Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus selliste reisidokumentide nimekirja kohta, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, ning sellise nimekirja koostamise kohta (KOM(2010)0662 – C7-0365/2010 – 2010/0325(COD))

P7_TA(2011)0321 A7-0237/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0662);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0365/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0237/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../.../EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1105/2011/EL) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon Euroopa lairibaühenduse kohta: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu (2010/2304(INI))

P7_TA(2011)0322 A7-0221/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2010. aasta soovitust reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele(1);

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2010. aasta teatist „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu” (KOM(2010)0472);

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta seisukohta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm(2);

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm” ja „Komisjoni teatis ”Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu'' (TEN/434-435 – CESE 362/2011);

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2009. aasta teatist „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”(3);

–  võttes arvesse komisjoni 4. augusti 2009. aasta teatist „Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne: strateegia peamised saavutused aastatel 2005–2009” (KOM(2009)0390);

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2009. aasta teatist ' Asjade Internet – Euroopa tegevuskava' (KOM(2009)0278);

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna” (KOM(2009)0036);

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2006. aasta teatist „Lairibaühenduse lõhe ületamine” (KOM(2006)0129);

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2006. aasta teatist ' Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks' (KOM(2006)0173);

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2004. aasta teatist „e-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa tegevuskava e-tervishoiu valdkonnas” (KOM(2004)0356);

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta(4);

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(5);

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta soovitust nõukogule turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis(6);

–  võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni selle kohta, kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel(7);

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta(8);

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(9);

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(10);

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(11);

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni globaliseerumise ja infoühiskonna kohta: vajadus tugevdatud rahvusvahelise koordineerimise järele(12);

–  võttes arvesse ELi elektroonilise side muudetud raamistikku, eelkõige direktiive 2002/21/EÜ (raamdirektiiv), 2002/20/EÜ (loadirektiiv), 2002/19/EÜ (juurdepääsu direktiiv), 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv), 2002/58/EÜ (eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv) ja määrust (EÜ) nr 1211/2009 (BERECi määrus);

–  võttes arvesse Euroopa majanduse taastamise kava (KOM(2008)0800);

–  võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta muutmismääruse (EÜ) nr 473/2009 III lisa;

–  võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 189;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0221/2011),

A.  arvestades, et kogu ELi hõlmava kiire lairibaühenduse loomine on väga oluline ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, kuna see soodustab arukat, jätkusuutlikku, kaasavat ja piirkondlikult sidusat majanduskasvu, parandab olukorda tööhõive alal, tugevdab Euroopa konkurentsivõimet, edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis omakorda võimaldab kõigil piirkondadel, linnadel, omavalitsustel ning ühiskonnarühmadel digitaalkeskkonnast kasu saada ja annab neile võimaluse kasutada uusi digitaaltehnoloogiaid avalike teenuste pakkumiseks;

B.  arvestades, et lairibaühendust võimaldatakse mitmetel eri viisidel (vaskkaabel, kaabel, mobiilside ja traadita püsiühendus, satelliit jne), see on muutunud ligitõmbavaks paljudele kasutajatele (näiteks tarbijad, ettevõtjad, valitsus, riiklikud institutsioonid ja mittetulundusühingud, sealhulgas koolid, raamatukogud, haiglad ja avaliku korra kaitse asutused), kes kasutavad lairibaühendust suure hulga teenuste osutamiseks (e-kaubandus, tervishoiuteenused, kõne- ja videoside, meelelahutus, veokite liikumisandmete haldamine, riiklikud teenused, haridus, kutsekoolitus ja palju muud), ja see võimaldab seadmetevahelisi rakendusi (arukad elektrimõõtjad ja arukad võrgud, traadita südamemonitorid, hädaabiteenused, alarmsüsteemid, veokite telemeetria, laoseisu jälgimine jne);

C.  arvestades, et paljude platvormide, kasutajate ja teenuste identifitseerimine ja lairibaühenduse ökosüsteemi kaasamine aitab tagada 100%-lise lairibaühenduse ja sellega seotud paljud sotsiaalsed hüved, mis omakorda edendab 100%-list lairibaühenduse kasutuselevõttu; arvestades, et üks ELi eesmärk peaks olema võimaldada kõigil piirkondadel ja ühiskonnarühmadel digitaalkeskkonnast osa saada;

D.  arvestades, et infrastruktuuride jätkusuutlik kättesaadavus ja konkurents teenuste osutamisel koos realistliku ja elujõulise nn ülalt-alla eesmärkide seadmisega muudab järgmise põlvkonna ühenduse kergesti kättesaadavaks ja nõudlusele vastavaks;

E.  arvestades, et ELi lairibaühenduse poliitika peab panema aluse arengule, mille käigus EL suudab omandada juhtpositsiooni lairibaühenduse kättesaadavuse ja kiiruse, liikuvuse ja võimsuse osas; arvestades, et ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamine IKT sektoris on ELi heaolu ja konkurentsivõime jaoks otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonit inimest on kiire lairibaühendusega ühendatud, toimiks siseturu arendamise võtmena, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele, andes kasutajatele suuremat väärtust ning ELile võime saada maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks; arvestades, et lairibaühenduse kiire kasutuselevõtmine on keskse tähtsusega ELis innovatsiooni ja tööviljakuse järsuks tõstmiseks ning uute VKEde ja töökohtade loomise ergutamiseks;

F.  arvestades, et tähtis on ületada digitaalne lõhe ja anda lairibaühendus kõigile kogu ELis, et luua, eelkõige kaugetes ja maapiirkondades, üleeuroopalist lisandväärtust ning tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

G.  arvestades, et lairiba on oluline uute tehnoloogiliste infrastruktuuride rakendamiseks, mida on vaja ELi juhtpositsiooni saavutamiseks sellistes teaduse, tehnoloogia ja tööstuse valdkondades nagu näiteks pilvandmetöötlus, superarvutid, asjade internet ja arukad andmetöötluskeskkonnad; tuletab meelde, et lairibaühenduse nõuetekohane kättesaadavus ja kiirus on selliste uuenduslike IKT-tehnoloogiate arendamise ja tõhusa kasutamise alus; märgib lisaks, et nimetatud tehnoloogiad ja nende võimaldatavad teenused peavad tooma kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtetele, sealhulgas VKEdele;

H.  arvestades, et avaliku sektori osapooled saavad oluliselt kaasa aidata kõigile kättesaadava lairibaühenduse ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu väljaarendamisele selle teenusega praegu veel katmata või puudulikult kaetud piirkondades; arvestades, et avalikud investeeringud peavad täiendama erainvesteeringuid ja tugevdama konkurentsi; arvestades, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku investeerijatele peavad säilima korralikud stiimulid lairibaühendusse investeerimise jätkamiseks;

I.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on erasektor lairibaühenduse rajatistesse, teenustesse, rakendustesse ja sisusse investeerinud sadu miljardeid eurosid, kuid samas ei ole kõik Euroopa kodanikud lairibaühendust kasutada saanud; arvestades, et era- ja avaliku sektori investeeringute soodustamine peaks jätkuvalt olema lairibaühenduse kasvu peamine stiimul ELis;

J.  arvestades, et 4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Vahemere Liidu ministrite konverentsil võeti vastu otsus vähendada Vahemere kahe kalda vahelist digitaalset lõhet, mille tulemusena esitati Vahemere lairibaühendust (BB-MED) käsitlev ettepanek,

Kõigile kättesaadav lairibaühendus

1.  märgib, et teatis on vaid üks osa laiemast paketist, mis hõlmab ka digitaalset tegevuskava, Innovaatilist Liitu, raadiospektripoliitika programmi ning ELi ja riiklikke rahastamisprogramme ja mille eesmärk on luua vastastikune tugisüsteem, mis võimaldab võrkude tõhusat edasiarendamist, kättesaadavust ja kasutamist kas maapealsete tava- ja mobiiltelefonide või satelliitside kaudu;

2.  märgib, et lairibaühenduse mõiste areneb pidevalt edasi, sest platvormide arv on suurenenud ning kliendibaas ja kasutamisvõimalused on plahvatuslikult laienenud; lairibaühendus ei tähenda ainult interneti kasutamist ja see ei piirdu vahetu inimestevahelise suhtlemisega, sest kiiresti levivad masinatevahelised ühendused ja rakendused;

3.  märgib, et nii fikseeritud kui ka mobiilne andmesideühendus kasvab plahvatuslikult ja et mitmed meetmed, näiteks ühtlustatud spektri täiendav eraldamine traadita lairibaühendusele, spektritõhususe tõstmine ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire väljaehitamine, on sellise kasvu juhtimisel väga olulised;

4.  on seepärast seisukohal, et eesmärk peab olema saavutada ELi ülemaailmne juhtpositsioon IKT infrastruktuuri valdkonnas; selle eesmärgi täitmiseks peab 2013. aastaks lairibaühendus hõlmama kõiki Euroopa elanikke, pakkudes seejuures kasutajatele ühenduskiirust vähemalt 2 megabitti sekundis maapiirkondades ja hulga suuremat kiirust muudes piirkondades; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et digitaalse lõhe vältimiseks tuleb esmase kättesaadavuse puhul maapiirkondades arvestada selliste uuenduslike internetiteenuste nagu e-valitsuse, e-tervishoiu või e-õppe põhjustatud senisest suuremate nõuetega ülekandetehnoloogiale; on seisukohal, et selliste eesmärkide rahastamist kaaludes tuleb väga tõsiselt arvestada konkurentsi küsimust, et vältida turumoonutusi ja võimaldada kõigepealt turul lahendusi pakkuda;

5.  märgib, et eesmärgi 100 megabitti sekundis saavutamiseks peaks 2015. aastal umbes 15% ELi majapidamistel olema sellise kiirusega ühendus;

6.  tuletab meelde digitaalse tegevuskava eesmärkide täitmise tähtsust, millega tagatakse kõigile ELi kodanikele 2020. aastaks juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis, mistõttu on võimalik, et Euroopa Liidul saab olema suurim võimalik lairibaühenduse kiirus ja võimsus; rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia lairibaühenduse eesmärkide saavutamiseks tuleb digitaalses tegevuskavas esitada vaheaastateks 2013, 2015 ja 2018 sihttasemed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

7.  rõhutab vajadust kasutada võimalikult hästi ja ökonoomselt olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas mobiil- ja satelliitsidet lairibaühenduse saavutamiseks maapiirkondades, mägipiirkondades ja saartel, koormamata asjatult tarbijaid ning liikmesriikide piirkondi ja tööstust;

8.  märgib, et edaspidi peab raadiospektri jaotamine rajama teed Euroopa juhtpositsioonile traadita rakenduste ja uute teenuste valdkonnas; märgib, et laia levikuga madalsageduslike raadiolainete kasutamine on maapiirkondade, mägipiirkondade ja saarte traadita lairibaühenduse hõlbustamiseks väga tähtis, sest see võimaldab juurdepääsu kõikidele tõenäolistele internetiteenustele; rõhutab, et Euroopa peab jääma traadita teenuste valdkonnas teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni osas juhtpositsioonile; märgib, et esmatähtis on soodustada juurdepääsu lairibaühenduse infrastruktuurile, sealhulgas kasutajate maapealsetele seadmetele, et aidata võtta maapiirkondades kasutusele odavat lairiba-internetiühendust satelliidi kaudu ning omada juurdepääsu kõigile tõenäolistele internetiteenustele;

9.  soovitab lihtsustada nn digitaalse dividendi kiiret rakendamist uute mobiilsete lairibateenuste jaoks ühtlustatud ja tehnoloogiliselt neutraalse, kogu ELi hõlmava lähenemisviisi abil, mis annab mastaabisäästu ja hoiab ära kahjulikud piiriülesed häired, kuid ei sega praeguse, rahvusvahelistel standarditel põhineva digitaalse/kõrglahutusega telesignaali vastuvõtmist; rõhutab, et ELil on vaja toetada nn traadita linnade projekte ja eksperimente;

10.  on seisukohal, et õppe- ja teadusasutuste jaoks on juurdepääs lairiba infrastruktuurile väga oluline, et tagada teadmiste vaba liikumine nooremate põlvkondade ettevalmistamise ja ELi konkurentsivõimeliseks muutmise eesmärgil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja Euroopa ja riiklikud programmid, et edendada ja rahastada lairiba infrastruktuuri kättesaadavust kõigi õppe- ja teadusasutuste jaoks 2015. aastaks; on seisukohal, et 2015. aastaks peaksid kõik Euroopa akadeemilised ja teadusasutused olema ühendatud Gbps-i ülikiirete edastusvõrkude kaudu, mis moodustavad Euroopa ühtse teadusruumi intraneti;

11.  kutsub liikmesriike üles edendama vaba juurdepääsuga kiiret ühendust ja laiendama seda äärealadel asuvale olulisele avalikule infrastruktuurile (koolid, haiglad ja muud avalikud asutused), kuna see on vahend avalike teenuste parandamiseks ning kiire ühenduse kinnistamiseks äärepoolsetes piirkondades, mis vähendab kohalike erasektori jaotusettevõtjate investeeringukulusid;

12.  soovitab nõuda liikmesriikidelt avaliku poliitika rakendamist uue tehnoloogia kasutusele võtmise toetamiseks ja digitaalsete õpetusmeetodite kasutuselevõtu edendamiseks; palub komisjonil toetada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning kolmandate riikidega;

13.  tuletab meelde, et uus tehnoloogia ja kiirsideühenduste kättesaadavus avaldavad positiivset mõju kodanike haridusele, sest loovad eriti äärepoolseimates piirkondades muu hulgas head kaugõppe, teabe saamise, side- ja puhkusevõimalused;

14.  rõhutab vajadust investeerida ELis pidevalt nii püsiühenduse kui ka mobiilside tulevase tehnoloogia alasesse teadustegevusse; kutsub komisjoni üles jätkuvalt arendama neis valdkondades ühiseid tehnoloogiaalgatusi, kaasates sellesse ülikoolid, uurimisinstituudid, seadmetootjad ning sisu ja teenuste pakkujad; on seisukohal, et need platvormid pakuvad optimaalseid vahendeid uue tehnoloogia arendamiseks ja kasutamiseks ning annavad ELile olulise konkurentsieelise;

15.  tuletab meelde, et ringhäälinguorganisatsioonid peaksid saama pakkuda mitmekesist ja kvaliteetset audiovisuaalset sisu, kasutades olemaolevaid ringhäälinguplatvorme, kaasa arvatud maapealseid teenusplatvorme ning lairibavõrke, eriti seoses tellitavate teenustega, tingimusel et lairibavõrgud vastavad teenuste kvaliteedi osas samadele tingimustele ning püüavad maksimeerida oma spektrikasutuse tõhusust ja kättesaadavust;

16.  kõiki vahendeid koondava ühtse, järjepideva ja tulemusliku ELi struktuuri loomiseks palub komisjonil kiiresti esitada asjakohane strateegiline kava, mis sisaldab ELi küberturvalisuse kõiki aspekte hõlmavat ühtset raamistikku võrgustiku ja kriitilise tähtsusega teabeinfrastruktuuride turvalisuse ja vastupidavuse tagamiseks, sealhulgas miinimumohutusnõudeid ja sertifitseerimist, ühtset terminoloogiat, küberintsidentide ohjamist ja küberturvalisuse tegevuskava; on seisukohal, et sellises kavas tuleks kindlaks määrata igalt osapoolelt (komisjon, liikmesriigid, ENISA, Europol, Eurojust, ELi ja liikmesriikide infoturbeintsidentide reageerimisrühmad, muud asjaomased ELi ja liikmesriikide organid ja asutused ning erasektor) nõutav panus, samuti käsitleda ELi rolli ja rahvusvahelist esindatust;

17.  on seisukohal, et universaalteenuste osutamise kohustusest võib saada täiendav lairibaühenduse arendamise stiimul ning seda silmas pidades soovitab komisjonil universaalteenuse kohaldamisala kiiresti läbi vaadata;

18.  kutsub liikmesriike tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega koostama riiklikud lairibakavad ja vastu võtma tegevuskavad konkreetsete meetmetega digitaalse tegevuskava 2013. aasta ja 2020. aasta eesmärkide täitmiseks; palub komisjonil neid kavasid uurida, pakkuda optimaalseid lahendusi ja kooskõlastada liikmesriikidega nende rakendamist;

Lairibaühendus majanduskasvu, innovatsiooni ja ülemaailmse konkurentsivõime teenistuses

19.  on seisukohal, et ELi rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks on vaja uusi kiireid võrke ja teenuseid;

20.  arvab, et konkurentsi ja hoolikalt valitud eesmärkide ühendamine nii infrastruktuuride kui ka teenuste osas loob parima aluse jätkusuutlikele investeeringutele, innovatsioonile ja kasutuselevõtule; rõhutab siiski, et mõnel juhul võib investeeringuid soodustada ka sidusrühmade tihedam koostöö;

21.  on seisukohal, et kiired lairibavõrgud ja kiudoptiline juurdepääsuvõrk (lõppkasutajani viidud valguskaabelühendus) on nii lõppkasutaja ja tema tulevaste vajaduste kui ka majandusarengu seisukohast vältimatud, kuna lairibarakendusi kasutatakse üha enam;

22.  soovitab edendada konkurentsivõimelist turgu traadiga ja traadita lairibaside infrastruktuuri kasutamiseks ja sellesse investeerimiseks; märgib, et konkurentsivõimeline turg on digitaalmajanduse elutähtis alus, mis toimib side, rakenduste ja võrgusisu pakkujate puhul lisainvesteeringute ja uuendustegevuse katalüsaatorina; tunnistab, et tugev lairibaühenduse platvorm ühendab valitsuse, üksikisiku ja ettevõtja tasandi kasutajaid mõlemal pool Atlandi ookeani, ning et seetõttu peaksid eriti EL ja USA lairibaühenduse edendamiseks järgima kindlaid tegevuskavasid;

23.  soovitab komisjonil, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametil (BEREC) ja teenusepakkujatel leida 2013. aastaks ühine lähenemisviis ettevõtluse ning sidevõrkude ja -teenuste ühtse turu tugevdamiseks ELis;

24.  konkurentsivõimeliste mobiilsideturgude saavutamiseks viitab sellele, kui tähtis on raadiospektripoliitika programmi kaudu teostatav konkurentsivõimeline ja õigeaegne spektrijaotus traadita lairibaühenduse jaoks ning palub liikmesriikidel teha 800 MHz sagedusriba 2013. aastaks kättesaadavaks, kahjustamata seejuures praegusi teenuseid;

25.  tuletab meelde, et digitaalvaldkond ja IKT on innovatsiooni mootorid, ning et kiire lairibaühenduse kättesaadavus on kõigi Euroopa innovatsioonialaste partnerluste oluline eeltingimus, kuna see ergutab koostööd ja kodanike osalemist;

26.  toonitab, kui oluline on eelnimetatud valdkondade jaoks teadus- ja arendustegevusel põhinevate lahenduste avalik, kommertskasutusele eelnev hange kui vahend, millega stimuleerida tehnoloogiaarenduse positiivset mõjuringi ning nõudlust kiirete lairibateenuste järele;

27.  on seisukohal, et lairibaühendusele määratud avalikud rahalised vahendid võivad olla tõhus hoob Euroopa piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks, kui neid vahendeid kasutatakse suure edastusvõimsusega modernse uue põlvkonna infrastruktuuri arendamiseks piirkondades, kus on suur puudus lairibaühendusest; on seisukohal, et sellised piirkonnad, eriti kui seal on laialdane tööstuslik baas ja suur rahvastiku tihedus, võiksid kodanikele ja ettevõtetele kättesaadavate uute teenuste innovatsiooni- ja loomepotentsiaalist väga ruttu kasu saada;

28.  on seisukohal, et lairibavõrkude laiendamine, eriti maapiirkondades, parandab eelkõige liikumispuudega või isoleeritud tingimustes elavate isikute suhtlemisvõimalusi ning teenuste kättesaadavust ja soodustab VKEde arendamist maapiirkondades, aidates seal luua uusi töökohti ja arendada uusi teenuseid;

29.  kahetseb asjaolu, et 2008. aastal Euroopa majanduse taastamise kavas teatavaks tehtud ühe miljardi euro eraldamist Euroopa 100-protsendiliseks lairibaühendusega katmiseks 2010. aasta lõpuks ei ole toimunud ja seetõttu on see eesmärk täitmata; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus vahendid, mis on vajalikud lairibaühenduse 100-protsendilise kättesaadavuse saavutamiseks 2013. aastaks;

30.  rõhutab pakilist vajadust luua konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg, mis aitab avada siseturu kõigile ELi kodanikele; VKEde ja ettevõtjate piiriülese e-kaubanduse lihtsustamiseks nõuab kõigis liikmesriikides käibemaksu maksekeskuste moodustamist;

31.  väidab, et tugevat nõudlust sideühenduse järele, mis üheaegselt edendab ELi internetimajanduse profiili, aitab suurendada ELi võrguvalmidust ja vastab ühtsel turul aset leidvatele ühiskondlikele muutustele, peaksid toetama asjakohased rahalised vahendid ja kindel konkurentsi infrastruktuur, mida on vaja Euroopa lairibaühenduse projekti elluviimiseks;

32.  rõhutab, et lairibateenused on ELi tööstuse konkurentsivõime alus, need annavad suure panuse ELi majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetsesse tööhõivesse ning aitavad kõigil piirkondadel ja ühiskonnarühmadel ELi digitaalsfääris osaleda; arvab, et nn lairibapaketi realiseerimisel on kriitiline tähtsus võitluses tööpuuduse ja eriti noorte tööpuudusega, kuna see tekitab Euroopas ELi 2020. aasta strateegias ette nähtud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu;

33.  tervitab komisjoni algatust kutsuda 2011. aasta juunis kokku digitaalne assamblee;

Investeeringute ja konkurentsi stimuleerimine

34.  rõhutab, et on vaja liikmesriikide ja tööstuse meetmeid eesmärgiga tagada kõigile kättesaadavad lairibateenused, kusjuures tuleb keskenduda nõudlusele, vältida turumoonutusi ja valdkonna asjatut koormamist;

35.  märgib, et järgmise põlvkonna lairibaühenduse infrastruktuuri ehitamisega võivad kaasneda suured riskid, see on kallis ja selle tasuvusaeg on pikk; märgib, et reguleerimine ei tohiks takistada sellesse infrastruktuuri investeerimist ja peaks tagama kõigile turuosalistele piisavad stiimulid investeerimiseks;

36.  rõhutab, et infrastruktuuri investeeringuid peab rahastama turg; märgib aga, et seal, kus turujõud ilmselt mõistliku aja jooksul avatud infrastruktuuri ei raja, võib kõige eesrindlikum viis lairibaühenduse väljaehitamise kiirendamiseks olla lairibaühenduse riigiabi raamistik ja ühenduse rahaliste vahendite kasutamine, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga, struktuurifondide ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu; palub, et komisjon lairibaühenduse riigiabi suuniste läbivaatamisel annaks stabiilse ja püsiva raamistiku, mis toetab konkurentsi ja tõhusaid investeeringuid avatud võrkudesse ning võimaldab asjaomastel programmeerimisperioodidel ELi vahendite paindlikku jaotamist;

37.  toetab kõiki meetmeid, millega vähendatakse tsiviilehituse kulusid, ning rõhutab, et kasutuselevõtu stimuleerimiseks on vaja innovaatilisi teenuseid; toonitab vajadust edendada uusi oskusi ja uuenduslike teenuste pakkumise pädevust ja vajadust kohaneda tehnoloogiliste muutustega, ning on seisukohal, et investeeringuid uutesse, avatud ja konkurentsivõimelistesse võrkudesse tuleb kulude piiramiseks toetada kohaliku, piirkonna ja riigi ametivõimude meetmetega; nõuab avalike (riiklike ja ELi) vahendite eraldamist lairibaühenduse infrastruktuuri arendamiseks eraldatud, hõredalt asustatud või äärepoolsetes piirkondades, mis ei ole teenuseosutajate jaoks tulukuse mõttes küllalt ligitõmbavad;

38.  juhib tähelepanu vajadusele anda kohalikele ja piirkondlikele asutustele paremaid suuniseid, et ergutada ELi rahaliste vahendite täielikku ärakasutamist, kuna struktuurifondide kulunäitajad viitavad sellele, et piirkondadel on raskusi saadaolevate rahaliste vahendite ärakasutamisega ja nende suunamisega lairibaühenduse projektidesse; on seisukohal, et lairibaühenduse investeeringuteks antavat riigiabi tuleks kasutada koostoimes struktuurifondidega, et soodustada kohalikku majandust ja ettevõtlust, luua kohalikke töökohti ja edendada konkurentsi telekommunikatsiooniturul; arvab, et avaliku sektori piiratud rahaliste vahendite maksimaalseks ärakasutamiseks kas otse liikmesriikide poolt või ELi kaudu tuleb rahastamisel selgelt keskenduda projektidele, millest võib eeldada suurimat mõju erainvesteeringutele, et veelgi suurendada nii ühenduse kättesaadavust kui ka võimsust; rõhutab komisjoni riigiabi suuniste kohaselt võimaldatavate avaliku sektori rahaliste vahendite või sooduslaenude vajalikkust, mida tuleks anda tulevikku suunatud, pika kasutusajaga ja avatud infrastruktuuridele, mis toetavad konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi;

39.  rõhutab, et selles valdkonnas toimub tegevus peamiselt kohalikul tasandil, ning toetab komisjoni püüdlusi arendada ja parandada mehhanisme, mis võimaldavad kohalikel osapooltel saada asjakohast teavet investeeringukulude vähendamiseks; on seisukohal, et lairibaühenduse kavade täies mahus elluviimiseks peavad tegema koostööd mitte ainult komisjon ja liikmesriigid, vaid kavade koostamisse tuleb kaasata ka piirkondlikud ja kohalikud asutused;

40.  tunnistab, et järgmise põlvkonna võrkudesse investeerimise edendamiseks ja investeerimistakistuste kõrvaldamiseks on vaja õiguskindlust, ning julgustab riikide reguleerivaid asutusi ajama konkurentsi soodustavat poliitikat, mis tagaks telekommunikatsiooni hulgimüügiturul läbipaistvuse ja välistaks diskrimineerimise ning tagaks kõigile konkurentidele õiglase juurdepääsu infrastruktuurile; kutsub liikmesriike üles täitma ELi telekommunikatsioonieeskirju ja riikide reguleerivaid asutusi viima ellu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevat soovitust; palub komisjonil kaasata õigusraamistikku rohkem investeerimisstiimuleid ning pakkuda stiimuleid infrastruktuuriprojektidest tekkiva sünergia kasutamiseks;

41.  rõhutab turukonkurentsi tähtsust taskukohase hinnaga lairibaühenduse saavutamisel ning rõhutab, et liikmesriikidel ja riikide reguleerivatel asutustel tuleb kiires korras rakendada läbi vaadatud ELi telekommunikatsioonieeskirjade raamistikku ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevat soovitust;

42.  märgib, et liikmesriigid vajavad selgeid suuniseid, mis tagaksid rahaliste vahendite õigeaegse suunamise lairibaühenduse kesksetele eesmärkidele, järgides seejuures meetmete kulutõhusust ja proportsionaalsust;

43.  nõuab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude ja kiirete traadita (mobiil- ja satelliitside-) ühenduste jaoks investeeringusõbraliku raamistiku loomist, mis muu hulgas tagab õiguskindluse ning edendab investeeringuid, konkurentsivõimet ja tehnoloogianeutraalsust, mis jätab tehnoloogiate valiku turu hooleks;

44.  palub liikmesriikidel tagada mittediskrimineeriv juurdepääs tsiviilehitustöödele ja hõlbustada juurdepääsu torustikele, mis alandaks tunduvalt investeerimiskünnist;

45.  palub komisjonil liikmesriikide toetusel kindlaks teha teenindamata ja puudulikult teenindatud piirkonnad;

46.  märgib, et lairibaühenduse kättesaadavuse ja kasutuselevõtu maksimeerimiseks peab ELi poliitika ergutama tõhusate ja odavate võrkude, rakenduste, juurdepääsuseadmete, teenuste ja sisu kasutuselevõttu; soovitab liikmesriikidel arendada e-valitsuse, e-demokraatia, e-õppe ja e-tervishoiu teenuseid, mis ergutavad nõudlust lairibaühenduse järele;

47.  rõhutab, et kui turujõud suudavad tagada konkurentsivõimelise lairibaühenduse, tuleks erainvesteeringute ja innovatsiooni edendamiseks riikliku poliitika teel kaotada kasutuselevõttu takistavad tegurid;

48.  toetab komisjoni koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et parandada kiirete ja ülikiirete võrkude rahastamist ning rõhutab, et rahalised vahendid tuleb suunata avatud infrastruktuuriprojektidesse, millega toetatakse teenuste mitmekesistamist;

49.  suhtub positiivselt komisjoni ettepanekusse otsida uusi rahastamisallikaid ja uuenduslikke rahastamisvahendeid; toetab sel eesmärgil ELi projektivõlakirjade süsteemi loomist, mis koostöös Euroopa Investeerimispangaga ja ELi eelarves tagatuna likvideerib praeguse alarahastatuse, mille põhjustasid erainvestorite huvipuudus ja liikmesriikide suured eelarvekärped; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti konkreetsed seadusandlikud ettepanekud alternatiivsete rahastamisallikate kasutuselevõtuks üleeuroopalist lisandväärtust andvate suurte infrastruktuuriprojektide rahastamisel;

50.  kiirete ja ülikiirete võrkude väljaarendamiseks soovitab jätkuvalt asjakohaseid avaliku sektori investeeringuid ja eelkõige kohalikke asutusi kaasavaid rahastamismudeleid, avaliku ja erasektori partnerlust ja maksusoodustusi; rõhutab vajadust riiklikku poliitikat igal tasandil kooskõlastada;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel sõlmida ELi lairibaühenduse kasutuselevõtu pakt, et (eriti maapiirkondadele suunatud) riiklikke ja ELi toetusprogramme ja erainvesteeringuid omavahel tulemuslikumalt ja komisjoni riigiabi eeskirjadele vastavalt kooskõlastada ning tagada kogu ELi tasandil vajalik kooskõla järjepidevate tulemusnäitajatega;

52.  nõuab ühtse kõrgetasemelise ELi töörühma loomist, milles on esindatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad ja kasutajad, riikide reguleerivad asutused ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC), et osaleda IKT tulevikustrateegia ja spetsiifiliste infoühiskonna teenuste väljatöötamisel;

53.  palub, et komisjon kaitseks interneti neutraalsuse ja avatuse põhimõtteid ning edendaks lõppkasutajate võimet teavet saada ja jagada ning vabalt valitud teenuseid ja rakendusi kasutada; teeb komisjonile ülesandeks hinnata, kas läbivaadatud ELi telekommunikatsiooniraamistiku rakendamiseks vajatakse eraldi suuniseid;

54.  palub liikmesriike välja selgitada, milliseid meetmeid saab võtta uute ettevõtjate turule tuleku hõlbustamiseks, et stimuleerida konkurentsi soodustavat keskkonda;

55.  rõhutab, et liikmesriikide võetud reguleerivaid meetmeid funktsioonipõhise eraldamise kehtestamiseks tuleb rakendada vaid erandkorras, pärast seda kui on analüüsitud nende eeldatavat mõju reguleerivale asutusele, ettevõtjale ning eriti selle töötajatele ja ettevõtja stiimulitele oma võrkudesse investeerimiseks; seda mõjuhinnangut tuleks arutada kõigi sidusrühmadega, sealhulgas töötajate esindajatega;

Kasu tarbija jaoks

56.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada suunised maksumuse ja mittediskrimineerimise kui ELi raamistiku aluspõhimõtete kohta, ja soovitab komisjonil toetada konkurentsi kiirete ja ülikiirete võrkude osas ning anda kõigile ettevõtjatele õiglane juurdepääs infrastruktuurile, et tagada laialdane teenuste valik ning tarbijatele õiglased võrgukasutustasud ja madalad hinnad, samuti stimuleerida tõhusaid investeeringuid ning kiiret üleminekut kiiretele ja ülikiiretele võrkudele;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema digitaalse sotsiaalse tõrjutuse ning muude tõketega, mis pole lasknud elanikkonna mõnel osal, eeskätt puudega isikutel ja väheste sissetulekutega kogukondadel võrke kasutada, ning nõudma kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, et nad tagaksid: koolituse ja üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele, majandusliku abi lairibateenuste ja -seadmete soetamiseks, ning stiimulid kasutajate konkreetsetele vajadustele vastava tehnoloogia ja sisu arendamiseks;

58.  palub komisjonil elujõuliste interaktiivsete teenuste saavutamiseks ja lairibaühendusega seotud eesmärkide jälgimiseks täpsustada selliseid lairiba juurdepääsu kvalitatiivsemat laadi näitajaid nagu alla- ja üleslaadimise kiirus, latentsusajad, kasutajate kogetud kiirused ja selliste teenuste tõhusaks toimimiseks vajalikud näitajad; on rahul komisjoni tööga kasutajate tegelike kogemuste asjakohaste aspektide mõõtmise metoodika väljatöötamisel;

59.  rõhutab teoreetilise võrgukiiruse erinevust kasutaja tegelikust kogemusest, kuna kasutajale osaks saav kogemus sõltub ka veebisaidi võimsusest, internetiummikutest jne; palub komisjonil koos elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC) täiustada kasutajale pakutavate lairibaühenduse kiiruste mõõtmist ja kohandada vastavalt oma eesmärke ning palub BERECil töötada välja ELi suunised, tagamaks et lairibaühenduse reklaamitud kiirus vastab tegelikele keskmistele üles- ja allalaadimiskiirustele, ning tagamaks tarbijale põhjalik teave pakutavate teenuste kohta, mis omakorda tagaks läbipaistva teabe uuest tehnoloogiast tuleneva kasu kohta, edendaks võrreldavust ja suurendaks konkurentsi; palub BERECil tagada tarbija poolt tüüpiliselt kogetavate lairibaühenduse kiiruste aus reklaamimine, et suurendada uue üles- ja allalaadimistehnoloogia eeliste läbipaistvust; kutsub riikide reguleerivaid asutusi üles võtma meetmeid teenusepakkujate vastu, kes ei järgi BERECi soovitusi;

60.  rõhutab kiirühendusteenuste tähtsust tulevikus, kuna need aitavad täita ELi energiatõhususe ja ohutuse eesmärke ning suurendada muu sidetehnoloogia (nt tõhusad ja arukad transpordisüsteemid, inimestevahelised, inimeste ja masinate vahelised ning masinatevahelised sidesüsteemid) suutlikkust;

61.  märgib, et uued kiudoptilised võrgud tagavad tarbijatele kvaliteetse ühenduse praeguse tehnoloogiaga võrreldes suurema püsikiiruse juures; peab mõistlikuks kiudoptikal põhineva lairibaühenduse arendamise eelistamist piirkondades, kus see on pikas perspektiivis kõige ökonoomsem ja jätkusuutlikum lahendus;

62.  palub, et komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile aruande lairibaühenduse pakkumiste ja ELi kasutajatele tegelikult kättesaadavate valikute kohta, samuti selle kohta, millist edu on saavutatud elektroonilise side raamistiku ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitleva soovituse täitmisel;

63.  kutsub komisjoni üles kooskõlastama liikmesriikide parimaid tavasid ühistranspordis kasutatavate üldsusele kättesaadavate tasuta kiirete WiFi-võrkude valdkonnas;

64.  rõhutab, et uue info- ja sidetehnoloogia arendamine koos lairiba-internetiühendusega annab suurepärase võimaluse veelgi parandada Euroopa Liidu kodanike ja institutsioonide vahelist suhtlust ja dialoogi;

65.  kutsub komisjoni üles põhjalikumalt hindama teatavate lairibaühenduse tehnoloogiate, eelkõige inimestevaheliste, inimese ja masina vaheliste ning masinatevaheliste sidesüsteemide võimalikku mõju tervisele; rõhutab, et ELis on vaja pidevalt jälgida ja hinnata traadita internetiühenduse põhjustatud terviseriske, et kodanikud ei puutuks kokku tervist kahjustava kiirgusega;

e-algatused: nõudluse edendamine

66.  nõuab erimeetmete võtmist selle tagamiseks, et VKEd saaksid täielikult ära kasutada lairibaühenduse potentsiaali e-kaubanduse ja e-hangete valdkonnas; kutsub komisjoni üles vahetama parimaid tavasid ning kaaluma digitaalse tegevuskava ühe osana VKEde ja lairibaühenduse eriprogrammi käivitamist;

67.  rõhutab, et lairibaühenduse mõju ja ühiskondliku kasu optimeerimiseks tuleks selle kasutuselevõtt siduda nõudluse ja teadlikkuse tõstmise alaste teabe- ja haridusprogrammidega;

68.  palub liikmesriikidel intensiivistada jõupingutusi e-oskuste puudujääkide kaotamiseks kõigil haridustasanditel ja kõigi kodanike elukestva õppe teel, keskendudes eeskätt väheste IT-oskustega isikutele; juhib tähelepanu sellele, et lairibaühendusse investeerimine saab ELis olla edukas ainult juhul, kui tehnilised investeeringud käivad käsikäes kodanike IT-oskustesse investeerimisega; rõhutab uute tehnoloogiate tähtsust hariduses ning märgib, et nüüdsest ei ole tehnoloogiline kirjaoskus enam pelgalt eesmärk, vaid on ka oluline vahend elukestva õppe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

69.  kutsub liikmesriike ja tööstust üles võimaldama inimestel tänu aktiivsele tööturupoliitikale ning põhjalikule ümberõppele ja koolitusprogrammidele saada juurde uusi oskusi ning pidada sammu tehnoloogiliste muutustega;

70.  kutsub liikmesriike võtma kuulda komisjoni e-valitsuse tegevuskavas esitatud soovitusi ning kasutama e-hankeid, võtma vastu avaliku sektori andmete kättesaadavaks muutmise strateegia, edendama elektroonilist identifitseerimist ning tagama elektronallkirjade üleeuroopalise ja ülemaailmse koostalitlusvõime; tuletab meelde, et kõik meetmed peavad olema suunatud avaliku halduse asutustega bürokraatliku suhtlemise vähendamisele;

71.  kutsub komisjoni üles kiirendama riigihanketoiminguid, kasutades selleks internetiressursse ja elektrooniliste arvete koostamist (e-arvete algatus);

72.  toetab selliseid algatusi nagu e-tervishoid ja üleeuroopaline terviseteabe infrastruktuur, mis suurendavad patsientide sõltumatust ja elukvaliteeti; väidab, et ELi elanike vananemist silmas pidades peaksid sellised teenused olema kõikjal ja alati kättesaadavad, sealhulgas mobiilseadmete abil, ja peaksid olema ennekõike taskukohased; arvab, et üleeuroopalise patsiendikeskse tervishoiusüsteemi terviseteabe infrastruktuuri rakendamiseks tuleb realiseerida järgmised abinõud:

73.  toetab merendussektorile mõeldud innovaatilisi lairibateenuseid ning tervitab komisjoni ja liikmesriikide arutelu projektile SafeSeaNet tugineva uue e-merenduse algatuse teemal, milles kavade kohaselt käsitletakse ka logistika, tolli, piirivalve, keskkonna, püügitegevuse ja teavitamisega, samuti turvalisuse ja ohutusega seotud teavet;

74.  kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist lisandväärtust andvates projektides uusima põlvkonna satelliitide kasutamist kui lairibaühenduse innovaatilist lahendust, edendades seejuures ülemaailmse merepääste- ja ohutussüsteemi ning uue põlvkonna mobiilsete lairibaühenduse terminalide (BGAN) ja merenduse lairibaseadmete (FleetBroadband) teenuste kasutamist;

75.  tuletab meelde vajadust seostada digitaalne tegevuskava selliste uute majanduskasvu tekitavate teenustega nagu e-kaubandus, e-tervishoid, e-õpe ja e-pangandus;

76.  rõhutab eraelu puutumatuse kindla raamistiku tähtsust ELi jaoks ja on rahul praegu toimuva andmekaitse direktiivi läbivaatamisega;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 251, 25.9.2010, lk 35. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0220. (3) ELT C 235, 30.9.2009, lk 7. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0207. (5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45. (6) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 206. (7) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 60. (8) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 87. (9) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 364. (10) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133. (11) ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 140. (12) EÜT C 104, 14.4.1999, lk 128.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon tervikliku lähenemisviisi kohta isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus (2011/2025(INI))

P7_TA(2011)0323 A7-0244/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 16;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8, mis käsitleb õigust austusele era- ja perekonnaelu vastu, ja artiklit 13, mis käsitleb õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(4);

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni nr 108 isikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, mida on edasi arendatud direktiiviga 95/46/EÜ, ja konventsiooni 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja andmete liikumist üle piiri, ning liikmesriikide ministrite komitee soovitusi, eriti soovitust nr R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseisektoris ja soovitust CM/Rec.(2010)13 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel profileerimise kontekstis;

–  võttes arvesse isikuandmeid sisaldavate elektrooniliste failide reguleerimise suuniseid, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1990. aastal;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus”(KOM(2010)0609);

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi seoses komisjoni teatisega „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus”(5);

–  võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 14. jaanuari 2011. aasta arvamust komisjoni teatise „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus” kohta;

–  võttes arvesse artikli 29 alusel loodud andmekaitse töörühma ning politsei- ja õiguskoostöö töörühma ühist dokumenti „Eraelu puutumatuse tulevik”(6) Euroopa Komisjoni nõustamiseks isikuandmete kaitse põhiõiguste õigusliku raamistiku küsimustes;

–  võttes arvesse artikli 29 alusel loodud andmekaitse töörühma arvamust 8/2010, mis käsitleb kohaldatavat õigust(7);

–  võttes arvesse oma varasemaid andmekaitset puudutavaid resolutsioone ning resolutsiooni Stockholmi programmi kohta(8);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0244/2011),

A.  arvestades, et andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ ja ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid käsitlev direktiiv 2009/140/EÜ võimaldavad isikuandmete vaba liikumist siseturul;

B.  arvestades, et ELi, liikmesriikide ja muude andmekaitsealaste õigusaktidega on loodud õiguslik tava, mida tuleb säilitada ja täiendada;

C.  arvestades, et andmekaitsedirektiivi 95/46/EÜ põhimõte kehtib endiselt, kuid täheldatud on selle rakendamise ja täitmise erinevusi eri liikmesriikides; arvestades, et Euroopa Liit peab pärast põhjalikku mõjuhinnangut välja töötama tervikliku, ühtse, ajakohase ja kõrgetasemelise raamistiku isiku põhiõiguste, eriti eraelu puutumatuse kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool ja igas olukorras, et tulla toime arvukate andmekaitset puudutavate probleemidega, nagu näiteks üleilmastumisest, tehnoloogia arengust, interneti kasvavast kasutamisest ja mitmesugustest üha suurema hulga tegevustega seotud kasutamisviisidest tulenevad probleemid ning julgeolekuprobleemid (nt terrorismivastane võitlus); arvestades, et selline andmekaitseraamistik võib aidata suurendada õiguskindlust, hoida halduskoormust võimalikult madalal, luua võrdseid võimalusi majandustegevuses osalejatele, edendada ühtset digitaalset turgu ning tekitada usaldust andmete vastutavate töötlejate ja täitevasutuste tegevuse vastu;

D.  arvestades, et andmekaitse normide rikkumine võib tõsiselt ohustada üksikisikute põhiõigusi ja liikmesriikide väärtusi ning seetõttu tuleb liidul ja selle liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid niisuguste rikkumiste vastu; arvestades, et selliste rikkumiste tagajärjel kaob üksikisikute usaldus ja see nõrgendab uute tehnoloogiate otstarbekat kasutamist, ning arvestades, et seetõttu tuleb isikuandmete kuritarvitamist ja väärkasutamist karistada asjakohaste, tõsiste ja hoiatavate sanktsioonidega, kaasa arvatud kriminaalkaristused;

E.  arvestades, et isikuandmete kaitse kui põhiõiguse tagamisel tuleb täielikult arvesse võtta teisi asjakohaseid hartas sätestatud põhiõigusi ja muid ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke, nagu õigus sõna- ja teabevabadusele ja läbipaistvuse põhimõte;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õiguslikud alused ja põhiõiguste hartas iseseisvate õigustena tunnustatud õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7) nõuavad ja toetavad täiel määral terviklikku lähenemisviisi isikuandmete kaitsele igas valdkonnas, kus isikuandmeid töödeldakse, sealhulgas kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õigusalases koostöös, ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, ilma et see piiraks ELi lepingu artiklis 39 ettenähtud erieeskirju, ning ELi institutsioonide ja asutuste tehtavas andmetöötluses;

G.  arvestades, et seadusandlike lahenduste puhul on väga tähtis arvesse võtta mitmeid otsustavaid tegureid, sh tulemuslikku kaitset kõikides olukordades, sõltumata poliitilistest eelistustest ning kindla aja jooksul; arvestades, et raamistik peab olema pikaajaliselt stabiilne ning kõnealuse õiguse piiramine, kui see on vajalik, peab olema erandlik, kooskõlas õigusnormidega, tingimata vajalik ja proportsionaalne ega tohi mingil juhul mõjutada selle õiguse olulisi elemente;

H.  arvestades, et andmete kogumine, analüüsimine, vahetamine ja kuritarvitamine ning tehnika saavutuste mõjul tugevnev nn profileerimise risk on võtnud enneolematu ulatuse ning seetõttu on vaja rangeid andmekaitse-eeskirju, nagu näiteks kohaldatav õigus ja kõigi asjaosaliste vastutuse kindlaksmääramine andmekaitset sätestavate ELi õigusaktide rakendamisel; arvestades, et kaubanduses sageneb kliendikaartide (klubi-, boonus- või sooduskaardid) kasutamine, mille abil koostatakse või on võimalik koostada inimeste profiile;

I.  arvestades, et internetis ostude tegemisel ei tunne kodanikud end sama turvaliselt kui väljaspool võrgukeskkonda, kuna kardetakse võimalikku identiteedivargust ja läbipaistvuse puudumist isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel;

J.  arvestades, et tehnoloogia võimaldab isikuandmeid üha enam igas kohas ja igal ajal ning väga mitmesugustes vormides luua, saata, töödelda ja salvestada, ning arvestades, et seetõttu on äärmiselt oluline, et andmesubjektid säilitaksid tõhusa kontrolli end puudutavate andmete üle;

K.  arvestades, et andmekaitse ja eraelu kaitse kui põhiõigused hõlmavad isikute kaitset nii riigi enda kui ka eraõiguslike üksuste teostatava võimaliku järelevalve ja isikuandmete kuritarvitamise eest;

L.  arvestades, et võimalik on kaitsta nii eraelu kui ka turvalisust ja need mõlemad on kodanikele väga tähtsad ning seega et ei ole vaja valida vabaduse ja turvalisuse vahel;

M.  arvestades, et lapsed väärivad erilist kaitset, sest nemad võivad olla vähem teadlikud isikuandmete töötlemisega seonduvatest riskidest, tagajärgedest, ettevaatusabinõudest ja õigustest; arvestades, et noored avaldavad oma isikuandmeid sotsiaalvõrgustikes, mille levik internetis on väga kiire;

N.  arvestades, et andmesubjekti ja riikide andmekaitseasutuste poolne tõhus kontroll nõuab andmete vastutavatelt töötlejatelt läbipaistvat käitumist;

O.  arvestades, et kõik andmete vastutavad töötlejad ei ole veebipõhised ja seega peavad uued andmekaitse-eeskirjad hõlmama nii veebi- kui ka veebivälist keskkonda ning võtma sealjuures arvesse nendevahelisi võimalikke erinevusi;

P.  arvestades, et riiklike andmekaitseasutuste suhtes kohaldatakse 27 liikmesriigis väga erinevaid eeskirju, eelkõige nende staatuse, vahendite ja volituste reguleerimisel;

Q.  arvestades, et range andmekaitsekord Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil on vajalik alus isikuandmete liikumiseks üle riigipiiride, ning arvestades, et praegused erinevused andmekaitsealastes õigusaktides ja nende täitmises mõjutavad põhiõiguste ja isikuvabaduste kaitset, õiguskindlust ja -selgust lepingulistes suhetes, e-kaubanduse ja e-ettevõtluse arengut, tarbijate usaldust süsteemi vastu, piiriüleseid tehinguid, maailmamajandust ning Euroopa ühtset turgu; arvestades, et sellega seoses on andmevahetus tähtis tegur avaliku julgeoleku võimaldamiseks ja tagamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et andmevahetuse eeltingimused on vajalikkus, proportsionaalsus, otstarbe piiramine, järelevalve ja asjakohasus;

R.  arvestades, et olemasolevad reeglid ja tingimused, millega reguleeritakse isikuandmete edastamist EList kolmandatesse riikidesse, on põhjustanud suhtumise ja tavade lahknemist eri liikmesriikide vahel; arvestades, et tingimata on vaja, et andmesubjektide õigusi rakendataks täies ulatuses nendes kolmandates riikides, kuhu isikuandmeid üle kantakse või kus neid töödeldakse,

Terviklik lähenemisviis

1.  tunnustab ja toetab komisjoni teatist „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus” ning teatise rõhuasetust olemasolevate reeglite tugevdamisele, uute põhimõtete ja mehhanismide väljatoomisele ning andmekaitse ühtsuse ja kõrgete standardite tagamisele uues raamistikus, mis on võimalikuks saanud tänu Lissaboni lepingu jõustumisele (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16) ja nüüdsest siduvale Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, eriti selle artiklile 8;

2.  rõhutab, et direktiivis 95/46/EÜ sätestatud standardid ja põhimõtted on ideaalne lähtepunkt ning neid tuleks kaasaegse andmekaitseseaduse osana edasi täpsustada, arendada ning jõustada;

3.  rõhutab direktiivi 95/46/EÜ artikli 9 tähtsust, millega kohustatakse liikmesriike sätestama erandeid andmekaitse-eeskirjadest juhul, kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse tarbeks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides; palub komisjonil sellega seoses tagada, et need erandid säiliksid ja tehtaks kõik võimalik, et hinnata selliste erandite täiustamise vajadust võimalike uute sätete valguses, ajakirjandusvabaduse kaitset silmas pidades;

4.  rõhutab, et tehniliselt neutraalne lähenemisviis, mis on omane direktiivile 95/46/EÜ, tuleks säilitada uue raamistiku põhimõttena;

5.  tunnistab, et tehnoloogia areng on ühest küljest tekitanud isikuandmete kaitsele uusi ohtusid ja teisest küljest tohutult suurendanud ka infotehnoloogia kasutamist igapäevastel ning tavaliselt kahjututel eesmärkidel ning et need muutused tähendavad seda, et kehtivad andmekaitse-eeskirjad on vaja põhjalikult läbi vaadata, tagamaks, et i) eeskirjad kindlustavad endiselt kõrgel tasemel kaitse, ii) eeskirjadega säilitatakse endiselt õiglane tasakaal isikuandmete kaitset käsitleva õiguse ning sõna- ja teabevabaduse õiguse vahel ning iii) eeskirjad ei takista asjatult isikuandmete igapäevast töötlemist, mis on tavaliselt kahjutu;

6.  peab hädavajalikuks laiendada üldiste andmekaitse-eeskirjade kohaldamist politsei- ja õigusalasele koostööle, sealhulgas andmete töötlemisele riigisisesel tasandil, võttes eelkõige arvesse küsitavat suundumust erasektori isikuandmete süsteemsele taaskasutamisele õigusnormide kohaldamisega seotud eesmärkidel, samal ajal aga lubada isikuandmete kaitsega seonduvaid õigusi demokraatlikus ühiskonnas erandina ja range vajaduse korral ning proportsionaalselt piirata, kusjuures piirangud peavad olema täpselt kohandatud ja ühtlustatud;

7.  rõhutab, et uue raamistiku reguleerimisalasse on vaja võtta isikuandmete töötlemine Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes, mis on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 45/2001;

8.  möönab, et vaja võib minna täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et kindlaks teha, kuidas üldises raamistikus esitatud põhimõtted kehtivad konkreetsete sektorite tegevuse ja andmetöötluse kohta, nagu juba on tehtud elektroonilise eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi puhul, on aga kindlalt seisukohal, et sellised valdkonnapõhised eeskirjad ei tohiks mingil juhul alandada raamõigustikuga tagatava kaitse taset, vaid nendes tuleks rangelt kindlaks määrata erakorralised, vajalikud, õiguspärased, täpselt kohandatud erandid üldistest andmekaitsepõhimõtetest;

9.  palub komisjonil tagada, et ELi andmekaitsealaste õigusaktide praegune läbivaatamine kindlustaks

10.  on seisukohal, et läbivaadatud andmekaitsekord, millega täiel määral tagatakse õigus eraelu austamisele ja andmekaitsele, peaks ühtlasi aitama hoida haldus- ja finantskoormust võimalikult madalal ja pakkuma vahendeid, mis võimaldaksid ühe tervikuna käsitatavatel konglomeraatidel tegutseda ühe tervikuna ja mitte eraldiseisvate ettevõtete kogumina; soovitab komisjonil teha mõju hindamise ja hinnata uute meetmete maksumust;

Üksikisikute õiguste tugevdamine

11.  palub komisjonil tõhustada kehtivaid põhimõtteid ja elemente nagu läbipaistvus, võimalikult väheste andmete kogumine ja otstarbe piiramine, teavitatud, eelnev ja selgesõnaline nõusolek, andmetega seotud rikkumisest teavitamine ja andmesubjekti õigused, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ, parandades nende rakendamist liikmesriikides, eelkõige mis puudutab üleilmset võrgukeskkonda;

12.  rõhutab, et nõusolek tuleks lugeda kehtivaks üksnes juhul, kui see on ühemõtteline, teavitatud, vabalt antud, konkreetne ja selgesõnaline, ning et tuleks kasutusele võtta asjakohased mehhanismid kasutajate nõusoleku või keeldumise registreerimiseks;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et töölepingute valdkonnas ei saa eeldada vabatahtlikku nõusolekut;

14.  tunneb käitumisharjumuste põhise veebireklaami tõttu muret ning tuletab meelde, et eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv nõuab nn küpsiste saatmiseks ja personaliseeritud reklaamkuulutuste saatmise eesmärgil inimese hilisema internetikäitumise jälgimiseks asjassepuutuva inimese eelnevat selgesõnalist nõusolekut;

15.  toetab täielikult üldise läbipaistvuse põhimõtte juurutamist ning läbipaistvust tõhustava tehnoloogia kasutamist ja standardsete eraelu puutumatust käsitlevate teadete väljatöötamist, mis võimaldavad üksikisikutel kontrollida enda kohta kogutud andmeid; rõhutab, et teave andmete töötlemise kohta peab olema esitatud selges ja lihtsas keeles kergesti arusaadaval ja ligipääsetaval viisil;

16.  toonitab lisaks, et on oluline suurendada võimalusi kasutada andmetele ligipääsu, nende parandamise, kustutamise ja blokeerimise õigust ja parandada sellest teavitamist, parandada nn õiguse olla unustatud(9) üksikasjalikku selgitamist ja määratlemist ning võimaldada paremat andmete liikuvust(10) ja teadlikkust neist võimalustest, tagades samas täieliku tehnilise ja organisatoorse teostatavuse väljatöötamise ja olemasolu, et võimaldada kõnealuseid õigusi kasutada; rõhutab, et üksikisikud vajavad interneti vastutustundlikuks kasutamiseks oma võrgupõhiste andmete piisavat kontrolli;

17.  rõhutab, et kodanikud peavad saama kasutada oma andmetega seotud õigusi tasuta; palub ettevõtetel hoiduda isikuandmetega tutvumise, nende muutmise või kustutamise õiguse ebavajalike piirangute kehtestamisest; rõhutab, et andmesubjekti jaoks tuleb luua olukord, kus tal on mis tahes ajal võimalik teada saada, kes, millal, mis eesmärgil ja milliseks ajavahemikuks milliseid andmeid on tema kohta salvestanud ning kuidas neid andmeid töödeldakse; rõhutab, et andmesubjektil peab olema võimalus ilma bürokraatiata lasta enda kohta kogutud andmeid kustutada, parandada või blokeerida, ning et teda tuleb teavitada kõigist andmete kuritarvitamise ja andmetega seotud rikkumise juhtudest; nõuab lisaks, et andmed peab asjaomase isiku taotlusel avaldama ja hiljemalt selle isiku taotlusel kustutama; rõhutab, et andmesubjekti tuleb selgelt teavitada kolmandates riikides kehtiva andmekaitse tasemest; rõhutab, et ligipääsu õigus ei hõlma mitte ainult täielikku ligipääsu enda kohta käivatele töödeldud andmetele, sealhulgas nende allikad ja saajad, vaid ka arusaadaval kujul teavet automaattöötluse toimimise loogika kohta; rõhutab, et viimati nimetatu muutub profileerimisel ja andmete hankimisel veelgi aktuaalsemaks;

18.  rõhutab, et profiili koostamine on digitaalse maailma oluline areng, mis ei tulene ainult sotsiaalse võrgustiku ja integreeritud interneti ärimudelite kasvavast tähtsusest; seetõttu palub komisjonil lisada säte profiili koostamise kohta, kus on täpselt määratletud profiili ja profiili koostamise mõiste;

19.  kordab vajadust tõhustada andmete vastutavate töötlejate kohustusi andmesubjektile antava teabe osas ning tervitab komisjonipoolset tähelepanu teavitustegevusele, mis on suunatud üldsusele ning eelkõige noortele; rõhutab vajadust pöörata eritähelepanu haavatavatele isikutele ning eriti lastele ja eakatele isikutele; ergutab eri osalejaid teavitustegevust korraldama ja toetab komisjoni ettepanekut kaasrahastada andmekaitsealast teavitustegevust ELi eelarvest; kutsub üles levitama kõikides liikmesriikides tõhusalt teavet füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste kohta seoses isikuandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja edastamisega;

20.  tuletab meelde, et kaitsetud isikud, eriti lapsed, vajavad erilist kaitset, et nende isikuandmete turvalisuse tagamiseks tuleb rakendada kohaseid ja konkreetseid meetmeid ning et nende puhul tuleb kõrgetasemeline andmekaitse üheks põhikriteeriumiks muuta;

21.  rõhutab andmekaitsealaste õigusaktide olulisust, tunnistades laste ja alalealiste erilise kaitse vajadust muu hulgas seoses laste suurema juurdepääsuga internetile ja digitaalsisule, ning toonitab, et meediapädevusest peab saama formaalse hariduse osa, et õpetada lapsi ja alaealisi võrgukeskkonnas vastutustundlikult käituma; sel eesmärgil tuleks pöörata erilist tähelepanu sätetele, milles käsitletakse laste kohta andmete kogumist ja edasist töötlemist, eesmärgi piiritlemise põhimõtte kinnitamist seoses laste andmetega ja viisiga, kuidas taotletakse laste nõusolekut, ning sätetele, mis pakuvad kaitset käitumispõhise reklaami eest(11);

22.  toetab delikaatsete andmete töötlemise tagatiste edasist selgitamist ja tõhustamist ning nõuab, et kaalutaks vajadust käsitleda selliseid uusi kategooriaid nagu geeniandmed ja biomeetrilised andmed, eelkõige tehnoloogiliste (näiteks pilvandmetöötlus) ja ühiskondlike arengute raames;

23.  rõhutab, et kasutaja ametialase olukorraga seotud andmeid, mis on antud tema tööandjale, ei tohi avaldada ega edastada kolmandatele isikutele ilma asjaomase isiku eelneva loata;

Siseturu mõõtme edasiarendamine ning andmekaitse-eeskirjade parema täitmise tagamine

24.  märgib, et andmekaitsel peaks olema siseturul veelgi tähtsam roll, ning rõhutab, et eraelu õiguse tõhus kaitse on oluline üksikisikute usalduse võitmiseks, mida on vaja ühtse digitaalse turu täieliku kasvupotentsiaali realiseerimiseks; tuletab komisjonile meelde, et nii kaupade kui ka teenuste ühised põhimõtted ja eeskirjad on ühtse digitaalse turu eeltingimus, kuna teenused on digitaalse turu oluline osa;

25.  kordab oma palvet komisjonile selgitada isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatava õigusega seotud eeskirju;

26.  peab oluliseks tugevdada andmete vastutavate töötlejate kohustusi tagada kooskõla andmekaitsealaste õigusaktidega, kehtestades muu hulgas ennetavad mehhanismid ja menetlused, ning toetab teisi komisjoni teatises soovitatud juhiseid;

27.  tuletab meelde, et kõnealuses kontekstis tuleb erilist tähelepanu pöörata andmete vastutavatele töötlejatele, kellel on ametisaladuse hoidmise kohustus, ning et nende puhul tuleks kaaluda andmekaitse järelevalve eristruktuuride rajamist;

28.  peab õigeks ja toetab komisjoni kaalutlusi viia sisse vastutuspõhimõte, sest see on äärmiselt oluline tagamaks, et andmete vastutavad töötlejad toimivad kooskõlas oma vastutusega; kutsub samas komisjoni üles hoolikalt uurima, kuidas sellist põhimõtet praktikas rakendada saaks, ning hindama sellest tulenevaid tagajärgi;

29.  toetab võimalust muuta organisatsioonide andmekaitseametnike ametisse määramine kohustuslikuks, kuna nende liikmesriikide kogemuse kohaselt, kus andmekaitseametnikud on juba ametis, on see kontseptsioon osutunud edukaks; juhib siiski tähelepanu, et seda võimalust tuleb hoolikalt hinnata väike- ja mikroettevõtete puhul, et vältida neile ülemääraste kulude või koormuse põhjustamist;

30.  kiidab sellega seoses heaks pingutused, mis on tehtud kehtiva teavitamissüsteemi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks;

31.  peab väga oluliseks muuta eraelu puutumatuse mõju hindamised kohustuslikuks, et määrata kindlaks eraelu puutumatuse ohud, näha ette probleeme ja esitada ennetavaid lahendusi;

32.  peab ülimalt tähtsaks andmesubjekti õiguste jõustatavust; märgib, et üksikisikud võiksid kasutada ühishagisid, et kollektiivselt kaitsta oma andmetega seotud õigusi ja nõuda andmetega seotud rikkumistest tekkinud kahju hüvitamist; märgib samas, et ühishagi kasutamise puhul tuleks rakendada piiranguid, et vältida väärkasutamisi; palub komisjonil täpsustada andmekaitsealase teatise ja praeguse avaliku arutelu seost kollektiivse hüvitamise osas; nõuab seetõttu andmekaitse-eeskirjade rikkumise kollektiivse hüvitamise mehhanismi loomist, et võimaldada andmesubjektidel kantud kahju eest hüvitist saada;

33.  rõhutab vajadust nõuetekohase ja ühtlustatud jõustamise järele terves ELis; kutsub komisjoni üles nägema oma õigusakti ettepanekus isikuandmete kuritarvitamise ja väärtarvitamise korral ette tõsiseid ja hoiatavaid sanktsioone, sealhulgas kriminaalsanktsioonid;

34.  julgustab komisjoni juurutama kohustuslikku isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise üldsüsteemi, laiendades seda ka teistele valdkondadele peale telekommunikatsioonisektori, tagades samas, et a) sellest ei saa rutiinne hoiatusvahend igasuguste rikkumiste korral, vaid ainult selliste korral, mis võivad üksikisikut negatiivselt mõjutada ja b) eranditult kõik rikkumised registreeritakse ning esitatakse andmekaitseasutuste või muude asjaomaste asutuste nõudmisel kontrollimiseks või analüüsimiseks, tagades sel moel kõigile üksikisikutele võrdsed tingimused ja ühetaolise kaitse;

35.  Näeb „eraelu kavandatud puutumatuse” ja „vaikimisi tagatud eraelu puutumatuse” mõistetes andmekaitse tugevdamist ning toetab nende konkreetset kohaldamist ja edasist arendamist, samuti vajadust edendada eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid; rõhutab, et eraelu kavandatud puutumatuse rakendamine peab põhinema kindlatel ja selgetel kriteeriumidel ja määratlustel, et kaitsta eraisikute õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, ja tagada õiguskindlus, läbipaistvus, võrdsed tingimused ja vaba liikumine; on veendunud, et kontseptsioon „eraelu kavandatud puutumatus” peaks rajanema võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttel, mis tähendab, et kõik tooted, teenused ja süsteemid tuleks luua selliselt, et nad koguvad, kasutavad ja edastavad üksnes neid isikuandmeid, mis on nende toimimiseks vältimatult vajalikud;

36.  märgib, et pilvandmetöötluse areng ja laialdasem kasutus tekitab uusi küsimusi seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega; nõuab seetõttu andmete vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja valdajate pädevuste selgitamist, et paremini määrata vastavaid õiguslikke kohustusi ja tagada, et andmesubjekt teaks, kus tema andmeid säilitatakse, kellel on andmetele juurdepääs, kes otsustab, milleks isikuandmeid kasutatakse, ning millised varu- ja taastemenetlused on olemas;

37.  kutsub seetõttu komisjoni üles võtma direktiivi 95/46/EÜ läbivaatamisel nõuetekohaselt arvesse pilvandmetöötlusega kaasnevaid andmekaitsega seotud küsimusi ja tagama, et andmekaitse-eeskirju kohaldataks kõigile huvitatud osapooltele, kaasa arvatud telekommunikatsiooni- ja muudele operaatoritele;

38.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõik internetiettevõtjad võtaksid enda kanda osa vastutusest isikuandmete küsimuses ning nõuab, et reklaamivahendajad ja veebitoimetajad teavitaksid interneti kasutajat selgelt enne tema kohta andmete kogumist;

39.  tervitab äsja allkirjastatud lepingut raadiosagedustuvastust kasutavate rakenduste (RFID-rakenduste) eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hindamise raamistiku kohta, mille eesmärk on tagada tarbijate eraelu puutumatus, enne kui raadiosagedustuvastuse märgised võetakse turul kasutusele;

40.  toetab iseregulatsiooni algatuste (näiteks toimimisjuhendid) edasiarendamist ning Euroopa Liidu vabatahtlike sertifitseerimisskeemide kehtestamise arutelu, mis täiendaksid õiguslikke meetmeteid, säilitades samas ELi andmekaitserežiimi põhinemise õigusaktidel, millega kehtestatakse kõrgetasemelised tagatised; kutsub komisjoni üles viima läbi iseregulatsiooni algatuste kui andmekaitse-eeskirjade parema täitmise vahendite mõju hindamist;

41.  on veendunud, et kõikide sertifitseerimis- või tähistuskavade puutumatus ja usaldusväärsus peab olema tagatud, nad peavad olema tehnoloogia suhtes neutraalsed, ülemaailmselt tunnustatud ja taskukohased, et vältida takistusi kavadega ühinemisel;

42.  pooldab riiklike andmekaitseasutuste staatuse ning õiguste edasist selgitamist, tugevdamist ning ühtlustamist, samuti võimaluste uurimist Euroopa Liidu andmekaitse-eeskirjade ühtsema kohaldamise tagamiseks siseturul; rõhutab lisaks, et on oluline tagada Euroopa andmekaitseinspektori, riiklike andmekaitseasutuste ja artikli 29 töörühma volituste sidusus;

43.  rõhutab sellega seoses, et tuleb tugevdada artikli 29 alusel loodud töörühma rolli ja volitusi, et parandada liikmesriikide andmekaitseasutuste vahelist koordinatsiooni ja koostööd, eelkõige seoses vajadusega tagada andmekaitse-eeskirjade ühtne kohaldamine;

44.  palub komisjonil selgitada uues õiguslikus raamistikus riiklike andmekaitseasutuste sõltumatuse olulist mõistet, mis seisneb igasuguse välismõju puudumises(12); rõhutab, et riiklikele andmekaitseasutustele tuleks eraldada vajalikud vahendid ja anda harmoneeritud volitused uurimise läbiviimiseks ja sanktsioonide kehtestamiseks;

Andmekaitse üleilmse mõõtme tugevdamine

45.  palub komisjonil ühtlustada ja tugevdada kehtivaid rahvusvahelise andmeedastuse menetlusi (õiguslikult siduvad lepingud ja äriühingu siduvad eeskirjad) ning määrata eespool viidatud isikuandmete kaitse põhimõtetest lähtudes kindlaks kesksed Euroopa Liidu andmekaitse kõrgete eesmärkidega põhimõtted, mida tuleks kasutada rahvusvahelistes lepingutes; rõhutab, et ELi ja kolmandate riikide vaheliste isikuandmete kaitse lepingute sätetega tuleks tagada Euroopa kodanikele samal tasemel isikuandmete kaitse nagu Euroopa Liidus;

46.  on seisukohal, et andmekaitse piisavuse hindamise menetlust komisjonis võiks täpsustada, rangemalt rakendada, jõustada ja jälgida, ning et kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide andmekaitse taseme hindamise kriteeriumeid ja nõudeid tuleks täpsustada, võttes arvesse uusi ohtusid eraelu puutumatusele ja isikuandmetele;

47.  kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama nn Safe Harbour põhimõtete tõhusust ja nõuetekohast rakendamist;

48.  kiidab heaks komisjoni seisukoha kaitstuse tasemete vastastikkuse põhimõtte kohta seoses andmesubjektidega, kelle andmeid eksporditakse kolmandatesse riikidesse või säilitatakse kolmandates riikides; palub komisjonil võtta otsustavaid meetmeid, mille abil edendada regulatiivset koostööd kolmandate riikidega, et täpsustada kohaldatavaid eeskirju ning ELi ja kolmandate riikide andmekaitsega seotud õigusaktide lähendamise võimalust; palub komisjonil võtta nimetatud küsimus esmatähtsana taaskäivitatud Atlandi-ülese majandusnõukogu päevakorda;

49.  toetab komisjoni pingutusi tõhustada koostööd kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OECD, samuti standardiorganisatsioonidega, nagu Euroopa Standardikomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Veebikonsortsium (W3C) ja Internetiehituse töörühm (IETF); ergutab rahvusvaheliste standardite väljatöötamist(13), tagades samas rahvusvaheliste standardite teemaliste algatuste ja ELi, OECD ja Euroopa Nõukogu andmekaitsealaste õigusaktide praeguse läbivaatamise sidususe;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (2) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60. (3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (5) Justiits- ja siseasjade nõukogu 3071. kohtumine Brüsselis, 24. ja 25. veebruaril 2011, kättesaadav veebilehel http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/jha/119461.pdf. (6) 02356/09/EN WP 168. (7) 0836/10/EN WP 179. (8) Näiteks: Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta seisukoht nõukogu raamotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset (ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 138); Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta soovitus nõukogule turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis (ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 206); Euroopa Parlamendi 25. novembri 2009. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” – Stockholmi programm (ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 12). (9) Selle õiguse aluseks olevad asjakohased elemendid tuleb selgelt ja täpselt kindlaks määrata. (10) Isikuandmete ülekantavus hõlbustab nii siseturu kui ka interneti tõrgeteta toimimist ning sellele iseloomulikku avatust ja omavahelist seotust. (11) Tuleks kaaluda laste vanuseläve kasutuselevõtmist, millest nooremate laste puhul on nõutav vanema nõusolek, ning vanuse kindlakstegemise mehhanisme. (12) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 16 ja harta artikliga 8. (13) Vt 2009. aasta oktoobri Madridi deklaratsiooni ülemaailmsete eraelu puutumatuse standardite kohta globaliseeruvas maailmas (Global Privacy Standards for a Global World) ning 27.–29. oktoobril 2010. aastal Jeruusalemmas toimunud andmekaitse ja eraelu puutumatuse eest vastutavate volinike 32. rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud rahvusvaheliste standardite teemalist resolutsiooni.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004 (17602/1/2010 – C7-0060/2011 – 2008/0028(COD))

P7_TA(2011)0324 A7-0177/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17602/1/2010 – C7-0060/2011)(1);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2008. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008)0040) kohta;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi teisel lugemisel vastu võetud seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 8 punktile a;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0177/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. juulil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1169/2011) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 102 E, 2.4.2011, lk 1. (2) ELT C 77, 31.3.2009, lk 81. (3) Vastuvõetud tekstid, 16.6.2010, P7_TA(2010)0222.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta (17506/1/2010 – C7-0074/2011 – 2008/0062(COD))

P7_TA(2011)0325 A7-0208/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17506/1/2010 - C7-0074/2011));

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008)0151) suhtes;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi teisel lugemisel vastu võetud seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 8 punktile a;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0208/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. juulil 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/.../EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/82/EL) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus vastavustabelite kohta

20. juunil 2011. aastal toimunud kolmepoolsel kohtumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepe, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta, ei mõjuta vastavustabelite üle peetavate institutsioonidevaheliste arutelude tulemust.

Komisjoni avaldus vastavustabelite kohta

Komisjon tuletab meelde oma kohustust tagada, et liikmesriigid koostaksid vastavustabelid, mille abil nende ülevõtmismeetmed seotakse ELi direktiiviga, ja edastaksid need ELi õigusakti ülevõtmise raames komisjonile, et kaitsta kodanike huve, tagada parem õigusloome ja suurendada õiguslikku läbipaistvust ning aidata kaasa liikmesriikide normide ELi sätetele vastavuse kindlakstegemisele.

Komisjon avaldab kahetsust, et puudub toetus sättele, mis oli esitatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse karistuste piirülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas, mille kohaselt pidi vastavustabelite koostamine muutuma kohustuslikuks.

Komisjon võib kompromissi saavutamise ja nimetatud ettepaneku viivitamatu vastuvõtmise nimel nõustuda, et tekstis olnud vastavustabelite kohustusliku esitamise säte asendatakse asjakohase põhjendusega, milles liikmesriike julgustatakse seda tava järgima.

Komisjoni poolt kõnealuses küsimuses võetud seisukoht ei kujuta endast siiski pretsedenti. Komisjon jätkab jõupingutusi, et leida koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga sobiv lahendus kõnealusele horisontaalsele institutsioonilisele küsimusele.

Komisjoni avaldus liiklusohutuse suuniste kohta

Komisjon analüüsib, kas ELi tasandil on vaja koostada suunised, et tagada võrreldavate meetodite, tavade, standardite ja kontrollide sageduse kaudu (eriti seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega, sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmisega ja foori punase tule eiramisega) liikluseeskirjade ühtsem jõustamine liikmesriikides.

(1) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 149.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (16973/3/2010 – C7-0024/2011 – 2010/0048(APP))

P7_TA(2011)0326 A7-0253/2011

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (16973/3/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 (C7–0024/2011);

–  võttes arvesse suuliselt vastatavaid küsimusi, mis esitati 20. mail 2010 eelarvekomisjoni nimel nõukogule (O-0074/2010 – B7–0310/2010) ja komisjonile (O-0075/2010 – B7-0311/2010), ning 15. juuni 2010. aasta arutelu täiskogu istungil;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013(2);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 81 lõiget 1;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A7-0253/2011),

A.  arvestades, et praegu kehtivat õigusakti, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, tuleb pärast Lissaboni lepingu jõustumist muuta;

B.  arvestades, et kõik kolm institutsiooni on käsitlenud seda nõuet järgmiselt:

C.  arvestades, et parlament on seisukohal, et senine institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta kehtib uue määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) jõustumiseni, välja arvatud artiklid, mis aegusid pärast Lissaboni lepingu jõustumist;

D.  arvestades, et eesistujariikide Belgia ja Ungari püüdlustele vaatamata ei ole nõukogu näidanud üles valmisolekut alustada läbirääkimisi Lissaboni paketi üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 5 kohaselt;

E.  arvestades, et nõukogu soovitatud mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmäära vähendamine piiraks parlamendi volitusi ja õigusi praegusega võrreldes;

F.  arvestades, et Lissaboni lepingu eesmärk ei ole vähendada parlamendi õigusi ja parlament ei ole valmis sellise kärpimisega leppima,

1.  ei anna nõusolekut nõukogu määruse eelnõule, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013;

2.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada seadusandlik menetlus lõppenuks ning edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0328.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon komisjoni 2012. aasta tööprogrammi kohta

P7_TA(2011)0327 RC-B7-0381/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta (KOM(2010)0623/2);

–  võttes arvesse kehtivat Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet, eriti selle lisa 4;

–  võttes arvesse komisjoni liikmete ja parlamendikomisjonide regulaarse dialoogi tulemusi ning esimeeste konverentsile saadetud komisjonide esimeeste 7. juuni 2011. aasta konverentsi kokkuvõtvat aruannet;

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel”(1);

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel”(2);

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni „Finants-, majandus- ja sotsiaalkriis: vajalikud meetmed ja algatused”(3);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2011. aasta lõpuks viiakse praktilisi kogemusi arvesse võttes läbi raamkokkuleppe läbivaatamine, mis annab ühtlasi võimaluse parandada sisemisi töömeetodeid, nt seoses regulaarse dialoogiga, suurendada läbipaistvust ja tõhustada komisjonide panust, kasutades seejuures täies ulatuses ära olemasolevaid kogemusi, et anda parlamendi prioriteetide ettevalmistamisele kindel alus;

B.  arvestades, et finantskriis ja sellega toimetulemiseks võetud meetmed avaldavad liikmesriikide majandusele ja euroala stabiilsusele endiselt märkimisväärset mõju;

C.  arvestades, et komisjon peab oma tegevuses kasutama võimalikult suurel määral ära oma õiguslikke volitusi ja poliitilist autoriteeti; arvestades, et Euroopa Liit saab toimida tulemuslikult ainult siis, kui komisjon teeb kindlaks, väljendab praktikas ja edendab selle liikmesriikide ja kodanike üldhuvisid ning täidab tõhusalt oma kohustust jälgida aluslepingute ja ELi õiguse kohaldamist,

D.  arvestades, et komisjonil on ELi tuleviku kujundamisel keskne roll ning ta peaks kasutama oma järgmist tööprogrammi selleks, et edendada liidu eesmärke ja väärtusi, tõhustada isevastutust ELi projekti eest, aidata ELil kriisist väljuda ning tagada tema esindatus ja auväärse koha säilitamine maailmas;

E.  arvestades, et üks komisjoni väljakutseid tööprogrammi koostamisel on võidelda oma sisemise pikalt tavaks olnud valdkonnapõhise suhtumisega ning luua vastukaaluks poliitikavaldkondade vahel koostoimet, tagada eesmärkide ja meetodite ühtsus ning tõhustada kõigi oma seadusandlike ja muude meetmete puhul veelgi selliste aluspõhimõtete järgimist nagu diskrimineerimiskeeld, põhiõiguste austamine ja võrdsus seaduse ees,

MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAASTAMISE KIIRENDAMINE AASTAKS 2020

1.  tuletab meelde, et ELi eelarves peavad kajastuma ELi poliitilised prioriteedid; kordab, et vaja on ette näha uued omavahendid ja suurendada investeeringuid ELi tasandil, et aidata kaasa ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamisele;

2.  nõuab sellega seoses, et ELi tasandil alustataks avatud ja konstruktiivset dialoogi ning koostööd liidu mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgi, ulatuse ja suuna ning finantsraamistiku tulusüsteemi reformi üle, sealhulgas konverents omavahendite teemal, millel osalevad Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmed;

3.  tuletab meelde parlamendi suuniseid 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku osas, mis kiideti heaks 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni raportis „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel”; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks nõukogu poolt on kohustuslik parlamendi nõusolek, mille aluseks on eelarvekomisjoni raport; arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 5 ja artiklile 324 peab Euroopa Parlament olema nõuetekohaselt kaasatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste protsessi;

4.  kutsub nõukogu ja komisjoni tungivalt üles täitma Lissaboni lepingut ning tegema kõik endast olenev, et saavutada Euroopa Parlamendiga kiiresti kokkulepe järgmise mitmepoolse finantsraamistiku läbirääkimiste protsessi tarbeks praktilise töömeetodi leidmiseks; tuletab meelde tulude reformi ja kulude reformi seotust ning nõuab seetõttu kindlat lubadust arutada mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste raames ettepanekuid uute omavahendite kohta;

5.  ootab Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandusfondi hõlmava ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmise ettepaneku esitamist võimalikult varakult ning palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mille õiguslikuks aluseks oleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõige 1 ja artikkel 294; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon esitaks uue ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kohta;

6.  toonitab, et tähtis on kiiresti esitada ettepanek Euroopa Sotsiaalfondi kohta, sest see on oluline vahend töötuse vastu võitlemisel ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisel hariduse ja kutsekoolituse parandamise kaudu; on seisukohal, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata noorte töötusele, mis on murettekitavalt suur, ja kooli pooleli jätnute probleemile;

7.  kutsub komisjoni üles jätkama oma tööd ja koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga õigusaktide kvaliteedi parandamise valdkonnas; kutsub ühtlasi sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles tagama, et kõikidesse õigusaktidesse lisatakse süstemaatiliselt vastavustabelid, mis näitavad selgelt, kuidas ELi õigus siseriiklikku õigusesse üle võetakse ning tõendavad selle tulemuslikku kohaldamist;

8.  rõhutab, et otsustavalt tähtis on ELi õiguse nõuetekohane ja kiire rakendamine liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kaudu, ning kutsub komisjoni tungivalt üles kasutama oma täideviivat võimu ja algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada õigusaktide nõuetekohane ülevõtmine ja tõhus jõustamine;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks liidu õigustiku võimalikult kiiresti ja selge ajakava alusel vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sätetega, ning kutsub komisjoni üles esitama sel eesmärgil vajalikud õigusaktid;

Finantsturu reguleerimine: reformi lõpuleviimine

10.  rõhutab, et majanduskriisiga tuleb jätkuvalt võidelda majanduse juhtimise raamistiku väljaarendamise teel, mille kaudu kehtestada eelarvedistsipliin ja kooskõlastamine, stabiliseerida rahaliitu ning tõsta tootlikesse töökohtadesse investeerimise taset; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepanekud alalise kriisimehhanismi loomiseks, mida juhitaks liidu eeskirjade järgi, teostatavusuuringu ühise süsteemi loomise kohta Euroopa riigivõlakirjade emiteerimiseks solidaarvastutuse alusel ning ettepanekud ELi 2020. aasta strateegia täies ulatuses stabiilsusraamistikku integreerimiseks ja euroala ühtse välisesindatuse kohta;

11.   juhib tähelepanu sellele, et finantssektori reguleerimise puhul peavad finantssüsteemi vastupanuvõime ja kahjude katmise võime suurendamiseks võetavate meetmetega kaasnema meetmed riski tekkimise peatamiseks, samuti meetmed kulude vähendamiseks pankroti korral; rõhutab sellega seoses, et pankade puhul tuleb tõhusamalt jälgida riskide kumuleerumist, pangandustegevus tuleb eraldada kasulikkusefunktsioonidest ning on vaja konkreetseid ettepanekuid, et tulla nõuetekohasemalt toime pankade pankrotistumisega; rõhutab lisaks sellega seoses vajadust reguleerida üksusi, mis on pangandussüsteemidega tihedalt seotud ja täidavad sarnaseid ülesandeid, kuid kelle suhtes ei kehti samad õigusnormid (varipangandus);

12.  palub komisjonil viivitamatult esitada:

13.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile 2012. aastal:

14.  rõhutab, et jätkuvalt on vaja keskenduda investorite kaitsele ja nende usalduse võitmisele; leiab, et finantssüsteemi vastu usalduse taastamise algatused on hädavajalikud ning peaksid sisaldama hoolsuskohustuse auditi tavade, piiriüleste ettevõtjatega seostuva moraalse ohu küsimuse ja stiimulite ja tasustamissüsteemi põhjalikku ülevaatamist ning finantssüsteemi laialdase läbipaistvuse ja vastutuse nõuet;

15.  rõhutab krediidireitinguagentuuride märkimisväärset rolli euroala võlakriisi arengus ja süvenemises, ning selle tagajärgi Euroopa pangandussüsteemile; kutsub seetõttu komisjoni tungivalt üles esitama viivitamata ettepaneku läbivaadatud õigusraamistiku kohta, mis tõhustaks krediidireitinguagentuuride tegevuse reguleerimist ja nende üle järelevalve korraldamist; on seisukohal, et Euroopa krediidireitinguagentuuri loomine tooks kaasa tervitatava lähenemisviiside paljususe;

Arukas majanduskasv

16.  kutsub komisjoni tungivalt üles esitama selle aasta lõpuks õigusakti ettepanekut järgmise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi vastuvõtmiseks, mis soodustaks avaliku ja erasektori partnerlust, vähendaks bürokraatiat, parandaks valdkondadevahelist lähenemisviisi ning suurendaks väiksemate osalejate ja innovatiivsete äriühingute osalust projektides; peab vajalikuks suurendada teadus- ja arendustegevuse eelarvet järgmisel rahastamisperioodil, et EL ei jääks konkurentidest veel rohkem maha, kuna maailma muudes piirkondades (näiteks USAs ja eriti Hiinas) on kulutused teadus- ja arendustegevusele tohutult kasvanud, ning samuti selleks, et toetada täielikult ELi 2020. aasta eesmärke;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks oma teadus- ja arendusprogrammide puhul riskide suhtes tolerantsemat ja rohkem usaldusel põhinevat lähenemisviisi, et vähendada bürokraatiat ja suurendada innovatiivsete äriühingute osalemist projektides;

18.  tõstab esile vajaduse võtta kasutusele rahalised vahendid kiiretesse võrkudesse investeerimiseks; rõhutab, et kõigile kättesaadav lairibavõrk on Euroopa jaoks otsustavalt tähtis, et olla maailmas konkurentsivõimeline ja tagada, et ükski eurooplane kõrvale ei jääks;

19.   palub komisjonil oma 2012. aasta tööprogrammis teha tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada elektrooniliste sidevõrkude õigusliku raamistiku 2009. aasta reformide nõuetekohane ja õigeaegne ülevõtmine; märgib, et eelkõige on vaja tagada turule juurdepääsuga seotud ja muude tarbijale kasu toovate kohustuste täitmine, sh põhjalikum teave lepingu ja hinna kohta ning numbri liikuvuse tagamise meetmed;

20.   märgib, et 2012. aasta tööprogrammis on digitaalse ühtse turu tugevdamisel vaja käsitleda teatavaid tehnoloogia edasiarenguga seotud valdkondi; kõnealuste valdkondade hulka peaks kuuluma pilvandmetöötlus, asjade internet, e-allkiri ja küberjulgeolek;

21.   ootab, et komisjon tagaks selle, et andmeside rändlusteenuste hinna vähendamise meetmeid hakataks 2012. aastal täielikult kohaldama;

22.  rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning Euroopa digitaalse ühtse turu väljakujundamise olulisust, millel on piiriüleses kaubanduses tööstuse ja VKEde jaoks tohutu kasvupotentsiaal ning mis toob inimesi üksteisele lähemale, muudab nende töötamis- ja elamisviisi, pakub uusi vahendeid hariduse ja koolituse vallas ning parandab avalike teenuste ja avaliku teabe kättesaadavust; palub komisjonil seetõttu suurendada toetust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, et EL võiks olla juhtival positsioonil uutel tekkivatel turgudel, nagu tervisetehnoloogia, keskkonnahoidlik transport ja elektrivõrgud;

23.  tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste järjest suuremat tähtsust majanduskasvu ja Euroopa loomingulise potentsiaali jaoks ning rõhutab, et tuleb tagada nende õiguste piisav kaitse; kutsub komisjoni üles esitama selles valdkonnas kiiresti konkreetsed läbivaatamisettepanekud; rõhutab intellektuaalomandi õiguste tähtsust kultuuri- ja loometööstuses ning kultuuritoodetele ja -teenustele juurdepääsu puhul;

Jätkusuutlik majanduskasv

24.  kutsub komisjoni üles täiustama oma kliimastrateegiat, et edendada ELi juhtrolli võitluses kliimamuutusega ning samal ajal tugevdada ELi konkurentsivõimet ja saavutada tasakaalustatud rahvusvaheline kokkulepe;

25.  nõuab ELi ulatuslikku välist energiastrateegiat, mis integreeriks tooraine- ja haruldaste muldmetallide küsimused ning seaks prioriteetsele kohale ülemaailmsed avatud turud; nõuab lisaks jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja integreeritud ELi energiapoliitikat, mille raames erinevaid energiaallikaid, nende suhtelist osakaalu ning energiavarustuse kindlust käsitletaks üheskoos ühtse lähenemisviisi osana, ning peab energia siseturu väljakujundamist Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast otsustavalt tähtsaks; kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamist ja esitama oma energiainfrastruktuuri paketis esile tõstetud ettepanekud;

26.  pidades silmas eesmärki viia 2014. aastaks lõpule ühtse energiaturu loomine, kutsub komisjoni üles jälgima energeetika ja energiatõhususe alaste ELi õigusaktide rakendamist ning võtma viivitamata vastu asjakohased rakendusmeetmed, ning lisaks kutsub komisjoni tungivalt üles esitama vajaduse korral uued ettepanekud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks;

27.  nõuab tuumaohutuse direktiivi viivitamata läbivaatamist, et direktiivi tõhustada, võttes eelkõige arvesse Fukushima õnnetuse järel läbi viidud vastupidavustestide tulemusi;

28.  palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu ühenduse seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm ning tugev integreeritud bioloogilise mitmekesisuse strateegia;

29.  on seisukohal, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform peaks tagama, et ÜPP järgib hoolikalt ELi 2020. aasta strateegia eesmärke ning et ÜPP keskmesse oleks seatud jätkusuutlikkus, et kindlustada Euroopa toiduainetetööstuse pikaajaline elujõulisus ja tõhustada samal ajal põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust, edendada maapiirkondade arengut, säilitada põllumajandustegevuse ja -toodete mitmekesisust ning vältida bürokraatiat;

30.  kutsub komisjoni tungivalt üles hindama varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi ning toidu- ja söödaalast kiirhoiatussüsteemi toimimist, et kõrvaldada võimalikud puudujäägid;

31.  palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu turuleviimise keelustamiseks ning soovib, et komisjon esitaks uue seadusandliku ettepaneku uuendtoidu kohta;

32.  peab ülimalt kahetsusväärseks üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) suuniste ja lennujaamapaketi ettepanekute viibimist; tunneb heameelt transpordi tulevikku käsitleva valge raamatu üle ja ergutab komisjoni esitama võimalikult kiiresti selles kavandatud seadusandlikud ettepanekud; on seisukohal, et integreeritud ja omavahel ühilduva Euroopa raudteeturu väljakujundamine on veel saavutamata, ning usub, et esikohale tuleb seada üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste õigeaegne läbivaatamine, et arendada välja eri transpordiliikide tõhusat kombineerimist võimaldav ja koostalitlusvõimeline ulatuslik mitmeliigiline transpordivõrk; palub komisjonil seetõttu esitada seadusandlik ettepanek raudteesektori kohta ning Euroopa Raudteeagentuuri pädevuste laiendamise kohta sertifitseerimise ja ohutuse valdkonnas; rõhutab, et hädavajalik on üleeuroopalisi transpordivõrke paremini rahastada ja parandada ühtekuuluvusvahendite kooskõlastatust;

33.  nõuab kindlalt, et komisjon esitaks 2012. aastal Euroopa reisijaõiguste harta kõigi transpordiliikide jaoks;

34.  nõuab ühtse Euroopa taeva täiemahulist rakendamist, muu hulgas funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) loomist, et täita tulevasi õhuruumi läbilaskevõime ja turvalisusega seotud vajadusi; taunib asjaolu, et endiselt ei ole suudetud tagada vedelike, aerosoolide ja geelide suhtes kehtivate piirangute järkjärgulist kaotamist lennutranspordis, mis peaks komisjoni jaoks prioriteediks jääma;

35.  nõuab ühise kalanduspoliitika ulatuslikku ja edasipüüdlike eesmärkidega reformi, mis keelduks igasugusest riiklikule tasandile tagasitoomise püüetest ning mis hõlmaks ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, piirkondlikustamist, selgelt määratletud erandit väikesemahulise kalapüügi suhtes, Euroopa vesiviljelussektorile uue hoo andmist ning tõsist võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning tagasiheite vastu; tunneb muret selle pärast, et komisjon ei pruugi esitada uut ettepanekut tehniliste meetmete kohta enne 2013. aastat, kui praeguste üleminekumeetmete kehtivusaeg lõpeb;

Kaasav majanduskasv

36.  peab tervitatavaks uute töökohtade jaoks uute kutseoskuste andmise juhtalgatusi ning vaesusevastase võitluse platvormi, kuid leiab, et on tehtud liiga vähe seadusandlikke ettepanekuid tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas; palub komisjonil esitada uus sotsiaalstrateegia kooskõlas Lissaboni lepingu peamiste edusammudega, pidades kinni subsidiaarsuse põhimõttest ja sotsiaalsest dialoogist palkade ja pensionite valdkonnas, ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikele 5 austada liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevust ning tagada Euroopa Parlamendi kaasamise teel selle protsessi demokraatlik legitiimsus;

37.  nõuab 2013. aasta järgset tugevat kogu ELi hõlmavat ühtekuuluvuspoliitikat ja seda, et kõnealuse tulevase ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel lihtsustataks olemasolevate vahendite ja programmide rakendamist, tagataks piisavad rahalised vahendid ja poliitika kooskõla ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega, luues lisandväärtust sünergia kaudu muude sisepoliitika valdkondadega; ootab, et komisjon võtaks konstruktiivse vahendajarolli kõigis menetlustes, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitikat hõlmavate määruste vastuvõtmisega, pidades kinni kaasotsustamise põhimõttest, et saavutada kokkulepe seadusandlikus menetluses võimalikult varakult, et vältida viivitusi ja ületada tulemuslikult ühtekuuluvuspoliitika järgmise programmiperioodi rakenduskavade elluviimisel esineda võivad loomupärased käivitusraskused;

38.  toetab algatusi, mille eesmärk on töö- ja pereelu ühitamine, ning usub, et komisjon peaks esitama õigusakti ettepanekud erinevate puhkusevormide (s.o isapuhkuse, lapsenduspuhkuse ja ülalpeetava pereliikme hooldamise puhkuse) käsitlemiseks ning looma liikmesriikide parimatel tavadel põhineva Euroopa strateegia eesmärgiga luua tingimused ELi 2020. aasta strateegias eesmärgiks seatud tööhõivemäära saavutamiseks; tervitab komisjoni algatusi meeste ja naiste palgaerinevuse kaotamiseks, kuid väljendab kahetsust, et see palgaerinevus on ikka jäänud tõsiseks lahendamist nõudvaks probleemiks, ning kordab oma nõuet pühenduda tõsiselt meeste ja naiste palgaerinevuste arvukate põhjustega tegelemisele, vaadates läbi kehtivad õigusaktid;

39.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ikka veel esitanud seadusandlikku ettepanekut naistevastase vägivallaga võitlemiseks põhjaliku strateegia raames, milles karistused oleksid piisavalt ühtlustatud;

40.  avaldab kahetsust ettepanekute ja algatuste puudumise pärast rahvatervise valdkonnas ning palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku kõrgtehnoloogiliste ravimite kohta; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse suhtes muuta 2012. aastal direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest; rõhutab, et uued tegurid ja ajad osutavad muutuste vajadusele, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks kiiremas korras muutmisakti, kaaludes samal ajal ka kõnealuse direktiivi reguleerimisala laiendamist, et vähendada reproduktiivtoksilistest ainetest tulenevat ohtu ja nende sisaldust toodetes ning tagada Euroopa töötajate töötervishoid ja tööohutus;

41.  rõhutab, et tähtsaks tuleks pidada hariduse, kultuuri, audiovisuaalse meedia, noorte, spordi ja kodakondsuse valdkonna uusi mitmeaastaseid programme, mis on keskse tähtsusega ELi 2020. aasta strateegia edukuse jaoks ning ELi kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamiseks ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja integreerimise võimas vahend; on seisukohal, et läbi tuleb viia tegevusi ja võtta meetmeid, mis põhinevad piisaval ja tõhusal eelarveraamistikul, et tagada, et need hästi väljatöötatud programmid vastavad jätkuvalt ka pärast 2013. aastat Euroopa üldsuse vajadustele;

Ühtse turu võimaluste ärakasutamine majanduskasvuks

42.  kutsub komisjoni üles kohaldama süsteemsemalt nn VKE-testi, mida ei ole kõigis uutes seadusandlikes ettepanekutes nõuetekohaselt ja järjekindlalt kohaldatud − seda eelkõige riikide tasandil; palub komisjonil seetõttu esitada VKE-testi kohaldamiseks ELi ja riikide tasandil parimate tavade alusel koostatud miinimumstandardid ja -nõuded;

43.  kinnitab veel kord oma toetust ühtse turu aktile, kuid palub tungivalt komisjoni, et see esitaks ettepaneku riigihankemenetluste ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks tellijate ja VKEde jaoks, hõlmates ka elu- ja töötingimuste parandamist;

44.  tervitab komisjoni ettepanekuid 2012. aasta tööprogrammis vaadata läbi tarbijakaitse poliitika ja õigusloomestrateegia, ühendades kõigi komisjoni asjakohaste teenistuste algatused; märgib, et eelkõige on vaja tagada see, et kõik Euroopa Liidu tarbijad on täielikult kaitstud oluliste õigusaktidega, nagu ebaausate kaubandustavade ja tarbijakrediidi direktiivid;

45.  palub komisjonil esitada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi kaugeleulatuva reformi ettepanek ELis töötajate tõelise liikuvuse edendamiseks, lihtsustades automaatse tunnustamise menetlusi, järgides samal ajal patsiendi ohutust, suurendades vastsete kõrgkoolilõpetajate liikuvust ning vaadates läbi mõned reguleeritud kutsealad või nende osad;

46.  kutsub komisjoni üles rakendama programmi „Õigussüsteem majanduskasvu heaks”, mis parandaks ettevõtjate ja tarbijate juurdepääsu õigusemõistmisele, ning palub seetõttu komisjonil esitada esmajärjekorras oma väljakuulutatud ettepanek tsiviil- ja kaubandusasjades alternatiivse vaidluste lahendamise kohta;

KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA: VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

47.  avaldab kahetsust, et puudub seadusandlik ettepanek suurema solidaarsuse kohta ELis varjupaigapoliitika valdkonnas, ning märgib, et tuleks jätkata tööd varjupaigapaketiga, et luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis tagab kaitstuse kõrge taseme ja põhiõiguste täieliku austamise ning välistab varjupaigaõiguse rakendamise muudel eesmärkidel;

48.  tunneb muret asjaolu pärast, et kehtivat varjupaigaalast õigustikku (Dublin, Eurodac, vastuvõtumenetlus ja kvalifitseerumise direktiiv varjupaigataotlejate kaitseks) ei ole suudetud nõuetekohaselt rakendada, mis tähendab, et ühised Euroopa normid ei ole tagatud, mis õõnestab ka solidaarsustunnet;

49.  võtab teadmiseks komisjoni ohvrite paketi ning peab väga tähtsaks tugevdada terrorismi ja kuriteoohvrite õigusi ning toetamist ELis;

50.  kutsub seetõttu komisjoni üles tagama Schengeni acquis„ täieliku järgimise ja selle, et mis tahes komisjoni ettepanekut käsitletaks Euroopa meetodit kasutades; tunnistab vajadust arukate välispiiride järele ning välispiiride parema haldamise ning tulemusliku ja usaldusväärse välispiiride poliitika vajalikkust; on seisukohal, et ELi territooriumile pääsemise kontroll on üks sisepiirideta ala põhifunktsioone, ELi välispiiri kontrolli tuleb pidevalt paremaks muuta, et vastata uutele rände- ja julgeolekualastele väljakutsetele, ja seetõttu tuleb luua tasakaalustatud viisapoliitika; palub komisjonil selles kontekstis viia lõpule SIS II ja VIS süsteemi, Eurodaci ning uue IT-ameti loomine; tuletab meelde, et ELi välis- ja sisepiiride tõhus ja integreeritud majandamine ning viisapoliitika on omavahel tihedalt seotud ning kujutab endast olulist abivahendit rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas, hõlmates ka liikuvust ja kuritarvituste vältimist; avaldab kahetsust, et Schengeni II infosüsteem ei toimi ikka veel, ning kutsub komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi süsteemi käivitamiseks ning jätkab ELi vastava eelarve vahendite eraldamise tähelepanelikku kontrollimist;

51.  suhtub positiivselt SIRENE käsiraamatu muutmisse, piirivalvurite ühise praktilise käsiraamatu ajakohastamisse, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasiarendamisse ja Euroopa piirivalvurite süsteemi loomisse vastavalt Stockholmi programmile;

52.  tervitab komisjoni algatust muuta veelgi selgemaks tingimusi, mille kohaselt liikmesriikide ametiasutused võivad teostada patrull- ja vaatlustegevust operatiivteabe jagamiseks ning omavahel ja Frontexiga koostöö tegemiseks; jagab seisukohta, et Frontexil saab olema peamine roll piirikontrolli haldamisel, ning tervitab kokkulepet selle õigusliku raamistiku muutmiseks, et võimaldada tema suuremat tulemuslikkust toimevõime mõttes välispiiril;

53.  on kindlalt veendunud, et peagi esitatavad ettepanekud direktiivi 95/46/EÜ ja andmete säilitamist käsitleva direktiivi läbivaatamiseks peaksid olema ambitsioonikad ja pakkuma enamat, kui endise kolmanda samba alla kuulunud andmekaitse raamotsuse kohane ebapiisav kaitse; rõhutab, et oluline on tegeleda kesksete küberjulgeoleku ja eraelu puutumatusega seotud probleemidega pilvandmetöötluse ja asjade interneti valdkonnas; rõhutab, et andmekaitse peaks olema ambitsioonikas ka terrorismivastase võitluse kontekstis; kutsub komisjoni üles austama kolmandate riikidega läbirääkimistel ELi andmekaitseeeskirju ja rõhutab, et Euroopa Parlament kontrollib hoolikalt kõigi ettepanekute vastavust põhiõigustele, sh ELi broneeringuinfo süsteem, ELi süsteem finantsandmete hankimiseks ja kõik ELi lepingud kolmandate riikidega, mis käsitlevad lennureisijate broneeringuinfo edastamist (praegu toimuvad läbirääkimised USA, Kanada ja Austraaliaga);

EUROOPA ROLL MAAILMAS: ÜLEMAAILMNE PANUS

54.  toonitab, et väärtused, põhimõtted ja kohustused, millele EL on rajatud, peaksid olema ühtse välispoliitika juhtpõhimõteteks; rõhutab, et komisjon peab tegema täies ulatuses koostööd Euroopa välisteenistusega mitte üksnes laienemise, arengu, kaubanduse ja humanitaarabi valdkonnas, vaid ka sisepoliitikavaldkondade välisaspektide osas, tagades suurema poliitilise kooskõlastatuse ELi tegevuses, eelkõige kaubanduspoliitika ja tööstuspoliitika vahel, et kasutada kaubandust kui tegelikku majanduskasvu ja töökohtade loomise vahendit Euroopas; toonitab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi rolli olulisust sidusa ja ühtse välispoliitika kehtestamisel;

55.  nõuab Euroopa sõjalise võimekuse tugevdamist vahendite suurema koondamise kaudu, et parandada ELi võimet reageerida kiiresti ja tulemuslikult välistele kriisidele ning tugevdada Atlandi-ülest julgeolekut;

Euroopa naabruspoliitika

56.  toonitab, et rahalise välisabi vahendite läbivaatamist tuleks näha kui võimalust Euroopa välispoliitika tugevdamiseks eriti praegu, kus ELi lõunapoolsed naaberriigid liiguvad demokraatia suunas; nõuab rohkem paindlikkust ja kiirust rahalise abi väljamaksmisel abikõlblikele riikidele, kes on kriisiolukorras; rõhutab, et komisjon peab tugevdama abisaajate riikide võimet võtta abi eest omapoolne vastutus ja seeläbi maksimeerida selle mõju; palub komisjonil kasutada eelmise põlvkonna väliste finantsinstrumentidega saadud kogemusi ja tegeleda probleemidega, millele kontrollikoda on tähelepanu juhtinud;

57.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon vaatab läbi Euroopa naabruspoliitika, ja ootab konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas arendada edasi Euroopa naabruspoliitika kaht mitmepoolset mõõdet, pöörates eritähelepanu demokraatia poole püüdlevatele araabiamaadele; toonitab, et vaja on uut hoogu; väljendab heameelt Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist käsitlevas 2011. aasta mai komisjoni teatises esitatud ettepanekute üle ning nõuab kiiresti konkreetsete meetmete rakendamist, et taastada dialoog ELi lähinaabritega; rõhutab, et ELi tahe saavutada tihedamad suhted oma naabritega väljendub kombinatsioonis, mis ühendab endas suuremat finantsabi, tõhusamat demokraatia toetamist, turulepääsu ja liikuvuse parandamist; palub Vahemere Liidu läbivaatamist praeguste puuduste hindamise alusel ja hiljutisi araabia kevadega seotud sündmusi arvesse võttes;

ELi laienemine

58.  ootab, et komisjon jätkaks oma tööd ühinemisläbirääkimiste osas; toonitab, et pärast läbirääkimiste edukat lõpuleviimist Horvaatiaga tuleks jätkata ettevalmistusi läbirääkimiste osas muude Lääne-Balkani kandidaatriikidega, rõhutades samal ajal, et kõnealused riigid peavad võtma kõik meetmed kõikide Kopenhaageni kriteeriumite täielikuks ja rangeks täitmiseks; erilist tähelepanu tuleks pöörata olukorrale Bosnias ja Hertsegoviinas ning jõupingutustele leida lahendus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimevaidlusele; loodab, et Küprose üle peetavatel kõnelustel jõutakse tervikliku lahenduseni, ootab, et Türgi annaks sellesse protsessi oma panuse talle Ankara protokolliga seatud kohustuste täitmise kaudu;

59.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Kosovoga, et koostada võimalikult kiiresti viisanõude kaotamise tegevuskava, kuna Kosovo on ainuke Lääne-Balkani osa, kellel on veel ELiga viisarežiim; tunneb sellega seoses heameelt Serbia ja Kosovo vahel sõlmitud hiljutise kokkuleppe üle;

Mitmekülgne kaubanduspoliitika

60.  toetab komisjoni jõupingutusi kõigil käimasolevatel kahepoolsetel ja piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel, et saavutada 2012. aastal positiivne tulemus laiahaardeliste ja tasakaalustatud kaubanduslepingute näol, mis suurendaksid märkimisväärselt ELi kaubandusalaseid väljavaateid ning ELi äriühingute võimalusi kogu maailmas; on siiski seisukohal, et ELil tuleb teha pidevaid jõupingutusi, et kasutada ära Doha vooru mitmepoolsetel läbirääkimistel 2011. aastal avanenud soodne võimalus, mis peaks sillutama teed ülemaailmsele majanduslikule stabiilsusele;

61.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tugevdama kaubandussidemeid maailma teiste suurte majanduses ja poliitikas osalejatega, eriti USA, Hiina, Venemaa, India, Jaapani ja BRIC-riikidega, kasutades olemasolevaid koostöövõimalusi ja -vahendeid ning neid igal võimalusel laiendades; palub komisjonil tagada, et Euroopa Parlament kaasataks eriti tugevalt praegu käimasolevatesse läbirääkimistesse ning investeerimislepingute jaoks läbirääkimismandaatide määratlemisse; nõuab, et komisjon viiks lõpule käimasolevad läbirääkimised kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks ja esitaks nendega kaasnevaid tulemuslikke kaitsemeetmeid käsitlevate määruste ettepanekud; märgib, et neid tuleks käsitleda täiendava strateegiana ja mitte mitmepoolse raamistiku alternatiivina;

62.  on seisukohal, et kaubandus- ja investeerimistõkete kaotamine kogu maailmas jääb oluliseks küsimuseks ning tähtsaks elemendiks ELi ülemaailmses kaubandusstrateegias; märgib seda silmas pidades, et komisjoni hiljutine 2011. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta toob välja märkimisväärsed ja õigustamatud tõkked meie suhetes strateegiliste partneritega, mis piiravad turulepääsu tähtsamates kolmandates riikides; kordab seetõttu oma palvet, et komisjon oleks selle kava elluviimisel keskendunud ja visa ning jätkaks võitlust õigustamatute protektsionistlike meetmete vastu, tagades samal ajal selle, et kaubanduspoliitika jääks töökohtade loomise vahendiks nii Euroopas kui ka väljaspool seda; kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid jõupingutusi selleks, et tuvastada ja järk-järgult kõrvaldada mittetariifsed tõkked Atlandi-üleses kaubanduses ja investeerimistegevuses, eelkõige vastastikuse tunnustamise ja standardimise valdkonnas, kasutades optimaalselt ära Atlandi-ülest majandusnõukogu kui vahendit Atlandi-ülese turu saavutamiseks 2015. aastaks;

63.  kutsub komisjoni üles edendama seda, et kõikidesse kaubanduslepingutesse lisataks siduvad sätted inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta, nagu on täpsustatud mitmes 2010. aastal vastu võetud algatusraportis;

Arengupoliitika ja humanitaarabi

64.  nõuab, et komisjon esitaks 2012. aastal ametliku arenguabi uuendusliku rahastamise algatuse, et täita aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega seotud kohustused; nõuab lisaks, et järelmeetmena teatisele heade maksuhaldustavade edendamise kohta esitataks seadusandlikud ettepanekud, et käsitleda põhjalikumalt maksuparadiise, kapitali ebaseaduslikku liikumist ja siirdehindade väärkasutust;

65.  palub komisjonil koostada teatise, milles oleks esitatud konkreetsed ettepanekud humanitaarabi ja arengu vahele toimiva sideme loomiseks, mis peaks arvesse võtma paindlikkust, et häda-, rehabiliteerimis- ja arenguabi ühendamine saaks üleminekuolukordades toimida; toetab koolitoidu programmide laiendamist kõigile näljahäda all kannatavate piirkondade lastele, kasutades kohalikult toodetud toitu ning kaotades algkoolitasud ja oluliste terviseteenuste kasutustasud, mida kompenseerib vajadusel suurem doonorabi;

66.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku algatuse läbipaistvuse toomiseks kaevandustööstusesse, kehtestades selleks ELi tasandil õiguslikult siduvad meetmed, et arengumaad saaksid osa nende loodusvarade toodud tulust, mis aitaks neil oma kogukonnad vaesusest välja tuua;

o
o   o

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0297. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0331.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) vorme ning sellega seotud sööda ja toidu kontrolli käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise ja väljavaadete kohta (2010/2249(INI))

P7_TA(2011)0328 A7-0195/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2010. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „TSE tegevuskava nr 2: strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015” (KOM(2010)0384);

–  võttes arvesse komisjoni 25. augusti 2010. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb toiduohutuse, loomatervishoiu ja loomade heaolu ning taimetervise valdkonna ametlike kontrollisüsteemide üldist rakendamist liikmesriikides (KOM(2010)0441);

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2010. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile lihamassi edasise vajaduse ja kasutamise kohta Euroopa Liidus, sealhulgas tarbijatele suunatud teabepoliitika kohta (KOM(2010)0704);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad(2), ning komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile hügieenimääruste rakendamisel omandatud kogemuste kohta (KOM(2009)0403);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks(4), ning komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule nimetatud määruse kohaldamise kohta (KOM(2009)0334);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(5);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ(6);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrust)(7);

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus(8);

–  võttes arvesse komisjoni otsust, millega muudetakse otsust 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid;

–  võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2010 järeldusi komisjoni eelpool nimetatud 16. juuli 2010. aasta teatise kohta pealkirjaga „TSE tegevuskava nr 2: strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015”;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0195/2011),

A.  arvestades, et BSE esinemine Euroopa Liidus saavutas epideemia mõõtmed 1990. aastate keskel, mille tulemusena võeti kasutusele rida meetmeid, mille eesmärk on BSE (veiste spongioosse entsefalopaatia) ja muude TSE vormide likvideerimine;

B.  arvestades, et ELis esinevate positiivsete TSE juhtumite arv on vähenenud 2167 juhtumilt 2001.aastal 67 juhtumini 2009.aastal; arvestades, et haigusjuhtumite arvu vähenemist silmas pidades nähtub, et sellel ajal rakendatud õigusaktidel oli oma osa BSE ja teiste TSE vormide likvideerimisel ELis, ning arvestades, et paralleelselt selle langeva epidemioloogilise trendiga tuleks ka õigusakte kohandada kooskõlas riskide osas valitseva tegeliku olukorraga;

C.  arvestades, et BSE juhtumite arvu pidevast vähenemisest lähtuvalt on TSEd käsitlevaid õigusakte viimastel aastatel muudetud ning edasiste muutuste kaalumisel tuleb samal ajal arvestada loomade ja inimeste tervise kõrge taseme säilitamisega Euroopa Liidus; arvestades, et need muudatused võivad hõlmata meetmeid, mis on seotud määratletud riskiteguriga toorainete eemaldamise, söödakeelu kõigi sätete läbivaatamise, skreipi likvideerimise, kohordi tapmise ja järelevalvega;

D.  arvestades, et kohaliku valgurikaste kultuuride viljelemise suurendamine on möödapääsmatu, selleks et vähendada sõltuvust sojaimpordist ja muudest valguallikatest,

Üldised tähelepanekud

1.  toetab komisjoni TSE tegevuskava nr 2 – transmissiivse spongioosse entsefalopaatiate strateegiadokumenti ja teatud parandusettepanekuid Euroopa Liidu praeguse TSE alase õiguskorra kohta; rõhutab siiski, et teatavaid sätteid on vaja põhjalikult hinnata ja neid on võimalik toetada vaid teatud tingimustel;

2.  rõhutab, et on oluline tagada olukord, kus Euroopa Liidus esinevate BSE juhtumite oluline langus ei tooks ELis kaasa leebemaid TSE meetmeid ega range kontrolli ja järelevalve mehhanismide vähendamist; võtab teadmiseks endiste ja praeguste TSE õigusaktide panuse TSE vormide likvideerimisel ELis;

BSE järelevalve

3.  võtab teadmiseks, et veiste TSE kontrolli puhul tõsteti vanusepiir 22 liikmesriigis 72 kuust kõrgemale ja see kehtestati komisjoni eespool nimetatud otsusega, millega muudetakse otsust 2009/719/EÜ, millega teatud liikmesriikidele antakse luba oma iga-aastasi BSE seireprogramme läbi vaadata;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon tõstaks ülejäänud liikmesriikides vanusepiiri üksnes juhul, kui seda toetavad usaldusväärsed riskianalüüsid, et mitte ohustada loomade head tervist ja tarbijakaitset;

5.  rõhutab, et järelevalvemehhanism on oluline TSE kontrolli vahend ELis; väljendab muret veiste kontrolli vanusepiiri järjekordse tõstmise pärast, pidades silmas eelkõige valimi kontrollimist, millega reguleeritakse veiste BSE seiresüsteemi alates 2013. aasta jaanuarist; palub komisjoni teavitada Euroopa Parlamenti valimitesse valitavate koguste küsimuses saavutatud edust ning uutest avastustest;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks riskiteguritega loomade kontrollimist, kuna see on ELi BSE juhtumite trendi edasise jälgimise oluline element, mis tagab võimalike uute haigusepuhangute varajase avastamise;

Söödakeelu läbivaatamine

7.  toetab – pidades eelkõige silmas valkude praegust puudujääki ELis – komisjoni ettepanekut kaotada töödeldud loomsete valkude kasutamise keeld mittemäletsejate söödas tingimusel, et seda kohaldatakse ainult mittetaimtoiduliste suhtes ja et

8.  rõhutab, et need meetmed peavad toimima käsikäes ühise põllumajanduspoliitikaga, mille eesmärk on siduda omavahel taime- ja loomakasvatus, rohumaade asjakohane kasutamine, kohaliku valgutootmise suurendamine ja külvikordade süsteemide toetamine;

9.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, mis tagavad, et söödakeelu tühistamisel on mittemäletsejatelt ja mäletsejatelt pärit tooraine ristsaastumine transpordikanalites välistatud;

10.  kutsub komisjoni üles välja selgitama, kas nii mittemäletsejate kui ka mäletsejate loomseid kõrvalsaadusi tootvatel tapamajadel peaks olema eraldi tegevusload, mis tagaks nende kõrvalsaaduste selge eristamise;

11.  keelab kasutada mäletsejate söödas mittemäletsejatelt või mäletsejatelt pärit töödeldud loomset valku;

12.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust kontrollida töödeldud loomsete valkude sissevedu, et välistada liigisisest ringlussevõttu, 1. ja 2. kategooria tooraine kasutamist ja hügieeninõuete rikkumist; rõhutab, et samuti on selleks vaja korrapärast ja etteteatamata kohapealset kontrolli;

13.  on seisukohal, et tuleks kriitiliselt arutada lubatud taseme kehtestamist söödas leiduvate mittelubatud, juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud mittemäletsejatelt pärinevate loomsete valkude ebaolulistele kogustele, eeldusel et on võimalik kasutada nende valkude osakaalu määramise meetodit;

Määratletud riskiteguriga toorainete (SRM) nimekiri

14.  loodab, et komisjon ei muuda ELi määratletud riskiteguriga toorainete nimekirja rangeid standardeid; rõhutab, et OIE (Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni) katsed ühtlustada ELi standardid OIE nimekirjaga ei tohi vähendada nimetatud rangeid standardeid;

15.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust muuta ELi SRM nimekirja ainult teadusliku põhjenduse ja ettevaatusprintsiibi alusel, et välistada ohtu inimeste ja loomade tervisele ning tagada inimeste ja loomade toiduahela ohutus;

TSEd käsitlevad teadusuuringud

16.  kutsub komisjoni üles ergutama senisest enam lammaste skreipi geneetilist tõrjumist aretus- ja kasvatusprogrammide kaudu, eesmärgiga vältida sugulusaretust või geenitriivi;

17.  nõuab, et komisjon määraks meetmed, mis soodustavad kitsede skreipi resistentsuse ja ebatüüpilise skreipi jätkuvat uurimist, kuna see aitaks ELis TSEd likvideerida;

18.  kutsub komisjoni üles hoogustama käimasolevat teadus- ja arendustegevust tapaeelsete ja tapajärgsete kiirete BSE diagnostiliste testide väljatöötamiseks;

19.  ei ole nõus komisjoni ettepanekuga vähendada TSE-alase teadustöö rahastamist ELi vahenditest;

Veiste kohordi tapmine

20.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vaadata läbi praegune kohordi tapmise poliitika BSEga nakatunud veisekarjade puhul; rõhutab, et tarbijate usalduse kõrge taseme säilitamiseks tuleb enne mis tahes muudatuste tegemist kohordi tapmise poliitikasse arvesse võtta järgmisi aspekte: 1) tarbijakaitse, 2) võimalik oht inimeste ja loomade tervisele ning 3) senise praktika jätkamine, kus riskijuhtidele ja seadusandjatele jääb võimalus võtta ELis uue BSE puhangu vallandumise korral koheselt vajalikke meetmeid;

Toidu ja sööda ohutus

21.  võtab teadmiseks komisjoni eespool nimetatud aruande toidu ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu ning taimetervise ametlike kontrollide üldise toimimise kohta liikmesriikides; juhib tähelepanu, et aruanne näitab teatud puudusi liikmesriikide aruannete kvaliteedis ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid oma aruannete kvaliteeti, tõstes riiklike auditite taset seoses regulatiivsete nõuete täitmise tagamisega, tuues esile rikkumisjuhtumid ning tõhustades kontrolliasutuste ja käitlejate tegevust; kutsub komisjoni üles korraldama tõhusat seiret liikmesriikide teostatava kontrolli üle;

22.  väljendab muret toidu ja sööda saastatuse pärast, sh dioksiinidega, ning kutsub liikmesriike üles jõustama ning kohaldama toidu ja sööda kontrolli ning riskijuhtimise osas kehtivaid määrusi väga rangelt, vajadusel neid veelgi kitsendades, ja tagada ühiste suunistega ühtlustatud rakendamine kogu siseturul;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et peetaks kinni määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja rakendusmääruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetest seoses loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega enne nende töötlemist biogaasiks ja seedimisjääkide kasutamise või kõrvaldamisega ning et välditaks nende ebaseaduslikku sattumist toiduahelasse; kutsub komisjoni üles jälgima, kuidas olemasolevaid eeskirju liikmesriikides rakendatakse, et tagada selle tegevuse toimumine suletud süsteemis;

Mehaaniliselt konditustatud liha

24.  väljendab muret ELi praeguste õigusaktide ja nende rakendamise üle liikmesriikides mehaaniliselt konditustatud liha puhul;

25.  kutsub liikmesriike üles mehaaniliselt konditustatud liha mõiste kasutamist kehtivate eeskirjadega kooskõlas uuesti läbi vaatama;

26.  nõuab mehaaniliselt konditustatud liha kohustuslikku märgistamist tarbijate parema teavitamise huvides, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid;

27.  palub, et komisjon teavitaks kolmandaid riike mis tahes TSE määrusesse tehtud muudatustest ning TSEga seotud meetmetest;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev rakendamist käsitlev raport nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. (2) ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. (3) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. (4) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. (5) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (6) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31. (7) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0084.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon lennundusjulgestuse ja eelkõige turvaskannerite kohta (2010/2154(INI))

P7_TA(2011)0329 A7-0216/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades (KOM(2010)0311);

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon lennundusjulgestuse vahendite ja kehaskannerite mõju kohta inimõigustele, privaatsusele, inimväärikusele ja andmekaitsele(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrust (EÜ) nr 300/2008 tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade kohta(2);

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2009 määrust (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid(3);

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2010 määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks(4);

–  võttes arvesse komisjoni viiendat aruannet parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (KOM(2010)0725), rakendamise kohta;

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010 seisukohta, mis on avaldatud aruandes ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta(5);

–  võttes arvesse nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitust 1999/519/EÜ üldsuse elektromagnetväljadega (0–300 GHz) kokkupuute piiramise kohta(6);

–  võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)(7);

–  võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006 direktiivi 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(8);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(9);

–  võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996 direktiivi 96/29/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest(10);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamust komisjoni teatise kohta parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni aruannet, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0216/2011),

Turvaskannerid

A.  arvestades, et turvaskanner on üldine termin, mida kasutatakse sellise tehnoloogia määratlemiseks, mis võimaldab riiete varju jäädavate metalliliste ja mittemetalliliste esemete avastamist; arvestades, et avastamise tõhusus on turvaskannerite võime avastada mis tahes keelatud eset, mida kontrollitav isik riiete varjus kannab;

B.  arvestades, et ELi lennundusohutuse õiguslikus raamistikus nähakse ette erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad avastada riiete varjus olevaid keelatud esemeid, mille seast liikmesriik valib ühe või enam; arvestades, et turvaskannerid ei ole hetkel kõnealuses nimekirjas;

C.  arvestades, et mitmed liikmesriigid kasutavad hetkel oma lennujaamades ajutiselt, maksimaalselt 30-kuulise perioodi jooksul, turvaskannereid, rakendades oma õigust katsetada uusi tehnoloogiaid (komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa XII peatüki punkt 8);

D.  arvestades, et liikmesriikidel on õigus rakendada rangemaid meetmeid kui Euroopa õigusaktidega nõutavad ühised põhistandardid ning seetõttu võivad nad oma territooriumil turvaskannerid kasutusele võtta; arvestades, et sel juhul peab nende käitumine põhinema riskianalüüsil ja kooskõlal ELi õigusega; arvestades, et kõnealused meetmed peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ning plaanitava riski suhtes proportsionaalsed (määruse (EÜ) nr 300/2008 artikkel 6);

E.  arvestades, et kehaskannerite kasutuselevõtt liikmesriikide poolt ükskõik kummal eespool mainitud kahest juhust teeb tõeliselt ühekordse julgestuse võimatuks; arvestades, et praeguse olukorra jätkudes ei ole liikmesriikidele kehtivad põhitingimused enam ühesugused ning seetõttu ei ole reisijatel neist kasu;

F.   arvestades, et arutelu turvaskannerite üle ei tohi pidada eraldi Euroopa lennujaamade üldist integreeritud julgeolekukava käsitlevast debatist;

G.   arvestades, et tervis on hüve, mida tuleb hoida, ja õigust tervisele tuleb kaitsta; arvestades, et kokkupuude röntgenkiirgusega kujutab endast ohtu, mida tuleks vältida; arvestades, et seepärast ei tohiks Euroopas lubada ioniseeriva kiirgusega skannerite kasutamist, mille mõju on kumulatiivne ja tervisele kahjulik;

H.   arvestades, et nii ELi õigusaktide kui liikmesriikide seadustega on juba kehtestatud standardid, et kaitsta ioniseerivat kiirgust väljutava tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivate terviseohtude eest, standardid, mis sisaldavad kõnealuse kiirgusega kokkupuutumise piirväärtusi; arvestades, et seepärast tuleks ioniseeriva kiirgusega skannerid Euroopa Liidus keelustada;

I.  arvestades, et komisjon konsulteeris Euroopa andmekaitseinspektoriga, artikli 29 töögrupiga ja Euroopa põhiõiguste kaitse ametiga, ning et nende vastused sisaldavad olulisi asjaolusid selle kohta, et lennujaamades turvaskannerite kasutamise tingimused oleksid vastavuses põhiõiguste kaitsega;

J.   arvestades, et tervis, õigus eraelule, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, mittediskrimineerimise põhimõte ja andmete kaitse on küsimused, millega tuleb tegeleda nii kasutatava tehnoloogia kui ka rakenduse seisukohast lähtudes juba enne seda, kui kaalutakse turvaskannerid kasutusele võtta;

K.   arvestades, et lisaks sellele, et turvaskannerid tagavad suurema turvalisuse kui praegused vahendid, peavad need kiirendama reisijate kontrollimist ja lühendama ootejärjekordi;

Lennundusjulgestuse rahastamine

L.  arvestades, et nõukogu ei ole veel avaldanud oma seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta lennundusjulgestustasude valdkonnas;

Lasti turvameetmed

M.  arvestades, et viimastes luureteenistuste poolt avastatud terroristide vandenõudes kavatseti rünnakute toimepanekuks kasutada lasti;

N.  arvestades, et mitte üksnes reisijate vaid ka lasti ja posti osas rakendatakse ning tuleb rakendada asjakohaseid turvameetmeid;

O.   arvestades, et lasti ja posti laaditakse reisilennukitele, mis on terroristlike rünnakute sihtmärk, ning arvestades, et kuna lasti ja posti julgestuskontroll on tunduvalt nõrgem kui reisijatele kehtiv kontroll, tuleb karmistada reisilennukite pardale laaditava lasti ja posti julgeolekumeetmeid;

P.  arvestades, et turvameetmed ei puuduta üksnes lennujaamasid vaid kogu tarneahelat;

Q.  arvestades, et lennundusjulgestuse valdkonnas on postisektori ettevõtjatel oluline roll posti ja postipakkide vahetamise haldamises ning arvestades, et nad on Euroopa suuniseid rakendades investeerinud olulisi summasid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, et kindlustada vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa julgestusstandarditega;

Rahvusvahelised suhted

R.  arvestades, et kõrgetasemelise julgestuse tagamiseks on vajalik lennundusjulgestusmeetmete rahvusvaheline kooskõlastamine, vältides reisijate korduvat kontrollimist, millega kaasneksid piirangud ja lisakulud;

Turvatöötajate koolitamine

S.   arvestades, et turvatöötajate väljaõpe ja täiendkoolitus on väga oluline, tagamaks lennundusjulgestuse kõrget taset, mis peab omakorda võimaldama reisijate kohtlemist nii, et austataks nende kui isikute väärikust ja tagataks isikuandmete kaitse;

T.  arvestades, et turvatöötajate sotsiaal-, haridus- ja koolitusnormid tuleks lisada nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades)(11) läbivaatamisse;

Üldised märkused

1.  leiab, et vajalik on integreeritud lähenemine lennundusjulgestusele üheainsa turvakontrolliga nii, et reisijaid, pagasit ja lasti, mis jõuavad ühest ELi lennujaamast teise, ei pea uuesti kontrollima;

2.  on seisukohal, et optimaalse rakendusajaga tõhusad ja kiired reisijate skaneerimise meetodid, arvestades, kontrollpunktis kuluvat aega, on lennundusjulgestuse valdkonnas lisaväärtuseks;

3.  palub komisjonil uurida ka teisi tehnoloogiaid, millega saaks lennundusjulgestuse valdkonnas avastada lõhkeaineid, kaasa arvatud tahkeid materjale;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua reisijate, kelle puhul esineb põhjendatud julgeolekuohu kahtlus, ning pagasi ja lasti kontrollimiseks integreeritud riskianalüüsisüsteem, mis põhineks saadavaloleval ja usaldusväärsel teabel, eelkõige politseilt, luureteenistustelt, tollilt ning transpordiettevõtjatelt pärit teabel; on seisukohal, et kogu süsteem peaks põhinema püüdlusel tõhususe poole, austades sealjuures täielikult ELi põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet ning olles kooskõlas andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktidega;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada koostöö, julgeolekukorraldus ja teabevahetus kõikide asjaomaste asutuste ja teenistuste, ning ametiasutuste, julgestusteenistuse ja lennundusettevõtete vahel nii Euroopa kui riiklikul tasandil;

6.   palub komisjonil vaadata regulaarselt üle lubatud kontrollimeetodite nimekiri ja nende rakendamise tingimused ja miinimumstandardid, et võtta arvesse tekkida võivaid probleeme, praktilisi kogemusi ning tehnoloogia arengut, et tagada kõrgel tasemel avastamine ning reisijate ja töötajate õiguste ja huvide kaitse kooskõlas selle arenguga;

7.  rõhutab, kui oluline on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, mis ohustavad Euroopa Liidu julgeolekut, nagu märgiti juba Stockholmi programmis, ning toetab seepärast terrorijuhtumite ärahoidmiseks üksnes selliste julgestusmeetmete kasutamist, mis on seadusega ette nähtud, tõhusad ning vajalikud vabas ja avatud demokraatlikus ühiskonnas, on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning vastavad täielikult ELi põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste konventsioonile; tuletab meelde, et oluline on kodanike usaldus asutuste vastu ja seepärast tuleb leida õige tasakaal julgeoleku tagamise ning põhiõiguste ja -vabaduste kindlustamise vahel;

8.  rõhutab sellega seoses, et kõik terrorismivastased meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste ja kohustustega, mis on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, ning meetmed peavad olema proportsionaalsed, vältimatult vajalikud, seadusega ette nähtud ja seetõttu piiritletud konkreetse eesmärgiga, mida nendega soovitakse saavutada;

Turvaskannerid

9.   palub komisjonil teha ettepanek lisada turvaskannerid lubatud kontrollimeetodite nimekirja, tingimusel, et sellega kaasnevad asjakohased eeskirjad ja ühised miinimumstandardid nende kasutamiseks, nagu käesolevas resolutsioonis sätestatud, ainult juhul, kui on läbi viidud Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal taotletud mõjuhinnang, mis näitab, missugused seadmed ei kujuta ohtu reisijate tervisele, isikuandmetele, isiku väärikusele ega privaatsusele, ja mis näitab ka skannerite tõhusust;

10.   usub, et turvaskannerite kasutamist tuleb reguleerida ELi ühiste eeskirjade, meetmete ja standarditega, mis ei sätestaks üksnes avastamise tõhususe kriteeriume, vaid kehtestaks ka vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta reisijate ja töötajate tervist ning põhiõigusi ja huvisid;

11.  On arvamusel, et turvaskannerid peavad olema vahend, mis kiirendab kontrollide läbimist ja ooteaega lennujaamades ning mis vähendavad tüli reisijatele, sellepärast kutsub komisjoni üles võtma oma õigusloomeettepanekus seda aspekti arvesse;

12.   teeb konkreetselt ettepaneku, et komisjon vaataks siis, kui on kehtestatud ühised turvaskannerite kasutamiseeskirjad, need vajaduse korral regulaarselt üle, et kohandada tervishoiu, privaatsuse ja isikuandmete kaitset ning põhiõiguste kaitset käsitlevad sätted tehnoloogia arenguga;

Vajalikkus ja proportsionaalsus

13.  usub, et terrorismi suurenemine nõuab riiklike meetmeid kaitseks ja ennetuseks, mida ootab demokraatliku ühiskond;

14.   on seisukohal, et turvaskannerite avastamistõhusus on suurem praeguste metallidetektorite omast, eelkõige selles osas, mis puudutab mittemetallilisi esemeid ja vedelikke, ning et läbiotsimisprotsess (täies ulatuses käsitsi otsimine) ärritab reisijaid tõenäoliselt rohkem, võtab rohkem aega ja tekitab suuremat vastuseisu kui skanner;

15.   leiab, et turvaskannerite kasutamine, kui on paigas asjakohased ettevaatusabinõud, on parem valik, kui teised vähemnõudlikud meetmed, mis ei tagaks kaitse osas sarnast tulemust; tuletab meelde, et lennundusjulgestuse valdkonnas peaksid meie põhiprioriteetideks jääma luureteabe kasutamine kõige laiemas tähenduses ja hästi koolitatud lennujaama julgeolekutöötajad;

16.   leiab, et muresid ja nõudeid privaatsuse ja tervislikkuse osas saab saadavaoleva tehnoloogia ja meetoditega lahendada; et praegu arendatav tehnoloogia on paljulubav ning et kasutada tuleb saadavolevatest tehnoloogiatest parimat;

17.   on seisukohal, et see, kas turvaskannerid paigaldatakse või mitte jääb ELi liikmesriikide vastutada ja otsustada, on siiski seisukohal, et skannerite kasutamise parem ühtlustamine on vajalik Euroopa ühtse lennundusjulgestuse ruumi loomiseks;

18.   leiab, et kui ELi liikmesriigid paigaldavad turvaskannerid, peavad need vastama ELi kõikidele liikmesriikidele määratud miinimumstandarditele ja nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid;

19.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid täiendama kontrollpunkte ja turvameeskondi, tagamaks, et turvaskannerite paigaldamine ei mõjuta reisijaid;

20.  on seisukohal, et kontrolli läbivatele inimestele peaks jääma võimalus valida, kas kasutada turvaskannerit, ning sellest keeldumise korral oleks nad kohustatud läbima kontrolli alternatiivse meetodiga, mis tagab samal tasemel tõhususe nagu turvaskannerid ning austab täielikult nende õigusi ja väärikust; rõhutab, et niisugune keeldumine ei tohiks anda alust reisija kahtlustamiseks;

Tervishoid

21.  tuletab meelde, et Euroopa ja riiklikke õigusakte tuleb rakendada kookõlas ALARA (As Low As Reasonably Achievable) põhimõttega;

22.   kutsub liikmesriike üles kasutama tehnoloogiat, mis on inimese tervisele kõige ohutum ja pakub aktsepteeritavaid lahendusi inimeste privaatsuse kaitsmise seisukohast;

23.  leiab, et kokkupuude kumulatiivse ioniseeriva kiirgusega ei tohiks olla lubatud; on seepärast seisukohal, et igasugune ioniseerivat kiirgust kasutav tehnoloogia peaks olema turvakontrollis selgelt välistatud;

24.  palub komisjonil järgmise teadusuuringute raamprogrammi raames uurida võimalust sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, mis on kõigile inimestele täiesti ohutu ning samas tagab lennuohutuse;

25.  kutsub liikmesriike üles korrapäraselt jälgima turvaskanneritega kokkupuutumise pikaajalist mõju, võttes arvesse uusi arenguid teaduses, ning kontrollima, et seadmed on õigesti paigaldatud ning neid kasutatakse ja juhitakse nõuetekohaselt;

26.  nõuab, et tervise ja suhtlemisvõime seisukohast tundlike reisijate – nagu rasedad naised, lapsed, kõrges eas inimesed, puudega inimesed ja meditsiiniliste implantaatide (milleks võivad olla ortopeedilised proteesid või stimulaatorid) kandjad – kohtlemisel võetaks õiglasel ja isiklikul viisil arvesse nende eripärasid; sama peab kehtima ka inimeste suhtes, kellel on kaasas ravimid ja/või meditsiiniseadmed, mis on vajalikud nende tervisliku seisundi säilitamiseks (nt süstlad, insuliin);

Kehakuvandid

27.   usub, et peaks kasutama ainult nn kriipsujuku kujutist ning rõhutab, et kehakuvandeid ei tohi teha;

28.   rõhutab, et skaneerimisel saadud andmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil kui keelatud objektide tuvastamine, neid andmeid võib kasutada ainult skaneerimistoiminguks kuluva aja jooksul, need tuleb hävitada kohe, kui isik on turvakontrolli läbinud ning neid ei tohi säilitada;

Diskrimineerimise keelustamine

29.   leiab, et töökorra eeskirjad peavad tagama, et isikute väljavalimine toimuks pisteliselt ja et reisijate valimine, kes turvaskanneri peavad läbima, ei toimuks diskrimineerimise alusel;

30.  rõhutab, et igasugune profileerimine (näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, geneetiliste joonte, keele, usu või tõekspidamiste põhjal) menetluses enne kehaskaneerimisele suunamist või seoses kehaskaneerimisest keeldumisega ei ole vastuvõetav;

Andmekaitse

31.  on seisukohal, et kõik turvaskannerid peaksid kasutama kriipsukuju, et kaitsta reisijate identiteeti ja tagada, et neid ei saaks ühegi kehaosa kujundi järgi tuvastada;

32.   rõhutab, et kasutatav tehnoloogia ei tohi võimaldada andmete säilitamist või salvestamist;

33.  tuletab meelde, et turvaskannereid tuleb kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta;

34.  rõhutab, et liikmesriikidel, kes otsustavad turvaskannereid kasutada, peaks olema subsidiaarsuse põhimõtte alusel võimalus kohaldada rangemaid norme, kui on kindlaks määratud ELi õigusaktides kodanike ja nende isikuandmete kaitse kohta;

Teave skaneeritavatele isikutele

35.   leiab, et kontrollitavad isikud peavad saama enne kogu vajaliku teabe, eelkõige asjaomase skanneri toimimise kohta, samuti õiguse kohta väärikuse ja privaatsuse kaitsele ja andmekaitsele ning võimaluse kohta skanneri läbimisest keelduda;

36.   palub komisjonil integreerida oma teavituskampaaniatesse lennureisijate õiguste kohta peatükk, mis hõlmab ka reisijate õigusi seoses turvakontrollide ja turvaskanneritega;

Skaneeritavate isikute kohtlemine

37.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et turvatöötajad saaksid spetsiaalse väljaõppe turvaskannerite kasutamiseks nii, et oleks kaitstud reisijate põhiõigused, isiklik väärikus, andmekaitse ja tervis; on sellega seoses seisukohal, et turvaskanneritega tegelevatele turvatöötajatele oleks vaja käitumisjuhist;

Lennundusjulgestuse rahastamine

38.  tuletab meelde oma 5. mai 2010 seisukohta lennundusjulgestustasude osas;

39.  leiab, et julgestustasud peavad olema läbipaistvad ning neid tuleks kasutada üksnes julgestuskulude kaitseks ning et liikmesriigid, kes otsustavad rakendada rangemaid meetmeid, peavad katma sellest tulenevad lisakulud;

40.   teeb nõukogule ülesandeks võtta viivitamatult vastu esimese lugemise seisukoht lennundusjulgestustasude osas, sest lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestustasudega seotud õigusaktid on omavahel tihedalt seotud;

41.  teeb ettepaneku märkida iga reisija piletile julgeolekumeetmete kulud;

Vedelike, aerosoolide ja geelide keelustamine

42.  kordab ja kinnitab oma seisukohta, et keeld kanda kaasas vedelikke peaks lõppema 2013. aastal, nagu on ELi õigusaktides sätestatud; kutsub seepärast kõiki osapooli, komisjoni, liikmesriike ja majandusharu üles tegema tihedat koostööd, et tagada vedelike lennuki pardale kaasavõtmise piirangute tühistamine reisijate huvides;

43.  kutsub liikmesriike ja lennujaamasid üles tegema kõike vajalikku, et asjakohane tehnoloogia oleks õigeaegselt saadaval, et vedelike transpordikeelu lõppemine ettenähtud ajal ei tooks kaasa turvalisuse vähenemist;

44.  leiab, et kõik asjaomased pooled peaksid tegema kõik vajaliku, et üleminek vedelike, aerosoolide ja geelide keelustamisest nende kontrollimisele toimuks kõige tõhusamal ja ühtsemal moel, tagades alati reisijate õigused;

Lasti turvameetmed

45.  leiab, et lasti ja posti kontrollimine, mis põhineb riskianalüüsil, peab olema nende transpordiga kaasnevate ohtudega proportsionaalne ning tagama asjakohase turvalisuse, eelkõige kui kaupa ja posti transporditakse reisijate lennukites;

46.  tuletab meelde, et lasti 100%-line skaneerimine ei ole teostatav; palub liikmesriikidel jätkata jõupingutusi määruse (EÜ) nr 300/2008 ja vastava komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 rakendamisel, et tõhustada turvalisust kogu tarneahela ulatuses;

47.  leiab, et lasti ohutustase on liikmesriigiti endiselt erinev ning et ühise turvakontrolli eesmärgi nimel peavad liikmesriigid tagama olemasolevate meetmete õige rakendamise Euroopa lasti ja posti osas ning samuti tunnustama teiste liikmesriikide poolt heaks kiidetud kokkuleppelisi esindajaid;

48.  leiab, et liikmesriikide turvameetmeid lennulasti ja posti üle ning nende meetmete inspekteerimisi Euroopa Komisjoni poolt on tugevdatud ning peab seetõttu hädavajalikuks tehnilise aruande koostamist, et kindlaks määrata praeguse kaubaveosüsteemi nõrkused ja nende võimalikud lahendused;

49.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada kontrolli ja inspektsioone lasti üle, sealhulgas kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate tunnustamiseks, ja sellega seoses rõhutab rohkemate inspektorite vajadust riiklikul tasandil;

50.  rõhutab tolliinfo võimalikku tähtsust erisaadetistega seotud ohu hindamisel ja palub komisjonil jätkata oma tööd seoses elektroonilise tollisüsteemi võimaliku kasutuselevõtuga lennundusjulgestuses, toetudes eelkõige Euroopa Liidu impordi kontrollisüsteemi kavale (Import Control System), mille eesmärgiks on parandada tollide vahelist koostööd;

51.  palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed ohutu kaubasaadetise tagamiseks kolmandatest riikidest, kus on nende päritolukoht, kindlaks määrata kriteeriumid kõrge riskiteguriga lasti tuvastamiseks ning täpsustada üheselt erinevate osapoolte vastutus;

52.  nõuab komisjonilt, et programmi ohutuse puhul võetaks arvesse kõiki asjaosaliste iseärasusi ning posti- ja kaubavahetuse ohutusmeetmete ühtlustamist seoses vajadusega tagada dünaamiline majandus, mis jätkuvalt soodustaks kaubavahetust, teenuste kvaliteeti ja elektroonilise kaubanduse arengut;

53.   nõuab komisjonilt ettepanekut lastiga seotud turvatöötajate hariduse ja koolituse ühtse süsteemi osas, et arvesse võtta julgeolekuvaldkonna kõige uuemaid tehnilisi arenguid;

Rahvusvahelised suhted

54.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha lennundusjulgestuse alases riskianalüüsis ja luuresüsteemides koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja kolmandate riikidega;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames ülemaailmseid normatiive, et toetada kolmandate riikide pingutusi kõnealuste normatiivide rakendamisel, areneda turvameetmete vastastikuse tunnustamise suunas ning püüelda tõhusa ühtse turvakontrolli suunas;

o
o   o

56.  usub, et lennundusjulgestuse sektoris on komiteemenetlus, vähemalt kodanike õigusi mõjutavate meetmete puhul, sobimatu, ja nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist kaasotsustamismenetluse kaudu;

57.  ootab, et komisjon teeks õigusakti ettepaneku võtta käesoleva ametiaja jooksul vastu määrus (EÜ) nr 300/2008 sel moel, et võetakse arvesse komisjoni enda 16. detsembri 2010. aasta avaldust seoses parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes;

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 71. (2) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72. (3) ELT L 91, 3.4.2009, lk 7. (4) ELT L 55, 5.3.2010, lk 1. (5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 164. (6) EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59. (7) ELT L 184, 24.5.2004, lk 1. (8) ELT L 114, 27.4.2006, lk 38. (9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (10) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1. (11) EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta (2010/2115(INI))

P7_TA(2011)0330 A7-0210/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Pekingis 1995. aasta septembris toimunud neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5”, „Peking +10” ja „Peking +15”, vastavalt 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal ja 12. märtsil 2010. aastal, ja mis käsitlevad Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise edasisi meetmeid ja algatusi;

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 2, 3, 4, 5, 21 ja 23;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles rõhutatakse selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles nimetatakse võitlust soolise diskrimineerimisega;

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2011. aasta arenguaruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus – 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491);

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2010. aasta rohelist raamatut, mis käsitleb äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes ja tasustamispoliitikat (KOM(2010)0284);

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus – naiste harta” (KOM(2010)0078);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2006. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ja uut Euroopa Ülemkogus 7. märtsil 2011 vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

–  võttes arvesse nõukogu soovitust 96/694/EÜ naiste ja meeste tasakaalustatud osavõtu kohta otsuste tegemisest;

–  võttes arvesse maailma majandusfoorumi aastakoosolekut, mis toimus 26.–29. jaanuaril 2011. aastal Davosis, ja programmi „Women Leaders and Gender Parity” (naisliidrid ja sooline võrdõiguslikkus);

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes(1);

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(2);

–  võttes arvesse oma 15. juuni 1995. aasta resolutsiooni Pekingis toimunud ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi kohta: „Võrdsus, areng ja rahu”(3) ning 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi järelmeetmete kohta: tegevusplatvorm (Peking +10)(4) ja 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta(5);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0210/2011),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest, ning arvestades, et naiste ja meeste vahelise võrdsuse süvalaiendamine kõikidesse liidu tegevustesse on liidu võetud eriline ülesanne;

B.  arvestades, et üks Euroopa Liidu esmatähtsaid eesmärke peaks olema anda pädevatele ja kvalifitseeritud naistele võimalus juurdepääsuks ametikohtadele, milleni neil praegusel ajal on keeruline jõuda, kaotades selleks püsivad tõkked ning soolise ebavõrdsuse, mis takistavad naistel tööalaselt edasi jõuda;

C.  arvestades, et soolist võrdõiguslikkust tuleb tööhõives edendada, eristamata mehi ja naisi tööturul ning kõigi tasandi juhtivatel ametikohtadel sotsiaalse õigluse nimel ning naiste oskuste täielikuks kasutamiseks eesmärgiga tugevdada protsessi käigus majandust, ning et sooline võrdõiguslikkus peab tagama naistele täieliku arengu samamoodi nagu see on tagatud meestele;

D.  arvestades, et 2008. aastal ülikoolihariduse omandanutest olid 59,5% naised; arvestades, et ettevõtluses, juhtimis- ja õigusalal töötab meestest rohkem naisi; kuid arvestades, et 2009. aastal võttis otsuste tegemisest kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete kõige kõrgemal tasandil osa vaid 10,9% naisi;

E.  arvestades, et naiste esindatust takistavate muude tegurite hulka võib lisada ka omavahel põimunud diskrimineerimise soo alusel ja stereotüüpsed hoiakud, mis kipuvad ettevõtetes endiselt alles olema ning piiravad potentsiaalsetele naistippjuhtidele suunatud mentorlust;

F.  arvestades, et Euroopa Komisjoni ja erasektori läbi viidud uuringud on näidanud, et ettevõtete paremate majandus- ja finantstulemuste ning naiste esindatuse vahel nende ettevõtete otsustusorganites eksisteerib seos; arvestades, et eeltoodust saab selgesti järeldada, et naiste oluline esindatus juhtivatel ametikohtadel on tõeline vahend, mille abil tagada majanduslikku konkurentsivõimet ning tulemuslikkust;

G.  arvestades, et seetõttu on esmatähtis jätkata kõnealuses valdkonnas selliste meetodite nagu juhtuuringute ja parimate tavade kasutuselevõtmist ning kinnitavate meetmete rakendamist, et saavutada naisi hõlmava inimressursi parim võimalik rakendamine igal ettevõtte tasandil;

H.  arvestades, et siiski on praegusel ajal Euroopas Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest kõigest 10% naised ja neist ainult 3% juhatuse esimehed, arvestades siinkohal ka riikidevahelisi erinevusi ja asjaomaseid erinevaid ametivaldkondi; arvestades, et meeste ja naiste palgaerinevus on kogu Euroopa Liidus endiselt 17,5%, ning et see puudutab ka juhtivaid ametikohtasid;

I.  arvestades, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas; arvestades, et sellise aeglaselt suureneva näitaja juures läheb veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid;

J.  arvestades, et kaubandus- ja tööstuskodades ning organisatsioonides, mis esindavad ametiühinguid ja tööandjaid, ollakse veel kaugel naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamisest, mis omakorda viitab naiste vähesele esindatusele ettevõtete juhtorganites; arvestades siiski, et kaubandus- ja tööstuskojad ning ametiühinguid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid saavad aidata kaasa selles valdkonnas heade tavade levitamisele ja vahetamisele;

K.  arvestades, et nii ELi kui ka liikmesriikide poliitikakujundajate ning ettevõtete ülesanne on kõrvaldada takistused, mis ei võimalda naistel siseneda üldises plaanis tööturule ja kitsamas plaanis juhtorganitesse, ning pakkuda naistele võrdseid võimalusi juurdepääsuks vastutavatele ametikohtadele, et tagada niiviisi kõikide olemasolevate ressursside tõhus kasutamine, optimeerida naiselike oskuste ja omaduste voog, kasutada parimal võimalikul moel inimpotentsiaali, millest Euroopa Liit kasu saab, ning kaitsta ELi põhiväärtusi, pidades silmas asjaolu, et võrdsus on üks peamisi põhimõtteid;

L.  arvestades, et erasektoris naiste suurema esindatuse saavutamiseks võetud ennetavad algatused ja meetmed, mille eesmärk on väärtustada ettevõtetes inimressursse naiste karjääri paremaks järelevalveks või luua ettevõtteväliseid võrgustikke edendamaks naiste osalust, edutamist ning parimate tavade korrapärast vahetamist, on osutunud ettevõtetes olukorra muutmiseks kasulikuks ja neid tuleks edendada, kuigi need ei ole veel piisavad; arvestades, et naised on ärijuhtimises alaesindatud;

M.  arvestades, et komisjon on teatanud seadusandlike meetmete kehtestamisest, et tagada, et börsil noteeritud ettevõtted võtaksid tõhusaid meetmeid juhatustes naiste ja meeste võrdse esindatuse saavutamiseks, juhul kui see ei õnnestu isereguleerimisega järgmise 12 kuu jooksul,

1.  tunneb heameelt komisjoni poolt 1. märtsil 2011 teatavaks tehtud meetmete üle, eelkõige komisjoni kavatsuse üle teha 2012. aastal ettepanek Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmiseks, kui ettevõtted ei suuda vabatahtlike meetmete abil saavutada eesmärki, et 2015. aastaks oleks 30% ja 2020. aastaks 40% ettevõtete juhtorganite liikmetest naised;

2.  nõuab tungivalt, et ettevõtted saavutaksid otsustava 30%-lise naise esindatuse määra juhtorganites 2015. aastaks ja 40%-lise määra 2020. aastaks;

3.  võtab teadmiseks Norra selge edasimineku naiste esindatuse osas pärast seda, kui 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 palgatöötajaga ettevõtete juhatustes nii naiste kui ka meeste esindatuse miinimummääraks 40% ja sätestati tulemuslikud karistused selle määra mittejärgimise eest;

4.  rõhutab, et ettevõtted peavad tagama meestele ja naistele võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused tööl ning seda eesmärki silmas pidades tuleks vastu võtta meetmeid, et vältida igasugust diskrimineerimist;

5.  toetab liikmesriikide nagu Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites, millest ettevõtted kinni peavad pidama, ning jälgib naiste esindatust puudutavaid arutelusid teistes liikmesriikides nagu Belgia, Saksamaa ja Itaalia; märgib, et ainult poliitilise tahte väljendamine võimaldab kiirendada selliste siduvate meetmete vastuvõtmist, mille eesmärgiks on aidata kaasa naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse tagamisele ettevõtete juhtorganites;

6.  tervitab Soome äriühingu üldjuhtimise eeskirju, mille kohaselt äriühingute otsustusorganitesse peavad kuuluma mõlema soo esindajad ja sellest tavast mittekinnipidamist tuleb avalikult selgitada; märgib, et nimetatud eeskirjad on viinud naiste osakaalu Soome äriühingute otsustusorganites praeguseks 25%-ni ja et kahe aasta jooksul alates eeskirjade kehtestamise teatavakstegemisest on selliste börsil noteeritud äriühingute osakaal, kus naised kuuluvad nõukogusse või juhatusse, suurenenud 51%-lt umbes 70%-ni;

7.  rõhutab, et ettevõtete juhtorganite ametikohtadele värbamine peab põhinema nõutud oskustel, kvalifikatsioonil ja kogemustel ning ettevõtte värbamispoliitikas tuleb jälgida läbipaistvuse, objektiivsuse, kaasamise, tõhususe, diskrimineerimiskeelu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;

8.  peab vajalikuks kaaluda tõhusate eeskirjade kehtestamist sellise olukorra vältimiseks, kus ühel isikul on juhatuses mitu kohta, et vabastada kohad naistele ning kindlustada keskmise suurusega ja suurte ettevõtete juhatuse liikmete tulemuslikkus ja iseseisvus;

9.  rõhutab, et riigi osalusega börsil noteeritud äriühingud peaksid olema eeskujuks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse rakendamisel oma juhatustes ja kõigi tasandi juhtivatel ametikohtadel;

10.  palub liikmesriikidel ja komisjonil rakendada uut poliitikat, mis võimaldab suurendada naiste osalust ärijuhtimises, eelkõige:

11.  rõhutab ettevõttesiseste palgaerinevuste probleemi ja eelkõige juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste ning meeste palgaerinevusi; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta meetmeid püsiva palgaerinevuse suhtes, mis on tingitud levinud stereotüüpidest ja mõjutab karjääriarengut ning on osaliselt põhjuseks, miks naised on ettevõtete juhtkondades alaesindatud;

12.  on eelkõige seisukohal, et ettevõtetelt, mis on kohustatud esitama täielikke kasumiaruandeid, tuleks nõuda, et nad saavutaksid naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse oma juhatustes mõistliku aja jooksul;

13.  julgustab ettevõtteid võtma ja rakendama äriühingute halduseeskirju, et edendada ettevõtete juhtkondades soolist võrdõiguslikkust, avaldada survet ettevõtete mõjutamiseks nende sees ning rakendada põhimõtet „järgi või selgita”, kohustades ettevõtteid selgitama, miks nende juhtkonnas ei ole mitte ühtegi naist;

14.  on seisukohal, et liikmesriigid ja komisjon peaksid käivitama algatusi, mis käsitlevad perekonna eest hoolitsemise õiglasemat jaotamist mitte ainult perekonna sees, vaid ka perekonna ja ühiskonna vahel, ning naiste ja meestele võrdse töö eest makstava palga erinevuse vähendamist; on seisukohal, et tuleks võtta konkreetseid meetmeid järgmistel eesmärkidel:

15.  innustab ettevõtete juhte tõstma oma töötajate teadlikkust naiste ja meeste karjääri edendamisest ning tegelema isiklikult naistele suunatud karjääri järelevalve- ja toetusprogrammidega oma ettevõttes;

16.  palub komisjonil:

17.  kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava, millega kehtestataks konkreetsed, mõõdetavad ja saavutatavad eesmärgid tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks iga suurusega ettevõtetes ja palub komisjonil koostada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks eraldi juhend;

18.  palub komisjonil luua kõnealuses valdkonnas häid tavasid käsitlev võrgulehekülg, et levitada ja vahetada parimaid tavasid; rõhutab, kui tähtis on luua kommunikatsioonistrateegia avalikkuse ja tööturu osapoolte tulemuslikuks teavitamiseks selliste meetmete tähtsusest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles algatama sihipäraseid teavituskampaaniaid;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0223. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0085. (3) EÜT C 166, 3.7.1995, lk 92. (4) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247. (5) ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 11.

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (2010/2242(INI))

P7_TA(2011)0331 A7-0228/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2009. aasta otsust finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni moodustamise, volituste, arvulise koosseisu ja ametiaja kestuse kohta(1), mis võeti vastu vastavalt kodukorra artiklile 184;

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta otsust pikendada finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni volitusi 31. juulini 2011(2);

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (vahearuanne)(3);

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil(4);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu jätkuvat seadusandlikku tööd, eelkõige seoses aluslepingu muutmise, majanduse juhtimise, ühtse turu akti ja energiapoliitikaga;

–  võttes arvesse oma järeldusi, mis tehti pärast 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni ettepanekuid uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

–  võttes arvesse panust, mille on andnud järgmised liikmesriikide parlamentaarsed organid: Austria Liidunõukogu, Austria Rahvusnõukogu, Belgia Senat ja Esindajatekoda, Bulgaaria Rahvuskogu, Tšehhi Vabariigi Senat ja Esindajatekoda, Taani Folketing, Soome Eduskunta, Prantsusmaa Rahvusassamblee, Saksamaa Liidupäev, Saksamaa Liidunõukogu, Kreeka Esindajatekogu, Ungari Rahvusassamblee, Itaalia Esindajatekoda, Itaalia Vabariigi Senat, Läti Seim, Leedu Seim, Madalmaade Esindajatekoda, Poola Seim, Poola Senat, Portugali Vabariigi Kogu, Rumeenia Esindajatekoda, Rumeenia Senat, Slovakkia Rahvusnõukogu, Sloveenia Vabariigi Rahvusassamblee, Rootsi Riksdag ning Ühendkuningriigi Parlamendi Ülem- ja Alamkoda;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni raportit (A7-0228/2011),

A.  arvestades, et kriisi sotsiaalkulud on suured – ELis langes tööhõive 1,8%, mistõttu tööta jäi 23 miljonit majanduslikult aktiivset inimest (9,6% kogu tööjõust), noorte töötuse määr on 21%, tööhõive taastumise väljavaated on ebakindlad ning 17% ELi kodanikest on vaesusse langemise ohus(5);

B.  arvestades, et Vahemere lõunakallastel ja Lähis-Idas toimunud rahvarahutusi võib pidada muu hulgas majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide, ebavõrdsuse ning kõrge tööhõive tagajärjeks, mis mõjutab eriti nooremat haritud põlvkonda, ning arvestades, et see tuletab meelde demokraatia väärtust ning annab tunnistust sellest, et üleilmastumisega kaasneb vajadus täielike lahenduste järele põhiõiguste ja -vabaduste tunnustamise ja austamise ning riikidevahelise ja ühe riigi ühiskonnakihtide vahelise ebavõrdsuse vähendamisel;

C.  arvestades, et kolm aastat pärast investeerimispanga Lehman Brothers kokkuvarisemist on võetud mõningaid meetmeid finantskriisiga võitlemiseks; arvestades, et siiski on vaja jätkata tööd, et luua kestlik finantssektor, mis suudaks lahendada ülemäärase spekuleerimise probleemi ja rahastada reaalmajandust, eelistatavalt pikaajaliste investeerimisvajaduste rahastamise ja töökohtade loomise teel; arvestades, et majanduse juhtimise reformidega ei ole piisavalt lahendatud tasakaalustamatuse probleemi ülemaailmsel ja ELi tasandil;

D.  arvestades, et finantskriis on esile kutsunud majandusliku ja sotsiaalse kriisi, mis on mõnedes riikides viinud poliitilise kriisini,

E.  arvestades, et aastaks 2013 väheneb majanduskasv eeldatavasti umbes 4,8% võrra SKPst ning järgmise kümne aasta jooksul on see oluliselt väiksem kui viimase 20 aasta jooksul(6);

F.  arvestades, et kriisi tõttu on selgunud, et ELis on puudus usaldusest, eneseusaldusest ja tulevikukavadest;

G.  arvestades, et jätkuv toetumine sotsiaalsele turumajandusele ja selle väärtustele on Euroopa Liidu oluline eesmärk;

H.  arvestades, et suhtelises heaolus elavate inimeste arv on kasvanud, kuid majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused on samal ajal suurenenud;

I.  arvestades, et ülemaailmne finantskriis on tõsiselt mõjutanud aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, eeskätt eesmärki vähendada ülemaailmset vaesust 2015. aastaks poole võrra;

J.  arvestades, et kriis on teinud ilmseks vajaduse liikuda liidu majanduse toimiva juhtimise suunas, mis hõlmab süstemaatiliselt koondatud poliitikameetmeid, mille eesmärk on tagada püsiv majanduskasv, head ja stabiilsed töökohad, eelarvedistsipliin, makromajanduse liigse tasakaalustamatuse vähendamine, Euroopa majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus, finantsturu rangem reguleerimine ja järelevalve ning asjakohane mehhanism finantskriisi lahendamiseks;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament märkis selgesti oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, et hoolimata teostatavatest säästudest ei ole ELi eelarve, mis moodustab praegu üldisel tasemel 1% kogurahvatulust, võimeline katma täiendavat rahastamisvajadust, mis tuleneb aluslepingust ja praegustest poliitilistest prioriteetidest ja võetud kohustustest; arvestades, et Euroopa Parlament on seepärast veendunud, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa peab olema 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem;

L.   arvestades, et samas resolutsioonis märgib Euroopa Parlament, et omavahendite ülemmäära ei ole muudetud 1993. aastast saadik; on arvamusel, et omavahendite ülemmäära võib olla vaja järk-järgult kohandada, kuna liikmesriigid annavad liidule uusi pädevusi ja rohkem eesmärke; on seisukohal, et omavahendite ülemmäär, mille nõukogu kehtestas ühehäälselt, annab küll piisava eelarvelise tegevusruumi, et täita liidu kõige kiireloomulisemad ülesanded, kuid oleks siiski ebapiisav selleks, et ELi eelarve võiks saada kasulikuks vahendiks Euroopa majanduse juhtimisel või olla suureks abiks ELi tasandil Euroopa 2020. aasta strateegiasse investeerimisel;

M.  arvestades, et säästva kasvu tagamiseks liidus ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb paigutada kasutamata maksete assigneeringud kasvu, konkurentsivõime ja tööhõive ühisprogrammidesse, võimendada EIP laene ja luua projektivõlakirjade turg, mis tõmbaks ligi nii avalikke kui erainvestoreid ja mida saaks kasutada kogu liidule huvi pakkuvate projektide finantseerimiseks (konkreetseteks projektideks ette nähtud võlakirjad);

I.Euroopa riikide võla- ja eurokriis, sealhulgas riigivõlakirjade ja eurovõlakirjade vastastikune väljastamine

1.  tuletab meelde vastastikku seotud nõrkuste kolmnurka, kus mõne liikmesriigi tasakaalustamata eelarvepoliitika suurendas kriisieelset riigivõla paisumist ja finantskriis õhutas oluliselt riigivõlgade edasist suurenemist, millele järgnesid pinged mõnede liikmesriikide riigivõlakirjaturgudel;

2.  toonitab, et Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania riigivõla klassi alandamine reitinguagentuuride poolt põhjustas kogu eurotsoonis edasikandumisefekti, spekuleerimise suurenemist ja investorite riskikartlikku käitumist ning seepärast on jätkusuutliku intressimääraga turupõhine rahastamine muutunud Kreekale, Iirimaale ja Portugalile kättesaamatuks, mistõttu neile tuleb anda finantsabi ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi programmidest;

3.  on seisukohal, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) tuleks kaasata EL-IMFi finantsabiprogrammidesse;

4.  tuletab meelde, et krediidireitinguagentuurid täitsid kriisi väljakujunemisel olulist osa puudulike reitingute määramisega struktureeritud rahastamisvahenditele, mida tuli kriisi ajal alandada; nõustub finantsstabiilsuse nõukogu 2010. aasta oktoobris sätestatud põhimõtetega, millega antakse üldsuunised, kuidas vähendada sõltuvust väliskrediidireitingutest, ning palub komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse avalikku arutelu, mis lõppes 2011. aasta jaanuaris;

5.  nõuab valitsemissektori võla avalikku ja demokraatlikku auditit, et teha kindlaks selle päritolu ja tuvastada võlaväärtpaberite peamised omanikud ning asjassepuutuvad summad;

6.  märgib, et liikmesriikide kahe- ja mitmepoolsed lähenemisviisid ohustavad majanduslikku integratsiooni, finantsstabiilsust ja euro usaldusväärsust, ja väljendab heameelt eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimisel kasutatava Euroopa poolaasta põhimõtte üle, mille eesmärgiks on ületada liigne sisemine tasakaalustamatus ELis;

7.  toonitab asjaolu, et riigivõlakriis paljastas Euroopa sisemise tasakaalustamatuse ohud; rõhutab, et EL peab reageerima üksmeelselt, töötama välja eelarvepoliitika palju parema kooskõlastamise ning võimaluse korral ühise eelarvepoliitika, mille aluseks oleks piisav ELi eelarve, mida osaliselt rahastatakse omavahenditest, ning kehtestama nõuetekohased sätted kriisiohjamiseks ja majanduslikuks lähenemiseks;

8.  rõhutab vajadust ratsionaliseerida liikmesriikide kulutused ELi eelarve kaudu, eriti valdkondades, kus EL pakub suuremat lisaväärtust kui riiklikud eelarved;

9.  rõhutab, et liikmesriikide majanduskasvu väljavaateid tuleks pidada riigivõlaga seotud intressimäärade suhtelise taseme määratlemisel otsustavaks aspektiks, eeskätt seoses toetusega, mida pakub Euroopa finantsstabiilsusvahend ja 2013. aastast alates Euroopa stabiilsusmehhanism;

10.  tunnustab jõupingutusi, mida suurtes võlgades liikmesriigid teevad eelarve konsolideerimiseks ja struktuurireformide teostamiseks;

11.  rõhutab, et euroala liikmesriikidest pärit emapankadel lasub samuti osa vastutusest vastutustundetu laenupraktika osas, mida järgisid nende tütarpangad teistes ELi liikmesriikides ning mis aitasid kaasa muu hulgas kinnisvaramullile Hispaanias, Iirimaal ja Lätis ning eelarvelistele raskustele, mis selle tagajärjel nimetatud liikmesriikides on tekkinud; seepärast märgib, et finantsabi pakkumine neile võlgades liikmesriikidele – kui see osutub vajalikuks – ei oleks üksnes kõnealuste riikide, vaid ka nende euroala liikmesriikide huvides, kelle emapangad ei suutnud oma tütarpankades vastutustundlikku laenupraktikat välja töötada;

12.  rõhutab, et kõik liikmesriigid on süsteemselt olulised; nõuab terviklikku, sotsiaalselt kaasavat ja sidusat reformipaketti, mis käsitleks finantssüsteemi nõrkusi; nõuab Euroopa riigikassa kontseptsiooni arendamist, et tugevdada majandus- ja rahaliidu majandussammast; nõuab lisaks meetmeid, et ületada praegune vähene konkurentsivõime vajaduse korral asjakohaste struktuurireformide abil, mis oleksid suunatud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidele ja riigivõlakriisi peamistele põhjustele; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peavad taastama jätkusuutliku riigirahanduse ja kasvumäära, mis põhineb kvaliteetseid riiklikke kulutusi ning õiglast ja tõhusat tulukogumist käsitlevatel usaldusväärsetel poliitikameetmetel;

13.  kutsub komisjoni koostama uurimust eurovõlakirjade tulevase süsteemi kohta, et määrata kindlaks tingimused, mille puhul selline süsteem tooks kasu kõikidele osalevatele liikmesriikidele ja kogu euroalale; juhib tähelepanu asjaolule, et eurovõlakirjad võivad pakkuda kasutatavat alternatiivi USA dollari võlakirjaturule ning toetada Euroopa riigivõlaturu integreerumist, vähendada laenukulusid, suurendada likviidsust ja eelarvedistsipliini ning stabiilsuse ja kasvu pakti järgimist, edendada kooskõlastatud struktuurireforme ja muuta kapitaliturud stabiilsemaks, mis kindlustab ettekujutust eurost kui ülemaailmsest „turvapaigast”; tuletab meelde, et eurovõlakirjade ühine väljastamine eeldab täiendavat liikumist ühise majandus- ja eelarvepoliitika poole;

14.  rõhutab seepärast, et kui eurovõlakirjad kui esmajärguline riigivõlakohustus väljastatakse, peaks väljastamine olema piiratud võlamääraga 60% SKPst solidaarvastutuse raames ning seotud stiimulitega, et vähendada riigivõlga sellele tasemele; soovitab, et eurovõlakirjade üldeesmärk võiks olla riigivõla vähendamine, moraalse ohu vältimine ja euro vastu spekuleerimise ennetamine; märgib, et juurdepääs niisugustele eurovõlakirjadele eeldaks kokkulepet mõõdetavate võlavähendamisprogrammide üle ning nende programmide rakendamist;

15.  märgib, et on saavutatud poliitiline kokkulepe Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 125 muutmise üle, et muuta Euroopa finantsstabiilsusvahendi ajutine süsteem 2013. aastaks alaliseks Euroopa stabiilsusmehhanismiks; nõuab Euroopa stabiilsusmehhanismi hilisemat ümberkujundamist Euroopa võlaametiks ja nõuab, et Euroopa Parlament saaks aluslepingu sellisel muutmisel järjepideva rolli;

16.  tunneb kahetsust sotsiaalse vastutusvõimetuse pärast, mida on ilmutanud finantsteenuste sektori töötajad, kes ei nõustu isegi üheks aastaks loobuma osast neile makstavast preemiast, et annetada see mõnele sotsiaalprojektile, näiteks ELi noorte tööpuuduse leevendamiseks;

II.  Ülemaailmne tasakaalustamatus ja juhtimine

17.  tuletab meelde, nii mõned arenenud kui ka tärkava majandusega riigid, nagu USA ja Hiina, aitavad kaasa ülemaailmsele tasakaalustamatusele; väljendab rahulolu Hiina aktiivse osalemisega ülemaailmses majandusjuhtimise süsteemis ja vastava edasise integratsiooniga;

18.  märgib, et rohkem kui pool ülemaailmsest majandusest jääb EList, USAst ja Jaapanist väljapoole, mis kujutab endast hiljutist enneolematut pööret varasemas olukorras;

19.  toonitab, et ülemaailmse nõudluse tasakaalustamiseks on vaja asümmeetrilist lähenemist; suure väliskaubanduse ülejääkidega maad (nt Hiina) peaksid mitmekesistama majanduskasvu käivitajaid ning suurendama sisenõudlust, samas kui suure puudujäägiga riigid (nt USA) peaksid suurendama siseriiklikke sääste ja viima lõpule struktuurireformid;

20.  rõhutab, et finantsturud peavad teenima reaalmajanduse kestlikku arengut;

21.  toetab G20 jõupingutusi kauba tuletisinstrumentide turgude reguleerimisel; kutsub komisjoni üles tegelema hindade volatiilsusega põllumajandusturgudel, täielikult rakendama kõiki G20 tasandil kokku lepitud raammeetmeid ning võitlema ülemäärase ja kahjuliku spekuleerimise vastu, eelkõige ELis peatselt kehtestatavate finantsturge käsitlevate õigusaktide ning turu kuritarvitamise direktiivi(7) ja finantsturgude instrumentide direktiivi(8) läbivaatamise abil;

22.  tuletab meelde, kui olulised on Euroopa Liidule toormaterjalid, samuti toiduga kindlustatus ja toiduhindade stabiilsus kogu maailmas, eelkõige arenguriikides, ning toidunappusest ja hindade kõikumises tulenev inflatsioonisurve kogu maailmas; kutsub seepärast Euroopa Liitu üles tõhustama jõupingutusi toorainesõltuvuse vähendamiseks tõhususstandardite kiire parandamise abil, samuti suurendama jõupingutusi taastuvate materjalide tootmise ja kasutamise suurendamiseks; märgib, et toiduga kindlustatuse ja toiduhindade stabiilsuse toetamiseks tuleb panna üldiselt maksma jätkusuutlikud tootmisviisid ning taas kasutusele võtta pakkumise juhtimise mehhanismid; selleks nõuab kaubanduse läbipaistvuse ja vastastikususe suurendamist; hoiatab ühtlasi protektsionistlike suundumuste eest strateegiliste toormaterjalide valdkonnas;

23.  nõuab krediidiriski vahetustehingute paremat reguleerimist;

24.  võtab teadmiseks suundumuse teha tärkava turumajandusega riikidesse väga mahukaid erainvesteeringuid, mis moodustavad 2011. aastal oodatavalt ligi triljon USA dollarit(9); palub IMFil välja töötada raamistik, et kapitalivoogude järelevalve abil ennetada spekulatsioonimullide teket, ning võtta sobivaid meetmeid kahjulike suundumuste takistamiseks; tunnistab, et kapitalikontroll ei asenda asjakohaseid majanduspoliitilisi meetmeid ning seda tuleks kasutada ainult viimase võimalusena; toonitab, et riikidel on vaja võtta samaaegseid meetmed spekulatsioonimullide tekke vastu;

25.  märgib, et finantsturgudel osalejate, sealhulgas finantsasutuste ja börside jätkuv kontsentreerumine toob kaasa ohu, et reaalmajanduse pikaajaliseks rahastamiseks ei suudeta luua optimaalseid tingimusi; sellega arvestades palub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul hoolikalt jälgida võimalike süsteemsete riskide teket finantsturgude kontsentreerumise tulemusel;

26.   toonitab asjaolu, et kuigi ELil on tasakaalustatud jooksevkonto ja ta ei soodusta ülemaailmset tasakaalustamatust, avaldaks tasakaalustamatuse korratu korrektsioon USA dollari devalveerimise abil ELile tugevat mõju; märgib, et EL peab oma kaubanduspoliitikat ja valuuta tasakaalustamatuse poliitikat USAga tihedalt kooskõlastama, et vältida dollari väärtuse kiiret vähenemist; nõuab tungivalt, et USA, samuti muud peamised toimijad, tagaksid valuutakorralduse muutumise mitmepoolseks püüdluseks, mis hõlmab kõiki maailma suuremaid vääringuid; väljendab heameelt asjaolu üle, et teatavaks on tehtud ülemaailmsed tasakaalustamatuse näitajad, ning nõuab, et neid näitajaid võetaks makromajanduspoliitika kujundamisel täielikult arvesse;

27.  toonitab, et EL peab oma ülemaailmse toimija rolli parandamiseks tegelema paljude probleemidega, konkurentsi ja lähenemise puudus, puudulik finantstasakaal, madalad sisemised tööhõive ja majanduskasvu näitajad, siseturu ning majandus- ja rahaliidu süvenemisega suurenev liidusisene tasakaalustamatus ning vähene poliitiline mõjuvõim rahvusvahelisel tasandil, mille põhjuseks on muu hulgas ELi ühtse esindatuse puudumine rahvusvahelistes organisatsioonides, mida võiks parandada, rakendades meetmeid euro ühtse esindatuse tagamiseks rahvusvahelisel tasandil, nagu on märgitud alusepingus;

28.  tuletab meelde, et EL peab rääkima ühel häälel, tal peab keskpikas perspektiivis olema Rahvusvahelise Valuutafondi juhtkonnas üks esindaja, eelkõige euroala jaoks, ja EL peab vajaduse korral täielikult esindama liikmesriike ning toetama kogu maailmas demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtet, inimväärilisi töö- ja elutingimusi, head valitsemistava, kestlikku arengut ja vaba ja õiglast kaubandust ning kliimaeesmärke vastavalt liidusisesele tegevuskavale, samuti võitlema korruptsiooni, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksuparadiiside vastu;

29.  leiab, et EL peaks võtma eesmärgiks saavutada tasakaalustatud, vaba ja õiglane ülemaailmne kaubanduskokkulepe, et vähendada erinevusi tärkava turumajandusega riikide ja arenenud majandusega riikide vahel; nõuab kaubandustõkete likvideerimist, on seisukohal, et ülemaailmse kaubanduskokkuleppe puudumine on suur puudus, sest põllumajandusliku ekspordi projektide vallas takistavad arenenud turumajandusega riigid tärkava turumajandusega riike ning viimased blokeerivad arenenud majandusega riikide pakutavaid teenuseid;

30.  rõhutab vajadust avada läbipaistval ja vastastikusel alusel riigihangete turud;

31.  rõhutab, kui olulisel kohal on Euroopa Liidu ja tema peamiste strateegiliste partnerite suhetes vastastikuste huvide silmaspidamine ning oodatav vastastikune kasu; on seisukohal, et seetõttu peaks Euroopa Liit kaaluma, kas tuleks luua vahendid, et uurida kolmandate riikide majanduspoliitikat riigiabi valdkonnas ning hinnata tegutsemisviise, mille eesmärk võib olla võtmetehnoloogiate viimine Euroopa Liidust väljapoole;

32.  märgib, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) nõuab praegu vaid piirkondlikke majandusaasta koondaruandeid; nõuab raamatupidamiseeskirjade vastuvõtmist, millega kõik ettevõtted ja sihtasutused kohustataks pidama riigikohast raamatupidamist ning edendama rahvusvahelist maksualast koostööd ametkondadevaheliste teabevahetuslepete abil;

33.  tuletab meelde oma nõudmist ulatusliku maailmamajanduse ja finantsjuhtimise reformi järele, et edendada läbipaistvust ja aruandekohustust ning tagada rahvusvaheliste majandus- ja finantsasutuste poliitika sidusus; nõuab, et Bretton Woodsi asutused ja teised olemasolevad majanduse juhtimise üksused, sealhulgas G20, integreeritaks esimese sammuna ülemaailmse majanduse juhtimise struktuuri suunas ÜRO süsteemiga, kus nad peaksid toimima koos Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja rahvusvahelise kliimaorganisatsiooniga, mis tuleb veel luua;

34.  nõuab, et G20 riigid võtaksid viivitamata vastu üldised ja kooskõlastatud poliitikameetmed, et toetada tugevat, stabiilset ja tasakaalustatud ülemaailmset majanduskasvu; nõuab õiguspärasuse ja vastutuse suurendamiseks vastavate riikide parlamentide kaasamist; nõuab lisaks Rahvusvahelise Valuutafondi reformi ja fondile suuremate rahaliste vahendite eraldamist, et suurendada selle läbipaistvust ja aruandmiskohustust ning muuta see demokraatlikumaks, tugevdades samas selle rolli fondiliikmete majandus- ja finantsjärelevalves eesmärgiga luua usaldusväärsed turvaabinõud ülemaailmse tasakaalustamatuse vastu võitlemiseks;

35.  nõuab, et võetaks kasutusele järgmine finantsabi kord:

III.  Uue rahasüsteemi küsimus

36.  tuletab meelde, et ükski riik ega riikide rühm ei saaks kasu nn valuutasõjast, vaid see võib tühistada kõik ELi kodanike pingutused riigivõla vähendamiseks ja struktuurireformide elluviimiseks; märgib, et euro on takistanud sedalaadi valuutakriisi puhkemist, mida ajalooliselt sageli finantskriisidega seostatakse; tuletab meelde, et mitmepoolse kaubandussüsteemi (Maailma Kaubandusorganisatsiooni) eeskirjad ei hõlma kapitalivoogusid ja puudub neile vastav mitmepoolne rahasüsteem;

37.  tuletab meelde G20 Korea tippkohtumise eesmärki rajada stabiilsem ja vastupidavam rahvusvaheline rahasüsteem; võtab teadmiseks ülemaailmse mure rahvusvahelise rahasüsteemi toimimise pärast ning nõuab, et kiiresti tehtaks olulisi edusamme; nõuab seepärast rahvusvahelise rahasüsteemi reformimist, et kindlustada süstemaatiline ja igakülgne makromajanduslik koostöö koos kestliku ja tasakaalustatud ülemaailmse majanduskasvuga;

38.  rõhutab, et selline rahvusvaheline rahasüsteem peaks muu hulgas hõlmama järgmist:

39.  kutsub lisaks üles kaaluma pikemas perspektiivis võimalust luua ülemaailmne reservvaluuta, mis esialgu põhineks laenuõiguste ja Rahvusvahelise Valuutafondi arengul ja ümberkujundamisel;

IV.  ELi konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamine ning ELi 2020. aasta strateegia rakendamine innovatsiooni edendamise ja pikaajaliste investeeringute abil töökohtadesse ja majanduskasvu

Konkurentsivõime, lähenemine ja ELi 2020. aasta strateegia

40.  nõuab, et Euroopa poolaasta sisu määratlemisel võetaks täielikult ja järjekindlalt arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja vajadust ületada kogu ELi-sisene tasakaalustamatus;

41.  toonitab, kui olulised on vastastikku toetavad liidu poliitikameetmed ELi 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning töökohtade strateegia järgimisel, kasutades mitmekülgseid vahendeid, sh tulevikku suunatud haridus-, keskkonna-, kliima- ja energiastrateegiad, ressursitõhusus, uuendatud põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse strateegiad, uuendatud ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete parem kooskõlastamine kõnealuste ühiste eesmärkide toetamiseks;

42.  rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia jätkusuutlikkuse aspekti tuleb arvesse võtta kõikides asjakohastes poliitikavaldkondades, et EL tõuseks taas maailmas juhtpositsioonile; toonitab, et kui Euroopa Liit soovib maailmamajanduses konkurentsivõimelisena püsida, tuleb tal asuda juhtpositsioonile keskkonnasäästlikul ümberkujunemisel ressursitõhusaks ja jätkusuutlikuks ühiskonnaks; rõhutab, et ulatuslik investeerimine keskkonnasäästlikesse taristutesse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse on suurepärane viis soodustada majanduse elavnemist ning edendada pikaajalist majanduskasvu ja töökohtade loomist;

43.  tuletab meelde, et ühtse turu kõiki võimalusi ei ole veel ära kasutatud ning et vaja on uut poliitilist sihikindlust ja otsustavat tegutsemist, et vallandada jätkusuutliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel kogu ühtse turu potentsiaal; rõhutab vajadust jätkata Euroopa Liidu teenustesektori kujundamist ja tõhustada teenustega kauplemist;

44.  toonitab, et Euroopa 2020. aasta strateegia edu sõltub kogu ELi pühendumusest, liikmesriikide, parlamentide, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite isevastutusest; tuletab meelde, kui olulised on tugev ja nõuetekohaselt toimiv sotsiaalne dialoog ning kollektiivlepingud Euroopa 2020. aasta strateegia raames, samuti ehtsa Euroopa sotsiaalse dialoogi edendamine makromajanduspoliitika ja -meetmete teemal; märgib, et neid meetmeid tuleks järgida, et saavutada tulevikuplaanide üle laiaulatuslik konsensus;

45.  võtab teadmiseks piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suuremad volitused ja kohustused; tuletab meelde, et kaks kolmandikku riiklikest investeeringutest Euroopa Liidus jääb kohalikule tasandile; märgib, et valik, mis tasandil riiklikke investeeringuid tehakse ja täide viiakse, mõjutab suuresti nende tõhusust; rõhutab seepärast, kui oluline on tagada riiklike investeeringute tegemine kõige tõhusamal valitsemistasandil;

46.  nõuab tungivalt, et liikmesriikide parlamendid ja valitsused toimiksid siseriikliku otsustamise protsessis ELi suhtes vastutustundlikul viisil ja kaasaksid ELi mõõtme oma riiklikesse aruteludesse;

47.  rõhutab, et eelarve konsolideerimisega peavad kaasnema sellised keskmise ja kaugema tähtajaga eesmärgid nagu on kindlaks määratud Euroopa 2020. aasta strateegias, eriti seoses töökohtade loomise, sotsiaalse kaasamise, taristutesse investeerimise, ressursitõhususe, majanduse keskkonnahoidliku ümberkujundamise ja teadmistepõhise majandusega, et suurendada konkurentsivõimet ning sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust; märgib, et mitmesugused liikmesriikide ja ELi poliitikameetmed peaksid strateegiat tõhusalt toetama ning eelarvedistsipliin, kui see kehtestatakse ilma hästi määratletud strateegiata, võib majanduskasvu väljavaateid halvendada, konkurentsivõimet vähendada ja majandust kaugemas perspektiivis tõsiselt kahjustada; tuletab meelde, et kuna avatud koordinatsiooni meetod on ebaõnnestunud, peaks Euroopa 2020. aasta strateegia hõlmama komisjoni poolt liikmesriikide jaoks koostatud siduvaid eesmärke koos maksimum- ja miinimumväärtustega, mida kohaldatakse nende majanduse teatud makromajanduslike aspektide suhtes;

48.  nõuab kõigi liikmesriikide ranget finantsauditit, mille komisjon peab algatama tihedas koostöös Eurostatiga, et teha kindlaks liikmesriikide tegelik finantsolukord, mis võimaldaks teha tõsiasjadele toetuvaid otsuseid Euroopa 2020. aasta strateegia ning piirkondlike ja ühtekuuluvusprojektide kohta; nõuab kõigi Euroopa Liidu rahastamiskavade ning riiklike ja piirkondlike toetuste kontrollimist; soovitab tõhustada projekte ja programme, mille edu on hädavajalik, ning teisest küljest soovitab lõpetada tulutud toetused ja majandusarengu kavad;

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige naised on suuremas vaesumisohus; märgib, et kriisi ajal on paljudes liikmesriikides suurenenud laste vaesus; toonitab, et see on vastuvõetamatu ning et negatiivseid suundumusi tuleb muuta; seepärast nõuab eriti, et olemasolevad vabaühendused kujundataks ühtseks võrgustikuks sihiga kaotada laste vaesus, kasutades selleks lapsekeskseid meetodeid, lapsi silmas pidavaid eesmärke ja asetades laste õigused kindlalt tähelepanu keskmesse;

50.  märgib, et kindlad hoolekandesüsteemid on halbadel aegadel tähtsaks majanduslikuks stabilisaatoriks; rõhutab seepärast, et riiklikud vahendid on vaja ühendada ning samas on olemas ka veenev põhjus tagada avaliku sektori teenused ja säilitada sotsiaalse kaitse tase; nõuab, et võetaks vastu meetmed, mille eesmärk on vähendada sissetulekute ebavõrdsust, võideldes eeskätt noorte tööpuuduse vastu;

51.  toonitab, et majanduslangus ei tohiks aeglustada töö ja eraelu tasakaalustamisele suunatud meetmeid, eelkõige neid, mille sihiks on hõlbustada naiste pääsu tööturule;

52.  võtab teadmiseks kriisist tulenevad probleemid, sealhulgas majandustegevuse oluline vähenemine, kasvumäära vähenemine, mida põhjustab struktuurilise ja pikaajalise töötuse kiire suurenemine, avaliku ja erasektori investeeringute vähenemine ning samuti suurem konkurents tärkava turumajandusega riikidega;

53.  märgib, et ELi praeguse sisemise tasakaalustamatuse ületamiseks ei piisa ühetaolisest lähenemisest ning et tulemuste saavutamiseks tuleb majanduspoliitika kooskõlastamisel võtta nõuetekohaselt arvesse ELi riikide erinevaid majanduslikke lähtepunkte ning erijooni; rõhutab majanduspoliitika kooskõlastamise ja usaldusväärse finantspoliitika eduka taastamise vajadust;

54.  nõuab suuremat vastavust ja täiendavust riikide eelarvete ja ELi eelarve vahel; on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb keskenduda Euroopa 2020. aasta strateegia kõige tähtsamatele valdkondadele ning tuleks tagada juhtalgatuste piisav rahastamine sellistes valdkondades, kus ELil on liikmesriikidega jagatud pädevus, mis võib pakkuda tugevat Euroopa lisandväärtust;

55.  rõhutab, et nii põllumajandus- kui ka ühtekuuluvuspoliitika peab täitma olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegia toetamisel; on veendunud, et ühise põllumajanduspoliitika reform peab toimuma ülemaailmsete probleemide lahendamise kontekstis; on arvamusel, et ELi 2020. aasta strateegia edu eelduseks on ELi poliitikameetmete ühtsus ning need peaksid hõlmama mitmesuguseid tahke, nagu riikide ja ELi eelarvete vastavusse viimine, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika, samuti ühtekuuluvusfondid, näiteks tagades vahendite õiglase jaotamise liikmesriikide ja piirkondade vahel, lähtudes selgetest ühtekuuluvuse suurendamise ja konkurentsivõime edendamise eesmärkidest ning pöörates eriti tähelepanu kõige rohkem abi vajavatele liikmesriikidele ja piirkondadele, samuti haridusele, innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevuse kuludele;

56.  tuletab lisaks meelde, et Euroopa 2020. aasta strateegia on usaldusväärne ainult juhul, kui seda toetavad piisavad rahalised vahendid, ning seepärast toetab järgmist:

Energia- ja transpordipoliitika ning siseturg

57.  peab Euroopa Energiaühenduse loomist keskseks poliitiliseks projektiks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel, mille seas on üleminek taastuvatele energialiikidele, viies energiatõhususe maksimumini, ELi energiasõltumatuse suurendamine ning tõelise ühendatud energiaturu loomine; rõhutab liidu energiapoliitika välismõõtme tähtsust;

58.  on veendunud, et tuleks tugevdada suhteid naftat ja maagaasi tootvate riikide ning tarbijariikide, eelkõige Euroopa riikide vahel, võttes arvesse ka hiljutisi sündmusi Vahemere piirkonna poliitilisel maastikul; on seisukohal, et tuleks kiiresti rakendada ühine säästva energia ja toormaterjalide hankimise poliitika, et vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad Euroopa majanduse taastumist ja edasist arengut aeglustada;

59.  rõhutab, et konkurentsivõime tagamiseks on väga tähtis ressursitõhususe põhimõtete arvessevõtmine kõigis ELi poliitikavaldkondades, kaasa arvatud uute innovatiivsete toodete ja teenuste arendamine ning uued viisid sisendi ja jäätmete vähendamiseks, varude paremaks haldamiseks, tarbimistavade muutmiseks ja logistika parandamiseks, samuti tootmisprotsesside, haldus- ja ärimeetodite optimeerimine, et tagada toodete ja teenuste kujundamine elutsükli ja nn hällist hauani põhimõtte alusel;

60.  tuletab meelde, et juurdepääs energiale ja toormaterjalidele ning nende tõhus kasutamine on hädavajalik, et kindlustada ELi üldine konkurentsivõime; rõhutab, et pikaajalise konkurentsivõime säilitamiseks peab EL olema maailmas juhtpositsioonil energiasäästu- ja tõhususe edendamisel, uue keskkonnasäästliku tehnoloogia teadusuuringute ja investeeringute, energiavarustuse mitmekesistamise ja ratsionaliseerimise ning taastuvate energiaallikate arendamise ja suurema kasutamise valdkonnas; tuletab meelde, et sõltuvuse vähendamine energia ja toorme impordist aitab kindlustada ELi konkurentsivõimet ning saavutada inflatsiooniga seotud eesmärki;

61.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata säästvale transpordipoliitikale, iseäranis Euroopa transpordivõrgustike laiendamisele, samas kui vähem soodsate piirkondade juurdepääsu parandamine kõnealustele võrgustikele struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi abil aitaks oluliselt kaasa ühtse turu konsolideerimisele; toonitab vajadust tõhusa ühendatud transpordisüsteemi järele, mis hõlbustab isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist ja soodustab majanduskasvu; rõhutab üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) tähtsust olulise Euroopa lisaväärtuse andjana, sest need aitavad kõrvaldada kitsaskohti ja füüsilisi takistusi, nagu rööpmelaiuse erinevused, ning tagada piiriülest infrastruktuuri;

62.  peab ühtse turu akti keskseks poliitiliseks algatuseks, mis tugevdab Euroopa 2020. aasta eesmärke ja juhtalgatusi ja mille eesmärgiks on täielikult kasutada siseturu kasvupotentsiaali ning viia Monti raporti vaimus lõpule ühtse turu loomine; toonitab, et kriisis on selgeks saanud, kui oluline on tugevdada ELi tööstusbaasi ja innovatsioonivõimalusi, lihtsustades turulepääsu ja liikuvust ning võideldes sotsiaalse ja territoriaalse killustatuse vastu kogu ELis;

Liikuvus ja ränne

63.  toonitab, et seoses suurte rahutustega meie naaberpiirkondades ja demograafiliste muutustega ELis on vaja ühist rändepoliitikat; rõhutab, et Euroopa ühtse turu tugevdamiseks tuleb soodustada paremat juurdepääsu tööturule ja liikuvust, andes kõigile võrdsed tööhõive- ja sotsiaaltingimused ning õigused, kaasa arvatud kutsekvalifikatsiooni ja diplomite tunnustamine kogu ELis ning sotsiaalkindlustus- ja pensioniõiguste ülekandmine,

64.  peab Schengeni lepingut ELi kodanike jaoks erakordseks saavutuseks, mida tuleks kaitsta; nõuab koostöö edasist tugevdamist selles vallas; väljendab suurt muret võimalike muutuste pärast Schengeni eeskirjades; rõhutab tungivalt, et parlament tuleb seadusandlikku protsessi kaasata, ning toonitab, kui tähtis on takistada liikmesriike selles valdkonnas ühepoolseid otsuseid langetamast; tuletab meelde, et Schengeni lepingu heakskiitmine kujutas endast sammu ELi suurema integreerumise suunas ning isikute liikumisvabaduse põhimõtet tuleb kaitsta;

65.  nõuab ELi ühist immigratsioonipoliitikat ja tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle avada rohkem seaduslikke võimalusi ELi tööle tulemiseks; rõhutab vajadust reformida praegust sinise kaardi süsteemi (laiendades seda palju suuremale hulgale töökohtadele ja elukutsetele); märgib, et ELi tööandjad sõltuvad üha rohkem inimestest, kes tulevad väljastpoolt Euroopat ELi, et asuda tööle põllumajanduse, aianduse või turismi valdkonnas või eakate hooldajatena, sest aina vähem ELi kodanikke soovib neil aladel töötada; on veendunud, et komisjoni ettepanekus hooajatöötajate kohta tuleb pakkuda nendele töötajatele, kes on sageli haavatavad ja kaitsetus olukorras, paremaid tingimusi ja kindlat õiguslikku staatust, et kaitsta neid ekspluateerimise eest;

VKEd, innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus

66.  soovitab, et komisjon ergutaks VKEsid omakapitali rahastama laenude asemel kas riskikapitali või osakute noteerimise või struktuurifondide toetuse suurendamise abil ning et komisjon muudaks selle VKEdele lihtsamaks, eelkõige tegevust alustavate kõrgtehnoloogiliste äriühingute puhul, kes vajavad palju kapitali teadus- ja arendustegevuseks; rõhutab, et on vaja tugevdada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi tagatisinstrumenti ja lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele; juhib tähelepanu sellele, et eriti on vaja ergutada ja toetada naisettevõtjaid;

67.  tunnustab sotsiaalmajanduse (kolmas sektor) tähtsust Euroopas ja selle olulisust innovatsiooni toetamisel; rõhutab strateegilise keskkonnahoidliku ja ressursitõhusa riigihankepoliitika vajadust Euroopas, et toetada võrdset ja konkurentsivõimelist innovatsioonisektorit;

68.  nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispangale / Euroopa Investeerimisfondile antaks Euroopa tasandil juhtiv roll VKEde jaoks vahendite vabastamisel, kasutades sujuvamat ja selgemat korda ning tehes seega koostööd liikmesriikide rahandusasutustega, vältides riikide tasandil juba olemasolevate struktuuridega paralleelsete skeemide loomist, et VKEd leiaksid hõlpsasti oma tavapärase alguspunkti; soovitab, et Euroopa Investeerimispank / Euroopa Investeerimisfond peaksid toimima filtrina, keskendudes Euroopa 2020. aasta strateegia esmatähtsatele valdkondadele, tugevdades majandust, tööhõivet, keskkonnasäästlikkust ja ressursitõhusust, toimides valitud VKEde rühmade mentorina ning osaledes aruteludes pankadega ja nende riskijuhtimismeeskondadega, et aidata VKEsid pikaajaliste laenude saamisel; nõuab Euroopa Investeerimispanga rahastamissuutlikkuse täies mahus rakendamist;

69.  kutsub liikmesriike üles kiirendama komisjoni 23. veebruaril 2011. aastal avaldatud väikeettevõtluse algatuses „Small Business Act”(2008) ja selle vahekokkuvõttes ette nähtud meetmete rakendamist, et vähendada halduskoormat, lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja toetada VKEde rahvusvaheliseks muutumist;

70.  toonitab, et ELi uue põlvkonna rahastamisprogrammid peavad nii siseturul kui ka ülemaailmselt korrapäraselt toetama innovaatilisi ja töökohti loovaid VKEsid; rõhutab vajadust hõlbustada uue tehnoloogia abil ettevõtete kiiret loomist, parandada nende rahastamist, vähendada halduskulusid ja soodustada ettevõtete rahvusvahelistumist; peab väga soovitavaks tunnustada rahvapankadest ja piirkondlikest pankadest koosneva süsteemi keskset rolli, mis tagab abistrateegia optimeerimise ja VKEde valdkonna reaalse toetamise;

Maksundus

71.  toonitab, et nii majandus- ja rahaliit kui ka siseturg vajavad liikmesriikide maksupoliitika tugevamat kooskõlastamist; rõhutab, et maksunduse kvaliteeti tuleb parandada, et pakkuda tööhõive, innovatsiooni ja pikaajaliste investeeringute jaoks õigeid stiimuleid; palub komisjonil analüüsida Euroopa poolaasta raames liikmesriikide maksusüsteemide paindlikkust, et nende maksureformid oleksid majanduslike kõikumiste suhtes vastupidavad ja ei toetu asjatult maksubaasidele, mis on väga tsüklilised ja kus võib kergesti tekkida finantsmulle;

72.  toetab komisjoni jõupingutusi kahjuliku maksukonkurentsi, maksudest kõrvalehoidmise ning maksupettuse ja maksuparadiiside vastu võitlemisel nii ELis kui rahvusvahelisel tasandil, et parandada maksukogumissüsteeme ning võtta kasutusele kohustuslik ühtne konsolideeritud ettevõtte tulumaksu baas koos soovitusliku maksuvahemikuga, samuti spetsiifiline ja lihtsustatud maksusüsteem VKEde jaoks; väljendab rahulolu käibemaksu strateegiaga, mille komisjon kavatseb esitada, et kehtestada süsteem, kus maksupettus ei oleks võimalik;

73.  märgib, et maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega võitlemine ning maksukogumise parandamine, sealhulgas ka seoses kolmandate riikidega, peab olema liikmesriikide eelarve konsolideerimist taotlevate jõupingutuste oluline osa;

74.  on arvamusel, et selline samm on praegusel ajal, mil liikmesriigid peavad oma eelarvet konsolideerima, väga oluline; märgib, et maksukonkurents on vastuvõetav juhul, kui see ei ohusta liikmesriikide suutlikkust koguda tulusid, millele neil on õigustatud ootused, ning tuletab meelde, et tuleks leida lahendused kahjuliku maksukonkurentsi minimeerimiseks;

75.  on arvamusel, et ELi rahaliste vahendite eraldamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide maksustamisstrateegiat ning koostöövalmidust maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses ja tihedama maksukoostöö edendamisel;

76.  tunnistab maksuparadiisi ühise määratluse puudumist; nõuab, et kuni ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseni lepitaks kokku vähemalt Euroopa piires kehtivas ühtses määratluses;

77.   kutsub liikmesriike üles – arvestades korruptsioonivastase võitluse olulisust ja eesmärki parandada reaalselt finantssektori olukorda – lisama oma karistusõigusesse sätte, mis näeb ette, et juhul kui tööde teostamine on saadud korruptiivsel teel, altkäemaksu andes või kasutades ebaseaduslike eeliste saamiseks muid vahendeid, siis makseasutus tühistab makse või, kui makse on juba tehtud, nõuab selle tagasimaksmist summas, mis on kaks korda saadud maksest suurem;

Tööhõive

78.  toonitab, et uued ja paremad töökohad on õiglase, rohelise ja aruka kasvustrateegia saavutamise eeltingimus, ning seepärast nõuab järgmist:

79.  juhib tähelepanu sellele, et tööpuudust liikmesriikides, kus praegusel ajal rakendatakse fiskaalse kokkuhoiu meetmeid, põhjustab suuremalt jaolt üldise majandustegevuse vähenemine koos pikaajalise töötuse murettekitava kasvuga; märgib, et pikaajalise töötusega tuleb viivitamata tegeleda, sest see võib tõsiselt kahjustada pikaajalist majanduskasvu asjaomastes liikmesriikides ja seega vähendada kogu liidu konkurentsivõimet;

80.  märgib, et praeguse kriisi tagajärjel võib Euroopa Liidu tööjõuturg jääda pikaks ajaks killustunuks, ühest küljest kõrgekvaliteedilise tööjõu koondumise tõttu tasakaalustatud jooksevkontoga liikmesriikidesse ja teisest küljest kõrgete töötuse määrade ja konkurentsivõimelise tööjõu puuduse tõttu neis liikmesriikides, mida kriis on kõige rängemini tabanud ja kus on kõige suuremad võlad;

81.  on veendunud, et endiselt tuleks käsitleda ettevõtete üldjuhtimise teemat seoses halduslike stiimulitega pikaajalisteks investeeringuteks ja töökohtade loomiseks; soovitab koostada iga-aastase aruande, milles hinnatakse ettevõtete sotsiaalset ja keskkonna-alast vastutust kõigi noteeritud äriühingute puhul, kellel on üle 250 töötaja ja kelle käive ületab 50 miljonit eurot;

Haridusstrateegia

82.  toonitab, kui oluline on innovatsiooni, majanduskasvu ja tööjõuturu paindlikkuse jaoks laste, kutse-, ülikooli- ja täiskasvanuharidus, ning rõhutab turvalise paindlikkuse nõuetekohase rakendamise tähtsust; rõhutab vajadust kohandada haridus- ja koolitussüsteeme, et varustada inimesi paremini teadmiste ja oskustega, mis on vajalikud tööhõive, tootlikkuse, kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks;

83.  teeb ettepaneku luua erasektori täielikul osalusel Euroopa Liidu praktikaprogramm, mis oleks analoogne Erasmuse programmiga; on seisukohal, et selline programm peaks hõlmama ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, erialase koolituse institutsioonide, tööstuse, finantsturgude, VKEde ja suurettevõtete klastreid ning andma kodanikele, sealhulgas haavatavatele rühmadele, juurdepääsu koolitusele, eelkõige teadmistepõhises majanduses edasiantavate oskuste osas, et edendada elukestvat õpet;

84.  toetab jõuliselt meetmete võtmist Euroopa kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks, muu hulgas jätkates üliõpilaste liikuvuse takistuste kõrvaldamist, parandades ülikoolide ja ettevõtete sidemeid ning edendades ühiskonnas ettevõtlikumat meelelaadi; teeb ettepaneku võtta kasutusele Euroopa innovatsioonistipendium, mille eesmärgiks on toetada innovaatilistes sektorites kasutatavate teadmiste ja oskuste edendamist, võimaldades samaaegselt ELi võrgustike ja koostöö loomist; on veendunud, et kõnealune stipendium aitaks toetada noori kutseharidusprogrammides, mis on loodud ja mida konkreetselt rakendatakse igas liikmesriigis;

85.  toonitab vajadust luua Euroopa ja liikmesriikide tasandil sellised tingimused, et era- ja avalik sektor suurendaksid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; märgib, et ülikoolide rahastamine toimub peamiselt rahvuslike eelarvete kaudu, mida niigi survestab konsolideerimine; seetõttu ergutab liikmesriike kindlustama, et nende ülikoolide rahastamise süsteemid oleksid koostatud sihiga suurendada Euroopa tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja töökohtade loomise suutlikkust;

86.  on arvamusel, et julgustamaks liikmesriike haridusvaldkonda rohkem investeerima, tuleks liikmesriikide keskpika perioodi eelarve-eesmärkide hindamisel pöörata erilist tähelepanu riiklikele kulutustele hariduse, teadustöö ja erialaõppe valdkonnas;

87.  toetab Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni üleskutset suurendada avaliku sektori investeeringuid kõrgharidusse 3%-ni SKPst; on arvamusel, et see eesmärk eeldab stabiilsuse ja kasvu pakti kontrollimisel kulutuste kvalitatiivset hindamist;

88.  nõuab, et koolitust töökohtade tarvis, mis ei eelda ülikooliõpinguid, parandataks praktikasüsteemi arendamise kaudu;

V.  ELi ümberhindamine: mis saab Euroopa majandusjuhtimisest edasi

89.  rõhutab, et Euroopa Liit on jõudnud teelahkmele: liikmesriigid peavad otsustama ühendada jõud integratsiooni süvendamiseks või EL võib hajuda otsustustasandil valitseva seisaku ja majandustasandi lahkhelide tõttu;

90.  hoiatab, et killustumisel ohustab liitu protektsionism ja populism;

91.  nõuab sügavamat demokraatlikku ja poliitilist liitu, mille raames ELi institutsioonidele antaks jõulisem roll ühtse poliitika kujundamisel ja elluviimisel; rõhutab liidu demokraatliku legitiimsuse ja kontrolli tugevdamise tähtsust;

92.  rõhutab, kui tähtis on austada Euroopa projekti põhimõtteid – liikmesriikide võrdsust, solidaarsust, ühtekuuluvust ja koostööd; juhib tähelepanu vajadusele nendest põhimõtetest kinni pidada, lahendades tulemuslikult sisemised tasakaalunihked ja liikudes eurotsooni kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide kooskõlastamise kaudu tõelise lähenemise suunas;

93.  rõhutab, et vaja on tugevamat Euroopa Komisjoni, kellel on suurem vastutus Euroopa parlamendi ees ja tähtis roll kodanike seisukohtade peamise vahendajana, eelkõige avalike piiriüleste arutelude foorumina, võttes arvesse riiklike otsuste laiemat mõju näiteks majanduse juhtimise ja sotsiaalhalduse valdkonnas;

94.  toonitab, et majandusjuhtimist koos läheneva majandus-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitikaga tuleb korraldada ühenduse meetodit kasutades ja liidu institutsioonide juhtimisel, kaasates täiel määral liikmesriikide parlamente;

95.  on arvamusel, et uued õigusaktid, mis käsitlevad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kolme Euroopa järelevalveasutust, on esimene samm õiges suunas, kuid peab vajalikuks täiendavaid edusamme, et tagada eelkõige süsteemselt oluliste institutsioonide, näiteks suure finantsvõimendusega üksuste otsene järelevalve ELi tasandil; toonitab, et uutele asutustele tuleb anda nende kasvavatele kohustustele vastavad inim- ja rahalised ressursid;

96.  on arvamusel, et üheaegselt finantsstabiilsuse tagamisele suunatud järelevalvega on vaja ka võimalike mullide ja kapitali optimaalse paigutuse järelevalve- ja ennetusmehhanismi, arvestades makromajanduslikke probleeme ja eesmärke, samuti on vaja investeerida reaalmajandusse; on ühtlasi seisukohal, et seejuures tuleks abivahendina kasutada ka maksupoliitikat;

97.  palub komisjonil esitada täiendavad ettepanekud selliste finantsturustruktuuride reguleerimise kohta, mille suurus, süsteemne integratsioon, keerukus või omavaheline seotus võib ohustada finantsstabiilsust ning reguleerivate asutuste suutlikkust nende nõudmistele vastu panna, lisades meetmed, mis võimaldavad järelevalveasutustel saada ülevaate nende tegevusest, kaasa arvatud varipangandussüsteemi ja finantsvõimenduse tase; palub komisjonil kaaluda reguleerimisvõimalusi, nagu piirmäärade kehtestamine või suuruse demotiveerimine, samuti ärimudelid;

98.  toonitab, et riigivõlakriisiga tegelemiseks ning ELi konkurentsivõime, lähenemise ja solidaarsuse suurendamiseks on vaja pädevuse ja kulutuste ülekandmist liidule, millega väheneks märkimisväärselt koormus riikide eelarvetele, ja toonitab, et tuleb luua oluline sünergia liikmesriikide eelarvete ja ELi eelarve vahel, mis võimaldaks olemasolevaid fiskaalvahendeid kõikidel tasanditel optimaalselt eraldada ja kasutada, austades samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet, et toetada tugevaid piirkondi ja riike;

99.  järeldab, et saavutamaks demokraatlikku poliitilist liitu ja majanduse integreerumist, mis sobitub rahaliiduga, vastavalt nõukoguga kokku lepitud prioriteetidele, vajab EL piisavas suuruses eelarvet, et kirjendada euro jätkusuutlikult, võimaldades valuutale asjakohase rahastamise seda väljastava poliitilise organisatsiooni tasandil;

100.   tuletab meelde, et rahaliidu moodustamisele eelnenud aruannetes – eelkõige McDougalli aruandes, milles analüüsiti Werneri kava teostamiseks vajalikke tingimusi – kinnitati, et niisuguse eelarve maht peaks olema 2,5–10 % liidu RKTst (olenevalt sellest, kas ja millised saavad olema liidu eelarve ümberjaotamise ülesanded), et eelarvet tuleks rahastada omavahenditest ja seda tuleks kasutada poliitikasuundade ning meetmete rahastamiseks välis- ja julgeoleku- ja kaitsepoliitika, energia- ja transpordisektori, arengukoostöö ning teadus- ja arendustegevuse valdkondades ning et liikmesriikide eelarveid vähendataks sellele vastavalt, et tagada kodanikele ja äriühingutele maksustamise erapooletus;

101.  rõhutab, et tuleb leida parem tasakaal majandus- ja sotsiaalpoliitika vahel, sealhulgas makromajandusliku sotsiaalse dialoogi rolli tugevdamise ja institutsionaliseerimise abil;

102.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu õiguspärasus tuleneb tema levitatavatest demokraatlikest väärtustest, tema seatud eesmärkidest ning tema volitustest, vahenditest ja institutsioonidest; on seisukohal, et Euroopa majandusintegratsiooni süvendamine on vajalik euroala ja kogu liidu kui terviku stabiilsuse tagamiseks ning selleks on vaja edasist tööd seoses euroala välisesindatusega, kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ettevõtete tulumaksu üle, maksudest kõrvalehoidumisega võitlemise meetmeid, võimalikku riigi- ja eurovõlakirjade vastastikust väljastamist eelarvedistsipliini ergutamiseks, ELi laenuvõtmise suutlikkust ning paremat tasakaalu majandus- ja sotsiaalpoliitika, ELi eelarve jaoks mõeldud omavahendite ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi rollide vahel;

103.  on veendunud, et poliitilised otsused majanduse juhtimise kohta ei tohiks ohustada ELi tasandil kokkulepitud kohustusi, mis kajastavad kõikide liikmesriikide eesmärke ja huvisid, ning kõnealused otsused peaksid tuginema aluslepingutele kinnitatud ja neid tuleks ellu viia Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi täieliku institutsionaalse kaasamise ja kontrolliga;

104.  nõuab ELi ees seisvate ülesannete lahendamiseks terviklikku strateegiat, mille nurgakiviks oleks majanduse tugevdatud juhtimine; samuti kutsub üles säilitama otsusekindlust eelarve konsolideerimisel, säästva majanduskasvu tagamisel, struktuurireformide tõhustamisel ja pangandussektori korrastamisel; võtab teadmiseks nõukogu ettepaneku sõlmida euroala konkurentsivõime pakt (Euro Plus Pact), mis oleks parlamendi ja nõukogu vahel läbiräägitud majanduse juhtimise paketi üks koostisosa;

105.  nõuab, et Euroopa Aatomienergiaühenduse asemel loodaks Euroopa Energiaühendus;

106.  on arvamusel, et lisaks aluslepingu muudatustele, mida on vaja seoses stabiilsusmehhanismiga, tuleks neid omavahel seotud küsimusi käsitleda konvendi raames, mis kutsutakse kokku vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikele 3;

107.  on arvamusel, et kui seda ei tehta, tuleb sisse seada tõhustatud koostöö vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 329, et võimaldada euroalal toimida demokraatlikult ja tõhusalt;

108.  rõhutab, et Euroopa vastus kriisile peab põhinema Euroopa integratsiooni süvendamisel, ühenduse meetodi rakendamisel, parlamentide dialoogi tugevdamisel, sotsiaalse dialoogi edendamisel, heaoluriigi tugevdamisel sotsiaalse kaasamise, töökohtade loomise ning säästva arengu toetamise teel ning sotsiaalse turumajanduse ja selle väärtuste loomisel, et koondada kodanikke Euroopa projekti ümber, mis on rajatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustele;

o
o   o

109.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, eurorühma esimehele, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning sotsiaalpartneritele.

(1) ELT C 230 E, 26.8.2010, lk 11. (2) ELT C 257 E, 24.9.2010, lk 211. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0376. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0080. (5) Eurostat, Statistics in focus, 9/2010, Population and social conditions http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-SF-10-009/EN/KS-SF-10-009-EN.PDF ja Euroopa Komisjon, Employment in Europe 2010 (http://ec.europa.eu/employment_social/eie/executive_summarys_en.html#top). (6) Euroopa Komisjon, Impact of the current Economic and Financial crisis on potential output, Occasional Papers 49, juuni 2009, tabel V, lk 33 (http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication15479_en.pdf). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1). (9) IMF Staff Position Noteposition, 19. veebruar 2010, SPN/10/04, Capital Inflows: The Role of Controls.