Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 13. oktoober 2011 - Brüssel
ELi ja Cabo Verde vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping ***
 Kindlustuse tagamise skeemid
 Käibemaksu tulevik
 Nõukogu soovitus nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige
 ELi tagatise andmine Euroopa Investeerimispangale ELi välistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ***II
 Täiendavate aktsiate märkimine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitalis ***I
 ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 rakendamine ning tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevate meetmete kehtestamine ***I
 Erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ***I
 Ettevalmistused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (23. oktoober 2011)
 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga
 Koerte populatsiooni ohjamine Euroopa Liidus

ELi ja Cabo Verde vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping ***
PDF 183kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (09114/2011 – C7-0123/2011 – 2010/0296(NLE))
P7_TA(2011)0434A7-0307/2011

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09114/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Cabo Verde Vabariigi vahelist teatavaid lennundusküsimusi käsitlevat lepingut (16459/2010 + COR1 + COR2),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga (C7-0123/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A7-0307/2011),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Kindlustuse tagamise skeemid
PDF 123kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon kindlustuse tagamise skeemide kohta (2011/2010(INI))
P7_TA(2011)0435A7-0243/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2010. aasta teatist „Valge raamat kindlustuse tagamise skeemide kohta” (KOM(2010)0370);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)(1);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)(2);

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni Equitable Life Assurance Society kriisi kohta(3);

–  võttes arvesse Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjoni 23. mai 2007. aasta lõpparuannet (A6-0203/2007);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0243/2011),

A.  arvestades finantskriisi ajal ilmnenud tõsiasja, et tarbijate usaldus rahandussüsteemi vastu võib kiiresti kaduda, kui puuduvad piisavad meetmed, et hüvitada finantsasutuse pankroti tõttu tarbijale tekkinud kahjum;

B.  arvestades, et kindlustuse tagamise skeemid (tagatisskeemid) võivad olla kasulik vahend, mille abil vähendada kindlustusvõtjate või vajaduse korral soodustatud isikute riske kindlustusandja pankroti korral;

C.  arvestades, et tagatisskeemide vajalikkus, ülesanne ja struktuur ei ole hoiuste ega ka investeeringute tagamise skeemidega samalaadsed kindlustusandjate erinevate ärimudelite ja tarbijate erineva riskitaseme tõttu kindlustusandja pankroti korral;

D.  arvestades paljusid eri tagatisskeeme liikmesriikides, kus tarbijale pakutakse eri tasemega kaitset paljude toodete osas ja mitmete eri rahastamismudelite põhjal;

E.  arvestades, et finantskriisi tagajärjel ei tekkinud kindlustusvõtjatele ega (kui see on asjakohane) soodustatud isikutele märkimisväärseid kahjusid, ja arvestades, et Euroopa kindlustussektor väljus kriisist suhteliselt puutumatult;

F.  arvestades, et Solventsus II direktiiviga võetakse kasutusele järelevalvealane sekkumismeetod, mis vähendab kindlustusandja pankroti tõenäosust ja sellest tulenevaid häireid kindlustusvõtjale või (kui see on asjakohane) soodustatud isikule;

G.  arvestades, et Solvency II ja tagatisskeemide kasutuselevõtmine aitab luua võrdsed tingimused Euroopa kindlustusturul ja viia lõpule siseturu loomise;

H.  arvestades, et Solventsus II puhul on kindlustusandja maksejõuetuse korral (kui kindlustusandja rikub solventsuskapitalinõuet) kaetud kindlustusvõtja ja (kui see on asjakohane) soodustatud isiku nõuded ning need satuvad ohtu vaid siis, kui kindlustusandja pankrotistub (kui tal ei ole piisavalt varasid, et katta kohustusi);

I.  arvestades, et piiriülene kindlustustegevus ELis on vähene, kuid Solventsus II direktiivi rakendamise tulemusena see tõenäoliselt suureneb filiaalidele tugineva üleeuroopalise struktuuri pakutavate kapitalieeliste tõttu;

J.  arvestades, et ühtlustatud ELi tagatisskeemide puudumise ja liikmesriikides kehtiva erineva korra tõttu on kindlustusvõtjatele pakutav kaitse ebatõhus ja ebavõrdne ning see on pidurdanud kindlustusturu toimimist, moonutades piiriülest konkurentsi,

K.  arvestades, et tarbijausaldust finantsteenuste siseturu toimimise suhtes saab tagada üksnes järjepideva tarbijakaitse kaudu, olenemata teenusepakkuja asukohast, peamiselt nii, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja (kui see on asjakohane) pädevad riigiasutused kohaldavad järjekindlalt ja asjakohaselt toimivaid usaldatavusnõudeid ja tulemuslikku järelevalvet;

L.  arvestades, et finantseerimisasutuse pankrotistumise mõju maksumaksjatele tuleb hoida võimalikult minimaalsena tulemusliku ja proportsionaalse järelevalve abil, mida teostavad riiklikud ja Euroopa järelevalveasutused,

1.  tõdeb, et uus järelevalvekord ja tulevane Solventsus II raamistik edendavad tarbijakaitset;

2.  palub komisjonil esitada Solventsus II raamistikus ja uues järelevalveraamistikus kehtestatud eeskirju ja mõisteid silmas pidades ettepanekud piiriülest standardimist käsitleva direktiivi vastuvõtmiseks, millega luuakse kõigis liikmesriikides sidus ja järjepidev tagatisskeemide piiriülene raamistik, mis on vaid viimase astme mehhanism, millega kaitsta tarbijat juhul, kui kindlustusettevõtja ei suuda enam oma lepingulisi kohustusi maksejõuetuse tõttu täita;

3.  kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ettepanek kindlustuse tagamise skeeme käsitleva direktiivi vastuvõtmiseks, mis on täienduseks hoiuste tagamise skeemidele, investeeringute tagamise skeemidele ja Solvence II-le;

4.  tunnistab, et ebavõrdsete tingimuste võimalus võib põhjustada regulatiivset omavoli, mis mõjutaks tagatisskeeme; kutsub komisjoni üles analüüsima ühtlustamise ja üle ELi asutatud skeemide rakendamise ning päritoluliikmesriigi põhimõtte koosmõju, et selgitada välja, kas turul esineb olulisi moonutusi või mitte; on seisukohal, et see läbivaatamine peaks toimuma kolm aastat pärast Solventsus II täielikku rakendamist;

5.  nõustub, et Solventsus II direktiiviga ei looda süsteemi, mille puhul kindlustusettevõtjad ei saaks pankrotti minna, ega kaitsta tarbijat kahjumi eest juhul, kui kindlustusettevõtja läheb pankrotti; palub seepärast komisjonil tagada, et vastuvõetav ühtne tagatisskeem oleks kooskõlas ja vastavuses Solventsus II direktiiviga;

6.  toetab päritoluriigi põhimõtte kasutuselevõttu, mille kohaselt kõik kindlustusandja välja antud poliisid, olenemata müügi kohast, lähtuvad päritoluriigi põhimõtte alusel rakendatavast tagatisskeemist, ning tunnistades, et: a) Solventsus II-ga suureneb kindlustusteenuste piiriülene pakkumine ning b) kindlustusandja pankrotti seostatakse päritoluriigi järelevalve ebapiisavusega ning seega peaks vastutus pankroti eest langema päritoluriigi tagatisskeemile, mis peaks olema viimase astme mehhanism, millega kaitsta tarbijat ainult juhul, kui kindlustusettevõtja ei suuda enam oma lepingulisi kohustusi maksejõuetuse tõttu täita; kutsub komisjoni üles korraldama mõju-uuringu ja pidama avalikke konsultatsioone sidusrühmadega elukindlustuse prioriteetse kaasamise ja selle üle, kas kahjukindlustuse kaasamine piiriülestesse tagatisskeemidesse on praktiline asjakohase tarbijakaitse taseme ja liikmesriikide võrdsete võimaluste tagamiseks; on seisukohal, et komisjon ja EIOPA peaksid töötama välja põhjenduse, et tagada tagatisskeemide lisakulude kaalumine tarbijakaitse eesmärki silmas pidades; märgib, et kehtivad ELi õigusaktid hoiuste ja investeeringute tagamise skeemide kohta hõlmavad ainult säästutooteid;

7.  nõuab, et riiklike tagatisskeemide rahastamismudel tugineks subsidiaarsuse põhimõttele, kajastades päritoluriigi järelevalve põhimõtet ja erinevusi olemasolevates tagatisskeemide mudelites; nõuab tungivalt, et komisjon ei pooldaks ainult eelrahastamist sellise lähenemisviisi kasuks rääkivate kaalukate argumentide puudumise ning häirete tõttu, mida see võib põhjustada;

8.  nõuab, et liikmesriigid peaksid tagama selle, et nende tagatisskeeme testitakse ja neid teavitataks sellest, kui pädevad asutused täheldavad kindlustusettevõtja töös probleeme, mille puhul võib olla vajalik sekkuda vastava skeemi tegevusse; soovitab, et testimist tuleks teostada vähemalt iga kolme aasta järel või siis, kui olukord seda nõuab; on ühtlasi arvamusel, et EIOPA peaks tegema korrapäraselt vastastikuseid hindamisi, et kontrollida skeemide pikaajalist finantssuutlikkust ja nõuda vajaduse korral parandusi;

9.  tunnistab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine võib eel- või järelrahastamismudeli kasuks otsustamisel moonutada liikmesriikidevahelist konkurentsi; usub, et sellised konkurentsimoonutused mõjutavad võrdselt nii tarbijate kui maksumaksjate kaitse ning et komisjon peaks valima selliste moonutustega tegelemiseks ettevaatliku ning pikaajalise lähenemisviisi;

10.  tõdeb, et tarbijakaitse tagamiseks on erinevaid võimalusi:

   hüvitamine: kindlustusandja maksejõuetuse korral hüvitatakse kindlustusvõtjale ja soodustatud isikule tekkinud kahju vahetult pärast korrapärast nõuete lahendamise protsessi;
   jätkumine: kindlustuslepingute jätkumine tagatakse kindlustusportfellide üleminekuga turu teistele kindlustusandjatele või selleks otstarbeks loodud eraldi üksusele;
  

soovitab, et võttes arvesse riikide turgude erinevat suurust, koondumist, tootekujundust ja pakutavaid kindlustustooteid lubataks tulevase tagatisskeemide raamistikuga kasutada mõlemat võimalust;

11.  nõuab kindlalt, et kindlustusandja pankrotiga seotud teave peab olema tarbijatele kergesti kättesaadav, terviklik ja kergesti mõistetav ning osutama selgelt, millise ametiasutuse poole tarbija peab pöörduma, kui ta soovib esitada nõuet või päringut; on veendunud, et kõigi finantstagatiste või hüvitisskeemide ühtse kontrollpunkti loomine tagaks tarbijatele reaalse kasu kehtivatest õigusaktidest, hõlbustades eriti teavitamist ning lihtsustades piiriüleseid kontakte ja makseid;

12.  rõhutab, et päritoluriigi põhimõtte kohaldamine tagatisskeemide suhtes saab olla tarbija vaatepunktist usaldusväärne vaid siis, kui tarbijate kogemusi tagatisskeemide mõlema funktsiooni (kindlustusportfelli üleminek ja kindlustusvõtjate kahjunõuete esitamine) osas on arvestatud; palub komisjonil nõuda riikliku järelevalve piires ühtset emakeelset asjaajamist ja kontrollpunkti loomist, kus tarbijad saaksid esitada kindlustustagatisnõudeid päritoluriigi tagatisskeemi asukohast olenemata; soovitab, et EIOPA arendaks vajaduse korral siduvate tehniliste standardite kaudu välja kooskõlastatud ja läbipaistva lähenemisviisi, mis põhineks lihtsusel ja headel tavadel;

13.  rõhutab, et parandada tuleks tarbijate teadmisi ja teadlikkust finantsteenustest ja nendega seotud riskidest; soovitab seepärast luua Euroopa standardse teabelehe sarnase mehhanismi kindlustuspoliiside kohta, milles oleksid esitatud selgelt kohustuslikud hoiatused kindlustusega seotud keeruliste investeerimistoodete ohtude ja tagatisskeemi kohta, mis on seotud kindla riikliku ametiasutusega, et kindlustusvõtjatel oleks lihtsam mõista kindlustustooteid ja saada juurdepääs kogu vajalikule teabele;

14.  usub, et päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutused peaksid tegema asjaomaste tagatisskeemide ja Euroopa järelevalveraamistikuga täielikku koostööd, et vähendada kindlustusettevõtja pankrotist tulenevaid häireid kindlustusvõtjale või vajadusel soodustatud isikule vastuvõtvas riigis, tegutsedes järelevalveasutuste kolleegiumi kaudu koostöös EIOPA-a, et tagada kooskõla skeemide vahel;

15.  palub komisjonil selgitada tagatisskeemide rolli seoses vahendajatega;

16.  on seisukohal, et kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele laiaulatusliku ja pideva kaitse tagamiseks peaks komisjon meeles pidama ja arvestama ka teisi olemasolevaid kaitsemehhanisme ja õigusakte; usub, et tagatisskeemi tuleks kasutada siis, kui muud kaitsemehhanismid ei ole toiminud;

17.  nõuab, et uued ELi õigusaktid ei tohiks nõrgestada kaitset, mida pakuvad olemasolevad liikmesriikide tagatisskeemid, ning et tarbijad ei tohiks puuduste tõttu kindlustusandjate piisava järelevalve reguleerimisel kanda mingit kahju; kutsub seega komisjoni üles tagama selle, et Euroopa tagatisskeeme reguleeriv raamistik toimiks viimase abinõuna, mille abil makstakse hüvitiskõlblikele kindlustusvõtjatele (või vajadusel soodustatud isikutele) hüvitist võimalikult suures ulatuses või võimaldatakse kindlustusportfelli üleminek mõistliku aja jooksul, kui äriühing peaks kuulutama end maksejõuetuks;

18.  tunnistab, et kindlustusettevõtjad vastutavad oma töötajate käitumise eest ja vahendajatel peab olema ametialane vastutuskindlustus; märgib, et pettus kuulub kriminaalõiguse ja lepinguvälist kahju reguleeriva õiguse valdkonda; tunnistab, et pahatahtlikku müüki ja pettust hõlmavad tagatisskeemide eeskirjad võivad vähendada järelevalve teostajate valvsust ning nende valmisolekut teostada oma järelevalvevolitusi, põhjustades seega moraalset ohtu;

19.  märgib, et kuna puudub õiguslikult siduv ELi mõiste selle kohta, kes on mikro- ja väikeettevõtjad, ning arvestades selliste ettevõtjate olemuse muutumist aja jooksul, peaks tagatisskeeme käsitleva direktiivi ettepanekut kohaldama üksnes füüsiliste isikute suhtes, kusjuures kõigist tarbijarühmadest tuleks välja jätta füüsilised isikud, kes on otseselt seotud kriisi sattunud kindlustusandjaga, näiteks direktorid, tippjuhid või hääleõigusega juhatuse liikmed, kelle ametialane vastutus on seotud maksejõuetuse põhjustega; nõuab, et kui õiguslikult siduv mõiste on kindlaks määratud, hindaks komisjon uuesti seda küsimust valitud juriidiliste isikute kaasamise osa; rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võivad üksikute liikmesriikide riiklikud tagatisskeemid hõlmata ka juriidilisi isikuid;

20.  tunnistab, et turukoondumisega seotud probleemid võivad tekitada raskusi tagatisskeemide suutlikkuses katta kõik kindlustusvõtjate või vajadusel soodustatud isikute kahjunõuded ühe või enama kindlustusettevõtja pankroti korral; usub, et vältida tuleb tagatisskeemi eeskirju, mis võivad koondunud turgusid veel rohkem pingestada;

21.  näeb ette EIOPA järelevalvaja rolli liikmesriikide ametiasutuste läbiviidava turuspetsiifilise stressitestimise kooskõlastamisel ja tagatisskeemide üleeuroopalisel stressitestimisel, esitades vajaduse korral oma soovitused, ja korrapäraselt vastastikuste eksperdihinnangute läbiviimisel, et tagada headele tavadele tugineva lähenemise jagamine;

22.  märgib, et väikestel ja koondunud turgudel võib ebasobiliku rahastamismehhanismiga tagatisskeemide loomine tekitada süsteemseid riske kindlustusandjate vastastikuse seotuse suurenemise tõttu, mis võib muuta väiksemate ja suuremate turgude võimalused ebavõrdseks, kuna väiksematel turgudel on raskem kulusid katta; märgib, et neid raskusi tuleb arvesse võtta, et vältida koondunud turgude edasist pingestamist; palub komisjonil jäta liikmesriikidele vabadus kohandada tagatisskeemi rahastamise eeskirju ja muid iseärasusi vastavalt liikmesriikide turgude erivajadustele;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(3) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 108.


Käibemaksu tulevik
PDF 137kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon käibemaksu tuleviku kohta (2011/2082(INI))
P7_TA(2011)0436A7-0318/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut käibemaksu tuleviku kohta (KOM(2010)0695),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2010)1455),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (KOM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245),

–  võttes arvesse PriceWaterhouseCoopersi uuringut, mis käsitleb nüüdisaegsete tehnoloogiate ja/või finantsvahendajate abil käibemaksu kogumise parandamisele ja lihtsustamisele suunatud alternatiivsete meetodite teostatavust,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi(1),

–  võttes arvesse OECD suuniseid käibemaksu neutraalsuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni trükist „Maksusuundumused ELis” (2010. a väljaanne),

–  võttes arvesse OECD väljaannet „Tarbimismaksu suundumused aastal 2010”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2008. aasta raportit maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0318/2011),

A.  arvestades, et ELi praegust käibemaksusüsteemi, mis on kehtinud 17 aastat, on peetud ajutiseks süsteemiks, millelt tuleks ettenähtud ajal uuele süsteemile üle minna; arvestades, et komisjoni rohelises raamatus sisalduv uus algatus on üksnes tõenäoliselt pika, raske ja keeruka protsessi algus ja selle õnnestumine sõltub liikmesriikide tegelikust soovist luua lihtsam, kindlam ja tõhusam käibemaksusüsteem, mis oleks läbipaistvam ja mille aluseks oleks liikmesriikide vahel subsidiaarsuse põhimõtte alusel toimuv tihe koostöö ja parimate tavade vahetamine;

B.  arvestades, et ühise käibemaksusüsteemi eesmärk on edendada siseturgu, sest see on ELi konkurentsivõime säilitamiseks ülitähtis vahend;

C.  arvestades, et 99% Euroopa Liidu ettevõtjatest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

D.  arvestades, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” abil soovib Euroopa Liit ühtse turu võimaluste ja eeliste kaudu VKEde majanduskasvu edendada;

E.  arvestades, et VKEde suhtes kohaldatavad käibemaksust vabastamise künnised on liikmesriigiti erinevad ja neid kohaldatakse ainult ühe konkreetse liikmesriigi tasandil;

F.  arvestades, et OECD tunnistab, et kogu maailmas toimub üleminek otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ning käibemaksusüsteemide osatähtsus suureneb pidevalt; arvestades, et ka parlament tunnistab seda suundumust, kui rõhutab samal ajal, et otsene maksustamine on maksusüsteemi progressiivsuse jaoks; arvestades, et ka OECD juhib tähelepanu sellele, et käibemaksu tõhusus on OECD riigiti erinev, mis tähendab, et käibemaksu tõhusamaks muutmisel on palju arenguruumi; arvestades, et käibemaksu tõhustamise meetmetega peaks kaasnema pettusevastased meetmed ja meetmed, mille eesmärk on selgitada asjaomaste tagajärgede analüüsi põhjal võimalusi finantstehingute käibemaksuvabastuse kaotamiseks, võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv (2007/0267(CNS));

Üldised kaalutlused

1.  kiidab praeguse käibemaksusüsteemi ülevaatamist ja reformimist käsitleva komisjoni rohelise raamatu heaks ning nõustub sellega, et laiaulatuslik käibemaksusüsteem peaks vähendama kasutajate tegevuskulusid ja ametiasutuste halduskulusid maksupettusega võitlemisel, mis on suureks koormaks riikide rahandussüsteemidele ja tarbijatele;

2.  rõhutab, et arvestades liikmesriikide suuri kaotusi, mis võivad ulatuda 100 miljardi euroni, peab käibemaksusüsteemi pettusekindlaks muutmine olema peamine prioriteet; erilist tähelepanu tuleb pöörata niinimetatud karussellpettusele; tuletab meelde oma 2. septembri 2008. aasta resolutsiooni maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta(3) üksikasjalikke soovitusi, mis kehtivad endiselt ja mida tuleks viivitamata rakendada;

3.  märgib, et sellised määratlused nagu „sotsiaalne heaolu” ja „sotsiaalsed põhjused”, millega määratletakse käibemaksuvabu või vähendatud käibemaksumääraga teenuseid, on väga ebamäärased, sest neid kehtestavad riiklikud kohtud liikmesriikide seaduste alusel ja seetõttu kujutavad need alalist konkurentsi moonutamise ohtu;

4.  leiab, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul seisavad liikmesriigid dilemma ees: maksundusalase piirikontrolli kaotamist 1993. aastal ei ole asendatud liikmesriikide vahelise piisava koostööga; märgib, et seetõttu on liikmesriigid kaotanud suure osa potentsiaalsest käibemaksutulust ja muudest maksutuludest, sest mõned seadusekuulekad ettevõtjad võivad hoiduda ühtse turuga liitumast ja petturid kasutavad praegust killustatud käibemaksusüsteemi ära;

5.  kutsub seetõttu liikmesriike üles jätkama usaldusel, läbipaistvusel ja riikide maksuametite vahelisel koostööl põhinevate suhete arendamist ja looma maksundusalaseid partnerlusi ettevõtetega, kes tegelevad tasumata maksude sissenõudmisega maksuasutuste jaoks;

6.  nõuab, et komisjon töötaks maksupettusevastase võitluse tõhustamiseks välja kooskõlastatud strateegia, sest käibemaksupettused kahjustavad ühenduse finantshuve;

Käibemaksusüsteemi kujundamine, maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad

7.  kutsub liikmesriike üles liikuma laiaulatusliku käibemaksusüsteemi poole; peale selle rõhutab, et praeguses finantskeskkonnas esineb suuri probleeme ja otseselt maksustamiselt kaudsele üleminekust üksi majanduskeskkonna stabiilsuse tagamiseks ei piisa; nõuab seetõttu õiglaste alternatiivsete sissetulekuallikate leidmist;

8.  rõhutab, et otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ülemineku kaalumisel tuleb üksikasjalikult uurida selle tagajärgi liikmesriikide piirkondade autonoomiale;

9.  tuletab meelde, et üks käibemaksu olulisemaid omadusi on neutraalsuse põhimõte, ning seetõttu tuleks ettevõtted võimalikult suures ulatuses käibemaksu kogumisest vabastada; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid tagama, et kõiki äritehinguid maksustatakse niivõrd kui see on võimalik ja erandeid kohaldatakse piiratult, tagades ühtlasi, et sarnaseid kaupu ja teenuseid koheldakse käibemaksuga maksustamisel sarnaselt; rõhutab, et olenemata formaadist tuleks näiteks kõiki raamatuid, ajalehti ja ajakirju käsitleda ühtemoodi, mis tähendab, et allalaaditavate ja voogedastatavate raamatute, ajalehtede ja ajakirjade suhtes tuleks kohaldada sama käibemaksu mis füüsilistel kandjatel raamatute suhtes, ning et erinevaid piiriüleseid transporditeenuseid tuleks olenemata transpordiviisist ühtmoodi käibemaksuga maksustada; märgib, et kui käibemaksuvabastus siseturu nõuetekohast toimimist ei takista, tuleks liikmesriikidele jätta õigus kohaldada maksuvabastust piiratud sotsiaalsete ja kultuuriliste kriteeriumide alusel;

10.  nõuab kõikide ELi-siseste piiriüleste reisijatevedude suhtes transpordiliigist sõltumata ühtlustatud standardi või vähendatud käibemaksumäära kohaldamist ning käibemaksu mahaarvamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade kehtestamist;

11.  on seisukohal, et müügiviisist (internetis või väljaspool internetti) olenemata peab kultuurikaupade ja -teenuste käibemaksumäär peab olema ühesugune; on seisukohal, et selline ühtlustamine aitaks kaasa e-kaubanduse arengule ja pakuks tarbijatele kultuuri- ja haridushüvesid, edendades samal ajal kiiresti kasvava digitaalsektori arengut;

12.  märgib, et transpordisektoris esineb turumoonutusi, sest mõni transpordiliik, nagu bussi- ja rongitransport, kuulub käibemaksuga maksustamisele, kuid mõni on maksukohustusest vabastatud; märgib, et see loob ebavõrdsed võimalused, kuna kõik transpordiliigid konkureerivad samade piiriüleste transporditeenuste osutamiseks;

13.  nõuab, et koostataks roheline käibemaksustrateegia, mille raames kehtestataks keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele alandatud käibemaksumäärad, mis tasakaalustaks kauba või teenuse hinnas kajastamata välismõjudest tulenevat ebaausat konkurentsi;

14.  rõhutab, et neutraalsuse tagamiseks peaks nendelt kaupadelt ja teenustelt tasutav käibemaks, mida kasutatakse maksustatavaks majandustegevuseks, olema mahaarvatav; märgib, et praegusel ajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise eeskirjad keerukad ja põhjustavad ettevõtetele probleeme seoses nende tegevuse eesmärgi (kohaldamisala), teenuse liigi (maksuvabastus) ja teenuse olemusega (mahaarvamine);

15.  märgib piiriüleste ühendusesiseste tehingutega seoses, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul ei täideta enam liikmesriikide esialgset kohustust rakendada päritolukoha põhimõtet, sest liikmesriikides puudub kõnealuse põhimõtte rakendamiseks vajalikule koostööle poliitiline toetus;

16.  nõustub seega komisjoni ettepanekuga status quo tunnistamise ja sihtliikmesriigi põhimõtte suunas liikumise kohta; leiab, et nii kaupade kui ka teenuste tarbimise asukohal põhineval käibemaksusüsteemil oleks ilmselt perspektiivi ja selle analüüsimist tuleks jätkata; liikmesriikidel tuleb sellist süsteemi täiendada hästitoimivate koondsüsteemide rakendamisega; rõhutab, et käibemaksu koondsüsteemide kasutuselevõtmine alates 1. jaanuarist 2015 peab olema jätkuvalt üheks ELi olulisematest prioriteetidest;

17.  arvestades suundumust harilike käibemaksumäärade ühtlustumise poole, kutsub liikmesriike üles harilike määrade erinevusi veelgi väiksemaks muutma; tunnistab, et liikmesriikidele tuleks anda õigus määrata käibemaksumäärasid vastavalt sellele, milline tähtsus käibemaksul eelarves on;

18.  palub komisjonil esitada 2012. aasta detsembri lõpuks ettepanek piiriülese maksustamise lihtsustamiseks;

19.  rõhutab, et mittetulundusorganisatsioonid on Euroopas demokraatia, majanduskasvu ja jõukuse edendamisel väga olulised ja kasulikud; palub komisjonil teha ettepanek mehhanismi kohta, mis võimaldaks kodanikuühiskonda tugevdada soovivatel liikmesriikidel vabastada käibemaksust kõik mittetulundusorganisatsioonide tegevused ja tehingud või enamik neist; rõhutab, et mehhanismi tuleks kohaldada vähemalt väiksemate mittetulundusorganisatsioonide suhtes;

20.  palub liikmesriikidel leppida 2012. aasta jaanuariks kokku ühiste kaupade ja teenuste loetelus, mille suhtes tuleks kohaldada maksuvabastust või maksumäära vähendamist;

21.  kutsub liikmesriike tegema tihedat koostööd käibemaksukomiteega, et jõuda kokkuleppele asjakohase õigusterminoloogia ühise tõlgendamise suhtes, sest vastasel korral jääksid Euroopa tasandil kõik teised kaubad ja teenused toetusõigustest ilma;

22.  palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule raport, mis sisaldab liikmesriikide ja käibemaksukomitee järelduste alusel koostatud siduv loetelu ühistest kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib käibemaksudirektiivi raames kohaldada vähendatud maksumäära või maksuvabastust;

Bürokraatia vähendamine

23.  kutsub liikmesriike üles haldustavasid paremini koordineerima ja ühtlustama, keskendudes parimatele tavadele, ja rakendama meetmeid, mis komisjon 2009. aastal välja pakkus, et vähendada ELi käibemaksualastest õigusaktidest tingitud halduskoormust, vähendades eelkõige käibemaksudeklaratsioonide esitamise sagedust, lihtsustades ekspordi suhtes käibemaksuerandi kohaldamisel vajalike tõendite esitamist, kaotades „nulltasemel” ELi-sisesed müügiloendid, suurendades kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava suunistega e-riigi lahenduste kasutamist – eriti käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks –, kaotades intressi- ja trahvimaksed käibemaksult, mis on seotud vormipuudustega, juhul kui iseseisev juriidiline üksus ei ole põhjustanud kõnealusele liikmesriigile käibemaksutulu saamata jäämist, ning kaaludes kogu ELis ühtse käibemaksumäära tagastamise menetluse, käibemaksukohuslase numbri ja käibemaksu elektroonilise registreerimise süsteemi kasutuselevõtmist;

24.  kiidab heaks digitaalset siseturgu käsitleva uuringu; nõuab komisjonilt digitaalsete allkirjade koostoimimisvõime parandamist, et luua õiguslik raamistik turvaliste elektroonilise sertifitseerimise süsteemide tunnustamiseks, ning palub kaaluda elektroonilist allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamist ja laiendamist, et vähendada ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust; rõhutab elektroonilise isikutuvastamise ja elektroonilise autentimise vastastikuse tunnustamise vajadust kogu ELis;

25.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2010. aastal võeti ELis kasutusele uus käibemaksutagastuse süsteem; palub, et komisjon teavitaks parlamenti hiljemalt 2012. aasta juuliks uue süsteemi rakendamise tulemustest ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest; rõhutab, et uued eeskirjad tuleb korrapäraselt läbi vaadata kindlustamaks, et need pakuvad piisavat kaitset pettusekatsete vastu;

26.  kutsub komisjoni üles esitama mõistliku aja jooksul ettepanekut võtta piiriüleste tehingute hõlbustamiseks ja ettevõtete kulude vähendamiseks kasutusele standardne Euroopa arve (paberarve ja elektrooniline arve), mis põhineb keeleliselt neutraalsel mallil ja mis võiks sisaldada sellist teavet, nagu täielik nimi ja aadress, käibemaksukohuslase numbri registreerimise ja sulgemise kuupäev, kontserni käibemaksuinfo;

27.  kutsub liikmesriike ja komisjoni koostöös ettevõtjatega üles komisjoni tegevuskava kriitiliselt hindama, et saavutada parema õigusloome tegevuskava põhiprioriteet, st vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25%; märgib, et on selge, et nõukogu on juba võtnud vastu või arutab komisjoni käibemaksu tegevuskava nende meetmete vastuvõtmist, millel on suurim potentsiaalne mõju; märgib, et ülejäänud meetmed võivad vähendada veidi ettevõtjate halduskoormust ELis, aga ei pruugi tuua kasu kogu ELis;

28.  rõhutab, et e-riigi lahendusi tuleb ulatuslikumalt kasutada ja toetada ja seda eelkõige käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks;

29.  kutsub liikmesriike üles leppima ELi tasandil lühikeses / keskpikas plaanis kokku standardsetes maksimaalsetes käibemaksukohustustes, mida liikmesriigid võivad ettevõtetele kehtestada; kutsub liikmesriike üles koostöös ettevõtjatega uurima käibemaksukohustusi ja haldustavasid ning määratlema põhilised ettevõtlust segavad tegurid praeguses käibemaksusüsteemis, vahetama ideid ja häid tavasid selle lihtsustamiseks, selguse suurendamiseks, halduskoormuse ja kaubandustõkete vähendamiseks;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma käibemaksust vabastamise künnist VKEde jaoks kogu ELis viisil, mis vähendaks kulusid, hõlbustades laiemat juurdepääsu siseturule;

31.  palub komisjonil kaaluda hoolikalt mittetulundusorganisatsioonide käibemaksubürokraatia edasist vähendamist; rõhutab, et käibemaksusüsteem peaks olema paindlikum liikmesriikidele, kes soovivad võtta julgeid meetmeid, et leevendada nende organisatsioonide käibemaksualast halduskoormust;

Käibemaksu kogumise tõhusus

32.  nõustub komisjoniga, et käibemaksu kogumise tõhusust tuleb parandada, et vähendada käibemaksulõhet, piirata pettusevõimalusi ning et kaitsta heauskseid kauplejaid käibemaksupettuste eest; rõhutab, et rahanduspettuste vastu võitlemine Euroopa Liidus on prioriteet, ning õhutab liikmesriike, Europoli, Eurojusti ning Euroopa Pettusevastast Ametit tegema otsesemat koostööd; peale selle nõuab, et selgitataks mõisteid ja määratlusi, nagu „kohapealne tarbijariik” ning „ettevõtte asukohariik”;

33.  rõhutab, et ühendusesiseste käibemaksupettustega seotud piiriülest kriminaaljälitustegevust tuleb liikmesriikides parandada ning kõnealuse valdkonna aruandluse ja riskide kohta tuleb rohkem teavet anda;

34.  rõhutab, et kõnealuste pettustega seotud tõhusate piiriüleste juurdluste ja pettuste eest kohtumõistmise võimaldamiseks tuleb ELi õigusaktides kasutusele võtta käibemaksupettuse skeemi ehk käibemaksu-karussellpettuse − mis on käibemaksupettuse levinuim vorm − terviklik ja ühtne määratlus ning ühtlustatud halduskaritused;

35.  märgib, et käibemaksupettuste ulatuse kohta puudub täpne hinnang; nõuab tungivalt, et käibemaksupettuste täpseks hindamiseks töötataks välja vahend, mille abil oleks võimalik ka asjaomaseid liikmesriikidevahelisi võrdlusi teha;

36.  rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema tõhusamat ja ladusamat koostööd, teabevahetust tuleb paremini kontrollida ning kohalike maksuametite vahel peab olema rohkem otsekontakte ühise interneti teabeportaali näol, sest nii saavad liikmesriigid üksteist paremini aidata; kutsub tungivalt üles tõhustama õigusalast koostööd liikmesriikide õigusasutuste, Eurojusti, Europoli ja OLAFi vahel;

37.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid ühenduse pettusevastaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning tegema puuduste kõrvaldamiseks selle protsessi raames liikmesriikidega koostööd;

38.  kutsub komisjoni üles tagama, et hiljuti (2010. aasta novembris) loodud EUROFISC annaks liikmesriikidele piiriüleste käibemaksupettuste uurimisel praktilist lisandväärtust, ning andma parlamendile korrapäraselt aru EUROFISCi toimimisest ning need aruanded üldsusele kättesaadavaks tegema;

39.  rõhutab, et uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste suurema kasutusega saab käibemaksupettusi oluliselt vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks käibemaksuteabe vahetamise süsteemi veelgi tõhusamaks, lühendades andmete kogumise ja salvestamise aega ning laiendaks andmetele otsest juurdepääsu;

40.  leiab siiski, et arutelu käibemaksu kogumise viiside üle on käesoleval etapil praegustest eeskirjadest ja menetlustest tulenevate puuduste ja probleemide järel teisejärguline, ning et praegusel etapil tuleks eelkõige tegeleda ühtlustamise puudumise, menetluste standardimise ja keeleliste takistuste vähendamise probleemiga; samuti tuleb vähendada võimalust süsteemis pettusi korraldada;

41.  juhib tähelepanu sellele, et vaja on Euroopa organit, kes tegeleks ühese tõlgendamisega ja kellelt liikmesriigid saaksid ühise maksumetoodika ja käibemaksueeskirjade võrdse kohaldamise vallas selgeid vastuseid;

42.  tuletab meelde, et rahvusvahelised ettevõtjad suudavad probleemidega, mis tulenevad ülemaailmsest äritegevusest, enamasti toime tulla, kuid maksuametitel sageli samasugusel tasemel ekspertteadmisi ei ole; toonitab seega, et koostöö tuleb kujundada selliselt, et ausaid osalejaid oleks võimalik petturitest eristada ja muuta süsteem arusaadavaks mõlemale poolele;

43.  leiab, et piiratud käibemaksuandmebaas (koos standardse auditifailiga(4)) on koos sertifitseeritud maksukohustuslase mudeliga komisjoni uuringus hetkel käsitletavatest käibemaksu kogumise mudelitest kõige paljulubavamad, sest neid rakendatakse juba edukalt mõnes liikmesriigis, ja on tõestatud, et need suurendavad käibemaksu kogumise tõhusust;

Õiguskord

44.  leiab, et äriringkonnad vajavad selgeid käibemaksueeskirju, mis suurendavad õiguskindlust ja liikmesriikidepoolse ühetaolise tõlgenduse tõenäosust; samuti leiab, et kehtivad nõukogu direktiivid sisaldavad ebaselgeid sätteid, mis suurendavad eri tõlgenduste võimalikkust, ning seetõttu tekkiv keerukas käibemaksusüsteem takistab piiriülest tegevust ja põhjustab tarbetut halduskoormust; on seisukohal, et käibemaksueeskirjad ei tohiks kahjustada muid ELi poliitikavaldkondi, nagu jätkusuutlikkus;

45.  kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama ühtlustamise taset alljärgneval viisil:

   kasutama võimalikult palju direktiivide asemel määrusi, sest need tagavad otsese ühtlustamise ja õiguskindluse;
   või lubama komisjonil anda liikmesriikide enamuse(5) nõusolekul rakendusotsuste kujul välja „ühine ELi käibemaksueeskirjade kogumik”, muutes käibemaksukomitee rolli;
   algatama ELi tasandil riikliku rakendusprotsessi ühtlustamise ja kooskõlastamise protsessi, andes komisjonile tugevama rolli;
   kaasama üldiselt sidusrühmi ja ettevõtteid käibemaksualaste õigusaktide koostamise ja rakendamise protsessi nii ELi kui ka riikide tasandil, kaasates eriti väliseksperte käibemaksukomitee töösse ELi tasandil;

46.  leiab, et ettevõtjatel on vaja selgeid ja üheselt mõistetavaid ELi käibemaksueeskirju, et toetada piiriülest tegevust, minimeerida halduskoormust ja seega ka ettevõtjate kulusid; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kvaliteeti ja selgust alljärgneval viisil:

o
o   o

   viima läbi seadusandlike ettepanekute toetamiseks kõikehõlmavad ja kvaliteetsed mõjuhindamised, milles osalevad ka ELi ettevõtjad;
   suhtlema läbirääkimiste ajal ja rakendusetapis riikide tasandi ettevõtjatega;
   toetama nõukogu määrustega nõukogu direktiive valdkondades, kus see annaks selgust juurde;
   andma korrektset, õigeaegset ja kättesaadavat teavet ja nõu riiklike eeskirjade kohta, sealhulgas ka ELi tasandil, eriti valdkondades, kus kohtlemine ei ole ühetaoline;
   otsima tehnoloogilisi võimalusi teabe levitamiseks kogu ELis; vahetama parimate tavade ideid ja meetodeid ELi foorumis või käibemaksukomitees;
   kaasama ettevõtjad näiteks välisekspertidena, et toetada käibemaksukomitee tegevuse aspekte ELi tasandil;
   suurendama üldisemalt ettevõtjate osalemist protsessides, kasutades seejuures teadmisi, mida ettevõtjad on tasustamata maksukogujatena tegutsedes ja iga päev ühendusesiseseid tehinguid tehes kogunud;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(2) ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.
(3) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 13.
(4) Nagu on määratletud / soovitatud OECD suunistes.
(5) Euroopa Komisjoni 25. juunil 1997. aastal KOM(1997)0325-s tehtud ettepaneku kohaselt.


Nõukogu soovitus nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige
PDF 186kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta otsus nõukogu soovituse kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige (14862/2011 – C7-0312/2011 – 2011/0806(NLE))
P7_TA(2011)0437A7-0337/2011

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2011. aasta soovitust (14862/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõike 2 teist lõiku, mille alusel Euroopa Ülemkogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0312/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 109,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0337/2011),

A.  arvestades, et 4. oktoobri 2011. aasta kirjas konsulteeris Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendiga Jörg Asmusseni Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks nimetamise asjus ametiajaga kaheksaks aastaks;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikes 2 esitatud tingimusi ja kõnealuse lepingu artiklis 130 sätestatud Euroopa Keskpanga täieliku sõltumatuse nõuet; arvestades, et selle hindamise käigus sai komisjon kandidaadilt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 10. oktoobril 2011. aastal kandidaadi pooleteisetunnise kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele,

1.  toetab nõukogu soovitust nimetada Jörg Asmussen Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja liikmesriikide valitsustele.


ELi tagatise andmine Euroopa Investeerimispangale ELi välistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ***II
PDF 186kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liidu välistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (12443/1/2011 – C7-0270/2011 – 2010/0101(COD))
P7_TA(2011)0438A7-0327/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (12443/1/2011 – C7-0270/2011),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku suhtes (KOM(2010)0174),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0327/2011),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 17.2.2011, P7_TA(2011)0062.


Täiendavate aktsiate märkimine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitalis ***I
PDF 185kWORD 35k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid (COM(2011)0034 – C7-0038/2011 – 2011/0014(COD))
P7_TA(2011)0439A7-0227/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0034);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0038/2011);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. septembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust(A7-0227/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2011/EL, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid

P7_TC1-COD(2011)0014


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1219/2011/EL) lõplikule kujule.)


ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 rakendamine ning tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevate meetmete kehtestamine ***I
PDF 185kWORD 34k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevad meetmed (COM(2010)0273 – C7-0138/2010 – 2010/0147(COD))
P7_TA(2011)0440A7-0157/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0273);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0138/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. septembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0157/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012, , millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed

P7_TC1-COD(2010)0147


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 258/2012) lõplikule kujule.)


Erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes ***I
PDF 189kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes (COM(2010)0054 – C7-0042/2010 – 2010/0036(COD))
P7_TA(2011)0441A7-0243/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0054);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0042/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. juuli 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0243/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes

P7_TC1-COD(2010)0036


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1336/2011) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus rakendusaktidevastuvõtmismenetluste valiku kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et käesoleva ettepanekuga seotudrakendusaktide vastuvõtmiseks valitavad menetlused ei piira menetluste valikut tulevasteettepanekute jaoks ega loo selleks pretsedenti.

(1) Käesolev seisukoht asendab 11. mail 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0219).


Ettevalmistused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (23. oktoober 2011)
PDF 101kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta kohtumiseks
P7_TA(2011)0442B7-0534/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 28. septembri 2011. aasta kõnet olukorra kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

1.  usub, et eelseisev Euroopa Ülemkogu on suure tähtsusega ning peab lõpuks ja otsustavalt kätte näitama edasise arengusuuna;

2.  kutsub Euroopa Komisjoni presidenti üles esitama tervikliku tegevuskava, kus on välja toodud selle eri rakendusetapid;

3.  nõuab, et kava põhineks täielikult ühendusemeetodil ja näeks ette ELi kehtiva institutsioonilise raamistiku kasutuse;

4.  rõhutab vajadust sellise kava järele koos selge ajalise raamistikuga, et taastada usaldus ja näidata kätte edasine arengusuund;

5.  leiab, et kava peaks sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

   ELi kava Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks;
   Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja tulevase Euroopa stabiilsusmehhanismi üleviimine ühenduse pädevusse ning hinnang selle kohta, kas olemasolevad ja ettenähtud vahendid on piisavad, et saada riiklikud võlakriisid kontrolli alla;
   põhjendatud kava Euroopa majanduskasvu, investeeringute ja töökohtade kohta, mis hõlmaks ka projektivõlakirju;
   võimalused, kuidas tõhustada liikmesriikide jõupingutusi maksusüsteemide elementide kooskõlastamisel ning ühtlustamisel, kaasa arvatud meetmed maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;
   ettepanek kiirema ja tõhusama mehhanismi kohta, mille abil komisjon saaks liikmesriikides jõustada ühisturu õigustiku;
   ühendusemeetodil põhinev majandusvalitsus euroala jaoks;
   ettepanekud finantsturu reguleerimise uuendamiseks, et muuta ELi majandus edaspidiste kriiside suhtes vastupidavamaks;
   aruanne Euroopa riigivõlakirjade (euroväärtpaberite) ühise väljastamise süsteemi loomise kohta solidaarvastutuse alusel enne 2011. aasta lõppu; euroväärtpaberite eesmärk on tugevdada eelarvedistsipliini ja suurendada euroala stabiilsust turgude kaudu, ning ühtlasi likviidsuse suurenemist ära kasutades kindlustada, et kõrgeimate krediidireitingutega liikmesriike ei karistataks kõrgemate intressimääradega;

6.  rõhutab, et niisuguse kava ning sellega seotud muude meetmete demokraatlik õiguspärasus ja vastutus tuleb tagada Euroopa Parlamendi kaasamisega, eelkõige võttes arvesse majandusvalitsuse moodustamist;

7.  hindab Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemusi eeltoodu taustal;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.


Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga
PDF 107kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeni alaga
P7_TA(2011)0443B7-0532/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Schengeni acquis' sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(1),

–  võttes arvesse 9. ja 10. juunil 2011 Luxembourgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. juuni 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile 29. septembril 2011 esitatud küsimusi Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeniga (O-000224/2011 – B7-0440/2011, O-000225/2011 – B7-0621/2011, O-000223/2011 – B7-0439/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et isikute vaba liikumine on ELi kodanikele aluslepingutega tagatud põhiõigus;

B.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis' integreerimine ELi raamistikku on üks Euroopa integratsiooniprotsessi kõige suuremaid saavutusi;

C.  arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria on kõik nõuded Schengeni hindamisprotsessi edukaks lõpuleviimiseks täitnud;

D.  arvestades, et mõlema riigi valmidust Schengeni alaga ühinemiseks on kinnitanud parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis ja nõukogu oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes;

E.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta istungil leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta langetatakse otsus hiljemalt 2011. aasta septembris;

F.  arvestades, et alates sellest, kui hääletus nõukogu 22. septembri 2011. aasta istungil läbi kukkus, on otsust Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kohta edasi lükatud;

1.  juhib tähelepanu sellele, et mõlemad riigid on oma integreeritud piirihaldussüsteemid põhjalikult ümber korraldanud, tehes oma õiguskaitseasutustesse, sh koolitusse ja nüüdisaegseimasse tehnoloogiasse suuri investeeringuid, ja tugevdanud märgatavalt oma institutsioonilist ja õigusraamistikku, ning seda on kõikides Schengeni hindamisaruannetes tunnustatud;

2.  märgib Bulgaaria ja Rumeenia pidevat toetust ja solidaarsust, mida nad on usaldusväärsete partneritena Kagu-Euroopas üles näidanud, ning nende riikide jätkuvat panust selle ELi piirkonna piirijulgeolekusse;

3.  rõhutab, et mõlemad riigid on Schengeni acquis' täielikult kohaldanud, mis vastavalt nende ühinemislepingule ja kehtivale ELi õigusraamisikule on Schengeni alaga ühinemise ainsaks eelduseks;

4.  nõuab, et liikmesriigid teeksid Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta otsuse ainult Schengeni acquis'st ja menetlustest lähtudes; on veendunud, et nende liikmesriikide suhtes, kes on Schengeni alaga juba ühinemas, täiendavaid nõudeid kehtestada ei saa;

5.  kinnitab, et parlament toetab Schengeni ala laiendamist, kaasates Schengeni alasse Bulgaaria ja Rumeenia, ning palub Euroopa Ülemkogul jätkata Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemise võimaldamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga vajalike meetmete võtmist;

6.  palub liikmesriikidel Schengeniga ühinemise nõuetega seoses täita oma kohustusi, mis tulenevad ELi õigusraamistikust, ning hoiduda rahvuspopulismi kaldumisest;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0254.


Koerte populatsiooni ohjamine Euroopa Liidus
PDF 59kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta deklaratsioon koerte populatsiooni ohjamise kohta Euroopa Liidus
P7_TA(2011)0444P7_DCL(2011)0026

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13;

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta(1);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et aluslepingu kohaselt on loomad aistimisvõimelised olendid ning EL ja liikmesriigid peavad pöörama loomade heaolu nõuetele täit tähelepanu;

B.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides kujutavad hulkuvad loomad ohtu rahvatervisele ja ohutusele;

C.  arvestades, et mõned liikmesriigid võtavad kasutusele hulkuvate loomade vastu äärmuslikke meetmeid,

1.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 nimetatud põhimõtet;

2.  palub liikmesriikidel võtta vastu igakülgsed koerte populatsiooni ohjamise strateegiad, mis sisaldavad selliseid meetmeid nagu koerte kontrolli all hoidmist käsitlevad ja julmuse vastased õigusaktid, veterinaarsete protseduuride toetus, sealhulgas marutaudivastane vaktsineerimine ja sterilisatsioon, mis on vajalik selleks, et hoida kontrolli all soovimatute koerte arvu, ning lemmiklooma omanike vastutustunde edendamine;

3.  palub komisjonil ergutada liikmesriike, et nad kehtestaksid haiguste leviku vältimiseks kogu ELi hõlmavate ühildatavate süsteemide abil iga koera kohustusliku tuvastamise ja registreerimise;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(2) komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 25.
(2) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 13. oktoobri 2011. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2011)10-13(ANN1)).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika