Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0164(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0271/2011

Esitatud tekstid :

A7-0271/2011

Arutelud :

PV 26/10/2011 - 16
CRE 26/10/2011 - 16

Hääletused :

PV 27/10/2011 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0469

Vastuvõetud tekstid
PDF 206kWORD 56k
Neljapäev, 27. oktoober 2011 - Strasbourg
Miinimumnõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus ***I
P7_TA(2011)0469A7-0271/2011
Resolutsioon
 Tekst
 Lisa

Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv miinimumnõuete kohta, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus, ja antava kaitse sisu kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2009)0551 – C7-0250/2009 – 2009/0164(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2009)0551);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikli 63 esimese lõigu punkti 1 alapunkti c, punkti 2 alapunkti a ja punkti 3 alapunkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0250/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (COM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 78 lõike 2 punkte a ja b;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. aprilli 2010. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. juuli 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2);

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 2. veebruari 2010. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0271/2011),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud liikmesriikide ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

(1) ELT C 18, 19.1.2011, lk 80.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud)
P7_TC1-COD(2009)0164

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/95/EL) lõplikule kujule.)


LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

„Institutsioonid tunnistavad, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse ”peab olema selge ja täpne(1), et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist.

Sellega seoses tervitavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikide ja komisjoni ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta.

Sellest tulenevalt, kui vajadus selliste dokumentide edastamise järele ja selle proportsionaalsus on õigustatud kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta, nõustuvad institutsioonid lisama asjaomasesse direktiivi järgmise põhjenduse:"

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni [kuupäev] ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

"

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. novembriks 2013 aruande kahe selgitavaid dokumente käsitleva ühise poliitilise deklaratsiooni rakendamise kohta.

Institutsioonid kohustuvad kohaldama neid põhimõtteid alates 1. novembrist 2011 uutele ja töös olevatele direktiivide ettepanekutele, välja arvatud nendele, mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu on juba kokkuleppele jõudnud.

Liikmesriikide ja komisjoni ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiiv ”saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele„.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu õiguse tõhus rakendamine on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamise eeltingimus ning et kuigi vastutus sellise rakendamise eest on põhiliselt liikmesriikidel, on see ühist huvi pakkuv küsimus, sest selle eesmärk on muu hulgas võrdsete tingimuste loomine kõigis liikmesriikides.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu direktiivide korrektne ja õigeaegne ülevõtmine on õiguslik kohustus. Nad märgivad, et komisjonile antakse aluslepingutega ülesanne kontrollida Euroopa Kohtu järelevalve all liidu õiguse kohaldamist ning jagavad ühist seisukohta, et ülevõtmismeetmetest teavitamine peaks hõlbustama komisjonil seda ülesannet täita.

Sellega seoses tunnistavad liikmesriigid, et nende poolt komisjonile antav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne” ja „selles peab olema üheselt ära näidatud, millised on need õigus- ja haldusnormid” või muud siseriikliku õiguse sätted, ning samuti, kui see on asjakohane, siseriiklike kohtute kohtupraktika, mille kohaselt liikmesriigid leiavad, et nad on täitnud direktiiviga kehtestatud nõuded(2).

Kui komisjon leiab, et liidu direktiivide ülevõtmist käsitleva teabe kvaliteedi parandamiseks on vaja dokumente, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel, põhjendab komisjon vastavaid ettepanekuid esitades iga üksikjuhtumi puhul eraldi vajadust selliste dokumentide järele ja nende esitamise proportsionaalsust, võttes eelkõige ja asjakohaselt arvesse direktiivi ja selle ülevõtmise keerukust, samuti võimalikku täiendavat halduskoormust.

Põhjendatud juhtudel kohustuvad liikmesriigid lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevatele teadetele ühe või mitu selgitavat dokumenti, mis võidakse esitada vastavustabelite või muude sama eesmärgiga dokumentide kujul.

(1) Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C–427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.”
(2) Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C–427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika