikke andmeid ja teavet;
d) tagavad kooskõlas artikli 31 lõikega 2 Euroopa Liidu vahendite saajate iga-aastase tagantjärele avalikustamise;
 d) tagavad kooskõlas artikli 31 lõikega 2 Euroopa Liidu vahendite saajate tagantjärele avalikustamise. Isikuandmete töötlemisel täidetakse riiklikke sätteid, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.
f) tagavad isikuandmete kaitse kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 5
Akrediteeritud asutuste esitatavate andmete sisu, esitamise aeg ja auditeerimine

5.   Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 1. veebruariks:
 5.  Lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 1. märtsiks:
a) oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta;
 a) akrediteeritud asutuste raamatupidamise aastaaruanded kulude kohta, mida asutused on kandnud neile delegeeritud ülesannete täitmisel ja mille nad on esitanud komisjonile hüvitamiseks, sealhulgas ettemaksed ja summad, mille sissenõudmismenetlus on pooleli või lõpule viidud. Sellele teabele lisatakse Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et rahaliste vahendite haldajate arvates:
− on see teave nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne;
− kulud on kantud ettenähtud eesmärkidel, nagu on määratud kindlaks valdkondlikes eeskirjades;
− kehtestatud kontrollimenetlus annab vajaliku tagatise seoses raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega. ELi vahendite haldaja kinnituse lisas esitatakse vajaduse korral iga vahendi veamäär ning vigade analüüs ja reservatsioonid;
b) kokkuvõtte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;
 b) kokkuvõtte lõplikest audititest ja kokkuvõte tehtud kontrollidest, sealhulgas korduvate või süsteemsete nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed ja nende tulemused.
c)  Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse raamatupidamise aastaaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;
 Punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandele ja punktis b osutatud kokkuvõttele lisatakse sõltumatu auditiasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus selle kohta, kas raamatupidamisaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ning kas kulutused, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed, ning kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kontroll seab Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Arvamuse lisas esitatakse veamäär vahendi kohta ning vigade analüüs ja reservatsioonid.

d) sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse käesoleva lõike punktis c osutatud Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse kohta, mis hõlmab kõiki selle osi.
Kui liikmesriik on ühe poliitikavaldkonna kohta akrediteerinud rohkem kui ühe asutuse, esitab ta järgneva eelarveaasta 15. veebruariks komisjonile koondaruande, milles ta annab riigi tasandil ülevaate kõigist asjaomase poliitikavaldkonna raames esitatavatest Euroopa Liidu vahendite haldajate kinnitustest ja nende suhtes antud sõltumatutest auditiarvamustest.

 Kui liikmesriik on ühe poliitikavaldkonna kohta akrediteerinud rohkem kui ühe asutuse, kelle ülesanne on rahalisi vahendeid hallata, esitab ta järgneva eelarveaasta 15. märtsiks komisjonile koondaruande, milles ta annab riigi tasandil ülevaate kõigist asjaomase poliitikavaldkonna raames esitatavatest Euroopa Liidu vahendite haldajate kinnitustest ja vastavatest sõltumatutest auditiarvamustest.

Liikmesriik avaldab selle teabe sobival tasandil hiljemalt 6 kuud pärast nimetatud dokumentide esitamist komisjonile.

Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 6
Komisjoni eriülesanded

6.  Komisjon:
 6.   Tagamaks, et vahendeid kasutatakse vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, teeb komisjon järgmist:
-a) kontrollib, mil viisil liikmesriigid oma kohustusi täidavad, eelkõige viivad programmi rakendamise jooksul läbi auditeid;
a) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on akrediteeritud asutuste raamatupidamise aastaaruannete õigeaegne finantskontroll ja heakskiitmine, tagades, et raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged, ning võimaldades eeskirjade eiramise juhtumite õigeaegset lahendamist;
 a) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on akrediteeritud asutuste raamatupidamise aastaaruannete õigeaegne finantskontroll ja heakskiitmine, tehes kindlaks, kas raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged;
b) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud Euroopa Liidu õigust rikkudes.
 b) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud Euroopa Liidu õigust rikkudes;
ba) katkestab maksetähtaegade arvestamise või peatab maksed, kui liikmesriigi poolses järelevalves või lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutuse tegevuses esineb tõsiseid puudusi ja kui eeldusena nõutavaid meetmeid ei ole viivitamata võetud.
Tingimused, mille korral komisjon võib maksed liikmesriikidele peatada või volitatud eelarvevahendite käsutaja need katkestada, on reguleeritud valdkondlike eeskirjadega.

Komisjon võib otsustada loobuda täielikult või osaliselt katkestamisest või peatamisest pärast seda, kui liikmesriik on esitanud oma tähelepanekud. Komisjoni pädeva volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastases tegevusaruandes antakse aru kõigist käesolevast lõikest tulenevatest kohustustest.

Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 6a (uus)
Euroopa territoriaalse koostöö erisäte

6a.  Valdkondlikes eeskirjades võetakse arvesse Euroopa territoriaalse koostöö programmide vajadusi, eriti seoses Euroopa Liidu vahendite haldaja iga-aastase kinnituse sisu, akrediteerimismenetluse ja auditifunktsiooniga.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 6b (uus)
Riikide kinnitavad avaldused

6b.  Liikmesriik esitab halduskoostöö meetodi raames tehtud kulude kohta riikliku kinnituse. Kinnitus allkirjastatakse asjakohasel poliitilisel tasandil, see peab põhinema lõike 5 punkti c kohaselt esitamisele kuuluval teabel ning hõlmama vähemalt olemasolevate sisekontrollisüsteemide tulemuslikku toimimist ja raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Selle kohta esitab arvamuse sõltumatu auditeerimisasutus ning see tuleb esitada komisjonile hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.
Riikide kinnitavate avalduste koostamise suuniste küsimuses konsulteeritakse Euroopa Kontrollikojaga ja Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatest koosneva kontaktkomiteega.

Kui liikmesriik on esitanud käesolevale lõikele vastava riikliku kinnituse, võetakse seda arvesse käesoleva artikli lõike 6 kohaste komisjoni auditi- ja kontrollistrateegiate koostamisel ning artikli 29 kohase riski taseme määramisel liikmesriikide tasandil; kinnitus esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele, kohaldades mutatis mutandis artikli 63 lõiget 9.

Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1
1.  Üksused ja isikud, kellele on artikli 55 lõike 1 punkti b kohaselt delegeeritud eelarve täitmise ülesanded, järgivad Euroopa Liidu vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Euroopa Liidu vahendite haldamisel tagavad nad Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga, võttes nõuetekohaselt arvesse järgnevat:
 1.   Teised üksused ja isikud kui liikmesriigid, kellele on artikli 55 lõike 1 punkti b kohaselt delegeeritud eelarve täitmise ülesanded, järgivad Euroopa Liidu vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Euroopa Liidu vahendite haldamisel tagavad nad Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga, võttes nõuetekohaselt arvesse järgnevat:
a) delegeeritud ülesannete laad ja asjaomased summad;
 a) delegeeritud ülesannete laad ja asjaomased summad;
b) seonduvad finantsriskid;
 b) seonduvad finantsriskid;
c) kindlusaste, mis tuleneb nende süsteemidest, eeskirjadest ja menetlustest, koos meetmetega, mille komisjon on võtnud delegeeritud ülesannete täitmise järelevalveks ja toetuseks.
 c) kindlusaste, mis tuleneb nende süsteemidest, eeskirjadest ja menetlustest, koos meetmetega, mille komisjon on võtnud delegeeritud ülesannete täitmise järelevalveks ja toetuseks.
Muudatusettepanekud 117 ja 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2
2.  Sel eesmärgil lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud:
 2.  Sel eesmärgil lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud, vastavalt standarditele, mis on samaväärsed liidus ühtselt kohaldatavate standarditega või selliste standardite puudumisel rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, ja mis on kindlaks määratud kokkuleppes, millega delegeeritakse teatavad konkreetsed eelarve täitmise ülesanded:
a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;
 a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;
b) kasutavad raamatupidamise aastaaruannete koostamise süsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;
 b) kasutavad raamatupidamise aastaaruannete koostamise süsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;
c) lasevad asjaomasest üksusest või isikust sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda kohta sõltumatu välisauditi, mis teostatakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;
 c) lasevad asjaomasest üksusest või isikust sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda kohta sõltumatu välisauditi, mis teostatakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;
d) kohaldavad toetuste, hangete ja rahastamisvahendite kaudu Euroopa Liidu vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi;
 d) kohaldavad toetuste, hangete ja rahastamisvahendite kaudu Euroopa Liidu vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi;
e) tagavad kooskõlas artikli 31 lõikega 2 Euroopa Liidu vahendite saajate iga-aastase tagantjärele avalikustamise;
 e) tagavad kooskõlas artikli 31 lõikega 2 Euroopa Liidu vahendite saajate tagantjärele avalikustamise ning isikuandmete kaitse kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;
f) tagavad mõistliku isikuandmete kaitse.
 f) tagavad mõistliku isikuandmete kaitse, nagu on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 2a (uus)
Õiguskindluse tagamiseks rangemaid osalemiseeskirju tagasiulatuvalt ei kohaldata ja abisaajatelt komisjoni poolt juba heaks kiidetud finantsaruannete ümbertegemist ei nõuta.

Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 3a (uus)
3a.  ELi institutsioonid ja asutused julgustavad aktiivselt liikmesriikides ELi rahaliste vahenditega seotud eeskirjade arvatavatest eiramistest teatamist.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 4 – lõik 2
Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksed sellistele üksustele ja isikutele täiendava kontrolli eesmärgil kas täielikult või osaliselt katkestada, kui ta saab teavet, mis osutab märkimisväärsetele puudujääkidele sisekontrollisüsteemide toimimises või sellele, et asjaomase üksuse või isiku tõendatud kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega ja neid kulusid ei ole korrigeeritud, tingimusel et katkestamine on vajalik, et vältida Euroopa Liidu finantshuvide olulist kahjustamist.

 Olenemata artiklist 89, võib volitatud eelarvevahendite käsutaja maksed sellistele üksustele ja isikutele täiendava kontrolli eesmärgil kas täielikult või osaliselt katkestada, kui ta saab teavet, mis osutab märkimisväärsetele puudujääkidele sisekontrollisüsteemide toimimises või sellele, et asjaomase üksuse või isiku tõendatud kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega ja neid kulusid ei ole korrigeeritud, tingimusel et katkestamine on vajalik, et vältida Euroopa Liidu finantshuvide olulist kahjustamist.

Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 5
5.  Lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud esitavad komisjonile:
 5.  Lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud esitavad komisjonile:
a) neile delegeeritud ülesannete täitmist käsitleva aruande;
 a) neile delegeeritud ülesannete täitmist käsitleva aruande;
b) oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta;
 b) oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta;
c) kokkuvõtte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;
 c) kokkuvõtte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;
d)  Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse raamatupidamise aastaaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;
 d)  Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse, mis annab piisava kindluse, et:
i) raamatupidamise aastaaruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;
ii) raamatupidamise aastaaruandes osutatud kulutused on tehtud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;
iii) kehtestatud kontrollimenetlused tagavad raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.
e) sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse käesoleva lõike punktis d osutatud Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse kohta, mis hõlmab kõiki selle osi.
 e) nimetatud dokumentidele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus raamatupidamise aastaaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, kehtestatud kontrollimenetluste nõuetekohase toimimise ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Auditeerimisasutus teatab, kui kontroll seab Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.
Kõnealused dokumendid, välja arvatud punktis e nimetatud auditiarvamus, esitatakse komisjonile järgneva eelarveaasta 1. veebruariks. Kõnealune auditiarvamus esitatakse hiljemalt 15. märtsiks.

 Kõnealused dokumendid, välja arvatud punktis e nimetatud auditiarvamus, esitatakse komisjonile järgneva eelarveaasta 1. veebruariks. Kõnealune auditiarvamus esitatakse hiljemalt 15. märtsiks.

Kõnealused kohustused ei piira rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute sätete kohaldamist. Kõnealuste sätetega nähakse vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on Euroopa Liidult saadud vahendeid kasutatud ja nende üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuetega ning asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigiga sõlmitud lepingus sätestatud kohustustega.

 Kõnealused kohustused ei piira rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute sätete kohaldamist. Kõnealuste sätetega nähakse vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on Euroopa Liidult saadud vahendeid kasutatud ja nende üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuetega ning asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigiga sõlmitud lepingus sätestatud kohustustega ning seda on auditeerinud pädev kõrgem auditeerimisasutus. Auditi tulemused tehakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks. See ei piira Euroopa Kontrollikoja ega OLAFi uurimisvolitusi.

Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 6
6.  Komisjon:
 6.  Komisjon:
a) tagab delegeeritud ülesannete täitmise üle järelevalve tegemise ja hindamise;
 a) kontrollib, et need üksused täidavad oma kohustusi, eelkõige viivad programmi rakendamise jooksul läbi auditeid ja hindamisi;
b) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on volitatud üksuste ja isikute raamatupidamise aastaaruannete õigeaegne finantskontroll ja heakskiitmine, tagades, et raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged, ning võimaldades eeskirjade eiramise juhtumite õigeaegset lahendamist;
 b) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on üksuste raamatupidamise aastaaruannete õigeaegne kontroll ja heakskiitmine, tehes kindlaks, kas raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged, ning võimaldades eeskirjade eiramise juhtumite õigeaegset lahendamist;
c) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud kohaldatavaid eeskirju rikkudes.
 c) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud Euroopa Liidu õigust rikkudes.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 7
7.  Käesoleva artikli lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata üksuste ja isikute puhul, kelle suhtes eelarvepädevad institutsioonid kohaldavad eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.
 7.  Käesoleva artikli lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata liidu üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, kui kõnealused üksused täidavad liidu eelarvet.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 7a (uus)
7a.  Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste assigneeringute kaudse täitmise suhtes, mis Euroopa Parlament on eraldanud oma fraktsioonidele. Euroopa Parlament võtab selleks vastu rakendusmeetmed, milles võetakse arvesse fraktsioonide erivajadusi.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 6a (uus)
6a.  Vastutavat eelarvevahendite käsutajat võivad ülesannete täitmisel abistada personalieeskirjaga hõlmatud isikud, kellele usaldatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel teatavate eelarve täitmiseks ning finants- ja haldusteabe koostamiseks vajalike toimingute tegemine. Huvide konflikti vältimiseks on volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat ülesannete täitmisel abistavatel töötajatel artiklis 54 nimetatud kohustused.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 6b (uus)
6b.  Iga kord, kui volitatud eelarvevahendite käsutaja asub tööle, vahetab töökohta või lõpetab töösuhte, annab vastav institutsioon sellest eelarvepädevatele institutsioonidele teada.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 6c (uus)
6c.  Iga institutsioon kehtestab oma sise-eeskirjades sellised assigneeringute haldamise meetmed, mida ta peab oma eelarvejao nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks. Nimetatud sise-eeskirjadest teavitatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamenti.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 6 – lõik 2
Eelkontrolle teevad järelkontrollide eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

 Eelkontrolle teevad järelkontrollide eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad ja vastupidi.

Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 8
8.  Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajale, ja kõnealuse volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusetuse korral artikli 70 lõikes 6 osutatud toimkonnale. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, teatab ta sellest kohaldatavates õigusaktides kindlaks määratud asutustele või organitele.
 8.  Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajale, ja kõnealuse volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusetuse korral artikli 70 lõikes 6 osutatud toimkonnale.
Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad töötajad sellest kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muudele organitele. Pettuse osas kehtib kõnealune kohustus ka sõltumatutele audiitoritele, kes viivad läbi menetlusi seoses liidu finantsjuhtimisega. Niisugune avalikustamine ei too nende jaoks kaasa mingit vastutust.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse asjaomaste töötajate suhtes personalieeskirjade vastavaid sätteid.

Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 7a (uus)
7a.  Komisjoni peaarvepidaja kehtestab eeskirjad usalduskontode haldamise ja kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artiklite 70, 71 ja 72 kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides kindlaks määratud asutustele või organitele.
 2.  Ilma et see piiraks artiklite 70, 71 ja 72 kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides kindlaks määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Jagu 4 – pealkiri
SISSENÕUDMISE KINNITAMINE

 SISSENÕUDMINE JA FINANTSKORREKTSIOONID

Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -76 (uus)
Artikkel -76

Mõisted

Käesolevas jaos:

a) sissenõudmine – vahend, millega korrigeeritakse eeskirjade vastaselt tehtud kulutusi; üldjuhul maksavad valesti makstud summad tagasi vahendite saajad. Kui asjaomast tegelikku kulusummat ei ole võimalik kindlaks teha, võib sisse nõutava summa määrata kindlaks teiste teaduslike vahenditega. Sellised vahendid tuleks üldjuhult kindlaks määrata enne kulukohustuste võtmist;
b) finantskorrektsioon – vahend, mida kasutatakse peamiselt haldussüsteemide puuduste tõttu. Finantskorrektsioonidega tühistatakse vahendite eraldamine liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või teistele, kes ELi eeskirjade korrektset kohaldamist tagada ei suuda. Finantskorrektsioone võib kohaldada ka selleks, et edendada liidu põhimõtteid, mis on sätestatud liidu asjaomase toetuse õiguslikus aluses.
Kõik finantskorrektsioonid, mille suhtes on otsus tehtud ja mis on veel maksmata, esitatakse artikli 132 kohaselt raamatupidamise aastaaruandes vahendite ja liikmesriikide kaupa.

Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 1 – lõik 1a (uus)
Võlateade, mis vastab sissenõudekorraldusele, toimetatakse võlgnikule kätte ning selle sisu on komisjonile alates kättetoimetamise hetkest siduv.

Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 2
2.   Institutsioon võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsusega ametlikult määrata saadaolevana kindlaks summasid, mis on saada muudelt isikutelt kui liikmesriikidelt.
 2.   Nõukogu, komisjon või Euroopa Keskpank võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsusega ametlikult määrata saadaolevana kindlaks summasid, mis on saada muudelt isikutelt kui liikmesriikidelt. Teiste institutsioonide puhul võib komisjon nende nimel võtta vastavalt tingimustele, mis on sätestatud artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses, vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsuse.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 1 – lõik 2
Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja Euroopa Liidu nõuded võlgnike samaväärsete nõuetega, mis viimastel on Euroopa Liidu suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad tasumisele.

 Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja Euroopa Liidu nõuded võlgnike samaväärsete nõuetega, mis viimastel on Euroopa Liidu suhtes. Niisugused nõuded peavad olema kindlad, kindlasummalised ja tasumisele kuuluvad.

Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2
2.  Kui vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemise delegeerida üksnes artiklis 199 osutatud delegeeritud määruse kohaselt.
 2.  Kui pädev volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Loobumisotsust tuleb põhjendada ja see esitatakse artikli 63 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemise delegeerida.
Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa osaliselt või täielikult tühistada vastavalt artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses sätestatud tingimustele. Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et Euroopa Liit loobuks oma kindlaksmääratud nõudest.

 Pädev eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa osaliselt või täielikult tühistada. Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et Euroopa Liit loobuks oma kindlaksmääratud nõudest.

Eeskirjad loobumisotsuse korra ja tingimuste kohta ning otsuse tegemise delegeerimise kohta eelarvevahendite käsutaja poolt ja kindlaksmääratud summa tühistamise kohta sätestatakse artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses.

Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2a (uus)
2a.  Eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu liikmesriikide poolt sissenõutud summad ja nendelt kogunenud intressid makstakse haldusasutustele välja ja haldusasutused kannavad need tegeliku laekumise kuu tuludesse.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2b (uus)
2b.  Liidu eelarvesse maksmisel võib liikmesriik vastavatest summadest sissenõudmiskuludena kindla määra, st 20% kinni pidada, välja arvatud sel juhul, kui eeskirjade eiramises ja hooletuses on süüdi asjaomase liikmesriigi haldusasutused või muud organid.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2c (uus)
2c.  Kui see on põhjendatud, võivad liikmesriigid otsustada summasid sisse mitte nõuda. Sellise otsuse võib teha vaid järgmistel juhtudel:
a) kui sissenõudmisel juba tehtud ja tõenäoliselt tekkivad kulud on suuremad kui sissenõutav summa;
b) kui sissenõudmine osutub võimatuks võlgniku või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvate isikute asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tuvastatud ja tunnistatud maksejõuetuse tõttu.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77a (uus)
Artikkel 77a

Liikmesriikide finantskorrektsioonid teise osa II jaotise kohase halduskoostöö puhul

1.  Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest ja meetmete võtmise eest, kui avastatakse suuremaid muudatusi teise osa II jaotise kohaste toimingute või rakenduskavade laadis või nende rakendamise ja kontrollimise tingimustes, samuti nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest vastavalt lõigetele 2–4.
Liikmesriigid nõuavad sisse ka teise osa I jaotise alusel tehtud kulutused, mis on seotud eeskirjade eiramisega.

2.  Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning fondide rahalist kahju.
Kui asjaomases õiguslikus aluses on nii sätestatud, võib liikmesriik sel viisil vabanenud vahendeid asjaomase rakenduskava toiminguteks (asendustoiming) taaskasutada.

3.  Vastavalt lõikele 2 tühistatud toetust ei tohi uuesti kasutada
a) korrektsiooni objektiks olnud toimingu või toimingute jaoks, ega juhul
b) kui finantskorrektsioon on tehtud seoses süstemaatilise eeskirjade eiramisega, kogu sellise prioriteetse suuna või selle osa olemasolevate toimingute jaoks, mille puhul on ilmnenud süstemaatilisi eeskirjade eiramisi, ega juhul
c) kui finantskorrektsioon on tehtud asendustoimingu suhtes.
4.  Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uuringuid, et need hõlmaksid kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77b (uus)
Artikkel 77b

Komisjoni tehtavate finantskorrektsioonide kriteeriumid

1.  Komisjon kohaldab finantskorrektsioone, tühistades täielikult või osaliselt rakenduskavale antud liidu toetuse, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et
a) rakenduskava haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba välja makstud liidu toetust;
b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;
c) liikmesriik ei ole täitnud artiklist 77a tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist.
2.  Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhule, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada kindlamääralist või ekstrapoleeritud korrektsiooni.
Kindlamääralisi korrektsioone kohaldatakse ainult juhul, kui juhtumi iseloomu tõttu on võimatu teha kindlaks tuvastatud eeskirjade eiramise ulatust ja asjaomast summat või kui tahetakse korrigeeritavat summat ekstrapoleerida.

3.  Komisjon võtab korrektsiooni summa üle otsustades arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning asjaomases rakenduskavas leitud puuduste rahaliste tagajärgede ulatust. Kui kohaldatavas õiguslikus aluses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse järgmisi korrektsioonimäärasid:
a) 100% korrektsioon
Korrektsioonimääraks võib kehtestada 100%, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemi puudused on sedavõrd suured või üksik rikkumine sedavõrd raskekujuline, et see kujutab endast ühenduse eeskirjade täielikku eiramist, mistõttu on kõik maksed eeskirjadevastased.

b) 25% korrektsioon
Kui liikmesriik rakendab oma haldus- ja kontrollisüsteemi väga puudulikult ja on olemas tõendid laiaulatusliku eeskirjade eiramise kohta, samuti hooletuse kohta eiramiste ja pettuste vastu võitlemisel, on õigustatud 25% korrektsioon, kuna võib põhjendatult eeldada, et võimalus karistamatult esitada eeskirjadevastaseid taotlusi tekitab fondile erakordselt suurt kahju. Sama suur korrektsioon on asjakohane ka üksiku eeskirjade eiramise puhul, mis on küll raskekujuline, kuid ei muuda kogu tegevust abikõlbmatuks.

c) 10% korrektsioon
Kui üks või mitu süsteemi põhiosa ei toimi või toimivad sedavõrd halvasti või kaootiliselt, et on täiesti kasutud taotluse abikõlblikkuse kindlaksmääramisel või eeskirjade eiramise vältimisel, on õigustatud 10% korrektsioon, kuna võib põhjendatult järeldada, et oli olemas suur oht, et fond saab laiaulatuslikku kahju. Sama korrektsioonimäär on asjakohane ka üksiku keskmise raskusega eiramise puhul, mis on seotud süsteemi põhiosadega.

d) 5% korrektsioon
Kui kõik süsteemi põhiosad toimivad, kuid mitte sellise järjepidevuse, sageduse või põhjalikkusega, nagu eeskirjades ette nähakse, on õigustatud 5% korrektsioon, kuna võib põhjendatult järeldada, et need ei taga piisavalt taotluste nõuetekohasust ja et fondidele tekkinud oht oli märkimisväärne. 5% korrektsioon võib olla asjakohane ka üksikute tegevuste raames toimunud kergekujulisema eeskirjade eiramise puhul, mis on seotud põhiosadega.

Asjaolu, et süsteem ei toimi laitmatult, ei ole iseenesest piisav põhjus finantskorrektsiooni tegemiseks. Selgesõnaliste liidu eeskirjade või heade haldustavade järgimises peab olema suur puudus, mis tekitab struktuurifondidele tõelise kahju- või eeskirjade eiramise riski.

e) 2% korrektsioon
Kui süsteemi põhiosad toimivad nõuetekohaselt, kuid mõni abiosa ei toimi üldse, on õigustatud 2% korrektsioon, pidades silmas fondile tekitatud väiksemat kahjuriski ja rikkumise väiksemat raskust.

2% korrektsiooni suurendatakse 5%ni, kui sama puudus tuvastatakse pärast esimese korrektsiooni kuupäeva tehtud kulutustes ja liikmesriik ei ole pärast esimest korrektsiooni võtnud piisavaid parandusmeetmeid vigase süsteemiosa suhtes.
2% korrektsioon on õigustatud ka siis, kui komisjon on korrektsiooni tegemata teatanud liikmesriigile vajadusest täiustada süsteemi olemasolevaid abiosi, mis ei toimi rahuldavalt, kuid liikmesriik ei ole vajalikke meetmeid võtnud.
Korrektsioone tehakse üksnes selliste haldus- ja kontrollisüsteemide abiosade puuduste suhtes, mille põhiosades ei ole puudusi tuvastatud. Kui esineb puudusi nii abiosades kui ka põhiosades, tehakse korrektsioone üksnes põhiosade suhtes kohaldatava määraga.

4.  Kui liikmesriik ei täida kohaldatavast õiguslikult alusest tulenevaid kohustusi, võib komisjon olenevalt sellest, millises ulatuses on jäetud kohustused täitmata, finantskorrektsioone tehes asjaomasele liikmesriigile antud toetuse täielikult või osaliselt tühistada.
Kui kohaldatavas õiguslikus aluses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse järgmiste juhtumite, st

a) hanke-eeskirjade eiramine;
b) erinevus kokkulepitud sihttasemete ja saavutatud tasemete vahel ning
c) muude kohustuste eiramine, mis tulenevad otseselt õigusliku aluse kohaldamisest, või – kui rahastamiskokkuleppes on nii sätestatud – kui selliste kohustuste eiramine rikub osaliselt või täielikult liidu põhimõtteid, millel rahastamine põhineb või kui liidu finantshuvide kaitse seda nõuab,
puhul artiklis 199 osutatud delegeeritud määrustes sätestatud finantskorrektsioone.
5.  Kui komisjoni seisukoha aluseks on mitte tema enda teenistustes töötavate audiitorite tuvastatud faktid, teeb ta oma järeldused finantstagajärgede kohta pärast seda, kui on kontrollinud liikmesriigi poolt artikli 77a kohaselt võetud meetmeid, artikli 56 kohaselt esitatud aruandeid ja muid liikmesriigilt saadud vastuseid.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77c (uus)
Artikkel 77c

Finantskorrektsioonide vähendamine

1.  Kui haldusorgan on esitanud õige ja õiglase Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse, vähendatakse antud liikmesriigis kõigi finantskorrektsioonidega seotud asjaomaste vahendite finantskorrektsioonide summat
a) 10% võrra, kui komisjon on kindlaks teinud, et liikmesriigi veamäär oli kahel järjestikusel eelnenud aastal alla 2%,
b) 20% võrra, kui komisjon on kindlaks teinud, et liikmesriigi veamäär oli viiel järjestikusel eelnenud aastal alla 2%,
c) 50% võrra, kui komisjon on kindlaks teinud, et liikmesriigi veamäär oli kümnel järjestikusel eelnenud aastal alla 2%,
v.a juhul, kui veamäära kindlakstegemise toiming ise on olnud seotud pettuse või muud laadi tahtliku või äärmiselt hooletu käitumisega.
2.  Kui liikmesriik on esitanud halduskoostöö süsteemi raames tehtud kulude kohta riikliku kinnituse vastavalt artikli 56 lõikele 6b, vähendatakse finantskorrektsiooni 15% võrra vahendi kohta.
3.  Haldusorgani suhtes, kes on esitanud ebakorrektse Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse, käesoleva artikli kohast vähendamist ei kohaldata, ilma et see piiraks muid komisjoni võetavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77d (uus)
Artikkel 77d

Ärakuulamismenetlus

1.  Enne finantskorrektsiooni suhtes otsuse tegemist algatab komisjon ärakuulamismenetluse, teatades liikmesriigile oma esialgsed järeldused.
Kahe kuu jooksul alates esialgsete järelduste saamisest

a) kinnitab liikmesriik, et on esialgsed järeldused kätte saanud ja nõustub nendega, või
b) antakse liikmesriigile võimalus näidata asjaomaste dokumentide läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus oli komisjoni hinnatust väiksem, kui komisjon teeb ettepaneku finantskorrektsiooni tegemiseks ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal.
Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata dokumentide läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste dokumentide asjakohase osaga või pisteliste väljavõtetega; või

c) kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, mida juhib eelnevalt valitud, nii liikmesriikide kui ka komisjoni ekspertidest koosnev asjatundjate kogu, kus pooled püüavad partnerlusel põhinevas koostöös jõuda tähelepanekute ja nendest tehtavate järelduste suhtes kokkuleppele.
Punkti a ja b kohaste menetluste jaoks ettenähtud aega pikendatakse kummagi poole jaoks ainult üks kord maksimaalselt kahe kuu võrra ja ühe poole poolt teisele poolele esitatud põhjendatud teate alusel.

Punkti c kohased menetlused ei kesta kauem kui neli kuud, v.a juhul kui ekspertide kogu asutajaliikmete enamus lubab seda aega pikendada kuni kuue kuuni alates ärakuulamisest, millel pikendamine otsustatakse.

2.  Komisjon võtab arvesse kõiki liikmesriigi poolt lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul esitatud tõendeid. Kui kokkuleppele ei jõuta, teeb komisjon finantskorrektsiooni kohta otsuse kolme kuu jooksul alates dokumentide kontrollimise või ärakuulamise lõppkuupäevast, võttes arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid.
3.  Kokkuleppe korral võib liikmesriik asjakohaseid liidu vahendeid uuesti kasutada kooskõlas artikli 77a lõike 2 teise lõiguga.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77e (uus)
Artikkel 77e

Tagasimaksmine

1.  Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tehakse enne tähtaega, mis on näidatud artikli 76 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.
2.  Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mille arvestamine lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millele tähtaeg langeb.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 – lõige 2a (uus)
2a.  Rahastamisotsuses määratakse kindlaks rahastamiskava taotletav eesmärk, oodatavad tulemused, täitmise viis ja kogusumma. See sisaldab ka rahastatavate meetmete kirjeldust ja igale meetmele eraldatud summa suurust ning soovituslikku täitmise ajakava.
Kaudse eelarve täitmise korral täpsustatakse selles ka valituks osutunud eelarvet täitev partner, kasutatud kriteeriumid ja talle delegeeritud ülesanded.

Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 83 – lõige 1
1.  Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest kantava kulu, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist või artikli 178 kohaselt vahendite usaldusfondi kandmist esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse.
 1.   Vaatamata artikli 82 lõikele 3 peab vastutav eelarvevahendite käsutaja iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest kantava kulu, enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist või artikli 178 kohaselt vahendite usaldusfondi kandmist esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse.
Humanitaarabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonide korral ning juhul, kui väljaspool liitu valitsev kiireloomuline olukord seda nõuab, võib eelarvelise kulukohustuse võtta kohe pärast kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist, kui see on liidu tõhusaks sekkumiseks tingimata vajalik.

Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 83 – lõige 3 – lõik 4
Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest. Humanitaarabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonide korral võib juhul, kui see on põhjendatud olukorra kiireloomulisusega, kirjendada summad viivitamata pärast neile vastava individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist.

 Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest.

Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 87 – lõige 1 – lõik 1a (uus)
Maksed tehakse pangaülekandena, tšeki või deebetkaardiga.

Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 87 – lõige 4
4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt. Sel eesmärgil tuleb lepingutes, toetuse andmise otsustes ja toetuslepingutes ning delegeerimislepingutes, millega eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse artikli 55 lõike 1 punktis b osutatud üksustele ja isikutele, näha ette asjakohased sätted.
 4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt, võttes seejuures arvesse asjaomase projekti majanduslikku sisu ja ajakava. Eelmaksete puhul, mille väärtus on üle 2 miljoni euro ja mis moodustavad kogu toimingule eraldatud rahalistest vahenditest üle 50%, viiakse kogu toimingu kestuse ajal vähemalt kord aastas läbi järelkontroll. Sel eesmärgil tuleb lepingutes, toetuse andmise otsustes ja toetuslepingutes ning delegeerimislepingutes, millega eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse artikli 55 lõike 1 punktis b osutatud üksustele ja isikutele, näha ette asjakohased sätted.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89
Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma tähtaegade jooksul, mis on sätestatud artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses, milles täpsustatakse ka asjaolud, mille korral on võlausaldajal õigus saada hilinenud makse eest viivist, mis kantakse kuluna põhisummaga samale eelarvereale.

 1.  Maksete tegemiseks lubatud aeg on
a) 90 kalendripäeva lepingute, toetuslepingute ja otsuste puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata, ja mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;
b) 60 kalendripäeva kõikide muude lepingute, toetuslepingute ja otsuste puhul, mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;
c) 30 kalendripäeva kõikidel muudel juhtudel.
Neid tähtaegu ei kohaldata halduskoostöö raames tehtavate maksete suhtes.

