Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (2010/2307(INI))

P7_TA(2011)0230 A7-0169/2011

Euroopa Parlament

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist” (KOM(2010)0296);

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (KOM(2010)0477);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”(1);

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(2);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad üleeuroopalise hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilist raamistikku (ET 2020)(3);

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta ja pädevuste kohta, mis toetavad elukestvat õpet ja algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”(4);

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia kohta, eelkõige selles osas, mis toetab haridustaseme parandamise peamisi eesmärke;

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi algatuse „Noorte liikuvus” kohta(5), milles tunnistatakse ühtsema valdkondadevahelise lähenemisviisi tähtsust reageerimiseks noorte ees seisvatele väljakutsetele;

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuari 2011. aasta arvamust(6) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2011. aasta arvamust(7) algatuse „Noorte liikuvus” kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0169/2011),

A.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia kontekstis on noorte teadmistel ja oskustel keskne tähtsus aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamisel;

B.  arvestades, et „Noorte liikuvuse” kui ELi 2020. aasta strateegia ühe keskse algatusega tahetakse olemasolevate üleeuroopaliste programmide tulemuslikuma kasutamise teel suurendada Euroopas kõrghariduse atraktiivsust ja kõigi tasandite hariduse ja koolituse üldist kvaliteeti ning õppijate ja töötajate liikuvust;

C.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia kohaselt peab 2020. aastaks kõigil Euroopa noortel olema võimalus läbida osa oma haridusteest teistes liikmesriikides;

D.  arvestades, et noortel on keskne roll ELi 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamisel, milleks on tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning võitlus vaesuse vastu;

E.  arvestades, et algatus „Noorte liikuvus” tugevdab olemasolevat ELi noorsoostrateegiat (KOM(2009)0200), andes noortele tööks ja eluks vajalikud teadmised, oskused ja pädevuse;

F.  arvestades, et kriis tabas noori eriti rängalt ja noorte tööpuuduse määr ELis on üle 20% (kaks korda suurem kui täiskasvanute puhul) ja mõnes liikmesriigis üle 40%;

G.  arvestades, et noorte ligikaudu 21%-line töötus on üks Euroopa kõige teravamaid probleeme;

H.  arvestades, et majanduskriisi tõttu kärbivad liikmesriigid investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis mõjutab otseselt noorte tulevikuväljavaateid, samas kui Euroopa ees seisavad soovitud majanduskasvu saavutamisel üha suuremad demograafilised probleemid;

I.  arvestades, et kehvast haridusest tulenev majanduslik kahju on märksa suurem finantskriisi põhjustatud kahjudest;

J.  arvestades, et kriis näitas ilmekalt meie majanduse ja ühiskonna reformimise vajadust ning reformide aluseks olevate kvaliteetsete kutseharidus- ja koolitussüsteemide elulist tähtsust selleks, et Euroopa suudaks tänaste ja homsete probleemidega paremini toime tulla;

K.  arvestades, et ülikoolidesse tehtavate riiklike investeeringute jätkuva vähenemise ning sellest tingitud õppemaksude tõusu ja/või sotsiaaltoetuste ja stipendiumide vähenemise tõttu lahkub üha enam üliõpilasi ülikoolisüsteemist ning et see suurendab sotsiaalset lõhet;

L.  arvestades, et inimkapital on strateegiline töövahend meie ühiskondade eduka sotsiaalse ja majandusarengu tagamiseks;

M.  arvestades, et Europassi andmete kohaselt väljendab üha suurem hulk noori soovi hariduse või kutsetööga seotud eesmärkidel Euroopa Liidus ringi reisida;

N.  arvestades, et haridus on noorte loovuse ja uuenduspotentsiaali väljaarendamise alus, ning et haridus annab inimesele vahendid intellektuaalseks arenguks, tööturule sisenemiseks, enda kui isiksuse arendamiseks ning sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmiseks;

O.  arvestades, et uuringute andmetel aitab liikuvus tekitada Euroopa kodakondsuse tunnet ja kaasata inimesi demokraatlikesse protsessidesse;

P.  arvestades, et liikuvusprogrammid peaksid üliõpilaste kõrval olema kättesaadavad ka vähe kvalifitseeritud noortele, kuna see võib parandada nende võimalusi tööturul;

Q.  arvestades, et liikuvusprogrammid peavad olema kättesaadavad kõigile noortele, sõltumata nende valitud haridusteest;

R.  arvestades, et välismaale tööle ja õppima minna saavate noorte arv, eriti ELi programmide raames, ei kasva piisavalt kiiresti;

S.  arvestades, et Bologna protsessi esimesel kümnendil esines palju raskusi selle Euroopa kõrghariduse väljaarendamisega seotud eesmärkide täitmisel;

T.  arvestades, et varase koolist väljalangemise juhtude vähendamine on tähtis nii noorte sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vältimiseks kui ka nende tööturule pääsu parandamiseks ja lihtsustamiseks;

U.  arvestades, et üld- ja kutseharidusest tööellu üleminek on noorte jaoks suur probleem;

V.  arvestades, et vabatahtlik töö on oluline võimalus mitteformaalse hariduse ja vabahariduse kaudu pädevuste omandamiseks, sotsiaalse vastutuse võtmiseks, Euroopa integratsiooni tähtsuse teadvustamiseks ja seeläbi paljudes valdkondades aktiivse Euroopa kodanikuna tegutsemiseks, ning et seda võimalust tuleks väärtustada, eriti Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames;

W.  arvestades, et peamiselt noorteorganisatsioonid on need, kes pakuvad formaalset haridust täiendavat mitteformaalset haridust, mis on väga oluline noortele teadmiste ja pädevuste andmisel, et neist saaksid aktiivsed kodanikud ja et neil oleks lihtsam tööturule pääseda; arvestades, et sellega aitavad noorteorganisatsioonid täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärke;

X.  arvestades, et noorte ja mitmesuguste neid esindavate noorteorganisatsioonide kaasamine otsustusprotsessi on noorte peremehetunde kasvatamisel keskse tähtsusega ning tagab nende ideede aktiivse kasutamise noorsoostrateegia edasiarendamisel;

Y.  arvestades, et algatuse „Noorte liikuvus” üks põhieesmärke on tugevdada eurooplaste ühtekuuluvust ja muuta kodanikud teadlikuks oma Euroopa identiteedist,

Üldised märkused ja rahaline toetus

1.  tervitab algatust „Noorte liikuvus” kui poliitilist algatust, mis toetab olemasolevaid noorte haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogramme ning ergutab liikmesriike püüdma täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärke;

2.  rõhutab, et „Noorte liikuvus” innustab kõrgharidusasutusi tõstma oma standardeid tänu tihedamale koostööle kogu maailma haridusasutustega, ja juhib tähelepanu sellele, et selles suhtes võib olla eriti kasulik koostöö USA haridusasutustega;

3.  juhib tähelepanu sellele, et investeerimine haridusse on säästva majanduskasvu ja arengu seisukohalt kahtlemata ülioluline ning et isegi majanduskriisi ajal ei tohiks noorte ja hariduse rahastamist käsitleda kui tänaseid kulusid, vaid pigem kui investeeringut Euroopa tulevikku;

4.   rõhutab, et kõigi noorsooalgatuste eesmärk peab olema suunata noori nii, et nad integreeruksid edukalt ühiskonda, ja valmistada neid pidevalt ette tuleviku-Euroopaks, mis tähendab neile ka võimalusi osaleda sotsiaalses tegevuses ja aidata ühiskonda kujundada, ning kõigile noortele kooli-, kõrg- ja mitteformaalse hariduse, kutseõppe, koolituse ja täienduskoolituse võimaldamist, mis on suunatud kaasaegse, konkurentsivõimelise, kaasava ja jätkusuutliku ühiskonna nõudmiste täitmisele, et kergendada noorte pääsu tööturule;

5.  rõhutab, et kriis ei tohi olla hariduskulutuste vähendamise põhjuseks, kuna noorte kõrgem haridustase on vajalik kriisi mõjudest ülesaamiseks;

6.  taunib asjaolu, et komisjoni andmetel on ELi 2020. aasta strateegia hariduseesmärkide täitmise edendamiseks koostatud liikmesriikide riiklikud kavad ebapiisavad;

7.  tunnistab, et üks kõrghariduse eesmärk peab olema üliõpilaste tööalase konkurentsivõime tagamine, kuid rõhutab, et kõrgharidus peab ergutama ka noorte loovust ja uuenduslikkust ning soodustama nende intellektuaalset ja sotsiaalset arengut;

8.  tunnistab, et algatuse „Noorte liikuvus” edu sõltub suurel määral algatuse peamiste meetmete rakendamisest liikmesriikides; palub seetõttu komisjonil selle rakendamise käigus hoolega jälgida ja analüüsida algatuse olulisi elemente, et aidata liikmesriike ja tagada nende tegevuse parem kooskõlastamine;

9.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru „Noorte liikuvuse” peamiste meetmete tulemuslikkusest ja liikmesriikides saavutatust;

10.  nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid algataksid hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistikus intensiivse struktureeritud dialoogi haridusküsimustes, et täiel määral kaasata noorteorganisatsioone ja teisi sidusrühmi hariduslike meetmete elluviimisse, rakendada koostöös noortega algatuse „Noorte liikuvus” järelmeetmeid, arutada noortele suunatud meetmeid ja prioriteete ning suurendada noorte osa neid puudutavate küsimuste otsustamisel;

11.  kutsub komisjoni üles uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku raames jätkuvalt suurendama investeeringuid liikuvusse ja sellistesse noorsooprogrammidesse nagu elukestva õppe programmid (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), Marie Curie, Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” nende praegusel kujul, samuti Euroopa vabatahtlikku teenistusse; nõuab nende programmide tulemuslikumat edendamist ja sihtrühmade paremat teavitamist programmide pakutavatest võimalustest; nõuab, et jätkuvalt investeeritaks koostöösse praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikidega ja esitataks ettepanek liikuvus- ja noorsooprogrammide järgmise põlvkonna kohta, mis on kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega;

12.  rõhutab, et ükski noor, kellel on eri põhjustel olnud haridusteel probleeme, ei tohi tööelu jaoks kaduma minna, vaid sellistele noortele tuleb osutada sihipärast toetust; juhib tähelepanu sellele, et hariduse kättesaadavus ei tohi sõltuda nooruki vanemate sotsiaalsest või rahalisest olukorrast; rõhutab horisontaalse liikuvuse tähtsust kõigil haridustasanditel, nii üldhariduses kui ka kutseõppes;

13.   rõhutab, et tuleks suurendada liikuvuse atraktiivsust ning et rahaline toetus peaks olema ulatuslik ja piisav ning keskenduma eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele; kordab, et see seisukoht peaks kajastuma ka järgmises finantsperspektiivis; nõuab Leonardo programmi jaoks eraldatava eelarvesumma suurendamist, et edendada liikuvust väljaõppe ajal;

14.   rõhutab, et eesmärk anda kõigile võimalus läbida osa oma haridus- ja koolitusteest välismaal eeldab ambitsioonikat rahastamist; on seisukohal, et haridus ja koolitus peavad olema Euroopa Liidu prioriteediks ja et see eesmärk peaks kajastuma järgmises finantsperspektiivis;

15.   nõuab liikuvuse edendamisele suunatud haridusprogrammide pikendamist 2013. aasta järgsele ajale ning palub komisjonil tulevaste raamprogrammide koostamisel suurendada selliste programmide rahastamist;

16.  palub Euroopa Liidul kasutada liidu rahastamisvahendeid noorte abistamiseks, kasutades paremini ära Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi;

17.  palub liikmesriikidel suurendada investeeringuid iga tasandi haridusse ja koolitusse, riiklikul tasandil rahaliselt toetada ELi liikuvusprogramme ja tagada või tõsta hariduse üldist kvaliteeti;

18.  on veendunud, et programm „Aktiivsed noored” on noorte osalemise jaoks Euroopas väga oluline ja et seda programmi tuleks tugevdada ja jätkata; kutsub seepärast komisjoni üles säilitama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Aktiivsed noored” eraldi programmina;

19.  rõhutab algatuse „Noorte liikuvus” tähtsust, kuna see aitab oluliselt noori ühiskonda kaasata, ning palub komisjonil ära kasutada programmist „Aktiivsed noored” saadud oskusteavet;

20.  õhutab liikmesriike võtma eesmärgiks teadmusmahuka majanduse jaoks vajaliku miinimumina investeerida kõrgharidusse vähemalt 2% SKPst, nagu soovitab komisjon iga-aastases majanduskasvu ja tööhõive analüüsis;

21.  juhib tähelepanu paindlike ja samaaegse töötamisega ühildatavate haridusprogrammide tähtsusele;

Noored ja liikuvus

22.  nõuab noorte aktiivset kaasamist ELi programmide kõigil etappidel, nende väljatöötamisest kuni rakendamiseni;

23.  rõhutab noorte aktiivse kaasamise tähtsust mitte ainult tööturul ja majanduses, vaid ka Euroopa tuleviku kujundamisel; palub komisjonil esitada noorte osalemist käsitlev roheline raamat;

24.   nõustub seisukohaga, et meetmeid tuleb võtta varakult, et viia kooli varane poolelijätmine alla 10% piiri vastavalt ELi 2020. aasta strateegias kokkulepitule; on rahul komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb toetust liikmesriikide tegevusele koolist väljalangemise määra vähendamiseks;

25.  rõhutab vajadust järsult vähendada kooli varast poolelijätmist, mis teadaolevalt suurendab tulevikus tööelust ja ühiskonnast kõrvalejäämise riski; rõhutab, et nimetatud nähtusega tuleb tegeleda mitmetahuliselt ja kooskõlas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades hariduse ja koolituse edendamiseks võetavate sotsiaalsete meetmetega;

26.  arvestades asjaolu, et noorte liikuvus võib aidata toetada demokraatlikke protsesse, kutsub ELi institutsioone üles looma raamistikku, mis võimaldab Euroopa naabruspoliitika (ENP) riikide noortel osaleda „Noorte liikuvuse” algatuses, parandades sellega nii ELi liikmesriikide kui ENP riikide noorte õppimisvõimalusi;

27.  rõhutab, kui oluline on soodustada ka õpetajate, noorsoo- ja haridustöötajate liikuvust, kuivõrd nad võivad olla neid ümbritsevate noorte innustajateks;

28.  tunnustab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste olulist panust liikuvuse ergutamisel;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ja pakkuma tuge kõige enam ohustatud isikutele, väiksemate võimalustega noorte kategooriatele ja neile, kes otsivad „teistkordset võimalust” haridusteele naasmiseks;

30.  palub komisjonil koguda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil andmeid liikuvust tegelikkuses takistavate tegurite kohta ning võtta kõik vajalikud meetmed nende kõrvaldamiseks, et tagada kvaliteetne liikuvus, mis on kättesaadav kõigile kogu haridustee, sealhulgas kutseõppe ja -koolituse kestel; on seisukohal, et komisjoni ettepanek võtta kasutusele liikuvuse tulemustabel oleks selle eesmärgi täitmiseks väga kasulik;

31.  õhutab komisjoni tegema rohkem noorte liikuvuse alaseid algatusi, seda ka ELi lähipiirkondades;

32.  kutsub komisjoni võtma kiireid meetmeid, et ergutada liikuvust hariduse, tööhõive ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärgil;

33.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on võtta meetmeid, tagamaks et noored, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest tulijad oleksid oma haridustee igal etapil liikuvad, et neile tagataks välismaal viibimise ajal toetuste täielik ülekantavus ja et vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitustele tunnustataks kõigis liikmesriikides nende õppimisaegseid tulemusi ja kvalifikatsioone;

34.  tunnistab, et puuetega noored ja lapsi kasvatavad noored peavad saama täiendavat abi olemasolevatele liikuvuse programmidele juurdepääsemiseks, neist täieliku kasu saamiseks ning õppimise, töö ja eraelu ühitamiseks;

35.  tuletab meelde, et lisaks rahvusvahelisele liikuvusele tuleb toetada riigisisest rahvusvahelistumist ning õppuri koduülikoolist ja -riigist lähtuva rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomist; rõhutab geograafilise liikuvuse täiendusena noorte virtuaalse liikuvuse potentsiaali;

36.  rõhutab, kui tähtis on tunnustada igal viisil, sealhulgas mitteformaalse ja vabahariduse teel omandatud oskusi ja sellise õppe osa tähtsate oskuste ja pädevuste arendamisel, mis tagavad inimeste pääsu tööturule ja selle vajadustega kohanemise, ning nõuab selliselt saadud oskuste ja pädevuste võtmist liikuvuse tulemustabelisse;

37.  soovitab toetada projekte, mis hoiavad alal teadmiste ja oskuste põlvkonnalt põlvkonnale edasiandmist; juhib tähelepanu tulule, mida toob liikuvate rahvusvaheliste üliõpilaste oskuste ja kultuurilise kapitali ärakasutamine;

38.  kutsub komisjoni üles esitama mitteformaalse hariduse edendamise ja sellise hariduse pakkujate toetamise terviklikku strateegiat;

39.  rõhutab liikuvuse tähtsust Euroopa kodakondsuse tunde tugevdamisel, Euroopa kultuuri ja vastastikuse austuse euroopalike väärtuste tugevdamisel, noorte laialdasemal kaasamisel demokraatlikesse protsessidesse ja noortes euroopaliku mõõtme esiletoomisel;

40.  tuletab liikmesriikidele meelde vajadust õpetada lastele juba varakult ja laste alghariduse etapis lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt; juhib tähelepanu sellele, et võõrkeeleoskuseta inimesed ei suuda liikuvust realiseerida; juhib tähelepanu naaberriikide keelte õppimise tähtsusele;

41.   kutsub liikmesriike üles edendama õppimise ja tööhõivega seotud liikuvust järgmiste vahenditega: a) teadlikkuse tõstmine ja kõigile huvitatud noortele teabe kergesti kättesaadavaks tegemine; b) juba haridustee aletappidel liikuvusest tuleneva lisandväärtuse selgitamine; c) liikmesriikide vahel liikudes saavutatud õppetulemuste valideerimise tagamine; ja d) halduskoormuse vähendamine ja eri liikmesriikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö stimuleerimine;

42.   kutsub komisjoni üles soodustama õppimise ja tööhõivega seotud liikuvust järgmiselt: a) tugevdama selliseid ELi haridus- ja noorsooprogramme nagu Erasmus, Leonardo ja „Aktiivsed noored”; b) parandama selliste Euroopa vahendite kasutamist nagu Europass ning Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem; ning c) arendama juba uuritud uusi abivahendeid, näiteks programmi „Noorte liikuvus” veebisaiti, noorte liikuvuse kaarti, Euroopa kutseoskuste passi ja katseprojekti „Sinu esimene EURESi (Euroopa tööturuasutuste süsteem) töökoht”;

43.  tervitab algatuse „Noorte liikuvus” selliseid uusi põhitegevusi nagu ühtne keskne liikuvuse veebisait, juba olemasolevate noorte- ja üliõpilaskaartide tulemusi süvendav ja täiendav liikuvuse kaart ja Euroopa kutseoskuste pass, mis peaksid kujunema elukestva õppe internetikomplektiks ning mis kõik tõstavad olemasolevate kasulike liikuvusvahendite tõhusust; lisaks nõuab kõigi praeguste ja tulevaste programmide nähtavuse parandamist;

Euroopa kõrgharidus ja Bologna protsess

44.  rõhutab kõigi Bologna protsessi sidusrühmade vahelise uue, konstruktiivse dialoogi alustamise tähtsust, võttes protsessi edasise täiustamise huvides arvesse selle senist edu ja kogetud probleeme;

45.  kutsub komisjoni üles laiendama ülikoolide uuendamiskava fookust ja uuendama prioriteete, et toime tulla selliste uute ülesannetega nagu kõrghariduse sotsiaalne mõõde, üliõpilaskeskse õppe edendamine ja toetus liikmesriikide püüdlustele viia kõrgharidusega töötajate osakaal 40%ni;

46.  usub kindlalt, et ülikoolide on autonoomia vajalik, kuid rõhutab samas ülikoolide vastutust ühiskonna ees; kutsub liikmesriike investeerima kõrghariduse reformi ja uuendamisse;

47.  juhib tähelepanu vajadusele leida tasakaal ühelt poolt kõrgharidussüsteemide ning teiselt poolt majanduse ja ühiskonna üldiste vajaduste vahel ning siduda need omavahel sobivate õppekavade abil, mis annavad inimestele tulevikuühiskonnas ja -majanduses vajalikud oskused ja pädevused;

48.  kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke asutusi üles edendama ja tugevdama ülikoolide, kutseharidus- ja -koolituskeskuste ja erasektori vahelist koostööd, et tugevdada ülikoolide ja äriringkondade dialoogi ning tagada parem kooskõla teadmuskolmnurga kolme osa – teadusuuringute, hariduse ja uuendustegevuse vahel;

49.  rõhutab, kui olulised on teaduseuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad praegused teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamise programmid ning haridusmeetmete parem kooskõlastamine; on lisaks seisukohal, et piiriülesel koostööl on algatuse „Noorte liikuvus” õnnestumisel keskne tähtsus; seepärast kutsub sidusrühmi täielikult ära kasutada võimalusi, mida pakutakse ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgi all;

50.   toonitab paindlike haridusstruktuuride, näiteks avatud ülikoolide ja internetipõhiste täienduskoolituse võimaluste tähtsust, mis teevad kõigile noortel kättesaadavaks kõrgetasemelise haridusest ja tagavad, et nad ei jää sellest ilma ajakavadest või kaugustest tingitud põhjustel; on seisukohal, et noorte hilisema tööturule sisenemise ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise raskuste tõttu on ülitähtis luua sobivad eeldused töö ja õpingute ühitamiseks;

51.  soovitab ülikoolidel lähendada oma programme ja struktuure tööturu konkreetsetele vajadustele, arvestada õppekavade koostamisel ettevõtjate vajadustega ning kasutada uusi meetodeid koostööks avaliku sektori ja eraettevõtetega, toetades avaliku ja erasektori partnerluste loomist ja sponsorlust, ning toetades ja tugevdades noorte ettevõtlust;

52.  viitab vajadusele, et ülikoolid koostaksid programme üliõpilaste ettevõtluse stimuleerimiseks koolituskavade kaudu ning kontaktpunktide loomisega uuenduslike projektide toetamisest huvitatud rahandustegelastega;

53.   rõhutab, kui tähtis on edendada ettevõtlust, aidata noortel oma äri alustada ning edendada ja laiendada programmi Erasmus noortele ettevõtjatele; soovitab seepärast korraldada haridusasutustes ELi teabekampaania, mis hõlmaks ettevõtlust, stardikapitali, tegevust alustavate ettevõtete maksustamist ja jätkukoolituse toetamist;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon looks uuenduslike projektide andmebaasi, mis soodustab liikmesriikides või ülikoolides juba katsetatud projekte puudutavate heade tavade vahetamist, et aidata luua sidemeid ülikoolilõpetajate ja ettevõtjate vahel ning tagada lõpetajatele kohe pääs töömaailma;

55.  tunnistab eraettevõtete poolt üliõpilastele pakutavate õppetoetuste väärtuslikkust;

56.  soovitab komisjonil ülikoolide ülemaailmse edetabeli asemel juurutada teabepõhine süsteem Euroopa ülikoolide õppekavade kohta, milles võiks muu hulgas iga õppekava lõikes korrapäraselt edastada ka avalikku teavet üliõpilaste tööalase konkurentsivõime ja liikuvusvõimaluste kohta;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik vajaliku Euroopa teadusruumi lõplikuks väljaarendamiseks, toetades rohkem noorte teadlaste liikuvust, selleks et edendada Euroopa teadusuuringute tipptaset;

58.  on seisukohal, et liikmesriigid peavad tagama stipendiumisüsteemi, mis tagaks noortele juurdepääsu kõrgharidusele võrdsetel tingimustel, püüaks vältida igasugust ebavõrdsuse taastootmist ning paneks erilist rõhku kõrgharidusele;

Kutseharidus ja-koolitus

59.  kutsub liikmesriike üles kaasajastama kutseharidust ja -koolitust ning suurendama selle atraktiivsust ja kvaliteeti, et seda saaks paremini kohandada muutuva tööturu praeguste ja tulevaste vajadustega, kuna 2020. aastaks vajatakse uusi, diplomi alusel kvalifitseeritavaid teadmisi ja oskusi, mida kõik liikmesriigid peaksid vastastikku tunnustama; sellega seoses rõhutab duaalsete haridussüsteemide suurt edu asjaomastes liikmesriikides;

60.  rõhutab, et haridussüsteemi ja kutsekoolituse kohandamine tulevikus tööturul nõutavatele oskustele vastavaks on üks peamisi lahendusi võitluses noorte tööpuudusega, ning seepärast peab üleminek koolist, kutseõppest ja -koolitusest või kõrgkoolist tööturule olema paremini ette valmistatud ja toimuma kohe pärast kooli või väljaõpet; on seisukohal, et tuleb toetada koostöö parandamist haridusasutuste, noorteorganisatsioonide, erinevate tööturu sektorite ja tööandjate vahel, näiteks võiksid eri valdkondade spetsialistid anda loenguid või seminare, et tutvustada õppuritele nende tulevast tööd;

61.  rõhutab seepärast Euroopa noortegarantii algatuse tulemusliku rakendamise ja selle aktiivse tööturule sisenemise vahendiks muutmise suurt tähtsust; rõhutab, et liikmesriigid ei ole siiani võtnud mingeid veenvaid kohustusi Euroopa noortegarantii algatuse rakendamiseks, ning palub neil seda kiiresti teha;

62.   on seisukohal, et liikuvus uute kutseoskuste omandamiseks on kindel vahend noorte kutseoskuste ja pädevuste, isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse parandamiseks; on seisukohal, et seepärast tuleb toetada kõigi noorte vabatahtlikku liikuvust koolituse, kutseõppe, täiendõppe ja kõrghariduse eesmärgil, sõltumata nende rahalisest seisust, sotsiaalsest ja etnilisest taustast, hariduse või koolituse liigist ning nende puuetest, terviseprobleemidest või geograafilisest asukohast, ning neid tuleks toetada pidevalt kättesaadava professionaalse suunamise ja nõustamisega;

63.   rõhutab, et liikuvus ei tohi kaasa tuua sotsiaalse kaitse normide leevendamist vastuvõtjariigis; rõhutab ELis omandatud kooli-, kutsekooli- ja kõrgkoolidiplomite ning täienduskoolitusel omandatud kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise mõju liikuvuse suurenemisele;

64.   nõuab kutseharidussfääri Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (ECVET), Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ja Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi (ECTS) nõuetekohast rakendamist; väidab selgelt, et vastastikune tunnustamine peab toimuma 12 kuu jooksul pärast kvalifikatsiooni omandamist; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamenti tuleb liikuvuse näitajate abil regulaarselt teavitada;

65.  rõhutab kutsehariduse ja -koolituse, sealhulgas tööpraktika alase liikuvuse toetamist ja edasist soodustamist, pakkudes kutseõppureile ja praktikantidele vastavat teavet, tagades neile välismaal viibimise ajal nõustamise ja juhendamise ja korraldades nende vastuvõttu; rõhutab eriti, kui oluline on luua partnerlussuhteid koolituskeskuste ja ettevõtjate ühendustega, et tagada kvaliteetsed liikuvusvõimalused ja muuta need õpingute lahutamatuks osaks;

66.  rõhutab raskusi, mis ilmnevad kõrghariduse omandamisel kutsehariduse pinnalt, ning rõhutab, et õppeasutused peavad end kohandama sellise ülemineku kergendamiseks;

67.  rõhutab, et noortele teadmiste ja oskuste andmise kaudu võivad kutseharidus ja -koolitus ning kõrg- ja rakenduskõrgharidus tõsta noorte motivatsiooni ja optimismi ning aidata kasvatada nende enesehinnangut;

Üleminek koolist ja väljaõppelt tööturule

68.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada vabatahtlikku tööd selliste meetmetega nagu vabatahtliku töö jaoks kindla õigusliku staatuse kehtestamine ning selle tunnustamine tööstaažina, muutes nõnda selle noorte ja eriti töötute noorte jaoks arvestatavaks valikuvõimaluseks;

69.  rõhutab eriti, et noorte sujuv sisenemine tööturule sõltub peamiselt kutseõppe- ja -koolitusasutuste ja ülikoolide (ning nende õppekavade) moderniseerimisest, et tagada õppe kvaliteet ja kohaldada õppeprogramme tööturu vajadustega;

70.  rõhutab, et tähtis on muuta ülikooliprogrammide ajakava paindlikumaks üliõpilaste jaoks, kes on juba tööle läinud ja tahavad samal ajal õppida;

71.   rõhutab, et juba töötavatele noortele tuleb teha kättesaadavaks kutseharidus ja -koolitus, võimaldades neil omandada oskusi juba töötades; et elukestvat ja jätkuõpet ja professionaalset arengut tuleb toetada esimesest töökohast alates ning liikmesriikidelt tuleb tungivalt nõuda edasiõppimise alase nõustamise sõltumatute süsteemide loomist, tagamaks edasiõppimise muutumine elunormiks;

72.   rõhutab, et kõiki elukutseid ja kutsealasid haarav kvaliteetne hariduslik ja ametialane esmaväljaõpe suurendab noorte tööhõivevõimalusi ning tagab ettevõtetele kvalifitseeritud töötajad; palub liikmesriikidel sellise hariduse ja koolituse andmiseks luua asjakohased järelevalveasutused;

73.  toetab kindalt ELi eesmärki anda 40%-le noortest kolmanda taseme või samaväärne (st kõrg- ja kutse-)haridus);

74.  rõhutab noortele mõeldud juhendmaterjalide tähtsust, millest on abi haridus- ja ametialaste valikute langetamisel alates algkoolist kuni hariduse ja koolituse kõrgemate tasanditeni, et valmistada noori paremini ette tõrgeteta üleminekuks aktiivsesse tööellu; arvab, et tuleb võtta meetmeid noorte koduse ja sotsiaalse keskkonna ning kooli rolli tugevdamiseks nende suunamisel elukutse valimisel ja töö leidmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks on kutsevalikul ja tööle asumisel sageli vaja ka individuaalset tuge;

75.  kutsub kolmanda tasandi õppeasutusi võtma vajadusel õppekavadesse kvaliteetset ja korralikult tasustatud kutsepraktikat, et aidata noortel valmistuda tööeluks ning eelkõige aidata neil leida kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd; juhib tähelepanu sellele, et niisugune kutsepraktika ei tohi asendada „päris” töökohti ning peab samas pakkuma piisavat tasu ja sotisaalkaitset, ning rõhutab vajadust, et tööturg sellist kutsepraktikat tunnustaks; palub liikmesriikidel välja töötada poliitika, mis soodustaks noorte töölevõtmist;

76.  kutsub komisjoni üles edendama Euroopa tasandil algatusi, millega tunnustatakse mõningate liikmesriikide eeskujul kutsepraktikat kui tööhõivet sotsiaalse turvalisuse tagamiseks;

77.  usub, et on väga oluline toetada noortele suunatud erasektori algatusi, mille eesmärk on toetada töökohtade loomist ja sotsiaalset kaasamist;

78.  viitab vajadusele kasutada Euroopa ajalugu ja Euroopa kultuuri Euroopa integratsiooni süvendamise esmaste vahenditena;

79.  usub, et kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võivad aidata suurendada noorte võimalusi leida rahuldust pakkuv töö, mis omakorda suurendab noorte kindlustunnet tuleviku suhtes, ergutab nende loomingulisust ja aitab nii suurendada ühiskonna jõukust;

80.   tunnustab kohalike ja piirkondlike asutuste rolli koolituse ja liikuvuse valdkonnas; on seisukohal, et nende pädevust ja kogemusi tuleks käsitleda ELi tegevust täiendavana; rõhutab, et EL peaks oma eesmärkide saavutamiseks töötama välja partnerlusel põhineva lähenemisviisi, eeskätt seoses kohalike ja piirkondlike asutustega;

Noorte tööhõive olukord

81.   rõhutab, et noorte tööhõive olukord sõltub üldisest majanduspoliitikast; nõuab liikmesriikidelt tungivalt liikumist investeeringute ja töökohtade loomise suunas; juhib tähelepanu sellele, et kokkuhoiumeetmed, näiteks eelarvekärped haridussüsteemis ja töökohtade loomisel ei aita noori ning võivad pikemas perspektiivis olla ühiskonnale ja majandusele kahjulikud;

82.   rõhutab, et selliste tööpuuduse vähendamiseks mõeldud kesksete algatuste vahel nagu algatused „Noorte liikuvus” ja „Uued oskused uute töökohtade jaoks” tuleb luua tihedad sidemed; on seisukohal, et tööturu osapooled, ettevõtjate esindajad, kohalikud ja piirkondlikud asutused ja noorteorganisatsioonid tuleks kaasata noorte töötuse vähendamise jätkusuutliku strateegia väljatöötamisse, mille raames tuleb kogu ELis vastavalt ELi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule vastastikku ametlikult tunnustada ja sertifitseerida omandatud kutseoskusi, olgu need siis omandatud formaalse, mitteformaalse või vabahariduse teel;

83.   rõhutab, et finants- ja majanduskriisi tulemusena on noorte töötus – mille põhjuseks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ei pea palga ja muude tööjõukulude suurust, töötajate õigust juhtimisprotsessis osaleda ega sotsiaalse kaitse norme – muutunud kogu ELis suureks probleemiks, ning ei EL ega ka liikmesriigid ei ole seni suutnud sellele piisavalt reageerida; rõhutab, et töötus noores eas asetab üksikisikud pikas perspektiivis suurde vaesuse ohtu; rõhutab vajadust kvaliteetsete töökohtade järele, et hoida ära noorte sattumine töötavate vaeste kategooriasse;

84.   rõhutab, et kutsepraktika- ja töölepingud peaksid tagama kõigile sotsiaalsed õigused lepingu esimesest päevast alates; lükkab tagasi kõik ettepanekud sellest põhimõttest kõrvale kalduda; rõhutab, et lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu ei tohi lühendada, kollektiivlepingute ja kohustuslike õigusnormide nõudeid tuleb kohaldada tavaliste töötajatega võrdselt, ning osalemisõigused ja ühinemisvabadus peavad piiranguteta kehtima alates esimesest tööpäevast;

85.   nõuab subsidiaarsuse põhimõtet järgivat ELi eeskirjade raamistikku, millega kehtestatakse õigused ja kaitse ebatüüpiliste ja ebakindlate töösuhete korral;

86.   rõhutab, et noored peavad olema kaitstud diskrimineerimise eest töökohal, eriti diskrimineerimise eest vanuse ja töökogemuse alusel, ja selleks on vaja tulemuslikult rakendada direktiivi 2000/78/EÜ; nõuab, et kõik liikmesriigid koostaksid riikliku strateegia noorte töötuse probleemi lahendamiseks;

87.   rõhutab, et noorte peamine vajadus on sõltumatus ning tervishoiu ja inimväärse, mõistliku hinnaga eluaseme kättesaadavus koos koolitus-, töö ja enesearendamisvõimalustega; palub seepärast liikmesriikidel kaotada vanuseline diskrimineerimine seoses sotsiaalhoolekande skeemide kättesaadavusega;

88.   kinnitab tähtsust, mida noorte töötuse vähendamisel omavad täpsed ja kontrollitavad ning piisavate rahaliste vahenditega tagatud eesmärgid ELi 2020. aasta strateegia ja koondsuuniste rakendamisel; rõhutab seepärast, et liikmesriigid peaksid oma riiklikes reformikavades võtma kohustuseks suurendada 15–25 aasta vanuste noorte tööhõive määra 2014. aastaks 10%-le ja suurendama mitteõppivate noorte tööhõive määra 2020. aastaks 75%-ni;

89.   märgib, et kuna umbes 35%-l kõigist 2020. aastaks loodavatest töökohtadest vajatakse kõrgkvalifikatsiooni ning kohanemis- ja innovatsioonivõimet, tuleb pingutada, et tõsta kõrgkoolidiplomi või samaväärse kvalifikatsiooniga 30–34 aasta vanuste isikute osakaal vähemalt 40%-le;

90.   tunnistab, et koondsuuniste rakendamine on liikmesriikide ülesanne, samas kui komisjon peaks avatud kooskõlastamismeetodi abil toetama ja jälgima tegevust riiklikul tasandil; on seisukohal, et komisjon peaks teostama järelevalvet algatuses nimetatud sihtrühmade ja näitajate üle ning mõõtma algatuse rakendamise ajal selle edenemist selgete näitajate toel;

91.   on seisukohal, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et pakkuda noortele nende potentsiaali rakendamiseks võimalikult palju teavet, valikuid ja koolitust, on aga kindel, et seda saavad kõige paremini teha igas liikmesriigis kohalikul tasandil töötavad inimesed;

92.   on seisukohal, et tuleks edasi arendada kvaliteetseid karjääri- ja kutsealase nõustamise teenuseid; rõhutab, kui tähtis on kaasata tööturu osapooled nende teenuste kavandamisse, korraldamisse, osutamisse ja rahastamisse, et tagada tööturu asjakohasus ja tõhusus;

93.   rõhutab, kuivõrd tähtis ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspektist on aidata noortel teha mõistlikke elukutsevalikuid, võttes arvesse nii riikliku kui ka Euroopa tööturu vajadusi, ning märgib, et selliste algatustega võiksid kaasneda lähetused töökogemuste saamiseks;

94.  on seisukohal, et elukutse valik on endiselt väga soospetsiifiline ja et see asjaolu võimendab soolist ebavõrdsust; rõhutab, et sellel on mõju nii naiste töötusele kui ka vaesusele; rõhutab, et selline soopõhine diskrimineerimine tuleb kaotada;

95.   toonitab, et tuleb võtta meetmeid, et anda terviklik ülevaade haridus- ja koolitusvõimalustest ning edasistest karjäärivalikutest, näiteks võrdõiguslikkuse nõunike abiga, ning et tuleb püüda tüdrukutes juba varakult äratada huvi eriti matemaatika, informaatika, loodusteaduste ja tehnika erialade ning professionaalse arengu seisukohast strateegilise tähtsusega valdkondade vastu ja neid selles toetada, samas tuleks toetada poiste huvi õpetamise, hoolekande ja sotsiaalsete erialade vastu;

96.   rõhutab, et tulevast oskustööliste nappust arvestades tuleb tüdrukute ja naiste potentsiaali tugevdada erimeetmetega, sealhulgas eriti konkreetsete toetusprogrammidega tüdrukute ettevalmistamiseks teaduse ja tehnika valdkonna elukutseteks;

97.   väljendab heameelt Euroopa Investeerimispanga (EIP) senisest suurema osa üle üliõpilaste jaoks rahastamiskavade koostamisel ning noorte toetamisel oma äri alustamisel; arvab, et EIP võiks teha veelgi enam, näiteks valikuliselt investeerida liikmesriikide kõrge lisandväärtusega sektoritesse ja eelkõige ettevõtetesse, mis kõige rohkem püüavad võtta tööle noori ja anda neile kvaliteetset väljaõpet;

98.   rõhutab, et noori, kellel on elus kehvem stardipositsioon – eriti neid, kes ei tööta, ei õpi ega saa väljaõpet – tuleb toetada või isegi juhendada, et välja selgitada nende individuaalsed vajadused ja keskenduda nende tööturule toomisele ja neile kvaliteetsete töökohtade võimaldamisele;

99.   on seisukohal, et riiklikult rahastatud koolituskohad ja standardne koolitusabi süsteem võib olla tulemuslik vahend eriti ebasoodsas olukorras olevate noorte tööturule integreerimiseks;

100.  rõhutab siiski, et väga tähtis on esmakordne tuleks tööturule ja et kõigi integratsioonimeetmete eesmärk peaks olema edendada juba varast pääsu tavatööturule, täiendades seda üksikisikute vajadustele keskendunud tugimeetmetega;

101.  rõhutab vaeste noorte välismaal viibimisega seotud raskusi rahaliste ja keeleliste piirangute ning mõnel juhul diskrimineerimise tõttu; on veendunud, et rahaline toetus tuleks eelkõige suunata kõige ebasoodsamas olukorras olijate vajaduste rahuldamisele;

102.  rõhutab, kui tähtis on luua tööhõivevõimalusi puuetega noorte jaoks, kehtestades nende jaoks kohandatud õppekavasid, ja toetada sellele olulisele noortekategooriale tööhõivetoetuste andmist, et aidata neil rohkem ühiskonda integreeruda ja oma potentsiaali realiseerida;

103.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama teavitamiskampaaniaid puuetega noorte haridus- ja koolitusvõimaluste kohta, mille näiteks on Euroopa Puuetega Isikute Foorumi ja üliõpilaste vahetusprogrammi Erasmus raames käivitatud projekt Exchange Ability;

104.  rõhutab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) tööprogramm aastateks 2009–2012 hõlmab eriprojekti „Puuete või terviseprobleemidega noorte aktiivne kaasamine”, ja viitab olulisele rollile, mida omavad kutsehariduskeskused, mis pakuvad sotsiaal- ja kutseoskuste alast väljaõpet puuetega noortele ja hooldusasutustes üles kasvanud isikutele; nõuab, et vajaduse korral toetataks selliste kutsehariduskeskuste arendamist ja kasutamist;

105.  rõhutab vajadust võtta meetmeid, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil täielikult välja selgitada, milline on nende noorte olukord, kes ei tööta, ei õpi ega saa kutseõpet; palub komisjonil koostöös liikmesriikidega välja selgitada noorte marginaliseerumise põhjused ning soovitada, kuidas neid ühiskonda tagasi tuua ja kuidas probleemi lahendada, täites lähema kümnendi jooksul asjaomased eesmärgid, mis seonduvad Euroopa töötajate tööalase ja üldise konkurentsivõimega ning koolist väljalangejate arvu vähendamisega;

106.  rõhutab, et kutsepraktika on sobiv abinõu õigete karjäärivalikute tegemiseks kõigil elukutse valiku etappidel, ning juhib taas tähelepanu vajadusele kehtestada kutsepraktika miinimumnõuded näiteks seoses sissetuleku ja sotsiaalsete õigustega, kaasa arvatud sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse korraldus, et parandada kutsepraktika kvaliteeti ja tagada selle hariduslik väärtus;

107.  kordab oma seisukohta, et praktika ei tohi asendada tegelikku tööd ja selle kestus peab olema rangelt piiratud; rõhutab, et tungivalt on vaja õiguslikult siduvat, kõiki hariduse ja koolituse vorme hõlmavat Euroopa kutsepraktika kvaliteediraamistikku, et vältida praktikantide ärakasutamist, ning et komisjon peaks esitama tegevuskava koos ajakavaga, mis näitaks, kuidas seda kvaliteediraamistikku rakendada;

108.  tunneb heameelt tööhõivealast liikuvust edendava algatuse „Sinu esimene EURESi töökoht” üle, mis tuleks tihedalt siduda Euroopa vabade töökohtade seirega, et töötajatel ja tööandjatel oleks põhjalik ja läbipaistev ülevaade ELi tööturust ja et vabad töökohad saaks võimalikult kiiresti täita pädevate inimestega; märgib siiski, et see ei tohi põhjustada ajude äravoolu teatavatest ELi piirkondadest;

109.  rõhutab, et sellised ELi kooskõlastatud aktiivsed tööturu meetmed nagu riiklikult rahastatud noorte tööprogrammid ning uute alaliste, heade ja korralikult tasustatud töökohtade ja uute ettevõtete loomine on hädavajalikud tegurid noorte töötuse probleemi edukaks lahendamiseks ja kaasava majanduskasvu toetamiseks, samuti on seda ettevõtluskultuuri edendamine koolides, uute algatuste stimuleerimine, tehniline abi ettevõtluse alustamisel, haldustoimingute lihtsustamine ametlike toimingute kiirendamiseks, kohalikud teenustevõrgustikud haldamise hõlbustamiseks, sidemed ülikoolide ja teaduskeskustega toodete ja tootmisprotsesside alase uuendustegevuse edendamiseks, vabatahtliku töö tunnustamine erialase töökogemusena ja ettevõtluse edendamine;

110.  rõhutab mitteformaalse ja vabahariduse ja vastava õppe ning vabatahtliku töö tähtsust noorte arengu jaoks; rõhutab, et omandatud oskused ei paku noortele mitte ainult võimalusi tööellu astumiseks, vaid võimaldavad ka olla ühiskonnas aktiivselt kaasatud ja oma elu eest ise vastutada;

111.  rõhutab, et algatuse „Noorte liikuvus” lõppeesmärk on peale Euroopa haridussüsteemide parandamise ja noorte tööalase konkurentsivõime tõstmise ka sellise sotsiaalse keskkonna loomine, kus iga noor saab realiseerida oma potentsiaali ja püüdlusi;

o
o   o

112.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0166. (2) ELT L 17, 22.1.2010, lk 43. (3) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (4) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2 ja lk 8. (5) ELT C 326, 3.12.2010, lk 9. (6) CdR 292/2010. (7) SOC/395.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon varases eas õppimise kohta Euroopa Liidus (2010/2159(INI))

P7_TA(2011)0231 A7-0099/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14;

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 3, 18 ja 29;

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada” (KOM(2011)0066);

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused” (KOM(2006)0481);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. jaanuari 2010. aasta arvamust teemal „Väikelaste hooldus ja haridus”(2);

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta(3);

–  võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi sisserändaja taustaga laste hariduse kohta(4);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(5);

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise ja koole käsitleva Euroopa koostöökava kohta(6);

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldusi;

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(7);

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus”(8);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0099/2011),

A.  arvestades, et laste õpe varases eas paneb aluse nende edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel;

B.  arvestades, et esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning arvestades, et sel ajal kujunevad tähtsad oskused, nagu näiteks keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused; arvestades, et selles vanuses pannakse alus lapse tulevasele haridusteele ja karjäärile;

C.  arvestades, et kogu ELis korraldatakse väikelaste haridust ja hooldust (ECEC) eri viisidel, kusjuures kvaliteeti määratletakse erinevalt vastavalt riigi ja piirkonna kultuuriväärtustele ja väikelapse mõiste tõlgendusele;

D.  arvestades, et vaese ja ebasoodsa tausta ning madala haridustaseme vahel on selge seos, ning arvestades, et kõige rohkem kasu saavad väikelaste haridus- ja hooldusteenustest just sellise taustaga pered; arvestades, et need ebasoodsas olukorras olevad rühmitused otsivad väiksema tõenäosusega võimalusi saada väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid, sest neil on probleeme teenuste kättesaadavuse ja taskukohasusega;

E.  arvestades, et väikelaste hooldusele ja haridusele pööratakse vähem tähelepanu ja investeeritakse vähem kui ühessegi teise haridusastmesse, vaatamata selgetele tõenditele, et sellesse valdkonda investeerimine toob kasu;

F.  arvestades, et väikelaste hoolduse ja hariduse eesmärke mõjutab tihti liiga palju tööturg ning keskendutakse liiga tugevalt vajadusele suurendada naiste arvu tööturul ning liiga vähe sellele, millised on lapse vajadused ning mis on tema huvides parim;

G.  arvestades, et paljudel perekondadel tekib suuri probleeme perekondlike kohustuste ja töökoormuse ühitamisel, seda eriti seoses praegu tööturul toimuvate muutustega, näiteks seoses töötajatele kohustuslikuks tehtava ebatraditsioonilise ja muutliku tööaja ning ebakindlate töösuhete hulga suurenemisega;

H.  arvestades, et vanemate ja laste heaolu ning väikelaste hooldusteenuste kvantitatiivse ja kvalitatiivse pakkumise vahel on otsene seos;

I.  arvestades, et lastehoidu on traditsiooniliselt peetud naiste loomulikuks tegevuseks, mistõttu on väikelaste hariduse ja hoolduse valdkonna töötajateks enamasti naised;

J.  arvestades, et töötajate kvalifikatsioon erineb suurel määral nii liikmesriigiti kui ka teenusepakkujate vahel, ning arvestades, et enamikus liikmesriikides ei esitata eelkooliteenuse pakkujatele nõuet võtta tööle vastava kvalifikatsiooniga töötajaid;

K.  I. arvestades, et ELi tasandil on väikelaste hariduse kohta tehtud väga vähe uurimistöid, mis võiksid olla aluseks väikelaste hoolduse ja hariduse alaste üleeuroopaliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele,

Lapsekeskne lähenemine

1.   kiidab heaks Barcelonas kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustes sätestatud eesmärgid: „lapsehooldusteenuste võimaldamine 2010. aastaks vähemalt 90% laste puhul, kes on vanuses 3 aastat kuni kohustuslik kooliiga ning vähemalt 33% laste puhul, kes on alla 3 aastat vanad”; väidab siiski, et nõukogu ja komisjon peavad need eesmärgid läbi vaatama ning neid uuendama, seades lapse vajadused ja huvid oma väikelaste hoolduse ja hariduse alaste meetmete keskmesse;

2.  tunnistab, et ei ole võimalik saavutada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on luua tööhõive tõstmise, koolist väljalangenute määra langetamise ning vaesuse vähendamise teel kaasav ühiskond, kui kõigile lastele ei võimaldata nende elus sobivat lähtepunkti;

3.  märgib, et lapsepõlve varased aastad on olulise tähtsusega kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu, afektiivse ja isikliku arengu ning keele omandamise seisukohalt ning panevad aluse ka elukestvale õppele; tunnistab, et väikelaste hariduse ja hooldusega toetatakse laste tervet vaimset ja füüsilist arengut, võimaldades neil saada tasakaalustatumaks inimeseks; soovitab seepärast liikmesriikidel kaaluda ühe kohustusliku lasteaia-aasta kehtestamist enne kooliminekut;

4.  rõhutab, et tervislike eluviiside varajane arendamine, nt tervislik toitumine ning piisav ja tasakaalustatud liikumine võib oluliselt mõjutada kehalist ja vaimset arengut ning olla üks põhitegur, mis tagab tervise kogu elu jooksul; hoiatab laste liiga varase intensiivse sportliku tegevuse eest, mille põhieesmärk on heade tulemuste saavutamine;

5.  juhib taas kord tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on teadmiste omandamine eelkoolieas, eriti keeleoskuse omandamisel ning mitmekeelsuse ja keelte paljususega seoses;

6.  toetab uuenduslike pedagoogiliste lähenemisviiside kasutust ja edendamist keeleõppes, eriti mitmekeelsetes lastesõimedes ja eelkooliasutustes, mis aitab saavutada 2002. aastal Barcelonas seatud eesmärke, mis hõlmavad piirkonna, vähemuste ja naaberriikide keelte õppimist;

7.  juhib tähelepanu vajadusele laiendada ja optimeerida haridusteenuseid (lastepäevakodusid), mis pakuvad lapsehoidu väljaspool lasteaedade tööaega;

8.  rõhutab, et lisaks kõigi laste õigusele saada haridus ja olla hoitud, peavad nad saama ka puhata, vaba aega veeta ja mängida;

Väikelaste hoolduse ja hariduse üldine võimaldamine

9.  märgib, et vastavalt nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustele tuleks haridusliku ebavõrdsuse teemat käsitleda kvaliteetse väikelaste hariduse ja sihttoetuse tagamisega ning kaasava hariduse edendamisega;

10.  tunnistab, et kuigi haavatavad rühmad võivad lisatoetusest rohkem kasu saada, peaks väikelaste hooldus ja haridus olema ideaalolukorras üldiselt kättesaadav kõigile vanematele ja lastele, sõltumata nende taustast või majanduslikust olukorrast;

11.  rõhutab, et puudega lapsed peaksid võimaluse korral osa võtma tavapärastest väikelaste haridus- ja hooldusteenustest ning neile tuleks vajadusel lisaks pakkuda spetsialisti abi;

12.  kutsub liikmesriike üles ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni õigeaegselt rakendama;

13.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid eelkooliealiste laste pedagoogikas võimaldama mitmekesiseid lähenemisviise ja vastavat praktikat;

Vanemate kaasamine

14.  rõhutab, et emad ja isad on võrdõiguslikud osalised väikelaste hoolduses ja hariduses; tunnistab, et väikelaste haridus- ja hooldusteenustes peaks olema võimalik täielikult osaleda nii töötajatel, vanematel kui ka võimaluse korral lastel endil;

15.  rõhutab, et piisavalt pikk vanemapuhkus ning tõhusa ja paindliku tööturupoliitika rakendamine on tõhusa väikelaste haridus- ja hoolduspoliitika olulised osad;

16.  kutsub liikmesriike üles investeerima vanemate haridusprogrammidesse ning vajaduse korral pakkuma abi vajavatele vanematele muid toetusvorme, nagu koduvisiidid; jääb seisukohale, et lisaks sellele tuleks lastepäevakodudes vanematele pakkuda tasuta, kergesti kättesaadavaid ja kohapealseid nõustamisvõimalusi;

17.  rõhutab, et kultuuriline tegevus rikastab lapsi ning seeläbi edendatakse kultuuridevahelist dialoogi ning arendatakse avatust ja sallivust; rõhutab sellega seoses veel kord, kui oluline on, et lasteaiakasvatajad korraldaksid kultuuridevahelisi üritusi laste ja nende vanematega;

18.  juhib tähelepanu sellele, et ikka veel on liikmesriike, kus ametliku elamisloata vanemate lastele ei võimaldata juurdepääsu väikelaste haridusele;

19.  kutsub liikmesriike üles võimaldama varjupaigataotlejate, põgenike, täiendava kaitse saajate või humanitaarsetel põhjustel riigis viibivate isikute lastele juurdepääsu väikelaste haridusele, et mitte vähendada nende võimalusi juba algusest peale;

Teenuste parem integreerimine

20.  ergutab liikmesriike integreerima väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid ning nende edasiarendamist ja sellega seotud tegevusi toetama ning tagama töö paremat kooskõlastamist ja koordineerimist väikelaste haridusmeetmete ja -programmidega tegelevate erinevate asutuste ja ministeeriumide vahel;

21.  kutsub liikmesriike üles võimaldama väikelaste haridusasutustele piisava autonoomia, et nad saaksid säilitada oma ainulaadsuse ja loomingulisuse laste heaolule keskendunud lahenduste otsimisel;

22.  rõhutab, kui tähtsad on uuenduslikud väikelaste haridus- ja hooldusteenused, mis on oma olemuselt kohalikud ning ühendavad kogukonna liikmeid tervishoiu-, sotsiaal- , kultuuri- ja haridusvaldkonnast ning muudest valdkondadest;

23.  kutsub liikmesriike üles koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulunduslike organisatsioonidega edendama ja rahastama meetmeid ja projekte, mille abil pakkuda ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade väikelastele haridust ja hoidu ning tegelda ka järelevalve ja hindamisega;

24.  märgib, et tuleb arvesse võtta perede erinevat elukorraldust ja sellest tulenevaid erinevaid vajadusi, ning ootab, et väikelaste haridus- ja hooldusteenused oleksid mitmekesised, paindlikud ja uuenduslikud;

25.  kutsub üles välja töötama Euroopa väikelaste haridus- ja hooldusteenuste raamistikku, milles järgitakse liikmesriikide kultuurilist mitmekesisust ning rõhutatakse ühiseid eesmärke ja väärtusi;

Majanduslik kasu

26.  rõhutab, et ebastabiilse majandusliku olukorra tõttu ei tohi lõpetada suurte investeeringute tegemist väikelaste haridusse; rõhutab, et liikmesriigid peaksid väikelaste haridus- ja hooldusteenusteks ette nägema piisavad rahalised vahendid;

27.  kordab, et on tõendeid, et väikelaste hooldusesse ja haridusse investeeritud vahendid toovad hiljem majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, milleks on näiteks tugevnenud tööjõu makstavad suuremad maksud ning väiksemad tulevased tervishoiukulud, madalam kuritegevuse tase ning antisotsiaalse käitumise väiksem esinemine; rõhutab, et ennetamine on mõjusam ja soodsam kui hilisem sekkumine;

28.  tunnistab, et kvaliteetne väikelaste haridus võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, vähendada ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste hariduspuudujääke ning nendest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust, mis mõjutab ühiskonda tervikuna; märgib, et erilises ohus on haavatavatest ühiskonnarühmadest pärinevad noored;

29.  rõhutab, et kõrge kvaliteediga väikelaste haridus- ja hooldusteenused on tugevale ja rohkete vaesusevastaste vahenditega heaoluühiskonnale täienduseks, mitte ei asenda seda; kutsub liikmesriike üles ühiskonnas leviva vaesusega võitlema;

Töötajad ja kvaliteetsed teenused

30.  rõhutab, et eelkooliiga on lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt kõige tähtsam etapp ning et eelkooliealiste lastega töötaval personalil peab seepärast olema vastav kvalifikatsioon; rõhutab, et lapse heaolu ja turvalisus on personali värbamisel kõige olulisem;

31.  juhib tähelepanu sellele, et varase sekkumise programmide positiivne mõju on pikaajaline ainult sel juhul, kui nendele programmidele järgneb kvaliteetne põhi- ja keskharidus;

32.  tunnistab, et väikelastega tegelevad kvalifitseeritud ning hea väljaõppega töötajad avaldavad väikelaste haridus- ja hooldusteenuste kvaliteedile kõige rohkem mõju, ning sellest lähtuvalt kutsub liikmesriike üles kutsestandardeid karmistama, kehtestades väikelaste hoolduse ja haridusega tegelevatele töötajatele tunnustatud kvalifikatsiooni omamise kohustuse; juhib tähelepanu sellele, et kvaliteeti võivad mõjutada ka muud tegurid, sh töötajate ja laste arvu suhe, rühmade suurus ja õppekavad;

33.  tunnistab, et väikelaste hariduse ja hooldusega seotud pedagoogide ning põhikooliõpetajate vahel peaks õppemeetodite järjepidevuse tagamiseks toimuma tihedam suhtlus ja meetodite vahetus;

34.  kutsub liikmesriike üles töötama väikelaste haridus- ja hooldusteenuste kvaliteedi parandamiseks välja mehhanismid osutatud teenuste hindamiseks ja kvaliteedistandardite järgimise tagamiseks;

35.  nõuab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel võetaks arvesse hariduse kvaliteeti ning õpitulemusi; kutsub liikmesriike üles tagama täienduskoolitusi neile, kes töötavad väikelaste hariduse ja hoolduse valdkonnas, et parandada ja ajakohastada nende erioskusi;

36.  ergutab liikmesriike tagama, et kogu kvalifitseeritud tööjõule väikelaste hoolduse ja hariduse valdkonnas makstakse ideaalolukorras palka, mis vastab algkooliõpetaja palgale;

37.  kutsub liikmesriike üles tegelema lapsehoolduse ühele soole koondumise probleemiga, rakendades meetmeid, mis suurendavad väikelaste hariduse ja hoolduse alastel kursustel osalevate meeste arvu;

Parimate tavade uurimine ja vahetus

38.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi antud teema kohta on olemas empiirilisi andmeid (Rahvuslik väikelaste hariduse assotsiatsioon, UNICEF, International Early Years Education Journal, OECD jm), on endiselt vajaka põhjalikest teadmistest selle kohta, kuidas väikelapsed hariduse omandamise käigus arenevad; nõuab, et terves ELis tehtaks rohkem uurimis- ja teadustööd ning et nende tulemusi vahetataks kogu ELis, võttes arvesse liikmesriikide kultuurilist mitmekesisust;

39.  tunneb kahetsust, et ei kasutata piisavalt ELi struktuurifonde ning selliseid programme nagu Comenius, mis võimaldavad haridustöötajatel osaleda üleeuroopalistes vahetusprogrammides; kutsub liikmesriike üles tõstma väikelaste hoolduse ja hariduse valdkonna töötajate hulgas teadlikkust sellistest süsteemidest ja fondidest;

40.  tunneb heameelt selle üle, et väikelaste haridust ja hoidu puudutava teatise kohaselt kavatseb komisjon edendada avatud koordinatsiooni meetodi abil parimate meetmete ja heade tavade kindlakstegemist ja vahetamist;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45. (2) ELT C 339, 14.12.2010, lk 1. (3) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2. (4) ELT C 301, 11.12.2009, lk 5. (5) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (6) ELT C 319, 13.12.2008, lk 20. (7) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 12. (8) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 59.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon ELi ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepingu kohta

P7_TA(2011)0232 RC-B7-0193/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 208 ja 218;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni;

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1801/2006 Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta(1);

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni visiiti Mauritaaniasse 2010. aasta novembris;

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepingu pikendamise läbirääkimiste kohta (O-000038/2011 – B7-0018/2011);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5;

A.  arvestades, et Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. juulil 2012 ning komisjon kavatseb alustada läbirääkimisi selle pikendamiseks, milleks ta on saanud nõukogult nõuetekohaseid volitused;

B.  arvestades, et Mauritaaniaga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu alusel saab Mauritaania nelja aasta jooksul 305 miljonit eurot rahalist hüvitist, mis tähendab, et see on Mauritaania kõige olulisem rahvusvaheline leping, sest ELi maksed ja litsentsitasud moodustavad umbes ühe kolmandiku riigi kogusissetulekust;

C.  arvestades, et Mauritaania kalandussektor on Mauritaania majandusele erakordselt oluline, sest see annab 10% SKPst ja 35–50% Mauritaania ekspordist ning 29% riigieelarve tuludest;

D.  arvestades, et Mauritaania on Aafrika üks kõige vaesematest riikidest, mis on liigitatud suurtes võlgades olevaks vaeseks riigiks, riik on majanduslikult sõltuv välisabist ja seda iseloomustab märkimisväärne poliitiline ebastabiilsus;

E.  arvestades, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla;

F.  arvestades, et oma viimase visiidi ajal Mauritaaniasse ei õnnestunud kalanduskomisjonil saada selgeid vastuseid mitmetele tähtsatele küsimustele riigi kalanduspoliitika kohta, sealhulgas kalavarude olukorra ja Mauritaania ning muude riikide laevastike kalapüügi ulatuse kohta;

G.  arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 61 ja 62 kohaselt tuleb kalavarusid majandada viisil, mis aitab säilitada püütavate liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis tagab asjakohastest keskkonna- ja majandusteguritest tuleneva optimaalse saagikuse;

H.  arvestades, et kalandusalane partnerlusleping on toonud kaasa mõne liigi ja eriti kaheksajala ülepüügi ja on seetõttu vähendanud Mauritaania kalurite püügivõimalusi ja andnud ELi tööstuslikule kalapüügile konkurentsieelise, kuna ELi laevade jaoks kehtivad subsideeritud juurdepääsutasud;

I.  arvestades, uues protokollis kehtestatavate kalapüügivõimaluste läbirääkimistel tuleb kindlasti arvesse võtta Mauritaania suhteid kolmandate riikidega, kes samuti püüavad kala Mauritaania majandusvööndis kahepoolsete või eralepingute alusel;

J.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 218 on sätestatud selged tingimused, mille alusel tuleb parlament kaasata kalanduslepinguid käsitlevate otsuste vastuvõtmisse ning millega on põhjendatud parlamendi soov protsessis osaleda, esitades prioriteedid seoses uute protokollidega, mille üle peetakse uuesti läbirääkimisi;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe II lisa punktiga 1.2 on reguleeritud konfidentsiaalse teabe edastamine komisjonilt parlamendile ja selle käsitlemine seoses parlamendi õiguste ja pädevuste teostamisega; arvestades, et need kaks institutsiooni peavad tegutsevad kooskõlas vastastikuse siira koostöö kohustustega ning täieliku vastastikuse usalduse vaimus, täites rangelt asjaomaseid aluslepingu sätteid,

L.  arvestades, et Mauritaania kalandussektori nõrga arengu tõttu, sealhulgas suurte lossimissadamate puudumise tõttu Nouadhiboust väljaspool, ei saa riik lisaväärtust, mida ta saaks, kui ta ise kasutaks oma kalandusressursse (kaasa arvatud töötlemine ja müük);

M.  arvestades, et Mauritaania kalandussektori toetusmeetmeid ei ole rahuldavalt kasutatud järgmistes valdkondades: väikesemahulise traditsioonilise rannapüügi ja kalandustööstuse ajakohastamine ja arendamine, sadamate infrastruktuuri arendamine ja saagi lossimistingimuste parandamine, akvakultuuriprojektide arendamine ning merel toimuva kontrollimise ja järelevalve parandamine,

1.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle, kuid rõhutab, et seda tuleks pikendada ainult juhul, kui see on vastastikku kasulik, seda on asjakohaselt muudetud ja seda kohaldatakse nõuetekohaselt;

2.  tunneb heameelt komisjoni ettepanekus sisalduva inimõiguste klausli üle;

3.  nõuab, et ELi lipu all sõitvatele laevadele läbirääkimiste alusel kalastamisõiguse andmine Mauritaania vetes peab igal juhul põhinema ülemääraste varude põhimõttel, mida on kirjeldatud ÜRO mereõiguse konventsioonis; rõhutab, et eelkõige tuleb rangelt hinnata kõiki kalavarusid, mille püüdmiseks taotletakse luba või mida ELi laevastik saab tõenäoliselt kaaspüügina; rõhutab, et ELile antud püügiload peavad olema vastavuses ressurssidega, mida Mauritaania kalalaevastik püüda ei suuda; rõhutab, et kui püügikoguseid tuleb vähendada, tuleb seda kõigepealt teha kolmandate riikide puhul (EL ja teised), kelle laevastikud põhjustavad kõige suuremat keskkonnakahju;

4.  nõuab tungivalt usaldusväärsete andmete esitamist kalapüügivõimaluste ja kolmandate riikide püütud koguste kohta Mauritaania vetes, et kindlaks teha võimalikud üle jäävad kalavarud; usub, et muude Lääne-Aafrika riikidega jagatavate kalavarude ja Mauritaanias kalastamise loa ulatus tuleb läbi rääkida, pidades silmas kalapüüki muudes riikides;

5.  võtab sügava murega teadmiseks järelhindamise andmed, et enamik Mauritaania kalaliikidest on täielikult välja püütud või üle püütud, ja võtab teadmiseks soovituse nende liikide püügikoguste vähendamiseks; on seisukohal, et ühine teaduskomitee peaks saama piisavalt vahendeid oma töö tegemiseks; soovitab komisjonil arutada Mauritaaniaga kalanduse pikaajalise majandamiskava väljatöötamist, millesse oleks lisatud kõik Mauritaania asutuste jagatud püügikogused nii oma riigi kui kolmandate riikide laevastikele ja laevastike võimaliku ülepüügi mahtude kaotamine;

6.  on veendunud, et kogu asjakohane teaduslik informatsioon, sealhulgas ühise teaduskomitee aruanded, ELi laevastiku püügiandmed ja rikkumiste eest määratud karistused, tuleks edastada parlamendile ja need peaksid olema avalikkusele kättesaadavad;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon kutsuks Mauritaania ametivõime üles andma tagatisi seoses kontrollmeetmete tõlgendamisega; kordab eriti, et ELi laevad on varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS) ja see peab olema laeva asukoha kindlakstegemise vahend; rõhutab, et ligikaudne visuaalne hinnang laeva kauguse kohta rannikust tuleks keelata, kuna see on osutunud ebausaldusväärseks ja laevastiku jaoks õiguslikult ebakindlaks; rõhutab, et alternatiivse süsteemi osas tuleks eelnevalt vastastikku kokku leppida; on seisukohal, et asukohasignaalid tuleks edastada otse Mauritaania asutustele reaalajas; usub ka seda, et protokollis tuleks sedastada, et kui laeva VMS lakkab töötamast, peab laev süsteemi parandama kahe nädala jooksul või tema kalastamisluba peatatakse, kuni süsteem on parandatud;

8.  väljendab muret ELi laevade ebaseadusliku peatamise pärast Mauritaania ametivõimude poolt, mille puhul on tegemist korduva probleemiga; peab küsitavaks, kas Mauritaania ametivõimud järgivad protokolli II lisa VI peatükki, eelkõige selle lõiget 3, mis käsitleb laevade peatamisel rakendatavat korda;

9.  palub komisjonil pidada samaaegselt läbirääkimisi eri laevakategooriate kalapüügivõimaluste ning konkreetsetel juhtudel kohaldatavate tehniliste meetmete üle, et vältida alakasutust ja olukordi, kus kalapüük on tehniliste meetmete tõttu võimatu, kuna see toob kaasa tulude olulise vähenemise; soovitab tungivalt komisjonil tagada, et kalandusalase partnerluslepingu alusel kalastamine toimub samade säästvusnõuete järgi nagu kalastamine ELi vetes, sealhulgas selektiivsusnõuded; kutsub komisjoni üles alustama Mauritaaniaga dialoogi, et aidata sellel riigil arendada edasi vastutustundlikku kalanduspoliitikat, mis täidaks kalavarude kaitse nõuded ja mille eesmärgiks oleks kalavarude majandusliku arengu soodustamine;

10.  kutsub komisjoni üles tagama kinnipidamise ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhendist, eriti seoses soovitusega anda rannalähedase püügiga tegelevatele ettevõtetele eesõigus kalavarudele Mauritaania vetes;

11.  ergutab Mauritaaniat ratifitseerima asjakohaseid rahvusvahelisi kalastusalaseid õigusakte, nagu sadamariikide lepingut ja ÜRO kalavarude kokkulepet;

12.  on veendunud, et ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalandusalaste lepingute sõlmimisele peaks asjaomastes riikides eelnema ulatuslik arutelu, millesse on kaasatud avalikkus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riikide parlamendid ja millega edendatakse suuremat demokraatiat ja läbipaistvust;

13.  on seisukohal, et Mauritaania vete kalavarudele juurdepääsu eest makstav hüvitis tuleb eraldada selgelt Mauritaania mitmeaastasele kalandusprogrammile antavast finantstoetusest, et kalastusvõimaluste vähenemine ei tooks kaasa mitmeaastasele programmile antava ELi toetuse vähenemise;

14.  usub lisaks sellele, et Mauritaania mitmeaastasele kalandusprogrammile antav finantstoetus peab vastama Mauritaania vajadusele arendada säästvat kalandust, eelkõige majandamist (teadusuuringud, kontroll, sidusrühmade osalusvahendid, infrastruktuurid jne), nagu on sätestatud ELi ja Mauritaania koostöö- ning arenguraamistikus; kordab, et kalandusalase lepingu alusel antav rahaline toetus peaks toetama ja tugevdama ELi arengukoostöö eesmärke seoses ELi seaduslike kohustuste täitmisega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208, et tagada arengupoliitika sidusus;

15.  on seisukohal, et tuleb läbi viia põhjalik ja üksikasjalik hindamine, et välja selgitada põhjused, miks arengukoostöö eesmärke ja Mauritaania kalandussektori eri toetusmeetmetega seotud eesmärke ei ole piisavalt täidetud; rõhutab, et selles hindamises peavad osalema Mauritaania asutused;

16.  on veendunud, et kalandusalane partnerlusleping peab sisaldama tõhusaid jälgimismehhanisme, mis tagaksid, et arengu toetamiseks ette nähtud vahendeid – eelkõige vahendeid infrastruktuuride parandamiseks kalandussektoris – kasutatakse asjakohaselt;

17.  tunneb heameelt kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni soovi üle, et laevaomanikud maksaksid õiglase osa püügi väärtusest;

18.  tunnistab, et nii EL kui ka teatavad liikmesriigid on teinud olulisi investeeringuid seoses Mauritaaniaga, kuid nõuab nii komisjonilt kui ka liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi, et rahalist hüvitist paremini kooskõlastada ning saavutada tõeline Mauritaania arenguga seotud koostöö ja vältida kooskõlastamise puudumisest tulenevat dubleerimist;

19.  on veendunud, et kehtiva protokolli artikli 6 lõike 3 kohaselt peaks EL toetama nõuetekohaste lossimisrajatiste võimalikult kiiret ehitamist Mauritaania kesk- ja lõunarannikul, sealhulgas, kuid mitte ainult Nouakchottis, et Mauritaania vetest püütud kala saaks lossida oma riigi sadamates, mitte aga mujal, nagu praegu tihti juhtub; on veendunud, et see suurendab kohalikku kala tarbimist ja toetab kohalikku tööhõivet;

20.  on seisukohal, et need parendused koos vrakkide kõrvaldamise ja suursadama Nouadhibou ajakohastamisega võimaldavad ELi laevastikel tõhusamalt tegutseda, edendavad investeerimisvoogusid ja suurendavad kalandusalaste partnerluslepingute mõju kohalikule majandusele;

21.  rõhutab, et parlament tuleb täielikult kaasata nii läbirääkimistesse kui ka uue protokolli toimimise pikaajalisse järelevalvesse, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevat kohustust teavitada parlamenti täielikult ja viivitamata; tuletab meelde oma veendumust, et parlament peaks olema esindatud kalanduslepingutes ette nähtud komisjonide ühiskoosolekutel, ja nõuab, et ka kodanikuühiskond, sealhulgas nii ELi kui ka Mauritaania kalurite esindajad, nendel koosolekutel osaleksid;

22.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kehtiva protokolli järelhindamine mittesalajase dokumendina, et parlamendiliikmed saaksid anda teadlikud hinnangud selle kohta, kas kõnealuses lepingus esitatud eesmärgid on saavutatud ning vastavalt sellele otsustada, kas anda nõusolek protokolli pikendamiseks;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja Mauritaania valitsusele.

(1) ELT L 343, 8.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon võrdse juurdepääsu kohta avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta

P7_TA(2011)0233 B7-0284/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse direktiive 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ riigihankelepingute sõlmimise korra kohta ning direktiive 89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ ja 2007/66/EÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohta;

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni uute arengute kohta riigihangetes(1);

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole esitatud professor Mario Monti koostatud aruannet pealkirjaga „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”;

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (KOM(2010)0608);

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta „Euroopa hanketuru tõhustamine” (KOM(2011)0015);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada innovatsiooni, tõsta majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, soodustada paremat keskkonna, kliima- ja sotsiaalõiguste kaitset kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus riigiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks;

B.  arvestades, et pidades silmas eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked olulise tähtsusega, sest nad kiirendavad ELi majanduse elavdamist ja vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis;

C.  arvestades, et riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine on väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks;

D.  arvestades, et ELi riigihankeõiguse läbivaatamise käigus tõstatuvate paljude küsimuste taustal tuleb paika panna eri prioriteedid lähtuvalt kiireloomulisusest ning temaatilistest seostest, pidades silmas praeguseid poliitilisi arenguid ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et hulk küsimusi riigihangete tavapärases raamistikus ja nendega tihedalt seotud kontsessioonide küsimus vajavad ühtset hindamist, mis põhineks sidusrühmadega järjepideval konsulteerimisel;

F.  arvestades, et kiiremas korras on vaja suuremat poliitilist tähelepanu pöörata küsimusele, kuidas tagada võrdne kohtlemine ja aus konkurents riigihanketurgudel ELis ja kolmandates riikides, pidades eelkõige silmas praeguseid probleeme seoses juurdepääsuga avaliku sektori turgudele kolmandates riikides, venima jäänud läbirääkimisi WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppe läbivaatamise üle ning paljude kolmandate riikide ilmset vastumeelsust ühineda selle kokkuleppega,

1.  viitab märkustele oma 18. mai 2010. aasta resolutsioonis uute arengute kohta riigihangetes ning eriti selle resolutsiooni lõikele 46, milles märgitakse, et olles otsustavalt vastu protektsionistlikele meetmetele riigihangete valdkonnas ülemaailmsel tasandil, usub kindlalt vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttesse selles valdkonnas; kutsub komisjoni üles enne uue ettepaneku teksti esitamist riigihangete valdkonnas üksikasjalikult analüüsima, millised oleksid võimalikud eelised ja probleemid, kui kehtestada proportsionaalsed, suunatud juurdepääsupiirangud mõningatel ELi riigihanketurgudel, ja läbi viima mõjuhinnangu, millal neid piiranguid võiks kasutada, samuti hinnangu selle kohta, milline peaks olema õiguslik alus sellise vahendi puhul, mis oleks ette nähtud nendele kaubanduspartneritele, kes saavad kasu ELi turu avatusest, kuid ei ole ilmutanud vähimatki kavatsust avada oma turud ELi ettevõtjatele, ning mis samal ajal ärgitaks ELi partnereid pakkuma vastastikust ja proportsionaalset turulepääsu korda Euroopa ettevõtjatele;

2.  on seisukohal, et positiivse vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõte kindlustavad tegelikult avatumad riigihanketurud ning hoiavad ära protektsionistlikud meetmed, mille puhul kasutatakse kõiki olemasolevaid vahendeid;

3.  palub komisjonil seetõttu esitada andmed riigihangete avatuse taseme kohta ja tagada vastastikkus teiste tööstusriikide ja peamiste areneva turumajandusega riikidega; palub komisjonil uurida uusi mooduseid, millega parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu väljaspool ELi paiknevatele riigihanketurgudele, et tagada Euroopa ettevõtetele ja välisettevõtetele võrdsed võimalused riigihankelepingute pärast konkureerimisel; teeb üldise ettepaneku, et tulevased kaubanduslepingud, mille üle EL peab läbirääkimisi, sisaldaksid säästva arengu peatüki, mis tugineb ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtetele, nagu need on määratletud OECD 2010. aastal ajakohastatud suunistes hargmaistele ettevõtetele;

4.  on veendunud, et vältimaks uusi protektsionistlikke meetmeid, mis võivad kahjustada ELi eksportijaid ka muudes valdkondades kui avaliku sektori turud, peaks komisjon otsima sobivaid meetmeid, mis ei võimaldaks üldisi vastumeetmeid ELi või riigi tasandil, vaid põhineksid asjakohastel vahenditel riigihangete valdkonnas;

5.  kutsub sellega seoses komisjoni üles hindama probleeme, mis on seotud erakordselt madalate pakkumistega, ning esitama asjakohaseid lahendusi;

6.  soovitab hankijatel ebanormaalselt madalate pakkumiste korral anda varakult ja piisavalt teavet teistele pakkujatele, et neil oleks võimalik kaaluda, kas on alust läbivaatamismenetluse algatamiseks;

7.  on arvamusel, et ELis on kiiremas korras vaja saavutada suurem sidusus ELi ühise väliskaubanduspoliitika ja liikmesriikide tavade vahel, mille puhul aktsepteeritakse erakordselt madalaid pakkumisi äriühingutelt, mille koduriigid ei ole WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppele alla kirjutanud, seades nii ebasoodsamasse olukorda ELi äriühingud ning ELi liikmesriikide töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardid;

8.  pidades silmas komisjoni rohelises raamatus ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta esitatud küsimust 114, milles palutakse rohelises raamatus tõstatatud küsimuste hulgas seada tähtsuse järjekorda prioriteedid, toetab seisukohta, et väga tähtis on leida tõhusad lahendused õiglase, avatud ja tasakaalustatud turulepääsu probleemile ning tegelda samal ajal kiiresti ka muude pakiliste küsimustega, nagu eeskirjade lihtsustamine ja selgemaks muutmine, VKEde juurdepääsu parandamine riigihangetele, innovatsiooni edendamine riigihangete abil, ning seejärel arutada riigihangete läbivaatamise muid aspekte seoses kontsessioonidega; palub seepärast komisjonil esiteks tegelda küsimusega, kuidas lihtsustada eeskirju, saavutada hästi tasakaalustatud juurdepääs avaliku sektori turgudele ja parandada VKEde juurdepääsu, ning teise sammuna läbi vaadata riigihanked ja kontsessioonid, selleks et võimaldada mitte ainult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide, vaid ka kodanike ja ettevõtete vajalikku ja asjakohast osalust, et vajaliku tähelepanu pälviksid kõik need olulised ühtse turu küsimused, mis on ülimalt tähtsad ELi üldise hüvangu seisukohalt;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0173.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon naftahindade tõusust põhjustatud kriisi kohta Euroopa kalandussektoris

P7_TA(2011)0234 RC-B7-0297/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5;

A.  arvestades, et energiakulu moodustab olulise osa kalandussektori tegevuskuludest ja kalandustegevuse kulukus sõltub suuresti nafta hinnast;

B.  arvestades, et hiljutine naftahindade tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja pannud paljud kalurid muretsema nende lisakulude katmise pärast; arvestades, et naftahindade tõus mõjutab vahetult kalurite tulusid;

C.  arvestades, et mitmel põhjusel (kalapüügi ebaregulaarsus, kasutatavad turustamisviisid ja esmamüügi hindade määramise meetodid) on kalandussektoris töötajate tulud ja palgad ebakindlad, mis tähendab vajadust säilitada mingil kujul riiklik ja ühenduse abi;

D.  arvestades, et finants- ja majanduskriis mõjutab eriti tööstussektoreid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ning ohustab tegevust ja töökohti primaar- ja sekundaarsektoris;

E.  arvestades, et komisjon on ka varem kalandussektoris kütusehindade tõusust põhjustatud raskuste ületamiseks vastu võtnud ajutisi erakorralisi meetmeid;

F.  arvestades, et kuna kala- ja vesiviljelustoodete hinna määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal ning Euroopa Liidu siseturu varustamine sõltub suurel määral (60%) kolmandatest riikidest tulevast impordist, on tootjate mõju kalatoodete hinnatasemele väga väike või olematu;

G.  arvestades, et komisjon lubab liikmesriikidel anda kalandusettevõtetele vähese tähtsusega abi, mille ülemmäär on 30 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul,

1.  väljendab muret paljude Euroopa kalurite raske majandusliku olukorra pärast, mida on veelgi raskendanud kütusehindade tõus; avaldab toetust ELi kaluritele ning palub komisjonil ja nõukogul võtta asjakohaseid meetmeid nende tegevuse hõlbustamiseks;

2.  palub komisjonil võtta erakorralisi meetmeid Euroopa kalurite raske majandusolukorra leevendamiseks, võttes arvesse ka mitmete riikide praegusi rahalisi raskusi;

3.  palub komisjonil kolmeaastaseks üleminekuperioodiks suurendada ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära 30 000 eurolt 60 000 eurole, tagades seejuures, et ei kahjustata ökoloogilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ega moonutata liikmesriikidevahelist konkurentsi;

4.  rõhutab vajadust kasutada ühenduse kalanduseelarve kõiki võimalusi ja rahavarusid sektorile osutatavate erakorraliste abimeetmete rahastamiseks, mis võimaldaks tal ületada kütusehindade tõusust tekkinud raskused kuni teistsuguste meetmete rakendamiseni;

5.  nõuab selliste mehhanismide juurutamist, mis parandaksid esmamüügi hinda, edendaksid lisandväärtuse õiglast ja sobivat jagunemist kalandussektori kogu väärtusahela ulatuses, tõstaksid oluliselt tootmisetapil makstavaid hindu ning hoiaksid lõpptarbijalt nõutavad hinnad võimalikult madalad;

6.  nõuab, et Euroopa Kalandusfond annaks jätkuvalt abi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele, et suurendada kalapüügivahendite selektiivsust ning mootoreid välja vahetada ohutumate, keskkonnasõbralikumate ja kütusesäästlikumate vastu; palub komisjonil koostada pika ja keskpika tähtajaga kava kalandus- ja akvakultuurisektori kütusesäästlikkuse suurendamiseks; lisaks palub komisjonil lisada oma tulevastesse ühise kalanduspoliitika reformimise ettepanekutesse ja eelkõige Euroopa Kalandusfondi reformi käsitleva määruse ettepanekusse sobivad meetmed kütusesäästlikkuse suurendamiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris;

7.  palub komisjonil esitada aktiivse kalandussektoriga saare- ja rannikupiirkondadele mõeldud tegevuskava;

8.  palub komisjonil esitada kiiresti ettepanekud nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil investeeringute tegemiseks uutesse tehnoloogiatesse, et suurendada kalalaevade energiatõhusust ja vähendada kalurite sõltuvust fossiilkütustest;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta

P7_TA(2011)0235 B7-0286/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 23. veebruari 2011. aasta komisjoni teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse ”Small Business Act' läbivaatamine' (KOM(2011)0078);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”(1) kohta;

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga(2);

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2;

A.  arvestades, et ELi 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd), mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, annavad suurima panuse majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja uute töökohtade loomisse, on suureks innovatsiooniallikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad kaasa ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamiste eesmärkide saavutamisele;

B.  arvestades, et Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) põhineb mitmel olulisel poliitikasambal, nagu juurdepääs rahastamisele, turulepääs (ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele, avalikele hangetele) ja parem õiguslik reguleerimine; arvestades, et konkreetsete meetmete võtmine VKEde ettevõtluskeskkonna parandamiseks on liikmesriigiti erinev ja sageli marginaalse tähtsusega, vaatamata poliitilisel tasandil antud lubadustele SBA põhimõtteid järgida;

C.  arvestades, et oma tegevuse laiendamisel, innovatsioonivõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku probleemidega, mis seisnevad eelkõige raskustes rahaliste vahendite saamisel ning endiselt suures halduskoormuses, mida tuleks veelgi väiksemaks muuta;

D.  arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on osutunud tulemuslikuks, sest see on aidanud 100 000 osalevat VKEd ning 2013. aasta lõpuks, mil programm lõpeb, on see arv eeldatavasti veel suurem,

SBA rakendamine

1.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on SBA läbi vaadanud, ning avaldab toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on jätkuv rahastamisele juurdepääsu suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka reguleerimise ja meetmete, nagu VKE tulemuslikkuskontrolli, abil;

2.  tunneb lisaks heameelt, et peaaegu kõik SBA raames tehtud õigusaktide ettepanekud on tulemuslikult vastu võetud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid viivitamata vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, mis annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis kulusid vähendades, edendab selles vallas majanduskasvu, aitab vähendada SBAs välja toodud halduskoormust 25%, aitab ühtse turu akti tulemuslikumaks muuta, takistab liikmesriikide protektsionistlikke majandusmeetmeid ja soodustab majandustegevust;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti läbivaadatud hilinenud maksete direktiivi, sest see aitab tõhusalt võidelda hilinenud maksete ning nendest eelkõige VKEde jaoks tulenevate negatiivsete mõjude vastu; samuti kutsub sellega seoses komisjoni üles viima ellu heakskiidetud katseprojekti, millega toetatakse VKEsid tõhusate krediidihaldussüsteemide loomisega ning hõlbustatakse piiriülest võlgade sissenõudmist;

4.  juhib tähelepanu sellele, et SBA ettenähtud meetmete rakendamise tase on liikmesriigiti erinev; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid sellesuunalisi jõupingutusi ning võtaksid endale järgmisel konkurentsivõime teemalisel nõukogu kohtumisel konkreetsed kohustused;

5.  on seisukohal, et komisjoni korrapärane järelevalve peab tagama, et rakendamine toimub järjepidevalt ning terviklikult; on seisukohal, et komisjonil peaks olema tõhusamad vahendid, millega innustada liikmesriike SBA põhimõtteid rakendama, ning kutsub komisjoni üles andma kord aastas SBA rakendamise edenemisest nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil aru;

6.  tunneb heameelt, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetab selle volitusi pidada liikmesriikides SBA rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ning edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise; kutsub liikmesriike üles nimetama ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid SBA rakendamist eri haldusstruktuurides;

7.  kutsub komisjoni VKEde valdkonnaülest rolli arvestades ja poliitika järjekindluse tagamiseks üles nimetama asjaomastes (nagu teaduse, keskkonna, siseturu, tööhõive, kaubanduse) peadirektoraatides ametisse VKEde küsimustega tegelevad asepeadirektorid, kes teeksid tihedat koostööd VKEde saadikuga;

8.  on mures, et komisjonilt saadud teabe kohaselt ei ole VKE testi nõuetekohaselt ega järjekindlalt kõigis uutes õigusaktide ettepanekutes − ja seda eelkõige liikmesriikide tasandil − kohaldatud; kustub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kõiki uusi õigusakte hinnataks VKEdele avalduva potentsiaalse mõju seisukohast ning et VKE testi kohaldataks mõjuhinnangute osana korrapäraselt; lisaks kutsub komisjoni üles esitama VKE testi kohaldamiseks ELi ja liikmesriikide tasandil parimate tavade alusel koostatud miinimumstandardid ja -nõuded;

9.  rõhutab, et VKE testi hõlmav mõju hindamine peab toimuma sõltumatult ning see peab alati põhinema potentsiaalse mõju objektiivsel ja põhjendatud analüüsil; on seetõttu seisukohal, et mõju hindamise komitee liikmed peaksid komisjoni ettepaneku alusel ametisse nimetama Euroopa Parlament ja nõukogu, ning et liikmed ei peaks enam saama korraldusi komisjoni presidendilt; on seisukohal, VKEde saadik peaks olema mõjuhindamise komitee alaline liige, et tal oleks võimalik kontrollida VKE testi nõuetekohast kohaldamist;

Arukas reguleerimine

10.  hoiatab jätkuva bürokraatia ja halduskoormuse eest, mis on VKEdele suureks takistuseks; tunneb heameelt komisjoni seisukoha üle, mille kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel vältima ülepingutamist, st ELi õigusaktiga ettenähtust rangemate nõuete kehtestamist; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid ELi direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel kohaldama korrelatsioonitabeleid, milles on selgelt näidatud, milline osa ettepanekust on pärit Euroopa Liidu ja milline siseriiklikust täiendavast õigusaktist;

11.  rõhutab, kui tähtis on e-valitsus ja ühekordsuse põhimõte, mille kohaselt ei tohiks liikmesriikide ametiasutused teabenõudeid mitu korda esitada;

12.  tunneb heameelt komisjoni teatises sisalduvate komisjoni uute jõupingutuste üle vähendada VKEde halduskoormust liikmesriikide tasandil, sest mitte kõik liikmesriigid ei ole seadnud või täinud riigisisest vähendamiseesmärki; kutsub liikmesriike üles võtma suuremaid poliitilisi kohustusi eesmärkide seadmiseks ning tegema suuremaid jõupingutusi eesmärkide täitmiseks;

13.  rõhutab, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõuab seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist; rõhutab, et mikroettevõtjad (st vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad) moodustavad kõigist ELi ettevõtjatest 91,8% ning seetõttu väärivad need rohkem tähelepanu ja spetsiaalset käsitlust;

Juurdepääs rahastamisele

14.  rõhutab, et uuenduslike VKEde soodustamise tulemuslik strateegia ei peaks põhinema rohkemate toetuste pakkumisel, vaid sellise ettevõtluskeskkonna loomisel, kus VKEdel on tegelik, stimuleeriv, innustav, soodne, tõhus, täielik ja kõikehõlmav vabadus ja parem juurdepääs kõikidele rahastamisviisidele ja -vahenditele, nagu toetused, tagatised ja omakapitali rahastamine; märgib, et innovatsiooniga kaasneb teatav ebaõnnestumise risk, ning rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada pettusega mitte seotud ebaõnnestunud VKEde omanikele teistkordne rahastamisvõimalus;

15.  nõuab eelkõige, et uuendustegevuse algusetapis oleks alustavatele ja uuenduslikele väikeettevõtjatele nii Euroopa Liidu kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil tagatud parem juurdepääs rahalisele toetusele algkapitali ja investorite kaudu rahastamise vormis, samuti suuremale omakapitali ja kvaasikapitali rahastamisele; rõhutab, et sellega seoses tuleb luua Euroopa riskikapitali fond; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks laiendama riskijagamisrahastu kaudu Euroopa Investeerimispanga pakutavaid alalisi riskijagamistooteid; rõhutab, et Euroopa Investeerimispank võiks täita tähtsat rolli eelkõige selliste programmide edendamise kaudu nagu JASMINE ja JEREMIE, millega pakkuda jätkusuutlikku toetust VKEde vajaduste täitmiseks;

16.  on seisukohal, et selle kindlustamiseks, et uuest Basel III tulenevad pankadele seatavad nõuded ei mõjuta VKEdele pankade poolt antavaid rahalisi vahendeid, tuleks praegu koostamisel oleva neljanda kapitalinõuete direktiivi puhul erilist tähelepanu pöörata mõjuhinnangu osaks olevale põhjalikule VKE testile ning selliste meetmete kindlaksmääramisele, mille abil kindlustada, et pangad täidavad jätkuvalt oma ühiskondlikku funktsiooni ja rahastavad reaalmajandust, ning et ELi tasandil tuleb suuremat rõhku panna tagatissüsteemide kui alternatiivsete rahastamismeetodite pakkumisele;

17.  avaldab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et EIP eraldas 1 miljard eurot, mille Euroopa Investeerimisfond investeerib tema nimel Mezzanine kasvurahastuna selliste investeerimisfondide kaudu, mis keskenduvad oma tegevuses kasvavatele, uuenduslikele ja konkurentsivõimelistele VKEdele kogu Euroopas; ärgitab sellest tulenevalt nende rahastamisvahendite rahastamist veelgi suurendama, et aidata edendada Euroopa konkurentsivõime aluseks olevat innovatiivsust;

18.  avaldab tugevat toetust konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile ja selle edusammudele ning hoiatab võimaliku tõhusust ja paindlikkust puudutava mõju eest, kui programmi struktuur muutub pärast võimalikku liitmist tulevaseks ELi teadustegevuse programmiks; nõuab, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm jääks sõltumatuks VKEde juhtprogrammiks; tulevases konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis tuleks SBA prioriteetide rakendamiseks luua konkreetne SBA eelarverida;

19.  avaldab kahetsust, et 2009. aasta lõpuks oli vahendajaks olnud pankade kaudu võimalik kokku 21 miljardi euro suurusest finantstoetusest täielikult välja maksta vaid 75%, kusjuures toetust anti vaid 50 000 VKE-le kokku 23 miljonist VKEst; nõuab seetõttu meetmete võtmist, et muuta maksemehhanism (eriti vahendajaks olevate partnerpankade süsteem) läbipaistvamaks, kättesaadavamaks ja tõhusamaks, et hoida ära puudujääkide tekkimine ning täita eesmärk anda VKEdele aastatel 2008–2011 laenu kokku 30 miljardit eurot;

Juurdepääs turgudele

20.  väljendab heameelt ühtse turu akti vastuvõtmise üle, mis tugineb Euroopa Parlamendi algatusele ja on kooskõlas Monti raportiga; avaldab eriti heameelt õiguslike meetmete (nagu riskikapitalifonde reguleeriv ELi eeskiri, ühtne konsolideeritud ettevõtte tulumaksu baas, muudetud käibemaksueeskirjad ja raamatupidamisdirektiivide lihtsustamine) üle, mis võimaldavad VKEdel ühtsest turust täit kasu saada; nõuab nõukogult kindla kohustuse võtmist, tagamaks et ühtse turu akti rakendatakse ja eelkõige selle prioriteetsed meetmed võetakse vastu hiljemalt 2012. aasta lõpuks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selle protsessi vältel ja kõigi meetmete osas tähelepanelikult VKEde huvisid;

21.   nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks ja suurendaks võrgustiku Enterprise Europe Network rolli, et aidata ja toetada väikeettevõtteid kõigis nende püüdlustes kasutada tõhusamalt ühtse turu pakutavaid võimalusi;

22.  on seisukohal, et tugevdada tuleks dialoogi VKEde ja avalike hankijate vahel eesmärgiga hõlbustada VKEde osalemist pakkumismenetlustes; teeb sellega seoses ettepaneku uurida võimalusi VKEde abistamiseks partnerettevõtete ning konsortsiumite loomisel ja avalikel pakkumistel ühiselt pakkumiste esitamisel; kutsub komisjoni üles läbi viima mõjuhinnangut ning uurima ELi avalikele hangetele kohaldatavaid künniseid, mis võimaldaks VKE-del osaleda pakkumismenetlustes, mille suhtes muidu kohaldataks erinõudeid ja mis seetõttu oleksid neile kättesaamatud; kutsub komisjoni üles uurima seda, kuidas parandada kõigi avalike hangete teatiste avaldamist kõikjal Euroopas ning kaotada halduskoormus, mis takistab Euroopa äriühingutel piiriülestel avalikel hangetel osalemast; kutsub kõiki liikmesriike kohaldama süsteemsemalt Euroopa heade tavade koodeksit VKEde juurdepääsu hõlbustamise kohta avalikele hangetele;

23.  kutsub komisjoni üles tagama peatselt esitatavates ettepanekutes Euroopa standardimissüsteemi ajakohastamise kohta VKEde huvide asjakohane esindatus Euroopa standardiasutustes ning tegema standardid VKEdele kättesaadavamaks;

24.  toonitab selliste algatuste nagu väikeettevõtjate teadusalgatus osatähtsust, millega avaliku sektori asutustel aidatakse tellida teadus- ja arendusteenuseid väikeettevõtjatelt, et leida lahendused üldsuse vajadustele ning samas edendada uuenduslike toodete ja teenuste arendamist;

VKEde toetamine

25.  kordab Euroopa Parlamendi varasemat üleskutset luua ühtse teabepunkti põhimõttele vastavalt VKEde jaoks riikides konkreetsed füüsilised või elektroonilised teabekontaktasutused ja tugiasutused, kes pakuvad juurdepääsu eri teabeallikatele ning tugiteenustele, mis on struktureeritud vastavalt äriühingu tegutsemisajale;

26.  on seisukohal, et väikeettevõtjaid tuleks aidata, et paraneks nende suutlikkus rahvusvahelistel turgudel konkureerida, suurendades nende ekspordisuutlikkust, levitades teavet VKEde kaupade ja teenuste rahvusvahelisele turule pääsemist ja selle hõlvamist hõlbustavate programmide ja algatuste kohta, tagades selle, et väikeettevõtjate huvid oleksid kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel asjakohaselt esindatud;

27.   toetab VKEdele suunatud komisjoni nn teise võimaluse algatust, mis kaasatakse VKEde Euroopa nädalasse;

Teadusuuringud ja innovatsioon

28.  nõuab jätkuvate pingutuste tegemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise lihtsustamiseks ning asjakohaseks programmihalduseks, eelkõige VKEde osas, nagu on välja toodud Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta ja 16. veebruari 2011. aasta resolutsioonis VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga;

29.  avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada tulevases teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise raamistikus ning eriti seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi jätkuprogrammides VKEdele kergemad haldus- ja finantseeskirjad kõrvuti sujuvamalt toimivate instrumentidega nende innovatsioonialase suutlikkuse tugevdamiseks kogu innovatsiooniahelas, mis hõlmab ka muid kui tehnoloogilisi uuendusi; tuletab komisjonile meelde, et oluline on anda VKEdele tuge kohapeal, nt kaasates selleks innovatsioonikeskused, kaubanduskojad, äriorganisatsioonid ja innovatsiooniklastrid;

30.  nõuab ühtse Euroopa patendi vastuvõtmist ja vahendite ning programmide (nt innovatsioonitšekkide) edasiarendamist ning Euroopa tasandil kooskõlastamist, et edendada VKEde innovatsioonihalduse suutlikkust, nende juurdepääsu teadustegevuse ja innovatsiooni teenustele ning muudele oskusteabele tuginevatele teenustele (ärimudelid, riskihindamine jne); juhib eriti tähelepanu liikmesriikide parimatele tavadele ülikoolides asuvate tehnosiirdekeskuste osas, millega hõlbustatakse VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele; palub komisjonil uurida, kas Euroopa patendifondi loomine tehnosiirde hõlbustamiseks teaduskeskuste ja äriühingute, eelkõige innovatiivsete VKEde vahel on teostatav;

31.   avaldab kahetsust asjaolu pärast, et vähestest ELi uuenduslikest VKEdest saavad suuremad ettevõtted, mis annavad tööd rohkematele inimestele; juhib tähelepanu ka asjaolule, et ELis on vähem noori teadus- ja arendustegevusega tugevalt seotud uuenduslikke ettevõtteid kui USAs ning suured puudujäägid innovatsiooni ja e-oskuste valdkonnas takistavad VKEdel uuenduslike ja nutikate ärimudelite ja uue tehnoloogia kasutusele võtmist;

32.  kutsub riikide valitsusi üles kaaluma uuenduslikele alustavatele väikeettevõtjatele nende esimestel tegevusaastatel maksusoodustuste kehtestamist;

Oskused, haridus ja kutsealane koolitus
33. avaldab kahetsust, et SBAs ei pöörata piisavat tähelepanu sotsiaal- ja tööturu küsimustele, mis mõjutavad ettevõtlust ja VKEde suutlikkust täita oma tööhõivealast potentsiaali ning võtta tööle asjakohaste oskustega töötajaid;
34. tõdeb, et majanduskasvu ja innovatsiooni veavad suures osas ettevõtlikud VKEd; toonitab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ettevõtliku hoiaku kujundamisele hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel, kasutades selleks uuenduslikke meetodeid, nagu tegelikud miniäriühingud keskastme hariduses; toonitab, et toetada tuleb juhtimisalase ja digitaalse kirjaoskuse arendamist, kuna väikeettevõtjad vajavad seda edukaks tegutsemiseks praeguses turukeskkonnas;
35. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja edendama algatusi, millega toetatakse VKEde oskusalaste vajaduste paremat väljaselgitamist ning prognoosimist, eriti selleks, et nad suudaksid tegutseda jätkusuutlikumalt, samuti töötama liikmesriikide parimatele tavadele tuginedes välja ettevõtlusalase hariduse ja kutsealase koolituse strateegiad;
36. kutsub komisjoni üles muutma noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm piisava eelarvega püsivaks projektiks, tuginedes ettevalmistava tegevuse väga julgustavatele tulemustele, kuigi programm toimib veel piiratud mahus;
Ressursitõhusus
37. avaldab heameelt selle üle, et komisjon tunnistab VKEde väga olulist rolli üleminekul ressursitõhusale majandusele; on seisukohal, et ressursitõhususe eesmärkide täitmine eeldab väärtusahelal põhinevat lähenemist; kutsub seetõttu komisjoni üles looma valdkondlikke VKEsid puudutavad kooskõlastatud projektid ja tegevused, mille eesmärk on selgitada välja võimalikud ressursitõhusad uuendused väärtus- ning tarneahelates;
38. avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu ökoinnovatsiooni tegevuskava; nõuab ambitsioonikaid meetmeid, et toetada VKEsid ökoinnovatsiooni lahenduste kasutuselevõtmisel kõigis väärtusahela lülides, sealhulgas tootekujunduses; on seisukohal, et selle valdkonna algatustele mõeldud rahalisi vahendeid tuleb suurendada, nt tulevase konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, aga ka struktuurifondide sihtotstarbelise kasutamise kaudu; kutsub komisjoni üles esitama iga kahe aasta järel aruanne liikmesriikide edusammude kohta VKEde ökoinnovatsiooni edendamisel;
39. juhib tähelepanu VKEde energiasäästu potentsiaalile, kuna kõigest kuni 24% VKEdest osaleb praegu aktiivselt oma keskkonnamõju vähendamise alases tegevuses; rõhutab, et kulutõhusate energiatõhususe meetmete kohaldamine aitaks VKEdel vähendada energiakulusid ja suurendaks nende suutlikust reinvesteerida; on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate nn vähese CO2-heite alast kirjaoskust on vaja tugevasti parandada; toonitab, et kui iga VKE jaoks on olemas vähemalt üks finantskonsultant, siis neid asjatundjaid, kes nõustaksid VKEsid energiasäästu ja -tõhususe osas, on väga vähe;

40.   märgib kõikides liikmesriikides kasvavat ebaseaduslikku kaubandust kolmandatest riikidest imporditud võltsitud ja piraatkaupade osas, mis ohustavad Euroopa VKEde konkurentsivõimet;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 48. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0057. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0093.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon innovaatilise liidu ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamise kohta (2010/2245(INI))

P7_TA(2011)0236 A7-0162/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus: Innovaatiline liit” (KOM(2010)0546);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 179 lõiget 1, milles sätestatakse, et „1. Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal”;

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kohta juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames(1);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (KOM(2011)0021);

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245);

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist pealkirjaga „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (KOM(2011)0112);

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(2);

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta muutuva maailma taustal(3);

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(4);

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta(5);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldusi innovatsiooni kohta;

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 3049. istungit 25. ja 26. novembril 2010 Euroopa innovaatilise liidu teemal;

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 3035. istungit 12. oktoobril 2010 teemal „ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide ligitõmbavuse tõstmine: vajadus lihtsustamise järele”;

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010 aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika: jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (KOM(2010)0614);

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (KOM(2010)0553);

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Valmistumine tulevikuks: võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis” (KOM(2009)0512);

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2009. aasta teatist „Info- ja sidetehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Euroopas: suurendame panuseid” (KOM(2009)0116);

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse ”Small Business Act' läbivaatamine' (KOM(2011)0078);

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2007. aasta teatist „Teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine” (KOM(2007)0056);

–  võttes arvesse 2008. aasta novembris Euroopa Komisjoni nimel koostatud aruannet „Keskkonnale kasu toovate innovaatiliste ärimudelite edendamine”;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0162/2011),

A.  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 179 lõiget 2, milles sätestatakse, et liit toetab „ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kõrgekvaliteedilises uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, iseäranis liikmesriigi riigihanke pakkumiste avamise, ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu”;

B.   arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni kiirendamine ei ole vajalik mitte ainult jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majandusmudeli saavutamiseks ja tööhõive kindlustamiseks tulevikus, vaid ka selleks, et leida lahendusi mitmetele kaalukatele ühistele ühiskondlikele probleemidele Euroopas, nt:

C.   arvestades, et innovatsiooni edendamiseks on vajalik:

D.  arvestades, et riskivalmidus on eduka innovatsiooni vajalik eeldus;

E.  arvestades, et Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks on vaja kultuurinihet, et arendada Euroopa ettevõtlust ja innovaatilist potentsiaali; arvestades, et on vaja muudatusi, et kiita heaks riski eelistamine ning arendada tingimusi innovaatiliste ettevõtete ja ettevõtjate tegevuse alustamiseks;

F.  arvestades, et üleilmset majanduslikku konteksti silmas pidades peab Euroopa Liit võtma konkurentsivõime alal pealetungiva seisukoha ning kindla liidrikoha ja seetõttu peab EL investeerima innovatsiooni aktiivsesse käikulaskmisesse;

G.  arvestades, et Euroopa vajab innovatsiooni edendamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks kaasaegset, taskukohast ja hästi toimivat intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi;

H.  arvestades, et intellektuaalomandiõigus on üks peamisi kapitalimahukate teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni eeldusi;

I.  arvestades, et parim võimalus innovatsiooni tugevdamiseks Euroopas intellektuaalomandi õiguste osas on ELi patendi loomine;

J.  arvestades, et kaasaegne Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem on oluline selleks, et kaitsta väärtust, mida Euroopa ettevõtted loovad investeeringutega disaini, loomingusse ja innovatsiooni;

K.  arvestades, et teadus- ja arendustegevusele ELi SKPst 3% eraldamine kuni aastani 2020 võib luua 3,7 miljonit töökohta ning suurendada aastast SKPd 2025. aastaks umbes 800 miljoni euro võrra;

L.  arvestades, et vaid 30% Euroopa teadlastest on naised ning ainult 13% Euroopa uurimisinstituutide juhtidest on naised,

Terviklik ja interdistsiplinaarne lähenemine

1.  väljendab heameelt innovaatilise liidu juhtalgatuse üle, mis on seni kõige tähtsam ja suunatum ühenduse katse rakendada lisaks liikmesriikide pingutustele strateegilist, terviklikku ja ettevõtlusele suunatud Euroopa innovatsioonipoliitikat, milles innovatsiooni juhitakse ja edusamme jälgitakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, mille edukuse eeldus on aga siiski liikmesriikide igakülgne koostöö ja selle poliitika rakendamine liikmesriikides, sealhulgas nende rahalise toetuse ja eelarve aruka konsolideerimise kaudu, kus seatakse esikohale säästvad kasvu toetavad kulutused sellistes valdkondades nagu innovatsioon, teadusuuringud ja haridus ning kõigi asjakohaste valdkondade poliitikates juhindutakse ühistest innovaatilistest eesmärkidest; tervitab Euroopa Ülemkogu 2011. aasta 4. veebruari kohtumise strateegilist lähenemisviisi;

2.  toetab innovaatilise liidu algatust kui ELi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu põhialust, pidades eelkõige silmas kaasavat haridussüsteemi kõikidel tasanditel, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust;

3.  nõuab innovatsiooni laia käsitluse kasutamist, mis keskendub mõjule ning ei hõlma ainuüksi tehnoloogilist ja tootekeskset innovatsiooni, vaid kaasab kõik innovatsioonis osalejad, eelkõige ettevõtted, ning toonitab kodanike mitmekülgset toetavat rolli ja püüab saavutada mõtteviisi muutumist; meenutab, et innovatsioon tähendab ideede edukat rakendamist praktikas ja on suunatud nii toodetele, protsessidele, teenustele, liikumisele, süsteemidele kui ka organisatsioonilistele struktuuridele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks innovatsiooni määratluse;

4.  on seisukohal, et innovatsiooni juhtkriteeriumideks peavad kõigis teadmiste ning majandus- ja ühiskondliku tegevuse valdkondades olema avalik huvi, elukvaliteedi parandamine, sotsiaalse heaolu edendamine ning keskkonna ja looduse tasakaalu säilitamine;

5.  on arvamusel, et kuna innovatsioon on keeruline mõiste, tuleb tugevdada püüdlusi mittetehnoloogilise innovatsiooni alal ning selleks on vaja levitada sellise innovatsiooni parimaid tavasid ja täpsustada ELi eelarvest rahastamist reguleerivaid tingimusi avatud ja kõikehõlmavale lähenemisviisile tuginedes;

6.  palub selgelt eristada „innovatsiooni”, mille all mõistetakse midagi, mida tehakse esmakordselt ja mida turul ei ole, turul juba olemasoleva toote, teenuse, protsessi või liikumise täiendamisest või muutmisest ettevõtja poolt;

7.  on seisukohal, et sotsiaalmajanduslik innovatsioon nõuab ranget ja paindlikku määratlemist, sest paljudel juhtudel ei seisne see mitte tootes või tehnilise lahenduse rakenduses, vaid terves institutsiooniliste, tehniliste või juhtimisalaste omavahel seotud pikaajaliste muutuste ahelas, mis moodustavad protsessi;

8.  märgib, et innovaatilises liidus tuleks seada esikohale eesmärgid, mis on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegias, Euroopa 2020. aasta energiatõhususe kavas, algatuses „Ressursitõhus Euroopa”, tooraineid käsitlevas algatuses ning Euroopa energiastrateegias 2011–2020, milles määratakse kindlaks energia tegevuskava aastani 2050 ja vähese süsihappegaasi heitega majanduse tegevuskava aastani 2050 vahe-eesmärk;

9.  juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelistumine ja innovatsioon on peamised välist konkurentsivõimet ja majanduskasvu edasiviivad jõud ning otsustava tähtsusega ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide seisukohalt;

10.  rõhutab kliima- ja energiatõhusa taastuvenergia tehnoloogia tähtsust liikumises jätkusuutliku maailmamajanduse poole; tõdeb, et ELil on kliimasõbraliku ja ressursisäästliku tööstusliku tootmise alal paljudes kesksetes valdkondades juhtiv roll; kutsub komisjoni üles nendes valdkondades kindlaks määrama rahvusvahelistumise ja innovatsioonistrateegiad;

11.  tõdeb, et võitlus kliimamuutuse vastu ja pingutused energiatõhususe saavutamiseks ja tööstusliku tootmise osa vähendamiseks eeldavad aktiivset uue tehnoloogia ülemaailmse levitamise poliitikat;

12.  rõhutab, et nii keskkonnakaitse, rahvatervise ja toiduohutuse kui ka kliimamuutuse vastu võitlemise valdkonnas tuleb innovatsiooni nimel teha kõige suuremaid jõupingutusi ning muu hulgas tugevdada olemasolevaid teadus- ja tehnoloogilist baasi; rõhutab, et ELi tulevased teadus- ja innovatsiooniprogrammid peavad nende valdkondadega asjakohasel viisil arvestama; rõhutab seetõttu vajadust kasutada sektoriülest, ökosüsteemi vastupanuvõimel põhinevat lahendust;

13.  märgib, et turu killustatus kultuuri- ja loomesektoris on osaliselt tingitud kultuurilisest mitmekesisusest ja tarbijate keele-eelistustest;

14.  tervitab komisjoni keskendumist olulistele sotsiaalprobleemidele ja rõhutab, et innovatsioon ja teadusuuringud on vajalikud selleks, et tõsta ressursitootlikkust, jätkusuutlikku kasutust ja asendamist, ning otsida samal ajal jätkusuutlikke viise ressursi- ja energiatarbimise tõhususe suurendamiseks;

15.  märgib, et tuleks vältida innovatsiooni piiramist ainult teatud aladega, et mitte lasta kaduma minna väärtuslikku innovatsioonipotentsiaali pikas perspektiivis;

16.  on arvamusel, et innovatsioon võib tänu pakutavate teenuste kvaliteedi parandamisele mängida olulist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ning seetõttu tuleks luua konkreetseid kutseõppe programme;

17.  rõhutab, et turumajanduses on innovatsiooni eesmärk lisaks peamiste sotsiaalprobleemide lahendamisele täita olulist rolli ka tarbijasõbralike ja atraktiivsete toodete tootmisel vaba aja, tehnoloogia, tööstuse, kultuuri ja meelelahutuse valdkonnas; rõhutab, et innovaatiliste kõrgtehnoloogiliste vaba aja toodete (nutitelefonide, tahvelarvutite, mängukonsoolide, kaasaskantavate vabaajaseadmete jne) jaoks on olemas tohutu rahvusvaheline turg ning et suhtlusvõrgustike ja innovaatiliste võrguteenuste jaoks on olemas maailmaturg, milles Euroopa ettevõtted mängivad tähtsusetut rolli;

18.  rõhutab, kui tähtsad on ressursitõhusa Euroopa ja tööstuspoliitika juhtalgatused ja püüdlused lahutada majanduskasv ressursside tarbimisest, toetades üleminekut vähese süsihappegaasi heitega teadmistepõhisele majandusele, suurendades taastuvate ja jätkusuutlike energiaallikate kasutamist, arendades süsihappegaasi heidet vähendavaid ja ressursitõhusamaid tehnoloogiaiad ning jätkusuutlikku transporti ning edendades samal ajal Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

19.  tuletab meelde, et digitaalmaailm ja IKTd on innovatsiooni mootorid ning et seetõttu on juurdepääs kiirele lairibaühendusele hädavajalik eeltingimus, sealhulgas kõigile Euroopa innovatsioonipartnerlustele, sest see suurendab kodanike koostööd ja kaasatust; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama kiire interneti rakendamist ja e-algatuste edendamist, et tagada ELi digitaalse tegevuskava kiire rakendamine;

20.  kutsub komisjoni üles pöörama asjakohast tähelepanu tehnoloogiatele, mille aluseks on arukamad jätkusuutlikud süsteemid, mis võimaldavad ettevõtetel välja arendada nõudlusele reageerivaid reaalaja-teenuseid eri valdkondades, nagu transport ja logistika, ehitus ja kinnisvarakeskkonna juhtimine, energia jaotamine, telekommunikatsiooni- ja finantsteenused;

21.  rõhutab, et innovatsiooni ja teadusuuringute poliitika edu aluseks on:

22.  rõhutab vajadust muuta ELi kaubandus- ja innovatsioonipoliitika tõeliseks töökohtade loomise, vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku majandusarengu tööriistaks kogu maailmas; avaldab kindlat veendumust, et ELi poliitikavaldkondade sisemiste ja väliste aspektide järjepidevus on asendamatu ning uue kaubanduspoliitika väljatöötamine peab olema kooskõlas tugeva tööstus- ja innovatsioonipoliitikaga, mis on suunatud töökohtade loomisele, et tagada majanduskasv ning luua rohkem ja paremaid töökohti;

23.  rõhutab innovaatilise liidu juhtalgatuse seost iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, mis on otsustava tähtsusega vahend tõhustatud koostööks, näidates iga-aastaseid edusamme liikmesriikides;

24.  palub komisjonil arendada välja ühtne terviklik näitajate süsteem, milles on võetud arvesse liikmesriikide majandussüsteemide ja osalevate ettevõtete erinevust, et innovatsioonipoliitika ja –programmide edenemist paremini jälgida ja hinnata ja nende mõju mõõta; nõuab, et loodaks usaldusväärsed andmeinfrastruktuurid, mis aitaksid jälgida arengut teadusuuringute rahastamises, ning nõuab tungivalt, et arendataks edasi tulemustabelit, suurendades selleks rahvusvahelist koostööd ja kasutades rohkem näitajate- ja tõenditepõhist süsteemi, mis võimaldaks otseselt mõõta ELi innovatsioonisuutlikkust ja kasutaks samas olemasolevaid ressursse arukalt;

25.  rõhutab, et innovatsioon ja loovus on protsessid, mida saab teatud määral kasvatada, õpetada ja edendada; nõuab seega, et innovatsioon ja loovus kaasataks suuremal määral ELi liikmesriikide haridussüsteemidesse; kutsub üles tunnustama ja levitama parimaid tavasid, mis on seotud liikmesriikides kasutatavate loovate ja innovaatiliste õppeprogrammide ja õpetamismeetoditega;

26.  rõhutab ökoinnovatsiooni otsustava tähtsusega rolli ELi 2020. aasta eesmärkide täitmisel; kutsub seetõttu üles võtma vastu põhjalikku ökoinnovatsiooni tegevuskava, kus esitatakse meetmed ökoinnovatsiooni sisseviimiseks väärtusahela kõigis etappides, kaasa arvatud planeerimine ja rahaliste vahendite suurendamine selles valdkonnas konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi kaudu;

27.  arvestades, et innovatsioon on tavaliselt tihedalt seotud turuga ja areneb mitteformaalselt, on seisukohal, et EL peaks täiustama oma innovatsiooni hindamise meetodeid, võttes arvesse, et kõiki valdkondi ei saa mõõta samade kriteeriumide järgi;

28.  rõhutab ohtu, et mõiste „innovatsioon” võib muutuda kulunud klišeeks, mis tekitab rahulolu lihtsalt korduva kasutamise kaudu; innovatsioon üksi ei ole imerohi, mis aitab lahendada igat probleemi, ning seda ei saa majandusliku ja sotsiaalse kriisi ajal soovi korral välja võluda. Vastupidi, innovatsiooni poole tuleb avalikus ja erasektoris pidevalt püüelda ning seda tuleb aktiivselt toetada ELi ja selle liikmesriikide poolt ühtsete haridus-, uurimis-, tööstus-, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste strateegiate kaudu;

29.  tunnistab kultuuri- ja loovtööstuse tähtsust innovatsiooni kontekstis, võttes arvesse, et uurimuste kohaselt on suhteliselt rohkem kultuuri- ja loovtööstuse teenuseid kasutavad firmad ka innovatsiooni alal märgatavalt edukamad;

30.  kinnitab, et innovatsiooni soodustab võrgu erapooletus ja standardite avatus;

Kodanikukeskne innovatsiooniühiskond

31.  rõhutab, et kodanike vajadused ja ettevõtete aktiivne osalus on innovatsiooni peamiseks taganttõukavaks jõuks; märgib, et innovaatilise ühiskonna loomine peab seetõttu baseeruma selle kodanike osalusel, võimaldades neil väljendada oma vajadusi ja loovpotentsiaali alt üles ja selliste innovaatiliste lahenduste loomisega, mis aitavad üksikisikutel panustada ressursitõhususse;

32.  tõstab esile vajadust luua õppimise, teadmishimu- ja riskide võtmise kultuur; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema tõsiseid pingutusi, et minna üle innovaatilisele, teadmishimul ning riskide võtmisel põhinevale ja lüüasaamisest end mitte heidutada laskvale mõtteviisile, julgustada jätkusuutlikumate tarbimisharjumuste juurutamist ja edendada aktiivselt kodanike ja ettevõtete osalust innovatsioonis ja avatud innovatsiooni süsteemis; rõhutab, et innovatsioon on protsess, mida valitsused täielikult juhtida ei saa ega tohikski, ning et see vajab soodsaid tingimusi, mis annavad piisava paindlikkuse ettenägematu arengu toetamiseks;

33.  on seisukohal, et teadmiste edendamine ja mitmekülgne rakendamine ei kaota vajadust anda avatud ja osavõtlik hinnang rakenduste eetilistele, sotsiaalsetele ja poliitilistele tagajärgedele; juhib tähelepanu sellele, et teaduskultuuri tuleb edendada ja levitada laiema üldsuse seas;

34.  on seisukohal, et tuleb toetada algatusi, mis edendavad teadusalast dialoogi ning tulemuste levitamist lisaks teadusringkondadele võimalikult ulatuslikule publikule, tähtsustades sellega kodanikuühiskonna rolli teadustöös;

35.  leiab, et prioriteediks peaks olema aidata kaasa innovatsioonikultuuri arengule piirkondlikul tasandil, seda nii ettevõtjate, kutseharidust omandavate noorte ja töötajate kui ka partnerite hulgas, kellel on mõju ettevõtlusalasele tegevusele, näiteks piirkonna avalike otsuste tegijad, teaduskeskused, ettevõtete klastrid ja rahastamisasutused, kes paljudel juhtudel ei ole piisavalt teadlikud oma piirkonna ettevõtete, eeskätt VKEde (kaasa arvatud mikro- ning käsitööettevõtete) innovatsioonialasest suutlikkusest;

36.  rõhutab, et kodanike kaasamiseks innovatsiooni on vaja õiget arusaamist teaduslikust progressist ja kõigest, mis sellega seondub; kutsub üles tõhustama teaduslike ja tehniliste teadmiste levitamist; rõhutab, kui tähtsad on elukestev õpe ja meetmed, mis on suunatud teadusele ja tehnoloogiale vähemate juurdepääsuvõimalustega elanikerühmadele, eelkõige maaelanikele;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama niisuguste innovatsioonil ja loovusel põhinevate jätkusuutlike majandusmudelite väljatöötamist, mis loovad ja kaitsevad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti Euroopas;

38.  rõhutab, kui tähtis on innovatsiooni jaoks alt üles suunatud lähenemine ning loovideedele avatud keskkonna edendamine, et kasvatada tootlikkust, anda töötajatele suuremaid volitusi ja arendada välja lahendusi veel lahendamata ühiskondlikele probleemidele (nagu näiteks kaasamine ja sisseränne);

39.  kutsub üles täiendama praegust eelrahastamist uue rahastamismehhanismiga, näiteks konkursi- või ergutusauhinnad Euroopa novaatoritele (üksikisikutele või meeskondadele), et ergutada ideid ja tunnustada innovatsiooni, nt sotsiaalselt väärtuslikes valdkondades, kus teadmisi luuakse avaliku hüvena; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas auhinnasüsteemi esimene katsetamine täisväärtusliku eluperioodi pikendamise katseprojekti raames oleks asjakohane;

40.  rõhutab, et sotsiaalne innovatsioon tähendab uusi ja tõhusaid lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ning selliseid lahendusi loovad üksikisikud või organisatsioonid ühiskondlikust vajadusest, mitte aga tingimata ärilisest vajadusest tingituna; rõhutab ka, et sotsiaalne innovatsioon annab kõikidele kodanikele võimaluse parandada oma töö- ja elukeskkonda ning võib seeläbi aidata tugevdada Euroopa sotsiaalmudelit;

41.  rõhutab, et sotsiaalses innovatsioonis on tähtis roll sotsiaalsel ettevõtlusel (ühistud, vastastikused kindlustusseltsid, ühingud ja sihtasutused), sest seal töötatakse välja ja rakendatakse vahendid täitmaks vajadusi, mida turg ega tavaettevõtluse vormid arvesse ei võta;

42.  on seisukohal, et ELi innovatsioonistrateegiaga tuleks vabastada töötajate potentsiaal, võimaldades ka mitteakadeemilistel töötajatel saada osa erinevatest ELi kavadest ja innovatsiooniprojektidest ning neis kaasa lüüa;

43.  rõhutab, et innovaatilise liidu strateegias tuleb innovatsiooniga seoses tunnustada tavatöötajate ideede, ettepanekute ja oskuste olulisust. Mitmed uuringud viitavad tõsiasjale, et töötaja algatatud uuendused ei too kasu mitte ainult äritegevusele, vaid suurendavad ka tööga rahulolu ning – kui need õigel viisil ellu viia – võivad vähendada stressi;

44.  kutsub ELi, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles käivitama katseprojekti ja edendama sotsiaalse innovatsiooni alaseid teadusuuringuid ning tagama nendele ning avaliku ja erasektori partnerlustele avaliku sektori rahalist toetust, et panna alus tulevasele tegevusele selles valdkonnas; rõhutab, et sotsiaalne innovatsioon tuleb lisada sellistesse rahastamis- ja toetusprogrammidesse nagu Euroopa Sotsiaalfond, raamprogrammid ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP);

45.  rõhutab teadustegevuse olulisust meditsiini valdkonnas, sest koos uuenduslike rakendustega aitab see suurendada majanduskasvu ja vananeva ühiskonna heaolu; toetab ülikoolide teadusosakondade ja meditsiinitööstuse vahelist tihedat koostööd selliste toodete ja teenuste väljatöötamisel, mida ELi kodanikud järgmisel kümnendil hädasti vajavad;

46.  kutsub komisjoni üles kasutama ühise strateegilise raamistiku vahendeid paremini ära ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisel, et tagada bioloogia- ja meditsiiniteaduste alaste teadusuuringute infrastruktuuri kui avaliku sektori teadus- ja arendustegevusega seotud teenuse jätkusuutlik rakendamine, mille eesmärk on tagada kodanikele parem elukvaliteet ja teha seeläbi edusamme teadmistepõhise ühiskonna suunas, mis suudab toime tulla sotsiaalsete probleemidega Euroopas;

47.  on seisukohal, et innovatsioonipoliitika suurem tähtsustamine kujutab endast paljudes majandus- ja sotsiaalvaldkondades võimalust ajakohastada ja tugevdada avalikke teenuseid nii olemasolevates kui ka esilekerkivates valdkondades, hoogustades seega kvaliteedi ja tõhususe tõusu, uute töökohtade loomist, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

48.  on seisukohal, et teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna jõupingutuste tihedam kooskõlastamine ei tohiks tähendada investeeringutest loobumist või alainvesteerimist, mis on tingitud osade liikmesriikide või piirkondade suuremast teadusalasest võimekusest võrreldes teistega; usub, et pigem peaks see kaasa tooma investeeringud teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kindla ja ühtse baasi arendamisse eri riikides ja piirkondades, võttes arvesse nende eripärasid ja arengu taset ning pidades silmas kasutoova koostoimimise ja viljaka koostöö edendamist;

49.  rõhutab haridussüsteemide ajakohastamise olulisust; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et parandada (noorte) eurooplaste ettevõtlusalaseid ja kvantitatiivseid oskusi ja neid koolitada, lülitades ettevõtluse, loovuse ja innovatsiooni kõikidesse haridusvaldkondadesse ning edendades inimkapitali, et noored saaksid aktiivselt osaleda innovatsioonis, näiteks komisjoni programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” kaudu, kaitstes samas käsitöösektorit kui innovatsiooniallikat;

50.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega tihedamat koostööd, et koostada prognoosid keskpikaks ja pikaks perioodiks tööturul nõutavate oskuste kohta ning soodustada ülikoolide ja ettevõtlussektori vahelist partnerlust, et toetada noorte siirdumist tööturule, aidates samas kaasa uuendusliku teadmistepõhise ühiskonna loomisele, rakendusuuringute arendamisele ja koolilõpetajatele paremate väljavaadete loomisele tööturul;

51.  märgib, et majanduskriisi ajal on väga oluline meelitada noori uut tüüpi töökohtadele ja tagada, et oskuste arendamise programmid kergendaksid noorte pääsu tööturule, et võimaldada neil kasutada ära kogu oma tööalane potentsiaal, et vähendataks alla 25-aastaste hulgas valitsevat suurt tööpuudust ja rakendataks noorema põlvkonna oskusi uue tehnoloogia kasutamise kaudu;

52.  nõuab, et kõrvaldataks kvalifikatsiooni puudujäägid loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas; rõhutab koolitustaseme, elukestva õppe ja kutseõppe kättesaadavamaks muutmise ning töötajate jätkuõppe edendamise tähtsust, samuti selliste koolituste korraldamise olulisust, mille olemus on kaasav ja mis ei ole naiste suhtes diskrimineerivad, ning nende koolituste kättesaadavaks muutmist; on siiski seisukohal, et need meetmed peaksid olema varasemast rohkem suunatud eelkõige vähem kvalifitseeritud töötajatele, kellel on oht kaotada uute tehnoloogiate kasutusele võtmise tagajärjel töökoht, kuna neil puuduvad ümberkorralduste ja muutustega kaasnevad nõutavad oskused; tuletab meelde ka vajadust arendada edasi kõiki koolitustegevusi kõigil koolitustasemetel, et toetada rohkem loovust, uuenduslikkust ja ettevõtlikkust;

53.  rõhutab elukestva õppe taseme tõstmise tähtsust, samuti kõigile suunatud koolitustegevuse arendamise tähtsust, et tugevdada ökoinnovaatilisust ja ettevõtlust ning tagada tööjõule võimalus kompetentsipõhise koolituse kontseptsioonile toetudes kohandada oma oskusi säästva majanduse tööturu vajadustega; kutsub liikmesriike, tööandjaid ja töötajaid üles tunnistama, et oskuste juhtimine, koolitus ja elukestev õpe innovatsiooni valdkonnas on jagatud vastutus, nagu kinnitatakse ka tööturu osapoolte 2002. aasta elukestva õppe raamlepingus;

54.  rõhutab, et võttes arvesse üliõpilaste vähesust teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, tuleb võtta meetmeid selleks, et ükski üliõpilane ei jätaks rahalistel põhjustel õpinguid pooleli, samuti selleks, et rahalised vahendid ei piiraks ühtki üliõpilast haridusasutuse valikul, ning et seetõttu on oluline jätkata selliste pangalaenude kättesaadavamaks tegemise toetamist, mida võivad osaliselt rahastada liikmesriigid;

55.  rõhutab vajadust leida üles mitteaktiivsed potentsiaalsed novaatorid, eriti VKEde hulgas; juhib tähelepanu vahendajaorganisatsioonide rollile mitteaktiivsete potentsiaalsete novaatorite tuvastamisel, neile stiimulite pakkumisel, nende nõustamisel ja innovatsiooni toetamisel; on seisukohal, et selliseid organisatsioone peaks tugevdama ja nende jaoks tuleks välja arendada kava, mille eesmärk on parandada väljaõpet, kvalifikatsiooni ja asjatundlikkust, ning et tulevikus peaks kaht elukutset võimaldava kaheotstarbelise väljaõppe mudelite tähtsus kasvama;

56.  rõhutab, et tähtis on omandada põhioskused ja hea üldine kultuuritase, et tagada parem kohanemisvõime töökeskkonnaga; toonitab, et keeleõpe on sellega seoses eriti oluline;

57.  kutsub liikmesriike üles looma klastreid ja tingimusi, kus innovatsioon kiireneks, ning toetama nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt tugevamate partnerlussidemete arendamist haridusasutuste ja ärimaailma vahel, kusjuures õppekavade koostamisel tuleks arvesse võtta ka ettevõtete vajadusi;

58.  on arvamusel, et innovatsiooni edendamisel kõigis valdkondades on esmatähtis koostada spetsiaalsed teadusliku ja tehnilise kultuuri edendamise programmid;

59.   toetab Regioonide Komitee ettepanekut rajada loovuse virtuaalne võrgustik, mis oleks avatud kõigile (ettevõtted, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kesksed valitsusasutused, erasektor ja kodanikud) ning pakuks nõu, abi ja juurdepääsu riskikapitalile ja tehnilistele teenustele; rõhutab, et virtuaalne võrgustik pakub täiendavat kasu, võimaldades saarte, äärepoolseimate piirkondade, maapiirkondade, mägialade ja hõredalt asustatud piirkondade elanikele lihtsamat juurdepääsu asjatundlikele nõuannetele, haridusele ja teabele, ettevõtlustoetusele ja finantsalastele juhistele;

60.  tervitab komisjoni soovi saavutada märkimisväärset edu teadlaste karjäärivõimaluste arendamisel ja nende liikuvuse suurendamisel teadusuuringute valdkondade vahel ja üle riigipiiride. See aitaks tagada piisava teadlaste baasi ning parandada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni kvaliteeti. Kõigil ELi teadlastel peaks olema võimalus saada kasu asjakohasest koolitusest, atraktiivsetest karjääritingimustest ja liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamisest;

61.  märgib, et sotsiaalne innovatsioon on väljakutse inimkapitali alal, kus ülikoolid peavad täitma laiendatud rolli hariduse, elukestva õppe, teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse kaudu; rõhutab avatumate ja moderniseeritud ülikoolide olulisust ja ülikoolide suurema iseseisvuse vajadust strateegiliste eesmärkide ja oma tegevuskava määratlemisel, et reageerida ühiskondlikele prioriteetidele;

62.  rõhutab, et selleks, et tagada teadmuskolmnurga komponentide omavaheline tugevam integreerimine, on vaja edendada poliitikat, mis tugevdaks haridussüsteemide ja ettevõtlusringkondade vahelist koostööd uute õppekavade väljaarendamisel ning doktoriõppekavade kindlaksmääramisel;

63.  kutsub komisjoni üles rajama avatud innovatsiooni alast digitaalset platvormi, kus saab avaldada üleeuroopalisi poliitilisi probleeme ning kus kodanikud ja huvitatud osalised kogu Euroopast saavad esitada ideid ja lahendusi;

64.  märgib ära ülikoolide oskuste puuduse parema ja ettenägeliku koostoime osas ettevõtlussektoriga; kutsub komisjoni üles algatama uut üle-euroopalist koolitus- ja haridusprogrammi ülikoolijuhtidele ning tehnoloogiasiirde ja tehnoloogia vahendamise spetsialistidele ning avaldama juhiseid selliste tegevusalade professionaalsemaks muutmiseks ülikoolides;

Lihtsustamine, ühtlustamine, rahastamine ja standardimine

65.  rõhutab, et olulisi alternatiivkulusid seostatakse ELi traditsioonilisemate kulusektoritega, ja osutab vajadusele viia ELi 2020. aasta strateegia prioriteedid eelarvepoliitikaga kooskõlla; kutsub seetõttu üles eraldama ELi eelarvest rohkem vahendeid uurimis- ja arendustegevusele ning innovatsioonile;

66.  tõstab esile ELi uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni eelarve suhteliselt väikest mahtu võrreldes liikmesriikide eelarvetega, millest tuleb suurem osa riikliku uurimistegevuse vahenditest; kutsub seetõttu üles pöörama suuremat tähelepanu riikide uurimiskulutusi, erainvesteeringuid ja EIP rahalisi vahendeid võimendavatele rahastamisvahenditele, et edendada jõupingutuste kooskõlastamist ja ergutada investeeringuid Euroopa sihteesmärkide saavutamiseks;

67.  kutsub komisjoni üles ühendama praegused abikavad ja tugistruktuurid eesmärgiga jõuda lihtsa ja ligipääsetava süsteemini, et kiirendada innovatsiooni, tegelda suurte ühiskondlike probleemidega ja aktiivselt ennetada killustumist ja bürokraatiat;

68.  kutsub komisjoni üles hindama olemasolevaid abisüsteeme ja toetusstruktuure ning koostöös liikmesriikidega looma nn ühe akna süsteemi, mis tähendab teenindust, kus kõik sidusrühmad (eelkõige innovaatilised VKEd), sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud asutused, saavad hankida teavet ja taotleda finantsabi või viiakse nad kokku potentsiaalsete partneritega;

69.  rõhutab vajadust toetada VKEsid innovatsiooni esimesest etapist kuni lõpuni, nii et neil oleks võimalik tegeleda innovatsiooniga ja osaleda Euroopa toetusprogrammides;

70.  ergutab klastrite rahvusvahelise mõõtme edendamise strateegiaid eesmärgiga luua VKEde jaoks tõelised toetus- ja suunismehhanismid;

71.  rõhutab vajadust, et Euroopa klastrid peavad muutuma rohkem nähtavaks ja paremini teada andma oma kordaminekutest ja tulemustest; teeb ettepaneku luua VKEdele innovaatiliste teenuste platvorm klastri lingi kaudu, mis ühendab eri klastreid ja tehnoloogiaparke Euroopas ja maailmas (näiteks Vahemere piirkonnas);

72.  rõhutab, et majanduskriisi ajal kipuvad investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähenema, kuigi on tõestatud, et nendel ettevõtetel ja liikmesriikidel, kes investeerivad sellistel perioodidel kõige rohkem, on suurimad suhtelised turueelised;

73.  kutsub komisjoni juurutama innovatsiooni toetamiseks ja rahastamiseks ühtsete eeskirjadega ühtset poliitikaraamistikku, tekitama koostoimet ja ühendama võimaluse korral uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetusprogramme ning toetama innovatsiooni, suunates rohkem vahendeid innovatsiooni ning ergutades finantssektori suuremat kaasamist; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust suunata heitkogustega kauplemise süsteemi tulud kliimaga seotud tegevuse rahastamisse, sealhulgas innovatsiooniprojektidesse;

74.  kutsub komisjoni üles kaaluma mitmest fondist rahastatavaid programme liikmesriikidele ja piirkondadele, mis soovivad neid kasutada; leiab, et see aitaks kaasa integreeritumale ja paindlikumale tööle ning suurendaks vastastoime tõhusust eri fondide (struktuurifondid ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammid) vahel;

75.  ühineb nõukogu seisukohaga, et tuleb nõuda paremat tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel, tunnistades samas asjaolu, et teadusuuringud ja innovatsioon on kõrge riskiga tegevused, millel ei ole garanteeritud tulemusi;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et innovatsiooniprotsessis osalejad peavad tegelema erinevate menetluste ja abikõlblikkuskriteeriumitega Euroopa eri programmides ning Euroopa ja riiklike programmide vahel; see põhjustab bürokraatiat, suuri kulusid, aja ja võimaluste raiskamist; pooldab komisjoni ja liikmesriikide ühist pühendumist lihtsustamis- ja lähenemisprotsessi rakendamisele seoses Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumis kasutatavate valimisprotseduuride ja sobivuskriteeriumitega;

77.  palub Euroopa Komisjonil esitada Euroopa Parlamendile välishinnang seitsmendas raamprogrammis loodud innovatsioonivahendite, näiteks tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta, kusjuures hinnang peaks hõlmama tegevusi, kutseid, innovatsiooniprojekte ja tulemusi (kui neid on) ning riiklike ja eravahendite majanduslikku panust;

78.  kordab vajadust suurendada märkimisväärselt era- ja riiklikke investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse ja innovatsiooni, et ELi tööstus jääks tehnoloogia alal juhtivale kohale ja säilitaks maailmas konkurentsivõime sellistes valdkondades nagu transport ja energiatõhusus; lisaks on erainvesteeringute võimendamiseks vaja suurendada riiklike vahendite eraldamist uurimis- ja arendustegevusele ja innovatsioonile;

79.  nõuab, et tulevane raamprogramm soodustaks uurimistulemuste optimaalset rakendamist ja seoks need innovatsiooniprotsessiga, lülitades projektide rahastamisse ka näidis- ja prototüübi etapid;

80.  rõhutab, kui tähtis on parem abi selliste poliitikavaldkondade ja programmide elluviimisel, mis parandavad koostoimet suunal teadus- ja arendusinfrastruktuur – innovatsioon – töökohtade loomine;

81.  riiklike ja eelkõige ELi raamprogrammide rahastamismenetluste haldus- ja finantsalane lihtsustamine on stabiilsuse, osalejate õiguskindluse ja seega ettevõtete laialdasema osalemise eeltingimuseks;

82.  kordab, et raamprogrammidega tuleks jätkuvalt toetada osaluspõhist uurimistegevust tööstusvaldkonnas, kuna see võimendab ettevõtete vahendite kasutamist ja avaldab positiivset mõju tulemusliku innovatsiooni tekkimisele ühtsel turul;

83.  rõhutab vajadust säilitada alusuuringute kõrge tase, toetudes Euroopa Teadusnõukogu edule, ja säilitada rakendusteaduslike uuringute ja innovatsiooni kõrge tase, luues rakendusuuringute ja innovatsiooni jaoks Euroopa Teadusnõukoguga sarnase agentuuri ja ühendades vajaduse korral praegused struktuurid;

84.  on seisukohal, et innovatsioon ja loovus on liidu majanduse taastumise seisukohalt ülimalt tähtsad ning et ei tohi alahinnata liidu teaduslike ja tehnoloogiliste edusammude ärakasutamise tähtsust uutes kaupades ja teenustes;

85.  tuletab meelde, et innovatsiooni abil rakendatakse ideid edukalt praktikasse, ning rõhutab ülitähtsat seost innovatsiooni ja turu vahel; seetõttu peaksid kättesaadavad olema asjakohased finantsvahendid, millega kiirendada edukate tehnoloogiate, teenuste või protsesside kasutuselevõttu ELi turul, eelkõige kui need aitavad lahendada suuri ühiskonnaprobleeme;

86.  on seisukohal, et ELis rakendatakse teadusuuringute tulemusi ärilistel eesmärkidel liiga aeglaselt või liiga vähe, ning soovitab luua äriinkubaatoreid, mille eesmärk on pürgida uuenduste suunas ning teha koostööd kõrgkoolide ja uurimisasutustega ja mille ülesanne on edendada uurimistulemuste rakendamist ärilistel eesmärkidel, näiteks sidemete kaudu ettevõtjatega, või aidata leida nn äriingleid või stardikapitali uutele alustavatele ettevõtetele;

87.  rõhutab, et turu ja nõudluse elavdamiseks uuenduslike toodete järele tuleb edendada innovatsiooni uute turutingimuste loomise kaudu;

88.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks ja viima ellu poliitilist raamistikku, mille eesmärk on stimuleerida kasutaja kiiret juurdepääsu väärtuslikele uuendustele kogu ELis ja mis tagab uute leiutiste tegeliku jõudmise potentsiaalse lõpptarbijani mõistliku aja jooksul;

89.  rõhutab innovatsiooni ja teadusuuringute eristamise olulisust; juhib tähelepanu sellele, et innovatsioon on kompleksne, kõiki valdkondi kaasav sotsiaalmajanduslik protsess, mis hõlmab pingutusi teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks, VKEde ja kõrgtehnoloogiliste tegevuste toetamiseks ning keskendub eri territooriumide omadustel ja eripäradel põhinevate integreeritud süsteemide arendamisele;

90.  kutsub komisjoni üles siduma rahastamisvahendeid tugevamalt nõudlusepoolsete innovatsioonivahenditega ja suunama seda toetust suuremal määral VKEdele ja alustavatele ettevõtetele, kes vajavad varakult juurdepääsu ELi või rahvusvahelistele turgudele; peab seetõttu vajalikuks kiita heaks selged ja konkreetsed osalemise eeskirjad, mis hõlmavad meetmeid suurendada väike- ja mikroettevõtete osalemist;

91.  rõhutab doktoriõppeprogrammide olulisust Euroopa innovatsiooni jaoks ning teeb ettepaneku arendada Euroopa doktoriõppeprogrammide raamistikku, mis soodustab elukestvat õpet ning kaasab ettevõtteid uuringutulemuste toetamisse, edendamisse ja kasutamisse; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama mis tahes õiguslikke või halduslikke takistusi, mis võivad piirata huvitatud poolte juurdepääsu doktoriõppeprogrammidele;

92.  kutsub komisjoni üles kaaluma mitmest fondist rahastatavaid programme liikmesriikidele ja piirkondadele, kus neid soovitakse kasutada; on seisukohal, et see aitaks muuta tööd integreeritumaks ja paindlikumaks ja suurendaks erinevate fondide (struktuurifondid ning uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammid) vahelist tõhusust;

93.  rõhutab vajadust toetada kombineeritud finantsarhitektuuri ning uute finantsmehhanismide arendamist, milles ühendatakse automaatsed vahendid toetuspõhiste vahenditega, et soodustada uurimis- ja arendustegevuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid;

94.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle vabastada 2014. aastaks assigneeringud, et aidata suurendada ja parandada innovatsiooni edendamiseks Euroopas vajalikku rahastamist erasektorilt;

95.  soovitab muuta EIP mandaati, et võimaldada rahastada suure riskiga seotud turulähedasi teadusuuringuid ja innovatsiooni; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon laiendaks EIP edukat riskijagamisrahastut (RSFF):

96.  on seisukohal, et tuleks luua Euroopa innovatsiooni rahastamise fond, et suurendada innovaatilistesse VKEdesse investeerimise võimet tänu riskijagamisele, millesse kaasatakse erasektori ressursid;

97.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku määratleda innovaatilistele alustavatele ettevõtetele suunatud konkreetsed investeeringud;

98.  kutsub komisjoni üles minema tulevastes raamprogrammides suurema osa turulähedaste uurimisprojektide, sealhulgas näidisprojektide rahastamisel üle võlal ja omakapitalil põhinevatele vahenditele, mis tooksid rohkem erakapitali, nagu CIP, RSFF ja EIF, ning tagada VKEde ligipääs neile vahenditele üle kogu Euroopa; rõhutab (piiriüleste) alustavate ettevõtete rahastamistühimiku täitmise vajadust;

99.  rõhutab, et rahastamisvahendite kavandamisel on vaja rohkem mõista ettevõtte suuruse, arengu, staadiumi ja tegevussektoriga seotud eripärasid; nõuab kiireid meetmeid, et lahendada kitsaskohad innovatsiooni varajastes etappides, parandades selleks juurdepääsu stardirahale, investorite kaudu rahastamist ning rohkem omakapitalil ja kvaasikapitalil põhinevat rahastamist nii ELi kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

100.  rõhutab, et riskikapital on liidus erinevate riiklike eeskirjade ja maksukorralduste tõttu oma arengu täispotentsiaali saavutamisest kaugel; kiidab heaks komisjoni ettepaneku, et 2012. aastaks tagatakse liikmesriikides asutatud riskikapitalifondide piiranguteta toimimine ja investeerimine ELi piires, millega luuakse tõeline ELi riskikapitali ühtne turg;

101.  kutsub üles edasi arendama VKEde teadusuuringutele ja innovatsiooniteenustele ligipääsu parandamise vahendeid ja mehhanisme (näiteks innovatsioonivautšerid) ja teisi teadmuspõhiseid äriteenuseid (modelleerimine, riskihindamine jne), mis on VKEde jaoks innovatsiooniga tegelemisel ja innovaatiliste lahenduste turuleviimisel väga olulised;

102.  rõhutab toote-teenuse süsteemidest ja funktsionaalsetest ärimudelitest äritegevuse ja keskkonnatõhususe jaoks tõusvat kasu ja kutsub komisjoni üles töötama välja selle valdkonna strateegia;

103.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ümber hindama kogu innovatsioonisüsteemi eesmärgiga eemaldada tarbetud rahalised ja haldusalased piirangud, näiteks:

104.  avaldab kahetsust, et innovatsioonialane dokumentatsioon peab läbi tegema pika bürokraatliku heakskiiduprotsessi, mis aeglustab innovatsiooni, piirab ELi turu konkurentsivõimet ja takistab teaduslikult põhjendatud teadmiste arengut meditsiiniringkondades, lükates patsientidele tuleneva hüve kaugemale tulevikku;

105.  rõhutab, et esmatähtsaks tuleb pidada kliinilisi uuringuid käsitleva direktiivi läbivaatamist dialoogis teadlastega, et tagada parem õigusraamistik ravimite väljatöötamiseks ja nende võrdlemiseks kliinilistes uuringutes alternatiivsete ravimeetoditega (nagu on välja toodud nõukogu 6. detsembril 2010 Brüsselis vastu võetud järeldustes innovatsiooni ja solidaarsuse kohta farmaatsiatoodete valdkonnas);

106.  rõhutab, kuivõrd oluline on kasutada uusi teadmisi selleks, et luua uusi ja paremaid võimalusi vähktõve ennetamiseks, avastamiseks ja raviks ning edendada kiirreageerimismehhanisme, tänu millele võiksid need avastused saada patsientidele kättesaadavaks;

107.  rõhutab innovatsiooni tähtsust teadmuskolmnurgas ja vajadust arendada finantsperspektiivi ja 2013. aastale järgnevatesse perspektiividesse lõimimiseks välja innovatsioonikultuur;

108.  kutsub liikmesriike tihedas koostöös piirkondadega käesoleval rahastamisperioodil kasutama parimal viisil uurimis-, arendus- ja innovaatilise tegevuse struktuurifonde, et aidata lahendada suuri ühiskondlikke probleeme ja püüda saavutada innovatsiooni ja teadusuuringute sidusus ning viia struktuurifondide prioriteedid kooskõlla ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vältima kattumisest tulenevaid kulusid, edendades selleks arukaid ja paremini suunatud spetsialiseerumisstrateegiaid; on seisukohal, et piirkondadele tuleks ette näha stiimulid, et nad sellist Euroopa spetsialiseerumise struktuuri edendaksid;

109.  rõhutab, et innovatsioonile eraldatud ühtekuuluvusvahendid jäävad suures osas kasutamata ebasobivate haldusnõuete ja vajaduse tõttu omavahendite järele, mida rahaliste piirangute perioodil ei ole võimalik leida; märgib, et see asjaolu aitab kaasa liikmesriikidevahelise majanduslõhe suurenemisele, mis on euroala praeguse kriisi keskmes; nõuab reformi ja struktuurifondide ühtlustamist, et muuta need majanduselus osalejate, eelkõige VKEde restruktureerimise jaoks ligipääsetavaks;

110.  usub, et võrdlusnäitajate ja standardite kehtestamine on osutunud mitmes tööstussektoris innovatsiooni ja jätkusuutliku konkurentsivõime edendamise tugevaks taganttõukajaks; jagab nõukoguga seisukohta, et komisjon peaks tegema ettepanekuid, kuidas kiirendada, lihtsustada, vähendada kulusid ja kaasajastada standardimist suurema läbipaistvuse ja sidusrühmade kaasamise kaudu, aidates Euroopal nii kiiremini reageerida maailmaturu innovaatilisele arengule; palub komisjonil tõsiselt kaaluda tulemuslikke innovatsioonimehhanisme, näiteks väärtusahelas sidusrühmasid integreerivate avatud standardite kehtestamist;

111.  märgib, et standardimine võib turule juurdepääsu lihtsustamise ja koostalitusvõime suurendamise kaudu aidata kaasa innovatsioonile ja parandada konkurentsivõimet; julgustab komisjoni suurendama jõupingutusi, et edendada Euroopa standardite kaasamist tulevastesse vabakaubanduslepingutesse, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas;

112.  rõhutab seetõttu, et kõik strateegiad ELi muutmiseks kriisijärgse maailma nõudmistele vastavaks peavad olema juhitud jätkusuutlikust uute töökohtade loomisest;

113.  nõuab tungivalt, et komisjon järgiks seitsmenda raamprogrammi (eksperdirühma) vahehindamise soovitust, mille kohaselt palutakse kaaluda uutele vahenditele moratooriumi kehtestamist, kuni olemasolevad vahendid on piisavalt välja arendatud ja asjakohaselt hinnatud; kutsub üles erilisele ettevaatusele, et vältida vahendite rohkusest põhjustatud segadust;

114.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile seitsmenda raamprogrammi raames loodud innovatsioonivahendite (näiteks tehnoloogilised platvormid ja Euroopa ühised tehnoloogiaalased algatused) välise hindamise aruanne, ning on arvamusel, et hindamine peaks hõlmama tegevusi, pakkumiskutseid, innovatsiooniprojekte ja tulemusi (kui need on olemas) ning riiklikest või eravahenditest saadud toetust;

115.  kutsub 2020. aasta rahastamise eesmärgi valguses, mille kohaselt tuleks teadusuuringutesse ja tehnoloogilistesse arengutesse investeerida 3% SKPst, ning tunnistades, et teadustegevus ja innovatsioon on ainukesed kindlad vahendid ELi majanduse elavdamiseks, komisjoni üles kaaluma võimalust kehtestada liikmesriikidele vahepealne siduv miinimumeesmärk suurendada teadusuuringute ja tehnoloogiliste arengute rahastamise määra ligikaudu 1%ni SKPst kuni 2015. aastani;

116.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et innovatsioon on majanduslikule arengule oluline ja Euroopa Liidul on vaja täiendavalt palgata ligi üks miljon teadlast selleks, et täita Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärk investeerida 3% ELi sisemajanduse koguproduktist teadus- ja arendustegevusse; on arvamusel, et seda eesmärki on kergem saavutada, kui tõsta oluliselt naisteadlaste arvu, sest praegu on avalikus sektoris ja kõrghariduse valdkonnas töötavatest teadlastest ainult 39% naised ja erasektoris töötavatest teadlastest moodustavad naised 19%(6);

117.  toetab eesmärki suurendada aastaks 2020 teadlaste arvu ELis ühe miljoni võrra ja märgib, et selline ulatuslik investeering on mitmekordistava mõjuga tööhõivele, kuid märgib ühtlasi, et tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga, mis nõuab eraldi eesmärkide püstitamist igale konkreetsele riigile, samuti eesmärgipäraseid jõupingutusi; täheldab, et avalikul sektoril ei pruugi olla piisavalt vajaminevaid rahalisi vahendeid ja kuigi kõrgharidusasutustes ja riiklikes uurimisinstituutides on suur vajadus teadlaste töökohtade arvu suurendada, asub valdav osa uutest teadlastest tööle erasektorisse; rõhutab, et tähelepanu ei tule pöörata mitte niivõrd teadlaste arvule kui nende uuendusvõimele, nende hariduse kvaliteedile, üleeuroopalisele tööjaotusele teaduse valdkonnas, teadustegevuse ressurssidele ja teadustöö kvaliteedile;

118.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon toetab avatud ja koostöötahtelist innovatsiooni, mis annab pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku kasu; kiidab sellega seoses heaks komisjoni lubaduse levitada, edastada ja kasutada teadustulemusi, sealhulgas võimaldada vaba juurdepääsu väljaannetele ja andmetele, mis on saadud avaliku sektori rahastatud uurimistegevuse tulemusel; ergutab komisjoni otsima vajalikke vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks ning rõhutab Euroopa digitaalse raamatukogu (EUROPEANA) rolli selles valdkonnas;

Ühtne turg ja intellektuaalomand

119.  rõhutab, et Euroopa ühtne turg peab kiiresti kehtima hakkama kõigile kaupadele ja teenustele, sealhulgas innovaatilistele tervishoiutoodetele, tehes need kättesaadavaks 500 miljonile tarbijale; kordab, et Euroopa ühtse turu üheks suureks probleemiks on seaduste ja valideerimisprotsesside killustatus;

120.  toob esile asjaolu, et mõnes sektoris, näiteks tervishoiu valdkonnas, on teadusuuringute tulemused liikunud innovatsiooni suunas alati, kui teadus on seda võimaldanud, mistõttu leiab, et komisjoni pessimism innovatsiooni suhtes on paljudel juhtudel õigustamatu;

121.  rõhutab, et praegused litsentsimistavad aitavad ELi siseturu killustamisele kaasa; märgib, et hoolimata edusammudest ei ole küllaldaselt täidetud tarbijate nõudlust piiriüleselt ja internetis kasutatavate mitmel territooriumil kehtivate ja mitut valdkonda hõlmavate litsentside järele;

122.  tuletab meelde, et ELi eesmärk on edendada kultuuri- ja loometööstust nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda, ning on arvamusel, et lõppeesmärk peaks olema üleeuroopaliste litsentside laialdane kasutamine kooskõlas turu ja tarbijate nõudlusega ning kui seda ei suudeta kiiresti saavutada, tuleks hinnata põhjalikult vajalikke õigusakte, milles käsitletakse kõiki tõhusa ELi siseturu loomise teel olevaid võimalikke takistusi, sealhulgas territoriaalsuse põhimõtet;

123.  kiidab heaks Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ülevaatamise komisjoni poolt ja julgustab komisjoni tagama, et võetakse vajalikud meetmed ühesuguse kaitse tagamiseks kaubamärkidele nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda;

124.  rõhutab, et tugev, tasakaalustatud ja asjakohaselt rakendatud intellektuaalse omandi kaitse süsteem, mis aitab kaasa suuremale läbipaistvusele ja hoiab ära killustatuse, kuulub innovatsiooniks vajalike tingimuste põhiraamistikku; kiidab heaks komisjoni jõupingutused hoida ära intellektuaalomandi õiguste muutumine konkurentsi ja innovatsiooni tõkkeks; kutsub komisjoni üles välja arendama põhjalikku intellektuaalse omandi kaitse strateegiat ning võimaluse korral esitama seadusandlikke ettepanekuid, milles oleks leitud tasakaal leiutajate õiguste ning teadmiste ja leiutuste laia kasutuse ja neile ligipääsu edendamise vahel;

125.  nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks selle tagamisele, et VKEd saaksid intellektuaal- ja tööstusomandi õiguseid tõhusalt kasutada;

126.  on seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse VKEdel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ette tulnud probleeme vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames kehtestatud põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kohaldades VKEde suhtes muu hulgas mittediskrimineerimise põhimõtet;

127.  on seisukohal, et intellektuaalomandiõiguse hästitoimiv jõustamine motiveerib ettevõtjaid arendama uuenduslikke tooteid ja suurendab seega tarbijatele kättesaadavate kaupade ja teenuste valikut;

128.  kutsub üles kasutusele võtma tasakaalustatud ühtset Euroopa patenti; kiidab heaks nõukogu laia toetuse põhjalikumale koostööle, mille eesmärk on alustada ELi ühtse patendisüsteemiga 2011. aastal;

129.  juhib tähelepanu asjaolule, et on vaja vastu võtta ühtne Euroopa patent ja Euroopa äriühingu põhikiri, et edendada üleminekut ühendusevälisele kaubandusele; rõhutab vajadust vähendada kulusid ELi patentidele ja intellektuaalomandi õigustele, võttes arvesse olemasolevaid majanduslikke erinevusi ELi liikmesriikide vahel, et muuta need konkurentsivõimelisemaks võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Jaapani hindadega;

130.  kutsub üles 2014. aastaks lõpule viima Euroopa teadusruumi, mis on asutamislepingust tulenev kohustus ning võimaldab ELil hoida ja tööle saada oma ala parimaid, et tagada teadlastele maksimaalne liikumisvõimalus ning edendada teadus- ja tehnoloogiainstituutide piiriülest tegevust ja uurimistulemuste levitamist, edastamist ja kasutamist; rõhutab, et seetõttu on asjakohaste rahastamismehhanismide väljatöötamine keskse tähtsusega;

131.  rõhutab vajadust edendada meetmeid, mis julgustavad teadlasi jääma oma liikmesriikidesse, ja luua selleks atraktiivseid töötingimusi riiklike uurimisinstituutide juurde;

132.  on seisukohal, et tõhusas innovatsiooni- ja majanduskasvu poliitikas tuleb vältimatult investeerida teadusuuringute programmidesse, mis hõlbustaksid teadlaste liikuvust ja vahetust rahvusvahelisel tasandil ning tugevdaksid teadus- ja ärivaldkondade vahelist koostööd (Marie Curie nimelised meetmed);

133.  rõhutab, et nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil tuleb luua soodsad tingimused ja stiimulid doktoriõppes õppimise, aga ka uuenduslikus teadustegevuses osalemise edendamiseks, et sel viisil ennetada ajude äravoolu ja võimaldada ELil saada olulist kasu, tugevdades liidu konkurentsivõimet kõrgetasemelise uuendusliku teadustegevuse ning uurimuste kaudu;

134.  nõuab ühenduse kaubamärki käsitlevate õigusaktide kiiret läbivaatamist ja sellega seoses asjakohaste meetmete võtmist, et tagada, et kaubamärkidel on sama kaitsetase võrgukeskkonnas ja väljaspool seda;

135.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle intellektuaalomandiõiguse ja litsentside alase Euroopa teadmusturu väljaarendamiseks 2011. aasta lõpuks ning kasutamata intellektuaalomandile ligipääsu lihtsustamise üle, ergutades muu hulgas ühiste patendiplatvormide ja patentide ühiskasutuse juurutamist;

136.  nõuab, et komisjon esitaks vajalikud õigusakti ettepanekud täielikult toimiva digitaalse ühtse turu loomiseks 2015. aastaks, kuna see parandaks märkimisväärselt uuendustegevuse raamtingimusi; rõhutab, et algatused peavad olema ambitsioonikad eelkõige tähtsamates valdkondades, nagu autoriõigus, e-kaubandus (sh e-kaubanduse tarbijapoliitika) ja avaliku sektori teabe kasutamine;

137.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma innovatsioonipoliitika keskmesse ühtse turu väljakujundamise, sh meetmed digitaalse ühtse turu edendamiseks, kuna sellega tagatakse tarbijatele paremad hinnad ja parem kvaliteet, toetatakse uuenduslike toodete arendamist, edendatakse töökohtade loomist ELis ja luuakse ELile uusi kasvuvõimalusi juhtivatel turgudel;

138.  märgib, et kui soovitakse liikuda ühtse innovatsioonituru suunas, tuleb kokku leppida, kuidas hinnata otsest ja kaudset, lühi- ja pikaajalist majanduslikku ja sotsiaalset kasu;

Riigihanked

139.  meenutab, et riigihangetel, mis moodustavad 17% ELi iga-aastasest SKPst, on Euroopa ühtsel turul ja innovatsiooni stimuleerimise juures oluline roll;

140.  soovitab tungivalt liikmesriikidel kasutada ühiskonna probleemide lahendamiseks suunatud riigihankeid strateegiliselt innovatsiooni ergutamiseks ja suunata oma hanke-eelarve innovaatilistele, jätkusuutlikele ja ökotõhusatele toodetele, protsessidele ja teenustele, võttes arvesse, et odavaim pakkumine ei pruugi alati osutuda majanduslikult kõige elujõulisemaks; kutsub seetõttu komisjoni üles:

141.  nõuab kindlalt, et innovatsioon peab olema riikliku poliitika põhiosis sellistes valdkondades nagu keskkond, vesi, energia, transport, telekommunikatsioon, tervishoid ja haridus; rõhutab vajadust edendada innovatsiooni piiriülest levikut ja omaksvõttu avalikus sektoris, eraettevõtetes ja eriti VKEdes;

142.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid avaliku sektori pingutusi innovaatiliste põhimõtete rakendamisel ja käivitaksid avaliku sektori innovatsiooni alase uue teadusuuringute programmi näiteks e-valitsuse, e-tervishoiu ja e-hangete valdkonnas ning levitaksid avalikus halduses häid tavasid, millega vähendatakse bürokraatiat ja võetakse omaks kodanikukeskne poliitika; rõhutab, et avalikul sektoril on täita tähtis osa selles, et avalikkus hakkaks digitaalset siseturgu rohkem usaldama;

143.  palub komisjonil, liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel propageerida e-hangete kasutamist ning eelkõige kommertskasutusele eelnevate hangete kasutuselevõttu, sh ühis- ja elektrooniliste hangete kasutamist, pöörates samal ajal nõuetekohast tähelepanu andmekaitse-eeskirjade järgimisele, mis on ELi innovatsioonistrateegia koostisosa; palub komisjonil riigihankeid käsitleva õigusliku raamistiku üldise läbivaatamise osana eeskätt täpsustada ja lihtsustada asjaomaseid eeskirju ning võimaldada hankijatel läbipaistvamalt kasutada kommertskasutusele eelnevat hanget; palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada ka täpsete ja tõsiste sotsiaalsete, keskkonnaalaste, õiglase kaubanduse ja innovatsiooni kriteeriumide läbipaistvat kasutamist riigihangetes, pärssimata sealjuures VKEde aktiivset osalemist uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja järgides kehtivaid konkurentsieeskirju;

144.  märgib, et innovaatilised VKEd seisavad lisaks muudele tõketele silmitsi probleemidega ligipääsul rahastamisele, mis on vajalik rahvusvahelises ulatuses tegutsemiseks ja rahvusvahelise kaubanduskrediidi kindlustuse saamiseks, ja rõhutab vajadust rakendada VKEde toetuseks läbivaadatud ettevõtlusalgatuse „Small Business Act” ja oodatava, rahvusvahelist kaubanduspoliitikat ja VKEsid käsitleva teatise raames uusi toetusmeetmeid;

145.  rõhutab, et riigihangete turule ligipääsu saamiseks on vajalik rahvusvaheline vastastikkuse põhimõte, mis aitaks ELi ettevõtetel õiglastel tingimustel rahvusvaheliselt konkureerida;

146.  rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu mittetariifsetele tõketele, millest tollimaksude järkjärgulise vähendamise või kaotamise tulemusel on saamas rahvusvahelise kaubanduse peamine takistus; peab põhjendamatuks kõiki piiranguid, mis on põhjustatud kahe- ja mitmepoolsete kaubanduseeskirjade ebajärjekindlast rakendamisest; peab samas selle asemel põhjendatuks piiranguid, mis tulenevad ametivõimude kaubandusega mitteseotud õigustatud seadusandlikest ja haldusmeetmetest, millel on kaubandusele tahtmatuid tagajärgi ja mille eemaldamise üle tuleb avalikult nõu pidada ja arutleda;

147.  tunnistab, et tehnoloogia edasiandmine majandusarengu huvides ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peab olema ELi kaubanduspoliitika tähtis aspekt, aga komisjon peaks rakendama järelevalvet ELi kõrgtehnoloogiliste oskuste edasiandmise üle kolmandatesse riikidesse, et saada parem ülevaade innovatsioonimustritest ja tulevastest arengusuundadest ning vältida ebaausat konkurentsi;

148.  rõhutab tähtsat osa, mida VKEdel on võimalik täita, kui riigihangete eeskirjad koostatakse nii, et nende nõuded (kaasa arvatud kapitalinõuded ja lepingute maht) on kohandatavad vastavalt osalevate ettevõtete suurusele;

149.  rõhutab, kui oluline on, et EL ja liikmesriigid teeksid teaduskoostööd kolmandate riikidega; on seisukohal, et ELi ettevõtetele tuleb tagada parem juurdepääs teadusuuringutele ja arenguprogrammidele kolmandates riikides;

150.  rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema kooskõlastatult kolmandate riikidega seotud teadus- ja tehnoloogiaalaste kokkulepete ja meetmete suhtes; on seisukohal, et kaaluda tuleks võimalusi, mida annavad ELi ja liikmesriikide raamkokkuleppe kolmandate riikidega;

Euroopa innovatsioonipartnerlused (EIPd)

151.  tuletab meelde oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni EIPde kohta, milles:

152.  rõhutab, et:

153.  peab täisväärtusliku eluperioodi pikendamise valdkonnas eeskujuväärivaks katsepartnerluse eesmärki pikendada aastaks 2020 tervena elatud eluaega kahe aasta võrra, ning on seisukohal, et kõikidele innovatsioonipartnerlustele tuleb määrata selged eesmärgid, kuna vastupidisel juhul jääksid uuenduslikud meetmed tulevikuvisiooni ja motivatsioonita ning muutub keeruliseks mõõdetavate vahe- ja osaeesmärkide kindlaksmääramine;

154.  tunneb heameelt Euroopa innovatsioonipartnerluste üle, mille eesmärk on suurendada ja kooskõlastada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, samuti paremini kooskõlastada riigihankeid, et kiirendada uuenduste turulejõudmist; rõhutab siiski, et riigihankepoliitika kavandamine ei tohi kaasa tuua eraturu asendamist ja konkurentsi moonutamist, vaid nende mõjuvõimu suurendamist ja innovatsiooni leviku stimuleerimist, hoides samal ajal turud avatuna, et uutes suundades edasi liikuda;

155.  kutsub komisjoni üles esitama määruses ettepanekuid erinevate vahendite kohta perioodil 2014–2020 Euroopa innovatsioonipartnerluste konkreetseks edendamiseks;

156.  palub komisjonil esitada parlamendile igal aastal EIPde tegevuse kohta aruanne ja esimese pilootprojekti kohta aruanne kaks korda aastas, ning nõuab Euroopa Parlamendi kaasamist Euroopa innovatsioonipartnerluste rakendamise kõikidel etappidel;

157.  kutsub komisjoni üles looma toorainete innovatsioonipartnerlust;

Piirkond kui oluline partner

158.  rõhutab, et piirkondlike ja kohalike asutuste täielik kaasamine on innovaatilise liidu eesmärkide saavutamisel ülitähtis, sest nendel asutustel on oluline roll ettevõtete, teadmusinstituutide, riigiasutuste ja kodanike kokkuviimisel nn nelja osapoolega standardi alusel ning seetõttu on nad eri osapoolte, liikmesriikide ja ELi vahel vahendajaks; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepanekuid arutlus- ja korraldusvaldkondade kohta, milles piirkonnad saaksid osaleda ja anda oma panuse ühiskonna suurte probleemide lahendamisse, ning järgima seejuures subsidiaarsuse põhimõtet ja arvestama eri piirkondade konkreetsete vajadustega;

159.  võtab teadmiseks Euroopa innovatsiooni küsimustega tegeleva komisjoni 2009. aasta järeldused, et eri riikides ja piirkondades avaldab majandus- ja rahanduskriis ebaproportsionaalselt erinevat mõju, mis seab ohtu ühtsuse eesmärgi; väljendab muret seoses sellega, et liikmesriikide kehtestatavad eelarvepiirangud võivad kaasa tuua märkimisväärse investeeringute vähenemise teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda, millel võib olla kahjulik mõju; nõustub, et algatusse „Innovaatiline liit” peaksid olema kaasatud kõik liikmesriigid ja piirkonnad ning et on tähtis vältida nn innovatsioonilõhe tekkimist rohkem ja vähem innovaatiliste riikide ja piirkondade vahele;

160.  kutsub kõiki piirkondi üles innovatsiooni investeerima ning kohandama oma innovatsioonistrateegiat, et suurendada selle tõhusust, arendada oma inimkapitali ning tõhustada oma ettevõtete suutlikkust ja valmisolekut uuendada ning olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline;

161.  juhib tähelepanu sellele, et piirkondlikud otsustajad peaksid omama täit ettekujutust, millise potentsiaali majanduskasvuks annab kõigile piirkondadele uurimis- ja innovatsioonitegevus, kuna suur hulk uuendusi tehakse praktilisel tasandil (nõudluse- ja kasutajapõhised uuendused) ning neid rahastab peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fond; märgib sellega seoses, et kuna innovatsioonitegevuseks ei ole ilmtingimata või põhimõtteliselt vaja kõrgkoolide olemasolu, peaksid ka need piirkonnad, kus ei ole ülikoole ega teaduskeskusi, olema võimelised arendama oma innovatsioonialast suutlikkust, et saada innovatsioonipotentsiaaliga seoses maksimaalset kasu piirkondlikest ja kohalikest ressurssidest ja varadest;

162.  märgib samuti, et uuendustegevuse soodustamine piirkondlikul tasandil võib vähendada piirkondlikku ebavõrdsust; ergutab sellegipoolest erinevaid tasandeid (piirkondlik, siseriiklik ja EL) koordineerima oma pingutusi tõhusamalt osana üleeuroopalisest teadus- ja arengutegevuse planeerimisest;

163.  juhib tähelepanu asjaolule, et innovatsioonil on nii poliitiliste otsuste tegemises kui ka ettevõtete ja teaduskeskuste tegevuses väga oluline roll ELi territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika konkretiseerimisel ning innovatsioon võib oma olemuse tõttu aidata otsustaval määral kaasa ühtekuuluvuseesmärkide saavutamisele ning sellega seotud takistuste ületamistele nendes piirkondades, millel on geograafilised ja demograafilised eripärad;

164.  juhib tähelepanu kultuurilise mitmekesisuse panusele innovatsiooni; on seisukohal, et sellega seoses tuleks innovatsioonipoliitikas keskenduda meetmetele, millega tagatakse ja edendatakse piirkondlikku kultuurilist mitmekesisust;

165.  rõhutab piirkondade väga olulist rolli poliitikapõhimõtete väljatöötamisel, et stimuleerida innovatsiooni siseriiklikul tasandil; rõhutab siiski, et paljudes liikmesriikides ei ole innovatsiooniks piisavalt piirkondlikke ja kohalikke vahendeid ning innovatsiooniks suunatud riiklikud vahendid on piiratud;

166.  rõhutab, et Euroopa 2020 eesmärgi – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks on vaja rakendada ELi piirkondade kogu innovaatilist potentsiaali, ning märgib, et tulevane regionaalpoliitika peab selle probleemi seadma üheks oma põhiprioriteediks; on arvamusel, et sellist prioriteeti tuleks kohaldada kõigi regionaalpoliitika eesmärkide puhul, ning rõhutab vajadust kindlustada, et Euroopa konkurentsivõime oleks tagatud maailma standardite kohaselt; nõuab tööstuse kaasamist ökoinnovatsiooni, kuna ettevõtjatel on selle laiemal levitamisel piirkondlikul tasandil ülioluline roll; märgib sellega seoses, et ettevõtjate teavitamine neile uute ärivõimaluste näitamise kaudu on ülimalt tähtis selleks, et ressursisäästliku majanduse ja jätkusuutliku tööstuse arendamise strateegia kujuneks edukaks.

167.  rõhutab nende riikide uuendusvõimet, kes ei ole ELi liikmed, kuid teevad ELiga idapartnerluse raames koostööd, ning nõuab nende riikide kaasamist innovaatilise liidu algatusse;

168.  rõhutab linnade suurt potentsiaali teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemisel; usub, et jätkusuutlikku innovatsiooni majandusvaldkonnas toetaks arukam linnapoliitika ja arukate linnade algatus energiavaldkonnas, mille aluseks on tehnoloogia edusammud ja mis arvestab asjaoluga, et 80% Euroopa elanikest elab linnades, kus esinevad ka kõige suuremad sotsiaalsed erinevused;

Strateegia rakendamine

169.  palub Euroopa Komisjonil muuta praegune strateegiadokument „Innovaatiline liit” konkreetsete eesmärkide ning mõõdetavate ja ajaliselt piiritletud eesmärkidega tegevuskavaks; palub komisjonilt edusammude korrapärast jälgimist, tõkete hindamist ja täiustamist võimaldavate mehhanismide väljapakkumist ning korrapärast aruandlust Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

170.  kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama Euroopa innovatsioonipoliitika konkreetseid vahendeid võrreldes meie peamiste konkurentidega (USA, Jaapan ja BRIC-riigid) ning andma aru nende võrreldavatest innovatsioonialastest edusammudest;

o
o   o

171.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0398. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0093. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0209. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0223. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401. (6) Pressiteade „She Figures 2009 – major findings and trends”, Euroopa Komisjon, 2009, http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/519&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon koduabilisi käsitleva ILO konventsiooni eelnõu ja lisatud soovituse kohta

P7_TA(2011)0237 B7-0296/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 24. veebruari 2011. aasta küsimust komisjonile koduabilisi käsitleva ILO konventsiooni kohta (O-000092/2011 – B7-0305/2011);

–  võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(1);

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012(2);

–  võttes arvesse oma 19. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ebakindlates töösuhetes naiste kohta(3);

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas(4);

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta(5);

–  võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv)(6) ja selle üksikdirektiive;

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas” (KOM(2006)0249) ja Euroopa Parlamendi 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(7);

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruandeid IV (1) ja IV (2) pealkirjaga „Inimväärne töö koduabilistele”, mis koostati 2010. aasta juunis toimunud Rahvusvahelise Töökonverentsi 99. istungjärguks, ning aruandeid IV (1) (nn pruun aruanne) ja IV (2) (nn sinine aruanne, avaldatud kahes köites) pealkirjaga „Inimväärne töö koduabilistele”, mis koostati 2010. aasta juunis toimunud Rahvusvahelise Töökonverentsi 100. istungjärguks;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine”(8);

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus, ning artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine;

–  võttes arvesse võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsiooni (1977);

–  võttes arvesse Euroopa kokkulepet au pair'ina töötamise kohta (1969);

–  võttes arvesse koduabiliste õiguste Euroopa harta (2004) soovitust 1663;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust; arvestades, et 17% ELi elanikest on vaesuseohus; arvestades, et 23 miljonit ELi elanikku on töötud;

B.  arvestades, et mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna;

C.  arvestades, et tööstusriikides moodustavad majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest; arvestades, et suur enamik selle sektori töötajatest on naised; arvestades, et niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik, ning arvestades, et koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine;

D.  arvestades, et võõrtöötajad, kes võtavad vastu vähe oskusi eeldavaid ajutisi töökohti tööturu äärealadel või koduabilise töökohti, võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks, kuna nad töötavad sageli viletsates ja ebaseaduslikes tingimustes; arvestades, et tuleks teha pingutusi, et vähendada miinimumini võõrtöötajate väärkohtlemine, ebastabiilne tasustamine ja nende suhtes vägivalla kasutamine või nende seksuaalne kuritarvitamine; arvestades, et nad ei ole tihti teadlikud oma õigustest, neil on piiratud juurdepääs avalikele teenustele või probleemid neile teenustele juurdepääsuga, nende kohaliku keele oskus on piiratud ja neil puudub sotsiaalne võrgustik; ning arvestades, et kolmandast riigist koos tööandjaga saabunud koduabilised on eriti kaitsetud;

E.  arvestades, et konventsiooni eesmärk on tagada majapidamistööde kui töö õiguslik tunnustamine, laiendada õigusi kõigile koduabilistele ning ära hoida vägivalda ja kuritarvitamist, et tagada õiguslik raamistik kõigile koduabilistele ja kindlustada, et nad ei teeks oma tööd väljaspool regulatiivset raamistikku,

F.  arvestades, et paljudel koduabiliste tööandjatel endil puuduvad teadmised tööõiguse, sotsiaalkaitse ja koduabiliste tööandjate kohustuste kohta või asjakohased nõuanded ja abi;

G.  arvestades, et au pair'id on koduabiliste rühm, keda sageli ei peeta alalisteks töötajateks; arvestades, et paljudest aruannetest nähtub, et see võib viia näiteks au pair'ide ületunnitööle sundimisele; arvestades, et au pair'idele tuleb tagada muude koduabilistega samaväärne kaitse;

1.  tunneb heameelt ILO algatuse üle võtta vastu inimväärset tööd koduabilistele käsitlev konventsioon koos soovitusega; kutsub ELi liikmesriike, kes on ILO liikmed, üles neid dokumente 2011. aasta juunis toimuval ILO konverentsil vastu võtma; kutsub liikmesriike üles konventsiooni ja soovitust kiiresti ratifitseerima ja rakendama;

2.  on seisukohal, et inimväärset tööd koduabilistele käsitleva ILO konventsiooni vastuvõtmisel, ratifitseerimisel ja rakendamisel võib olla mõju töötavate vaeste arvu vähendamisele;

3.  on seisukohal, et sellise konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega keskendutakse töötajate ühe kõige kaitsetuma rühma vajadustele;

4.  on seisukohal, et sellise konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega ei parandata mitte ainult suure hulga naiskoduabiliste seisundit tööturul, tagades neile inimväärsed töötingimused, vaid ka suurendatakse nende sotsiaalset kaasatust;

5.  toetab kindlalt konventsiooni ja soovituse eelnõu tekstis toetatavat õigustepõhist tööhõive käsitust; kiidab heaks keskendumise koduabilistele inimväärse töö tagamisele ja pooldab konventsioonis sätestatud koduabilise määratlust; tunneb heameelt asjaolu üle, et konventsioonis on selgelt sätestatud, et igal selle määratlusega hõlmatud töötajal on õigus olla koheldud viisil, mis vastab põhilistele tööõiguse normidele, sotsiaalsele kaitsele, mittediskrimineerimisele ja võrdsele kohtlemisele töö otsimisel või töötamisel, kaitsele tööhõiveasutuste poolse kuritarvitamise eest, koolitus- ja karjääri edendamise võimalustele, tervise ja ohutuse kaitsele, emaduse kaitsele ning töö ja puhkeaja normide järgimisele, kaitsele kuritarvitamise ja ahistamise eest, ühinemis- ja esindamisvabandusele, kollektiivläbirääkimistele, kollektiivmeetmetele ja elukestvale õppele; toetab, et konventsioonis nõutakse töötajatele vanuse alammäära kehtestamist ning meeste ja naiste vaheliste ja rahvusepõhiste palgaerinevuste kaotamist;

6.  nõuab laiema juurdepääsu tagamist hõlpsasti kättesaadavatele, taskukohastele ja kvaliteetsetele lapsehoiu- ja vanurite hoolekande võimalustele, mis aitaksid tagada, et töötajad ei oleks sunnitud neid kohustusi täitma mitteametlikult; rõhutab lisaks vajadust tagada võimaluse korral koduse hooldusega seotud ebakindlate töökohtade muutmine korralikeks ja hästi tasustatavateks kestlikeks töökohtadeks;

7.  nõuab, et töötataks välja kampaania, mille abil ebakindlates töösuhetes olevad töötajad muutuksid järkjärgult alalisteks töötajateks; nõuab, et toetataks programmi, mille eesmärk on teavitada töötajaid ebakindla töösuhte mõjudest, sealhulgas mõjudest töötervishoiule ja tööohutusele;

8.  on veendunud, et teatavate piirkondade või liikmesriikide parimate tavade, näiteks näidislepingute kasutamine võiks kindlustada perede majapidamistes töötavatele koduabilistele stabiilsemad töösuhted;

9.  on veendunud, et konventsiooni keskmes peaks olema tootlike ja tasuvate kvaliteetsete töökohtade edendamine ning selliste tööõiguse sätete väljatöötamine, mis kaitsevad tõhusalt koduabiliste õigusi, tagavad võrdse kohtlemise, pakuvad maksimaalset kaitset ja kaitsevad nende inimväärikust;

10.  märgib, et suundumusel mittestandardsete või ebatüüpiliste lepingute osakaalu suurenemisele on tugev sooline ja põlvkondadevaheline mõõde ning seda tuleks konventsiooni ja soovituse tekstis kajastada;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõrgest tööpuuduse tasemest ja tööturu killustatusest tuleb üle saada kõigile töötajatele võrdsete õiguste andmisega ning töökohtade loomisesse, oskustesse ja elukestvasse õppesse investeerimisega;

12.  rõhutab, et deklareerimata tööga võitlemisega peavad kaasnema meetmed elujõuliste ja jätkusuutlike alternatiivsete töövõimaluste loomiseks ja inimeste toetamiseks avatud tööturule juurdepääsul, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kaudu;

13.  on veendunud, et konventsioonis tuleks arvesse võtta poliitikat, mis võimaldaks kõigil inimestel, kaasa arvatud neil, kes on kõige nõrgemad ja kõige ebasoodsamas olukorras, omada tõhusat juurdepääsu ametlikule tööturule ja võrdsetele võimalustele;

14.  kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 18. detsembril 1990. aastal(9);

15.  on seisukohal, et tuleb tegeleda deklareerimata töö probleemiga; märgib, et majapidamistööde sektoris on laialt levinud mitteametlik ja deklareerimata töö, seal töötab palju võõrtöötajaid ja nende õigusi rikutakse tihti; peab ka vajalikuks võidelda ebakindlate töösuhete vastu üldiselt, arvestades, et see probleem puudutab eelkõige võõrtöötajaid ja halvendab nende juba niigi kaitsetut olukorda;

16.  on seisukohal, et vajalikuks võib osutuda õigusaktide kohandamine, et luua paindlik ja turvaline võrdset kohtlemist tagavate lepingute sõlmimise kord; peab väga oluliselt uurida võõrtöötajate ja nende perede eriolukorda;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile.

(1) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131 (2) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 14. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0365. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0375. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0263. (6) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. (7) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321. (8) EESC, SOC/372, 26. mai 2010. (9) A/RES/45/158.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon antibiootikumiresistentsuse kohta

P7_TA(2011)0238 B7-0295/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013(1);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta;

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Ravimiameti ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee ühisarvamust, mis käsitleb antimikroobset resistentsust ja keskendub zoonootilistele nakkustele (avaldatud Euroopa Toiduohutusameti Teatajas 2009. aastal, 7(11):1372);

–  võttes arvesse 1. märtsi 2011. aasta suuliselt vastatavat küsimust (O-000048/2011 – B7-0304/2011) komisjonile antibiootikumiresistentsuse kohta;

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet toiduks kasvatatavate loomade puhul antimikroobsete ainete kasutamise meditsiinilise mõju kohta,

–  võttes arvesse oma resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta inimmeditsiinis(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise küsimus, eelkõige ravi ebaõnnestumise korral; arvestades, et mitmes liikmesriigis on juba välja antud suunised antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta, mis on aidanud vähendada antimikroobsete ainete kasutamist;

B.  arvestades, et loomakasvatussektoril (piimatooted, veise-, sea- ja kanaliha, munad, lamba- ja kitsepiim ning lihatootmine) on oluline roll Euroopa põllumajanduses;

C.  arvestades, et põllumajandustootjate peamine eesmärk on hoida oma kariloomad terved ja tootlikud, rakendades häid põllumajandustavasid (hügieen, korralik sööt, nõuetekohased kasvatustingimused, vastutustundlik loomatervishoid);

D.  arvestades, et põllumajandustootjate meetmetest hoolimata võivad loomad siiski haigestuda ja neid tuleb ravida;

E.  arvestades, et antimikroobsed ained on õige kasutamise korral kasulik vahend, mis aitab põllumajandustootjatel hoida oma kariloomad terved ja tootlikud ning tagada loomade heaolu;

F.  arvestades, et Euroopa loomakasvatussektor peab tulevikus saama tugineda antimikroobse ravi ohutusele ja tõhususele;

G.  arvestades, et antimikroobsete ainete manustamisel loomadele ja ka inimestele tuleb arvesse võtta võimalikku antimikroobse resistentsuse tekkimise ohtu;

H.  arvestades, et kuna märkimisväärne osa antimikroobsetest ainetest kirjutatakse välja loomade jaoks ning antimikroobne resistentsus mõjutab nii loomi kui ka inimesi ning võib üle kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi, on tegemist tõeliselt valdkondadevahelise küsimusega, millele peab lähenema koordineeritult ühenduse tasandil;

I.  arvestades, et antimikroobset resistentsust põhjustab inimestel sageli vale antibiootikumide annus, vale ravi ja patogeenide pidev kokkupuude antimikroobsete ainetega haiglates;

J.  arvestades, et antimikroobse resistentsuse geene kandvate patogeensete bakterite edasiandmine ohustab eriti just neid inimesi, kes loomadega igapäevaselt kokku puutuvad, nagu põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtete töötajad;

K.  arvestades, et suur loomkoormus võib soodustada kõrgemat haigestumise määra; arvestades, et resistentsuse tekkimise riskifaktoriks võib loomadel üldiselt pidada antimikroobsete preparaatide väärkasutust, mis põhjustab tagajärgi rahva- ja loomade tervisele;

L.  arvestades, et loomade, loomse toidu ja loomakasvatuses esinevate resistentsete bakterite roll antimikroobse resistentsuse edasiandmisel inimestele ning sellest tulenevad võimalikud ohud ei pruugi olla piisavalt selged;

M.  arvestades, et antimikroobsete ainete kasutamine subterapeutilistes annustes pikema perioodi jooksul põhjustab üldiselt suuremat antimikroobse resistentsuse tekkimise ja/või võimendumise ning levimise ohtu võrreldes kasutamisega ravieesmärgil;

N.  arvestades, et antimikroobsete ainete kasutamine subterapeutilistes annustes on ELis keelatud;

O.  arvestades, et antimikroobsete ainete kasutamise vähendamine aitaks pikas perspektiivis vähendada nii põllumajandustootjate kui ka kogu ühiskonna kulusid, tingimusel et säilitatakse antimikroobsete ainete tõhusus;

P.  arvestades, et ka biotsiidide ülemäärane ja väär kasutamine võib aidata kaasa antimikroobse resistentsuse tekkimisele;

Q.  arvestades, et ka rümpade keemiline saastatusest puhastamine, mis on Euroopas ebaseaduslik, võib aidata kaasa antimikroobse resistentsuse tekkimisele;

R.  arvestades, et toidust võib saada antimikroobse resistentsuse edasiandmisel oluline vektor;

S.  arvestades, et toiduks mittekasutatavad loomad, nagu lemmikloomad, võivad samuti olla antimikroobse resistentsuse kandjad ning soodustada selle edasiandmist, mis tuletab meelde seda, et inimmeditsiinis kasutamiseks mõeldud antimikroobsed ravimid tuleb eraldi märgistada;

T.  arvestades, et moodne loomakasvatus ei ole tänapäeval mõeldav, kui puudub võimalus kasutada haiguste raviks antimikroobseid aineid ning arvestades, et loomade hea tervis ning antimikroobsete ainete mõistlik ja vastutustundlik kasutamine aitaks hoida ära antimikroobse resistentsuse levimist;

U.  arvestades, et loomade antimikroobne resistentsus on eri liikide ja loomakasvatusvormide puhul erinev;

V.  arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonis (aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta) seost loomade tervise ja rahva tervise vahel ning nõudis tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid loomade antimikroobse resistentsuse kasvava probleemiga vastutustundlikul moel;

W.  arvestades eelkõige, et Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles koguma ja analüüsima andmeid loomatervishoiutoodete, sealhulgas antimikroobsete ainete kohta, eesmärgiga tagada nende toodete tõhus kasutamine,

Andmete ühine kogumine

1.  kiidab heaks komisjoni ja selle ametite pingutused seoses andmete ühise kogumisega selles valdkonnas, eriti 2009. aasta algatuse luua Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire (ESVAC); väljendab kahetsust, et kõik liikmesriigid ei ole veel ESVACi võrgustikuga ühinenud ning kutsub teisi riike üles sellega ühinema; kutsub komisjoni üles eraldama ESVACi võrgustikule tööülesannete täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid; palub komisjonil viivitamata luua asjakohane õigusraamistik, et volitada liikmesriike viima läbi tõhusat andmete kogumist;

2.  kutsub komisjoni üles tegema pingutusi, et tagada ühtlustatud ja võrreldavate andmete kogumine, arvestades ka kolmandate riikide, nagu Ameerika Ühendriikide sellealast tegevust;

3.  tunnistab, et veterinaarseid ravimeid (ning nende toodete kasutamist loomadel) käsitlevate võrreldavate andmete nõuetekohane kogumine ja analüüsimine on esimene oluline samm; rõhutab, et vaja on saada täielik ülevaade selle kohta, millal, kus, kuidas ja milliste loomade puhul antimikroobseid aineid kasutatakse, ilma et põllumajandustootjatele või teistele loomaomanikele tekitataks rahalist või halduslikku lisakoormust;

4.  rõhutab, et andmeid ei ole vaja ainult koguda, vaid neid peab ka põhjalikult analüüsima ning tulemusi tuleb rakendada, võttes lisaks vajalikke meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, samuti tuleb arvesse võtta erinevusi loomaliikide ja loomakasvatusvormide vahel;

5.  tunnistab, et selliseid andmeid tuleb vaadelda kontekstis, kuna tootmisviisid ja intensiivsus on liikmesriigiti erinevad;

Teadusuuringud

6.  nõuab, et tehtaks rohkem teadusuuringuid uute antimikroobsete ainete ja muude alternatiivide (vaktsineerimine, bioohutus, resistentsust arvestav tõuaretus) kohta, ning tõenditel põhinevaid strateegiaid, et vältida ja kontrollida loomade nakkushaigusi; rõhutab seetõttu ELi teadusuuringute raamprogrammide tähtsust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on loomakasvatuse jaoks selliste süsteemide väljatöötamine, mis vähendavad antimikroobsete ainete väljakirjutamise vajadust;

7.  nõuab, et kooskõlastataks paremini teadusuuringute ressursse nii inimeste kui ka veterinaaria poolelt ning sel eesmärgil loodaks võrgustik, mis ühendab olemasolevaid uurimisinstituute;

8.  nõuab, et tehtaks teadusuuringuid loomade rolli, loomset päritolu toidu, jätkusuutlike tootmissüsteemide, sealhulgas vastupidavate tõugude, loomade eluea, parema karjamajandamise, haiguste varase ennetamise, loomade liikumise ja vabaalale juurdepääsu ning väiksema loomkoormuse ja muude tingimuste kohta, millega tagatakse loomade bioloogiliste vajaduste täitmine, samuti loomakasvatuses esinevate resistentsete bakterite rolli kohta antimikroobse resistentsuse edasiandmisel inimestele ning sellest tulenevate võimalike ohtude kohta;

Järelevalve ja seire

9.  kutsub kõiki liikmesriike üles regulaarselt korraldama antimikroobse resistentsuse süsteemset järelevalvet ja seiret nii toiduks kasvatatavate loomade kui ka lemmikloomade puhul, ilma et talupidajatele, teistele loomaomanikele või veterinaararstidele tekitataks rahalist või halduslikku lisakoormust; rõhutab, et ühtlustatud andmed, sealhulgas riskifaktoreid käsitlev teave peaks olema kergesti kättesaadav ühtsest kontaktpunktist; rõhutab, et liikmesriigid peavad koostama aastaaruanded, mis sisaldavad üleeuroopalist võrdlust võimaldavaid andmeid;

10.  kutsub Toidu- ja Veterinaarametit ning Euroopa Toiduohutusametit üles kajastama tulevikus oma eelarves suurenenud vajadust lisakontrollide ja analüüside järele selles valdkonnas;

11.  kutsub kõiki sidusrühmasid üles teadvustama oma vastutust, et tõkestada antimikroobse resistentsuse edasiarenemist ja levimist oma tegevusvaldkonnas, nagu veterinaaria ja loomakasvatus;

12.  teeb ettepaneku, et antimikroobse resistentsuse ühtsustatud kontroll indikaatorbakterite suhtes (nagu E. coli ja E. enterococci) tuleks kehtestada vastavalt teaduslikele nõuannetele;

Antibiootikumide püsiv tõhusus

13.  rõhutab, et peamine eesmärk on hoida antimikroobseid aineid tõhusa vahendina haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, kasutades samas antimikroobseid aineid ainult juhtudel, kui see on hädavajalik;

14.  nõuab, et antimikroobseid aineid kasutataks loomade puhul ettevaatlikult ja vastutustundlikult ning et veterinaaridele ja talupidajatele antaks rohkem teavet, et antimikroobse resistentsuse edasiarenemist minimeerida; nõuab, et vahetataks parimaid tavasid, nagu antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise suuniste tunnustamine, kuna need on olulised vahendid, et võidelda antimikroobse resistentsuse edasiarenemise vastu;

15.  nõuab, et loomakasvatuses võetaks kasutusele head tavad, et minimeerida antimikroobse resistentsuse ohtu; rõhutab, et neid tavasid tuleks eelkõige kohaldada noorloomadele, kes tuuakse kokku erinevatelt tõuloomapidajatelt, mille tõttu suureneb nakkushaiguste oht;

16.  kutsub liikmesriike ning Toidu- ja Veterinaarametit üles tagama, et antimikroobsete ainete kasvustimulaatoritena kasutamise keelu (2006) rakendamist kontrollitakse tõhusamalt;

17.  kutsub komisjoni üles tegema pingutusi, et kehtestada antimikroobsete ainete söödas kasvustimulaatoritena kasutamise rahvusvaheline keeld, ning tõstatama seda küsimust kahepoolsetel läbirääkimistel kolmandate riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid;

18.  palub komisjonil hinnata ja jälgida, kuidas liikmesriigid rakendavad ja kohaldavad asjakohaseid kehtivaid ELi õigusakte antimikroobsete ainete kohta;

19.  kutsub komisjoni üles töötama ELi loomatervishoiustrateegia raames välja antimikroobset resistentsust käsitlev laiaulatuslik mitmeaastane tegevuskava; on arvamusel, et nimetatud tegevuskava peaks ELi loomade heaolu strateegia all hõlmama kõiki loomi, sealhulgas lemmikloomi, ning rõhutama loogilist seost loomade tervise ja antimikroobsete ainete kasutamise vahel ning seost loomade tervise ja inimeste tervise vahel;

20.  on arvamusel, et selline tegevuskava peaks hõlmama üksikasjalikku ülevaadet antimikroobsete ainete erinevate profülaktiliste kasutusviiside kohta, et lahendada lahkarvamus seoses küsimusega, mis on tavapärane profülaktika ja mis on vastuvõetav profülaktika;

21.  pidades silmas asjaolu, et mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsed valgud on osutunud loomatervise ja toiteväärtuse seisukohast väga kasulikuks ning need võivad oluliselt kaasa aidata monogastriliste loomade, sealhulgas tehistingimustes peetavate kalade tasakaalustatud toitumise tagamisele, aidates samas vähendada antimikroobsete ainete kasutamist, palub komisjonil tühistada praegused piirangud, tingimusel et tagatakse maksimaalne toiduohutuse tase;

o
o   o

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 89. (2) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 25. (3) ELT C 112 E, 9.5.2002, lk 106.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (2010/2161(INI))

P7_TA(2011)0239 A7-0112/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklit 167;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11;

–  võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja edendamist käsitlevat 2005. aasta konventsiooni (UNESCO konventsioon);

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 otsust nr 1041/2009/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm (MEDIA Mundus 2011–2013)(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1983/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008)(4);

–  võttes arvesse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas (KOM(2007)0242);

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2010)0390);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010 resolutsiooni „Europeana – järgmised sammud”(5);

–  võttes arvesse nõukogu 18. ja 19. novembri 2010. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011–2014 (2010/C 325/01)(6);

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes (2008/C 320/04)(7);

–  võttes arvesse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni (2000) ning eriti selle artikleid alapealkirja „Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava” all;

–  võttes arvesse ÜRO 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni „Lubaduse täitmine: ühisel jõul saavutame aastatuhande arengueesmärgid”;

–  võttes arvesse ÜRO 20. detsembri 2010. aasta resolutsiooni „Kultuur ja areng”;

–  võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-ELi koostöölepingut(8), mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis(9) ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous(10);

–  võttes arvesse näidisvabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0112/2011),

A.  arvestades, et EL on kultuuriliselt mitmekesine väärtuste ühendus, mille juhtlausel – „Ühinenud mitmekesisuses” – on väga palju väljendusvorme;

B.  arvestades, et ELi järjestikused laienemised, inimeste liikumine ühises Euroopa ruumis, väljakujunenud ja uued rändevood ning mitmesugune suhtlus ülejäänud maailmaga aitavad tugevdada kultuurilist mitmekesisust;

C.  arvestades, et kultuuril on sügav sisuline väärtus, mis rikastab inimeste elu ning edendab vastastikust mõistmist ja lugupidamist;

D.  arvestades, et Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas seatakse strateegiliseks eesmärgiks kultuuri kui Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine;

E.  arvestades, et kultuur võib olla ja peaks olema arengut, kaasatust, innovatsiooni, demokraatiat, inimõigusi, haridust, konfliktiennetust ja leppimist, vastastikust mõistmist, sallivust ja loovust edendav jõud;

F.  arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikud, ettevõtjad ja kodanikuühiskond on kultuurisuhetes tähtsad osalised;

G.  arvestades, et kultuurihüved, sealhulgas sportimisvõimalused soodustavad ELi majandusvälist arengut ja majandusarengut ning eriti just kultuuritööstus ja turism aitavad ehitada teadmistepõhist ühiskonda;

H.  arvestades, et loovisikud tegutsevad de facto kultuuridiplomaatidena, kes vahetavad ja viivad kokku mitmesuguseid esteetilisi, poliitilisi, moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi;

I.  arvestades, et uued massiteabevahendid ja kommunikatsioonitehnoloogiad, nagu näiteks internet, võivad olla sõnavabaduse, mitmekesisuse, teabevahetuse, inimõiguste, arengu, kogunemisvabaduse, demokraatia ja kaasamise vahendiks ning hõlbustada juurdepääsu kultuurisisule ja haridusele;

J.  arvestades, et kultuurikoostöö ja kultuuride dialoog, mis on kultuuridiplomaatia ehituskivid, võivad toimida ülemaailmse rahu ja stabiilsuse hoidmise vahenditena,

Kultuur ja Euroopa väärtused

1.  rõhutab kultuuri kõikehõlmavat olemust ja tähtsust kõikides eluvaldkondades ning on seisukohal, et kultuuriga tuleb arvestada ELi kogu välispoliitilises tegevuses, vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikele 4;

2.  rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peavad täielikumalt tunnustama kultuuri tähtsust sallivust ja mõistmist tugevdava jõuna ning majanduskasvu ja kaasavama ühiskonna saavutamise vahendina;

3.  peab vajalikuks, et igas liikmesriigis tehtaks kultuuripoliitika kavandamisel, rakendamisel ja edendamisel koostööd piirkondadega;

4.  rõhutab, et demokraatlikud vabadused ja põhivabadused, nagu sõnavabadus, pressivabadus, õigus majanduslikule kindlustatusele, õigus elada vabana hirmust, sallimatusest ja vihkamisest ning vaba juurdepääs trükitud ja digitaalsele teabele, samuti võimalus luua sidemeid ja suhelda elektrooniliselt nii võrgus kui ka võrguväliselt, on kultuurilise väljenduse, kultuurivahetuse ja kultuurilise mitmekesisuse olulised eeldused;

5.  tuletab meelde kultuurikoostöö protokollide tähtsust ja nende lisandväärtust kahepoolsetes arengu- ja kaubanduslepingutes; nõuab, et komisjon esitaks strateegia tulevaste kultuurikoostöö protokollide kohta ning konsulteeriks selle strateegia küsimustes Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga;

6.  kinnitab, et kultuuril on oluline osa kahepoolsetes arengu- ja kaubanduslepingutes ning mitmesugustes meetmetes, nagu näiteks Euroopa arengukoostöö, stabiilsuse, demokraatia ja inimõiguste ning ühinemiseelse rahastamise vahendid, Euroopa naabruspoliitika, idapartnerlus ja Vahemere Liit ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille kõigi kaudu eraldatakse ressursse kultuuriprogrammidele;

7.  rõhutab, et Atlandi-ülene koostöö ja koostöö Euroopas asuvate naaberriikidega on oluline ühishuvide ja -väärtuste edendamiseks;

8.  peab tähtsaks avaliku ja erasektori koostööd ning kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide ja Euroopa kultuurivõrgustike aktiivset osalemist ELi välissuhete kultuurilistes aspektides;

ELi programmid

9.  väljendab muret ELi väliskultuuripoliitika ja -projektide killustatuse pärast, mis pidurdab kultuuriressursside strateegilist ja tõhusat kasutamist ning ELi välissuhete kultuuriaspektide selgepiirilise ühise strateegia väljatöötamist;

10.  nõuab sisemise tegevuse täiustamist komisjoni nendes peadirektoraatides, mille põhiülesanded on seotud välissuhete (välispoliitika, laienemine, kaubandus, areng), hariduse ja kultuuri ning digitaalarengu tegevuskavaga;

11.  märgib, et kultuuri- ja haridusalane vahetus võib tugevdada kodanikuühiskonda, edendada demokratiseerimist ja head valitsemistava, soodustada oskuste arendamist, edendada inimõigusi ja põhivabadusi ning olla aluseks püsivale koostööle;

12.  toetab kolmandate riikide tugevamat kaasamist ELi kultuuri-, liikuvus-, noorte-, haridus- ja koolitusprogrammidesse ning nõuab, et need programmid tehtaks hõlpsamini kättesaadavaks kolmandatest riikidest, sealhulgas Euroopas asuvatest naaberriikidest pärit (noortele) inimestele;

13.  nõuab sidusaid strateegiad, et edendada noorte ning kultuuritöötajate, kunstnike ja loovisikute liikuvust, kultuuri ja hariduse arengut (sh meedia ja digitaalne kirjaoskus) ning kunsti kõikide väljendusvormide kättesaadavust; toetab seetõttu aktiivselt kultuuri-, spordi-, haridus-, meedia-, mitmekeelsus- ja noorteprogrammide koostoimet;

14.  peab väga soovitavaks kultuurikoostööd nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide spetsialistide, vahendavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga – see hõlmab väliskultuuripoliitika kavandamist ja elluviimist ning selliste kultuurisündmuste ja -kontaktide korraldamist, mis aitavad parandada üksteisemõistmist, milles aga ühtlasi võetakse piisavalt arvesse Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

15.  nõuab kolmandate riikide kodanikele, kunstnikele jt kultuurivaldkonna töötajatele n-ö kultuuriviisa loomist 2005. aastast alates kehtiva teadusviisa programmi eeskujul; palub komisjonil esitada ka lühiajaliste viisade algatuse, et kõrvaldada kultuurisektoris liikuvust tõkestavad asjaolud;

Meedia ja uued infotehnoloogiad

16.  rõhutab, et tähtis on, et ELi tegutseks kogu maailmas, edendades sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ning vaba juurdepääsu audiovisuaalmeediale ja uutele infotehnoloogiatele selliselt, et see oleks kooskõlas autoriõiguse eeskirjadega;

17.  peab taunitavaks tõsiasja, et repressiivsed režiimid üha suurendavad tsensuuri ja kontrolli interneti üle, ning nõuab, et komisjon ja ELi liikmesriigid edendaksid internetivabadust kogu maailmas;

18.  kinnitab veel kord võrgu neutraalsuse põhimõtet, mis peab tagama interneti püsimise tasuta ja avatud, demokraatlikku suhtlust tugevdava tehnoloogiana;

19.  rõhutab interneti tähtsust Euroopa kultuuri edendajana ning kutsub liikmesriike üles jätkama investeeringuid interneti lairibaühendusse kogu Euroopa Liidus;

20.  rõhutab uue meedia ja eelkõige interneti tähtsust tasuta, kergesti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku suhtlus- ja teabeplatvormina, mida tuleks aktiivselt kasutada kultuuridevaheliseks dialoogiks nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; rõhutab lisaks uue meedia tähtsust kultuurihüvedele ja -sisule juurdepääsu võimaldamisel ning Euroopa kultuuripärandi ja ajaloo paremal tutvustamisel nii ELis kui ka väljaspool seda, mida tõendavad Europeana-taolised võtmeprojektid;

21.  kutsub komisjoni üles looma keskset internetiportaali, mis annaks teavet olemasolevatest kultuurilisi elemente sisaldavatest ELi toetusprogrammidest välissuhete vallas ning üleeuroopalise tähtsusega kultuurisündmuste kavandamisest ja korraldamisest ELi välisesinduste poolt ning mis tegutseks keskse teabeplatvormina, hõlbustamaks koostöövõrkude loomist kultuuritöötajate, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel, ning mis samal ajal sisaldaks linke teistele ELi rahastatavatele üritustele, nagu Europeana;

Kultuuridiplomaatia ja kultuurikoostöö

22.  rõhutab kultuuridiplomaatia ja kultuurikoostöö tähtsust ELi ja selle liikmesriikide huvide ning Euroopa kultuurile omaste väärtuste levitamisel ja vahendamisel kõikjal maailmas; rõhutab, et ELil tuleb tegutseda sellise (üleilmse) toimijana, kes näeb asju üleilmses perspektiivis ja kannab üleilmset vastutust;

23.  on seisukohal, et ELi välissuhetes peaks kesksel kohal olema rahu ja leppimise, inimõiguste, rahvusvahelise kaubanduse ja majandusarengu edendamine, ilma et sealjuures jäetaks unarusse diplomaatia kultuurilised aspektid;

24.  rõhutab vajadust koostada tulemuslikud strateegiad kultuuridevahelisteks läbirääkimisteks ning on seisukohal, et multikultuurne lähenemisviis nimetatud ülesandele võib soodustada kasulike kokkulepete sõlmimist, milles EL ja tema partnerid kolmandatest riikidest on võrdväärsed;

25.  nõuab, et igas ELi välisesinduses peaks olema üks isik, kes tihedas koostöös kultuurivaldkonna toimijate ning võrgupõhiste organisatsioonidega, nagu näiteks EUNIC (riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik) vastutab ELi ja kolmandate riikide kultuurisuhete ja kultuurikoostöö koordineerimise ning Euroopa kultuuri tutvustamise eest;

26.  rõhutab vajadust omaks võtta terviklik lähenemisviis kultuuri vahendamisele ja kultuurivahetusele ning rõhutab kultuuri osa demokraatia, inimõiguste, konfliktiennetuse ja rahu tagamise edendamisel;

27.  soovitab kultuuriteemalisi poliitilisi dialooge, mille üheks näiteks on hiljuti algatatud ELi ja India dialoog, et tugevdada inimestevahelisi kontakte;

28.  soovitab seada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames otseselt kultuuriga seotud prioriteete, millega taotletaks muu hulgas õigusriigi põhimõtete, konfliktide lahendamise ja ennetamise ning kodanikuühiskonna koostöö, samuti sõnavabaduse, demokraatliku osaluse ja inimõigustega seotud uute tehnoloogiate rolli tugevdamist;

ELi välissuhted ja Euroopa välisteenistus

29.  loodab, et Euroopa välisteenistuse organisatsiooniskeemi kavand sisaldab ka otseselt kultuuriaspektidega seotud ametikohti, ja soovitab sel eemärgil luua koordineerimisüksuse;

30.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles koordineerima välispoliitika kultuuriaspektide strateegilist rakendamist, integreerima kultuuri järjepidevalt ja süstemaatiliselt ELi välissuhetesse ning püüdma täiendada liikmesriikide väliskultuuripoliitikat;

31.  nõuab, et Euroopa välisteenistuse töötajatele võimaldataks asjakohast koolitust ja täienduskoolitust kultuuri- ja digitaalvaldkonnas, nii et nad oleksid võimelised koordineerima ELi delegatsioonide tegevust selles valdkonnas, ning nõuab, et riikide ekspertidele ja kultuuriasutuste töötajatele pakutaks ühiseid Euroopa koolitusvõimalusi ning et koolitused oleksid avatud osavõtjatele kogu maailmast;

32.  nõuab, et Euroopa välisteenistuse organisatsiooni struktuuri lisataks kultuuri- ja digitaalse diplomaatia peadirektoraat;

33.  kutsub Euroopa välisteenistust üles oma vahendite ja pädevuse arendamisel kultuurisfääris tegema koostööd selliste võrgustikega nagu EUNIC, eesmärgiga kasutada nende kogemusi sõltumatute ühendustena liikmesriikide ja kultuurivahendusorganisatsioonide vahel ning luua ja ära kasutada sünergiat;

34.  kutsub Euroopa välisteenistust üles arvestama hiljuti asutatud Euroopa kultuuripärandi märgist kui vahendit suhtlemises kolmandate riikidega, et parandada ja levitada teadmisi Euroopa rahvaste kultuurist ja ajaloost;

35.  kutsub komisjoni üles looma ELi välissuhete valdkonnas institutsioonidevahelise kultuuritöökonna, mis arendaks ja laiendaks koordineerimist, korrastamist, strateegiat ja heade tavade levitamist, võtma seoses sellega arvesse Euroopa Nõukogu tegevust ja algatusi ning andma Euroopa Parlamendile aru töökonna tööst;

36.  teeb ettepaneku, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile regulaarselt aru käesoleva, kultuuri rolli ELi välissuhetes käsitleva resolutsiooni täitmise kohta;

37.  teeb ettepaneku luua spetsiaalne infosüsteem kunstnike jt kultuurivaldkonna töötajate liikuvuse toetuseks, nagu nähakse ette uuringus „Infosüsteem kunstnike jt kultuurivaldkonna töötajate liikuvuse toetuseks: teostatavusuuring”(11);

38.  nõuab, et komisjon esitaks ja võtaks 2011. aastal vastu rohelise raamatu kultuuri ja kultuurikoostöö strateegia kohta ELi välistegevuses, koos sellele järgneva teatisega;

39.  soovitab astuda konkreetseid samme suutlikkuse suurendamiseks kodanikuühiskonna kaasamise kaudu ja sõltumatute ettevõtmiste rahastamiseks;

UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon

40.  palub Euroopa välisteenistusel motiveerida kolmandaid riike arendama kultuuripoliitikat ning süstemaatiliselt kutsuda kolmandaid riike üles ratifitseerima ja täitma UNESCO konventsiooni;

41.  tuletab liikmesriikidele meelde UNESCO konventsiooni ratifitseerimisel võetud kohustuste tähtsust, kuna kultuurilise mitmekesisuse kaitsmine maailmas nõuab pädevat ja tasakaalustatud poliitikat digitaalvaldkonnas;

42.  kutsub komisjoni üles võtma läbirääkimistel kahepoolsete ja mitmepoolsete kaubanduslepingute üle ja kultuurikoostöö protokollide sõlmimisel arvesse kultuurihüvede ja -teenuste kahetist olemust ning võimaldama arenguriikidele sooduskohtlemist vastavalt UNESCO konventsiooni artiklile 16;

43.  tervitab ELi ja UNESCO hiljuti sõlmitud lepingut ühe miljoni euro suuruse eksperdiabi kohta, mille eesmärk on toetada kultuurisektori haldamist ning võimaldada arengumaade valitsustel kasutada ekspertide teadmisi tulemusliku ja jätkusuutliku kultuuripoliitika väljaarendamisel;

44.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tihendama omavahelist koostööd, et veelgi parandada riikide õiguslikku raamistikku ning kultuuriväärtuste ja kultuuriobjektide säilitamise ja kaitse poliitikat vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelisele õigusraamistikule, sh kultuuriobjektide ja intellektuaalomandiga kaubitsemise vastu suunatud meetmeid; kutsub neid üles tõkestama kultuuripärandi ja kultuuritoodete ebaseaduslikku omastamist ning samal ajal tunnistama autoriõiguste ja intellektuaalomandi tähtsust kultuuriloojate elatise säilitamisel;

45.  nõuab, et koostataks sidus ELi strateegia Euroopa kultuuritegevuse ja -programmide edendamiseks rahvusvahelises ulatuses, mis põhineks kultuurihüvede ja -tegevuse mitmekülgsuse ja kahetise iseloomu kaitsmisel ning hõlmaks muu hulgas järgmisi aspekte: olemasolevate ELi välispoliitika programmide tõhusam kooskõlastamine kultuuriliste komponentidega, nende rakendamine kokkulepetes kolmandate riikidega ning kooskõla aluslepingutes sisalduvate kultuuri ühildamise sätetega, samuti subsidiaarsuse põhimõtte ja UNESCO konventsiooniga;

46.  nõuab, et koostataks sidus strateegia nii materiaalse kui ka mittemateriaalse kultuuri- ja looduspärandi kaitseks ja edendamiseks ning et tehtaks rahvusvahelist koostööd konfliktipiirkondades, nt Blue Shieldi kaudu, millega kultuurile antakse oluline osa konfliktide ennetamisel ja rahu taastamisel;

47.  nõuab, et konfliktipiirkondadesse ja konfliktijärgsetesse piirkondadesse saadetavatele töötajatele antaks koolitust sealse tegevuse kultuuriliste aspektide kohta, et säilitada pärandit ning edendada leppimist, demokraatiat ja inimõigusi;

48.  peab vajalikuks, et olemasolevate rahastamisvahenditega seotud rakenduskavades pandaks rõhku ELi poliitiliste meetmete lihtsustamisele, tõhustamisele ja kooskõlastamisele;

49.  toetab kultuuri osatähtsuse suurendamist demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu tehtavas töös, mis hõlmab õigusriigi põhimõtete tugevdamist, konfliktide lahendamist ja ennetamist, kodanikuühiskonna koostööd ning uute tehnoloogiate rolli tugevdamist seoses sõnavabaduse, demokraatliku osaluse ja inimõigustega;

50.  tunnistab, et järgida tuleb kõiki inimõigusi, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning ELi põhiõiguste hartas, ning tunnistab sellest tulenevalt kultuuriliste õiguste, mitmekesisuse ja inimõiguste vahelist seost ning on vastu kultuuriliste argumentide kasutamisele inimõiguste rikkumise õigustamise eesmärgil;

51.  teeb ettepaneku lisada inimõiguste aastaaruandesse kultuuripeatükk ning integreerida kultuur parlamentidevahelistesse delegatsioonide tegevusse;

52.  nõuab, et kultuurialast tegevust ei kasutataks argumendina, millega põhjendada kultuuritöötajate vaba liikumise piiramist ELi ja kolmandate riikide vahel;

53.  ergutab kultuurisuhete sisseseadmist nende riikidega, kellega ei ole sõlmitud mingeid muid partnerlusi, et kasutada seda suhete arendamise alusena;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30. (2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (3) ELT L 288, 4.11.2009, lk 10. (4) ELT L 412, 30.12.2006, lk 44. (5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 16. (6) ELT C 325, 2.12.2010, lk 1. (7) ELT C 320, 16.12.2008, lk 10. (8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (9) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27. (10) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (11) Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat, märts 2009.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (2010/2156(INI))

P7_TA(2011)0240 A7-0143/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

–  võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta otsust 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013)(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)(4);

–  võttes arvesse komisjoni 3. jaanuari 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul (KOM(2007)0836);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta(5);

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(6);

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(7);

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(8);

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(9);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta(10);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010)0352);

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245/2);

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (KOM(2010)0183);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0143/2011),

A.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus, mis on nii majanduslik, aidates kaasa majandusarengule töökohtade, majanduskasvu ja rikkuse loomisega, aga ka kultuuriline tänu isikute sotsiaalsele ja kultuurilisele ühiskonda integreerimisele, väärtuste ja kultuurilise identiteedi edendamises osalemisele ning Euroopa kultuuripärandi ülesehitamisele;

B.  arvestades, et kuna see kahetine olemus eristab teda teistest majandusharudest, tuleb arvesse võtta poliitika ja erimeetmete rakendamist;

C.  arvestades, et EL tunnustab ja edendab seda eripära rahvusvahelisel tasandil, mistõttu EL rakendab WTOs kultuurikoostöö jätkamise poliitikat ning on ratifitseerinud UNESCO konventsiooni;

D.  arvestades, et teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) on ette nähtud õigus rakendada kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise poliitikat, mida EL ja tema liikmesriigid süstemaatiliselt kohaldavad;

E.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikele 4 on vaja integreerida kultuuri teistesse Euroopa sise- ja välispoliitika meetmetesse ning sellega seoses tuleb praeguse üleilmastumise kontekstis erilist tähelepanu pöörata kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitsmisele ja edendamisele;

F.  arvestades, et UNESCO konventsioonis tunnistatakse kultuuri- ja loomemajanduse olulist rolli suure hulga kultuurikaupade ja -teenuste tootmises, levitamises ja neile juurdepääsu võimaldamises ning julgustatakse rahvusvahelist koostööd;

G.  arvestades, et liikmesriigid peaksid olema valmis toetama kultuuri ja loomet kui kultuuri- ja maastikupärandi säilitamise ja väärtustamise põhitegureid, mida tuleb kaitsta ja alal hoida, et soodustada identiteediprotsesse ja suurendada üldsuse kultuuriteadlikkust;

H.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on ELis oluline roll kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, pluralismi ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, kuid ka kultuurile juurdepääsu demokratiseerimisel ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamisel kogu ELis;

I.  arvestades, et Euroopa kultuuriline mitmekesisus, eelkõige rikkalik piirkondlike keelte ja kultuuride pärand, on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks asendamatu algmaterjal;

J.  arvestades, et loomesisusektoris ühtse turu loomise arutelus tuleb erilist tähelepanu pöörata kultuurilistele ja keelelistele eripäradele;

K.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on kunsti-, tehnika- ja haldusalase innovatsiooni kasvulava, võimaldades teoste ja kunstnike suuremat ringlust Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

L.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse sektorit edendatakse ja selle nähtavus tagatakse erinevate Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu algatustega, nagu Euroopa auhind, auhind LUX ja kultuurirajad;

M.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oma roll tänapäevase loome ja pikaajalise kogemuse ühendamisest välja kujunenud iseloomulike, hindamatute ja ainulaadsete oskuste ja võimete säilitamisel; arvestades, et eriti teatud sektorites, nagu moetööstus, kellassepakunst ja ehtekunst, põhineb Euroopa selle sektori tööstuste maine ja ülemaailmne edu käsitööliste ja loovisikute käelistel oskustel ja oskusteabel;

N.  arvestades, et kunstnikel ei ole praegu ELi tasandil õiguslikku staatust, milles võetaks arvesse nende tegevuse ja karjääri eripära, eriti liikuvuse, töötingimuste ja sotsiaalkaitse alal;

O.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus, mis annab tööd 5 miljonile inimesele ja mille osakaal ELi SKPst on 2,6%, on üks peamine ELi majanduskasvu soodustaja, kuna see loob uusi töökohti, etendab otsustavat rolli ülemaailmsetes väärtusahelates, ergutab innovatsiooni, pakub lisandväärtust sotsiaalse ühtekuuluvuse tegurina ja on tõhusaks vahendiks praeguse majanduslanguse vastu võitlemisel;

P.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus mõjutab peaaegu kõiki teisi majandussektoreid, pakkudes neile uuendusi, mis on määrava tähtsusega konkurentsivõime seisukohast, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

Q.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on digitaalajastul majanduse edasiviiv jõud, mis aitab märkimisväärsel määral kaasa innovatsioonile, uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele;

R.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus võib luua jõukust ja töökohti tingimusel, et võimaldatakse vahendid, et olla Euroopa rahvusvahelise konkurentsi strateegia raames konkurentsivõimelises olukorras võrreldes väljaspool ELi asuvate riikide loome- ja kultuurimajandusega;

S.  arvestades, et mõned kultuuri- ja loomemajandusega seotud inimesed on füüsilisest isikust ettevõtjad;

T.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on ELis kasvav turg ja valdkond, milles ta võib maailmaturul liidripositsiooni saavutada;

U.  arvestades, et kultuuri- ja loomekaupade ja -teenuste kaubanduse areng on kultuuri, arengu ja demokraatia jaoks oluline sammas;

V.  arvestades, et loome sõltub olemasolevatele teadmistele, teostele ja loomesisule juurdepääsu võimalustest;

W.  arvestades, et kultuurisisu roll on digitaalmajanduses otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa digitaalajastu majanduskasv sõltub tulevikus mitmekesise kvaliteetse kultuurisisu pakkumisest;

X.  arvestades, et digitaalajastu avab kultuuri- ja loomemajandusele uusi võimalusi, juurutades uusi majandusmudeleid, mis teevad tarbijatele kättesaadavaks mitmekesise kvaliteetsete toodete valiku;

Y.  arvestades, et audiovisuaaltööstus teeb märkimisväärseid pingutusi, et töötada välja veebipõhise kultuurisisu seaduslikke pakkumisi ja kõik sidusrühmad peaksid ühendama jõud, et suurendada teadlikkust olemasolevatest seaduslikest veebipõhise infosisu pakkumistest;

Z.  arvestades, et ajalehed ja ajakirjad on osa kultuuritööstusest ning pluralistlikust ja mitmekülgsest Euroopa meediamaastikust;

AA.  arvestades, et digitaalajastu esitab ühtlasi väljakutseid selle majandusharu traditsiooniliste sektorite, sh raamatute kirjastamise, raamatute müügi ja trükimeedia jätkusuutlikkusele;

AB.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arenguks on vaja ajakohast, juurdepääsetavat ja õiguskindlat intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi;

AC.  arvestades, et on oluline tagada kodanike harimine kunsti- ja kultuurivaldkonnas ning suhtuda loomeprotsessi lugupidavalt, et arendada loomingulisust ning teadmisi kunsti, kultuuri, kultuuripärandi ja liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta, ning haridus peaks hõlmama mitte ainult digitaalsete õiguste, vaid ka kohustuste õppimist, et edendada intellektuaalomandi õigustega kaitstud tööde paremat mõistmist ja austamist;

AD.  arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ei muuda mingil moel põhivajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

AE.  arvestades, et on vaja tõhustada kõnealuseid õigusi kaitsva olemasoleva õigusraamistiku järgimist ja teha asjakohaseid muudatusi, muu hulgas lihtsustada litsentside väljastamise menetlusi kultuurimajanduses, et kasutada täielikult ära pakutavaid uusi võimalusi, tagades samas õiguste kaitse tasakaalustatud süsteemi, milles võetakse arvesse nii loovisikute kui ka tarbijate huve;

AF.  arvestades, et ajakohane liidu kaubamärgisüsteem on oluline selleks, et kaitsta väärtust, mida Euroopa ettevõtted loovad investeeringutega disaini, loomingusse ja innovatsiooni;

AG.  arvestades, et tuleb tagada strateegilised investeeringud kultuuri- ja loomemajandusse, tehes kättesaadavaks näiteks sellised rahastamisvõimalused, milles võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse eripära ja vajadusi, et võimaldada kõnealusel majandusharul täielikult osaleda Euroopa majanduse hoogustamises;

AH.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline roll, arendades kohaliku ja piirkondliku tasandi loomekeskusi, mis aitavad muuta piirkondi atraktiivsemaks, luua ja arendada kohaliku ja piirkondliku majandusstruktuuriga seotud ettevõtteid ja töökohti, soodustada piirkondade turismi ja esiletõusu ning uute ettevõtete loomist, edendada kultuuri- ja kunstisektorit ning säilitada, edendada ja väärtustada Euroopa kultuuripärandit arvukate asutuste, nt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abil;

AI.  arvestades, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ning selle piirkondlik tegevuskava on heaks kiidetud koos rahaliste vahenditega aastateks 2011–2013;

AJ.  arvestades, et Euroopa loomemajanduse liidul peaks olema olulisem roll,

Kultuuri- ja loomemajandus kui Euroopa Liidu edasiviiv jõud

1.  rõhutab vajadust analüüsida kultuuri- ja loomemajandust ning selle tegevuse mõju Euroopa majandusele, märkides, määratledes ja kirjeldades mõlemat haru, et tuua välja nende eripära, mõista paremini nende eesmärke ja raskusi ning rakendada tõhusamaid meetmeid;

2.  kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kultuuri- ja loomemajanduse paremaks määratlemiseks, et analüüsida põhjalikult selle mõju pikaajalisele majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning edendada kõnealuse sektori eripära suuremat tunnustamist;

3.  kutsub liikmesriike üles kindlalt pühenduma oma kultuuripärandi kaitsmisele ja toetamisele, tunnistades, et kultuuri- ja loomemajanduse arengu tingimuseks on kahetine majandus, kus toimivad koos avaliku ja erasektori investeeringud;

4.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajandus peaks olema uues Euroopa poliitilises tegevuskavas kesksel kohal, võttes arvesse sektori majanduslikke vajadusi ja digitaliseerimist, ning tulevases programmis „Kultuur” peaksid pragmaatilisema ja terviklikuma lähenemisviisi kaudu kajastuma kultuuri- ja loomesektori vajadused digitaalajastul;

5.  tunnistab, et kultuuri- ja loomemajandusel on suur sünergipotentsiaal, olles paljudes teistes majandussektorites majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni allikas;

6.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt pingutama, et toetada, edendada ja lihtsustada kultuuri- ja loomemajanduse raamistiku arengut, soodustades liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel üksikasjalikumat koostöösüsteemi, mis põhineb hea tava kogemuste vahetamisel; soovitab, et komisjon kaasaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rohelise raamatu järelmeetmete võtmise protsessi vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

7.  palub komisjonil koostada valge raamatu, pidades silmas kultuuri- ja loomemajanduse üha kasvavat tähtsust ning selle Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega sektori tugevdamist;

Haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine

8.  ergutab nii liikmesriike kui ka komisjoni edendama kõigile vanuserühmadele suunatud kunsti- ja kultuuriharidust (pöörates erilist tähelepanu loovusele), alates algharidusest kuni kõrg- või kutsehariduseni, ning arendama loovisikute ettevõtlusoskusi, sealhulgas ka elukestva õppe raames, et eelkõige suurendada teadlikkust loovusest, õpetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia asjakohast kasutamist ning intellektuaalomandi austamist;

9.  rõhutab eeliseid, mida annab haridus, milles on ühendatud teoreetilised teadmised kultuuri- ja kunstiajaloost ning rakenduslik kunstiloome ja kultuurivarade haldamine ettevõtetes, ateljeedes jne, et parandada nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi;

10.  toonitab, kui tähtsad on haridusprogrammid, milles keskendutakse kutsekoolitusele, ideede arendamisele ja lugude jutustamise oskusele, digitaaloskustele, tehnilistele, ettevõtlus- ja turustamisoskustele, sealhulgas sotsiaalsete võrgustike kasutamisele, ning töötajate oskustele;

11.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse, ülikoolide, uurimiskeskuste, kunstikoolide ja kunstiasutuste vahelise tiheda koostöö ja dialoogi tulemusena on võimalik pakkuda ühiseid koolitusprogramme ja elukestva õppe võimalusi;

12.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et on hädavajalik tunnustada kutsekvalifikatsioone kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas, edendada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning arendada edasi kunstnike ja loovisikute koolitus- ja tööpraktika võimalusi;

13.  kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel täiendada kutsekvalifikatsioonide ja õppekavade tunnustamist ka kultuuri- ja loomesektoris nõutavate uute oskuste valdkonnas;

14.  palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomemajanduse ning haridus- ja koolitussektori (sh täiendusõpe) ühist teadustegevust ja partnerlusprogramme, et viia kodanikeni loomingulised ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused, hõlbustada haridussektoris uute meetodite ja loomevahendite kasutamist, parandada seoses tehnoloogia kiire arenguga selles valdkonnas elukestvat õpet, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel, ning teisest küljest ergutada innovatsiooni kultuuri- ja loomemajanduses teadus- ja õppetegevuse kaudu;

15.  palub liikmesriikidel edendada spetsiaalselt kultuuri- ja loomemajanduse kutsealade esindajatele mõeldud juhtumis-, äri- ja ettevõtluskoolituse võimalusi, et anda neile suhtlus- ja ettevõtlusvõime, mis on nõutav pidevalt muutuvates sotsiaalmajanduslikes oludes; juhib tähelepanu audiovisuaalvaldkonnas programmiga MEDIA arendatud positiivsele koolitus- ja juhtimiskogemusele ning loodab, et ka programm „Kultuur” saab analoogsed vahendid;

16.  teeb ettepaneku luua programmide Erasmus ja Erasmus noortele ettevõtjatele raames uued katseprojektid, et võimaldada suuremat koostööd ülikoolide ning kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate vahel;

17.  rõhutab vajadust anda edasi tehnikaid ja oskusteavet ning õppimise tõhustamise väärtust, luua kultuuri- ja loomesektorile suunatud kutsekoolitusprogramme, rakendada paremini olemasolevaid programme ja õppekavasid, anda interdistsiplinaarset haridust ning soodustada koostööd ja partnerlust koolide, õpilaste, kultuuri- ja loomesektori kutsealade esindajate, nii era- kui avaliku sektori iga suurusega ettevõtete, käsitööliste ja finantseerimisasutuste vahel;

18.  tunnistab, kui oluline kultuuri- ja loomemajandus, et edendada Euroopa infosisu arengut, aidates seeläbi kaasa liikmesriikide kultuurilisele lähenemisele ning tihedamatele suhetele nende kodanike vahel;

19.  rõhutab, et kultuuridevaheline õpe ja kultuuridevahelise suhtluse oskused aitavad inimestel mõista teisi kultuure ning aitavad seega kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele;

Töötingimused ja ettevõtlus

20.  tunnistab kultuuri- ja loomemajanduse mõju, konkurentsivõimet ja tulevikupotentsiaali Euroopa püsiva majanduskasvu olulise mootorina, mis võib mängida otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel;

21.  kutsub komisjoni üles tunnustama kultuuri- ja loomemajandust Euroopa majanduse tulemusliku osana, pidades eelkõige silmas selle potentsiaali aidata kaasa teiste majandusharude konkurentsivõimele;

22.  rõhutab vajadust kaaluda kõnealuste sektorite töötingimusi ning majanduslikke, sotsiaalseid, õiguslikke ja maksualaseid aspekte, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtlusmõõtmele ning töötingimustele;

23.  rõhutab sellega seoses vajadust võidelda töötasuga seotud diskrimineerimise vastu ning parandada ametikoha ja kvalifikatsiooni vastavust;

24.  kutsub seega komisjoni üles analüüsima kultuuri- ja loomemajanduse mõju ELi majandusele ning avaldama juhendi selle sektori mõlema haru tulemuslikkuse hindamiseks töökohtade ja ettevõtte jõukuse loomise seisukohast;

25.  rõhutab vajadust arendada tugevat kultuuri- ja loomealast ettevõtlusvaimu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

26.  rõhutab vajadust luua optimaalsed tingimused kultuuri- ja loomesektori noorte kõrgkoolilõpetajate ja valdkonna spetsialistide töölevõtmiseks ning edendada nende võimalusi hakata ettevõtjaks, lisaks koolitada neid kultuuri- ja loomesektori spetsiifiliste majanduslike, maksualaste, finants- ja tehnoloogiliste aspektide osas ning kommunikatsiooni, turustamise, intellektuaalomandi õiguste ja teadmiste põlvkondadevahelise edasiandmise alal;

27.  kutsub komisjoni üles looma mitmekeelset platvormi, et kultuuri- ja loomesektoris töötavad inimesed saaksid ühineda üleeuroopalise võrgustikuga, kus neil on võimalik vahetada kogemusi, parimaid tavasid ja oskusteavet, teha ühisprojektide ja katseprojektide raames riikidevahelisel ja piiriülesel tasandil koostööd ning saada täielikku teavet kehtivate õigusaktide (autoriõiguste küsimused, sotsiaalsed õigused) ja rahastamisvõimaluste kohta;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kultuuri- ja loomemajanduse raames taas arvesse mittetulundusühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid – nagu on kindlaks määratud parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioonis sotisaalmajanduse kohta –, kuna need tegutsevad kultuuri- ja loomemajandusega seotud sektorites, lubades seeläbi vastu võtta maksusoodustusi, hõlpsat juurdepääsu laenudele ja töökaitsele;

29.  palub komisjonil väärtustada ja tunnustada kaasava ja loova majanduse arendamises osalevate kultuuriteenistuste, mittetulundusühenduste ja eraalgatuste võetud meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida ja juurutada häid tavasid, mille eesmärk on lihtsustada noorte (sõltumata sellest, kas nad on üliõpilased, õpipoisid, praktikandid, tööotsijad jne) ja kõige kaitsetumate inimeste juurdepääsu kultuurile ja loomesisule selliste vahenditega nagu soodustariifid, kultuurikaupade kupongid või tasuta kultuuriüritused;

Kunstnike staatus

30.  rõhutab, et tuleb luua Euroopa kunstniku staatus, et tagada kunstnikele rahuldavad töötingimused, ning võtta vastu asjakohased maksusüsteemide, tööõiguse, sotsiaalkindlustusõiguste ja autoriõiguste alased meetmeid, et parandada kunstnike liikuvust kogu ELis;

31.  kutsub üles neid liikmesriike, kes veel ei ole rakendanud UNESCO soovitust kunstnike staatuse kohta, kõnealust soovitust rakendama;

Loovad ametid

32.  tuletab meelde, et loovad ametid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega, nagu rõhutatakse parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta Euroopas;

33.  kinnitab veel kord eesmärki säilitada teatud ametite eripära ja oskusteabe edasiandmise traditsioon, eriti kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, ning tagada teadmiste edasiandmise mehhanismid; teeb ettepaneku julgustada teadmiste edasiandmise töötubade korraldamist kohalikul, piirkondlikul ja territoriaalsel tasandil, eelkõige traditsioonilises loomesektoris;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas sinna alla kuuluva luksuskaupade sektori majandusmudel põhineb innovatsioonil, pideval loometegevusel, tarbijate usaldusel ja investeerimisel töökohtadesse, mis nõuavad sageli kõrget kvalifikatsiooni ja ainulaadset oskusteavet; palub komisjonil edendada selle majandusmudeli jätkusuutlikkust kultuuri- ja loomemajandust mõjutavates ettepanekutes, töötades välja reguleeriva raamistiku, mis on kohandatud vastavalt kultuuri- ja loomemajanduse eripärale, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste austamisega;

35.  rõhutab tööjõupuuduse ohtu teatud kõrget kvalifikatsiooni nõudvate või väga kitsalt erialaste ametite puhul, mis aitavad kaasa kultuuri- ja loomemajanduse püsimisele ELis, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta koostöös ettevõtjatega vajalikke meetmeid, et tagada selliste ainulaadsete oskuse säilimine ning hõlbustada nendele ametitele spetsialiseerunud käsitööliste ja töötajate uue põlvkonna koolitamist;

Teoste levitamise parandamine digitaalajastul

36.  julgustab liikmesriike edendama teoste levitamist ja ringlust kogu ELis;

37.  tunnistab, et innovatsiooni tuleks edendada mitte ainult tehnoloogilistes tootmis-, vaid ka juhtimisprotsessides ning asjaomaste projektide arendamises, levitamises ja turustamises;

38.  palub komisjonil kaaluda võimalust kehtestada erimeetmed ja asjakohased vahendid Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse, eelkõige VKEde toetamiseks ja arendamiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

39.  rõhutab, et veebipõhine kasutamine võib olla hea võimalus Euroopa teoste ja eelkõige audiovisuaalteoste paremaks levimiseks ja levitamiseks tingimusel, et tervistava konkurentsi keskkonnas arendatakse välja seaduslik pakkumine, mis aitab võidelda kaitstud teoste ebaseadusliku pakkumise vastu, ning et töötatakse välja uus tasustamissüsteem autorite jaoks, et nad saaksid oma teoste edust ka rahalist kasu;

40.  palub komisjonil tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi(11) artikli 13 range rakendamine, kuna selles on sätestatud liikmesriikide kohustus tagada, et tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, ning anda komisjonile selle sätte rakendamise kohta aru hiljemalt 2012. aastaks;

41.  rõhutab, et Euroopa teoste ja repertuaaride parema levitamise tagamiseks tuleb luua algatusi, mille eesmärk oleks parandada ja edendada Euroopa kultuuriteoste tõlkimist, dubleerimist, subtiitrite ja tõlkega varustamist ning digiteerimist, ning võtta kõnealustes valdkondades konkreetseid meetmeid aastateks 2014–2020 kavandatud uue põlvkonna programmide MEDIA ja „Kultuur” raames;

42.  kutsub komisjoni üles soodustama kultuuri- ja loomemajanduse, sh eriti veebivaldkonna kasvu, võttes sobivaid meetmeid tagamaks, et kõik sidusrühmad jagavad vastutust, kaitstes ühtviisi tooteid ja teenuseid digitaalses keskkonnas, et saavutada suurem tarbijausaldus veebis;

43.  kutsub komisjoni üles kehtestama õigusraamistikku kõrge usaldustaseme tagamiseks ärilises ja mitteärilises digitaalruumis, et kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted ning tarbijad saaksid täiel määral kasutada digitaalse levitamise kanaleid, ilma et nad peaksid kartma pettusi või ebaausaid tavasid;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu raamatukogude rollile kultuuri levitamise asutuste ja dialoogifoorumitena; on seisukohal, et raamatukogudele, ühes haridus- ja kultuurisektoriga, tuleb anda vastutus ja vahendid digitaaltehnoloogiale üleminekuks; tuletab meelde, et see on pakiline küsimus, sest Euroopa raamatukogudel on praegugi vaid piiratud vahendid, et minna nõuetekohaselt üle digitaalmeediale;

45.  rõhutab eelkõige, kui oluline on laiendada Euroopa digitaalset raamatukogu ning arendada seda Euroopa kultuuripärandi, kollektiivse mälu ja loome edendamise keskusena ning haridus-, kultuuri-, innovatsiooni- ja ettevõtlusalase tegevuse lähtepunktina; juhib tähelepanu asjaolule, et loomingulised kontaktid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega;

46.  rõhutab vajadust pöörata tähelepanu väljakutsetele, millega seisavad silmitsi traditsioonilised kultuuri- ja loomemajanduse sektorid, nt raamatute kirjastamine, raamatute müük ja trükimeedia;

47.  kutsub komisjoni üles tegema algatusi, et edendada ja suurendada digitaaloskusi, pidades silmas asjaolu, et kirjastussektor toodab ja levitab aina rohkem digitaalsisu; rõhutab, et kirjastajad peaksid olema aktiivselt kaasatud algatustesse, mis käsitlevad digitaaloskusi;

Kultuuri- ja loomesisu siseturu suunas

48.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon looksid Euroopa digitaalse ühtse turu ning kultuuri- ja loomemajanduse tehnilise ja rahalise toetamise mehhanismid eesmärgiga digiteerida kultuuripärand ja kehtestada ühtsed Euroopa standardid;

49.  rõhutab, kui tähtis on digitaalarengu tegevuskava kiire rakendamine ja edu, et kultuuri- ja loomemajandus saaks kõigist kaugeleulatuva ja kiire lairibaühenduse ning uue traadita tehnoloogia loodavatest võimalustest täit kasu ja suudaks nendega edukalt kohanduda;

50.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et luua veebipõhise kultuurilise ja loomingulise sisu Euroopa siseturg, tagada Euroopa kodanikele juurdepääs kõnealusele sisule ning õigustatud isikute kaitse ja neile asjakohase hüvitise maksmine ning koondada kõik loomesektori rahastamiskanalid;

51.  kutsub komisjoni üles toetama kultuuri- ja loomesektoris uusi innovatiivseid majandusmudeleid, mis on kohandatud üleilmastumise mõjuga ja digitaalajastu väljakutsetega, eelkõige infosisutööstuse valdkonnas;

52.  rõhutab, kui tähtsad on uutele platvormidele ja seadmetele võrdse juurdepääsu tingimuste loomise seisukohast koostalitlusvõime ja standardid; kutsub komisjoni üles edendama platvormide koostalitlusvõimet, töötama välja standardid, mis aitavad luua innovatsiooni soodustava turu, ning vältima selliste süsteemide kasutamist, mis võivad piirata juurdepääsu mitmekesisele sisule;

53.  palub komisjonil propageerida avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardite kasutamist, levitamist ja arendamist, kuna need kujutavad endast innovatsiooni, loome, teadmiste levitamise ja töökohtade loomise potentsiaali;

54.  märgib, et turu killustatus kultuuri- ja loomesektoris on osaliselt tingitud kultuurilisest mitmekesisusest ja tarbijate keele-eelistustest;

55.  rõhutab, kui oluline on kaaluda, milline on parim viis reguleeriva raamistiku, eelkõige konkurentsieeskirjade kohandamiseks kultuurisektori eripäraga, et tagada kultuuriline mitmekesisus ning mitmekesiste ja kvaliteetsete kultuuriteenuste ja -sisu kättesaadavus tarbijatele;

56.  märgib, et e-kaubandus ja internet arenevad hoogsalt ning tehnikapõlvkonnad vahetuvad kiiresti; on seetõttu seisukohal, et tuleks teha pingutusi ELi reguleerivate meetmete kooskõlla viimiseks praeguste sotsiaalsete ja kaubanduslike nõuetega, nii et kõnealused meetmed ei muutuks mahajäämuse tõttu tarbetuks ega takistaks ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali täielikku rakendamist;

57.  rõhutab vajadust kaaluda kõnealuse ühtse turu arengu optimaalseid tingimusi, pöörates eelkõige tähelepanu maksustamisele, näiteks seoses autoriõigusest tulenevatele tuludele kohaldatava allikamaksuga, kehtestades vähendatud käibemaksumäära veebipõhistele või füüsilisel kandjal levitatavatele kultuurikaupadele ja -teenustele, et soodustada nende arengut;

58.  rõhutab, et käibemaksueeskirjad ja lihtsalt kasutatavate makseviiside puudumine internetimüügi korral takistavad samuti siseturu nõuetekohast toimimist ja nendega tuleb viivitamata tegeleda;

59.  kutsub seetõttu komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti konkreetseid õigusakti ettepanekuid selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada, et kõrvaldada olemasolevad takistused siseturu arengule, eriti veebikeskkonnas, arvestades seejuures tarbijate nõudlust ja kultuurilist mitmekesisust;

60.  kutsub digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega seoses komisjoni üles kaaluma vajadust toetada Euroopa elektroonilise kirjastuse kohandamist konkurentsi väljakutsetele, luues tingimused süsteemide koostalitlusvõime, sisu ühelt kandjalt teisele ülekantavuse ning ausa konkurentsi soodustamiseks;

Intellektuaalomandi õigused

61.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigused on loomemajanduse ettevõtete üks põhivarasid ning üksikisiku loometegevuse stiimul ja investeering loomingusse; nõuab seetõttu, et töötataks välja kavad, mis aitaksid kultuuri- ja loomemajandusel kohaneda digitaaltehnoloogiale üleminekuga uute sidusteenuste abil, mis põhinevad õiguste haldamise uutel vormidel, edendades autoriõigusi; nõuab lisaks intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist reguleeriva tasakaalustatud õigusliku raamistiku kehtestamist;

62.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi on vaja tulemuslikult jõustada nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda ning sellega seoses tuleb hoolega hinnata kõiki meetmeid, et tagada nende tõhusus, proportsionaalsus ja vastavus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

63.  kutsub komisjoni üles kohandama autoriõigusi digitaalajastuga, võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel saada kasu digitaaltehnoloogia ja meedia lähenemise hüvedest, ning kaaluma konkreetseid meetmeid, et lihtsustada loomesisu ja arhiveeritud materjali kasutamist ning kaaluma lihtsaid ühtse kontrollpunkti süsteeme õiguste hankimiseks;

64.  rõhutab sellega seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide olulist rolli Euroopa loome- ja digitaalmajanduse arendamises; palub komisjonil seoses õiguste kollektiivset haldamist käsitleva direktiivi ettepaneku koostamisega luua asjakohane õigusraamistik, et reguleerida kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust ja autoriõiguste registri koostamist;

65.  palub komisjonil tagada sellise üleeuroopalise litsentsimissüsteemi elujõulisus, mis põhineb olemasolevatel multiterritoriaalsetel individuaalsete ja kollektiivsete õiguste litsentsimismudelitel ning lihtsustab laia sisuvalikuga teenuste käivitamist, suurendades sellega seaduslikku juurdepääsu veebipõhisele kultuurisisule;

66.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetamist tõhusate meetodite kohta üldsuse teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõjust;

67.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostöös sidusrühmadega korraldaksid kampaania, et suurendada teadlikkust intellektuaalomandi õiguste järgimise vajadusest Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, eriti Euroopa noorte tarbijate seas;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema ebaausate kaubandustavade ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, kuna need võivad kahjustada kultuuri- ja loomemajandust nii reaal- kui ka digitaalmajanduses;

69.  rõhutab vajadust käsitleda lõpuks nägemispuudega inimeste ja muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste vajadust raamatute järele; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustusi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et kindlustada puuetega inimestele juurdepääs kultuurimaterjalidele kättesaadaval kujul ning tagada, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei piira põhjendamatult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele;

70.  kutsub komisjoni üles töötama Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis (WIPO) aktiivselt ja tulemuslikult selle nimel, et saavutada kokkulepe siduva õigusnormi osas, mis põhineb lepingu ettepanekul, mille koostas Maailma Pimedate Liit ja mis esitati WIPOle 2009. aastal;

71.  rõhutab vajadust lahendada omanikuta teoste küsimus; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada kõnealuses valdkonnas ettepanekuid; märgib, et omanikuta teoste probleem ja 20. sajandi „must auk” ei piirdu ainult selliste trükistega nagu raamatud ja ajakirjad, vaid laieneb kõigile teostele, sealhulgas fotodele, muusikale ja audiovisuaalsetele teostele;

72.  palub komisjonil suurendada rahalist toetust erasektori algatustele luua üldsusele kättesaadavad andmebaasid õiguste ja repertuaaride kohta muusika, audiovisuaalteoste ja muude repertuaaride valdkonnas; sellised andmebaasid suurendaksid läbipaistvust ja muudaksid õiguste hankimise protsessi sujuvamaks;

73.  palub komisjonil soodustada kõigi sidusrühmade jaoks õiglaste, erapooletute ja tõhusate alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste loomist;

74.  on seisukohal, et komisjon peaks arvesse võtma VKEdel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ette tulnud probleeme vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames kehtestatud põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kohaldades VKEde suhtes muu hulgas mittediskrimineerimise põhimõtet;

75.  kiidab heaks ELi kaubamärgisüsteemi läbivaatamise komisjoni poolt ja julgustab komisjoni selle eest hoolt kandma, et võetakse vajalikud meetmed ühesuguse kaitse tagamiseks kaubamärkidele nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda;

Kultuuri- ja loomemajanduse rahastamine

76.  tuletab meelde, et kultuuri- ja loomemajanduse toetamise ja rahastamise poliitika ja meetmega tuleb arvesse võtta sektori harude eripärasid;

77.  kutsub komisjoni üles nägema kultuuri- ja loomemajanduse jaoks ette täieõigusliku VKE staatuse seoses kõigi krediidi saamise, ettevõtluse alustamise toetamise ja töökaitse võimalustega, mis peaksid olema vastavalt kohandatud sektori eripäradele, võttes eriti arvesse madalat kapitalisatsiooni, kaubamärgi väärtustamist põhivarana, kõrge riskiprofiiliga algetappi, infotehnoloogia tugevat mõju, tööstaaži katkevust ja vajadust tsentraliseeritud teenuste järele;

78.  kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid üles kaaluma nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil uute ja innovaatiliste rahastamisvahendite kasutuselevõttu, nagu näiteks pangagarantii, tagasimakstavad ettemaksed, riskikapitalifondid ja stiimulid kohalike partnerluste loomiseks, millega võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse vajadusi ja eelkõige asjaolu, et loovisikute kapital on sageli ainult mittemateriaalne;

79.  ergutab võtma kultuuri- ja loomesektori väikeste ja mikroettevõtete arendamiseks kasutusele ELi rahalisi vahendeid ja programme (nt mikrokrediidirahastu) eesmärgiga optimeerida ettevõtjate toetamist rahastamisvõimalusi puudutavale teabele juurdepääsu soodustamise ja asjaomaste taotluste esitamise korra lihtsustamise abil;

80.  teeb ettepaneku luua lühiajalise väikerahastamise süsteem, et julgustada eksperimenteerimist ning innovaatiliste kultuuri- ja loomeprojektide väljatöötamist;

81.  soovitab komisjonil hinnata struktuurifondide ning kultuuri-, audiovisuaalmeedia, noorte- ja haridusvaldkonna praeguste ja tulevaste programmide asjakohasust loomesektori edendamise potentsiaali seisukohast ning koostada ja rakendada järeldusi parema toetuspoliitika kehtestamiseks;

82.  tunnistab lisaks ELi programmide, näiteks innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi tulemuslikkust VKEde juurdepääsu võimaldamisel rahastamisele, ning teeb ettepaneku, et komisjon hindaks sarnaste eriprogrammide kavandamise võimalust kultuuri- ja loomemajanduse jaoks;

83.  palub komisjonil kaaluda spetsiaalse eelarverea loomist digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse raames, et toetada Euroopa kinosaalide digitaaltehnoloogiale üleminekut tagamaks kõikidele ELi kodanikele juurdepääs sisule, milles väljenduvad Euroopa eri identiteedid, ja muuta terve Euroopa filmisektor konkurentsivõimelisemaks;

84.  rõhutab metseenluse ning avaliku ja erasektori partnerluse olulisust kultuuri- ja loometegevuse rahastamisel ja toetamisel ning nõuab kõnealuste sektorite krediidivõimaluste parandamist ja alternatiivsete võimaluste, nagu maksuvabastus või maksusoodustused uurimist, et soodustada ettevõtete poolset metseenlust;

85.  rõhutab, kui tähtis on koolitada pangandussektori spetsialiste, kes on võimelised nõustama kultuuri- ja loomeprojektide rahastamise küsimustes, et parandada finantseerimisasutustest krediidi saamise võimalusi;

86.  rõhutab, kui oluline on välja töötada rahastamise ja ettevõtete juhtimisega seotud konsultatsiooni- ja nõuandeteenused, et võimaldada kultuuri- ja loomesektoris töötavatel isikutel, eelkõige VKEdel ja mikroettevõtetel kindlaks teha, millised vahendid on vajalikud ettevõtte heaks juhtimiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

87.  rõhutab vajadust koolitada spetsialiste, kes suudavad tagada kultuuri- ja loomeprojektide majandusliku ja rahandusliku elujõulisuse, et parandada krediidi saamise võimalusi finantseerimis- ja pangandusasutustest, kus üldiselt teatakse väga vähe selle sektori eripäradest;

88.  kutsub komisjoni üles aitama kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatel VKEdel leida digitaalarengu tegevuskava raames konkurentsivõimelisi ja tarbijasõbralikke innovaatilisi internetis toimivaid ettevõtlusmudeleid, mis põhinevad kaasfinantseerimisel ning kultuuri- ja loomemajanduse ja vahendajate vahelisel riskijagamisel;

89.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riigihankemenetlused ei tooks VKEdele kaasa tarbetuid kulusid ja bürokraatiat;

90.  kutsub komisjoni üles, pidades silmas teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi käivitamist 2011. aasta detsembris, eraldama rahalisi vahendeid kultuuri- ja loomemajanduse sektoris alla 35-aastaste noorte kavandatud ettevõtlusprojektide elluviimiseks ja ettevõtlustegevuse alustamiseks;

91.  nõuab, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piirkondlikus tegevuskavas aastateks 2011–2013 määrataks peamiseks rahastatavaks valdkonnaks kultuuri- ja loomemajandus, pöörates erilise tähelepanu audiovisuaalsektorile ning audiovisuaalteoste tootmisele ja levitamisele Euroopa–Vahemere piirkonnas;

92.  soovitab luua Euroopa loomemajanduse liidu raames platvormi, mille kaudu saab teavet ja nõuandeid investeerimissuutlikkuse ja pikaajaliste ettevõtlusstrateegiate, laenudele juurdepääsu, garantiifondide ja piiriüleste erainvesteeringute kohta, ning nõuab, et uuritaks loomemajanduse panga asutamise võimalust;

93.  julgustab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi looma soodsaid tingimusi, et viia kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted kokku asutustega, kes neid rahastada võiksid, ning kutsub omavalitsusi üles suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et julgustada neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse ja väga väikestesse ettevõtetesse suure majandusliku potentsiaaliga kultuuriprojektide alusel;

94.  ergutab kohalikke, territoriaalseid ja piirkondlikke organeid suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et motiveerida neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse;

Kohalik ja piirkondlik koostöö

95.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus aitab sageli kaasa languses oleva kohaliku majanduse ümberkujundamisele, soodustades uute majandustegevusalade teket, luues uusi ja püsivaid töökohti ning suurendades Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust, edendades seega sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

96.  toonitab, et kultuuril on oluline roll piiriüleste territooriumide jätkusuutlikus arengus ja tõdeb, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuur ning rajatised võivad aidata kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele; usub, et kultuuri ja loome stimuleerimine on territoriaalse koostöö lahutamatu osa, mida tuleks tõhustada;

97.  palub kõikidel asjaomastel kohaliku tasandi organitel rakendada territoriaalse koostöö programme, et kasutada ja edastada parimaid tavasid kultuuri- ja loomesektori arenguks;

98.  soovitab ühelt poolt tõhustada teadusuuringuid kultuuri pakkumise ning kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete asukohavaliku vastastikuse sõltuvuse ning samuti kultuuri tähtsuse kohta kõikjal ELis ettevõtete asukohavaliku tegurina; teisalt soovitab toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete mõju piirkonnale, kus nad asuvad;

99.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaardistama olemasolevad teadmised piiriülese kultuuri- ja loomealase koostöö tavade, vajaduste ja heade kogemuste kohta ning hankima konkreetset oskusteavet kultuuri, loome ja piiriüleste territooriumide kohta (eelkõige väheuuritud valdkondades, nagu seos kultuuri, loome ja majanduse vahel) ning koostama piiriülesed strateegiad kultuuripärandi ja -ressursside haldamiseks;

100.  kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles looma kohtumispaiku ja panema alust kohalike võrgustike loomiseks, et suurendada sektoris töötavate isikute teadlikkust kultuuri- ja loomemajandusest oskusteabe vahetamise, eksperimenteerimise, oskuste parandamise ja uute tehnoloogiate, nt digitaaltehnoloogia valdkonnas koolitamise abil, ning ka üldsuse teadlikkust kunsti- ja kultuurialaste koolituste, arutelude ja muude ürituste abil, ning arendama välja loomekeskused ja -inkubaatorid, et võimaldada loomingulistel noortel spetsialistidel ja loomeettevõtetel töötada võrgustikus, soodustada innovatsiooni ja muuta see sektor nähtavamaks;

101.  kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles moodustama võrgustikke heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste ja riikidevaheliste katseprojektide käivitamiseks;

102.  rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad olulisel määral kaasa aidata kultuurikaupade tõhusamale levitamisele ja ringlusele, korraldades, toetades ja soodustades kultuuriüritusi;

103.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuuridel ja rajatistel on oluline osa linnade ja suurlinnade füüsilise keskkonna arengus, luues atraktiivse keskkonna investeeringuteks, ning eelkõige endiste tööstuspiirkondade renoveerimisel ja taaselustamisel, ning kultuuripärand pakub maapiirkondade arengus ja uuendamises lisandväärtust ja annab neile individuaalsuse, eeskätt aidates kaasa maaturismile ja hoides ära inimeste lahkumist nendest piirkondadest;

104.  peab seda ka väga oluliseks teguriks endiste tööstuspiirkondade renoveerimise strateegias ning poliitikas, mille eesmärk on määratleda uued esilekerkivad turismivaldkonnad, samuti traditsioonilise turismi uuestimääratlemisel;

105.  usub seega, et kultuuri- ja loomemajanduse loomist ning juba olemasolevate valdkondade arendamist peab toetama riiklike, piirkondlike ja kohalike arengustrateegiatega, koostöös erinevaid poliitikavaldkondi esindavate riigiasutuste, VKEde ning asjaomaste kodanikuühiskonna esindajatega;

106.  julgustab seetõttu liikmesriike ja piirkondi looma nimetatud koostöö võimalusi, töötama välja poliitika, mis ühendab infrastruktuuriinvesteeringud inimkapitali tehtavate investeeringutega, ja uurima nn innovatsioonikupongide süsteeme, et aidata kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdel ja üksikisikutel kutsealaseid oskusi omandada;

107.  on veendunud, et komisjon võiks pöörata rohkem tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlusele, mis on aastaid olnud suurepäraseks kultuuri- ja loomealase koostöö ning teabevahetuse foorumiks; kutsub komisjoni üles edendama koostöös Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega ajakohaseid ja kvaliteetseid partnerlusalgatusi ja vahetusi, mis hõlmavad ühiskonna kõiki osi;

108.  teeb ettepaneku luua Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta osana tegevusprogramm, mis on pühendatud piiriülesele kultuurialasele edendus- ja koostööle;

Euroopa kultuuripealinn

109.  toonitab, et Euroopa kultuuripealinna algatust tunnustatakse linnaarengu seisukohalt laialdaselt kui kultuuri „laborit”; palub komisjonil edendada kõnealust algatust ja tagada õiged tingimused parimate tavade levitamiseks, kultuurialaseks koostööks ning võrgustike loomiseks, et jagada kogemusi seoses kultuuri- ja loomemajanduse võimalustega nende sektorite potentsiaali täieliku ärakasutamise eesmärgil;

110.  nõuab, et Euroopa kultuuripealinnu tähistavate ürituste programmi lisataks arutelu loome- ja kultuurimajanduse potentsiaali teemal;

Moetööstus ja turism

111.  on seisukohal, et rohelises raamatus kindlaks määratud kultuuri- ja loomemajanduse sektorite hulka tuleks lisada moetööstus ning kultuuri- ja säästev turism; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealustele sektoritele on iseloomulik suur loome- ja ettevõtluskomponent, millel on märkimisväärne mõju ELi majandusele ja rahvusvahelise konkurentsivõimele;

112.  rõhutab, et turism on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks märkimisväärse tähtsusega ning soovitab komisjonil töötada selle nimel, et linnad ja piirkonnad kasutaksid kultuuri rohkem ainulaadse väärtusena, teeksid kultuuriturismi valdkonnas tihedamat koostööd, edendaksid kultuuri- ja turismivaldkonna vahelist koostööd ja toetaksid neid ühiste turustusprojektide raames;

Rahvusvahelised suhted ja kaubandus

113.  rõhutab eespool nimetatud UNESCO konventsiooni tähtsust peamise vahendina, mis tagab WTO rahvusvahelises raamistikus nn kultuurierandi säilitamise kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses;

114.  märgib seoses kultuurivahetuse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisega, et juurdepääsu kolmandate riikide turgudele tõkestavad arvukad tariifsed ja mittetariifsed takistused, mis koos ebakindlate jaotus- ja tarnevõrkudega muudavad Euroopa kultuuri olemasolu nendel turgudel väga keeruliseks;

115.  rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse suurt potentsiaali rahvusvahelises kaubanduses ning on arvamusel, et andmete kogumise keerukuse tõttu alahinnatakse selle tähtsust;

116.  palub komisjonil seoses kahepoolsete kaubanduslepingute suure hulgaga esitada Euroopa Parlamendile selge ja terviklik strateegia nendele lepingutele lisatavate kultuurikoostöö protokollide kohta, et kohandada Euroopa koostööpakkumised partnerriikide kultuuri- ja loomemajanduse vajadustele ja eripäradele, kooskõlas WTOs võetud kohustuste ning UNESCO konventsiooni vaimu ja sätetega;

117.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste eksporti ning tegema jõupingutusi Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse esiletõstmiseks väljaspool ELi;

o
o   o

118.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 201, 25.7.2006, lk 15. (2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (3) ELT L 372, 27.12.2006, lk 1. (4) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12. (5) ELT C 81E, 15.3.2011, lk 16. (6) ELT C 76E, 25.3.2010, lk 16. (7) ELT C 247E, 15.10.2009, lk 32. (8) ELT C 247E, 15.10.2009, lk 25. (9) ELT C 125E, 22.5.2008, lk 223. (10) http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/doc/CONS_NATIVE_CS_2009_08749_1_EN.pdf. (11) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon Sarajevo kui Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna kohta

P7_TA(2011)0241 B7-0281/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019(1);

–  võttes arvesse 21.detsembril 2010 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, millega kehtestati tingimused Bosnia ja Hertsegoviina täieõiguslikuks osaluseks programmis „Kultuur” 2007–2013;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et kehtestatud on ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinn”, mille eesmärk on rõhutada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ja nende ühiseid jooni ning edendada Euroopa elanike suuremat vastastikust mõistmist;

B.  arvestades, et ülalmainitud otsust, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007–2019, kohaldatakse hetkel ainult ELi liikmesriikidele;

C.  arvestades, et mitmel puhul on võimalus Euroopa kultuuripealinna tiitlit pälvida antud Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides asuvatele linnadele;

D.  arvestades, et Sarajevol on Euroopa ajaloos ja kultuuriruumis oluline koht ning et linn tähistab 2014. aastal mitut olulist aastapäeva;

E.  arvestades, et Sarajevo linnavalitsus ning kohalikud kultuuri alal tegutsejad on teinud selle tiitli pälvimise nimel laiaulatuslikke ettevalmistusi,

1.  kutsub nõukogu üles andma Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna tiitel erandkorras Sarajevole;

2.  usub, et Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmuseid on toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ning Euroopa „uue” näo näitamisel;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.

(1) ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon Sri Lanka olukorra kohta

P7_TA(2011)0242 RC-B7-0324/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Sri Lanka vastutuse küsimust käsitlenud ÜRO peasekretäri ekspertide rühma 31. märtsi 2011. aasta aruannet;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 25. aprilli 2011. aasta avaldust ekspertide rühma Sri Lankat käsitleva aruande avaldamise kohta;

–  võttes arvesse konventsioone, mille osalisena Sri Lanka on kohustatud uurima rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste normide väidetavaid rikkumisi ja süüdlased vastutusele võtma;

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. juulil 2010 Euroopa Liidu nimel esitatud deklaratsiooni seoses ÜRO ekspertide rühma nimetamisega Sri Lanka vastutuse küsimuste käsitlemiseks;

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu kõrge esindaja 10. mail 2011 esitatud deklaratsiooni Sri Lanka vastutuse küsimust käsitlenud ÜRO peasekretäri ekspertide rühma aruande kohta;

–  võttes arvesse oma 5. veebruaril 2009(1), 12. märtsil 2009(2) ja 22. oktoobril 2009(3) vastu võetud resolutsioone Sri Lanka kohta;

–  võttes arvesse neljanda Genfi konventsiooni teist lisaprotokolli, mis käsitleb riigisiseste relvastatud konfliktide ohvrite kaitset;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et Sri Lankas pikka aega kestnud konflikt lõppes 2009. aasta mais Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrite (LTTE) alistumise ja nende juhi surmaga; arvestades, et konflikti lõppedes elas väga palju Sri Lanka inimesi sisepagulastena riigi põhjaosas;

B.  arvestades, et konflikti viimastel kuudel sai tsiviilpiirkondades ägedas võitluses surma ja vigastada hinnanguliselt tuhandeid inimesi;

C.  arvestades, et 23. mail 2009, Ban Ki-mooni Sri Lanka-visiidi käigus, vahetult pärast konflikti lõppu, esitasid Sri Lanka president Mahinda Rajapaksa ja Ban Ki-moon ühisavalduse, milles ÜRO peasekretär rõhutas vastutusprotsessi tähtsust ning Sri Lanka valitsus väljendas nõusolekut võtta meetmeid sõjaõiguse väidetavate rikkumiste selgitamiseks;

D.  arvestades, et Sri Lanka valitsus moodustas15. mail 2010 kaheksaliikmelise kogemuste- ja lepituskomisjoni (Lessons Learned and Reconciliation Commission (LLRC)), et uurida Sri Lankas 2002. aasta veebruarist kuni 2009. aasta maini toimunud sündmusi eesmärgiga tagada riigis vastutus, õiglus ja lepitus;

E.  arvestades, et 22. juunil 2010 teatas ÜRO peasekretär, et on nimetanud ekspertide rühma, et lasta end nõustada vastutuse küsimuses seoses rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste väidetavate rikkumistega Sri Lanka konflikti lõppjärgus;

F.  arvestades, et 25. aprillil 2011 avaldatud ÜRO aruandes hinnatakse usutavaks väited, et nii valitsuse jõud kui ka LTTE korraldasid sõjalisi operatsioone „varjamatu hoolimatusega tsiviilisikute kaitse, õiguste, heaolu ja elu suhtes ning rahvusvahelise õiguse norme eirates”;

G.  arvestades, et konflikti lõppjärgus nõudis rahvusvaheline üldsus Sri Lanka valitsuselt korduvalt, et see lubaks riiki siseneda rahvusvahelistel vaatlejatel, kes jälgiksid võitluse tõttu kannatava tsiviilelanikkonna humanitaarolukorda;

H.  arvestades, et ekspertide rühm jõudis ka järeldusele, et praegu, „peaaegu kaks aastat pärast sõja lõppu jäävad Sri Lanka pingutused rahvusvahelistest vastutuse normidest kaugele maha”,

1.  väljendab muret seoses ÜRO aruandes esitatud väidete tõsidusega; rõhutab, et nendele väidetele ja nendega seonduvale vastutuse küsimusele tuleb asjakohast tähelepanu pöörata, enne kui Sri Lankas jõutakse püsiva leppimiseni;

2.  tunnistab, et ekspertide rühm leidis, et „usutavad on väited, mis – juhul kui need kinnitust leiavad – näitavad, et nii Sri Lanka valitsus kui ka LTTE panid toime mitmesuguseid tõsiseid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste normide rikkumisi, millest osa küünib sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudeni”;

3.  tunnustab ÜRO peasekretäri algatust, millega moodustati ekspertide rühm Sri Lanka vastutuse hindamiseks seoses rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste väidetavate rikkumistega relvakonflikti lõppjärgus;

4.  hindab väga positiivselt Ban Ki-mooni 25. aprillil 2011 tehtud otsust aruande avaldamise kohta;

5.  rõhutab, et inimõiguste ja vastutuse järgimise kohustus on Sri Lanka presidendi ja ÜRO peasekretäri 23. mail 2009 tehtud ühisavalduse üks tähtsamaid punkte;

6.  tunnustab ÜRO peasekretäri otsust reageerida positiivselt ekspertide rühma soovitusele, mille kohaselt tuleks läbi vaadata ÜRO tegevus oma humanitaar- ja kaitsemandaadi täitmisel Sri Lanka sõjas, eriti konflikti lõppjärgus; võtab teadmiseks ekspertide rühma soovituse, et ÜRO peasekretär peaks viivitamatult alustama sõltumatu rahvusvahelise mehhanismi loomist, kuid võtab teadmiseks ka peasekretärile antud nõu, et see eeldab vastuvõtva riigi nõusolekut või liikmesriikide otsust asjakohasel valitsustevahelisel foorumil;

7.  on seisukohal, et Sri Lankas õigluse ja lepituse edendamise huvides on õige korraldada ÜRO ekspertide rühma aruandes sisalduvate väidete täielik, erapooletu ja läbipaistev uurimine; soovitab Sri Lanka valitsusel reageerida ekspertide rühma soovitustele konstruktiivselt;

8.  peab väga murettekitavaks Sri Lanka kohtusüsteemi sõltumatuse puudulikkust, kuna kohtud võiksid täiendada sõltumatu uurimisorgani tegevust; nõuab, et Sri Lanka valitsus tagaks taastava (restorative) ja tasakaalustava (retributive) õigusemõistmise;

9.  palub Sri Lanka valitsusel vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele ning riigisisese vastutusprotsessi edendamiseks aidata kaasa jõupingutustele, mida juba tehakse üldise lepituse saavutamiseks;

10.  peab sellega seoses positiivseks, et Sri Lanka valitsus on loonud kogemuste- ja lepituskomisjoni (LLRC); nõuab, et LLRC võtaks ÜRO aruannet tõsiselt arvesse; märgib, et LLRCl on volitused taotleda oma uurimistulemuste põhjal riigi peaprokurörilt kriminaalmenetluste alustamist;

11.  nõuab, et nii LTTE kui ka Sri Lanka valitsus kannaksid vastutust rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste väidetavate rikkumiste eest;

12.  nõuab, et Sri Lanka valitsus asuks täitma ekspertide rühma soovitusi, alustades n-ö viivitamatute meetmetega, ja hakkaks kohe tõsiselt uurima rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi, mida väidetavalt panid toime relvakonflikti mõlemad osapooled;

13.  palub komisjoni asepresidendil ja liidu kõrgel esindajal ning nõukogul ja komisjonil toetada edasisi jõupingutusi vastutusprotsessi tugevdamiseks Sri Lankas ja toetada ÜRO aruannet;

14.  nõuab Sri Lanka valitsuselt algatuslikku tegutsemist oma tamilitest kodanike tegelikke poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ja huve silmas pidades; nõuab, et Sri Lanka valitsus võtaks sellele vastavalt aktiivseid poliitilise võimu delegeerimise meetmeid ja soodustaks tamilite värbamist riigiteenistusse ning politseisse ja relvajõududesse, nii et nad saaksid tagasi kindlustunde ja käsitaksid LTTE lüüasaamist kui vabanemist ning võiksid loota helget ja kindlustatud tulevikku võrdselt singalitest kaaskodanikega;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning Sri Lanka presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 141. (2) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 127. (3) ELT C 265 E, 30.9.2010, lk 29.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon Aserbaidžaani kohta

P7_TA(2011)0243 RC-B7-0330/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Aserbaidžaani kohta, eriti 17. detsember 2009. aasta resolutsiooni(1);

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni vajaduse kohta ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele(2), 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta(3) ning 20. jaanuari 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta(4);

–  võttes arvesse laienemise ja naabruspoliitika voliniku pressiesindaja 18. aprilli 2011. aasta avaldust ning Bakuus asuva ELi delegatsiooni büroo 10. märtsi 2011. aasta avaldust;

–  võttes arvesse idapartnerluse riikide välisministrite 13. detsembri 2010. aasta kohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse 1. juulil 1999. aastal jõustunud EÜ ja Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingut;

–  võttes arvesse OSCE meediavabaduse eksperdi 10. märtsi ja 28. märtsi 2011. aasta avaldusi ajakirjanike ründamise kohta;

–  võttes arvesse Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) valimiste vaatlusmissiooni aruannet 7. novembril 2010. aastal toimunud parlamendivalimiste kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et Aserbaidžaan osaleb aktiivselt Euroopa naabruspoliitikas ja idapartnerluses, on EURONESTi asutajaliige ning on kohustunud järgima demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on nende algatuste põhiväärtused;

B.  arvestades, et 15. juulil 2010 alustati läbirääkimisi, et sõlmida ELi ja Aserbaidžaani assotsieerimisleping, mis põhineb ühiste väärtuste edendamise kohustustel ja hõlmab paljusid valdkondi, nagu poliitiline dialoog, õigusküsimused, vabadus ja julgeolek, aga ka kaubandus ja koostöö muudes valdkondades;

C.  arvestades, et kuigi ühisavalduse kohaselt, mille esitas valimiste vaatlusmissioon, kuhu kuulusid OSCE Parlamentaarse Assamblee, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Parlamendi esindajad, iseloomustas 7. novembril 2010. aastal Aserbaidžaani Vabariigis toimunud paralamendivalimisi rahumeelne õhkkond ja poliitilises protsessis osalesid kõik opositsiooniparteid, ei taganud siiski nende valimiste korraldus tervikuna sisulist edu riigi demokraatlikus arengus;

D.  arvestades, et pärast 11. märtsil ja 2. aprillil 2011. aastal toimunud valitsusevastaseid rahumeelseid proteste on Aserbaidžaanis käimas ulatuslik sõna- ja kogunemisvabaduse mahasurumine, hõlmab Aserbaidžaani kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike ja opositsioonipoliitikute vahistamisi, tagakiusamist ja hirmutamist;

E.  arvestades, et eriti murettekitavad on aktivistide Jabbar Savalani ja Bakhtiyar Hajievi juhtumid; arvestades, et Savalan, Aserbaidžaani Rahvarinde noorteühenduse liige, ja Hajiev, aktivist ja parlamenti kandideerinu, sattusid võimude huviorbiiti ilmselt seepärast, et nad kutsusid Facebookis inimesi üles valitsusevastastele meelevaldustele; arvestades, et Savalanile mõisteti kaks ja pool aastat vanglakaristust väidetavalt narkootikumide omamise eest; arvestades, et Hajiev vahistati 4. märtsil pärast seda, kui ta oli Facebookis kustunud üles valitusevastastele meeleavaldustele, ning nüüd ootab teda ees kaheaastane vanglakaristus väidetava sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest; arvestades, et Savalani ja Hajievi kohtumõistmise õigluse suhtes on tõsiseid kahtlusi;

F.  arvestades, et vähemalt 30 inimesele, kes osalesid rahumeelsetes meelevaldustes, mõistsid Aserbaidžaani kohtud märtsi keskel toimunud öistel kohtuistungitel, mis olid üldsusele suletud, viis kuni kaheksa päeva vanglakaristust; arvestades, et enamikul süüdistatavatel ei olnud võimalik kasutada oma valikul õigusabi; arvestades, et politsei ei lubanud kinnipeetavatel võtta ühendust advokaadiga ning mõnede süüdistatavate advokaadid ei teadnud, millal või kus kohtuistungid toimuvad;

G.  arvestades, et 2. aprillil 2011. aastal vahistati umbes 200 aktivisti, nende seas Musavati noorteorganisatsiooni juht Tural Abbasli;

H.  arvestades, et Aserbaidžaani Inimõiguste Maja, mis on Inimõiguste Maja rahvusvahelise võrgustiku liige ja registreeriti Aserbaidžaanis 2007. aasta mais, suleti ametivõimude poolt pärast justiitsministeeriumi 10. märtsil 2011. aastal väljastatud korraldust; arvestades, et ministeerium põhjendas sulgemist viitega sellele, et organisatsioon on rikkunud Aserbaidžaani seadust valitsusväliste organisatsioonide kohta;

I.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus käskis Aserbaidžaani Vabariigil vabastada vangistatud ajakirjaniku Einulla Fatullajevi ning maksta talle 25 000 eurot moraalse kahju tekitamise eest;

J.  arvestades, et Aserbaidžaan on Euroopa Nõukogu liige ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline, ta on ühinenud paljude teiste rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga,

1.   väljendab sügavat muret selle pärast, et Aserbaidžaanis sagenevad kodanikuühiskonna ja sotsiaalvõrgustiku aktivistide ning ajakirjanike tagakiusamise, ründamise ja nendevastase vägivalla juhtumid;

2.   mõistab teravalt hukka sõltumatute ajakirjanike ja poliitiliste aktivistide hirmutamise, vahistamise, vastutuselevõtmise ja süüdimõistmise mitmesuguste kriminaalsüüdistuse alusel;

3.  mõistab hukka umbes 200 inimese vahistamise 2. aprillil 2011. aastal Bakuus toimunud valitsusevastaste meeleavalduste eel ja ajal; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles lubama rahumeelseid meeleavaldusi ning tagama kogunemisvabaduse, mis on demokraatliku ja avatud ühiskonna kesksed põhimõtted; taunib meeleavaldajate vastu kasutatud füüsilist vägivalda;

4.   kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles vabastama kõik opositsiooniliikmed, noorsooaktivistid ja blogijad, kes on endiselt vahi all pärast 11. märtsil ning 2. ja 17. aprillil 2011. aastal toimunud rahumeelseid meeleavaldusi, vabastama Savalani ja Hajievi ning loobuma süüdistustest nende vastu; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles kinni pidama rahvusvahelistest konventsioonidest, mille Aserbaidžaan on ratifitseerinud, ning austama sõnavabadust;

5.  nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid kõik vajalikud tingimused, mis võimaldaksid meedial, sealhulgas opositsioonilisel meedial, tegutseda, nii et ajakirjanikud saaksid töötada ja sündmusi kajastada vabalt ilma igasuguse surveta, ühtlasi nõuab, et ametivõimud pööraksid erilist tähelepanu ajakirjanike julgeolekule; sellega seoses tuletab meelde president Ilham Alijevi 2005. aastal antud lubadust, milles ta kinnitas, et iga ajakirjaniku õigused on riigi poolt kaitstud ja kindlustatud;

6.  peab murettekitavaks teateid selle kohta, et ajalehe toimetaja Einulla Fatullajevi elu ja tervis on vanglas ohus, tema tervislik seisukord on järsult halvenenud ning talle keeldutakse osutamast arstiabi, nõuab tema viivitamatut vabastamist;

7.   on mures inimõiguste olukorra halvenemise pärast Aserbaidžaani Vabariigis; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama põhivabadused, mis on garanteeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja muude rahvusvaheliste lepingutega, millega Aserbaidžaani Vabariik on ühinenud, ning kinni pidama OSCE ja Euroopa Nõukogu raames võetud kohustustest;

8.  taunib asjaolu, et Aserbaidžaani justiitsministeerium saatis Riiklikule Demokraatia Instituudile ja Inimõiguste Maja võrgustikule hiljuti kirjaliku hoiatuse nende tegevuse lõpetamise kohta, ning nõuab sellega seoses, et Aserbaidžaani ametivõimud lubaksid lisatakistusi tegemata nimetatud organisatsioonidel jätkata oma tegevust riigis;

9.   kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles jätkama dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmetega ning astuma vajalikke samme, et lubada inimestel rahumeelses, demokraatlikus tegevuses vabalt osaleda ning lubada aktivistidel vabalt ja ilma valitsuse sekkumiseta organiseeruda;

10.  julgustab Aserbaidžaani ametivõime lubama rahumeelsete demonstratsioonide toimumist selleks sobilikes kohtades ning nõuab, et nad hoiduksid organisaatorite hirmutamisest, nende vahistamisest ja neile kriminaal- ja muude süüdistuste esitamisest; peab kahetsusväärseks, et mõned noorsooaktivistid on Bakuu Riiklikust Ülikoolist välja heidetud pärast tegemata jäänud eksameid, kuna politsei oli nad poliitilise tegevuse pärast vahistanud;

11.   väljendab heameelt selle üle, et hiljuti vabastati vanglast kaks blogijat – Adnan Hajizade ja Emin Abdullajev (Milli);

12.   on seisukohal, et teabe ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavus, sealhulgas vaba ja tsenseerimata juurdepääs internetile on väga olulised demokraatia ja õigusriikluse arengu jaoks ning kujutavad endast vahendit, mille abil edendada mõttevahetust ja kommunikatsiooni Aserbaidžaani ja ELi vahel;

13.   kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tegelema vajakajäämistega, mis olid välja toodud OSCE/ODIHRi lõpparuandes parlamendivalimiste kohta, ning loodab koostöö jätkumist Veneetsia komisjoniga tagamaks, et Aserbaidžaani valimisseadused oleksid täielikult kooskõlas rahvusvaheliste normide ja standarditega;

14.   nõuab Aserbaidžaanilt täiendavaid jõupingutusi Euroopa naabruspoliitika tegevuskava täielikuks rakendamiseks selle viimasel aastal, ning kutsub komisjoni üles jätkama Aserbaidžaani jõupingutuste toetamist;

15.   väljendab heameelt selle üle, et on loodud ELi-Aserbaidžaani koostöökomisjoni uued allkomisjonid, mis tugevdavad institutsioonilist raamistikku aruteludeks õiguse, vabaduse ja julgeoleku ning inimõiguste järgimise ja demokraatia teemadel;

16.  mainib tunnustavalt Aserbaidžaani panust idapartnerlusse ja Milli Majlisi delegeerimist EURONESTi parlamentaarse assamblee avaistungile;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Aserbaidžaani presidendile, valitsusele ja parlamendile ning OSCE/ODIHRile.

(1) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 27. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0193. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0153. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0025.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsioon Valgevene kohta

P7_TA(2011)0244 RC-B7-0334/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta, eriti 10. märtsi 2011. aasta(1), 20. jaanuari 2011. aasta(2) ja 17. detsembri 2009. aasta(3) resolutsioone;

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 18. veebruari 2011. aasta avaldust Valgevene opositsiooniesindaja süüdimõistmise ja kohtuliku karistuse kohta ning asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 10. aprilli 2011. aasta avaldust sõltumatu meedia mahasurumise kohta Valgevenes;

–  võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsust 2011/69/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/639/ÜVJP teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta;

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) ning OSCE Parlamentaarse Assamblee 22. veebruaril 2011. aastal avaldatud lõpparuannet Valgevene presidendivalimiste kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et presidendikandidaadid Aless Mihhalevitš, Uladzimir Njakljajev, Vital Rimaševski, Andrei Sannikav, Mikalai Statkevitš ja Dmitri Uss ning nende valimiskampaania juhid Pavel Sevjarõnets, Vladimir Kobets ja Sergei Martselev ootavad praegu kohtumenetlust, mille tulemusel võidakse neile määrata kuni 15-aastane vanglakaristus;

B.  arvestades, et paljud opositsiooniaktivistid, sh Ühendatud Kodanikupartei (OGP) juht Anatol Ljabedzka, endised presidendikandidaadid Vital Rimaševski ja Aless Mihhalevitš, interneti uudisteportaali peatoimetaja Natalja Radzina, opositsiooni presidendikandidaadi Uladzimir Njakljajevi valimiskampaania juht Andrei Dzmitrijev ja kampaania „Räägi tõtt!” aktivist Sjargei Vaznjak on vabastatud KGB kohtueelsest kinnipidamiskeskusest ja paigutatud uurimise ajaks koduaresti; arvestades, et Aless Mihhalevitš ja Natalja Radzina on kohtumenetluse vältimiseks riigist põgenenud ning Andrei Sannikovi usaldusisik presidendivalimiste kampaanias Dzmitri Bandarenka on saadetud kaheks aastaks üldrežiimiga kolooniasse;

C.  arvestades, et demokraatliku opositsiooni kandidaatide Uladzimir Njakljajevi ja Andrei Sannikavi valimiskampaania meeskondade liikmed Aljaksandr Atroštšankav, Aljaksandr Maltšanav, Dzmitri Novik ja Vassil Parfjankov, liikumise „Vabaduse eest” liige Mikita Lihavid, ühenduse „Noor rinne” aktivistid Aless Kirkevitš, Dmitri Daškevitš ja Eduard Lobav, kampaania „Räägi tõtt!” aktivist Paval Vinahradav, erapooletu aktivist Andrei Pratasenja, ajaloolane Dzmitri Drozd, meeleavaldusel osaleja Uladzimir Kamitšenka ja kodanikukampaania „Euroopalik Valgevene” koordinaator Dzmitri Bandarenka on mõistetud seoses 19. detsembri 2010. aasta meeleavaldustega üheks kuni neljaks aastaks vangi;

D.  arvestades, et on olemas tõendid, et politsei piinab inimesi, et sundida neid väidetavaid riigivastaseid kuritegusid üles tunnistama, nagu tõendavad Olga Klasowska ja Aless Mihhalevitši juhtumid;

E.  arvestades, et 25. aprillil 2011. aastal esitas Valgevene informatsiooniministeerium kõrgemale majanduskohtule taotluse sulgeda sõltumatud ajalehed Narodnaja Volja ja Naša Niva;

F.  arvestades, et telekanali Belsat ja ajalehe Gazeta Wyborcza ajakirjanik Andrzej Poczobut on vahistatud ja talle võidakse mõista kuni kaheaastane vanglakaristus süüdistuse alusel, mille kohaselt ta „solvas presidenti” oma hiljuti avaldatud artiklites; arvestades, et Amnesty International on tunnistanud Andrzej Poczobuti meelsusvangiks; arvestades, et Andrei Sannikavi naine Irina Halip on samuti vahistatud ja teda ootab meeleavaldustega seoses süüdimõistmine; arvestades, et Irina Halip viibib praegu koduarestis ja tal on keelatud oma abikaasaga suhelda;

G.  arvestades, et repressiivseid meetmeid demokraatliku opositsiooni esindajate, vaba meedia, kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguslaste vastu on veelgi karmistatud, hoolimata rahvusvahelise üldsuse korduvatest üleskutsetest selliste meetmete võtmine viivitamata lõpetada; arvestades, et selline olukord kujutab endast Valgevene võetud mitmete rahvusvaheliste kohustuste tõsist rikkumist,

1.  mõistab otsustavalt hukka kõik massirahutuste kriminaalsüüdistusele toetuvad süüdimõistvad kohtuotsused ning peab neid meelevaldseks ja poliitiliselt ajendatuks; rõhutab, et teadete kohaselt ei ole ametivõimudel õnnestunud süüdistatute süüd tõendada, kohtumenetlused olid kinnised, kinnipeetutele ei antud võimalust omapoolseid tunnistajaid kutsuda ega kohtuda eraldi ja korrapäraselt oma seadusjärgsete esindajatega, süüdistatute advokaadid said justiitsministeeriumilt korduvalt hoiatusi ja mõned neist vabastati advokaadi ametikohalt; kinnitab seetõttu, et kohtumenetlus ei toimunud erapooletul viisil;

2.  peab kõiki süüdistusi presidendikandidaatide Uladzimir Njakljajevi, Vital Rimaševski, Mikalai Statkevitši, Dmitri Ussi ja Andrei Sannikavi vastu ebaseaduslikuks ja vastuvõetamatuks; nõuab, et kandidaadid õigeks mõistetaks ja neid enam edaspidi taga ei kiusataks; eespool öelduga seoses mõistab hukka selle, et Valgevene ametivõimud ei austa kogunemis- ja sõnavabaduse põhiõigusi, ning nõuab kõigi veel vahi all viibivate meeleavaldajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ja nende vastu esitatud kõigi süüdistuste tühistamist;

3.  tunneb sügavat muret inimõiguslaste olukorra halvenemise pärast Valgevenes; mõistab otsustavalt hukka inimõiguste keskuse Viasna presidendi Aless Bjaljatski vastu suunatud hiljutised laimavad väited, mida avaldasid Valgevene president ja riiklike meediakanalite mitmed ajakirjanikud, kes väitsid oma kommentaarides Minski metroos toimunud pommirünnakule, et riigis eksisteerib nn viies kolonn;

4.  mõistab hukka pideva hirmuõhkkonna ja poliitiliste oponentide hirmutamise Valgevenes ning opositsiooni esindajate jätkuva tagakiusamise 2010. aasta detsembri presidendivalimistest saadik;

5.  nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud tühistaksid sissesõidukeelu, mis on kehtestatud Ukraina kodanikele Marina Tsapokile ja Maksim Kitsjukile ning Vene kodanikule Andrei Jurovile, kes on Valgevene inimõiguste olukorra rahvusvahelise kontrolli komitee liikmed, kellel on keelatud Valgevene territooriumile siseneda; samuti nõuab, et taastataks Vene inimõiguslaste Alik Mnatsnakjani ja Viktoria Gromova liikumisvabadus, kes peeti 4. mail 2011. aastal kinni inimõiguste keskuses Viasna, saadeti varsti pärast seda Valgevenest välja ja kellel keelati kahe aasta jooksul uuesti riiki siseneda; eespool öelduga seoses mõistab hukka kõik Valgevene ametivõimude poolt inimõiguslaste vastu võetud meetmed;

6.  mõistab hukka sõltumatute ajakirjanike ja meediakanalite süstemaatilise ahistamise ja hirmutamise Valgevenes; nõuab sellega seoses tungivalt, et Valgevene ametivõimud peataksid nädalaväljaannete Narodnaja Volja ja Naša Niva sulgemismenetluse, loobuksid piiramast juurdepääsu kahele sõltumatule internetiportaalile Karta „97 ja Bielorusskij Partizan, kuna vastasel juhul piirataks tugevalt meediakanalite paljusust Valgevenes, ning vabastaksid Andrzej Poczobuti ja tühistaksid kõik tema vastu esitatud süüdistused;

7.  mõistab hukka selle, et valimispäeval meeleavaldajate vastu toorest jõudu kasutanud politsei ja KGB teenistuste tegevuse suhtes puudub igasugune sõltumatu uurimine, kuna Valgevene lükkas tagasi ELi 14 liikmesriigi üleskutse korraldada OSCE egiidi all inimõigustealane teabekogumismissioon, et uurida opositsiooni ulatuslikku mahasurumist 2010. aasta detsembri valimiste järel; väljendab heameelt Valgevene inimõiguste olukorra rahvusvahelise kontrolli komitee eriraportööri dr Neil Jarmani raporti üle ning on šokeeritud asjaolust, et erinevatest OSCE riikidest inimõiguslased on jälle Valgevenes kinni peetud;

8.  kutsub komisjoni, nõukogu, kõrget esindajat ja teisi ELi partnerriike laiendama Valgevene režiimi vastu suunatud piiranguid, sh kehtestama sihipäraseid majandussanktsioone, eelkõige riigi omanduses olevate ettevõtete vastu;

9.  rõhutab, et opositsiooni jätkuvat ja enneolematut represseerimist arvesse võttes peab EL leidma uued viisid Valgevene kodanikuühiskonna abistamiseks, et soodustada üldsuse teadlikkuse tõstmist, hoida ära poliitilise opositsiooni täielik killustumine ja säilitada poliitiline alternatiiv Lukašenka režiimile; nõuab, et säilitataks ja tõhustataks ELi abi demokraatlikele opositsiooniparteidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sõltumatutele meediakanalitele, näiteks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi abil;

10.  rõhutab, et ELi võimalik koostöö Valgevenega peab toimuma rangete tingimuste alusel ning sõltuma Valgevene võetud kohustusest austada inimõigusi ja õigusriiki, nagu on sõnastatud 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses, millele on alla kirjutanud ka Valgevene valitsus;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCE ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsetele assambleedele ning Valgevene valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0099. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0022. (3) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 16.

Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta deklaratsioon „Euroopa puhtaks” ja „Teeme ära maailm 2012” kohta

P7_TA(2011)0245 P7_DCL(2011)0003

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamine ja jõustamine on nõrk;

B.  arvestades, et sotsiaalse vastutuse puudus ja vähene teadlikkus keskkonnaküsimustest on paljudes liikmesriikides jätkuvalt probleem;

C.  arvestades, et „Teeme ära!” liikumise raames on alates 2008. aastast Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis ja Rumeenias toimunud rohujuuretasandi kodanikualgatused, millest on osa võtnud väga palju kodanikke, ning arvestades, et need algatused on andnud konkreetseid tulemusi ebaseaduslike jäätmete kaardistamise ja koristamise näol,

1.  märgib, et „Teeme ära maailm” on vabatahtlik liikumine, mis kutsub kõiki Euroopa riike üles viima 2012. aasta ühel päeval oma riigis läbi kõikide aegade suurimat koristusaktsiooni;

2.  palub poliitikutel aktiivselt propageerida algatusi ja kodanikel neist osa võtta;

3.  on seisukohal, et seda tõhusat vahendit tuleks laialdaselt propageerida, et tõsta jäätmekäitluse valdkonnas teadlikkust ja suurendada vastutust, eesmärgiga saavutada võimalikult suur taaskasutusmäär;

4.  palub komisjonil toetada seda algatust kõikide olemasolevate vahendite abil ning käivitada veebileht, kus avaldatakse olemasolevat teavet riiklike jäätmeregistrite kohta ning kaardid, mis näitavad ebaseaduslike prügimägede asukohta;

5.  palub liikmesriikidel teha täiendavaid jõupingutusi, et täielikult rakendada ja jõustada oma riigis ELi jäätmealased õigusaktid;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 12. mai 2011. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2011)05-12(ANN1)).