Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada H.G. Wessberg kontrollikoja liikmeks (C7-0103/2011 – 2011/0803(NLE))

P7_TA(2011)0246 A7-0190/2011

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0103/2011);

–  võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 24. mai 2011. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0190/2011),

A.  arvestades, et H.G. Wessberg vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada H.G. Wessberg kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta otsus Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2010/2213(IMM))

P7_TA(2011)0247 A7-0196/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság 6. juulil 2010 ja millest teatati 6. septembri 2010. aasta täiskogu istungil;

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Ágnes Hankissi 11. aprillil 2011 ära kuulanud;

–  võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta ja 19. märtsi 2010. aasta otsuseid(1);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0196/2011),

A.  arvestades, et Budapestis asuv Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság on taotlenud Euroopa Parlamendi liikmelt Ágnes Hankissilt puutumatuse äravõtmist, et viia läbi uuesti algatatud kohtumenetlus Ágnes Hankissi vastu, nagu on nõutud Ungari Vabariigi Ülemkohtu otsuses;

B.  arvestades, et Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava laimamissüüdistusega Ungari kriminaalkoodeksi artikli 181 alusel seoses programmis „Péntek 8 mondatvadász” 23. jaanuaril 2004. aastal väljendatud arvamusavaldusega;

C.  arvestades, et eraisikust hageja süüdistas Ágnes Hankissi 18. veebruari 2004 kuupäevaga süüdistuses, mis esitati Buda piirkonnakohtule Budai Központi Kerületi Bíróság 23. veebruaril 2004; arvestades, et Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság tegi 28. juunil 2005. aastal otsuse, mis kaevati edasi Budapesti linnakohtusse, kes tühistas selle 3. veebruaril 2006. aastal;

D.  arvestades, et selle tulemusel saadeti kohtuasi tagasi Buda piirkonnakohtusse Budai Központi Kerületi Bíróság, kes mõistis Ágnes Hankissi 6. veebruaril 2009. aastal õigeks; arvestades, et hageja kaebas otsuse edasi Budapesti linnakohtusse, kes 25. märtsil 2009. aastal otsustas kinnitada Buda piirkonnakohtu Budai Központi Kerületi Bíróság otsust kõigi põhjenduste osas;

E.  arvestades, et 12. novembril 2009. aastal tühistas Ungari Vabariigi Ülemkohus mõlemad otsused materiaalõiguse rikkumise tõttu ja tegi Buda piirkonnakohtule Budai Központi Kerületi Bíróság kohustuseks algatada uus menetlus;

F.  arvestades, et Ágnes Hankiss on alates 15. juulist 2009 Euroopa Parlamendi liige;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet;

H.  arvestades, et Ungari kriminaalmenetluse seaduse artikli 522 lõike 1 kohaselt tuleb puutumatust omava isiku suhtes kriminaalmenetlus katkestada ja taotleda puutumatuse äravõtmist, ja arvestades, et nimetatud seaduse artikli 551 lõikes 1 sätestatakse, et kriminaalmenetluse saab algatada muu hulgas Euroopa Parlamendi liikme vastu pärast tema puutumatuse äravõtmist;

I.  arvestades, et 2004. aasta seaduse LVII lõike 12 punktis 1 sätestatakse, et eraisiku hagi käsitlevate kohtuasjade puhul peab kohus esitama Euroopa Parlamendi presidendile taotluse puutumatuse äravõtmiseks;

J.  arvestades, et uues menetluses, mis algatati pärast eelmise tühistamist, märkis Ágnes Hankiss, et ta on Euroopa Parlamendi liige, ja sellest tulenevalt otsustas Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság Ungari kriminaalmenetluse seaduse artikli 552 lõike 1 ja 2004. aasta seaduse LVII artikli 12 alusel menetluse katkestada ja taotleda puutumatuse äravõtmist;

K.  arvestades, et seega on käesoleval juhul asjakohane soovitada parlamendiliikme puutumatus ära võtta,

1.  otsustab Ágnes Hankissi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava komisjoni raport viivitamatult Ungari Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Ágnes Hankissile.

(1) Kohtuasi 101/63 Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, kohtuasi 149/85 Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391, kohtuasi T-345/05 Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849, liidetud kohtuasjad C-200/07 ja C-201/07 Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929, ja kohtuasi T-42/06 Gollnisch vs. parlament.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta (KOM(2010)0544 – C7-0316/2010 – 2010/0272(COD))

P7_TA(2011)0248 A7-0156/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0544);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0316/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0156/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juunil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 955/2011) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös, sõlmimise kohta (11633/2010 – C7-0026/2011 – 2010/0011(NLE))

P7_TA(2011)0249 A7-0186/2011

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11633/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigivahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös (11633/2010);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikele 5 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0026/2011);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0186/2011),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta resolutsioon globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis (2010/2208(INI))

P7_TA(2011)0250 A7-0084/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (KOM(2010)0308);

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2010. aasta järeldusi nimetatud tegevuskava kohta (14146/2010);

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” (KOM(2010)0546);

–  võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne” (KOM(2011)0005), milles ollakse seisukohal, et satelliit-raadionavigatsiooni infrastruktuuri lõpuleviimiseks on vaja märkimisväärset rahastamist;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta(2);

–  võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2006. aasta rohelist raamatut satelliitnavigatsioonirakenduste kohta (KOM(2006)0769);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008(3);

–  võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule Galileo programmi edenemise kohta(4);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0084/2011),

A.  arvestades, et GNSS rakendused on praeguseks muutunud iga transpordisektori tegevuses keskseks ja asendamatuks teguriks, ning arvestades, et nende tõhus ja tulemuslik töö muudab transpordi turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks;

B.  arvestades, et transpordirakendused moodustavad mahult 20% ja väärtuselt 44% kõigist GNSSi rakendustest, ning arvestades, et peamiselt transpordiga seotud ohutuse tagamise arvele langeb veel täiendavalt 5%;

C.  arvestades, et Euroopa Liit ei saa GNSSi tööks vajaliku põhilise infrastruktuuri osas igaveseks jääda sõltuvaks süsteemidest, mis on välja töötatud teistes riikides ja algselt hoopis teisel otstarbel;

D.  arvestades, et EGNOS on eraldiseisev süsteem, mis täiendab GPSi, mis omakorda sõltub arvutuste ja paranduste tegemisel GPS-signaalidest; arvestades, et kuni Galileo kasutuselevõtuni ei eksisteeri täiesti iseseisvat GNSSi;

E.  arvestades, et Euroopa EGNOSe süsteem on projekteeritud nii, et see vastaks Euroopa ja maailma tööstuse laiale ja mitmekesisele nõudlusele praegu ja tulevikus, näiteks transpordi ohutuse ja jälgitavuse valdkonnas, et vastata Euroopa uue, senisest ennetavama tööstuspoliitika eesmärkidele, ning arvestades, et see on ka ühildatav oluliselt täpsema Galileo süsteemi ja GPSiga ning täiendab viimast;

F.  arvestades, et GNSSi ja Galileo kommertslikud transpordirakendused kujutavad endast kasvavat ülemaailmset turgu, millest tuleks Euroopa tööstuse majandushuvides ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomiseks hõivata võimalikult suur osa;

G.  arvestades, et GNSSil on oluline osa intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) kasutamise toetamisel ja edendamisel;

H.  arvestades, et GNSSi rakenduste ja teenuste arendamine on ülioluline, tagamaks Galileo infrastruktuuri tehtud investeeringute täielikku kasutamist ja Galileo süsteemi täisvõimsuse väljaarendamist;

I.  arvestades, et sellesse valdkonda investeerimine mõjutab kõiki ELi tegevuspoliitikaid ning et selle laiendamine ja rakendamine mõjutab otseselt ELi 2020. aasta strateegia elluviimist ning GNSSi rakenduste ja teenuste Euroopa turu potentsiaali arendamist töökohtade loomiseks ja Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks;

J.  arvestades, et GNSSi ja Galileo projekt annavad Euroopa tööstuspoliitikale olulist lisandväärtust ning arvestades, et tähtis on tagada nende edu,

1.  tervitab komisjoni teatist globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava kohta ning selles tehtud konkreetseid ettepanekuid rea valdkondlike, regulatiivsete ja horisontaalsete meetmete kohta;

2.  nõustub komisjoniga, et suunatud tegevuskava on praegusel hetkel parim võimalus, et anda täiendav impulss EGNOSe ja Galileo arendamisele ja rakendamisele, eriti transpordi valdkonnas; rõhutab, et satelliitnavigatsioonisüsteemid peaksid tagama koostalitlusvõime eri süsteemide, sealhulgas tavapäraste süsteemidega, ning peaksid võimaldama ka ühendvedude kasutamist nii kauba- kui ka reisijateveol;

3.  märgib, et tegevuskava 15 valdkonnaspetsiifilisest ettepanekust üheksa on otseselt seotud transpordiga ning enamik teisi on vajalikud vastavate transpordirakenduste toetamiseks;

4.  palub komisjonil pädevate asutuste kaudu kiiresti tagada EGNOSe sertifitseerimine tsiviillennunduses kasutamiseks;

5.  nõustub, et meetmed EGNOSe ja Galileo kasutamise edendamiseks tsiviillennunduses on strateegiline eeldus ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi (SESAR) rakendamiseks, eriti selle kasutamiseks maandumisprotseduuridel ja väikelennujaamades;

6.  avaldab kahetsust, et kogu Euroopa Liit ei ole veel EGNOSega kaetud, ning nõuab esmatähtsa küsimusena EGNOSe süsteemi laiendamist Lõuna-, Ida- ja Kagu-Euroopale, et seda saaks kasutada kogu Euroopas ja kõigis transpordisektorites, ning rõhutab vajadust tagada süsteemi laiendamine ka MEDA programmi riikidele, Lähis-Idale ja Aafrikale;

7.  rõhutab GNSSi olulisust ITSide arendamisel; tuletab meelde, et ITSid võivad anda tõhusamaid, puhtamaid ja ohutumaid transpordilahendusi ning et paljude ITS-teenuste õige kasutamine eeldab hästi toimivaid GNSS-süsteeme;

8.  toetab seisukohta, et EGNOS ja Galileo võivad anda olulise panuse maanteeliikluse korraldamisse ning et selles valdkonnas on tarvis teadvustamiskampaaniat, et suurendada nende pakutavate võimaluste kasutamist seoses teemaksude kogumise, automaatsete hädaabikõnede (eCall), veoautodele interneti teel turvaliste parkimiskohtade reserveerimise ja reaalajas asukoha määramisega, et aidata muuta maanteetransporti ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks;

9.  palub seetõttu komisjonil esitada vajalikud õigusakti ettepanekud, mis võimaldavad kasutada GNSSi pakutavat lisandväärtust igasuguse transpordi ja eelkõige maanteeliikluse ohutumaks muutmisel ja kaubavedude tõhustamisel;

10.  nõuab komisjonilt tungivalt tihedamat tööstusalast koostööd kolmandate riikidega, et edendada EGNOSe ja Galileo rakenduste ja teenuste arengut ja koostalitlusvõimet;

11.  nõustub, et komisjonil tuleks hoolikalt hinnata vajadust muuta digitaalsete sõidumeerikute kasutamist reguleerivaid kehtivaid õigusakte, tagamaks, et GNSSi pakutavaid võimalusi asukoha ja kiiruse määramiseks kasutataks nõuetekohaselt;

12.  nõustub, et GNSS võib oluliselt aidata tõsta laevanduse tõhusust ja turvalisust ja et komisjonil tuleks võtta meetmeid, et suurendada teadlikkust ja teadmisi GNSSi rakendusvõimalustest merenduse ja siseveeteede sektoris ning saavutada EGNOSel põhinevate rakenduste aktsepteerimine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) tasandil;

13.  toetab komisjoni kavatsust korraldada kampaaniaid eri sidusrühmade teadlikkuse tõstmiseks, et julgustada Euroopa tööstust investeerima ELi satelliitnavigatsiooniprojektide ärialasesse potentsiaali;

14.  palub komisjonil tõhusalt rakendada tegevuskavas nimetatud jõulisi teadlikkuse tõstmise meetmeid, et tagada Euroopas EGNOSe laialdane kasutamine selle kõigis rakendusvaldkondades ja tagada sellega laiahaardelisemad lähenemisviisid;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks eelarvemenetluse ja tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis ettepaneku sammudeks, mis tagavad GNSSi uurimis- ja arendustegevuse ning rakendamise piisava rahastamise; rõhutab, et transpordisektori ELi poolne rahastamine on niigi kasin ning et GNSSi täiendav rahastamine ei tohiks vähendada ühise transpordipoliitika muude prioriteetide rahastamist; kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks seoses nii antud konkreetse projekti kui ka muude sarnaste projektide, näiteks üleeuroopaliste transpordivõrkudega mitmeaastase rahastamisettepaneku, mis hõlmab mitmeaastasest finantsraamistikust pikemat ajavahemikku, et luua ambitsioonikamate ja praegusest perioodist kaugemale ulatuvate ELi projektide jaoks stabiilne ja usaldusväärne rahastamisraamistik;

16.  palub komisjonil kaaluda võimalust lisada Galileoga seotud äritegevusest saadav tulu ELi eelarvesse;

17.  palub komisjonil parlamendile teatada, kuidas Galileo toimima hakkamisel kaetakse umbes 800 miljoni euro suurused aastased hoolduskulud;

18.  palub komisjonil koostöös Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga esitada põhjalik rahastamisstrateegia, milles võiks peale ELi ja liikmesriikide piisavate panuste ette näha muu hulgas ka kooskõlastatud maksusoodustusi, lihtsustatud toetuse taotlemise menetlusi ning riskikapitali VKEdele suunamise ja EGNOSe ja Galileo rakenduste väljatöötamise ja turustamise soodustamise korda;

19.  palub komisjonil tagada, et need 100 miljonit eurot, mis seitsmenda raamprogrammi raames ilmselt jäävad maksete assigneeringutena teadusuuringuteks kasutamata, eraldataks GNSSi rakenduste arendamiseks;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas saaks lihtsustatud menetluste abil tõhustada ja muuta läbipaistvamaks väljamakseid GNSSiga seotud üldkasutatava transpordi alaste teadusuuringute toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu puuetega isikute vajadustele ja keskendudes eriti VKEdele;

21.  palub, et komisjon aitaks lihtsustada VKEde juurdepääsu ELi rahastamisele, mis on ette nähtud GNSSi rakendustega seotud innovatsiooni edendamiseks, eelkõige seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi raames;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, millised andmekaitseprobleemid võivad tekkida EGNOSe rakenduste ja teenuste kasutamisel, ja teha kõik endast olenev nende ärahoidmiseks;

23.  märgib vajadust investeerida eriti puuetega isikute erivajadusi silmas pidavate GNSS-teenuste ja -rakenduste alastesse teadusuuringutesse, kuna sellistel investeeringutel on GNSS-teenuste nõuetekohase arendamise ja kasutamise jaoks otsustav mõju;

24.  palub komisjonil toetada valdkonnaspetsiifiliste teeninduskeskuste arendamise algatusi, eriti merendusvaldkonnas;

25.  kahetseb asjaolu, et EGNOSe ja Galileo põhiste rakenduste alasteks teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite nappus pidurdab oluliselt tehnilist progressi, tööstusvõimsuste kasvu ning keskkonnasõbralikke rakendusi Euroopa Liidus ning seepärast nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks korra, mis muudab rahastamise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1. (2) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1. (3) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11. (4) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 128.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta resolutsioon rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames (2010/2207(INI))

P7_TA(2011)0251 A7-0079/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (edaspidi „raamkokkulepe”) muutmise kohta(1);

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi-USA lennutranspordilepingu kohta(2);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga(3);

–  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta(4);

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta(5);

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta(6);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine” (KOM(2005)0079);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 218;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0079/2011),

A.  arvestades, et kuni Lissaboni lepingu jõustumiseni oli Euroopa Parlament osaline, kellega rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimise küsimuses üksnes konsulteeriti;

B.  arvestades, et lepingute osas, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, on nüüd vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

C.  arvestades, et kui komisjon peab läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle, teavitatakse Euroopa Parlamenti „viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”(7);

D.  arvestades, et raamkokkulepe peaks tagama, et institutsioonide volitusi ja õigusi kasutatakse võimalikult tulemuslikul ja läbipaistval viisil;

E.  arvestades, et kõnealuse raamkokkuleppega on komisjon võtnud kohustuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet õigusloome- ja eelarveküsimustes, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega,

Sissejuhatus

1.  on seisukohal, et üldised lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu nii turulepääsu kui ka õigusnormide lähendamise abil, mis peaks soodustama ausat konkurentsi, muu hulgas riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas;

2.  tunnistab, et horisontaallepinguid, mis ühtlustavad kehtivad kahepoolsed lepingud ühenduse õigusnormidega, on vaja selleks, et tagada õiguskindlus ning saada lisakasu lihtsustamise ja kindluse osas, et kõikidel liidu lennuettevõtjatel on ühesugused õigused;

3.  juhib tähelepanu sellele, et lennuohutus- ja lennundusjulgestusstandardid on reisijatele, meeskondadele ja lennundussektorile üldiselt äärmiselt olulised, ja toetab seetõttu lennuohutuse lepingute sõlmimist riikidega, kellel on märkimisväärne õhusõidukitööstus, võttes arvesse kulude kokkuhoidu ja ühtselt kõrgeid standardeid, mida võib saavutada hindamiste, katsetuste ja kontrollide kattumise vähendamisega;

4.  avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole veel andnud komisjonile volitust pidada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks selliste oluliste kaubanduspartneritega nagu Hiina Rahvavabariik ja India; on seisukohal, et see puudujääk hakkab üha enam kahjustama liidu huve, eelkõige nende riikide kiiret majanduskasvu arvesse võttes;

5.  juhib tähelepanu sellele, et olulised riigid, nagu Jaapan ja Venemaa Föderatsioon, ei sisaldu komisjoni viimases rahvusvaheliste lennunduslepingute üle peetavate läbirääkimiste loetelus;

6.  väljendab muret jätkuvalt lahendamata küsimuse pärast seoses üle Siberi kulgevate lendudega; palub komisjonil teha kõik vajalikud jõupingutused, sh käsitleda kõnealust küsimust seoses Venemaa WTOga ühinemise üle peetavate läbirääkimistega, et vältida ELi lennuettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamist;

Lepingu hindamise kriteeriumid

7.  toonitab, et kõikide läbirääkimiste puhul tuleb hinnata varakult kokkuleppele jõudmise eeliseid ambitsioonikama tulemuse saavutamine eesmärgil peetavate pikemate läbirääkimistega võrreldes;

8.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament püüab nõusoleku saamiseks esitatud üldiste lepingute hindamisel kohaldada ühtseid nõudeid; märgib eelkõige, et hindamise käigus keskendub Euroopa Parlament sellele, mil määral leevendatakse turulepääsu ja investeerimisvõimaluste piiranguid tasakaalustatud viisil, pakutakse stiimuleid sotsiaalsete ja keskkonnastandardite säilitamiseks ning täiustamiseks, nähakse ette asjakohased andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud kaitsemeetmed, käsitletakse ohutus- ja julgestusstandardite vastastikust tunnustamist ning on tagatud reisijate õiguste kõrge tase;

9.  on seisukohal, et hädasti on vaja andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud ülemaailmseid standardeid ning et Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioonis esitatud kriteeriumid pakuvad selliseks kokkuleppeks asjakohast mudelit; juhib tähelepanu sellele, et liit peaks võtma juhtrolli selliste ülemaailmsete standardite väljatöötamisel;

10.  juhib tähelepanu sellele, et lennundussektor aitab üha rohkem kaasa ülemaailmsele soojenemisele, ning on seisukohal, et lepingud peaksid sisaldama kohustust teha Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames koostööd vähendamaks õhusõidukite heitkoguseid koos eesmärgiga suurendada tehnilist koostööd kliimateaduse (CO2-heide ja muud atmosfääri paisatavad kliimat mõjutavad heited), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning kütusesäästlikkuse valdkonnas;

11.  rõhutab, et lennunduse reguleerimise eri aspektid, sealhulgas mürapiirangud ja öiste lendude piirangud, tuleks määrata kindlaks kohalikul tasandil ja seejuures tuleks järgida täies ulatuses ausa konkurentsi ja subsidiaarsuse põhimõtteid; palub komisjonil kooskõlastada kõnealuseid küsimusi Euroopa tasandil ja võtta seejuures arvesse liikmeriikide siseriiklikke õigusakte ning tasakaalustatud lähenemisviisi põhimõtet, nagu selle on määratlenud Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;

12.  kutsub komisjoni üles kasutama lennunduslepinguid selleks, et edendada vastavust asjakohastele sotsiaalseid õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide (ILO 1930–1999) tööstandarditele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaistele ettevõtetele antud suunistele (1976, muudetud 2000) ja 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioonile;

13.  märgib, et ohutuslepingute puhul peaksid kriteeriumid hõlmama järgmist: täielik vastastikune sertifitseerimistavade ja -menetluste tunnustamine, ohutusandmete vahetamine, ühiskontrollid, suurem regulatiivne koostöö ning konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne, kui käivitub vaidluste lahendamise mehhanism;

Menetlus

14.  rõhutab, et Euroopa Parlament peab jälgima protsessi algusest peale, et suuta langetada otsus selle kohta, kas anda läbirääkimiste lõpus nõusolek või mitte; on seisukohal, et ka muude institutsioonide huve teenib see, kui kõik piisavad kahtlused, mis võivad kahandada Euroopa Parlamendi valmidust anda nõusolek, selgitatakse välja ja kõrvaldatakse varases etapis;

15.  tuletab meelde, et juba 2005. aasta raamkokkuleppes kohustus komisjon edastama Euroopa Parlamendile aegsasti selget teavet nii rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistusetapis kui ka nende jooksul ja lõpuleviimisel; märgib, et 2010. aasta oktoobri muudetud raamkokkuleppes on esitatud eelkõige, et Euroopa Parlamenti tuleks algusest peale korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt teavitada läbirääkimiste kõigis etappides käimasoleva menetluse täielikest üksikasjadest;

16.  loodab, et komisjon edastab vastutavale parlamendikomisjonile teabe kavatsuse kohta esitada ettepanek alustada rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimise ja muutmise eesmärgil läbirääkimisi ning läbirääkimisjuhiste eelnõu, läbiräägitavate tekstide eelnõu ja parafeeritava dokumendi koos muude asjaomaste dokumentide ja teabega; ootab, et lepingus sätestataks selgesõnaliselt Euroopa Parlamendi roll seoses rahvusvahelise lennunduslepingu mis tahes täiendavate muudatustega;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et eespool nimetatud teave tuleb vastavalt raamkokkuleppe artiklile 24 edastada Euroopa Parlamendile sel viisil, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral esitada oma arvamuse; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru selle kohta, kuidas on Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse võetud;

18.  tunnistab, et kui Euroopa Parlament saab käimasolevate läbirääkimiste kohta tundlikku teavet, on tal kohustus tagada konfidentsiaalsus;

19.  märgib, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt võib täiskogu „võtta vastutava komisjoni raporti alusel [...] vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne arutatava [rahvusvahelise] lepingu sõlmimist arvesse” (artikli 90 lõige 4);

20.  tunnistab, et lennunduslepingutes omistatakse sageli oluline roll ühiskomiteele, eelkõige õigusnormide lähendamise osas; tunnistab, et paljudel juhtudel on see paindlikum ja tulemuslikum otsustamisvahend kui püüd lisada sellised punktid lepingusse endasse; rõhutab siiski, kui tähtis on teavitada Euroopa Parlamenti täielikult ja õigeaegselt erinevate ühiskomiteede tööst;

21.  palub komisjonil toimiva teabevahetuse tagamiseks esitada Euroopa Parlamendile korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui iga kolme aasta tagant, aruande, milles analüüsitakse kehtivate lepingute tugevaid ja nõrku külgi; juhib tähelepanu asjaolule, et see võimaldaks Euroopa Parlamendil tulevasi lepinguid tulemuslikumalt hinnata;

o
o   o

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0366. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0239. (3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 70. (4) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 506. (5) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 143. (6) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 84. (7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 10.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (15145/1/2010 – C7-0045/2011 – 2008/0147(COD))

P7_TA(2011)0252 A7-0171/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (15145/1/2010 – C7-0045/2011);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2009. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (KOM(2011)0069);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008)0436) suhtes(3);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0171/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks oma avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks komisjoni avalduse ning nõukogu eesistujariigi Ungari ja tulevaste eesistujariikide Poola, Taani ja Küprose ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 7. juunil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/.../EL, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/76/EL) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Euroopa Parlament avaldab kahetsust, et nõukogu ei nõustunud direktiivi 1999/62/EÜ muutmise ettepaneku raames vastavustabelite kohustusliku avaldamisega. Seetõttu deklareeritakse käesolevaga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelistes kolmepoolsetes läbirääkimistes 23. mail 2011 saavutatud kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi suhtes, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (Eurovignette), ei piira vastavustabelite üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusi.

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil teavitada parlamenti kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva kokkuleppe vastuvõtmist täiskogu istungil ja esitada ülevõtmisperioodi lõpus aruanne liikmesriikide praktika kohta vastavustabelite koostamisel, millest peaks võimalikult täpselt ilmnema vastavus käesoleva direktiivi ja üleminekumeetmete vahel, ning nende avaldamisel.

Komisjoni avaldus vastavustabelite kohta

Komisjon tuletab meelde, et on võtnud kohustuse tagada, et liikmesriigid koostaksid vastavustabelid, milles seostatakse nende poolt võetavad ülevõtmismeetmed ELi direktiiviga, ning edastaksid need ELi õigusaktide ülevõtmise raames komisjonile kodanike, parema õigusloome ja õigusliku läbipaistvuse huvides ja selleks, et aidata kaasa siseriiklike normide ELi sätetega vastavuse kontrollimisel.

Komisjon avaldab kahetsust, et puudub toetus sättele, mis sisaldub ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (Eurovignette)) ning mille eesmärk on muuta vastavustabelite kehtestamine kohustuslikuks.

Kompromissi vaimus ja selleks, et tagada nimetatud ettepaneku viivitamatu vastuvõtmine, on komisjon nõus tekstis sisalduva vastavustabeleid käsitleva kohustusliku sätte vahetamisega asjakohase põhjenduse vastu, milles julgustatakse liikmesriike sellist teguviisi järgima. Komisjon teavitab parlamenti kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva kokkuleppe vastuvõtmisest täiskogu istungil ja esitab ülevõtmisperioodi lõpus aruande selle kohta, millist praktikat kasutavad liikmesriigid enda ja liidu huvides vastavustabelite koostamisel, millest peaks võimalikult täpselt ilmnema vastavus käesoleva direktiivi ja üleminekumeetmete vahel, ning nende avaldamisel.

Komisjoni poolt kõnealuses küsimuses võetud seisukoht ei kujuta endast siiski pretsedenti. Komisjon jätkab jõupingutusi, et leida koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga sellele institutsioonilisele horisontaalküsimusele asjakohane lahendus.

Nõukogu eesistujariigi Ungari ja tulevaste eesistujariikide Poola, Taani ja Küprose avaldus

Käesolevaga deklareeritakse, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistes kolmepoolsetes läbirääkimistes 23. mail 2011 saavutatud kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi suhtes, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (Eurovignette), ei piira vastavustabelite üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusi.

(1) ELT C 255, 22.9.2010, lk 92. (2) ELT C 120, 28.5.2009, lk 47. (3) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 345.

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (KOM(2010)0132 – C7-0092/2010 – 2010/0073(COD))

P7_TA(2011)0253 A7-0330/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0132);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0092/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0330/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juunil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 691/2011) lõplikule kujule.)