2.  Pädev volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise igal ajal peatada, teatades võlausaldajatele, et maksetaotlust ei saa kinnitada, kuna summa ei kuulu maksmisele või asjakohaseid tõendavaid dokumente ei ole esitatud. Kui pädev eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab maksetaotluses esitatud kulude vastavuse maksmistingimustele kahtluse alla, võib eelarvevahendite käsutaja maksetähtaja arvestamise peatada, et teha lisakontrolli, sealhulgas kohapealsete kontrollide abil enne maksmist kindlaks, kas kulud on maksmistingimustele vastavad.
Asjaomastele võlausaldajatele antakse peatamise põhjustest kirjalikult teada.

Kui peatamine ületab kahte kuud, võtab pädev selgituskomitee võlausaldaja taotluse alusel vastu otsuse peatamise jätkumise kohta.

Lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel on võlausaldajal õigus viivist saada.

Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 7 – pealkiri
IT-SÜSTEEMID

 IT-SÜSTEEMID JA E-HALDUS

Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91
Eelneval kokkuleppel asjaomaste institutsioonidega võib igasugune dokumentide edastamine institutsioonide vahel toimuda elektrooniliselt.

 Eelneval kokkuleppel asjaomaste institutsioonide ja liikmesriikidega võib igasugune dokumentide edastamine nende vahel toimuda elektrooniliselt.

Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91a (uus)
Artikkel 91a

Elektrooniline haldus (e-haldus)

Kõik seadusandjale esitatud ettepanekute projektid võimaldavad kasutajasõbralike infotehnoloogiate rakendamist kõigil tasanditel ja eelkõige lõplike vahendite saajate tasandil.

Kui vahendite haldamine toimub vastavalt artiklile 56 halduskoostöö raames, tagavad komisjon ja liikmesriigid eelarvehalduse raames kogutud või muul viisil saadud ja edastatud andmete koostoimimisvõime.

Elektrooniliste andmete jaoks tuleb tagada võimalus neid sellisel kujul edastada. Vajaduse korral lepivad liikmesriigid ja komisjon kokku ühtsed andmeedastusstandardid.

Komisjoni direktoraadid ja rakendusametid ning artiklis 200 märgitud üksused kohaldavad hankemenetluste ja toetuste andmise menetluste raames kolmandatele isikutele esitatava elektroonilise teabe suhtes ühtseid standardeid. Nad töötavad toetuste andmise menetlustes ja hankemenetlustes kasutatavate andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks välja võimalikult ühtsed standardid ja kohaldavad neid ning loovad sel eesmärgil potentsiaalsete toetusesaajate, toetusesaajate ning taotlejate ja pakkujate jaoks ühise elektrooniliste andmete vahetuse koha.

Komisjon nimetab ametisse infosüsteemide direktori, kes korraldab selle sätte täitmise üle järelevalvet ning annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelarve täitmise raames korrapäraselt edusammudest aru.

Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 7a (uus)
7A.  PEATÜKK
HALDUSPÕHIMÕTTED

Artikkel 91b

Õigus heale haldusele

Kui heas usus tegutsev taotleja või pakkuja ei ole ilmse tehnilise vea tõttu esitanud tõendeid või avaldusi või taotlusi lõplikult täinud või on jätnud muul viisil menetlusnõuded täitmata, palub pädev ametiisik taotlejal või pakkujal võtta vastavad parandusmeetmed. Vajaduse korral tehakse taotlejale või pakkujale teatavaks tema menetlusõigused või menetlusest tulenevad kohustused.

Tõendite ja/või dokumentide esitamise vajadusest, tõendite ja dokumentide vormist ning nõutavast sisust antakse teada esimesel võimalusel ning seda arutatakse potentsiaalsete taotlejate ja pakkujatega.

Kui see on asjakohane, antakse pakkujatele ja taotlejatele viivitamatult pärast taotluse või pakkumise kättesaamist teada menetlemiseks ja menetluse lõpetamiseks eeldatavasti kuluv aeg ning teave selle kohta, kas esitatud taotlus või pakkumine on täielik.

Artikkel 91c

Õiguskaitsevahenditele osutamine

Kui eelarvevahendite käsutaja menetlusdokumendiga vähendatakse taotleja või pakkuja, toetusesaaja või töövõtja õigusi, on dokumendis osutatud selle dokumendi vaidlustamiseks ettenähtud halduslikele ja/või õiguslikele kaitsevahenditele.

Eelkõige esitatakse teave õiguskaitsevahendi laadi, samuti asutuse või asutuste kohta, kelle poole õiguskaitsevahendi kasutamiseks pöörduda, ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks seatud ajalised piirangud.

Kui ei ole teisiti sätestatud, lõpeb õiguskaitsevahendi kasutamise tähtaeg kaks kuud pärast taotleja või pakkuja käsutuses olevate õiguskaitsevahendite kohta täieliku ja täpse selgituse esitamist.

Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 93 – lõige 3a (uus)
3a.  Kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehakse siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.
See ei tohi siseaudiitorile ega ühelegi füüsilisele ega juriidilisele isikule, kes siseaudiitorile teavet annab, mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa tuua.

Siseaudiitor on kohustatud oma informaatorite identiteedi konfidentsiaalsena hoidma.

Iga institutsiooni siseaudiitoril on õigus juhtudel, mil ta seda vajalikuks peab, eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni teavitada.

Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 93 – lõige 4
4.  Igal aastal esitab institutsioon eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.
 4.   Kõik auditiaruanded tehakse kohe pärast aruande väljaandmist eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks. Igal aastal esitab institutsioon eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.
Kokkuvõtvas aruandes tehakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teatavaks kõik kontrollimised, mille käigus on antud soovitusi suurte vara omandamise projektide või toetuste muutmiseks või soovitatud suurt eelarvevahendite kokkuhoidu.

Kui on loodud auditi järelevalvekomitee, annab see eraldi avalduses aru võetud meetmete mõjust institutsioonile antud soovitustele ning muudest võimalikest parandusmeetmest.

Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 93 – lõige 4a (uus)
4a.  Siseaudiitori aruanded ja leiud ning institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 95 – lõige 3
3.  Käesolevat jaotist ei kohaldata toetuste suhtes, ilma et see piiraks artiklite 100–103 kohaldamist, ega teenuslepingute suhtes, mis on sõlmitud ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi või Euroopa Investeerimispanga mis tahes muu tütarettevõtja vahel.
 3.  Käesolevat jaotist ei kohaldata toetuste suhtes, ilma et see piiraks artiklite 100–103 kohaldamist.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 1
1.  Komisjon loob keskandmebaasi ja haldab seda vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele Euroopa Liidu eeskirjadele. Andmebaas sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 100, artikli 103 lõike 1 punktis b ja artikli 103 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Andmebaas on institutsioonide, rakendusametite ja artiklis 200 osutatud asutuste jaoks ühine.
 1.  Komisjon loob keskandmebaasi ja haldab seda vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele Euroopa Liidu eeskirjadele. Andmebaas sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 100, artiklis 101, artikli 103 lõike 1 punktis b ja artikli 103 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Andmebaas on institutsioonide, rakendusametite ja artiklis 196b osutatud asutuste jaoks ühine ning sellele on avalik juurdepääs. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teatatakse andmebaasi kandmiseks esitatud juhtude arv ning andmebaasi tegelikult kantud juhtumite arv, kui see esimesest erineb.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 4a (uus)
4a.  Kolmandate riikide ametiasutustele võib anda andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 9 sätestatud eeskirjad on täidetud ja iga juhtumit on eraldi hinnatud.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 3
3.  Institutsioon võib avaldada otsuse või otsuse kokkuvõtte, milles on esitatud ettevõtja nimi, asjaolude lühikirjeldus ja menetlusest kõrvalejätmise kestus või rahalise karistuse summa.
 3.  Liidu finantshuvide paremaks kaitsmiseks võivad institutsioonid lõikes 1 sätestatud menetlusest täielikult kinni pidades otsustada oma otsused proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas lõikes 1 osutatud haldus- või rahaliste karistuste määramise kohta avaldada.
Lõikes 1 osutatud haldus- või rahaliste karistuste määramise otsuse avaldamise kohta otsuse tegemisel võetakse arvesse eelkõige rikkumise tõsidust, sealhulgas rikkumise mõju liidu finantshuvidele ja mainele ning rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, asjaomase üksuse tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning meetmeid, mida asjaomane üksus on olukorra parandamiseks võtnud.

Avaldamise otsus lisatakse haldus- või rahaliste karistuste määramise otsusele ning selles nähakse selgesõnaliselt ette karistuste määramise otsuse või selle kokkuvõtte avaldamine institutsiooni veebisaidil.

Et kokkuvõttel oleks heidutav mõju, sisaldab see rikkumise eest vastutava isiku nime, rikkumise lühikirjeldust, asjaomast programmi ja menetlusest kõrvalejätmise kestust ja/või rahaliste karistuste summasid.

Otsus avaldatakse pärast muude õiguskaitsevahendite ammendumist või pärast õiguskaitsevahendi aegumiskuupäeva ning avaldatud teave jääb veebisaidile üles kuni menetlusest kõrvalejätmise aja lõppemiseni või kuni kuueks kuuks pärast rahaliste karistuste tasumist, kui need karistused kujutavad endast ainsat võetud meedet.

Kui tegemist on füüsiliste isikutega, võetakse avaldamise otsuse puhul nõuetekohaselt arvesse õigust eraelu puutumatusele ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud õigusi.

Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 1a (uus)
1a.  Komisjon tagab asjakohaste vahenditega ja artiklit 91a kohaldades, et pakkujad võivad soovi korral esitada pakkumuste sisu ja igasuguseid tõendavaid dokumente elektrooniliselt (e-hange), ning säilitab pakkuja nõusolekul need tõendavad dokumendid tulevaste e-hangete korraldamiseks kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate institutsioonide ja üksuste ühises keskandmebaasis. Andmed kustutatakse kuue kuu pärast, v.a juhul, kui pakkuja taotleb andmete jätkuvat säilitamist. Salvestatud andmete korrastamise ja ajakohastamise eest vastutab pakkuja.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva sätte rakendamisel tehtud edusammudest aru pärast käesoleva määruse jõustumist kahe aasta jooksul ning seejärel korrapäraselt.

Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõige 2 – lõik 1
2.  Hankija teeb kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle hankemenetluses osalemise taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse põhjused ja kõikidele pakkujatele, kes täidavad kvalifitseerimise kriteeriumid, keda ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel menetlusest kõrvale jäetud ja kes seda kirjalikult taotlevad, eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.
 2.  Hankija teeb kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle hankemenetluses osalemise taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse põhjused ning kuupäeva, mil artikli 112 lõikes 2 osutatud ooteaeg möödub, ja kõikidele pakkujatele, kes täidavad kvalifitseerimise kriteeriumid, keda ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel menetlusest kõrvale jäetud ja kes seda kirjalikult taotlevad, eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 109 – lõige 1
1.  Hankija nõuab töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses täpsustatud juhtudel.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 109 – lõige 2
2.  Kui hankija loeb seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta nõuda töövõtjatelt kõnealuse tagatise esitamist, selleks et:
 2.  Kui hankija loeb seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta juhtumipõhiselt ja riskianalüüsi alusel nõuda töövõtjatelt, v.a väga madala maksumusega lepingute puhul, kõnealuse tagatise esitamist, selleks et:
a) tagada lepingu täielik täitmine või
 a) tagada lepingu täielik täitmine või
b) piirata eelmaksetega seotud finantsriske.
 b) piirata eelmaksetega seotud finantsriske.
Komisjon võib määrata artiklis 199 osutatud delegeeritud määrustes riskianalüüsi kriteeriumid.

Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 113
Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad aluslepingute reguleerimisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa Liit on avalike hangete vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

 Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad aluslepingute reguleerimisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa Liit on avalike hangete vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel ja tingimusel, et kokkuleppes on selgesõnaliselt ette nähtud Euroopa Liidu standarditega samaväärne kontrollipädevus ja eelkõige see, et Euroopa Kontrollikojal ja OLAFil on õigus pääseda ligi kõigile asjaomastele dokumentidele ja ruumidele ning neid kontrollida.

Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 115 – lõige 1 – punkt b
b) mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb Euroopa Liidu üldistes huvides või kellel on Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk (tegevustoetus).
 b) mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb Euroopa Liidu üldistes huvides või kellel on Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk ja kelle tegevus toetab Euroopa Liidu poliitikat (tegevustoetus).
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 115 – lõige 2 – punkt c
c) esimese osa VIII jaotises osutatud rahastamisvahendid ning osalus rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) või spetsialiseeritud Euroopa Liidu asutuste, näiteks Euroopa Investeerimisfondi aktsia- või omakapitalis;
 c) esimese osa VIII jaotises osutatud rahastamisvahendid, laenud, liidu riskijagamisvahendid või liidu osamaksud sellistesse vahenditesse, erainvestori põhimõttel põhinevad omakapitaliinstrumendid ja kvaasikapitaliinstrumendid ning osalus rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) või spetsialiseeritud Euroopa Liidu asutuste, näiteks Euroopa Investeerimisfondi aktsia- või omakapitalis;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 115 – lõige 2a (uus)
2a.  Järgmised summad võrdsustatakse toetustega ja kui see on asjakohane, kohaldatakse nende suhtes käesoleva jaotise sätteid:
a) tulu teatavate laenude intressitoetustelt;
b) omakapitaliinvesteeringud või kapitaliosalused, välja arvatud lõike 2 punktis c osutatud.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 115a (uus)
Artikkel 115a

Toetusesaajad

1.  Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab „toetusesaaja” üht või mitut üksust, kellele antakse toetust.
2.  Kui meedet rakendab üks või mitu juriidilist isikut, keda esindab koordineeriv juriidiline isik või kes on seotud koordineeriva juriidilise isikuga, võib oma seotud liikmete kui kaastoetusesaajate nimel toetuslepingule alla kirjutada koordineeriv juriidiline isik.
3.  Kui toetust antakse mitmele (kaas-)toetusesaajale, märgitakse toetuslepingusse nende nimed ning toetusesaajate ja komisjoni vastastikused õigused ja kohustused. Toetuslepingus sätestatakse vähemalt järgmine:
a) kohaldatav õigus ja kohtualluvus;
b) koordineeriva juriidilise isiku ja sellega seotud liikmete finantsvastutus komisjoni ees kogu meetme rakendamisel;
c) võimalus kaastoetusesaajate enamusotsusega nende omavahelisi õigusi ja kohustusi muuta; osalevate toetusesaajate arvu või isikute muutmiseks on vaja pädeva eelarvevahendite käsutaja heakskiitu, mille pädev eelarvevahendite käsutaja annab, v.a juhul kui on oht, et vastav muudatus nurjab toetuse eesmärgi või mõjutab ebasoodsalt või oluliselt toetuslepingust tulenevaid komisjoni õigusi.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 116
Toetused võivad olla järgmises vormis:

 Toetused võivad olla järgmises vormis:

a) teatava protsendi tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;
 a) teatava protsendi hüvitamine tegelikult kantud majandusliku kogukulu rahastamiskõlblikust osast;
a a) ühikuhindade standardiseeritud astmiku teatava protsendi hüvitamine;
b) ühekordsed maksed;
 b) ühekordsed maksed;
c) ühikuhindade standardiseeritud astmik;
d) kindlamääralised maksed;
 d) kindlamääralised maksed;
e) punktides a–d nimetatud vormide kombinatsioon.
 e) punktides a–d nimetatud vormide kombinatsioon, mille puhul võetakse arvesse toetusesaajate eelistusi nende tavapäraste raamatupidamispõhimõtete osas.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 116a (uus)
Artikkel 116a

Ühekordsed maksed, ühikuhindade standardiseeritud astmik ja kindlamääralised maksed

1.  Ilma et see piiraks alusakti kohaldamist, antakse ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete kasutamiseks luba komisjoni otsusega, tagades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise toetusesaajate puhul, kellele antakse toetust sama kategooria meetmete või tööprogrammide raames.
Kui toetuse maksimaalne summa ei ületa 50 000 eurot, võib kõnealuse loa anda pädev eelarvevahendite käsutaja.

2.  Loale tuleb lisada vähemalt järgmised tõendavad dokumendid:
a) valitud rahastamisvormide asjakohasuse põhjendus toetatavate meetmete või tööprogrammide iseloomu, eeskirjade eiramise ja pettuse riski ja kontrollimise kulude seisukohast;
b) ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksetega rahastatavate kulude või kulukategooriate loetelu, millest jäetakse välja kulud, mis on kohaldatavate Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt rahastamiskõlbmatud;
c) ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodite kirjeldus, milles esitatakse tingimused, millega on mõistlikult tagatud kasumi taotlemist keelavatest eeskirjadest ja kaasrahastamise põhimõttest kinnipidamine ning kulude kahekordse rahastamise vältimine. Need meetodid põhinevad järgneval:
i) kas statistilistel andmetel või muudel samalaadsetel objektiivsetel vahenditel või
ii) iga toetusesaajat eraldi vaatleval lähenemisviisil, mille raames võetakse arvesse toetusesaaja varasemaid tõendatud või auditeeritavaid andmeid või tema tavapäraseid kuluarvestustavasid.
3.  Kui antakse luba võtta arvesse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, võib pädev eelarvevahendite käsutaja hinnata nende tavade vastavust lõikes 2 sätestatud tingimustele kas eelnevalt või asjakohase järelkontrollide strateegia kaudu.
Juhul kui toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade vastavus lõikes 2 sätestatud tingimustele on eelnevalt kindlaks tehtud, ei vaidlustata järelkontrollide käigus kõnealuste tavade kohaldamisel kindlaks määratud ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete suurust.

Pädev eelarvevahendite käsutaja võib lugeda toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaks, kui siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid tavasid võrreldavate rahastamiskavade raames.

Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117 – lõige 3
3.  Toetustega peab kaasnema kaasrahastamine, ilma et see piiraks teise osa IV jaotise erisätete kohaldamist.
 3.  Toetustega peab kaasnema kaasrahastamine, ilma et see piiraks teise osa IV jaotise erisätete kohaldamist.
Esimest lõiku ei kohaldada liidu tasandi erakondade ja sihtasutuste suhtes.

Toetused ei tohi ületada üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära, mis kehtestatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude alusel.

 Toetusesaaja võib oma rahaliste vahendite asemel kasutada muid kolmandatelt isikutelt saadud rahalisi vahendeid, eeldusel et kaasrahastamise põhimõttest on kinni peetud.

Toetused ei tohi ületada rahastamiskõlblikke kulusid.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117 – lõige 4
4.  Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla meetme või tööprogrammi raames toetusesaajale kasumi tootmine.
 4.  Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla meetme või tööprogrammi raames toetusesaajale kasumi tootmine.
Esimest lõiku ei kohaldata:

 Esimest lõiku ei kohaldata:

a) meetmete suhtes, mille eesmärk on toetusesaaja finantssuutlikkuse parandamine või tulu teenimine;
 a) meetmete suhtes, mille eesmärk on toetusesaaja finantssuutlikkuse parandamine, ega meetmete suhtes, mis teenivad tulu toetusesaajate jätkusuutlikkuse tagamiseks liidult toetuse andmise otsuse või toetuslepingu alusel rahaliste vahendite saamisele järgneval ajal;
b) füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadus- ja koolitusstipendiumide suhtes.
 b) füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadus- ja koolitusstipendiumide suhtes;
ba) muude otsetoetuste suhtes, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, nt töötutele, ja/või pagulastele mõeldud liidu välistegevusprogrammide raames;
bb) toetuste suhtes, mis põhinevad kindlamääralistel maksetel ja/või ühekordsetel maksetel ja/või ühikuhindadel, kui need vastavad artikli 116 a lõikes 2 sätestatud tingimustele;
bc) madala maksumusega toetuste suhtes.
Kasumi tekkimise korral on komisjon õigustatud tagasi nõudma sellise protsendi kasumist, mis vastab Euroopa Liidu panusele toetusesaaja poolt meetme või tööprogrammi elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117 – lõige 4a (uus)
4a.  Käesolevas jaotises määratletakse „kasum” järgmiselt:
a) meetme jaoks antava toetuse puhul tähendab kasum toetusesaaja tulusid, millest on lahutatud kulud, mille ta on kandnud lõppmakse taotluse esitamise ajaks;
b) tegevustoetuse puhul tähendab kasum toetusesaaja tegevuseelarve ülejääki. Toetusesaajad võivad 3% kasumist aastasse N+2 üle kanda. Ülekantud rahalised vahendid peab toetusesaaja kõigepealt ära kasutama. Kui ülekantud summa on väga madala maksumusega ja/või madala maksumusega toetustele seatud piirmääradest suurem, kohaldatakse tagatiste suhtes eeskirju mutatis mutandis.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117 – lõige 6
6.  Ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja kindlamääraliste maksete kasutamise korral võetakse summade kindlaksmääramise või toetustaotluse hindamise ajal piisavad meetmed, et pidada kinni lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirjadest kasumi taotlemise keelu ja kaasrahastamise kohta.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117a (uus)
Artikkel 117a

Rahastamiskõlblikud kulud

1.  Toetused ei ületa üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära, mis tuleb kehtestada hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude alusel.
Toetused ei ületa rahastamiskõlblikke kulusid.

2.  Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
a) need on kantud meetme või tööprogrammi kestuse jooksul, välja arvatud lõpparuannete ja auditeerimistõenditega seotud kulud;
b) need on näidatud meetme või tööprogrammi hinnangulises üldeelarves;
c) need on vajalikud toetuse esemeks oleva meetme või tööprogrammi rakendamiseks;
d) need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale, ning
e) need on kooskõlas kohaldatavates maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevates õigusaktides sätestatud nõuetega.
3.  Ilma et see piiraks lõike 1 ning artikli 2 reguleerimisalasse kuuluva alusakti sätete kohaldamist, täpsustatakse toetustaotluste esitamise kutses liidu poolt rahastamiskõlblikuks loetavate kulude kategooriad.
Pädev volitatud eelarvevahendite käsutaja loeb rahastamiskõlblikuks järgmised kulud:

a) kulud, mis on seotud pangatagatise või sellega samaväärse tagatisega, mille toetusesaaja peab vastavalt artiklile 125 esitama;
b) kulud, mis on seotud välisaudititega, mille tegemist pädev eelarvevahendite käsutaja nõuab kas rahastamistaotluse või kuluaruande saamise korral;
c) tasutud käibemaks, mida ei saa kehtiva siseriikliku õiguse alusel toetusesaajale tagastada. Hüvitamise üksikasjad sätestatakse artiklis 199 osutatud delegeeritud õigusaktis;
d) amortisatsioonikulud, tingimusel et toetusesaaja on need kulud tegelikult kandnud;
e) halduskulud, personalikulud ja seadmetega seotud kulud, sealhulgas riigiametnike palgakulud selles ulatuses, mil need seonduvad tegevusega, mida asjaomane ametiasutus asjaomase projekti mitterakendamisel ei teostaks;
f) välja arvatud tegevustoetuste puhul, majandustegevuse jätkamiseks vajalikud kulud, mis ei ole pakutavate toodete/teenustega otseselt seotud (kaudsed või üldkulud), ja seda kuni 10% ulatuses kogu meetme rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, mis ei ületa 250 000 eurot, ja pärast seda kuni 8% ulatuses kindla määra alusel. Seda määra võib suurendada eelkõige koordineerivate juriidiliste isikute jaoks vastavalt artiklis 199 osutatud delegeeritud määrusele. Ülemmäära võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.
4.  Artiklis 115a osutatud seotud liikmete kantud kulud loetakse rahastamiskõlblikeks tingimusel, et kõnealused seotud liikmed on toetuslepingus või toetuse andmise otsuses nimetatud ning järgivad toetusesaaja suhtes toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel kohaldatavaid eeskirju, sealhulgas selliseid eeskirju, mis käsitlevad komisjoni, OLAFi ja kontrollikoja õigust kontrollida, kas kulud on kantud kooskõlas toetuse andmise eeskirjadega.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 117b (uus)
Artikkel 117b

Mitterahaline kaasrahastamine

1.  Toetuse tulemusel tekkinud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse mitterahalist osalust.
2.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib aktsepteerida mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamist, kui seda peetakse vajalikuks või asjakohaseks. Kui mitterahalist kaasrahastamist pakutakse madala maksumusega toetuste puhul ja kui eelarvevahendite käsutaja kavatseb sellest keelduda, esitab ta põhjenduse selle kohta, miks see ei ole vajalik või asjakohane.
Mitterahaline osalus ei tohi ületada:

a) kas tegelikult kantud ja raamatupidamisdokumentidega nõuetekohaselt tõendatud kulusid
b) või selliste dokumentide puudumisel kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid.
Mitterahaline osalus tuleb hinnangulises eelarves esitada eraldi, et kajastada meetme toetuseks antud vahendite koguhulka. Mitterahalise osaluse hinnanguline ühikuväärtus märgitakse esialgsesse eelarvesse ja seda ei tohi hiljem muuta.

Mitterahaline osalus peab olema kooskõlas riiklike maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadega.

Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 118 – lõige 1 – lõik 3
Esimest lõiku ei kohaldata kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide korral.

 Esimest lõiku ei kohaldata kriisiohjamisoperatsioonide, eelkõige nendega seotud kodanikukaitseoperatsioonide ja humanitaarabioperatsioonide korral.

Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 120 – lõige 1 – lõik 2
Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud alusaktis, või äärmiselt kiireloomulises olukorras kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide teostamiseks.

 Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud alusaktis, või äärmiselt kiireloomulises olukorras kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide teostamiseks ning olukordades, mis ähvardavad üle minna relvastatud konfliktiks.

Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 121
Artikkel 121

 välja jäetud
Toetuste järkjärgulise vähendamise põhimõte
Kui alusaktis või artikli 51 lõike 5 punkti d kohast toetust käsitlevas rahastamisotsuses ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul tegevustoetuste pikendamisel enam kui neljaks järjestikuseks aastaks pärast neljandat aastat järk-järgult nende suurust.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 122 – lõige 1
1.  Toetustaotlused esitatakse kirjalikult.
 1.  Toetustaotlused esitatakse kirjalikult või kui see on asjakohane, siis turvalisel viisil elektrooniliselt. Kui see on komisjoni hinnangul teostatav, tagab ta võimaluse esitada taotlusi interneti kaudu.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 122 – lõige 1a (uus)
1a.  Taotluse menetlemiseks on aega kuni kuus kuud või toimkonna otsuse nõutavuse korral üheksa kuud alates taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui see on toetuse laadi ja eseme tõttu vajalik, võib tähtaega erandjuhul pikendada. Sellisel juhul antakse vastavas toetustaotluste esitamise kutses teada esialgne tähtaeg. Kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada muudel põhjustel, osutab volitatud eelarvevahendite käsutaja sellele oma iga-aastases tegevusaruandes koos põhjuste ja parandusmeetmeid puudutavate ettepanekutega. Järgmises iga-aastases tegevusaruandes annab ta aru parandusmeetmete tulemuslikkusest.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 122 – lõige 3
3.  Artikleid 100–103 kohaldatakse ka toetuste taotlejate suhtes. Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole üheski artiklites 100–103 osutatud olukorras. Eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses täpsustatule siiski mitte nõuda nimetatud tõendamist:
 3.  Artikleid 100–103 kohaldatakse ka toetuste taotlejate suhtes. Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole üheski artiklites 100–103 osutatud olukorras. Eelarvevahendite käsutaja ei nõua siiski nimetatud tõendamist:
a) väga madala maksumusega toetuste puhul;
 a) madala maksumusega toetuste puhul;
b) juhul kui selline tõendus on hiljuti esitatud muu toetuste andmise menetluse käigus;
 b) juhul kui selline tõendus on hiljuti esitatud muu toetuste andmise menetluse käigus.
c) juhul kui sellist tõendust on praktiliselt võimatu esitada.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 122 – lõige 3a (uus)
3a.  Taotluses märgitakse taotleja õiguslik seisund ning tema finants- ja tegevussuutlikkus kavandatud meetme või tööprogrammi rakendamiseks.
Selleks esitab taotleja vandega kinnitatud avalduse ja, v.a juhul, kui toetuse puhul on tegemise madala maksumusega toetusega, tõendavad dokumendid, mida vastutav eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi alusel nõuab. Nõutavad dokumendid on märgitud toetustaotluste esitamise kutses.

Tõendavate dokumentide hulka võivad eelkõige kuuluda viimase lõppenud majandusaasta kasumiaruanne või bilanss.

Finantssuutlikkuse kontrollimist ei kohaldata selliste füüsiliste isikute suhtes, kes saavad stipendiumi, ega avalik-õiguslike üksuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Kui taotlus on seotud 750 000 eurot ületava meetme jaoks antava toetusega või 100 000 eurot ületava tegevustoetusega, esitatakse tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne. Sellega kinnitatakse viimase lõppenud majandusaasta kohta koostatud majandusaasta aruanne ning volitatud eelarvevahendite käsutaja kiidab auditiaruande selgesõnaliselt heaks või lükkab selle tagasi 90 päeva jooksul. Pärast volitatud eelarvevahendite käsutaja poolset heakskiitmist muutuvad sellised aruanded siduvaks ning nende suhtes ei kohaldata järelauditeid ega hindamist, v.a juhul, kui eeskirjade rikkumise või pettuste kohta on uusi esmapilgul usutavaid tõendeid.

Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 125
Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta nõuda toetusesaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

 Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta juhtumipõhiselt ja riskianalüüsi alusel nõuda toetusesaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Tagatisi ei nõuta väga madala ja madala maksumusega toetuste puhul juhul, kui toetusesaaja on viimase viie aasta jooksul saanud igal aastal vähemalt ühe toetuse.

Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126 – lõige 1
1.  Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja on lõplikud aruanded ja raamatupidamise aastaaruande heaks kiitnud, ilma et see piiraks institutsiooni õigust teha hilisemaid kontrollimisi.
 1.  Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui pädev volitatud eelarvevahendite käsutaja on lõplikud aruanded ja raamatupidamise aastaaruande heaks kiitnud, ilma et see piiraks institutsiooni õigust teha hilisemaid kontrollimisi, mis viiakse läbi õigel ajal.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126 – lõige 2
2.  Kui toetuste andmise menetluse või toetuse rakendamise käigus esineb olulisi vigu, rikkumisi või pettust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja võtta mis tahes artiklis 110 nimetatud meetmeid, olles toetusesaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.
 2.  Kui selgub, et toetuste andmise menetluses on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettust, peatab vastutav eelarvevahendite käsutaja menetluse ja võib võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab pettusekahtluste juhtumitest viivitamatult OLAFile teada.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126 – lõige 2a (uus)
2a.  Kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse menetluse etappi on jõutud, jätta lepingule alla kirjutamata või toetuse andmise otsuse teatavaks tegemata, peatada toetuse rakendamine või vajaduse korral lõpetada leping või toetuse andmise otsus pärast taotlejale või toetusesaajale seisukoha võtmiseks võimaluse andmist.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126 – lõige 2b (uus)
2b.  Kui nendes vigades, rikkumistes või pettuses on süüdi toetusesaaja või kui toetusesaaja rikub toetuslepingust või toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja pärast toetusesaajale seisukoha võtmiseks võimaluse andmist vigade, rikkumiste või pettuse või kohustuste täitmatajätmise raskusest olenevalt lisaks sellele vähendada toetussummasid või nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126 – lõige 3
3.   Kui kontrollimiste või auditite tulemusena ilmneb, et toetusesaaja puhul esineb korduvaid vigu, mis mõjutavad ka auditeerimata projekte, milles toetusesaaja osaleb või on osalenud, võib eelarvevahendite käsutaja järeldada, et need leiud laienevad kõnealustele auditeerimata projektidele, ja nõuda asjaomase summa hüvitamist; seejuures võidakse kõnealuseid projekte veel toetuslepingu alusel auditeerida.
 3.   Kui toetusesaajale võib süüks panna süsteemseid või korduvaid vigu või eeskirjade eiramisi, mis ületavad olulisuse künnist ja mis mõjutavad paljusid talle sarnastel tingimustel antud toetusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja olenevalt vigade, rikkumiste või pettuse raskusest peatada kõigi asjaomaste toetuste rakendamine või vajaduse korral lõpetada kõik seda toetusesaajat puudutavad asjaomased toetuslepingud või toetuse andmise otsused pärast toetusesaajale seisukoha võtmiseks võimaluse andmist. Lisaks sellele võib vastutav eelarvevahendite käsutaja kohaldada kõigi toetuste suhtes, millega ülalnimetatud süsteemsed või korduvad vead või eeskirjade eiramine on seotud ja mida on võimalik kontrollida toetustelepingute või toetuse andmise otsuste kohaselt, finantskorrektsioone kas toetuste summat vähendades või toetuslepingute või toetuse andmise otsuste raames alusetult makstud summasid toetusesaajalt tagasi nõudes.
Kui see on võimalik ja teostatav, määratakse tehtavate finantskorrektsioonide summa kindlaks iga toetuse puhul põhjendamatult rahastamiskõlblikena deklareeritud kulude alusel. Kui rahastamiskõlbmatute kulude täpset summat ei ole võimalik kindlaks määrata või kui see ei ole teostatav, võib finantskorrektsioonid teha ekstrapoleerimise teel või kindla määra alusel, järgides seejuures proportsionaalsuse põhimõtet.

Ärakuulamismenetluse käigus võib toetusetoetusesaaja tema suhtes kohaldatud korrektsiooni vaidlustada, tõendades arvutatud korrektsiooni ebaõigsust ja esitades uue arvutuse.

 3a.  Ärakuulamismenetluse käigus võib toetusesaaja lõigete 2a − 3 kohased otsused pädevas selgituskomitees vaidlustada.
Toetusesaaja võib eelkõige vaidlustada tema suhtes kohaldatud korrektsiooni, tõendades tõenäosuse kaalumise põhjal, et korduvaid ega süsteemseid vigu ei esine või et arvutatud korrektsioon on ebaõige, ja esitada uue arvutuse. Toetusesaajal on õigus õigusabikulude hüvitamisele ja seda sel määral, mil vaidlustamine õnnestub.

Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 126a (uus)
Artikkel 126a

Andmete säilitamise tähtajad

1.  Toetusesaajad säilitavad andmeid, sh tõendavaid dokumente, statistilisi andmeid ja muid toetusega seotud andmeid viis aastat pärast lõppmakse tegemist ja kolm aastat madala maksumusega toetuste puhul.
2.  Projekti elluviimisega seotud auditite, apellatsioonikaebuste, kohtuvaidluste ja nõuete menetlemisega seotud andmeid säilitatakse kuni auditid, apellatsioonikaebused, kohtuvaidlused ja nõuded on lahendatud.
3.  Komisjon võib määrata akrediteeritud asutuste ja komisjoni poolse andmete säilitamise tähtajad kindlaks artiklis 199 osutatud delegeeritud määruses.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 128
Artikkel 128

 Artikkel 128

Määratlus

 Auhindade kohaldamisala

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse auhinnana konkursi tulemusena antud rahalist toetust.

 Auhind on konkursi tulemusena tasuks antud rahaline toetus. Auhindade kasutamist ergutatakse, kuid need ei või asjakohaselt korraldatud rahastamist asendada.

Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 129 – lõige 1
1.  Auhindade suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
 1.  Auhindade suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning need peavad edendama Euroopa lisandväärtuse loomist. Auhindu suuremas summas kui 5 000 000 eurot võib välja anda vaid vastavalt ELi õigusaktile ELi toimimise lepingu artiklite 288, 289 ja 290 tähenduses, milles on konkreetselt kehtestatud osalemistingimused, auhinna andmise kriteeriumid, auhinna suurus ja hindamisekspertide valikumenetlus. Auhinna andmine lõpeb automaatselt, kui määrus, millega kehtestati mitmeaastane finantsraamistik, mille raames auhinna väljaandmist alustati, kaotab kehtivuse või viis aastat pärast auhinna väljakuulutamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
Auhinna andmise lõpetamisest saadavat tulu käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna.

Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 129 – lõige 2 – lõik 1
2.   Auhindu antakse artiklis 118 nimetatud tööprogrammi raames, mille kinnitab komisjon, ja nende suhtes kohaldatakse artikli 118 lõiget 2.
 2.   Seetõttu kohaldatakse auhindade suhtes rakendusaasta alguses avaldatavat tööprogrammi. Tööprogrammi täitmiseks avaldatakse konkursiteated.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 129 – lõige 2 – lõik 3
Auhindu ei tohi anda ilma konkursita ja auhinna andmise kohta avaldatakse teade samamoodi nagu toetustaotluste esitamise kutse puhul.

 Auhindu ei tohi anda ilma konkursita ja auhindade andmise kohta avaldatakse teave igal aastal vastavalt artikli 31 lõigetele 2 ja 3.

Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 129 – lõige 3
3.   Konkursile esitatud taotlusi hindab ekspertide kogu, kes lähtub avaldatud konkursieeskirjadest.
3.  Auhinna määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja või žürii. Viimati nimetatutel on vabadus otsustada, kas auhind määrata või määramata jätta, sõltuvalt konkursieeskirjade kohaselt taotluste kvaliteedile antud hinnangust.
 Seejärel määrab auhinna vastutav eelarvevahendite käsutaja hinnangu põhjal, mille on andnud ekspertide kogu, kellel on vabadus otsustada, kas soovitada auhind määrata või määramata jätta, sõltuvalt taotluste kvaliteedile antud hinnangust. Pädev volitatud eelarvevahendite käsutaja lisab oma iga-aastasele tegevusaruandele auhinna andmise otsuse ja hindamisel osalenud ekspertide nimekirja koos selgitusega selle kohta, miks selline valik tehti.

Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 130 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse rahastamisvahendina Euroopa Liidu meedet, millega eelarvest antakse konkreetse poliitilise eesmärgi saavutamiseks rahalist toetust laenu, tagatise, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute või osaluse või muu riskiga seotud instrumendi teel, mida võidakse kombineerida toetusega.
 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse rahastamisvahendina Euroopa Liidu meedet, millega antakse eelarvest – kui see on valdkonda reguleeriva alusaktiga selgesõnaliselt lubatud – ühe või mitme konkreetse poliitilise eesmärgi saavutamiseks rahalist toetust laenu, tagatise, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute või osaluse või muu riskiga seotud instrumendi teel, mida võidakse kombineerida toetusega. Alusaktis sätestatakse rahastamisvahendi liik, mida on lubatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutada.
Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) „kvaasiomakapitali investeering” – rahastamisliik, mis hõlmab nii omakapitali kui ka võlgu, mille puhul omakapital võimaldab investoril saavutada ettevõtja edu korral suure tulususe määra või mille puhul võlgadega kaasneb hinnalisand, mis suurendab investori tulu (nt vahefinantseerimislaen või allutatud laen);
b) „riskijagamisvahend” – rahastamisvahend, mis tagab kindlaksmääratud riski katmise kas täielikult või osaliselt, vajaduse korral kokkulepitud tasu eest;
c) „projektivõlakirjade riskijagamisvahend” – krediidikvaliteedi parandamine laenu või garantii abil. See katab projekti võlateenindusega seotud riski ja leevendab võlakirjaomanike krediidiriski.
Kui riskijagamisvahendiga tagatud tegevuses osaleb mitu üksust üheskoos, moodustab liidu eelarvest kaetav risk proportsionaalselt mitte enam kui liidu toetuse suuruse summa.

Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 130 – lõige 3
3.  Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid otsese või kaudse eelarve täitmise raames, delegeerides viimasel juhul eelarve täitmise ülesanded artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud üksustele.
 3.  Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid otsese või – kui see on alusaktis kindlaks määratud – kaudse eelarve täitmise raames, delegeerides viimasel juhul eelarve täitmise ülesanded artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iv ja vi nimetatud üksustele. Alusaktis tuleks määratleda selle ettevõtja, kellele antakse eelarve täitmiseks volitused, põhikiri ja liik.
Komisjoni vastutuseks jääb tagada, et rahastamisvahendite rakendamise raamistik oleks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning soodustaks kindlaksmääratud poliitiliste eesmärkide saavutamist. Komisjon vastutab rahastamisvahendite rakendamise eest, ilma et see piiraks volitatud üksuste seadustest ja lepingutest tulenevat vastutust kohaldatava õiguse kohaselt.

Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt rahastamisvahendite rakendamisest.

Muudatusettepanek 273
Artikkel 130 – lõige 3a (uus)
3a.  Finantstoimingutega, mida toetatakse liidu rahastamisvahendist toetuse või subsiidiumi kujul või mõlemaga korraga, ei tohi kaasneda Euroopa abisaajatega ega muude asjaomaste riikide ja õigusaktidega seoses maksudest kõrvalehoidumist.
Vastavaid rahastamisvahendeid haldavad finantssektori ettevõtjad vastutavad koos rikkumiste toimepanijatega ühiselt kogu käesoleva sätte rikkumisest tuleneva majandusliku kahju eest.

Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 1
1.  Rahastamisvahendid tehakse lõplikele Euroopa Liidu vahendite saajatele kättesaadavaks usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt ning vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud asjaomaste rahastamisvahendite suhtes kohaldatavas alusaktis.
 1.  Rahastamisvahendid tehakse lõplikele Euroopa Liidu vahendite saajatele kättesaadavaks usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt ning vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud asjaomaste rahastamisvahendite suhtes kohaldatavas alusaktis.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 1a (uus)
1a.  Rahastamisvahenditega seotud tulud ja tagasimaksed loetakse artikli 18 lõike 3 kohaselt sihtotstarbeliseks sisetuluks ning kantakse reinvesteerimise eesmärgil automaatselt üle.
Projektile eraldatud liidu toetust ei jagata ühelgi juhul dividendide või kasumina kolmandatele isikutele.

Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 1b (uus)
1b.  Komisjon tagab rahastamisvahendite rakendamisel selle, et rahastamisvahendi jaoks kindlaks määratud poliitiliste eesmärkide saavutamisel valitseb ühine huvi, mida võib edendada selliste sätetega nagu kaasinvesteerimise ja riskijagamise nõuded või finantsstiimulid, hoidudes samas huvide konfliktist volitatud üksuse muu tegevusega.
Rahastamisvahenditel on kordistav toime (välja arvatud juhul, kui tegemist on turutõrke või mikrokrediidirahastuga), mis tähendab seda, et liidu panus rahastamisvahendisse kaasab üldised investeeringud, mis ületavad liidu panust.

Kui minimaalset oodatud tootlust ei ole vastavale rahastamisvahendile ette nähtud vaheperioodiks saavutatud, annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele selle kohta aru.

Asjaomases vahekokkuvõttes käsitletakse ka

– soovitud poliitilise eesmärgi elluviimisel saavutatud edusamme;
– rahastamisvahendisse makstud kogusummat;
– rakendamise käigus välja makstud rahaliste vahendite kogusummat;
– vajaduse korral selliste rahaliste vahendite kogusummat, mille tagasimaksmise puhul esineb makseviivituse oht või makseviivitus;
– vajaduse korral rakendamise käigus loodud omakapitali väärtust.
Muudatusettepanek 304/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 1c (uus)
1c.  Komisjon esitab eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal aruande rahastamisvahenditega toetatud tegevuse, selle rakendamisel osalenud asutuste, rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste, sealhulgas tehtud reinvesteeringute, usalduskontode saldo, tulude ja tagasimaksete, saavutatud kordistava toime ja osaluste väärtuse kohta. Komisjon lisab oma aruande artikli 63 lõikes 9 osutatud iga-aastasele tegevusaruandele.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punktide d ja e kohaldamist, jäävad rahastamisvahendiga seotud eelarvelised kulud selle jaoks võetud eelarvelise kulukohustuse piiresse.
 2.  Ilma et see piiraks laenutehinguid ja EIP omavahenditest antud laenude jaoks EIP-le antud garantiisid, ei ületa rahastamisvahendiga seotud eelarvelised kulud ja liidu rahalised kohustused selle jaoks võetud eelarvelise kulukohustuse summat, millega välistatakse tingimuslikud kohustused liidu eelarves.
Muudatusettepanek 276
<
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 3
3.  Rahastamisvahendiga seotud finantstoimingute teostamises osalevad finantsvahendajad järgivad asjaomaseid rahapesu- ja terrorismivastase võitluse alaseid nõudeid. Kõnealused finantsvahendajad ei tohi asuda territooriumidel, kus ei tehta rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd.
 3.   Artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iv ja vi osutatud üksused ja kõik rahastamisvahendiga seotud finantstoimingute teostamises osalevad finantsvahendajad järgivad asjaomaseid rahapesu- ja terrorismivastase võitluse alaseid nõudeid. Kõnealused finantsvahendajad ei tohi asuda sellistel territooriumidel ega teha koostööd sellistel territooriumidel registreeritud üksustega, kus ei tehta rahvusvaheliselt tunnustatud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 4
4.  Igas artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud üksuse ja käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud finantsvahendaja vahel sõlmitud lepingus peab olema selgesõnaliselt sätestatud komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida dokumente ja teavet, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal, ja teha kohapealseid kontrolle kõikide kolmandate isikute puhul, kes on saanud Euroopa Liidu rahalisi vahendeid.
 4.  Igas artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iv ja vi nimetatud üksus ja käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud finantsvahendaja, kes osaleb liidu rahastamisvahendite haldamisel, peab olema võimeline andma taotluse korral komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile selleks, et nad saaksid rakendada oma kontrollimisõigust, juurdepääsu Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saanud ja/või nende haldamisel osalevate kõikide kolmandate isikute ruumidele, dokumentidele ja teabele, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 4a (uus)
4a.  Komisjon esitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal aruande rahastamisvahenditega toetatud tegevuse, selle rakendamisel osalenud finantseerimisasutuste, rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste, sealhulgas tehtud reinvesteeringute, usalduskontode saldo, tulude ja tagasimaksete, saavutatud kordistava toime ja osaluste väärtuse kohta. Komisjon lisab selle aruande artikli 63 lõikes 9 osutatud iga-aastaste aruannete kokkuvõttele.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 131 – lõige 4b (uus)
4b.  Lõikes 1b osutatud vahearuanne peab sisaldama ka loetelu rahastamisvahenditest antud toetuse lõppsaajate ja neile antud summade kohta.
Rahastamisvahendite täpne õiguslik vorm, nende loomise eesmärk ning vajaduse korral nende registreeritud asukoha kohtualluvus avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 133 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse vähemalt andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.
 2.  Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse nii absoluutarvudena kui ka protsentmäärana vähemalt andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 134 – lõige 1
Artiklis 132 osutatud finantsaruanded peavad vastama Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja, ning andma varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

 Artiklis 132 osutatud finantsaruanded peavad tuginema avaliku sektori suhtes kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ning andma varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 135
Artiklis 132 osutatud finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas raamatupidamispõhimõtted, sellisel viisil, et see on asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. Finantsaruanded koostatakse Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjades kirjeldatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt.

 Artiklis 132 osutatud finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas raamatupidamispõhimõtted, sellisel viisil, et see on asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. Finantsaruanded koostatakse Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjades kirjeldatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt ja need tuginevad avaliku sektori suhtes kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 135a (uus)
Artikkel 135a

Raamatupidamispõhimõtete erandid

Erijuhul, kui peaarvepidajad leiavad, et konkreetse juhtumi puhul tuleb lubada sisulist erandit mõnest artiklites 187–194 määratletud raamatupidamispõhimõttest, esitatakse see erand koos nõuetekohaste põhjendustega artiklis 136 nimetatud finantsaruannete lisas.

Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 136 – lõige 1 – punkt a
a) bilanss ja tulemiaruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi, finantsseisundit ning majandustulemust eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse kooskõlas asjaomaste raamatupidamiseeskirjadega, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja;
 a) bilanss ja tulemiaruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi (sh pensionidega seotud kohustused), finantsseisundit ning majandustulemust eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse kooskõlas asjaomaste raamatupidamiseeskirjadega, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 136 – lõige 2
2.  Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud asjaomaste raamatupidamiseeskirjadega, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja.
 2.  Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu vajaliku täiendava teabe.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 138 – lõige 3
Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. märtsil komisjoni esialgse ja Euroopa Liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

 Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale ning Euroopa Parlamendile hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. märtsil komisjoni esialgse ja Euroopa Liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 139 – lõige 1
1.  Kontrollikoda esitab hiljemalt 1. juunil oma tähelepanekud teiste artiklis 132 osutatud institutsioonide ja asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning hiljemalt 15. juunil oma tähelepanekud komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja Euroopa Liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.
 1.  Kontrollikoda esitab hiljemalt 1. juunil oma tähelepanekud teiste artiklis 132 osutatud institutsioonide ja asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning oma tähelepanekud komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja Euroopa Liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 139 – lõige 2 – lõik 1
2.  Teised institutsioonid peale komisjoni ja iga artiklis 132 osutatud asutus koostab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja saadab selle lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamiseks komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juulil.
 2.  Teised institutsioonid peale komisjoni ja iga artiklis 132 osutatud asutus koostab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja saadab selle lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamiseks komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 28. veebruaril.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 139 – lõige 5 – lõik 1
5.  Pärast lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni enda lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist saadab komisjon need Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale enne järgneva eelarveaasta 31. juulit.
 5.  Pärast lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni enda lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist saadab komisjon need Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale enne järgneva eelarveaasta 31. märtsi.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 139 – lõige 6
6.  Lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. novembril koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 287 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 160c.
 6.  Lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. juulil koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 287 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 160c.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 141 – lõige 3
3.  Kõnealused andmed ja eelarve täitmise aruanne saadetakse samal ajal ka kontrollikojale.
 3.  Kõnealused andmed ja eelarve täitmise aruanne saadetakse samal ajal ka kontrollikojale ning avaldatakse internetis.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 141 – lõige 3a (uus)
3a . Eelarveaasta jooksul koostatakse 1. jaanuarist kuni 30. juunini kestva ajavahemiku kohta Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande lihtsustatud konsolideeritud vahearuanne. Vahearuande koostab komisjon ning sellele teeb piiratud kontrolli Euroopa Kontrollikoda. 30. juuni seisuga koostatud raamatupidamise aastaaruande konsolideeritud vahearuanne edastatakse koos Euroopa Kontrollikoja aruande ning võimaluse korral komisjoni tähelepanekutega Euroopa Parlamendile sama aasta 30. oktoobriks.

Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 143 – lõige 2 – lõik 1a (uus)
Ta põhjendab ja dokumenteerib kõik sellised kõrvalekalded ning edastab antud raamatupidamiseeskirja vastuvõtmisel või ajakohastamisel selle selgituse kontrollikojale.

Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 145 – lõige 3
3.  Raamatupidamissüsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.
 3.  Raamatupidamissüsteemi peab jääma selge auditeerimisjälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 147 – lõige 1
1.  Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.
 (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 149 – lõige 2
2.  Iga institutsioon teavitab kontrollikoda ja eelarvepädevaid institutsioone kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille nad on vastu võtnud.
 2.  Iga institutsioon teavitab pärast eeskirjade vastuvõtmist ühe nädala jooksul kontrollikoda ja eelarvepädevaid institutsioone kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille nad on vastu võtnud.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 150 – lõige 1
1.  Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepingute sätteid, eelarvet, käesolevat määrust, artiklis 199 osutatud delegeeritud määrust ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte.
 1.  Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepingute sätteid, eelarvet, käesolevat määrust, artiklis 199 osutatud delegeeritud määrust ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Kontrollikoda täidab oma auditiülesannet järjepidevalt.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 150 – lõige 2 – lõik 1
2.  Oma ülesannete täitmisel on kontrollikojal õigus tutvuda artiklis 152 sätestatud viisil kõikide dokumentide ja kogu teabega, mis on seotud talituste ja asutuste finantsjuhtimisega ja käsitlevad Euroopa Liidu rahastatavaid või kaasrahastatavaid meetmeid. Kontrollikojal on õigus teha järelepärimisi kõigile tulu- ja kulutoimingute eest vastutavatele ametnikele ning kasutada kõiki auditeerimismenetlusi, mis on kõnealuste talituste või asutuste puhul asjakohased. Liikmesriikides toimub audit koostöös siseriiklike auditeerimisasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis pädevate siseriiklike talitustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.
 2. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 152 – lõige 1 – lõik 1
1.  Komisjon, teised institutsioonid, Euroopa Liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja eelarvest tehtavate maksete lõppsaajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik magnetkandjal loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.
 1.  Komisjon, teised institutsioonid, Euroopa Liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja eelarvest tehtavate maksete lõppsaajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik andmekandjal loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 153 – lõige 1
1.  Kontrollikoda edastab komisjonile hiljemalt 15. juunil ning teistele artiklis 132 osutatud institutsioonidele ja asutustele hiljemalt 1. juunil kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse hiljemalt 15. oktoobril. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.
 1.  Kontrollikoda edastab komisjonile hiljemalt 15. juunil ning teistele artiklis 132 osutatud institutsioonidele ja asutustele hiljemalt 15. juunil kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes või mida pädev peaarvepidaja peaks raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestama. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse hiljemalt 30. septembril. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 153 – lõige 2
2.  Pärast ärakuulamismenetluse lõpuleviimist saadab iga asjaomane institutsioon ja asutus hiljemalt 15. oktoobril oma vastuse kontrollikojale. Institutsioonide ja asutuste vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 153 – lõige 5
5.  Kontrollikoda edastab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele ja teistele institutsioonidele hiljemalt 15. novembril oma aastaaruande koos institutsioonide vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
 5.  Kontrollikoda edastab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele ja teistele institutsioonidele hiljemalt 31. oktoobril oma aastaaruande koos institutsioonide vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 155
Artikkel 155

 välja jäetud
Esialgsete leidude aruanne
1.  Kontrollikoda saadab asjaomastele institutsioonidele, asutustele ja liikmesriikidele oma auditi põhjal tehtud esialgsete leidude aruande. Need esialgsed leiud, mis tuleks kontrollikoja arvamuse kohaselt aastaaruandes avaldada, edastatakse hiljemalt aruandes käsitletavale eelarveaastale järgneva eelarveaasta 1. juunil. Esialgsete leidude aruanne peab jääma konfidentsiaalseks.
2.  Asjaomasel institutsioonil, asutusel või liikmesriigil on kaks ja pool kuud aega teatada kontrollikojale kõigist märkustest, mida ta soovib esialgsete leidude aruande kohta teha.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 156
1.  Kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n + 2 15. maid heakskiidu komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmisel.
 1.  Kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n + 2 15. aprilli heakskiidu järgmiste institutsioonide ja asutuste tegevusele aasta n eelarve täitmisel:
– artikli 1 lõike 2 esimeses taandes osutatud institutsioonid;
– artikli 196b lõikes 1 osutatud üksused;
– liidu rahaliste vahendite kasutamise eest vastutavad muud asutused, kui nende eelarvete täitmisele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi poolt on liidu õigusaktides sätestatud.
2.  Kui lõikes 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu komisjonile edasilükkamise põhjustest.
 2.  Kui lõikes 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu asjaomastele institutsioonidele, üksustele ja asutustele edasilükkamise põhjustest.
3.  Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb komisjon kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.
 3.  Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teevad asjaomased institutsioonid, üksused ja asutused kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 157 – lõige 3
3.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab komisjon talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.
 3.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitavad asjaomased institutsioonid, üksused ja asutused talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 158
1.  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 ja Euratomi asutamislepingu artikli 180b kohaselt võtavad komisjon ja teised institutsioonid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja nõukogu vastuvõetud heakskiidu andmise soovitusele lisatud märkusi.
 1.  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 ja Euratomi asutamislepingu artikli 180b kohaselt võtavad komisjon ja teised asjaomased institutsioonid, üksused ja asutused kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja nõukogu vastuvõetud heakskiidu andmise soovitusele lisatud märkusi.
2.  Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad institutsioonid aru kõnealuste tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhtnööridest, mis nad on andnud oma talitustele, kes vastutavad eelarve täitmise eest. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, teatades talle meetmetest, mis nad on võtnud kõnealuste tähelepanekute järgimiseks, et komisjon saaks neid oma aruande koostamisel arvesse võtta. Institutsioonide aruanded edastatakse ka kontrollikojale.
  2.  Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad asjaomased institutsioonid, üksused ja asutused aru kõnealuste tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhtnööridest, mis nad on andnud oma talitustele, kes vastutavad eelarve täitmise eest. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, teatades talle meetmetest, mis nad on võtnud kõnealuste tähelepanekute järgimiseks, et komisjon saaks neid oma aruande koostamisel arvesse võtta. Institutsioonide aruanded edastatakse ka kontrollikojale.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 167 – lõige 1
1.  Kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa nende asutuste ja organite kulude ja tulude suhtes, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 1290/2005, mis käsitleb Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/200623, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1081/200624, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, nõukogu määruses nr (EÜ) 1084/200625, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi, ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1198/200626, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi, ning nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fondide kulude ja tulude suhtes, mille puhul eelarvet täidetakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 56 koostöös liikmesriikidega (edaspidi „fondid”).
 1.  Kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa nende asutuste ja organite kulude ja tulude suhtes, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 1290/2005, mis käsitleb Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/200623, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1081/200624, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, nõukogu määruses nr (EÜ) 1084/200625, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi, ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1198/200626, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi, ning nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fondide, sh programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” alla kuuluvate fondide kulude ja tulude suhtes, mille puhul eelarvet täidetakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 56 koostöös liikmesriikidega (edaspidi „fondid”).
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 168
Artikkel 168

 välja jäetud
Kulukohustuste assigneeringute jaotusest kinnipidamine
Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad kinni pidama kulukohustuste assigneeringute jaotusest, mis on sätestatud asjaomastes struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates alusaktides.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 169 – lõige 3
3.  Artiklis 167 osutatud määruste kohaselt ei tähenda ettemaksete täielik või osaline tagasimaksmine toimingu puhul selle toiminguga seotud fondidest makstava rahalise toetuse vähendamist.
Tagasimakstud summad loetakse vastavalt artikli 18 lõike 3 punktile c sihtotstarbeliseks tuluks.

3.  Liikmesriikide tagasimaksete käsitlemist ja tagasimaksete mõju fondidest makstava rahalise toetuse suurusele reguleerivad artiklis 167 osutatud määrused.
 Liikmesriikide tagasimaksete käsitlemist ja tagasimaksete mõju fondidest makstava rahalise toetuse suurusele reguleerivad artiklis 167 osutatud määrused.

Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis III – peatükk 1 – uus pealkiri (enne artiklit 173)
1.  PEATÜKK
Üldsätted

Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 175 – lõige 2 – lõik 1
2.   Sihtotstarbelise tuluna artikli 18 lõike 2 tähenduses käsitletakse assigneeringuid, mis on seotud:
 2.  Assigneeringuid, mis on seotud
a) hanke- ja toetuste andmise menetlustega, milles Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb, või
 a) hanke- ja toetuste andmise menetlustega, milles Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb, või
b) tegevusega, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel, või
 b) tegevusega, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel, või
c) tegevusega, mida teostatakse teiste institutsioonide või komisjoni muude talitustega teadustehniliste teenuste osutamiseks sõlmitud halduskokkulepete alusel.
 c) tegevusega, mida teostatakse teiste institutsioonide või komisjoni muude talitustega teadustehniliste teenuste osutamiseks sõlmitud halduskokkulepete alusel,
käsitletakse sihtotstarbelise tuluna artikli 18 lõike 2 tähenduses.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis – 2. peatükk (uus)
2.  PEATÜKK
Rahastamine ja abikõlblikud kulud

Artikkel 175a

Keskmine personalikulu

1.  Keskmise personalikulu kinnitamiseks kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
a) keskmine personalikulu arvestatakse toetusesaaja tavapärase kuluarvestuse kohaselt; see hõlmab kulukeskuste põhist meetodit;
b) keskmine personalikulu põhineb toetusesaaja tegelikel personalikuludel, mis on registreeritud toetusesaaja seadusjärgses raamatupidamisarvestuses, või siseriiklike eeskirjadega sätestatud kuluarvestusel, sh vajaduse korral eelarvestatud või prognoositud kuludel;
c) keskmise personalikulu arvutamise meetodiga arvestatakse keskmistest personalimääradest välja kõik abikõlbmatud kulud, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad1, ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määruses (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad2, ning näidistoetuslepingutes; muude kulukategooriate all esitatud kulusid sisse ei arvata;
d) keskmise tunnimäära arvutamiseks kasutatavate kasulike töötundide arv põhineb toetusesaaja tavapärasel juhtimistaval, kui see tugineb auditeeritavatele raamatupidamisdokumentidele.
2.  Lõikes 1 märgitud kriteeriume kohaldatakse eeldusel, et meetod vastab kõigis muudes osades näidistoetuslepingute sätetele.
3.  Lõikes 1 märgitud kriteeriume käsitletakse kõigi toetuslepingu keskmiste kulude võrdlusalusena: need, kus meetod on eelnevalt kinnitatud, ja need, kus meetod ei ole eelnevalt kinnitatud, kaasa arvatud juba alla kirjutatud toetuslepingud. Seetõttu kohaldatakse neid kriteeriume ka komisjoni teostatavate järelauditite raamistikus, mis hõlmab ka juba alla kirjutatud lepinguid.
4.  Lõikes 1 märgitud kriteeriumidele vastavate meetodite alusel arvutatud personalikulude puhul eeldatakse, et need ei erine märkimisväärselt tegelikest kuludest.
5.  Juhul kui meetod on lõikes 1 märgitud kriteeriumide alusel eelnevalt heaks kiidetud, kehtib heakskiit kogu raamprogrammide ajal, kui toetusesaaja meetodit ei muuda või komisjoni talitused ei märka auditite käigus meetodis puudusi, mis on tingitud kas ebatäpsusest, ebaõigest kasutusest või muudest põhjustest, mis muudavad kehtetuks selle, mille alusel selline heakskiit anti.
6.  Toetusesaajatel, kelle keskmiste personalikulude arvutamise meetodid on heaks kiidetud tingimuste kohaselt, mis on määratletud komisjoni otsuses K(2009) 4705, on õigus kas kinnitatud meetodite kasutamist jätkata või kohaldada oma tavapärast raamatupidamistava, kui see vastab selle artikliga vastu võetud tingimustele.
1 ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.
2 ELT L 400, 30.12.2006, lk 1.
Artikkel 175b

VKEde (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) omanikud ja füüsilised isikud

1.  Kõigi raamprogrammide alusel kaudseks tegevuseks antud toetuste puhul on VKEde omanikele suunatud projekti raames palka mittesaavate VKEde omanike ja füüsiliste isikute isikliku töö tegemisega seotud liidu rahaline toetus kindlamääraline.
2.  Selliste VKEde omanike ja füüsiliste isikute tehtud töö väärtus põhineb kindlal määral, mis tehakse kindlaks korrutades projektiga töötatud tundide arvu tunnitasuga, mis arvutatakse järgmiselt:
a) kasulike töötundide standardarv võrdub 1575-ga;
b) liidu projektidega seoses deklareeritud tundide koguarv aastas ei või olla suurem kui kasulike töötundide arv VKE omaniku või füüsilise isiku kohta.
Isikliku töö väärtus loetakse projekti otseseks abikõlblikuks kuluks.

3.  Sellist rahastamisviisi kohaldatakse ka VKEde omanike ja füüsiliste isikute suhtes, kes ei saa palka juba alla kirjutatud raamprogrammide toetuslepingute kohaselt, välja arvatud juhul, kui tõend keskmise personalikulu arvutamise meetodite kohta nende toetusesaajate osas on komisjonile juba esitatud ja kinnitatud. Viimasel juhul võivad toetusesaajad jätkata tõendatud meetodi kasutamist.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis III – peatükk 3 (uus)
3.  PEATÜKK
Teadustegevuse selgituskomitee

Artikkel 175c

Teadustegevuse selgituskomitee

1.  Asjaomaste raamprogrammide elluviimise eest vastutavate peadirektoraatide vahel luuakse eriotstarbeline teadusküsimustega tegelev selgituskomitee (teadustegevuse selgituskomitee), millel on volitused võtta lõplikke ja ühtseid seisukohti kogu projektitsükli rakendamise ning majandusprotsessiga seotud õigus- ja finantsküsimuste kohta, milles talitustevaheline tavapärane töökord üksmeelt saavutada ei võimaldanud.
Teadustegevuse selgituskomitee toimib artiklis 126b osutatud pädeva selgituskomiteena kõigis teadusprojektide ja -programmidega, sealhulgas raamprogrammiga seotud küsimustes.

Ükski teadustegevuse selgituskomitee liige ei ole artiklite 70 ja 71 kohaldamisest tulenevalt vastutav teadustegevuse selgituskomitee liikmena tehtud otsuste eest.

2.  Teadustegevuse selgituskomiteesse kuuluvad teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja kultuuri, ettevõtluse ja tööstuse, infoühiskonna ja meedia, liikuvuse ja transpordi ning energeetika peadirektoraatide peadirektorid või üks nõuetekohaste volitustega esindaja igast peadirektoraadist. Komitee koguneb koosolekule vähemalt neli korda aastas ning võib võtta kirjaliku menetluse teel konsensuslikke otsuseid.
3.  Selle menetluse suhtes kohaldatakse järgmist eeskirja:
a) teadustegevuse selgituskomiteed juhib teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor või tema esindaja;
b) vajadusel võib teadustegevuse selgituskomitee küsida arvamust komisjoni horisontaalsetelt kesktalitustelt, eriti õigustalituselt ja eelarve peadirektoraadilt;
c) teadustegevuse selgituskomitee võib küsida arvamust sidusrühmadelt või nende esindajatelt või igalt eksperdilt, keda ta peab asjakohaseks;
d) otsused tehakse konsensuse alusel või kui see ei ole võimalik, siis häälteenamusega, ning need on lõikes 1 osutatud peadirektoraatidele siduvad;
e) lõplikud ja ühtsed seisukohad on siduvad ka raamprogrammide osasid rakendavatele rakendusametitele;
f) teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi selleks eraldatud osa annab teadustegevuse selgituskomiteele sekretariaadi tuge. Teadustegevuse selgituskomitee otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks elektroonilise andmebaasi kaudu, võttes nõuetekohaselt arvesse kohaldatavaid andmekaitse alaseid õigusakte;
g) teadustegevuse selgituskomitee võtab vastavalt artiklile 126c vastu oma kodukorra.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis IV – peatükk 2 – jagu 1 (uus) – pealkiri (uus) (enne artiklit 177)
1. jagu
Üldsätted

Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 177a (uus)
Artikkel 177a

Eelarvetoetuse kasutamine

1.  Kui asjaomastes alusaktides on nii sätestatud, võib komisjon kasutada valdkondlikku toetust või üldist eelarvetoetust kolmandas riigis, kui partnerriigi riiklike kulutuste haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus.
2.  Komisjon lisab vastavatesse artikli 176 lõike 2 punkti b kohaselt sõlmitud rahastamiskokkulepetesse asjakohased sätted, mille kohaselt asjaomane abisaajariik kohustub viivitamata hüvitama asjaomase tegevuse maksumuse tervikuna või osaliselt, kui on tehtud kindlaks, et asjaomaste liidu vahendite haldamisel on esinenud tõsiseid eeskirjade eiramisi.
Esimeses lõigus nimetatud hüvitamiseks võib kohaldada artikli 77 lõiget 1, mis käsitleb sissenõudmist tasaarvestamise teel.

3.  Komisjon aitab arendada parlamentaarset kontrolli ja auditivõimekust ning suurendada läbipaistvust ja parandada üldsuse juurdepääsu teabele.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis IV – peatükk 2 – jagu 2 (uus) – pealkiri (uus) (enne artiklit 178)
2. jagu
Mitme abiandjaga usaldusfond

Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 178 – lõige 2
Euroopa Liidu rahaline toetus ja teiste rahastajate rahaline osalus kantakse selleks otstarbeks ettenähtud pangakontole. Kõnealust rahalist toetust ja rahalist osalust ei integreerita eelarvesse ja neid haldab komisjon volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutusel. Artikli 55 lõike 1 punktis b osutatud üksustele ja isikutele võib kooskõlas kaudse eelarve täitmise eeskirjadega delegeerida eelarve täitmise.

 Euroopa Liidu rahaline toetus ja teiste rahastajate rahaline osalus kantakse selleks otstarbeks ettenähtud pangakontole. Kõnealust rahalist toetust ja rahalist osalust ei integreerita eelarvesse ja neid haldab komisjon volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutusel. Kohaldatakse artikli 55 lõiget 3.

Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis IV – peatükk 2 – jagu 3 (uus) – pealkiri (uus) (enne artiklit 179)
3. jagu
Muud haldusviisid

Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 195 – lõige 3
3.  Institutsioonid teatavad eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele.
 3.  Institutsioonid ja asutused artikli 196 b tähenduses teatavad eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele.
Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast kinnisvaraprojekti kohta teabe saamist asjaomast institutsiooni oma kavatsusest selline arvamus esitada. Kui sellist teavitamist ei toimu, võib asjaomane institutsioon rakendada kavandatud meetme oma haldusliku iseseisvuse alusel, kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 335 ja Euratomi asutamislepingu artiklist 185 ei tulene Euroopa Liidu esindamisega seoses teisiti.

 Nad teavitavad eelarvepädevaid institutsioone eelkõige järgmisest:

Nimetatud arvamus edastatakse asjaomasele institutsioonile kahe nädala jooksul alates sellisest teavitamisest.

 a) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul enne pakkumismenetluse alustamist konkreetsetest kavadest ja pärast üksikasjaliku kuluarvestuse koostamist, kuid enne lepingute sõlmimist, kõigist otsustamist mõjutavatest aspektidest ja projekti rahastamisest ning pärast tööde lõpetamist sellest, millises ulatuses teostati tööd plaanikohaselt ja vastavalt eelarvele;
b) muude kinnisvaralepingute puhul enne pakkumismenetluse alustamist või kohaliku turu uurimist vajalikust konkreetsest ehituskrundist ja enne lepingute sõlmimist kõigist otsustamist mõjutavatest aspektidest ja projekti rahastamisest ning pärast projektide lõpetamist eelarvest kinnipidamisest ja projekti teostamisest.
Vajadusel võivad institutsioonid ja asutused esitada teavet artikli 34 lõikes 4 a osutatud kinnisvarapoliitikat käsitlevas töödokumendis.

Enne lepingute sõlmimist tuleb saada eelarvepädevate institutsioonide heakskiit. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse heakskiidu andmise kohta kaheksa nädala jooksul pärast taotluse ning otsustamist mõjutava kogu teabe saamist.

Institutsioonid taotlevad eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu, kui neil on kavas võtta laenu kinnisvara soetamiseks või mõne muu kinnisvaraprojekti elluviimiseks.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 195 – lõige 3a (uus)
3a.  Kinnisvaraprojektid, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele, on järgmised:
i) hoonete ost, müük, renoveerimine või ehitamine rohkem kui 2 miljoni euro väärtuses või kehtivate kinnisvaralepingute pikendamine summas üle 2 miljoni euro aastas;
ii) iga maaost;
iii) kõik uue kinnisvaraga seotud uued kinnisvaralepingud (sealhulgas kasutusvaldus ja pikaajalised rendilepingud), millega kaasnev kulu on vähemalt 500 000 eurot aastas;
iv) kõik institutsioonidevahelise iseloomuga kinnisvaraprojektid.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 195 – lõige 3b (uus)
3b.  Kinnisvaraprojekti võidakse rahastada eelarvest või erandina artiklist 14 eelarvepädevate institutsioonide nõusolekul laenudega. Laenud makstakse tagasi asjakohase aja jooksul.
Asjaomase institutsiooni poolt koos heakskiitmiseks esitatava taotlusega esitatavas rahastamiskavas täpsustatakse eelkõige rahastamise maksimaalne maht, rahastamisperiood ning rahastamise liik.

Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Jaotis VII a (uus)
VII a JAOTIS

AMETID, ASUTUSED NING AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSED

Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 196a (uus)
Artikkel 196a

Avaliku ja erasektori partnerluste liigid

Luua võib järgmist liiki avaliku ja erasektori partnerlusi:

a)  ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel loodavad asutused, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes saavad vastavalt artiklile 196b eelarvest rahalist toetust;
b) juriidilise isiku staatusega asutused, mis luuakse alusaktiga, milles määratletakse nende põhikiri ja tegevusvaldkond ning olemus, ning millele tehakse ülesandeks avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine vastavalt artiklitele 196b ja 196c, kui sellega luuakse Euroopa lisandväärtust ning kui sekkumine avalike rahaliste vahendite kasutamisega on põhjendatud.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 196b (uus)
Artikkel 196b

Raamfinantsmäärus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu erisätete alusel asutatud ametitele, asutustele ja avaliku ning erasektori partnerlustele

1.  Raamfinantsmäärus võetakse pärast kontrollikojaga konsulteerimist vastu delegeeritud määrusega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 202, 203 ja 204 sellistele Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu erisätete alusel asutatud üksustele, kellel on juriidilise isiku staatus.
Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi raamfinantsmäärusest kõrvale kalduda, välja arvatud juhul, kui nende erivajadused seda eeldavad. Kõvalekaldumine ei tohi puudutada esimese osa II jaotises käsitletud eelarvepõhimõtteid, ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet ega kõnealuste asutuste loomist käsitletavate alusaktide erisätteid. Kui selliste avaliku ja erasektori partnerluste finantseeskirjad kalduvad raamfinantsmäärusest kõrvale, teavitatakse komisjoni sellistest kõrvalekalletest ja esitatakse põhjendused. Komisjonil on õigus esitada kõrvalekallete suhtes vastuväide kuue nädala jooksul pärast teatise saamist.

Nende asutuste eeskirjad võivad kalduda kõrvale personalieeskirjadest.

1a.  Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse kord aastas ja mitte hiljem kui 31. oktoobril töödokumendis nendest kõrvalekalletest ja kõrvalekallete konkreetsetest põhjustest teada. Töödokumendis selgitatakse ka edusamme selle eesmärgi täitmisel, milleks konkreetsed üksused asutati, samuti eespool nimetatud kõrvalekallete asjakohasust saavutatud edusammude seisukohalt, artikli 34 lõikes 2b osutatud teavet ja eelnevalt kindlaks määratud konkreetsete eesmärkide täitmist aastal, mille eelarve täitmise heakskiitmist käsitletakse. Kui eesmärgid ei ole täielikult täidetud, esitab üksuse juhtkond konkreetsed põhjused ja parandusmeetmete ettepaneku, mis võib sisaldada ka põhjendatud nõudmist haldusassigneeringute ajutiseks suurendamiseks mitte kauemaks kui üks järgnev aasta.
Töödokument sisaldab ühtlasi kõigi käesoleva artikli kohaste üksuste juhtimisstruktuure ja igakülgset ülevaadet üksikute juhtimisstruktuuride suuruse kohta töötajate arvuga võrreldes.

2.  Heakskiidu lõikes 1 osutatud üksuste eelarvete täitmisele annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament. Euroopa Parlament võib igal ajal, kui ta seda vajalikuks peab, kaasata üksuste juhtkonna eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi, eriti kui lõikes 1a osutatud eesmärgid on jäänud kahel järjestikusel aastal täitmata.
3.  Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud üksuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.
4.  Iga amet nimetab pärast kontrollikojaga konsulteerimist lepingu alusel ametisse sõltumatu audiitori, kelle ülesanne on kontrollida, kas asutuse raamatupidamise aastaaruanne vastab artiklile 134, ning analüüsida kontrollikoja juhendamisel, kas asutuse tulud ja kulud on seaduslikud ja korrektsed. Kontrollikoda kontrollib sõltumatu audiitori koostatud aruannet ja võib oma arvamuse koostamisel toetuda koos muude tema poolt vajalikuks peetavate menetluste läbiviimisega sõltumatu audiitori aruandele.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 196c (uus)
Artikkel 196c

Näidisfinantsmäärus muudele kui Euroopa Liidu toimimise lepingu erisätete kohaselt asutatud asutustele, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel

1.  Asutused, millel on juriidilise isiku staatus, mis on asutatud alusaktiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 288 ja 289 kohaldades ja millele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine, võtavad vastu oma finantseeskirjad, mis käsitlevad avaliku ja erasektori partnerluse eelarve koostamist ja täitmist, samuti raamatupidamisarvestust ning eelarve täitmisele heakskiidu andmist.
2.  Kõnealused eeskirjad sisaldavad Euroopa Liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid ning nende aluseks on artiklid 55 ja 57 ning näidisfinantsmäärus, mis on pärast Euroopa Kontrollikojaga konsulteerimist vastu võetud delegeeritud määrusega vastavalt artiklitele 202, 203 ja 204.
Kui selliste avaliku ja erasektori partnerluste finantseeskirjad kalduvad kõrvale näidisfinantsmäärusest, teavitatakse komisjoni sellistest kõrvalekalletest ja esitatakse põhjendused. Komisjonil on õigus esitada kõrvalekallete suhtes vastuväide kuue nädala jooksul pärast teatise saamist.

Nende asutuste eeskirjad võivad kalduda kõrvale personalieeskirjadest, kuivõrd nende asutuste asutamisaktid ei näe personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 kohaselt ette personalieeskirjade kohaldamist.

3.  Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse kord aastas ja mitte hiljem kui 31. oktoobril töödokumendis nendest kõrvalekalletest ja kõrvalekallete konkreetsetest põhjustest teada. Töödokumendis selgitatakse ka edusamme selle eesmärgi täitmisel, milleks konkreetsed asutused asutati, samuti eespool nimetatud kõrvalekallete asjakohasust saavutatud edusammude seisukohalt, artikli 34 lõikes 2b osutatud teavet ja eelnevalt kindlaks määratud konkreetsete eesmärkide täitmist aastal, mille eelarve täitmise heakskiitmist käsitletakse. Kui eesmärgid ei ole täielikult täidetud, esitab asutuse juhtkond konkreetsed põhjused ja parandusmeetmete ettepaneku, mis võib sisaldada ka põhjendatud nõudmist haldusassigneeringute ajutiseks suurendamiseks mitte kauemaks kui üks järgnev aasta. Töödokument sisaldab ühtlasi kõigi käesoleva artikli kohaste üksuste juhtimisstruktuure ja igakülgset ülevaadet üksikute juhtimisstruktuuride suuruse kohta töötajate arvuga võrreldes.
4.  Lõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmisele annab nõukogu soovituse põhjal heakskiidu Euroopa Parlament.
5.  Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused mis komisjoni talituste suhtes.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 199
Komisjon võtab vastu käesoleva määruse üksikasjalikke rakenduseeskirju käsitleva delegeeritud määruse kooskõlas artiklitega 202, 203 ja 204. Delegeeritud määrus sisaldab eelarves Euratomi Tarneagentuuri jaoks ettenähtud assigneeringutega seotud halduskulude kandmist käsitlevaid eeskirju.

 Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud määrus kooskõlas artiklitega 202, 203 ja 204, mis käsitleb üksikasjalikke eeskirju teatud mitteoluliste osade täiendamiseks või muutmiseks järgmistes artiklites: 5, 8, 9, 16, 18, 19, 20, 22, 23, 25, 26, 27, 30, 31, 34, 38, 41, 46, 50, 51, 55, 56, 57, 58, 61, 63, 65, 66, 67, 69, 70, 71, 72, 75, 76, 77, 77b, 78, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 89, 90, 92, 93, 94, 95, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 117a, 118, 119, 120, 122, 123, 124, 125, 126, 126a, 126c, 127, 133, 135, 136, 137, 139, 142, 145, 147, 148, 173, 175, 176, 178, 179, 180, 181, 182, 183, 184, 187, 188, 191, 193, 195, 196, 197.

Käesoleva määruse lisas esitatakse ülalnimetatud artiklitega seotud delegeerimise eesmärgid, sisu ja ulatus.

Delegeeritud määrus sisaldab ka eelarves Euratomi Tarneagentuuri jaoks ettenähtud assigneeringutega seotud halduskulude kandmist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 200
Artikkel 200

 välja jäetud
Raamfinantsmäärus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud ametitele ja asutustele
1.  Komisjon võtab vastavalt käesoleva määruse artiklitele 202, 203 ja 204 delegeeritud õigusaktiga vastu raamfinantsmääruse sellistele Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes saavad eelarvest rahalist toetust.
Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.
Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui nende erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku. Erandit ei tehta esimese osa II jaotises käsitletud eelarvepõhimõtete, ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte ega kõnealuste asutuste loomist käsitletavate alusaktide erisätete puhul.
2.  Heakskiidu lõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmisele annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament.
3.  Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.
4.  Kui lõikes 1 osutatud alusaktides ei ole sätestatud teisiti, kontrollib kontrollikoda enne kõnealuste asutuste raamatupidamise aastaaruannete konsolideerimist komisjoni raamatupidamise aastaaruandega asutuste kulude ja tulude seaduslikkust ja korrektsust. Sellise kontrollimise aluseks on auditiaruanne, mille koostab asjaomase asutuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor, kelle ülesanne on kontrollida asutuse raamatupidamise aastaaruande vastavust artiklile 134.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 201
Artikkel 201

 välja jäetud
Näidisfinantsmäärus asutustele, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel
Asutused, millel on juriidilise isiku staatus, mis on asutatud alusaktiga ja millele on vastavalt artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktile v usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine, võtavad vastu oma finantseeskirjad.
Kõnealused eeskirjad sisaldavad Euroopa Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid ning nende aluseks on artikkel 57 ja näidisfinantsmäärus, mille komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti vastavalt artiklitele 202, 203 ja 204.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 202 – lõige 1
1.  Komisjonile antakse määramata ajaks volitused võtta vastu artiklites 199, 200 ja 201 nimetatud delegeeritud õigusakte.
 1.  Komisjonile antakse kolmeks aastaks alates * volitused võtta vastu artiklites 196b, 196c ja 199 nimetatud delegeeritud määrused vastavalt artiklites 203 ja 204 kehtestatud tingimustele.
* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 202 – lõige 2
2.  Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
 2.  Kui komisjon võtab vastu delegeeritud määruse, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon viib ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas Euroopa Parlamendiga ja ekspertide tasandil, ning tagab asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 202 – lõige 3
3.   Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 203 ja 204 sätestatud tingimustel.
 3.   Kui käesolev määrus kuulub läbivaatamisele, esitab komisjon muudetud delegeeritud määruse.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 203 – pealkiri
Delegeeritud volituste tagasivõtmine

 Delegeeritud volituste tagasivõtmine ja delegeeritud määruse kehtetuks tunnistamine

Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 203 – lõige 1
1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 199 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
 1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 196b, 196c ja 199 osutatud volituste delegeerimise igal ajal täielikult või osaliselt tulevikku suunatult tagasi võtta. Euroopa Parlament või nõukogu võivad ka täielikult või osaliselt tühistada eelmise lause kohaselt tagasi võetud delegeeritud volituste alusel vastu võetud delegeeritud määrused.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 203 – lõige 2
2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.
 2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise või delegeeritud määruse täieliku või osalise tühistamise üle, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele ja vajaduse korral delegeeritud määrusele või selle osale, mille ta võib tagasi võtta või tühistada, ja võimalikele tagasivõtmise või tühistamise põhjustele.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 203 – lõige 3
3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
 3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsusega võidakse ühtlasi tühistada kehtiva delegeeritud määruse või selle osade kehtivus. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 203 – lõige 3a (uus)
3a.  Mõistliku aja jooksul pärast otsuse tegemist delegeeritud volituste osalise tagasivõtmise ja vajadusel delegeeritud määruse täieliku või osalise tühistamise kohta esitab komisjon ettepaneku selle määruse läbivaatamiseks ja/või ettepaneku muudetud delegeeritud määruse kohta.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 204 – pealkiri
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 Delegeeritud määruse suhtes vastuväidete esitamine

Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 204 – lõige 1
1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.
1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada komisjoni poolt artiklite 196b, 196c ja 199 alusel esitatud delegeeritud määruse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 204 – lõige 2 – lõik 1
2.  Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.
 2.  Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud määruse suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 204 – lõige 3
3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, siis õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka vastuväidete põhjenduse.
 3.  Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud määruse suhtes vastuväited ja teeb selle kohta lõikes 1 osutatud aja jooksul muudatusettepanekud, võtab komisjon muudatusettepanekud teadmiseks ja võib võtta vastu muudetud delegeeritud määruse. Euroopa Parlament või nõukogu võivad esitada muudetud delegeeritud määruse suhtes vastuväited vastavalt käesolevale artiklile.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 204 – lõige 3a (uus)
3a.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad igal ajal taotleda, et komisjon esitaks osaliselt või täielikult muudetud delegeeritud määruse. Nad teavitavad teineteist sellise taotluse esitamise kavatsusest esimesel võimalusel.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 205
Läbivaatamine

 Läbivaatamine

Kui see osutub vajalikuks, vaadatakse käesolev määrus läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 322 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 183 sätestatud korras.

Iga kolme aasta tagant või siis, kui see osutub vajalikuks, kuulub käesolev määrus läbivaatamisele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõikes 1 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 183 sätestatud korras.

Käesolevas määruses kehtestatud piirmäärasid võib inflatsioonimäära suhtes kohandada artiklis 199 osutatud delegeeritud määruse abil vastavalt artiklitele 202, 203 ja 204.

Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 208
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 1.  Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

 2.  Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Artiklit 56 kohaldatakse ainult artiklis 167 nimetatud fondide nende kulukohustuste suhtes, mis on võetud alates 1. jaanuarist 2014.

 3.  Artiklit 56 kohaldatakse alles alates 1. jaanuarist 2014, selle ajani kehtib määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikkel 53b.
Samas võivad liikmesriigid kohaldada artikli 56 lõiget 2 juba 1. jaanuarist 2012.

Kui liikmesriigid esitavad riikliku kinnituse artikli 56 lõike 6b tähenduses, kohaldatakse 1. jaanuarist 2012 ka artikli 56 lõike 6b viimast lõiku.

Selliste asutuste akrediteerimine ei mõjuta olemasolevate asutuste ülesandeid nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/20061 kohaselt. Akrediteeritud asutustel on alates 1. jaanuarist 2014 pädevus oma ülesannete täitmiseks.

4.  Artikli 5 lõige 4 jõustub kohe pärast käesoleva määruse avaldamist.
Kui toetusesaajad on kohaldanud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 5 lõiget 5 intressi teenivat kontot kasutamata, ei loeta seda veaks ega eeskirjade eiramiseks.

1 ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa (uus)
Lisa käesoleva määruse artikli 199 kohase delegeeritud määruse kohta

Artikkel 5

Delegeeritud määrusega võib kindlaks määrata eeskirjad eelmaksetelt saadud intresside raamatupidamisarvestuse kohta.

Artikkel 8

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarveaasta assigneeringuid.

Artikkel 9

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju assigneeringute tühistamise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kohta.

Artikkel 16

Delegeeritud määrusega või kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad euro ja muude vääringute vahelist vahetuskurssi.

Artikkel 18

Delegeeritud määrusega võib kehtestada sihtotstarbeliste välis- ja sisetulude eelarvesse kandmise struktuuri ja vastavate assigneeringute eraldamise ning määrata kindlaks liikmesriikide rahalise osaluse korra teadusprogrammides. Delegeeritud määrus võib ühtlasi täiendada käesolevat määrust seoses liikmesriikidele ülemäärase eelarvepuudujäägi tõttu kehtestatud sanktsioonidest saadud tulu ja sihtotstarbelise tuluga, mis laekub EFTA riikide osalemisest teatud Euroopa Liidu programmides.

Artikkel 19

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju Euroopa Liidule tehtud annetuste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 20

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad tagastatavate maksude kontosid.

Artikkel 22

Delegeeritud määrusega võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad muude institutsioonide kui komisjoni tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamist ja assigneeringute ümberpaigutamise taotluste põhjendamist.

Artikkel 23

Delegeeritud määrusega võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad komisjoni oma eelarvejao piires tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamist ja assigneeringute ümberpaigutamise taotluste põhjendamist.

Artikkel 25

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad taotlusi ümberpaigutuste tegemiseks hädaabireservist.

Artikkel 26

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelnevat vahehindamist ja järelhindamist.

Artikkel 27

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad finantsselgitusele esitatavaid nõudeid.

Artikkel 30

Delegeeritud määrusega võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad eelarve esialgset avaldamist.

Artikkel 31

Delegeeritud määrusega võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad teabe avaldamiseks kaudse eelarve täitmise käigus eraldatud rahaliste vahendite saajate kohta.

Artikkel 34

Delegeeritud määrusega võib kindlaks määrata üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad finantsplaneeringut.

Artikkel 38

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad paranduseelarve projekte.

Artikkel 41

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve klassifikatsiooni.

Artikkel 46

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve esitusviisi, sealhulgas tegelike kulude kindlaksmääramist viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud, eelarve selgitusi ja ametikohtade loetelu.

Artikkel 50

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve täitmist usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ja teavet isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil.

Artikkel 51

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad alusakti ja artiklis 51 loetletud erandeid.

Artikkel 55

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve täitmise meetodeid, kaasa arvatud otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine, täitevasutustele delegeeritud volituste kasutamine, erisätted kaudsele haldamisele ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ja avalik-õiguslike asutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike asutuste määramine.

Artikkel 56

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, sealhulgas valdkondlikke eeskirju tingimuste kohta, mille korral võib maksed liikmesriikidele peatada, registrit asutustest, kes vastutavad valdkondlike eeskirjade kohase haldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimistegevuse eest, parimate tavade edendamise meetmeid ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse loomist.

Artikkel 57

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kaudset eelarve täitmist koostöös teiste üksuste ja isikutega kui liikmesriigid, sealhulgas eelarve täitmise ülesandeid delegeerivate kokkulepete sisu, tingimuste loomist eelarve kaudsel täitmisel, kui komisjoni süsteemid, eeskirjad ja menetlused on samaväärsed muude kui liikmesriikide üksuste ja isikute süsteemide, eeskirjade ja menetlustega, Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnitust ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse loomist.

Artikkel 58

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kaudse eelarve täitmise kohaste eeskirjade ja menetluste eelhindamist.

Artikkel 61

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad finantsjuhtimises osalejate õigusi ja kohustusi.

Artikkel 63

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eel- ja järelkontrolle, tõendavate dokumentide säilitamist, kutsenorme, volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusetust, teabe edastamist peaarvepidajale ja aruandeid läbirääkimistega menetluste kohta.

Artikkel 65

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad peaarvepidaja volitusi ja ülesandeid, sealhulgas peaarvepidaja ametisse nimetamist ja tema töösuhte lõppemist, arvamust raamatupidamisarvestuse süsteemide ja inventeerimissüsteemide, sularahahalduse ja pangakontode haldamise, kontode allkirjade, kontode saldode haldamise, ümberpaigutamiste ja ümberarvestustoimingute, makseviiside, juriidiliste isikute toimikute ja tõendavate dokumentide säilitamise kohta.

Artikkel 66

Delegeeritud määrusega võidakse kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kohalike üksuste kontode haldamiseks volitatud isikud.

Artikkel 67

Delegeeritud määrusega võidakse kehtestada avansikontode tingimused ja ka välistegevuse eeskirjad, sealhulgas avansikontode haldajate valimine, avansikontode vahenditega varustamine ning eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate teostatud kontrollimised.

Artikkel 69

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikonto haldaja vastutust ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral.

Artikkel 70

Delegeeritud määrusega võidakse kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes, mis sisaldab juhiste kinnitamist ja finantsrikkumiste uurimise toimkonna ülesandeid.

Artikkel 71

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja vastutust muude ametialaste käitumisreeglite rikkumise korral.

Artikkel 72

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad avansikontode haldajate vastutust muude ametialaste käitumisreeglite rikkumise korral.

Artikkel 75

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad saadaolevate summade eelarvestust ja saadaolevate summade kindlaksmääramist, kaasa arvatud menetlust ja tõendavaid dokumente ning viivist.

Artikkel 76

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad sissenõudekorralduse koostamist.

Artikkel 77

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju sissenõudmise viisi kohta, mis hõlmab sissenõudmist tasaarvestamise teel, sissenõudemenetlust, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult, lisaaega maksmiseks, rahatrahvide ja muude trahvide sissenõudmist, sissenõudmisest loobumist ja kindlaksmääratud saadaoleva summa tühistamist.

Artikkel 77 b

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju komisjoni tehtavate finantskorrektsioonide kriteeriumite ja menetluste rakendamiseks.

Artikkel 78

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad aegumistähtaega.

Artikkel 80

Delegeeritud määrusega võib kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad trahvidest, rahalistest karistustest ja kogunenud intressist tulenevaid summasid.

Artikkel 81

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad rahastamisotsust.

Artikkel 82

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kohustuste liike, üldiste kulukohustuste kinnitamist, ühe isiku allkirja ja esialgsete kulukohustustega kaetud halduskulusid.

Artikkel 83

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju eelarvelise kulukohustuse ja juriidilise kohustuse, sealhulgas individuaalsete kulukohustuste registreerimise kohta.

Artikkel 84

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eri kohustuste suhtes kohaldatavad kontrolle.

Artikkel 85

Delegeeritud määrusega võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kulude tõendamist, sealhulgas personalikulude maksmiseks kinnitamist, vahemaksete või lõppmaksete kinnitamist hangete ja toetuste korral, mille õigsus on tõendatud eel- ja vahemaksete tegemiseks, ning märkeid „kuulub maksmisele” ja „õigsus tõendatud”.

Artikkel 86

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju kulude kinnitamise kohta, sealhulgas maksekorralduste kohustuslike andmete kindlaksmääramise ja maksekorralduste kontrollimise kohta eelarvevahendite käsutaja poolt.

Artikkel 87

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad maksete liike ja tõendavaid dokumente.

Artikkel 89

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad maksmise tähtaegu.

Artikkel 90

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad toimingute elektroonilist haldamist.

Artikkel 92

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad siseaudiitori ametisse nimetamist.

Artikkel 93

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad siseaudiitori volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 94

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad siseaudiitori sõltumatust ja vastutust.

Artikkel 95

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eri hankelepinguid, sealhulgas raamlepinguid ja erilepinguid.

Artikkel 97

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad lepingute ja teadete avaldamise nõudeid.

Artikkel 98

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankemenetluse liike, ühiseid hankeid liikmesriikidega ja madala maksumusega lepinguid.

Artikkel 99

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankedokumentide sisu, sealhulgas võimalust ja tingimusi hinna läbivaatamiseks ja tehnilisi kirjeldusi.

Artikkel 100

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise kriteeriume. Selles võidakse kindlaks määrata, millised tõendid võidakse lugeda rahuldavaks, et näidata, et kõrvalejätmise olukorda ei ole. Ühtlasi võidakse kõrvalejätmise olukorra puhul määrusega kehtestada kõrvalejätmise kestus.

Artikkel 101

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankemenetluse suhtes kohaldatavaid kõrvalejätmise kriteeriumeid. Selles võidakse kindlaks määrata, millised tõendid võidakse lugeda rahuldavaks, et näidata, et kõrvalejätmise olukorda ei ole. Ühtlasi võidakse kõrvalejätmise olukorra puhul määrusega kehtestada kõrvalejätmise kestus.

Artikkel 102

Delegeeritud määrusega võib kindlaks määrata üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevat keskandmebaasi.

Artikkel 103

Delegeeritud määrusega võidakse kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad eri haldus- ja rahalisi karistusi pakkujatele või kandidaatidele, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu, toime pannud rikkumisi või pettusi või oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi.

Artikkel 104

Delegeeritud määrusega võib kindlaks määrata valikukriteeriumid ja lepingu sõlmimise kriteeriumid. Sellega võidakse ühtlasi määrata kindlaks dokumendid, mis tõendavad majandus-, ja finantssuutlikkust, ning tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamine. Delegeeritud määrus võib sisaldada ka üksikasjalikke eeskirju elektrooniliste oksjonite ja ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kohta.

Artikkel 105

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad pakkumuste esitamist. Sellega võidakse kehtestada tähtajad pakkumuste ja osalemistaotluste vastuvõtmiseks, pakkumuskutse dokumentidega tutvumiseks lubatud aeg ning tähtajad kiireloomulistel juhtudel. Selles võidakse määrata kindlaks ka eri kommunikatsioonimeetodid. Ühtlasi võidakse sellega kehtestada eeskirjad võimaliku pakkumustagatise, pakkumuste avamise, osalemistaotluste ja pakkumuste ning osalemistaotluste hindamiskomisjoni kohta.

Artikkel 106

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Sellega võidakse määrata kindlaks lubatud sidepidamine hankijate ja pakkujate vahel lepingu sõlmimise ajal, miinimumnõuded hindamisprotokollile ja minimaalsed üksikasjad hankija tehtud otsuse kohta.

Artikkel 107

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad lepingu sõlmimise otsust, pakkujate teavitamist ja lepingule alla kirjutamist ning selle täitmist.

Artikkel 108

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad pakkujate teavitamist, sealhulgas hankemenetluse tühistamise osas.

Artikkel 109

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad töövõtjatelt nõutavaid tagatisi.

Artikkel 110

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju lepingu peatamise kohta vigade, rikkumiste ja pettuse esinemise korral.

Artikkel 111

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankija ülesandeid, sealhulgas nõuetekohase taseme kindlaksmääramist piirmäärade arvutamiseks.

Artikkel 112

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju kohaldatavate piirmäärade, eraldi lepingute ja lepingute osadeks jagamise ning teatavate lepingute maksumuse määramise kohta.

Artikkel 113

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad hankemenetluses osalemist ja tõendeid lepingutele juurdepääsu kohta.

Artikkel 114

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise korra kohta.

Artikkel 115

Delegeeritud määrusega võib üksikasjalikumalt täpsustada toetuste ulatust ja sisu ning see võib sisaldada eeskirju otsuse tegemiseks selle kohta, kas toetuslepinguid või toetuse andmise otsuseid kasutada. Delegeeritud määrus võib ühtlasi sisaldada üksikasju partnerluse raamlepingute kasutamise kohta.

Artikkel 116

Delegeeritud määrusega võib määrata kindlaks eeskirjad toetuse eri vormide jaoks.

Artikkel 117

Delegeeritud määrusega võib täiendada toetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid, sealhulgas kasumi taotlemist keelavaid eeskirju ja kaasrahastamise põhimõtet.

Artikkel 117 a

Delegeeritud määrus võib sisaldada täiendavaid täpsustusi rahastamiskõlblike kulude kohta.

Artikkel 118

Delegeeritud määrusega võib määrata kindlaks nõuded iga-aastasele tööprogrammile, toetustaotluste esitamise kutsete sisule, toetustaotluste esitamise kutsete eranditele, taotlejatele antavale teabele ja toetuse andmise otsuse avaldamisele.

Artikkel 119

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad toetuste mittekumuleerumise põhimõtet.

Artikkel 120

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad tagasiulatuvaid toetusi.

Artikkel 122

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad toetustaotluste esitamise korda, tõendeid selle kohta, et kõrvalejätmise olukorda ei ole, taotlejaid, kes ei ole juriidilised isikud, juriidilisi isikuid, kes esinevad ühe taotlejana, haldus- ja rahalisi karistusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja väga madala maksumusega toetusi.

Artikkel 123

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kvalifitseerimise kriteeriumeid ja hindamiskriteeriumeid.

Artikkel 124

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad toetuste hindamist ja andmist ning taotlejate teavitamist.

Artikkel 125

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelmaksetagatist.

Artikkel 126

Delegeeritud määrusega võib täpsustada toetuste maksmise ja järelevalve eeskirju, sealhulgas tõendavaid dokumente ning toetuste peatamist ja vähendamist käsitlevaid eeskirju.

Artikkel 126 a

Delegeeritud määrusega võib kehtestada akrediteeritud asutuste ja komisjoni poolsed andmete säilitamise tähtajad.

Artikkel 126 c

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju selgituskomiteede pädevuse ja koosseisu kohta.

Artikkel 127

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad rakenduslepinguid ja kolmandatele isikutele toetuse andmist.

Artikkel 133

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannet.

Artikkel 135

Delegeeritud määrusega võib täpsustada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid, sealhulgas jätkuvuseelduse põhimõtet, konservatiivsuse põhimõtet, koostamise järjepidevuse põhimõtet, võrreldava teabe põhimõtet, olulisuse ja summeerimise põhimõtet, brutopõhimõtet ja sisu ülimuslikkuse põhimõtet, ning tõendavaid dokumente käsitlevaid eeskirju.

Artikkel 136

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad finantsaruandeid, sealhulgas tulemiaruandeid, rahavoogude aruandeid, finantsaruannete lisasid ja selgitavaid märkusi.

Artikkel 137

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve täitmise aruannete sisu.

Artikkel 139

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad raamatupidamisaruannete heakskiitmist, sealhulgas lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitamist.

Artikkel 142

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarve raamatupidamisarvestuse korraldust, sealhulgas arvutisüsteemide kasutamist.

Artikkel 145

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad raamatupidamiskirjeid. Ühtlasi võib see sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad arvestusraamatuid, proovibilanssi, raamatupidamisarvestuse täpsustusi, kontoraamatusse kirjendamist ja raamatupidamisarvestuse kontrollimist.

Artikkel 147

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju eelarve raamatupidamisarvestuse pidamise ja sisu kohta.

Artikkel 148

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad vara inventarinimestikku ja vara edasimüügi ning võõrandamise menetlust, sealhulgas esinduste inventarinimestike eeskirju.

Artikkel 173

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad teadusuuringute toimingute liike.

Artikkel 175

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad Teadusuuringute Ühiskeskust.

Artikkel 176

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad meetmeid, mida võib rahastada välistegevuse all.

Artikkel 178

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad välistegevuse usaldusfonde.

Artikkel 179

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad välismeetmete rakendamist kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 180

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad välismeetmete rakendamist käsitlevaid lepinguid üksustega, sealhulgas erilaenude ja pangakontode eeskirju.

Artikkel 181

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju välistegevuse valdkonna hangete kohta.

Artikkel 182

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju hankemenetluses osalemise eeskirjade kohta.

Artikkel 183

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju välistegevuse täieliku rahastamise ja rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 184

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju kaudse eelarve täitmise raames kohaldatavad toetuste andmise menetluste kohta.

Artikkel 187

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad Euroopa ametite kohaldamisala ja institutsioonidepoolset delegeerimist Euroopa ametitesse.

Artikkel 188

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad Euroopa ametite assigneeringuid, sealhulgas peaarvepidaja teatud ülesannete delegeerimist, sularahahaldust ja pangakontosid.

Artikkel 191

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja volituste delegeerimist institutsioonidevahelise ameti direktorile.

Artikkel 193

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikku eeskirju haldusassigneeringute ja üüritagatiste kohaldamisala kohta.

Artikkel 195

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad konkreetseid haldusassigneeringuid, sealhulgas hooneid ja ettemakseid institutsioonide töötajatele.

Artikkel 196

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad väliseksperte.

Artikkel 197

Delegeeritud määrus võib sisaldada üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad üleminekusätteid, sealhulgas tagatiskontode likvideerimist ning piirmäärade ja summade ajakohastamist.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks tagasi (A7-0325/2011).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika