Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige oma 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni(1) ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 9. ja 10. juunil 2011 ning 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni(2) ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, sealhulgas 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni detsembris 2011 toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste ettevalmistuste kohta(3), lisaks 16. detsembri 2010. aasta resolutsioonile aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut(5) ning 2008. aastal alustatud läbirääkimisi ELi ja Venemaa uue lepingu sõlmimiseks, samuti 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust,

–  võttes arvesse 31. mail 2003. aastal Peterburis toimunud ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa ühist eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadus- ja haridusruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi (nn neli ühist ruumi),

–  võttes arvesse 19.–20. septembril 2011 Varssavis toimunud ELi ja Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni kohtumise ühist lõppavaldust ning soovitust,

–  võttes arvesse ELi ja Venemaa vabadust, julgeolekut ja õigust käsitleva alalise partnerlusnõukogu 11. oktoobril 2011. aastal Varssavi kohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Asthoni sõnavõttu ELi ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu 17. novembril 2011. aastal Moskvas toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse 29. novembril 2011 toimunud viimast ELi ja Venemaa inimõigustelast dialoogi,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni 6. ja 7. detsembril 2011. aastal Venemaa Föderatsiooni riigiduuma valimiste kohta tehtud avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR), OSCE Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 5. detsembri esialgseid järeldusi, mis esitati pärast Venemaa riigiduuma 4. detsembri 2011. aasta valimiste rahvusvahelist vaatlemist,

–  võttes arvesse ELi ja Venemaa 15. detsembril 2011. aastal Brüsselis toimuva tippkohtumise päevakorda,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et EL ja Venemaa on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt vastastikku sõltuvad; arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast suure tähtsusega; arvestades, et Euroopa Liit teeb jätkuvalt jõupingutusi, et süvendada ja arendada Venemaaga suhteid, mis põhinevad kindlal pühendumisel demokraatia põhimõtetele; arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine on tõelise strateegilise partnerluse loomiseks endiselt ülimalt oluline;

B.  arvestades, et energiavarustuse kindlus on ELi jaoks üks suuremaid väljakutseid ja Venemaaga tehtava koostöö üks tähtsamaid valdkondi; arvestades, et ELi jaoks on ülimalt tähtis rääkida ühel häälel ja näidata üles tugevat sisemist solidaarsust;

C.  arvestades, et Venemaal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalisel liikmel on koos teiste liikmetega ühine kohustus säilitada stabiilsus maailmas; arvestades, et paljusid rahvusvahelisi probleeme – eelkõige ühises naabruses (Lõuna-Kaukaasias ja Moldova Vabariigis), Põhja-Aafrikas, Süürias, Lähis-Idas ja Iraanis, terrorismi, energiavarustuse kindluse, kliimamuutuse ja finantskriisi vallas saab lahendada ainult kooskõlastatud lähenemisega, mis hõlmab ka Venemaad;

D.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ning on sellega võtnud endale kohustuse järgida demokraatia põhimõtteid ja austada põhiõigusi; arvestades, et muret tekitab endiselt inimõiguste olukord, õigusriigi, kohtuvõimu sõltumatuse ning ajakirjanike ja opositsiooni suhtes kasutatavate repressiivmeetmete küsimus;

E.  arvestades, et 2011. aastal täitub 20 aastat NSVL lagunemisest, mis on Euroopa ajaloo oluline sündmus; arvestades, et tuleks tunnustada nende inimeste panust, kes astusid aktiivselt vastu totalitarismile ja aitasid kaasa sellest vabanemisele;

F.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus kritiseeris 12. aprillil 2011 Venemaa keerukat erakondade registreerimise korda, mis ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandarditega; arvestades, et endiselt tekitab tõsist muret erakondade raskendatud osalemine valimistel, mis tegelikult piirab poliitilist konkurentsi ja pluralismi Venemaal ning kahjustab valimiste õiguspärasust;

G.  arvestades, et valimiste päeval teatati paljudest eeskirjade eiramistest, sealhulgas mitmekordsest hääletamisest (valijate ühest jaoskonnast teise toimetamiseks kasutati busse), erakondade vaatlejate takistamisest ja valimiskasti ebaseaduslikust täitmisest hääletussedelitega; arvestades, et politsei pidas kinni sadu opositsiooniaktiviste, kes püüdsid 4. detsembril 2011 ja järgnevatel päevadel Moskvas, Peterburis ja muudes Venemaa linnades kogunemisi korraldada, et avaldada protesti valimiste läbiviimise korra vastu;

H.  arvestades, et 10. detsembril 2011 kogunes Moskvas vähemalt 50 000 inimest Bolotnaja väljakule, et nõuda 4. detsembri 2011 valimistulemuste tühistamist, uusi valimisi, valimiskomisjoni esimehe tagasiastumist, väidetavate valimispettuste uurimist ja kinnipeetud meeleavaldajate viivitamatut vabastamist; arvestades, et samasugused meeleavaldused toimusid ka teistes Venemaa linnades;

I.  arvestades, et aasta on möödunud sellest, kui Euroopa Parlament palus nõukogu juhul, „kui Venemaa ametivõimud ei astu positiivseid samme koostöö tegemiseks ja Sergei Magnitski juhtumi uurimiseks, taotleks nõukogu Venemaa ametivõimudelt süüdlaste kohtu ette toomist ja kaaluks ELi sisenemise keelu kehtestamist”, ning soovitas samuti „ELi õiguskaitseorganitel teha koostööd, et külmutada kõnealuste Venemaa ametnike pangakontod ja vara kõigis ELi liikmesriikides”(6);

1.  kinnitab veel kord oma veendumust, et Venemaa jääb strateegilise koostöö arendamisel üheks Euroopa Liidu kõige tähtsamaks partneriks ning et ELil on Venemaaga peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd ülemaailmsel tasandil;

2.  kutsub ELi ja Venemaad kasutama eelseisvat tippkohtumist, et uue hooga jätkata partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavaid läbirääkimisi; kordab uuesti oma toetust ulatuslikule, õiguslikult siduvale lepingule, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke küsimusi ning kõiki demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõigustega seotud valdkondi; kordab oma seisukohta, et demokraatia ja inimõigused peavad olema uue lepingu lahutamatu osa, ning et eelkõige tuleb määratleda ja lepingusse lisada tõhus ja toimiv inimõiguste klausel;

3.  nõuab samuti suuremate jõupingutuste tegemist ELi ja Venemaa moderniseerimispartnerluse edendamiseks; väljendab veendumust, et moderniseerimispartnerlusega toetatakse reforme ja antakse uus tõuge ELi ja Venemaa vahelistele suhetele, arendatakse mõlemale poolele kasulikku koostööd kaubanduse, majanduse ja energiavarustuse kindluse alal ning aidatakse samas kaasa kogu maailma majanduse taastumisele; on seisukohal, et moderniseerimispartnerlusega peavad kaasnema põhjalikud riiklikud reformid, mis hõlmavad demokraatlike institutsioonide ja usaldusväärse õigussüsteemi tugevdamist; palub sellega seoses ELil ja Venemaa valitsusel kindlaks määrata konkreetsed meetmed nende eesmärkide saavutamiseks;

4.  väljendab heameelt Venemaa liitumisläbirääkimiste lõppemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mis aitab luua võrdsemad tingimused mõlema poole äriringkondadele ning hõlbustab ja liberaliseerib kaubandust maailmamajanduses; rõhutab, et ühinemisega on Venemaal juriidiline kohustus täita kõiki WTO eeskirju, sealhulgas loobuda protektsionistlikest meetmetest; väljendab sellega seoses muret Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidu pärast, mille tõttu on tõusnud konsolideeritud tariifid; väljendab oma veendumust, et Venemaa WTO-liikmesus kujutab endast samuti olulist hüppelauda mõlemapoolse majandusliku integratsiooni süvendamiseks, sh uue lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise abil;

5.  rõhutab, et tähtis on tugevdada energiapartnerlust Venemaaga; kordab taas, et loodusvarade tarnet ei tohi kasutada poliitilise vahendina; toonitab energeetika-alase koostöö tähtsust, kuna see loob võimaluse edasiseks kaubandus- ja majanduskoostööks avatud ja läbipaistval turul, samas täielikult mõistes, et EL peab mitmekesistama oma energiatarnijaid ja tarnekanaleid; rõhutab, et sellise koostöö aluseks peaks olema vastastikuse sõltuvuse põhimõte ja läbipaistvus, samuti võrdne juurdepääs turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele, ning õiguslikult siduv energeetikaalane raamistik, mis tagab kõigile ELi liikmesriikidele usaldusväärse ja kindla ning ühesugustel standarditel põhineva energiavarustuse;

6.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et energiaharta lepingu ning sellele lisatud transiidiprotokolli põhimõtted lisatakse uude ELi ja Venemaa vahelisse partnerluslepingusse; väljendab rahulolu sellega, et 2011. aasta veebruaris allkirjastati ajakohastatud varajase hoiatamise mehhanism, mis võimaldab veelgi parandada kooskõlastamist tarne või nõudlusega seotud hädaolukordades;

7.  rõhutab, et EL peaks laiendama energiaalast koostööd Venemaaga sellistesse valdkondadesse nagu energiatõhusus ja taastuvenergia tehnoloogiate uuringud; kordab, et valitsustevahelised ja kaubanduskokkulepped, mis energia valdkonnas sõlmitakse Venemaa ja ELi üksuste vahel, peavad olema kooskõlas mõlema poole juriidiliste kohustustega;

8.  nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon suurendaks oma panust kliimamuutuse leevendamiseks ning vähendaks sel eemärgil kasvuhoonegaaside heidet riigis ja osaleks rahvusvahelistel läbirääkimistel 2012. aasta järgse tervikliku kliimapoliitika raamistiku üle lähtuvalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist; rõhutab seoses sellega, et I lisas nimetatud riikides vajaliku vähendamise saavutamiseks 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta heitega peavad kõik tööstusriigid võtma endale eesmärgiks tunduvalt vähendada praeguseid heitkoguseid ja suurendada süsiniku sidumist metsades;

9.  kutsub Venemaad üles viivitamata ratifitseerima ja täitma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (Espoo) konventsiooni ning tuletab Venemaale meelde kohustust välja töötada ühtlustatud standardid piiriüleste projektide keskkonnamõju hindamiseks;

10.  tunnustab 11. oktoobril 2011. aastal tehtud ühiseid järeldusi, milles tehti lõplikult teatavaks viisavabaduse kehtestamiseks võetavate ühiste meetmete loetelu, ning toetab selle ametlikku heakskiitmist ja edasist rakendamist; tuletab meelde, et oluline on tagada piirkondlik ühtekuuluvus lähenemisviisis, mis võetakse Venemaa ja idapartnerluse riikidega kehtestatava viisavabaduse suhtes; väljendab heameelt selle üle, et lõpule on jõudnud läbirääkimised muutmaks 2006. aastal Venemaa ja ELi vahel sõlmitud ja praegu kehtivat viisalihtsustuslepingut ning et algust on tehtud ELi ja Venemaa rändedialoogiga; rõhutab, kui oluline on Venemaa ja ELi vahelise tagasivõtulepingu tõhus rakendamine; nõuab edasist koostööd ebaseadusliku sisserände küsimuses, paremat kontrolli piiripunktides ning teabevahetust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas;

11.  peab tervitatavaks ettepanekut lihtsustada kohalikku piiriliiklust Kaliningradi oblastis ning arvab, et see aitab kaasa ELi ja Venemaa strateegilise partnerluse edasisele arendamisele kooskõlas prioriteetidega, mis on kindlaks määratud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ühist ala käsitlevas tegevuskavas;

12.  võtab teadmiseks 4. detsembril 2011. aastal toimunud riigiduuma valimiste tulemused; rõhutab, et valimiste kulg näitas, et Venemaa ei täida OSCE kehtestatud valimisstandardeid; väljendab sügavat muret teatatud valimispettuste ja OSCE/ODIHRi aruandes esitatud esialgsete tulemuste pärast, mis käsitlevad valimiskorra rikkumisi, meedia erapooletuse puudumist, sõltumatute vaatlejate ahistamist ning partei ja riigi lahususe eiramist;

13.  sedastab taas kord, et keeruka registreerimiskorra tõttu jäid valimistest kõrvale mitmed opositsiooniparteid ning algusest peale kahjustati seetõttu tõsiselt ühinemisvabadust, poliitilist konkurentsi ja pluralismi;

14.  mõistab hukka meetmed, mida Venemaa ametivõimud on rakendanud Vene vaatlusühenduse Golos vastu pärast seda, kui Golos seadis sisse eriveebisaidi valimispettuste ja eeskirjade eiramise registreerimiseks;

15.  tervitab meeleavaldusi Venemaal kui Vene inimeste tahteavaldust suurema demokraatia järele; mõistab hukka politsei vägivalla rahumeelsete meeleavaldajate vastu, kes protesteerivad valimiseeskirjade eiramise ja valimispettuse vastu, millest on teatanud rahvusvahelised vaatlejad; nõuab tungivalt, et Vene ametivõimud austaksid kogunemis- ja sõnavabadust, ei tekitaks kahju rahulikele meeleavaldajatele ning vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik rahumeelsed meeleavaldajad, kes on valimistega seoses vahistatud; nõuab, et viivitamata ja täielikult uuritaks kõiki teatatud pettus- ja hirmutamisejuhtumeid ning karistataks nende eest vastutajaid, loodab, et president Medvedevi käsk neid juhtumeid uurida osutub sisuliseks ja läbipaistvaks;

16.  võtab teadmiseks äsjaseid üleskutsed 4. detsembri 2011. aasta Vene Riigiduuma valimised tühistada; kutsub Venemaa ametivõime üles põhjalikult uurima kõiki valimisrikkumisi, et karistada neis osalenud ametnikke ja korraldada uus hääletus kohtades, kus eeskirjade eiramine on aset leidnud;

17.  nõuab kooskõlas ODIHRi ja Golosi esialgsete järeldustega ning sadade tuhandete meeleavaldajate, nagu ka Mihhail Gorbatšovi nõudmistega uute, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist pärast kõigi opositsiooniparteide registreerimist;

18.  kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat, komisjoni presidenti ning asepresidenti ja kõrget esindajat üles tõstatama tippkohtumisel 4. detsembri 2011 valimiste küsimust ning nõudma, et Venemaa täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad eelkõige Venemaa liikmesusest Euroopa Nõukogus ja OSCEs; kutsub Euroopa Nõukogu ja OSCEd üles hindama, kuidas täidab Venemaa nende organisatsioonide liikmeks olemisest tulenevaid kohustusi;

19.  nõuab tungivalt, et Vene ametivõimud tegeleksid OSCE/ODIHRi vaatlusaruandes märgitud probleemidega, reformiksid koostöös Veneetsia komisjoniga valimisseadust vastavalt OSCE ja Euroopa Nõukogu standarditele ning järgiksid neid standardeid ka tegelikkuses, et tagada vabade ja demokraatlike presidendivalimiste toimumine 2012. aastal ning võrdsed võimalused opositsioonikandidaatidele; kutsub Venemaad üles looma võimalused valimiste piisavaks ja tõhusaks jälgimiseks kooskõlas OSCE/ODIHRi ja Euroopa Nõukogu standarditega;

20.  väljendab taas muret inimõiguste olukorra pärast Venemaal ning õigusriigi ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumise pärast; väljendab tõsist muret eeskätt Sergei Magnitski juhtumi ja tema surmas süüdiolevate isikute karistamata jätmise pärast; võtab teadmiseks president Medvedevi juures tegutseva inimõiguste nõukogu 2011. aasta juulis avaldatud aruande, kus esitatakse tõendid selle kohta, et Sergei Magnitski vahistamine oli seadusvastane ning teda peksti ja piinati vangistuse ajal, et sundida teda süüd omaks võtma; märgib, et USA välisministeerium, Ühendkuningriigi välisministeerium ja Hollandi parlament otsustasid 2011. aastal kehtestada viisakeelu umbes 60-le Vene ametnikule, keda peetakse Sergei Magnitski surmaga seotuks Vene ametivõimude tegevusetuse tõttu;

21.  kutsub uurimiskomisjoni viima läbi igakülgse ja põhjaliku ning kõiki aspekte käsitleva uurimise, esitama kiiresti konkreetsed järeldused ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tuua süüdlased kohtu ette; nõuab, et Venemaa ametivõimude edaspidise tegevusetuse korral kaaluks nõukogu selliste meetmete võtmist nagu ELi reisimise keeld ja finantsvarade külmutamine nende isikute puhul, kes on osutunud süüdi Sergei Magnitski piinamises ja surmas ning juhtumi varjamises;

22.  rõhutab, kui tähtis on Venemaaga inimõiguste teemal ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide raames toimuv pidev arvamuste vahetus, mis aitab kõikides koostöövaldkondades tugevdada poolte koostegutsemisvõimet, ning nõuab kõnealuste kohtumiste vormi täiustamist, et suurendada tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu rassismi- ja ksenofoobiavastastele ühismeetmetele, ning avada see protsess Euroopa Parlamendi, riigiduuma ja inimõigustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide tulemuslikule panusele, olenemata sellest, kas dialoog toimub Venemaal või mõnes ELi liikmesriigis;

23.  mõistab hukka mitmetes Venemaa piirkondades ja föderaaltasandil hiljuti tehtud ettepanekud kriminaalkaristuse kehtestamiseks seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti puudutava teabe avalikustamise eest;

24.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles algatama koos Venemaa valitsusega ühisalgatusi, mille eesmärk on tugevdada julgeolekut ja stabiilsust meie ühises naabruses; kutsub Venemaad üles aitama aktiivselt kaasa külmutatud konfliktide lahendamisele naaberriikides ning austama külmutatud konfliktides osalevate riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

25.  kordab, et Venemaal on kohustus täielikult rakendada kuuepunktilist relvarahukokkulepet ning austada Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; tunneb heameelt Venemaa valmisoleku üle jätkata tööd raamlepinguga kriisiohjamisoperatsioonide valdkonnas; kutsub sellega seoses Venemaa ametivõime üles olema järjekindlad ja võimaldama ELi vaatlusmissioonile Gruusias juurdepääsu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeeritud territooriumidele vastavalt 2008. aasta relvarahukokkuleppele;

26.  toetab OSCE Minski rühma ja selle kaasesimehe tegevust Mägi-Karabahhia konflikti lahendamisel;

27.  tunneb heameelt 5+2 vormis läbirääkimiste taasalustamise üle seoses Transnistria konfliktiga ja võtab teadmiseks, et 1. detsembril 2011 toimus esimene ametlik kohtumine, mis loodetavasti on konflikti lahendamise lähtepunkt;

28.  on seisukohal, et Venemaa, kellel on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus, peab ise täitma oma kohustusi rahvusvahelistes kriisiolukordades; rõhutab, et rahvusvahelisi probleeme, nt Süürias ja Iraanis, ei ole võimalik lahendada ilma kooskõlastatud lähenemiseta, mis hõlmab ka Venemaad; palub Venemaal võtta konstruktiivsem lähenemine, eeskätt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide osas; kutsub Venemaad üles ühinema ülemaailmsete püüdlustega tõkestada Iraani katsed uraani rikastada ja muu tuumaalane tegevus, mille eesmärk on tuumarelvade tootmine; kutsub Venemaa ametivõime üles ühinema Iraani üksuste vastaste rahvusvaheliste sanktsioonidega vastuseks Ühendkuningriigi suursaatkonna ründamisele;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0268. (2) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 101. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0335. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489. (5) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1. (6) Vaata ülalnimetatud 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni.