Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 15. september 2011 - Strasbourg
ELi ja Moldova assotsieerimislepingut käsitlevad läbirääkimised
 Olukord Liibüas
 Olukord Süürias
 Korruptsioonivastase seaduse ja tegelikkuse vahelise lõhe ületamine
 Näljahäda Ida-Aafrikas
 ELi seisukoht ja kohustused seoses mittenakkavate haiguste ennetamist ja kontrolli käsitleva ÜRO kõrgetasemeline kohtumisega
 Euroopa Liidu poliitilika ITU ülemaailmse raadiosidekonverentsi 2012 (WRC-12) suhtes
 Valgevene: inimõiguste kaitsja Ales Bialatski vahistamine
 Sudaan: olukord Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse osariigis
 Eritrea: Dawit Isaaki juhtum
 Epilepsia

ELi ja Moldova assotsieerimislepingut käsitlevad läbirääkimised
PDF 137kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitused nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi ja Moldova Vabariigi vahel peetavate assotsieerimislepingut käsitlevate läbirääkimiste kohta (2011/2079(INI))
P7_TA(2011)0385A7-0289/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi vahelisi käimasolevaid läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks;

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2009. aasta järeldusi Moldova Vabariigi kohta, millega võeti vastu läbirääkimisjuhised;

–  võttes arvesse nõukogus 20. juunil 2011. aastal vastu võetud Moldovaga seotud põhjaliku ja tervikliku vabakaubandusala läbirääkimisjuhiseid;

–  võttes arvesse Moldova Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel 28. novembril 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. juulil 1998;

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu protokolli Moldova Vabariigi osalemise kohta ühenduse programmides ja ametite töös;

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi ühise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, milles esitatakse strateegilised eesmärgid, mis põhinevad ühiste väärtustega seoses võetud kohustustel ning poliitiliste, majanduslike ja institutsiooniliste reformide tulemuslikul rakendamisel;

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi viisadialoogi, mis käivitati 15. juunil 2010, ja Euroopa komisjoni 16. detsembri 2010. aasta viisavabaduse tegevuskava;

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi liikuvuspartnerlusealast ühisdeklaratsiooni;

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni eduaruannet Moldova Vabariigi kohta, mis võeti vastu 25. mail 2011;

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta, mis võeti vastu välisasjade nõukogus 20. juunil 2011;

–  võttes arvesse 25. mai 2011. aasta ühist teatist pealkirjaga „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”;

–  võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust;

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldusi idapartnerluse kohta;

–  võttes arvesse ELi Doonau piirkonna strateegiat;

–  võttes arvesse idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi juhtkomitee aruannet;

–  võttes arvesse idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi soovitusi;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova kohta, eriti 7. mai 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Moldova Vabariigis(1) ning 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Moldova Vabariigis teostatavate reformide ja selle riigi arengu kohta(2), samuti ELi ja Moldova Vabariigi vahelise parlamentaarse koostöökomisjoni soovitusi;

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi Musta mere strateegia kohta(3);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 4 ja artiklit 48;

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0289/2011),

A.  arvestades, et Euroopa naabruspoliitika uus filosoofia, mis põhimõtte „mida rohkem, seda parem” kohaselt üritab prioriteediks seada need riigid, mis kõige paremini selle nõudmistele vastavad, loob Moldova Vabariigi jaoks võimaluse saada Euroopa naabruspoliitika eeskujuks;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on oma naabruspoliitikas kesksele kohale seadnud inimõigused ja demokraatia;

C.  arvestades, et Euroopa naabruspoliitika raames on idapartnerlus loonud mõtteka poliitilise raamistiku suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt omavahel tihedalt seotud ELi ja Moldova Vabariigi vahel, toetades poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke reforme ning hõlbustades ELi suunalist ühtlustamist;

D.  arvestades, et idapartnerlus tugevdab selles osalevate riikide omavahelisi suhteid, aitab kaasa ülemineku, reformide ja ajakohastamisega seotud teabe ja kogemuste vahetusele ning annab ELile lisavahendeid nende protsesside toetamiseks;

E.  arvestades, et idapartnerlusega nähakse ette kahepoolsete suhete tugevdamine uute assotsieerimislepingute abil, mille puhul võetakse arvesse partnerriigi konkreetset olukorda ja ambitsioone ning tema võimet täita sellest tulenevaid kohustusi;

F.  arvestades, et idapartnerluse nende eesmärkide saavutamise aluseks on inimestevahelised kontaktid ning arusaam, et see kõik ei ole täies mahus saavutatav ilma viisarežiimi vabamaks muutmata;

G.  arvestades, et Moldova Vabariigil ja teistel idapartnerluse riikidel on kasu ELi viisavabaduse pakkumisest ajalise ja sisulise eelisõigusega võrreldes teiste naabruses asuvate kolmandate riikidega;

H.  arvestades, et protsessi edendamiseks ning selleks, et läbirääkimisi assotsieerimislepingu üle (mis on kohandatud riigi vajadustele ja võimalustele ning millel on püsiv mõju arengule riigis) ja selle hilisemat rakendamist saadaks edu, on olulised Moldova Vabariigi aktiivne osalus ning pühendumine ühistele väärtustele ja põhimõtetele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigile, heale valitsemistavale ja inimõiguste, sh vähemuste õiguste austamisele;

I.  arvestades, et suhete süvendamisel Moldova Vabariigiga peaks EL edendama stabiilsust ja usalduse suurendamist, sh osalema ennetavalt piirkonna ebastabiilsust põhjustavale Transnistria konfliktile kiire ja toimiva lahenduse otsimises;

J.  arvestades, et Moldovaga Vabariigi assotsieerimislepingu üle ning viisadialoogi üle peetavad läbirääkimised edenevad ühtlases tempos ning on saavutanud praeguseks märkimisväärseid edusamme, kuid läbirääkimised põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna üle ei ole veel alanud,

1.  esitab assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste kontekstis nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmised soovitused:

   a) võtta ELi osaluse ja Moldova Vabariigiga käimasolevate läbirääkimiste aluseks kinnitus, et ELi perspektiiv, sh Euroopa Liidu lepingu artikkel 49, mis peaks käima käsikäes struktuurireformide elluviimisega, on väärtuslik tegur reformide elluviimisel ja vajalik katalüsaator nende reformide avaliku toetuse suurendamiseks;
   b) rakendada suhetes Moldova Vabariigiga põhimõtet „mida rohkem, seda parem” ning eristamist Moldova Vabariigi viimase kahe aasta saavutuste põhjal;
   c) väljendab heameelt Moldova Vabariigi stabiilse ja kasvava panuse üle käimasolevatel läbirääkimistel assotsieerimislepingu sõlmimiseks ja koostöö eri elementides, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitikas, energiakoostöös ning inimõiguste ja kaubanduse osas, mis on võimaldanud enamiku läbirääkimiste peatükkidest edukalt ja õigeaegselt sulgeda;
   d) võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et läbirääkimised Moldova Vabariigiga jätkuvad praeguses ühtlases tempos, ning tõhustada selleks pidevat dialoogi kõigi erakondadega ja ergutada Moldova Vabariigis erakondadevahelist dialoogi, kuna riigi poliitiline stabiilsus on reformimisprotsessi jätkumise aluseks;
   e) tagada, et assotsieerimisleping oleks terviklik ja tulevikku suunatud raamistik suhete edasiseks arendamiseks Moldova Vabariigiga lähiaastatel;
   f) mõista suurt mõju, mida omab liikmesriikide ühine ja kooskõlastatud toetus, mida kehastavad Moldova Vabariigi sõprade rühma meetmed;
   g) suurendada jõupingutusi Transnistria konfliktile püsiva lahenduse leidmiseks ja kasutada seega Transnistria poliitilise konflikti lahendamisel tugevamaid ja otsesemaid meetmeid vastavalt Moldova territoriaalse terviklikkuse põhimõttele ning võtta vastu ka meetmed usalduse suurendamiseks, sealhulgas ühiselt paika pandud taastamiskavad ja inimestevaheliste kontaktide edendamine eesmärgiga tugevdada kodanikuühiskonda, ja kultuurivahetust, võttes arvesse asjaolu, et otsene füüsiline konfliktiolukord Transnistrias puudub;
   h) tagada piisavate vahendite eraldamine ELi ennetava rolli jaoks 5+2 kõnelustel, eriti alates ELi eriesindaja mandaadi lõppemisest;
   i) tungivalt soovitada Vene Föderatsioonil tegutseda läbirääkimiste edenemise huvides konstruktiivsemalt ja tulemustele orienteeritumalt ning luua tingimused püsiva ja tervikliku lahenduse leidmiseks;
   j) tagada, et assotsieerimislepingu ning eriti põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna ulatus ja mõjud hõlmaks Transnistria piirkonda, mis on Moldova Vabariigi lahutamatu osa;
   k) võtta vajalikke meetmeid, et aidata Moldova Vabariigil kõiki viisanõude kaotamiseks vajalikke kriteeriumeid ja tingimusi täita, mis peaks toimuma eelistatavalt enne lepingu sõlmimist;
   l) teavitada Moldova Vabariigi kodanikke assotsieerimislepingust ja viisavabaduse tegevuskavast, et luua toetus reformikavale;
   m) tagada, et läbirääkimised põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna üle algavad 2011. aasta lõpuks, ning hinnata samal ajal vabakaubanduspiirkonna mõju Moldova majandusele ning selle sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud mõjusid;
   n) väljendada heameelt ELi väljatöötatud tegevuskava vastuvõtmise üle kaubandusalaste põhisoovituste rakendamiseks ning alustada Moldova Vabariigiga läbirääkimisi põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna kui assotsieerimislepingu lahutamatu osa üle, et edendada Moldova Vabariigi täielikku poliitilist ja majanduslikku integreerumist ELiga ning võimaldada riigil tõmmata ligi välisinvesteeringuid ning muutuda tootlikumaks, et teha lõpp sõltuvusele rahaülekannetest ning minna üle konkurentsivõimelisel ekspordil põhinevale turumajandusele, tunnistades siiski, et kõigepealt peaks Moldova tõestama suutlikkust kohandada oma õigus- ja majandusstruktuurid selliseks, et need võimaldaks integreeruda ELi kaubandussüsteemiga;
   o) koostada põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna loomiseks ambitsioonikas ja õiglane läbirääkimiste kava, milles keskendutaks kahepoolset kaubandust ja investeerimist takistavate asjaolude, täpsemalt tehniliste, sanitaarsete ja fütosanitaarsete standardite õiguslike ja regulatiivsete erinevuste kaotamisele ning Moldova rahandussüsteemi ja konkurentsiõiguse valdkonnas järelejäänud ülesannetele; väljendada seoses sellega heameelt Moldova Vabariigis juba saavutatud edusammude üle äriühinguõiguse, tarbijakaitse, tolli, majandusdialoogi, finantsteenuste, riigi rahanduse ja energiakoostöö valdkonnas, mis on osa ELiga toimuvatest assotsieerimisläbirääkimistest;
   p) toetada Moldova Vabariiki rohkem oma konkurentsivõime suurendamisel, et saada kasu eelistest, mida põhjalik ja terviklik vabakaubanduspiirkond võiks pakkuda;
   q) rõhutada, et Moldova Vabariik peab oma ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima parandamiseks siseriiklike reformidega jätkama ja lahendama ELiga majandus- ja kaubandussuhteid takistavad siseriiklikud küsimused, näiteks presidendi puudumise ning vaidlused Transnistria üle;
   r) säilitada tugev surve ja toetus Moldova ametivõimudele reformide kindlustamiseks ja käegakatsutava edu saavutamiseks korruptsioonivastases võitluses ning rahva huvides kohtusüsteemi, prokuratuuri ja politseiteenuste reformimisel;
   s) abistada Moldova ametivõime, et neil oleks võimalik saavutada konkreetseid tulemusi õiguskaitseorganite poolse väärkohtlemise ja piinamise kaotamisel;
   t) rõhutada lepingus õigusriigi, hea valitsemistava ning korruptsioonivastase võitluse olulisust ja jätkata ühe prioriteedina kohtusüsteemi reformi toetamist; soovitada tungivalt Moldova valitsusel jätkata 2009. aasta aprillisündmuste täielikku, läbipaistvat ja erapooletut uurimist;
   u) lisada kõrgeimaid rahvusvahelisi ja Euroopa norme kajastavad standardsed tingimusklauslid inimõiguste kaitse ja edendamise kohta, toetudes ELi ja Moldova Vabariigi vahelisele inimõiguste dialoogile ja kasutades täielikult ära Euroopa Nõukogu ja OSCE raamistikku, ning ergutada Moldova ametivõime edendama rahvusvähemuste õigusi, järgides Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja ELi põhiõiguste hartat;
   v) ergutada Moldova ametivõime võtma vastu põhjalikke ja mõjuvaid diskrimineerimisvastaseid õigusakte, mis oleksid kooskõlas ELi õigusaktidega ja ELi põhiõiguste hartaga ning vastaksid nende vaimule; muu hulgas peaksid need õigusaktid sisaldama sätteid, mis käsitlevad diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel; aidata institutsionaliseerida koolitusprogramme, mis aitavad võidelda tolerantsi puudumise ja diskrimineerimise vastu, ning toetada kodanikuühiskonda omavahelise austuse ja mõistmise edendamisel, võideldes tolerantsi puudumise vastu perekonnasiseselt, kogukondades, koolides ja suhtlusringkondades;
   w) tagada, et meediavabaduse väärtuste edendamine on Moldovaga toimuvate läbirääkimiste prioriteet, ning julgustada Moldova Vabariigi ametivõime tugevdama ja toetama sõltumatut meediat, tagama riiklike meediakanalite erapooletus ja edendama pluralistlikku meediakeskkonda, et muuta otsustusprotsess läbipaistvamaks; ergutada Moldova ametiasutusi tagama, et kõik vastutavad meedia valdkonna asutused järgiksid ELi meediavabaduse ja pluralismi standardeid;
   x) julgustada komisjoni aitama arendada uue meedia sektorit ja pakkuma tehnilist abi lairibaühenduse arendamiseks Moldova Vabariigis;
   y) ergutada Moldova ametivõime näitama üles suuremat pühendumist riiklike rahaliste vahendite läbipaistvale kasutamisele ja riigihankealase seadustiku täiustamisele, et kindlustada hea valitsemistava, suurem vastutus, võrdne ligipääs ja aus konkurents;
   z) võtta teadmiseks, et ühepoolsetel kaubandussoodustustel, mis Moldova Vabariigile 2008. aastal anti, on olnud riigi ekspordile positiivne mõju, kahetsedes asjaolu, et nende kasutamist on takistanud kahe osapoole standardite erinevused; pidada meeles, et Moldova Vabariik peab ka edaspidi edendama kiiret majandusarengut ja Euroopaga integreerumist;
   aa) rõhutada, et välismaiste otseinvesteeringute suurendamiseks on vajalik läbipaistev ärikeskkond ja asjakohane regulatiivne reform;
   ab) rõhutada lepingus, kui oluline on intellektuaalse omandi seaduste rakendamine ja täitmine, arvestades piraatluse ja võltsimise praegust laia levikut;
   ac) võtta aluseks konkreetsed astutud sammud, mis on toodud ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu protokollis Moldova Vabariigi osalemise kohta ühenduse programmides ja ametite töös, ja mis peaksid kajastuma assotsieerimislepingus;
   ad) kajastada assotsieerimislepingus kõrgeimaid keskkonnastandardeid, pidades muu hulgas silmas Moldova Vabariigi osalemist Doonau piirkonna strateegias, ja nõuda – teiste hulgas Dnestri paremal kaldal asuvate – tähtsamate tööstusrajatiste moderniseerimist; panna veelgi suuremat rõhku Musta mere piirkonna koostööle ja Moldova Vabariigi aktiivsele osalusele ELi seda piirkonda puudutavas poliitikas, sealhulgas lõplikus ELi Musta mere strateegias;
   ae) uurida, võttes arvesse Chišinău ja Tiraspoli vahelise raudteeliini taasavamise olulisust majandusliku arengu jaoks, milliseid täiendavaid samme on tarvis astuda, et edendada ühistransporti ja tagada kaupade sujuv liiklus läbi riigi, ning kas kasu võib olla Moldova ja Ukraina Euroopa piiriabimissioonist (EUBAM);
   af) toetada kogu Moldova-Ukraina piiri edasist demarkatsiooni ja kaaluda EUBAMi lõppeva mandaadi uuendamist;
   ag) tagada, et Moldova ametivõimud võtavad kasutusele konkreetsed meetmed riigisisese salakaubanduse vastu;
   ah) edendada suuremaid reforme energiasektoris, et suurendada Moldova Vabariigi energiavarustuse kindlust, eriti energiasäästlikkuse ja -tõhususe ning taastuvenergia edendamise kaudu, infrastruktuuri mitmekesistamise kaudu ja Moldova Vabariigi osalemise kaudu ELi regionaalprojektides, ning et vähendada energia hinda, mis hoiab inflatsioonimäära kõrgel;
   ai) abistada Moldova ametivõime nende püüetes ühendada Moldova elektrivõrk omavahel läbipõimunud Euroopa elektrivõrku;
   aj) ergutada Moldova ametivõime tegelema täielikus või äärmises vaesuses elava 34,5% elanikkonna vajadustega ja neid selles toetada; ELi abi Moldova Vabariigile peaks seda olukorda paremini kajastama ja ELi programmid tuleks vastavalt ümber korraldada;
   ak) tagada, et majanduse taastumine peegeldub ka uute töökohtade loomises ja Moldova Vabariik jätkab lähenemist ELi tööturustandarditele, muu hulgas ametialase mittediskrimineerimise, tervishoidu ja ohutuse valdkonnas;
   al) rõhutada Moldova ametivõimudele vajadust liberaliseerida lennuliiklusteenused, millel oleks märkimisväärne mõju Moldova ühiskonna liikuvusele;
   am) juhtida tähelepanu idapartnerluse raames ette võetud mitut riiki hõlmavatele positiivsetele algatustele, eeskätt terviklikule institutsioonide väljaarendamise programmile ja tollikoostöö meetmetele;
   an) pakkuda Moldova Vabariigile piisavat finants- ja tehnilist abi tagamaks, et ta on võimeline täitma oma kohustusi, mis tulenevad läbirääkimistest assotsieerimislepingu üle ja selle täielikust rakendamisest, jätkates terviklikke institutsioonide väljaarendamise programme ja tagades, et ELi rahastamisprogrammid seda eesmärki kajastavad;
   ao) suurendada ELi abi ja jagatavaid teadmisi Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et võimaldada neil tagada sisemine järelevalve ja suurem vastutus valitsuse poolt läbiviidud reformide ning võetud kohustuste osas;
   ap) lisada selged kriteeriumid assotsieerimislepingu rakendamiseks ja näha ette järelevalvemehhanismid, sealhulgas korrapäraste aruannete esitamine parlamendile;
   aq) kutsuda ELi kõrgetasemelist Moldova Vabariigi nõuanderühma üles andma Euroopa Parlamendile regulaarselt aru oma tegevusest;
   ar) ergutada süvakoostööd idapartnerlusega ja selle raames ning teavitada Euroopa Parlamenti regulaarselt selle käigust;
   as) konsulteerida Euroopa Parlamendiga parlamentaarset koostööd puudutavate sätete osas;
   at) ergutada ELi läbirääkimismeeskonda jätkama tõhusat koostööd Euroopa Parlamendiga, andes edusammudest pidevat tagasisidet vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10, mille kohaselt Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, Euroopa välisteenistusele ja komisjonile ning teavitamise eesmärgil Moldova Vabariigile.

(1) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 54.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0385.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0025.


Olukord Liibüas
PDF 125kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Liibüas
P7_TA(2011)0386RC-B7-0513/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2011. aasta resolutsiooni 1970/2011 ja 17. märtsi 2011. aasta resolutsiooni 1973/2011,

–  võttes arvesse ELi ja Liibüa raamlepingu üle peetavate läbirääkimiste peatamist 22. veebruaril 2011,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 18. juuli 2011. aasta järeldusi Liibüa kohta,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kontaktrühma konverentsi, mis toimus 1. septembril 2011. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta, eelkõige 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni(1) ja 20. jaanuari 2011. aasta soovitust(2),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. septembri 2011. aasta avaldust Liibüa kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast kuus kuud kestnud võitlusi, milles on hukkunud tuhandeid inimesi ja mis on toonud kaasa tohutu humanitaariabi vajaduse ja kannatused, on Gaddafi režiim lõpu leidnud ja ajutine valitsus eesotsas rahvusliku üleminekunõukoguga on alustamas uue Liibüa ülesehitamist;

B.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 1970 ja 1973 võeti vastu pärast julmi repressioone rahumeelsete meeleavaldajate vastu, sealhulgas jämedaid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi ning Liibüa režiimi suutmatust toimida vastutustundlikult ja järgida rahvusvahelist õigust, et kaitsta Liibüa elanikkonda;

C.  arvestades, et riigid, kes soovivad ellu viia ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973, on moodustanud koalitsiooni; arvestades, et need volitused võttis teises etapis üle NATO; arvestades, et NATO juhitud õhurünnak Odyssey Dawn jätkub niikaua, kui on vaja kaitsta Liibüa tsiviilelanikkonda;

D.  arvestades, et rahvuslik üleminekunõukogu peab üheaegselt tegelema nii elanikkonna kõige pakilisemate humanitaarvajaduste täitmise, vägivalla lõpetamise ja õigusriigi rajamise kui ka riigi ülesehitamise ja toimiva demokraatia ehitamise raske ülesande täitmisega; arvestades, et rahvuslik üleminekunõukogu on andnud lubaduse liikuda kiirelt demokraatliku legitiimsuse suunas ning töötada välja põhiseadus ja korraldada kiiresti vabad ja õiglased valimised;

E.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 27. juunil 2011. aastal välja Muammar Gaddafi, tema poja Saif Al-Islam Gaddafi ja endise luureteenistuse juhi Abdullah Al-Senussi vahistamismääruse rahva ülestõusu algusest saadik toimepandud väidetavate inimsusevastaste kuritegude eest;

F.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on Liibüa repressioonide algusest saadik 1500 Liibüa põgenikku hukkunud katsel ületada Vahemerd, et jõuda Euroopasse;

G.  arvestades, et 1. septembril 2011. aastal toimus Pariisis nn Liibüa sõprade tippkohtumine, milles osales umbes 60 riiki ja rahvusvahelist organisatsiooni ja mis seadis endale eesmärgiks kooskõlastada rahvusvahelisi pingutusi Liibüa ülesehitamise abistamiseks;

H.  arvestades, et EL on andnud humanitaarabi rohkem kui 152 miljoni euro ulatuses ning asepresident ja kõrge esindaja avas 22. mail 2011. aastal Banghāzīs ELi esinduse, et luua kontaktid Liibüa rahvusliku üleminekunõukoguga ja aidata Liibüal valmistuda järgmiseks demokraatiale ülemineku etapiks; arvestades, et 31. augustil 2011. aastal avati ELi esindus Tripolis;

I.  arvestades, et demokraatlik, stabiilne, jõukas ja rahumeelne Põhja-Aafrika on ELi jaoks ülimalt tähtis;

1.  loodab, et lõpeb kuus kuud kestnud konflikt Liibüas ning väljendab heameelt selle üle, et on langenud Muammar Gaddafi 42 aastat võimul püsinud autokraatlik režiim, mis on põhjustanud Liibüa rahvale tohutuid pikaajalisi kannatusi; tunnustab Liibüa rahvast julguse ja otsusekindluse eest ning rõhutab, et Liibüa rahva vabad ja suveräänsed püüdlused peaksid olema üleminekuprotsessi tõukejõuks, sest ainult tugev kohalik isevastutus tagab selle õnnestumise;

2.   kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles töötama välja tõelise, tõhusa ja usaldusväärse ühisstrateegia Liibüa suhtes ning kutsub ELi liikmesriike üles seda strateegiat ellu viima ja hoiduma ühepoolsetest meetmetest või algatustest, mis võiksid strateegiat kahjustada; kutsub ELi ja liikmesriike üles pakkuma täielikku toetust üleminekuprotsessile, mis peab nüüd algama, et luua kooskõlastatud viisil vaba, demokraatlik ja jõukas Liibüa, ning vältima kattumusi ja järgima mitmepoolset lähenemisviisi;

3.  väljendab täielikku toetust rahvuslikule üleminekunõukogule tema raskes ülesandes ehitada üles kõiki liibüalasi esindav uus riik; väljendab heameelt rahvusliku üleminekunõukogu hiljutiste tunnustamiste üle ning kutsub kõiki ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles seda eeskuju järgima; väljendab heameelt selle üle, et ÜRO Julgeolekunõukogu kõik alalised liikmed, hiljuti ka Hiina, on tunnustanud rahvuslikku üleminekunõukogu Liibüa õiguspärase võimu kandjana; nõuab tungivalt, et kõik Aafrika Liidu riigid tunnustaksid rahvuslikku üleminekunõukogu; kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles võtma täieliku vastutuse Liibüa rahva julgeoleku ja heaolu eest, tegutsema läbipaistvalt ja täielikus kooskõlas nii demokraatia põhimõtete kui ka rahvusvahelise humanitaarõigusega; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning nõukogu ja komisjoni üles edendama senisest enam suhteid rahvusliku üleminekunõukoguga ning abistama Liibüa uusi ametivõime ühtse, demokraatliku ja pluralistliku Liibüa ülesehitamisel, kus inimõigused, põhivabadused ja õigus oleks tagatud kõikidele Liibüa kodanikele ning võõrtöötajatele ja põgenikele;

4.  rõhutab, et inimsusevastased kuriteod ei tohi jääda karistamata ning Muammar Gaddafi ja tema režiimi liikmed tuleb võtta vastutusele ning viia õigusriigi põhimõtete kohaselt kuritegude eest kohtu ette; nõuab tungivalt, et rahvusliku üleminekunõukogu võitlejad hoiduksid kättemaksust ja kohtuvälistest hukkamistest; loodab, et kui kohut mõistetakse Liibüas diktatuuri ajal kuritegusid toime pannud isikute üle, siis tehakse seda kõikide kuritegude eest, mitte ainult nende eest, mille kohta on neile süüdistuse esitanud Rahvusvaheline Kriminaalkohus; loodab samuti, et Liibüa kohtud ja menetlused on täielikus kooskõlas õiglase kohtupidamise rahvusvaheliste normidega, mis hõlmab läbipaistvuse tagamist rahvusvahelistele vaatlejatele ja surmanuhtluse välistamist;

5.  nõuab tungivalt, et kõik riigid, eelkõige Liibüa naabrid, teeksid koostööd Liibüa uute ametivõimude ja rahvusvaheliste kohtutega, eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et tuua Gaddafi ja tema lähikondsed kohtu ette; tuletab meelde, et näiteks Niger ja Burkina Faso on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid ja seetõttu on neil kohustus teha kohtuga koostööd ning anda Gaddafi ja tema sugulased, kellele on esitatud süüdistus, Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule välja, kui nad sisenevad nende territooriumile; peab kahetsusväärseks, et Guinea Bissau on Gaddafile varjupaika pakkunud ning hoiatab, et see oleks vastuolus kohustustega, mis Guinea Bissau on võtnud Cotonou lepinguga;

6.  väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et 1. septembril 2011.aastal Pariisis toimunud nn Liibüa sõprade tippkohtumisel võtsid riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kohustuse viivitamata vabastada 15 miljardi USA dollari ulatuses Liibüa külmutatud varasid ning ELi otsuse üle tühistada 28 Liibüa ettevõttele, sealhulgas sadamatele, naftaettevõtetele ja pankadele kehtestatud sanktsioonid; kutsub ELi liikmesriike üles taotlema ÜRO Julgeolekunõukogult luba vabastada Liibüa seni veel külmutatud varad, et aidata rahvuslikul üleminekunõukogul riiki juhtima asuda, mis on praegusel üleminekuperioodil väga oluline, ning kutsub eriti liikmesriike üles täitma Pariisi konverentsil antud lubadusi; nõuab, et viidaks läbi rahvusvaheline uurimine, et teha kindlaks, kus asuvad Gaddafi perekonna varastatud varad ja raha, mis tuleks Liibüale tagastada;

7.  väljendab heameelt selle üle, et ELi näitas kiirelt oma kohalolekut Tripolis veidi aega pärast linna vabastamist ning avas pealinnas ELi esinduse; loodab, et ELi esindus komplekteeritakse võimalikult kiiresti, et jätkata Banghāzīs asuva ELi esinduse tehtud olulist tööd ning veelgi edendada suhteid rahvusliku üleminekunõukoguga ja abistada Liibüa uusi ametivõime Liibüa rahva kõige pakilisemate vajaduste täitmisel;

8.  soovitab saata viivitamata Liibüasse Euroopa Parlamendi delegatsioon, et hinnata olukorda, edastada toetus- ja solidaarsussõnumit ning arendada dialoogi rahvusliku üleminekunõukogu, kodanikuühiskonna ja muude peamiste kohalike sidusrühmadega;

9.  rõhutab, et rahvusliku üleminekunõukogu ajutise valitsuse usaldusväärsus sõltub tema suutlikkusest lahendada kõige pakilisemaid küsimusi ning luua samal ajal tingimused demokraatlike institutsioonide loomiseks; kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles algatama võimalikult läbipaistvat ja kaasavat protsessi, millesse on kaasatud kõik peamised sidusrühmad riigi kõikidest osadest, et panna alus legitiimsusele ja rahvuslikule konsensusele ning vältida nii piirkondlikke, etnilisi või hõimudevahelisi konflikte, mis võiksid uuesti vägivalda tekitada; kutsub Liibüa rahvuslikku üleminekunõukogu üles tagama Liibüa ühiskonna kaasamise täies ulatuses ning andma demokraatiale ülemineku protsessi käigus naistele ja vähemustele suuremad õigused, toetades nende osalemist kodanikuühiskonnas, meedias, erakondades ning kõikvõimalikes otsuseid tegevates poliitilistes ja majanduslikes organites;

10.  võtab teadmiseks Amnesty Internationali hiljutise aruande ning kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles saavutama kontrolli relvastatud rühmituste üle ja desarmeerima need, peatama inimõiguste rikkumised ning algatama teadaolevate sõjakuritegude uurimine, et vältida vägivalla ja kättemaksu nõiaringi sattumist; kutsub uusi ametivõime üles viima kõik kinnipidamiskeskused viivitamatult siseasjade ja inimõiguste ministeeriumi kontrolli alla ning tagama, et vahistamisi teostavad üksnes ametiasutused ja vastutuselevõtmisele järgneb õiglane kohtumõistmine vastavalt rahvusvahelistele normidele;

11.  võtab teadmiseks rahvusliku üleminekunõukogu esimees Jalili Tripolis peetud kõne, milles ta kuulutas, et Liibüast saab mõõdukas islamiriik seda peegeldava põhiseadusega ning et Liibüa tunnustab naiste osalemist avalikus elus; loodab, et rahvuslik üleminekunõukogu täidab oma kohustused ja lubadused ehitada üles salliv, ühtne ja demokraatlik Liibüa riik, kus kaitstakse kõigi Liibüa kodanike ning võõrtöötajate ja välismaalaste üldisi inimõigusi; kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles aktiivselt soodustama naiste ja noorte osalemist poliitilistes protsessides ning kaasama neid sellistesse protsessidesse, et ehitada üles erakonnad ja demokraatlikud institutsioonid;

12.  nõuab, et rahvuslik üleminekunõukogu alustaks viivitamatult õigusemõistmise ja rahvusliku lepitamise protsessi; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles saatma Liibüasse vahendamisele ja dialoogi pidamisele spetsialiseerunud eksperte ja koolitajaid, et abistada rahvuslikku üleminekunõukogu ja teisi Liibüa osalejaid;

13.  rõhutab, kui oluline on uurida kõiki inimõiguste rikkumisi olenemata sellest, kes on nende toimepanijad; on seisukohal, et see peaks olema lepitusprotsessi oluline osa liibüalaste endi juhitavas riigis;

14.  kutsub kõiki rahvusliku üleminekunõukogu relvajõude üles järgima sõjavangide, eelkõige Gaddafi allesjäänud sõdurite ja palgasõdurite kohtlemisel rahvusvahelist humanitaarõigust; nõuab tungivalt, et rahvuslik üleminekunõukogu vabastaks viivitamata Aafrika võõrtöötajad ja mustanahalised liibüalased, kes peeti meelevaldselt kinni seetõttu, et neid peeti Gaddafi teenistuses olevateks palgasõduriteks, ning tooks kuritegude toimepanijad sõltumatu kohtu ette;

15.  kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles kaitsma vähemuste ja haavatavate rühmade õigusi, sealhulgas tuhandeid Sahara-taguse Aafrika migrante, kes kannatavad ahistamise all pelgalt oma nahavärvi tõttu, ning tagama Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni keskustes või muudes ajutistes laagrites viibivate migrantide kaitse ja evakueerimise; kutsub sellega seoses asepresidenti ja kõrget esindajat üles andma rahvuslikule üleminekunõukogule ELi abi vahendamisel, et tegeleda selle pakilise probleemiga inimõiguste ja humanitaarabi standardite kohaselt; kutsub ELi liikmesriike ja komisjoni üles andma abi, et asustada ümber endiselt Tuneesia ja teiste riikide piiril asuvates laagrites elavad põgenikud, kes põgenesid konflikti eest ja kelle elu oleks Liibüasse tagasipöördumisel ohus;

16.  rõhutab, et Liibüa rahvas algatas ise revolutsiooni ja näitas teed tulevikku; on seisukohal, et Liibüa tulevik peab olema kindlalt Liibüa rahva kätes, sest see tagab Liibüa täieliku suveräänsuse;

17.  rõhutab, et Liibüa poliitilisele üleminekule ja riigi ülesehitusele rahvusvahelise toetuse tagamisel on ÜRO-l koordineeriv roll kooskõlas Liibüa ootustega, mida ta väljendas eelkõige Pariisi konverentsil;

18.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni ja ELi liikmesriike üles andma abi, et kujundada ümber Liibüa julgeolekusektor, sealhulgas politsei ja relvajõud ning desarmeerida, demobiliseerida ja taasintegreerida endised võitlejad ning tugevdada piirikontrolli ja kontrolli relvade salakaubaveo üle koostöös naaberriikidega; on sügavas mures võitlejate ja tsiviilisikute valduses olevate hulgaliste relvade pärast, mis seavad ohtu elanikkonna, eelkõige selliste haavatavate rühmade elu, nagu naised ja lapsed;

19.  rõhutab, kui tähtis on Liibüa konflikti edukas lahendamine sellele piirkonnale ja Araabia kevade kontekstis; nõuab tungivalt, et piirkonna teiste riikide juhid võtaksid Liibüalt õppust ja märkaksid järjest rohkemaid rahvaliikumisi, kes nõuavad oma õiguste ja vabaduste austamist;

20.  kutsub rahvuslikku üleminekunõukogu üles järgima sisemaises mäetööstuses kõrgeid läbipaistvuse standardeid, et Liibüa loodusvaradest saaksid kasu kõik Liibüa elanikud;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Vahemere Liidu parlamentaarsele assambleele, Aafrika Liidule, Araabia Riikide Liigale ja Liibüa rahvuslikule üleminekunõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0095.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0020.


Olukord Süürias
PDF 116kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Süürias
P7_TA(2011)0387RC-B7-0482/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 19. augusti 2011. aasta avaldust Süüria olukorra ja rahvusvahelise üldsuse reageerimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu otsust 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, võttes arvesse nõukogu otsust 2011/523/EL, millega osaliselt peatatakse Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu kohaldamine, ja nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrust (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. ja 31. juuli, 1., 4., 18., 19., 23., ja 30. augusti ning 2. septembri 2011. aasta avaldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2011. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 3. augusti 2011. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 23. augusti 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Süüria on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates vägivaldsetest aktsioonidest rahumeelsete protestijate vastu, mis algasid Süürias märtsis 2011, ja hoolimata 21. aprillil 2011. aastal valitsuse teatatud eriolukorra tühistamisest, on süstemaatilised tapmised, vägivald ja piinamine oluliselt suurenenud ning Süüria armee ja julgeolekujõud jätkavad sihtmärgistatud tapmisi, piinamist ja massilisi arreteerimisi; arvestades, et ÜRO hinnangul on üle 2600 inimese kaotanud elu, vigastatuid on veelgi rohkem ja tuhandeid on kinni peetud;

B.  arvestades, et ülemvoliniku teabekogumismissioonil 19. augustil 2011. aastal leiti tõendeid sadade kiirhukkamiste, meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona kasutamise, protestimeeleavalduste ajal täpsuslaskurite laiaulatusliku kasutamise, igas vanuses inimeste vahistamise ja piinamise, julgeolekujõudude poolt linnade blokeerimise ning veejuhtmete purustamise kohta;

C.  arvestades, et Süüria Araabia Vabariigi valitsus võttis endale kohustuseks viia läbi demokraatlikud ja ühiskondlikud reformid, aga ei ole teinud selleks vajalikke samme;

D.  arvestades, et paljud süürlased peavad taluma vägivalla ja ümberasustamiste tõttu halvenevat humanitaarolukorda; arvestades, et Süüria naaberriigid ja rahvusvaheline üldsus teevad suuri jõupingutusi selleks, et hoida ära humanitaarkriisi veelgi tõsisemaks muutumine ja laienemine;

E.  arvestades, et Süüria kriis ohustab stabiilsust ja julgeolekut kogu Lähis-Ida piirkonnas;

F.  arvestades, et EL on võtnud Süüria valitsuse suhtes vastu piiravad meetmed, kuna valitsus kasutab Süüria rahva vastu üha rohkem jõhkraid repressioone, ning arvestades, et EL kaalub nende sanktsioonide laiendamist;

G.  arvestades, et assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel ei ole kunagi allkirjastatud; arvestades, et selle lepingu allkirjastamist on alates 2009. aasta oktoobrist Süüria palvel edasi lükatud; arvestades, et nõukogu otsustas selles valdkonnas edasisi meetmeid mitte võtta ning kehtiva koostöölepingu kohaldamise osaliselt katkestada;

H.  arvestades, et Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja pakutud uus lähenemisviis, milles võetakse arvesse muutusi naaberriikides, põhineb vastastikusel vastutusel ja ühisel tahtel järgida selliseid universaalseid väärtusi nagu inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõte;

I.  arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu võttis 23. augustil 2011. aastal vastu resolutsiooni, milles nõutakse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni lähetamist, et uurida Süürias toimuvaid inimõiguste rikkumisi, mis võivad olla inimsusvastased kuriteod;

1.  mõistab otsustavalt hukka üha laieneva jõukasutuse rahumeelsete protestijate vastu ning demokraatliku liikumise aktivistide, inimõiguslaste ja ajakirjanike jõhkra ja süstemaatilise tagakiusamise; väljendab kõige sügavamat muret Süüria võimude toime pandud ränkade inimõiguste rikkumiste, sealhulgas massiliste vahistamiste, kohtuotsuseta hukkamiste, omavoliliste vahistamiste, inimeste kadumise ja piinamise pärast;

2.  väljendab sügavat kaastunnet ohvrite perekondadele ja väljendab solidaarsust oma õiguste eest võitleva Süüria rahvaga, tunnustab rahva julgust ja otsustavust ning toetab nende püüdlusi saavutada täielik õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning kindlustada paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused;

3.  toetab nõukogu 18. juuli 2011. aasta järeldusi, mille kohaselt Süüria valitsus seab oma õiguspärasuse kahtluse alla, kui ta valib lubatud laiaulatuslike reformide asemel repressiooni; kutsub president Bashar al-Assadi ja tema valitsust loobuma võimust viivitamatult ega poolda karistamatust;

4.  nõuab veel kord, et lõpetataks vägivaldsed rünnakud rahumeelsete meeleavaldajate vastu ja nende perekondade ahistamine, vabastataks kõik kinnipeetud meeleavaldajad, poliitvangid, inimõiguslased ja ajakirjanikud, ning nõuab rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonide ja ka rahvusvahelise meedia täielikku juurdepääsu riigile; nõuab, et Süüria ametivõimud lõpetaksid valitsuse tsensuuri riigisiseste ja välismaa väljaannete üle ning valitsuse represseeriva kontrolli ajalehtede ja muude väljaannete üle ning kaotaksid piirangud internetilt ja mobiilsidevõrkudelt;

5.  kordab oma nõuet, et Süüria julgeolekujõude toime pandud tapmisi, arreteerimisi, meelevaldseid kinnipidamisi ja väidetavaid vägivaldseid kadumisi ning piinamisjuhtumeid uuritaks sõltumatute, läbipaistvate ja tõhusate menetluste abil, et kindlustada kõnealuste tegude toimepanijate vastutuselevõtmine; väljendab heameelt ÜRO inimõiguste nõukogus hiljuti vastu võetud resolutsiooni üle, milles nõutakse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni lähetamist Süüriasse, et uurida kõiki väidetavaid rahvusvaheliste inimõiguste rikkumisi, mis valitsus on toime pannud alates märtsist 2011, et teha kindlaks kõnealuste kuritegude ja rikkumiste asjaolud, tuvastada nende tegude eest vastutajad ning tagada kuritegude toimepanijate vastutuselevõtmine;

6.  nõuab samas kiiret, tõelist ja kaasavat poliitilist protsessi, milles osalevad kõik demokraatlikud poliitilised toimijad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ja mis oleks aluseks rahumeelsele ja pöördumatule demokraatiale üleminekule Süürias; väljendab sellega seoses heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 3. augusti 2011. aasta avalduse üle, milles rõhutatakse, et Süüria praegust kriisi saab lahendada ainult kaasava ja Süüria juhitud poliitilise protsessi kaudu; kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid ja eriti Venemaad ja Hiinat võtma vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Süüria valitsuse poolt surmava jõu kasutamine ja milles nõutakse jõu kasutamise lõpetamist ning sanktsioonide rakendamist selle tegemata jätmise korral; võtab teadmiseks Araabia Liiga peasekretäri ja Süüria ametivõimude kohtumise ning loodab, et sellele järgnevad konkreetsed tulemused;

7.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis 2. septembril 2011. aastal vastu uued piiravad meetmed Süüria valitsuse vastu, sealhulgas kiitis heaks toornafta impordikeelu Süüriast Euroopa Liitu ning nelja Süüria isiku ja kolme ühenduse lisamise selliste isikute ja ühenduste loetellu, kelle varad on külmutatud või kellele on kehtestatud reisikeeld; nõuab siiski edasisi sanktsioone, mis oleksid suunatud valitsuse vastu, kuid mis avaldaksid elanikkonna elutingimustele võimalikult vähe negatiivset mõju; kutsub ELi üles näitama üksmeelsust Süüria ametivõimudega suhtlemisel;

8.  väljendab heameelt humanitaarabi üle, mis Süüria naaberriigid, eelkõige Türgi, Süüria põgenikele pakuvad; julgustab ELi ja liikmesriike tegema jätkuvalt koostööd ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete, Süüria naaberriikide, Araabia Liiga, muude rahvusvaheliste osaliste ja VVOdega, et hoida ära Süüria praeguse kriisi, sealhulgas humanitaarkriisi võimalik laienemine piirkonna teistele aladele ning humanitaarkriisi teravnemine riigis;

9.  väljendab heameelt selle üle, et Türgi ja Saudi Araabia on Süüria valitsuse hukka mõistnud; peab kahetsusväärseks, et Iraan toetab jätkuvalt president al-Assadi valitsust;

10.  palub asepresidendil ja kõrgel esindajal, nõukogul ja komisjonil edendada ja toetada Süüria organiseeritud demokraatlike opositsioonijõudude teket nii Süürias endas kui ka väljaspool;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hinna Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, USA valitsusele ja kongressile, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333.


Korruptsioonivastase seaduse ja tegelikkuse vahelise lõhe ületamine
PDF 122kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel
P7_TA(2011)0388B7-0481/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (KOM(2011)0308) ja komisjoni otsust ELi korruptsioonivastase võitluse aruandlusmehhanismi loomise kohta perioodilise hindamise eesmärgil (C(2011)3673) („ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne”),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 1 ning dokumenti „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”,

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta kirjalikku deklaratsiooni „ELi jõupingutused korruptsiooni vastu võitlemisel”(1),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni(3) ja Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokolli(4), millega tunnistatakse ELi finantshuve mõjutav pettus ja korruptsioon kuritegelikuks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinevat Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlevat konventsiooni(5), millega tunnistatakse ELi finantshuvisid kahjustav pettus ja korruptsioon kuritegelikuks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et korruptsioon on piiriülese mõõtmega eriti raske kuritegu, millel on sageli ELi piire ületav ja nendest kaugemale ulatuv mõju, ning arvestades, et Euroopa Liidul on korruptsioonivastase poliitika valdkonnas üldine meetmete võtmise õigus;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 on sätestatud liidu kohustus tagada kõrge turvalisuse tase, sealhulgas kuritegevuse vastu võitlemise ja kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega, ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 83 on nimetatud korruptsiooni üheks eriti ohtlikuks piiriülese mõõtmega kuriteoks;

C.  arvestades, et Stockholmi programmis (4.1) on märgitud, et korruptsioon kujutab endast jätkuvalt rahvusvahelist ohtu liidu sisejulgeolekule ning vajab selget ja kõikehõlmavat lahendust;

D.  arvestades, et neli ELi kodanikku viiest peab korruptsiooni oma liikmesriigis tõsiseks probleemiks (Eurobaromeetri 2009. aasta uuring eurooplaste suhtumise kohta korruptsiooni) ja 88% Stockholmi programmi 2008. aasta avalikus arutelus osalenud vastajatest leidis, et EL peaks korruptsiooni suhtes rohkem meetmeid võtma;

E.  arvestades, et korruptsiooni tõttu läheb igal aastal kaduma hinnanguliselt 120 miljardit eurot, mis on üks protsent ELi SKPst (KOM(2011)0308);

F.  arvestades, et korruptsioon õõnestab õigusriigi põhimõtet, viib avaliku sektori rahaliste vahendite ja ELi maksumaksjate raha väärkasutamiseni ja moonutab turgu ning sellel on olnud teatav roll ka praeguses majanduskriisis;arvestades, et korruptsioon õõnestab õigusriigi põhimõtet, viib ELi maksumaksjate raha väärkasutamiseni ja moonutab turgu ning sellel on olnud teatav roll ka praeguses majanduskriisis;

G.  arvestades, et korruptsioon, maksudest kõrvalehoidmine, maksupettused ja muud majanduskuriteod takistavad majandus- ja finantskriisist nõrgestatud liikmesriikide majanduslikku taastumist; arvestades, et ulatusliku õiguslike piirangute vähendamise ja erastamise korral on korruptsioonioht eriti suur ja seda tuleb ohjata kõigi võimalike vahenditega;

H.  arvestades, et korruptsioon toob ühiskonnale kahju, sest organiseeritud kuritegevuse rühmitused kasutavad seda muude raskete kuritegude (nt uimasti- ja inimkaubandus) toimepanekuks (KOM(2011)0308);

I.  arvestades, et juhtidel ja otsusetegijatel puudub poliitiline tahe võidelda korruptsiooniga selle mis tahes avaldumisvormis ning et korruptsioonivastaste õigusaktide rakendamine on liikmesriigiti ebaühtlane ja kokkuvõttes mitterahuldav (KOM(2011)0308);

J.  arvestades, et kolm ELi liikmesriiki ei ole ratifitseerinud Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni, kaksteist ei ole ratifitseerinud selle lisaprotokolli ja seitse ei ole ratifitseerinud korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni; arvestades, et kolm liikmesriiki ei ole veel ratifitseerinud ÜRO korruptsioonivastase võitluse konventsiooni ja viis liikmesriiki ei ole ratifitseerinud OECD altkäemaksuvastast konventsiooni;

K.  arvestades, et korruptsiooni tajumine õõnestab tugevalt liikmesriikide vastastikust usaldust, mõjutades seetõttu koostööd justiits- ja siseasjades;

L.  arvestades, et koostöö justiitsvaldkonnas piiriülese mõõtmega korruptsioonijuhtumite puhul on jätkuvalt keeruline ja kohmakas;

M.  arvestades, et kui korruptsiooniga ei võidelda kiiresti ja põhjalikult, võib see õõnestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ja nõrgestada poliitiliste juhtide vastutust (KOM(2011)0308);

N.  arvestades, et korruptsioon on hoidnud võimul paljusid diktaatuure ja võimaldanud neil suunata märkimisväärseid summasid välispankade kontodele, sealhulgas Euroopa pankadesse; arvestades, et liikmesriikidel on vaja suurendada oma jõupingutusi varastatud vahendite leidmiseks ja külmutamiseks välismaal, et tagastada need õigetele omanikele,

1.  tunneb heameelt, et komisjon võttis 6. juuni 2011. aastal vastu korruptsioonivastase paketi(6), mis hõlmab teatist korruptsiooniga võitlemise kohta ELis ja otsust luua ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne;

2.  palub komisjonil asetada korruptsioonivastane võitlus oma järgmiste aastate julgeolekukavades tähtsale kohale, sealhulgas sellele võitlusele eraldatavate inimressursside osas;

3.  palub komisjonil oma aruandlusmehhanismis käsitleda korruptsioonivastaste õigusaktide tõhusat rakendamist, mis on üheks põhiprobleemiks, samuti hoiatavaid karistusi, sealhulgas õiguskaitseasutuste ja kohtute poolt määratud karistusi;

4.  kutsub komisjoni üles tegelema ELi korruptsioonivastaste õigusaktide ülevõtmise ja täitmise tagamisega, sealhulgas hoiatavate karistustega, ning astuma samme, et motiveerida liikmesriike asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke korruptsioonivastaseid õigusakte üle võtma ja nende täitmist tagama;

5.  kutsub komisjoni üles ELi korruptsioonivastase võitluse aruandlusmehhanismi rakendamisel tagama, et ekspertrühma ja uuringukorrespondentide võrgustikku kuuluvad ka sõltumatud eksperdid, et kõik eksperdid on tunnustatud oma aususe, maine ja kogemuste poolest ning esindatud on erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid;

6.  palub komisjonil kaaluda korruptsioonivastase võitluse vahearuande koostamist enne 2013. aastat, arvestades selle probleemiga tegelemise pakilisust paljudes liikmesriikides valitseva majanduskriisi tõttu;

7.  kutsub komisjoni üles Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 põhjal meetmeid võtma ja kehtestama miinimumeeskirjad korruptsiooni ja karistuste määratlemiseks, arvestades korruptsiooni piiriülest mõõdet ja mõju siseturule;

8.  märgib murega, et liikmesriigid ei ole korruptsioonivastast võitlust erasektoris käsitleva nõukogu 2003. aasta raamotsuse 2003/568/JSK rakendamisel edukad olnud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid selle raamotsuse sätted üle võtaksid ja nende täitmise tagaksid;

9.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles täielikult rakendama ELi 1995. ja 1997. aasta konventsioone, millega pettus ja korruptsioon tunnistatakse kuritegelikuks;

10.  soovitab komisjonil võtta ELi tasandil edasisi meetmeid väärkäitumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks (sealhulgas kaitse laimu ja laimuga seotud kohtumenetluste ja kriminaalsüüdistuste eest) ning ebaseadusliku rikastumise kuritegelikuks tunnistamiseks;

11.  kutsub ELi institutsioone, sealhulgas ELi asutusi ja liikmesriike, tagama suuremat läbipaistvust käitumisjuhendite koostamisel või olemasolevate käitumisjuhendite täiustamisel, nii et need sisaldaksid vähemalt selgeid eeskirju huvide konflikti puhuks, ning võtma meetmeid, et vältida korruptsiooni imbumist poliitikasse ja meediasse ning selle vastu võidelda, sealhulgas läbipaistvuse suurendamise ning rahastamise järelevalve kaudu;

12.  kutsub liikmesriike üles investeerima korruptsioonivastase võitluse finants- ja inimressurssidesse; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema korruptsiooniga seotud kuritegude uurimisel ja süüdistuste esitamisel koostööd Europoli, Eurojusti ja OLAFiga;

13.  kutsub komisjoni ja Eurojusti üles tagama piiriüleste korruptsioonijuhtumite korral tõhusamat ja kiiremat dokumendi- ja teabevahetust riikide kohtute vahel;

14.  kutsub nõukogu üles tagama vajalikku poliitilist tahet, mis mõnes liikmesriigis praegu puudub, et võidelda korruptsiooniga ja rakendada komisjoni korruptsioonivastase paketiga võetud meetmed ja seadusliku majanduse kaitse laiemat meetmete paketti;

15.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tugevdama praeguse riikide teabekeskuste võrgustiku korruptsioonivastast tegevust ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti selle võrgustiku tööst;

16.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles ratifitseerima ja täielikult rakendama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu; rõhutab negatiivset mõju, mida omab välisriigi ametnikele antav altkäemaks liidu põhiõigustele, keskkonnale ja arengupoliitikale;

17.   nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma tööd ja täidaks ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohased aruandekohustused;

18.  on seisukohal, et võitlus korruptsiooniga toob kaasa suurema läbipaistvuse finantstehingutes, eelkõige nendes, millesse on kaasatud nn offshore-piirkonnad ELis ja mujal maailmas;

19.  palub nõukogul teha koostööd komisjoniga kolmandate riikidega (eelkõige nn offshore-piirkondadega), et saavutada kokkulepped teabevahetuseks ELi kodanike ja ettevõtete kohta, kellel on nendes riikides pangakontod ja kes on seotud nendes riikides tehtavate finantstehingutega;

20.  kutsub komisjoni üles seadma võitlust pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonides asuvate anonüümsete riiulifirmade vastu, kelle tõttu saavad võimalikuks kuritegelikud rahavood, eelseisva rahapesuvastase direktiivi reformimisel peamiseks eesmärgiks;

21.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks korruptsioonivastase võitluse aruandlusmehhanismi tiheda poliitilise kooskõlastamise uue pettustevastase strateegiaga ja kuritegeliku vara sissenõudmist käsitleva seadusandliku algatusega, mis sisalduvad seadusliku majanduse kaitse laiemas paketis;

22.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne ELi korruptsioonivastase võitluse poliitika rakendamise kohta ja esitada vajaduse korral vahearuanded ELi korruptsioonivastase võitlusega seotud eriprobleemide kohta;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 62.
(2) ELT L 192, 31.7.2003, lk 54.
(3) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.
(4) ELT C 313, 23.10.1996, lk 2.
(5) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2.
(6) Korruptsioonivastane pakett hõlmab teatist korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, otsust, millega luuakse ELi korruptsioonivastase võitluse aruandlusmehhanism, aruannet nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris) täitmise kohta ning aruannet, milles käsitletakse ELi Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide rühmas (GRECO) osalemise üksikasju.


Näljahäda Ida-Aafrikas
PDF 126kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon näljahäda kohta Ida-Aafrikas
P7_TA(2011)0389RC-B7-0490/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Aafrika Sarve piirkonna kohta,

–  võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni 24. augusti 2011. aasta avaldust ELi reageeringu kohta näljahädale Aafrika Sarve piirkonnas,

–  võttes arvesse 25. augustil 2011 Addis Abebas toimunud rahastajate konverentsi tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni toiduainete hinnatõusu kohta(1),

–  võttes arvesse Jack Langi (ÜRO peasekretäri erinõunik Somaalia rannikuvetes toimuva piraatluse juriidilistes küsimustes) aruannet,

–  võttes arvesse Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse, Puntlandi ja Galmuduugi piirkondlike omavalitsuste ning Ahlu Sunna Wal Jama'a liikumise poolt 6. septembril 2011. aastal vastu võetud Somaalia ülemineku lõpuleviimise rakendusplaani;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et viimase 60 aasta rängimas näljahädas on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi, nälg ähvardab 750 000 inimest ning 13,3 miljonit inimest Somaalias, Etioopias, Kenyas, Eritreas ja Djiboutis vajavad hädasti toiduabi;

B.  arvestades, et kohati ületab alatoitumuse määr hädaolukorra piiri kolmekordselt ja et hinnangute kohaselt halveneb olukord Aafrika Sarve piirkonnas veelgi, enne kui see paremusele pöördub; eeldatavasti on olukord kõige karmim 2011. aasta oktoobris ning paranemislootust ei ole enne 2012. aasta algust;

C.  arvestades, et näljahäda on veelgi teravdanud muu hulgas relvakonfliktid, ressursinappus, kliimamuutus, rahvaarvu kiire kasv, infrastruktuuride puudumine, moonutatud kaubandusstruktuur ja põhitarbekaupade kõrged hinnad;

D.  arvestades, et kõige raskem on olukord Somaalias, kus üle poole rahvastikust sõltub toiduabist ja 1,4 miljonit inimest on olnud sunnitud kodudest lahkuma ning UNICEFi teatel on Somaalia lõunaosas 780 000 last akuutses alatoitluses;

E.  arvestades, et Somaalia humanitaarolukorda halvendavad mässuliste ja valitsusvägede vahel 20 aastat kestnud konflikti tagajärjed; arvestades, et sissirühmitus al-Shabab hoiab oma kontrolli all paljusid piirkondi, kus näljahäda on välja kuulutatud, ning on sundinud mitmeid lääneriikide abiagentuure piirkonnast lahkuma, mis abi kohaletoimetamist tõsiselt takistab;

F.  arvestades, et Eritrea valitsus keelab selgelt toidu ja muu humanitaarabi toimetamise oma elanikkonnani;

G.  arvestades, et üle 860 000 inimese on julgeoleku, toidu ja vee otsinguil põgenenud Somaaliast naaberriikidesse, eelkõige Kenyasse ja Etioopiasse, ning Dadaabi laagrisse Kenyas on kogunenud üle 420 000 inimese;

H.  arvestades, et Dadaabi laager on praegu suurim põgenikelaager maailmas ja seal elab 440 000 inimest, ehkki see on ette nähtud 90 000 jaoks, ning arvestades, et humanitaarolukord laagrites halveneb iga päevaga, neis puhkevad epideemiad – esineb näiteks koolerat ja leetreid, samuti on teatatud mitmetest vägistamisjuhtudest;

I.  arvestades, et 80% põgenikest on naised ja lapsed, kellest paljud on kogenud teel või põgenikelaagrites seksuaalset vägivalda ja hirmutamist;

J.  arvestades, et avaliku korra puudumine kaldal on viinud piraatluse sagenemisele India ookeanis, mis takistab piirkonda ja sealt välja suunduvaid tarneid, ning ELi mereväeoperatsioon EUNAVOR on suutnud piraatlust vaid ära hoida ja ohjeldada, mitte aga tegeleda probleemi algsete põhjustega;

K.  arvestades, et EL on lubanud anda 2011. aasta jooksul 158 miljoni euro ulatuses humanitaarabi, millele lisandub 440 miljonit eurot liikmesriikidelt ning üle 680 miljoni euro, mis on mõeldud piirkonna pikaajaliseks abistamiseks põllumajanduse, maapiirkondade arengu ja toiduga kindlustatuse vallas kuni 2013. aastani;

L.  arvestades, et Aafrika Liidu juhid on lubanud humanitaaroperatsiooni toetada rohkem kui 350 miljoni USA dollariga;

M.  arvestades, et on ülimalt vajalik suurendada kiiresti hädaabi, et rahuldada humanitaarabi vajadusi ja hoida ära olukorra halvenemine; arvestades, et maailma toiduabi programmil (WFP) jääb järgmise kuue kuu jooksul põua tagajärgedega seotud tegevuseks Djiboutis, Etioopias, Kenyas ja Somaalias puudu 190 miljonit USA dollarit;

N.  arvestades, et Aafrika Sarve piirkonnas suurenev maa kokkuostmine (peamiselt välisinvestorite poolt) on sealset habrast põllumajandus- ja toidusüsteemi veelgi nõrgestanud, lubatud kasu uute töökohtade, toiduvarude suurenemise ja majandusarengu näol on aga jäänud tulemata;

O.  arvestades, et kliimamuutus on oluliselt mõjutanud piirkonna teraviljasaaki, mis koos ülemaailmse majanduslanguse ning kasvavate toidu- ja kütusehindadega on pidurdanud vaesuse vähendamist ning aastatuhande arengueesmärkide täitmist;

P.  arvestades, et Maailmapanga 2011. aasta augusti toiduhindade aruande (Food Price Watch) kohaselt seavad kõrged ja kõikuvad toiduhinnad arengumaade vaeseima elanikkonna ohtu ning see suurendab hädaolukorda Aafrika Sarve piirkonnas;

Q.  arvestades, et nende riskimaandusvahendite suurenenud likviidsus ja juurdepääsetavus on seotud aluseks olevate hetketurgude kõrgete hindade ja suure hinnakõikumisega, ning arvestades, et reguleerijatel on raskem neist turgudest täielikku ülevaadet saada, sest valdav osa kõnealustest tehingutest toimub börsiväliselt;

1.  väljendab sügavat kurbust piirkonda tabanud inimkaotuste ja kannatuste pärast; nõuab ELi abi suuremat koondamist piirkondadesse, kus näljahäda on kõige suurem, et kindlustada kõige nõrgematele toiduabi, tervishoid, puhas vesi ja sanitaarvahendid;

2.  palub kõiki piirkonna võime ja rühmitusi võimaldada humanitaarabiorganisatsioonidel takistamatult hädasolijateni jõuda ja kaitsta alati tsiviilelanikkonda, eelkõige naisi ja lapsi, kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigustega; nõuab humanitaarabi koridoride avamist, et toimetada toiduaineid ja abi kriisipiirkondades kaugemale;

3.  nõuab, et kõik osalised lõpetaksid viivitamata tsiviilisikute, eelkõige naiste ja laste vastu toime pandud rikkumised, võtaksid süüdlased vastutusele ning kindlustaksid abi kättesaadavuse ja kõigi konflikti ning põua eest põgenevate inimeste vaba liikumise; mõistab karmilt hukka islamistliiku sissirühmituse al-Shabab, mis takistab abiagentuuridel ja maailma toiduabi programmil toiduabi jagamist; tuletab kõigile piirkonna riikidele meelde rahvusvahelises õiguses sätestatud kohustust põgenikke aidata ja kaitsta;

4.  nõuab, et rahvusvaheline üldsus tegutseks aktiivsemalt ja kahekordistaks oma jõupingutusi selle hädaolukorra lahendamiseks, et tulla toime kasvavate vajadustega humanitaarabi järgi ja hoida ära olukorra halvenemine, arvestades, et kasutadaolevaid rahalisi vahendeid napib;

5.  rõhutab, et abi tuleb kontrollida ja selleks on vaja määrata kindlaks usaldusväärsed partnerid kohapeal, sealhulgas edukalt tegutsevad abiagentuurid ja kohalike kogukondade juhid; samuti on vaja paremini koordineerida ja jaotamist paremini korraldada, et hoida ära abisaadetiste kõrvaletoimetamist ja rüüstamist;

6.  palub komisjonil kiiresti parandada üleminekut ELi humanitaarabi ja arenguabi vahel, sest põuakriis Aafrika Sarve piirkonnas näitab selgesti, et aastatepikkust hädaabi ei ole tulemuslikult täiendatud pikaajalise arengupoliitikaga, eriti põllumajanduse osas; palub komisjonil ja ELi liikmesriikidel toetada Ida-Aafrika riikide projekte ennetusvõime suurendamiseks ning varajase hoiatamise süsteemide loomiseks näljahäda ja põua puhuks;

7.  tunneb heameelt, et Aafrika Liit on võtnud kohustuse osaleda humanitaarabioperatsioonis, kaasa arvatud AMISOMi rahukaitsemissioonis; kahetseb aga, et lubatud 20 000 Aafrika Liidu rahukaitsjast on seni Somaaliasse jõudnud vaid 9000;

8.  rõhutab, et Aafrika Sarve piirkonnas tervikuna ja eelkõige Somaalias valitsevale näljahädale suudetakse lahendus leida ainult juhul, kui nii kohalikud osalejad kui ka rahvusvaheline üldsus tegelevad põhjuseks olevate poliitiliste, majanduslike, keskkonnaalaste ja julgeolekuprobleemidega; nõuab, et kõnealuse piirkonna jaoks töötataks välja ELi strateegia, milles esitataks poliitilised eesmärgid ja selgitataks, kuidas on omavahel seotud humanitaar-, arengu-, julgeoleku- ja sõjalised meetmed;

9.  palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil hinnata kriitiliselt Djibouti rahuprotsessi; rõhutab, et on vaja kaasata kõik Somaalia konfliktist mõjutatud inimesed kõikidel tasanditel, sealhulgas kodanikuühiskond ja naiste rühmitused; julgustab kehtestama rahvusliku leppimise korda, et alustada riigi ülesehitamist;

10.  rõõmustab ELi ja selle liikmesriikide võetud kohustuste üle; tuletab siiski meelde, et ÜRO hädaabiüleskutse kohaselt vajatavast summast puudub ikka veel miljard USA dollarit; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus täidaks oma lubadused, jagaks toiduabi ja parandaks kriisipiirkonnas tervishoiutingimusi;

11.  nõuab, et senisest suurem osa ELi ametlikust arenguabist suunataks põllumajandustootmisse ning arenguriikide karjakasvatajate toetuseks, et toiduga kindlustatust suurendada; nõuab seda arvestades tungivalt, et rahvusvaheline üldsus teeks pikaajalisi investeeringuid põllumajandusse, mis on piirkonna peamine toidu ja sissetuleku allikas, samuti jätkusuutliku infrastruktuuri loomisse, ning võimaldaks põllumajanduslikele väiketootjatele juurdepääsu maa kasutamisele, kindlustades sellega kohalikku turgu ja tagades Aafrika Sarve piirkonna elanikele vastuvõetava igapäevase toidu;

12.  nõuab, et teave toiduvarude kohta ja rahvusvahelise hinnakujunduse kohta oleks läbipaistvam, kvaliteetsem ja ajakohasem;

13.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et toidu- ja põllumajanduskaupade turul spekuleerivad finantsinstitutsioonid lõpetaksid kuritarvitusliku spekuleerimise, mis tõstab hindasid ja muudab need kõikuvaks, ning seaksid Aafrika Sarve piirkonna ja kõigi arengumaade vaesuse ja inimkannatuste vähendamise toiduhindadega spekuleerimisest saadavast tulust kõrgemale;

14.  nõuab tungivalt, et nimetatud institutsioonid võtaksid oma sotsiaalset vastutust tõsiselt ning kehtestaksid sise-eeskirjad, millega kindlustataks, et nende tegevus toidu- ja põllumajanduskaupade turul piirdub riskimaandamist vajavate reaalmajanduse ettevõtete teenindamisega;

15.  kutsub G20 rühmitust üles tõhusamalt töötama selle nimel, et kokku leppida ülemaailmses reguleerimises, mille abil välditaks kuritarvituslikku spekuleerimist ning kooskõlastataks ennetusmehhanismide loomist ülemaailmsete toiduhindade liigse kõikumise vastu; rõhutab, et G20 peab kaasama ka rühmitusse mittekuuluvad riigid, et tagada ülemaailmne lähenemine;

16.  palub komisjonil esitada ettepanekud finantsinstrumentide turgude direktiivi (2004/39/EÜ) ja turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi (2003/6/EÜ) muutmiseks, et hoida ära kuritarvituslikku spekuleerimist;

17.  rõhutab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) peab olema kaubaturu järelevalves juhtroll; kinnitab, et ESMA peaks olema reguleerimisvahendite kohaldamisel eriti hoolikas, et ennetada manipuleerimist ning kuritarvitusi toidu- ja põllumajanduskaupade turul;

18.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma maapoliitika suuniseid seoses maade hõivamisega, et tagada ühtlustamine maailma toiduga kindlustamise komitee (CFS) vabatahtlike suunistega maa, kalavete ja metsade vastutustundliku majandamise kohta ning omistada sellele suuremat tähtsust arengukoostööprogrammide ja kaubanduspoliitika kaudu ja osalemisega mitmepoolsetes finantsinstitutsioonides, nagu Maailmapank ja IMF;

19.  palub komisjonil ja piirkonna riikide valitsustel hinnata käimasoleva põllumaade kokkuostmise mõju maapiirkondades valitsevale vaesusele ja näljahädast tabatud piirkondadele; palub, et komisjon võtaks maa hõivamise küsimuse arenguriikidega peetavate poliitiliste dialoogide päevakorda, et parandada aruandlust ja järelevalvet ulatusliku maa kokkuostmise üle ning toetada arenguriike investeerimist puudutavate otsuste tegemisel;

20.  nõuab olulisi pingutusi, et kliimamuutusega kohanemist ELi arengupoliitikas paremini arvesse võtta; palub, et EL niisugust rahastamist märgatavalt suurendaks ning tagaks, et see oleks ametliku arenguabi täienduseks, et olla innustavaks eeskujuks eesseisval COP 17 kohtumisel kliimaga kohanemise poliitika paremal rakendamisel ning tugevdada säästva arengupoliitika rahvusvahelist juhtimist;

21.  kutsub ÜROd, komisjoni ning kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles võtma meetmeid seoses toksiliste jäätmete ebaseadusliku kaadamisega Somaalia vetes ja töötama välja poliitika, et hoida ära võimalik oht elanike tervisele;

22.  väljendab muret seoses hiljutiste teadetega ametliku arengupoliitika kuritarvitamisest poliitilisteks surveavaldusteks Etioopias; kutsub ELi ja liikmesriike tagama, et abi kasutataks rangelt ainult vaesuse leevendamiseks ning seda tehtaks aruandekohustuslikult ja läbipaistvalt, kasutades täielikult ära Cotonou lepingu inimõigusi käsitlevaid punkte;

23.  palub komisjonil karjakasvatajad paremini ELi arengupoliitikasse kaasata, kuna nemad tagavad olulise osa majandustegevusest ja valgu tootmisest piirkonnas; on veendunud, et karjakasvatajate eluviisi kaitseks kogu piirkonnas on tungivalt vaja dialoogi kohalike võimudega, tunnistades, et nende rändav eluviis sobib väga hästi kuivadele aladele, kus tingimused ei võimalda paikset asustust;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, IGADi riikide valitsustele ja parlamentidele, Üleaafrikalisele Parlamendile, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, G20 eesistujale ning ELi liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0071.


ELi seisukoht ja kohustused seoses mittenakkavate haiguste ennetamist ja kontrolli käsitleva ÜRO kõrgetasemeline kohtumisega
PDF 156kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu seisukoha ja kohustuste kohta mittenakkuslike haiguste ennetamist ja kontrolli käsitleva ÜRO kõrgetasemelise kohtumise eel
P7_TA(2011)0390RC-B7-0488/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli ülemaailmse strateegia elluviimise tegevuskava aastateks 2008–2013(1),

–  võttes arvesse WHO 11. septembri 2006. aasta resolutsiooni mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli kohta WHO Euroopa piirkonnas(2),

–  võttes arvesse 2010. aasta oktoobris vastu võetud ÜRO resolutsiooni 64/265 mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli kohta(3),

–  võttes arvesse 2011. aasta aprillis vastu võetud Moskva deklaratsiooni tervislike eluviiside ja mittenakkuslike haiguste kontrolli kohta(4),

–  võttes arvesse maailma terviseassamblee 2011. aasta mais vastu võetud resolutsiooni mittenakkuslike haiguste kohta(5),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli kohta(6),

–  võttes arvesse WHO 2008. aasta aruannet hingamisteede krooniliste haiguste ülemaailmse seire, ennetamise ja kontrolli kohta(7),

–  võttes arvesse Parma deklaratsiooni ja tegevuskohustust, mille WHO Euroopa piirkonna liikmesriigid võtsid vastu 2011. aasta märtsis(8),

–  võttes arvesse WHO 2011. aasta Astuuria deklaratsiooni(9),

–  võttes arvesse 2006. aasta novembris vastu võetud Euroopa rasvumisevastase võitluse hartat(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 179,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,

–  võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kohta: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel(11) ning oma 25. septembri 2008. aasta resolutsiooni valge raamatu kohta toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni südame-veresoonkonna haigustega võitlemise kohta(13), 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus(14) ning 27. aprilli 2006. aasta deklaratsiooni diabeedi kohta(15),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni vahekokkuvõtte kohta Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskavast aastateks 2004–2010(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(17),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(18) ning 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis(19),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta(20) ning resolutsiooni komisjoni valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” kohta(21),

–  võttes arvesse nõukogu 2. juuni 2004. aasta otsust 2004/513/EÜ Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni sõlmimise kohta(22),

–  võttes arvesse nõukogu 2004. aasta järeldusi südametervise edendamise kohta(23),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsust nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013)(24),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(25),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2010. aasta järeldusi, milles käsitletakse rahvatervise ja tervishoiusüsteemide uuenduslikke lähenemisviise kroonilistele haigustele(26),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2006. aasta järeldusi ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta ning nõukogu 6. juuni 2011. aasta järeldusi pealkirjaga „Tänapäevaste, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide suunas”(27),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldusi ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas(28),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et WHO andmetel on Euroopas 86% surmajuhtudest mittenakkuslike haiguste põhjustatud;

B.  arvestades, et neli kõige levinumat mittenakkuslikku haigust on südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused, vähk ja diabeet; arvestades, et teisi olulisi mittenakkuslikke haigusi ei tohiks samuti tähelepanuta jätta;

C.  arvestades, et südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjuseks, nende tagajärjel sureb igal aastal rohkem kui kaks miljonit inimest; arvestades, et kõige sagedasemateks südame-veresoonkonna haigusteks on südame isheemiatõbi ja rabandus, mille arvele langeb vastavalt rohkem kui üks kolmandik (741 000) ja pisut üle neljandiku (508 000) kõigist südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest;

D.  arvestades, et teiseks peamiseks surma põhjuseks on vähk, mille levimus elanikkonna seas on 3–4%, mis eakate hulgas tõuseb 10–15%le; arvestades, et igal aastal diagnoositakse ELis umbes 2,45 miljonil inimesel vähk ning registreeritakse 1,23 miljoni inimese surm sellesse haigusse; arvestades, et laste vähktõve esinemismäär kasvab Euroopas igal aastal rohkem kui 1% võrra;

E.  arvestades, et ennetatavaid hingamisteede kroonilisi haigusi, nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, põevad miljonid inimesed Euroopas;

F.  arvestades, et puudub ELi strateegia või algatus, mis põhjalikult tegeleks diabeediga (I ja II tüüpi diabeet), mida hinnanguliselt põeb rohkem kui 32 miljonit ELi kodanikku, umbes sama palju inimesi kannatab nõrgenenud glükoositaluvuse all ja väga suure tõenäosusega kujuneb neil välja kliiniliselt diagnoositav diabeet; arvestades, et need arvud võivad 2030. aastaks suureneda 16% võrra, põhjuseks leviv ülekaalulisus, Euroopa rahvastiku vananemine ja muud tegurid, mis tuleb veel kindlaks määrata ja milleks on vaja rohkem teadusuuringuid;

G.  arvestades, et enamiku krooniliste mittenakkuslike haiguste põhjustajate hulka kuuluvad neli riskitegurit üheskoos: tubaka tarbimine, tasakaalustamata toitumine, alkoholi tarbimine ja vähene kehaline aktiivsus; arvestades, et kokkupuude keskkonna saasteainetega on viies oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta;

H.  arvestades, et tubaka tarvitamine on ärahoitavate surmade peapõhjus ning selle tagajärjel sureb üks igast kahest pikaajalisest tubaka tarbijast;

I.  arvestades, et alkoholi tarbimine, tasakaalustamata toit, keskkonnasaastus ja vähene kehaline aktiivsus võivad oluliselt suurendada riski haigestuda teatud tüüpi südame-veresoonkonna haigustesse, vähktõvesse ja diabeeti;

J.  arvestades, et kehalist aktiivsust tähtsustatakse üha enam mittenakkuslike haiguste ennetamisel;

K.  arvestades, et seitse enneaegse surma riskitegurit (kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, kõrge kehamassiindeks, ebapiisav puu- ja köögiviljade söömine, füüsilise tegevuse puudus, alkoholitarbimine, suitsetamine) on seotud toitumisharjumuste ja kehalise tegevuse harjumustega;

L.  arvestades, et enamikku kroonilistest mittenakkuslikest haigustest on võimalik ära hoida, eelkõige vähendades või vältides selliseid riskitegureid nagu suitsetamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi tarbimine ja kokkupuude teatud keemiliste ainetega; arvestades, et tõhus keskkonnapoliitika, sealhulgas kehtivate õigusaktide ja standardite täitmine, pakub suuri ennetusvõimalusi;

M.  arvestades, et haiguste ennetamise ja varajase avastamise strateegiaid välja töötades tuleks arvesse võtta ka täiendavaid tegureid, nagu inimese vanus, sugu, geneetiline taust ja füsioloogilised tingimused, kaasa arvatud ülekaalulisus;

N.  arvestades, et suuremal osal mittenakkuslikel haigustel on ühised sümptomid, nagu krooniline valu ja vaimse tervise probleemid, mis otseselt mõjutavad põdejaid ja nende elukvaliteeti ning millega tuleks ühise, horisontaalse lähenemise abil tegeleda, et tervishoiusüsteemid saaksid nende haigustega palju kulutasuvamalt võidelda;

O.  arvestades, et haiguste ennetamise võimalusi pole kaugeltki ammendatud, kuigi on täheldatud, et kogu elanikkonda hõlmavad mittenakkuslike haiguste ennetamise strateegiad vähendavad järjekindlalt kulusid;

P.  arvestades, et 97% tervishoiukuludest on praegu seotud raviga ja ainult 3% investeeritakse ennetusse, ning arvestades, et diagnostika ja ravi üha suurema kättesaadavuse tõttu kasvavad mittenakkuslike haiguste ravi- ja hoolduskulud järsult;

Q.  arvestades, et WHO hinnangul toimub mittenakkuslike haiguste kasv igal pool maailmas ning 2030. aastal nõuavad nad 52 miljoni inimese elu;

R.  arvestades, et Maailma Majandusfoorumi ja Harvardi Rahvatervise Kooli avaldatud andmetel põhjustavad mittenakkuslikud haigused ajavahemikul 2005–2030 maailmamajanduse kogutoodangule hinnanguliselt 25 triljoni euro suuruse kahjumi;

S.  arvestades, et mittenakkuslikud haigused võivad takistada Euroopa 2020. aasta strateegiat ning jätta inimesed ilma õigusest elada tervelt ja tegusalt;

T.  arvestades, et EL peab olema eestvedaja, et kiirendada edasiminekut ülemaailmsete terviseteemadega, mille hulka kuuluvad tervisealased aastatuhande arengueesmärgid ja mittenakkuslikud haigused, nagu on märgitud nõukogu järeldustes ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas;

U.  arvestades, et mõned mittenakkuslike haiguste tegurid on kahtlemata seotud ülemaailmsete probleemidega, näiteks keskkonnasaastusega, ning nendega tuleks seetõttu tegeleda ülemaailmsel tasandil; arvestades, et teiste aspektidega saab tegeleda riigi või piirkonna tasandil ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

V.  arvestades, et sünnieelsetel tingimustel, kaasa arvatud kokkupuutel keskkonnasaastusega, on eluaegne mõju mitmes aspektis tervisele ja heaolule, eelkõige suureneb hingamisteede haiguste tõenäosus ning vähktõve ja diabeedi risk;

W.  arvestades, et kuigi keskmiselt elavad inimesed kauem ja tervemalt kui eelmistes põlvkondades, siis nüüd on vananeva rahvastiku ja kõige eakamate uue nähtuse kontekstis ELil vaja tegeleda krooniliste haiguste levikuga ja komplekshaigustega ning sellest tuleneva ohuga või suurema survega riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele;

X.  arvestades, et sotsiaalmajanduslikud faktorid on samuti tähtsad tervist mõjutavad tegurid ning ebavõrdsust tervishoiu valdkonnas esineb nii liikmesriikide vahel kui ka riigisiseselt;

Y.  arvestades, et 2020. aastaks on Euroopas puudu 1 miljon tervishoiutöötajat, nende seas arstid, medõed, hambaarstid, farmatseudid ja füsioterapeudid;

Z.  arvestades, et sotsiaalsed ja keskkonnafaktorid tuleks selgelt määratleda tervist mõjutavate teguritena, võttes arvesse näiteks seda, et õhusaaste siseruumides põhjustab igal aastal 1,6 miljoni inimese surma ning on seega Euroopas tõsine keskkonnast tingitud terviseoht, mis vähendab oluliselt oodatavat eluiga ja tootlikkust;

AA.  arvestades, et ELi kodanikele teeb muret võimalik keskkonnamõju nende tervisele, kusjuures kõige rohkem tuntakse muret ohtlike kemikaalide võimaliku mõju pärast; arvestades, et näiteks tahkete osakeste saastega seoses sureb igal aastal 27 ELi liikmesriigis rohkem kui 455 000 inimest südame- ja hingamisteede haiguste tagajärjel;

1.  nõuab komisjonilt ja ELi liikmesriikidelt tugevat poliitilist tahet, mis kajastaks mittenakkuslike haiguste ülemaailmse leviku olulisust ja tõsidust;

2.  nõuab, et EL toetaks kõrget eesmärki vähendada ennetatavat suremust mittenakkuslikesse haigustesse, nagu seda on WHO eesmärk vähendada riikides 2025. aastaks 25% võrra suremust võrreldes 2010. aasta andmetega;

3.  kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama viit järgmist põhikohustust ja lisama need oma poliitilisse avaldusse, mis esitatakse 2011. aasta septembris toimuval ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel mittenakkuslike haiguste teemal:

   vähendada ennetatavat suremust mittenakkuslikesse haigustesse 2025. aastaks 25% võrra, nagu on ettepaneku teinud WHO,
   rakendada kulutõhusaid ja kulusäästvaid meetmeid, sealhulgas kiiremini rakendada WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev raamkonventsioon, parandada tervisliku toidu kättesaadavust ja propageerida tervislikku toitumist, et vähendada soola, suhkru, küllastunud rasvade ja transrasvade tarbimist, rakendada tõhusaid meetmeid võitluseks alkoholi kuritarvitamisega ning parandada juurdepääsu kehalisele tegevusele ja edendada kehalist aktiivsust, samuti vähendada üldist kokkupuudet keskkonnasaastusega, sealhulgas sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja muude keskkonna saasteainetega,
   jälgida suundumusi mittenakkuslikesse haigustesse suremuse puhul ja nende haiguste ühiseid riskitegureid,
   töötada välja ülemaailmsed ja riiklikud vastutusmehhanismid kõigi asjaomaste peamiste sidusrühmade jaoks,
   luua 2012. aastal kõrgetasemeline partnerlus, et edendada soovituste rakendamist ja korraldada 2014. aastal kõrgetasemeline kohtumine, et vaadata üle, mil määral on kohustustest kinni peetud;

4.  kutsub EL ja liikmesriike üles aktiivselt rakendama poliitilist deklaratsiooni, mis avaldatakse kõrgetasemelise kohtumise järel, ning kaasama kõik asjaomased ELi ametid ja institutsioonid, et tegeleda mittenakkuslike haigustega kaasnevate probleemidega;

5.  kutsub EL ja liikmesriike üles parandama ennetust, teadusuuringuid ja varajast diagnoosimist ning kontrolli seoses nelja kõige levinuma mittenakkusliku haigusega, milleks on südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused, vähk ja diabeet, alahindamata seejuures teisi olulisi mittenakkuslikke haigusi, nagu vaimsed ja neuroloogilised häired, sealhulgas Alzheimeri tõbi; rõhutab, et tähtis on varakult tuvastada inimesed, kelle puhul risk nendesse haigustesse jääda või nende tagajärjel surra on kõrge või kellel on vastav eelsoodumus, kroonilised ja rasked haigused ja riskitegurid, mis raskendavad mittenakkuslike haiguste kulgu;

6.  rõhutab, et vaja on ühtset, terviklikku ja patsiendikeskset lähenemisviisi seoses pikaajaliste tingimustega, see peaks hõlmama haiguste ärahoidmist ja tervise edendamist, varajast diagnoosimist, jälgimist ja selgitustööd, samuti avalikkuse teavitamise kampaaniaid, kus tähelepanu juhitakse riskiteguritele, eelsoodumustele ja ebatervislikule eluviisile (tubaka tarvitamine, kehv toit, vähene kehaline aktiivsus ja alkoholi tarbimine) ning haiglaravi ja kohaliku hoolekande kooskõlastamist;

7.  nõuab, et mittenakkuslike haiguste ennetusstrateegiad rakendataks varasest east alates; rõhutab vajadust tõhustada koolides õpetuse andmist tervislike toitumisharjumuste ja kehalise tegevuse harjumuste kohta; märgib, et ülemaailmselt tuleb selle haridustöö vajadusteks eraldada piisavalt vahendeid;

8.  märgib, et poliitikameetmed, mis käsitlevad käitumuslikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tegureid seoses mittenakkuslike haigustega, tuleks kiiresti ja täielikult rakendada, et tagada võimalikult tõhus reageerimine neile haigustele ning ühtlasi parandada elukvaliteeti ja tervisealast võrdsust;

9.  tõdeb, et krooniliste haiguste ravis tuleks põhitähelepanu kaugelearenenud kroonilistelt haigustelt suunata nendele inimestele, kel on mittenakkuslike haiguste varajane staadium, kusjuures põhieesmärk peaks olema mitte üksnes haiguste kontroll, vaid ka krooniliste haiguste põdejate prognoosi parandamine; rõhutab samal ajal palliatiivravi tähtsust;

10.  peab kiiduväärseks ELi eelmiste eesistujariikide rõhuasetusi krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamisele ja kontrollile, sealhulgas eesistujariigi Hispaania tähelepanu osutamist südame-veresoonkonna haigustele ja eesistujariigi Poola korraldatud konverentse teemal „Laste hingamisteede kroonilised haigused” ja „Solidaarsus tervishoius – lõhe ületamine tervishoiuteenuste osutamisel ELi liikmesriikides”;

11.  nõuab selgete juhendite ja tõenditel põhinevate suuniste kehtestamist kõige levinumate krooniliste mittenakkuslike haiguste tarvis, et tagada patsientide nõuetekohane hooldus ja ravi kõigi tervishoiutöötajate poolt, kaasa arvatud spetsialistid, üldarstid ja spetsialiseerunud õed;

12.  rõhutab, et vaja on krooniliste haiguste teadusuuringuid ja selgitustööd kõigil tasanditel, eelkõige mis puudutab nelja kõige levinumat mittenakkuslikku haigust (alahindamata seejuures teisi olulisi mittenakkuslikke haigusi) ja riskitegurite vähendamist, üldisi rahvatervise meetmeid, saasteallikate ja tervisemõju vastastikuseid seoseid, kusjuures multidistsiplinaarset koostööd tuleks teha mittenakkuslike haiguste valdkonnas teadusuuringute prioriteedina nendes piirkondades ja riikides, kus selleks on piisavalt vahendeid;

13.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid ELi õhu kvaliteedistandardeid ja rakendaksid WHO õhukvaliteedi suuniseid välis- ja siseõhu jaoks ning 2010. aasta Parma deklaratsiooni ja tegevuskohustust, milles viidatakse vajadusele tegeleda kliimamuutusest tingitud tervisemõjudega;

14.  rõhutab vajadust viivitamata ja tõhusalt läbi vaadata tubakatoodete direktiiv;

15.  rõhutab, et EL ja liikmesriikide jaoks on oluline, pidades silmas mittenakkuslike haigustega seotud eesmärkide saavutamist ja rahvatervise, sotsiaalsete ja majanduslike küsimustega tegelemist, integreerida ennetustöö ja riskitegurite vähendamine kõigisse asjakohastesse õigusloome- ja poliitikavaldkondadesse, eriti keskkonda, toitu ja tarbijaid käsitlevatesse poliitikavaldkondadesse;

16.  tõdeb, et ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt vastutavad tervishoiuküsimustega seotud meetmete eest peamiselt liikmesriigid, kuid rõhutab, et oluline on kehtestada krooniliste mittenakkuslike haiguste ELi strateegia, millele järgneksid nõukogu soovitused, kus eraldi osa oleks pühendatud neljale kõige levinumale mittenakkuslikule haigusele ning kus arvesse võetakse ka soolisi iseärasusi, seejuures tuleks koostööd teha asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas patsientide ja tervishoiutöötajatega;

17.  kutsub liikmesriike üles kehtestama 2013. aastaks mittenakkuslikke haigusi käsitlevad riiklikud tegevuskavad, eelkõige nelja kõige levinuma mittenakkusliku haiguse tarvis, ja eraldama selleks vahendeid, mis vastavad nendest haigustest tingitud koormusele, ning looma ülemaailmse kõrgetasemelise mehhanismi kooskõlastamaks mittenakkuslike haiguste vastaseid meetmeid;

18.  märgib, et mittenakkuslikke haigusi käsitlevate riiklike tegevuskavade rakendamine koos tõhusama ennetuse, diagnoosimise ja kontrolliga nende haiguste ja nendega seotud riskitegurite puhul, milleks on eelsoodumus ning kroonilised ja rasked haigused, võib märgatavalt vähendada neist haigustest tingitud üldist koormust ja seega kaasa aidata riikide tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele;

19.  kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima ja aru andma olukorrast ELis, liikmesriikide edusammudest mittenakkuslikke haigusi käsitlevate riiklike tegevuskavade rakendamisel, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata neljale kõige levinumale mittenakkuslikule haigusele ja edusammudele seoses ennetamise, varajase avastamise, ravi ja teadusuuringutega;

20.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et suurendada koolitatud ja tegelikult töötavate tervishoiutöötajate arvu tervishoiusüsteemis, et tulemuslikumalt toime tulla mittenakkuslikest haigustest tingitud koormusega;

21.  rõhutab, et vaja on ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mis hõlmaks ÜRO poliitilist deklaratsiooni ning nõukogu ja komisjoni käimasolevaid meetmeid, st kroonilisi haigusi käsitlevat aruteluprotsessi;

22.  palub, et komisjon kaaluks ja hindaks võimalust laiendada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ülesandeid, nii et need hõlmaksid ka mittenakkuslikke haigusi ning keskus koguks andmeid ja töötaks välja soovitusi mittenakkuslike haiguste osas, see võimaldaks poliitikakujundajatel, teadlastel ja arstidel saada andmeid parimate tavade kohta ja sügavamaid teadmisi neist haigustest;

23.  rõhutab vajadust kehtestada prioriteedid andmete tsentraliseeritud kogumiseks, et saada võrreldavaid andmeid, mis võimaldavad paremat kavandamist ja soovituste tegemist kogu ELis;

24.  nõuab ÜRO poliitilise deklaratsiooni rakendamise põhjalikku läbivaatamist 2014. aastaks;

25.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kõrgetasemeline delegatsioon osaleks 19.–20. septembril 2011. aastal toimuval ÜRO kohtumisel ning esitaks seal ELi sihiteadliku ja kooskõlastatud seisukoha;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi suursaadikule ÜRO juures, ÜRO peasekretärile ja WHO peadirektorile.

(1) http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241597418_eng.pdf
(2) http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0004/77575/RC56_eres02.pdf
(3) http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/64/265&Lang=E
(4) http://www.un.org/en/ga/president/65/issues/moscow_declaration_en.pdf
(5) http://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA64/A64_R11-en.pdf
(6) http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/66/83&Lang=E
(7) http://www.who.int/gard/publications/GARD%20Book%202007.pdf
(8) http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0011/78608/E93618.pdf
(9) http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/2011/asturiasdeclaration.php
(10) http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0009/87462/E89567.pdf
(11) ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 93.
(12) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 97.
(13) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 561.
(14) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 11.
(15) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 273.
(16) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 83.
(17) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0400.
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0081.
(20) ELT C 81 E, 15.03.2011, lk 95.
(21) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 115.
(22) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:213:0008:0024:EN:PDF
(23) www.consilium.europa.eu/uedocs/NewsWord/en/lsa/80729.doc
(24) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:301:0003:0013:en:PDF
(25) http://cordis.europa.eu/documents/documentlibrary/90798681EN6.pdf
(26) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/118282.pdf
(27) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/122395.pdf
(28) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/EN/foraff/114352.pdf


Euroopa Liidu poliitilika ITU ülemaailmse raadiosidekonverentsi 2012 (WRC-12) suhtes
PDF 115kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu poliitika kohta Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ülemaailmse raadiosidekonverentsi 2012 (WRC-12) suhtes
P7_TA(2011)0391B7-0480/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. aprilli 2011. aasta teatist „Euroopa Liidu poliitiline strateegia seoses ITU ülemaailmse raadiosidekonverentsiga 2012 (WRC-12)” (KOM(2011)0180),

–  võttes arvesse ITU WRC-12 konverentsi päevakorda,

–  võttes arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia digitaalarengu tegevuskava,

–  võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) arvamust WRC-12 konverentsi puudutavate ühiste poliitikaeesmärkide kohta,

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta seisukohta, mis käsitleb raadiospektripoliitika programmi(1),

–  võttes arvesse transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 27 mai 2011. aasta järeldusi WRC-12 konverentsi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/140/EÜ (millega muudetakse 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) artikli 8a lõiget 4 ja artikli 9 lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et 2012. aasta konverentsil on plaanis võtta vastu ITU raadioside-eeskirjade muudatused;

B.  arvestades, et ELi liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelised lepingud, millega nad on ühinenud ITU kaudu, vastavad kehtivatele ELi õigusaktidele, eelkõige ELi elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku vastavatele eeskirjadele ja põhimõtetele;

C.  arvestades, et raadiosagedused on napp avalik vara, mis on üha rohkemate sektorite jaoks kriitilise tähtsusega;

D.  arvestades, et traadita lairiba- ja eriti sideteenused on majanduskasvu ja Euroopa konkurentsivõime oluline tõukejõud ülemaailmsel tasandil, nagu rõhutatakse digitaalarengu tegevuskavas;

E.  arvestades, et EL saab digitaalse majanduse potentsiaali täielikult kasutada ainult siis, kui luuakse hästitoimiv ja võrdsete võimalustega üleeuroopaline digitaalne siseturg;

F.  arvestades, et täiendavate sageduste vabastamine ühtlustatud viisil ülemaailmsel ja -euroopalisel tasandil aitaks oluliselt leevendada mahupiiranguid mobiilvõrkudes ning edendada uusi teenuseid ja majanduskasvu;

G.  arvestades, et selle konverentsi keskseid teemasid on raadiosageduste kättesaadavus ja eriti digitaalne dividend 800 MHz sagedusribas;

H.  arvestades, et ELi poliitika seisukohast on olulised ka paljud muud päevakorrapunktid (infoühiskond, transport, kosmosepoliitika, Galileo, siseturg, keskkond, audiovisuaalvaldkonna poliitika, teadustegevus jne);

I.  arvestades, et igal ülemaailmsel raadiosidekonverentsil kinnitatakse järgmise konverentsi päevakord,

1.  peab komisjoni teatist tervitatavaks ning nõustub analüüsiga WRC-12 konverentsi mõju tähtsuse kohta ELi poliitikale;

2.  on arvamusel, et EL peab mitmepoolsetes läbirääkimistes ellu viima ühtset poliitikat, et edendada oma huvisid ja tekitada raadiosageduste kasutuses üldist sünergiat ja mastaabisäästu; ergutab tungivalt liikmesriike neid poliitilisi suuniseid täielikult toetama ning WRC-12 konverentsil aktiivselt edendama ja kaitsma; on lisaks arvamusel, et nii kaua kui komisjonil ei ole ITUs õigust ELi nimel kõnelda, peaksid liikmesriigid koos komisjoniga tihedalt kooskõlastama ühtset liidu seisukohta raadiosageduspoliitika programmi alusel;

3.  juhib tähelepanu WRC-12 konverentsi 25 eraldi päevakorrapunktile ning nende võimalikule mõjule ELi poliitikale ja eesmärkidele;

4.  kutsub liikmesriike üles neid eesmärke kaitsma ja olema vastu kõikidele ITU raadiosideeeskirjade muudatustele, mis mõjutaksid nende eesmärkide ulatust ja sisu; sellega seoses palub komisjonil tagada, et austatakse Euroopa Liidu lepingu põhimõtteid ja ühenduse õigustikku;

5.  on arvamusel, et komisjon peaks toetama liikmesriike tehniliselt ja poliitiliselt nende kahe- ja mitmepoolsetes läbirääkimistes kolmandate riikidega, ning tegema liikmesriikidega koostööd läbirääkimistel rahvusvaheliste lepingute üle selliste ELi naabruses asuvate kolmandate riikidega, kus võib esineda erinevaid sagedusribade eraldamiskavadest tingitud häireid;

6.  tuletab meelde oma seisukohta, mida väljendati raadiospektripoliitika programmis, ning – pidades eriti silmas ITU oma uuringut IMT-Advanced programmi vajaduste kohta – vajadust eraldada piisavalt ja asjakohaseid sagedusi mobiilsele andmesidele nii, et 2015. aastaks oleks sagedusi kokku vähemalt 1200 MHz, et toetada liidu poliitilisi eesmärke ja võimalikult paremini täita kasvavat vajadust mobiilse andmeside järele; tuletab meelde, et kõik uued meetmed peaksid olema läbipaistvad ning need ei tohiks moonutada konkurentsi ega takistada uutel turuosalistel telekommunikatsiooniturule pääsemist;

7.  kutsub liikmesriike tungivalt üles komisjoni toetama, et saavutada selle olulise punkti võtmine 2016. aastal toimuva WCR konverentsi päevakorda; kordab sellega seoses kui tähtis on, et EL teeks oma praeguse raadiosageduste kasutuse ning selle tõhususe kohta ülevaate, nagu soovitati RSPPs;

8.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele ja komisjonile, et nad järgiksid vastavalt ITU järeldustele pingelist ühtlustamise tegevuskava, ning kutsub komisjoni üles hindama ja vaatama läbi vajadust täiendavate raadiosageduste vabastamise järele, võttes arvesse raadiosagedustehnoloogia arengut, uutest teenustest saadud turukogemusi, maapealse raadio- ja teleringhäälingu võimalikke vajadusi tulevikus ning raadiosageduste nappust muudes traadita lairibaühenduseks sobivates sagedusribades, et see saaks võimalikuks 2012. ja 2016. aastaks eeldusel, et vajalikud otsused võetakse vastu;

9.  rõhutab, et traadita lairibaühenduse teenused aitavad oluliselt kaasa majanduse taastumisele ja kasvule; on arvamusel, et piisavad ja tõhusalt hallatavad raadiosagedused on vajalikud reageerimiseks tarbijate kasvavale nõudlusele nii mahu kui ka leviala osas;

10.  on arvamusel, et ELi rolli suurendamiseks spektripoliitikas on vaja, et ELi ametlik positsioon ITUs oleks tugevam, ning toetab seetõttu kindlalt tema staatuse läbivaatamist 2014. aastal toimuval järgmisel ITU täievoliliste esindajate konverentsil;

11.  rõhutab liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise tähtsust, et EL saaks täit kasu raadiosagedustehnoloogia innovatsioonivõimalustest;

12.  rõhutab selle tähtsust, et EL tegutseks raadiospektritehnoloogia alal juhtiva jõuna ning annaks ülemaailmselt parimate tavade ja ühtekuuluvuse osas eeskuju;

13.  rõhutab, et raadiosagedusi kasutavad seadmed on küberrünnakute suhtes haavatavad ning rõhutab, et küberjulgeoleku tugevdamiseks on vaja välja töötada koordineeritud ülemaailmne käsitus;

14.  palub komisjonil anda aru WRC-12 konverentsi tulemustest ja saavutustest;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0220.


Valgevene: inimõiguste kaitsja Ales Bialatski vahistamine
PDF 119kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Valgevene kohta: inimõiguste kaitsja Ales Bialiatski vahistamine
P7_TA(2011)0392RC-B7-0496/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta, eriti 12. mai. 2011. aasta(1), 10. märtsi 2011. aasta(2), 20. jaanuari 2011. aasta(3) ja 17. detsembri 2009. aasta(4) resolutsioone,

–  võttes arvesse 20. juunil 2011. aastal toimunud 3101. välisasjade nõukogu kohtumisel Valgevene kohta vastu võetud järeldusi,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1988. aasta detsembris vastu võetud ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 22. juunil 2011. aastal toimunud rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsil vastu võetud resolutsiooni ühinemisvabaduse kohta Valgevene Vabariigis,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 17. juuni 2011. aasta resolutsiooni, milles mõistetakse hukka enne ja pärast Valgevene presidendivalimisi ning nende ajal toime pandud inimõiguste rikkumised, ning kutsutakse Valgevene valitsust üles lõpetama opositsioonijuhtide tagakiusamist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 5. augustil 2011. aastal tehtud avaldust Ales Bialiatski vahistamise kohta Valgevenes,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et Valgevene on võetud rahvusvaheliste kohustuste tõttu seotud rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja põhiväärtustega, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamisega;

B.  arvestades, et inimõiguste keskuse „Viasna” juht ning Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni asepresident, inimõiguste kaitsja Ales Bialiatski vahistati pärast Valgevene siseministeeriumi kinnipidamisasutuses kinnipidamist Minskis 4. augustil 2011. aastal, süüdistatuna suures ulatuses maksude tasumisest kõrvalehoidmises, mille kohta esitati 12. augustil 2011. aastal ametlik süüdistus Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 243 II osa järgi; arvestades, et teda võidakse karistada kuni viieaastase vabaduse piiramisega või kolme- kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega ning vara, sealhulgas „Viasna” tööruumide konfiskeerimisega;

C.  arvestades, et Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB) ja Riigikontrollikomitee uurimisosakonna ametnikud otsisid läbi Ales Bialiatski Minskis asuvad eraomandid, Rakovis asuva kodu ning Minskis asuva „Viasna” tööruumid, ning arvestades, et konfiskeeriti Bialiatski arvuti ja muud materjalid;

D.  arvestades, et 16. augustil 2011. aastal lükkas Minski ringkonnakohtunik tagasi Ales Bialiatski advokaadi taotluse inimõiguste kaitsja kautsjoni vastu vabastamise kohta, ning arvestades, et Ales Bialiatski kohtueelset vahi all pidamist pikendati sama nädala alguses kahe kuuni;

E.  arvestades, et vahistamine on seotud Ales Bialiatski pangakontode andmete avaldamisega Valgevene ametivõimudele mitme ELi liikmesriigi poolt; arvestades, et Valgevene ametivõimud kasutasid neid andmeid küsides ära õigusabi käsitleva kahepoolse lepingu tingimuste kohaselt tehtavat rahvusvahelist koostööd ning rahaülekandeid käsitlevate rahvusvaheliste menetluste ja lepingute süsteemi (mille eesmärk on jälitada terroriste ja kurjategijaid), et saada valitsusvälised kodanikuühiskonna organisatsioonid ja Valgevene demokraatlik opositsioon täielikult enda kontrolli alla ning seada halba valgusse abi, mida EL annab Valgevene kodanikuühiskonnale;

F.  arvestades, et Valgevene maksuhaldurid tõlgendasid Bialiatski kontodel olevaid summasid tema isikliku sissetulekuna ning süüdistasid teda nende varjamises;

G.  arvestades, et Valgevene ametivõimud on järjekindlalt keeldunud peaaegu kõikide Valgevenes tegutsevate inimõiguste organisatsioonide registreerimisest riiklikul tasandil („Viasna” registreerimisest on viimastel aastatel keeldutud kolm korda); arvestades, et selle tulemusel ning sellepärast, et Valgevenes peavad välisabi andmise valitsusvälistele organisatsioonidele kiitma heaks Valgevene ametivõimud („Viasna” ressursid on mõeldud 2010. aastal toimunud presidendivalimistele järgnenud Valgevene režiimi massirepressioonide ohvritele), on inimõiguste kaitsjad sunnitud avama pangakontosid naaberriikides, et anda sõltumatu kodanikuühiskonna esindajatele tõhusat abi;

H.  arvestades, et inimõiguste kaitsjate ja aktivistide ahistamine on järjekindel ja laialt levinud; arvestades, et viimasel ajal on teatatud Ales Bialiatski vabastamist taotlevate inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja aktivistide tagakiusamisest, mis on hõlmanud vahistamisi, kinnipidamisi, ülekuulamisi, trahvide määramist või trükitud materjalide konfiskeerimist; arvestades, et üks nendest tagakiusatutest on Viktar Sazonau, kes ootab praegu kohtumenetluse alustamist;

I.  arvestades, et Ales Bialiatski juhtum on osa laiemast 2010. aasta detsembris toimunud presidendivalimiste järgsest kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate pikaajalisest ja jätkuvast ahistamisest, mis on toonud kaasa inimõiguste ning kodaniku- ja poliitiliste vabaduste järsu halvenemise Valgevenes;

J.  arvestades, et suur osa opositsiooni aktiviste, sealhulgas endised presidendikandidaadid ja ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, peeti kinni nende osalemise pärast 19. detsembril 2010. aastal Minskis toimunud rahumeelsel valimistejärgsel meeleavaldusel ning neid süüdistati massirahutuse korraldamises ning neile määrati põhjendamatult karmid karistused, milleks oli kuni seitsmeaastane vabadusekaotus kinnises või poolkinnises vanglas; arvestades, et teadaolevate andmete kohaselt piinati mõnda neist füüsiliselt ja vaimselt, neile ei antud nõuetekohast õigus- ega meditsiiniabi või nad saadeti pärast suurt operatsiooni ilma nõuetekohase taastusravita tagasi vangi;

1.  tunneb sügavat muret inimõiguste kaitsjate olukorra halvenemise pärast Valgevenes; mõistab sügavalt hukka inimõiguste keskuse „Viasna” juhi Ales Bialiatski hiljutise vahistamise ja tema kohta esitatud süüdistused ning asjaolu, et Valgevene ametivõimud ei ole austanud põhiõiguste alla kuuluvat kogunemis- ja sõnavabadust;

2.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et Valgevene ametivõimud keelduvad järjekindlalt andmast sõltumatutele inimõiguste organisatsioonidele õiguslikku seisundit nende riigis, tehes nende tegutsemise võimatuks repressiivsete seaduste kehtestamisega, mille eesmärk on vaigistada kodanikuühiskonna tegevusi, ning ähvardades seejärel kriminaalsanktsioonide rakendamisega, et inimõiguste kaitsjaid hirmutada;

3.  on sellega seoses arvamusel, ning võttes arvesse pärast 2010. aasta detsembris toimunud presidendivalimisi kodanikuühiskonna suhtes võetud enneolematult rangeid meetmeid Valgevenes, et Ales Bialiatski vastu algatatud kriminaalasjal on poliitilised põhjused ning selle eesmärk on takistada seaduslikku tööd, mida ta inimõiguste kaitsjana teeb;

4.  nõuab Ales Bialiatski kohest ja tingimusteta vahi alt vabastamist ning uurimise lõpetamist ja süüdistuste tagasivõtmist;

5.  mõistab hukka inimõiguste keskuse „Viasna” vastu võetud meetmed ning nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud lõpetaksid Ales Bialiatski, „Viasna” ja selle töötajate ning kõikide teiste riigis tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide igasuguse ahistamise ning järgiksid õigusriigi põhimõtteid;

6.  kutsub Valgevene ametivõime üles tunnistama kehtetuks Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 193 lõike 1, mille kohaselt on keelatud registreerimata avalike ühenduste tegevuste korraldamine ja nendes osalemine, kuna see säte on vastuolus ühinemisvabadust käsitlevate rahvusvaheliste standarditega ning Valgevene rikub sellega OSCE ja ÜROga kokkulepitud kohustusi;

7.  rõhutab, et ELi liikmesriikide ja Valgevene vaheline õigusabi andmine ei tohiks saada poliitilise tagakiusamise ja represseerimise vahendiks;

8.  mõistab hukka asjaolu, et Valgevene ametivõimud on tahtlikult kuritarvitanud ja kasutanud ära Valgevene seadusi ning kahepoolseid ja rahvusvahelisi mehhanisme;

9.  kutsub Valgevene ametivõime üles järgima inimõiguste kaitsjaid käsitleva ÜRO deklaratsiooni kõiki sätteid ning tagama, et igas olukorras austatakse demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile ning Valgevene ratifitseeritud rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusi käsitlevatele dokumentidele;

10.  nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud vaataksid läbi Valgevene seadused, eelkõige ühinemis- ja sõnavabadust arvesse võttes, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste standarditega ning hoiduda vahepeal seaduste edasisest kuritarvitamisest;

11.  kutsub nõukogu, komisjoni ning kõrget esindajat üles avaldama Valgevene ametivõimudele suuremat survet, laiendades veelgi viisakeeldu ja külmutades nende isikute varad, kes olid seotud Ales Bialiatski vahistamise ja kohtu alla andmisega;

12.  rõhutab, et Valgevenes toimuvat opositsiooni ja kodanikuühiskonna jätkuvat ja enneolematut represseerimist arvesse võttes peab EL toetama demokraatia ülesehitamist Valgevenes ning leidma uued viisid Valgevene kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia abistamiseks, kasvatades avalikkuse teadlikkust;

13.  kutsub 28.–29. septembril 2011. aastal Varssavis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist üles suurendama abi andmist Valgevene demokraatlikule opositsioonile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning tegema nendega tõhusat koostööd, et neid julgustada ja tugevdada nende pingutusi demokraatia kindlustamisel;

14.  kutsub Valgevene ametivõime üles tagama nõuetekohase õigus- ja meditsiiniabi andmist kõikidele poliitvangidele ning nad koheselt ja tingimusteta vabastama, võttes tagasi neile esitatud süüdistused ning taastades täielikult nende kodanikuõigused;

15.  rõhutab, et ELi võimalik koostöö Valgevenega peaks toimuma rangete tingimuste alusel ning sõltuma Valgevene võetud kohustusest austada demokraatia standardeid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, nagu on sõnastatud 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses, millele on alla kirjutanud ka Valgevene valitsus;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCE ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsetele assambleedele ning Valgevene valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0244.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0099.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0022.
(4) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 16.


Sudaan: olukord Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse osariigis
PDF 119kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Sudaani kohta: olukord Lõuna-Kordofanis ja võitluse laienemine Sinise Niiluse osariigis
P7_TA(2011)0393RC-B7-0501/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse 9. jaanuaril 2005. aastal allkirjastatud üldist rahukokkulepet,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu 31. jaanuari 2011. aasta deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide 9. juuli 2011. aasta deklaratsiooni Lõuna-Sudaani Vabariigi iseseisvuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 6. septembri 2011. aasta avaldust võitluse laienemise kohta Sinise Niiluse osariigis ja 26. augusti 2011. aasta avaldust olukorra kohta Lõuna-Kordofanis,

–  võttes arvesse välissuhete nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse volinik Georgieva 26. augusti 2011. aasta avaldust humanitaarabi juurdepääsu kohta Lõuna-Kordofanile,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki 21. juuni 2011. aasta avaldust olukorra kohta Abyeis ja Lõuna-Kordofanis,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu 20. augusti 2011. aasta avaldust Sudaani valitsuse ja Lõuna-Sudaani valitsuse vahelise piirikontrolli toetusmissiooni käsitleva kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2011. aasta augusti esialgset aruannet rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste kohta Lõuna-Kordofanis 5.–30. juunini 2011,

–  võttes arvesse raamkokkulepet Sinise Niiluse ja Lõuna-Kordofani osariikide poliitilise ja julgeolekukorralduse kohta, mis allkirjastati 28. juunil 2011,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 2. septembri 2011. aasta avaldust, milles ta nõudis tungivalt võitluse lõpetamist Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse osariikides,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et olukord Lõuna-Kordofanis on endiselt pingeline, Sudaani relvajõudude (SAF) ja Sudaani rahvavabastusliikumise põhjasektori (SPLMN) vahel toimub võitlus ning ka Sinise Niiluse osariigis on võitlus uuesti laienenud;

B.  arvestades, et relvastatud konflikt Sudaani relvajõudude ja Sudaani rahvavabastusliikumise vahel Lõuna-Kordofanis on toonud kaasa inimohvrid ja tuhandete inimeste ümberasumise naaberriikidesse;

C.  arvestades, et 23. augustil 2011 kuulutas president Bashir Lõuna-Kordofanis välja ühepoolse kahenädalase relvarahu, kuid teatas ka, et välismaistel organisatsioonidel ei lubata piirkonnas töötada;

D.  arvestades, et 2. septembril 2011 teatas president Bashir ajutise põhiseaduse kehtimise peatamisest Sinise Niiluse osariigis ja eriolukorra kehtestamisest pärast veriseid kokkupõrkeid Sudaani armee ja piirkonnas Lõuna-Sudaaniga ühinenud jõudude vahel, mis suurendas tuhandete elanike väljarändamist;

E.  arvestades, et Lõuna-Kordofanis tsiviilelanike vastu toime pandud rünnakud hõlmavad peamiselt arvatavate SPLMi toetajate sihipäraseid kiirhukkamisi ja kohtuväliseid tapmisi, meelevaldseid vahistamisi ja kinnipidamisi (millega seoses kahtlustatakse, et kinnipeetavaid võidakse piinata ning muul viisil ebainimlikult ja inimväärikust alandavalt kohelda), majast majja toimuvaid läbiotsimisi, mis on eeldatavasti suunatud Nuba etnilise rühma vastu, sunniviisilisi kadumisi, kirikute purustamist ja rüüstamisi;

F.  arvestades, et hiljutine võitlus on sundinud ümber asuma või tugevalt mõjutanud hinnanguliselt üle 200 000 inimest ja 5 000 inimest on sisenenud Lõuna-Sudaani (Unity osariiki), et konflikti eest põgeneda; arvestades, et see number võib lähikuudel märkimisväärselt suureneda, kuna võitlus piirkonnas jätkub;

G.  arvestades, et relvarahust hoolimata pommitavad Sudaani relvajõud (SAF) valimatult tsiviilalasid Lõuna-Kordofani Nuba mägede piirkonnas ja takistavad abi jõudmist ümberasunud inimesteni;

H.  arvestades, et alates konflikti puhkemisest juunis ei ole humanitaarabiasutused suutnud saada luba töötamiseks Lõuna-Kordofanis ja vajaduste hindamist ei ole läbi viidud; arvestades, et Sudaani valitsus lükkas tagasi taotluse ÜRO rahuvalvajate jäämiseks Lõuna-Kordofani, Sinise Niiluse osariiki ja Abyeisse pärast Lõuna-Sudaani iseseisvumist;

I.  arvestades, et esineb teateid Lõuna-Sudaani julgeolekujõudude sekkumisest humanitaarabiorganisatsioonide töösse, sealhulgas rekvireerides sõidukeid, sooritades füüsilisi kallaletunge abitöötajate vastu ja rünnates rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO laagreid, mitte lubades nende ametnikke paljudesse Lõuna-Kordofani osadesse, takistades neil viia koha peal läbi uurimisi ja sõltumatut hindamismissiooni;

J.  arvestades, et suurel osal piirkonna elanikkonnast napib endiselt toitu ning olukorda on halvendanud konflikt, tõusvad tarbekaupade hinnad ja nälg Aafrika Sarve piirkonnas;

K.  arvestades, et 2011. aastal on komisjon eraldanud 100 miljonit eurot, sealhulgas 11 miljonit eurot üleminekupiirkondadele, kuid Lõuna-Sudaani rahvusvaheline abipalve on endiselt rahastatud üksnes 37% ulatuses;

L.  arvestades, et üldise rahukokkuleppe aspektide osas on edasiminek olnud väike, et jõuda kokkuleppele rahvahääletuse järgsete läbirääkimiste osas küsimustes, nagu naftatulude jagamine, piiride märkimine, kodakondsus, võlgade ja varade jagamine ning rahvahääletused Lõuna-Kordofanis, Sinise Niiluse osariigis ja Abyeis;

M.  arvestades, et olukord Darfuris on endiselt väga murettekitav, ÜRO missioon Darfuris annab teateid riigi sees ümberasustatud isikute laagrites toimuvatest ahistamistest, inimröövidest ja üldise julgeolekuolukorra ohustamisest keskse reservpolitsei poolt;

1.  taunib inimohvreid, vägivalda, inimõiguste rikkumisi ja humanitaarabi juurdepääsu puudumist Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse osariikides; mõistab karmilt hukka Sudaani relvajõudude sissetungi Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse osariikidesse; nõuab tungivalt, et kõik osapooled lõpetaksid viivitamatult võitluse ja üritaksid leida poliitilist lahendust 28. juuni 2011. aasta kokkuleppe alusel; nõuab lisaks eriolukorra tühistamist Sinise Niiluse osariigis;

2.  tuletab kõigile osapooltele meelde nende kohustust austada rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi; nõuab eelkõige sihipäraste kiirhukkamiste ja kohtuväliste tapmiste, meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste, piinamiste, sunniviisiliste kadumiste ja rüüstamiste lõpetamist; nõuab lisaks Sudaani valimatute õhurünnakute lõpetamist ja rõhutab, et need, keda peetakse vastutavaks mis tahes rikkumiste eest, tuleb võtta vastutusele ÜRO sõltumatu uurimise kaudu;

3.  tervitab Aafrika Liidu vahendatud 8. septembri 2011. aasta kokkulepet, milles mõlemad pooled nõustusid vaidlusalusest Abyei piirkonnast väed välja viima; kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles pidama kinni kõigist 2005. aasta üldise rahukokkuleppe sätetest, et edendada püsivat rahu, tagada inimeste õigus enesemääramisele, austada kindlaksmääratud piire ja lõppkokkuvõttes sillutada teed kahe riigi vahelisele leppimisele; kordab ELi võetud kohustust teha Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga koostööd, et edendada demokraatlikku valitsemistava ja inimõiguste austamist kõigi Sudaani inimeste jaoks;

4.  nõuab, et kõik osapooled võimaldaksid humanitaarabiasutustele viivitamatu, takistamatu, ilma hirmutamise ja vägivallata juurdepääsu kõigile abivajajatele; rõhutab tugevalt kohustust kaitsta tsiviilisikuid ja humanitaartöötajaid; tunneb muret selle pärast, et humanitaarabi võivad jagada üksnes valitsuse poolt kontrollitavad asutused ja kohalikud abitöötajad, samas kui põhivahendite varud ja tarned on otsa lõppemas;

5.  avaldab muret teadete pärast valitsuse püüetest sundida ümberasunud isikuid pöörduma tagasi piirkondadesse, kus nende elu ja julgeolek võivad olla ohus; nõuab riigi sees ümberasustatud isikute õiguste austamist;

6.  kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles pidama kinni omale võetud kohustustest piirkonda rahastada, eelkõige et tegeleda toiduabi, ajutise peavarju ja kaitse tunduva nappusega; nõuab suure tähelepanu pööramist toiduga kindlustatuse olukorrale ja meetmete võtmist juhuks, kui olukord peaks halvenema; on seisukohal, et võidakse vajada täiendavat abi, et ületada uue suuremõõtmelise humanitaarkriisi oht piirkonnas;

7.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles – rõhutades oma toetust Thabo Mbeki juhitava Sudaani küsimusega tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni jõupingutustele – hõlbustama Araabia Liiga osalusel üldise rahukokkuleppe osaliste vahelisi läbirääkimisi ning ÜRO peasekretäri Sudaani eriesindaja jõupingutusi;

8.  tunneb sügavat muret teadete pärast maamiinide suurenenud kasutamise kohta piirkonnas; tuletab meelde oma kindlat vastuseisu mineerimise kasutamisele ja nõuab, et selline tegevus viivitamatult lõpetataks;

9.  kutsub Aafrika Liitu üles tugevdama oma koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et edendada teadlikkust inimõigustest ja tagada nende austamine kogu Aafrikas; nõuab, et lõpetataks karistamatus kõigi Sudaanis sõja ajal toime pandud kuritegude eest, ja loodab, et president Omar al-Bashiri üle peetakse peagi Haagis kohut, mis on vajalik õigluse, õigusriigi põhimõtete ja ohvrite õiguste uuesti jaluleseadmiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja peasekretärile, ELi eriesindajale Lõuna-Sudaanis, Sudaani valitsusele, Lõuna-Sudaani valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele ja Sudaani küsimusega tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni esimehele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning ELi liikmesriikide valitsustele.


Eritrea: Dawit Isaaki juhtum
PDF 112kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta resolutsioon Eritrea ja Dawit Isaaki juhtumi kohta
P7_TA(2011)0394RC-B7-0505/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, artikli 6 lõiget 3 ning artikli 21 lõike 2 punkte a ja b,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, milles Eritrea on osaline, eriti selle harta artikleid 6, 7 ja 9,

–  võttes arvesse 2005. aastal muudetud AKV ja ELi partnerluslepingu (Cotonou leping, mille on allkirjastanud ka Eritrea) artiklit 9,

–  võttes arvesse nõukogu eesistuja 22. septembri 2008. aasta deklaratsiooni Eritrea poliitvangide kohta ning hilisemaid nõukogu ja komisjoni avaldusi Eritrea ja inimõiguste olukorra kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Eritrea kohta, sealhulgas eriti inimõigusi ja Dawit Isaaki juhtumit käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  on sügavalt mures inimõiguste olukorra halvenemise pärast Eritreas ning Eritrea ametivõimude ilmse koostööst hoidumise pärast, kuigi Euroopa Liit ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on selleks korduvalt üleskutseid esitanud;

B.  arvestades, et EL on tugevalt ja selgelt kohustunud kaitsma inimõigusi kui ühte põhiväärtust, ning arvestades, et nende universaalsete ja eluliste õiguste hulka kuuluvad ka ajakirjandusvabadus ja sõnavabadus;

C.  arvestades, et õigusriigi põhimõttes ei tohi kunagi mööndusi teha;

D.  arvestades, et tuhanded eritrealasi, nende hulgas endisi kõrgeid valitseva partei liikmeid, on vangi pandud selle eest, et nad 2001.aastal kritiseerisid avalikult president Isaias Afewerkit, ilma et neile oleks süüdistust esitatud, ilma et oleks olnud õiglast kohtumõistmist ja ilma et neil oleks juurdepääsu oma advokaatidele ja perekonnale;

E.  arvestades, et alates 2001.aasta septembrist on Asmaras vahistatud kümme sõltumatut ajakirjanikku, nende hulgas Rootsi kodanik Dawit Isaak, kelle üle ei ole ühegi kuriteo pärast kohut mõistetud ja kelle käekäigu kohta on Eritrea ametivõimud keeldunud kommentaare andmast;

F.  arvestades, et 23. septembril 2011 täitub Isaakil, Eritrea ühe sõltumatu ajalehe endisel reporteril kümme aastat vangistuses, ilma et talle oleks esitatud süüdistust, ilma et oleks toimunud kohtulikku arutamist või kohtulikku kuulamist, ning arvestades, et Isaaki peetakse rahvusvaheliselt meelsusvangiks;

G.  arvestades, et 2010. aasta septembris Euroopa Parlamendi presidendile esitatud juriidilises arvamuses on rõhutatud asjaolu, et ELil on õiguslik ja moraalne kohustus kaitsta oma kodanikke kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Kohtu kohtupraktikaga;

H.  on šokeeritud, et Eritrea valitsus keeldub endiselt andmast informatsiooni vangistatute olukorra, sealhulgas nende kinnipidamiskoha kohta ja selle kohta, kas nad on veel elus;

I.  arvestades, et endiste vangivalvurite teatel on rohkem kui pooled 2001.aastal vahistatud ametiisikutest ja ajakirjanikest juba surnud;

J.  arvestades, et EL on arenguabi andjana Eritreale tähtis partner;

1.  märgib suure murega, et inimõiguste olukord Eritreas on endiselt kahetsusväärne: puudub sõnavabadus ja endiselt on poliitvange, kelle vangis hoidmine on vastuolus õigusriigi põhimõtete ja Eritrea põhiseadusega;

2.  taunib tõsiasja, et Dawit Isaak ei ole veel vabadust tagasi saanud ja on nüüdseks kümme aastat olnud meelsusvang; väljendab kartust Isaaki elu pärast Eritrea teadaolevalt karmides vanglatingimustes, ilma juurdepääsuta vajalikele tervishoiuteenustele;

3.  nõuab, et Eritrea ametivõimud Dawit Isaaki ja endised kõrged ametiisikud viivitamatult vabastaksid, järgides inimõiguste ülddeklaratsiooni;

4.  kutsub Eritrea ametivõime üles tühistama oma riigi sõltumatule ajakirjandusele kehtestatud keelu ja viivitamatult vabastama sõltumatud ajakirjanikud ning kõik teised isikud, kes on vangistatud vaid sellepärast, et nad kasutasid oma õigust sõnavabadusele;

5.  kordab veel kord oma üleskutseid Eritrea riigile: vabastada viivitamatult kõik poliitvangid, teiste hulgas Dawit Isaak; nõuab, et Eritrea riik võimaldaks arsti- ja õigusabi andmist nendele ja teistele vangidele, kui neid ei saa kohe vabastada; nõuab lisaks, et ELi esindajatele ja ELi liikmesriikide esindajatele võimaldataks juurdepääs Isaakile, et kindlaks teha, kas ta vajab arstiabi ja muud abi;

6.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tõhustada ELi ja selle liikmesriikide pingutusi Dawit Isaaki vabastamiseks;

7.  palub nõukogul aktiivsemalt kasutada ELi Eritrea arenguabi programmiga seotud dialoogimehhanisme, et kiiresti leida lahendused, millega saavutada poliitvangide vabastamine ja demokraatliku valitsemise parandamine Eritreas; palub nõukogul sellega seoses tagada, et ELi arenguabist ei saaks kasu mitte Eritrea valitsus, vaid et see suunataks otse Eritrea rahva vajaduste rahuldamiseks;

8.  kutsub Aafrika Liitu kui ELi partnerit, kes on selgelt kohustunud austama demokraatia ja inimõiguste universaalseid väärtusi, tõhustama oma tegevust seoses kahetsusväärse olukorraga Eritreas ning tegema ELiga koostööd Dawit Isaaki ja teiste poliitvangide vabastamise heaks;

9.  jälgib huviga, kuidas menetletakse Euroopa juristide 2011. aasta juulis Eritrea ülemkohtule Isaaki asjas esitatud habeas corpus'e kaebust;

10.  kordab oma nõudmist, et korraldataks Eritrea-sisene konverents, kus kohtuksid mitmesuguste poliitiliste parteide juhid ning kodanikuühiskonna esindajad, et püüda leida lahendust praegusele kriisile ning suunata riiki demokraatia, poliitilise pluralismi ja säästva arengu teele;

11.  rõhutab tungivalt eespool nimetatud asjade tõsidust ja kiireloomulisust;

12.  väljendab siirast toetust ja poolehoidu nende poliitvangide perekondadele;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Eritrea parlamendile ja valitsusele, üleaafrikalisele parlamendile, Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturule (COMESA), Valitsustevahelisele Arenguametile (IGAD), AKV ja ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ning Aafrika Liidule.


Epilepsia
PDF 60kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2011. aasta deklaratsioon epilepsia kohta
P7_TA(2011)0395P7_DCL(2011)0022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et epilepsia on kõige levinum tõsine ajutegevuse häire;

B.  arvestades, et Euroopas põeb epilepsiat 6 000 000 inimest ja igal aastal diagnoositakse 300 000 uut haigusjuhtu;

C.  arvestades, et 70% epilepsiahaigetest saaksid asjakohase ravi korral haigushoogudest vabaks, kuid 40% Euroopa epilepsiahaigetest sellist ravi ei saa;

D.  arvestades, et 40%-l epilepsiahaigetel lastel on koolis raskusi;

E.  arvestades, et Euroopa epilepsiahaigete hulgas valitseb kõrge tööpuuduse tase;

F.  arvestades, et epilepsiahaiged kogevad häbimärgistamist ja eelarvamusi;

G.  arvestades, et epilepsia kahjustab tervist, aga mõjutab ka kogu elu ning võib panna üksikisikute ja perede õlgadele füüsilise, psühholoogilise ja ühiskondliku koorma,

1.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles:

   julgustama teadusuuringuid ja uuendustegevust epilepsia ennetamise ning varase diagnoosimise ja ravi valdkonnas;
   seadma epilepsia kui tõsise haiguse esikohale, mis tähendab olulist koormust kogu Euroopale;
   astuma samme, et julgustada liikmesriike tagama epilepsiahaigetele teiste inimestega samaväärset elukvaliteeti, sealhulgas haridust, tööhõivet, transporti ja riiklikku tervishoiuteenust, näiteks parimate tavade vahetamise kaudu;
   julgustama tõhusate tervisemõju analüüside tegemist peamiste ELi poliitikavaldkondade ja riiklike poliitikavaldkondade kohta;

2.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu asjakohaseid õigusakte, et kaitsta kõigi epilepsiahaigete õigusi;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 15. septembril 2011. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2011)09-15(ANN1)).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika