Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 27. oktoober 2011 - Strasbourg
Ombudsmani aastaaruanne 2010
 Laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine ning lasteporno ***I
 Miinimumnõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus ***I
 ELi ja Austraalia vaheline broneeringuinfo töötlemist ja edastamist käsitlev leping ***
 Süüria ja Egiptus ning eelkõige sealsete kristlike kogukondade olukord
 Praegused sündmused Ukrainas
 Antimikroobsest resistentsusest tulenev oht rahvatervisele
 Tiibet ning eelkõige nunnade ja munkade enesesüütamise juhtumid
 Bahrein
 Rafah Nachedi juhtum Süürias

Ombudsmani aastaaruanne 2010
PDF 133kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2010. aasta tegevuse aruande kohta (2011/2106(INI))
P7_TA(2011)0467A7-0285/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2010. aasta tegevuse aruannet;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 kolmandat lõiku, artiklit 228 ja artiklit 298;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43;

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni(1) Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet;

–  võttes arvesse 1. jaanuari 2009. aasta ombudsmani põhikirja rakendussätteid(2);

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 teist ja kolmandat lauset;

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0285/2011),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2010. aasta tegevuse aruanne esitati 10. mail 2011. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas 23. mail 2011. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;

C.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

D.  arvestades, et ühine välispoliitika, julgeolekupoliitika ja Euroopa Ülemkogu vastutusalad kuuluvad ombudsmani pädevusse;

E.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana”;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on pärast Lissaboni lepingu jõustumist muutunud enamikus liikmesriikides õiguslikult siduvaks, mis annab Euroopa Ombudsmani otsustele täiendava legitiimsuse;

G.  arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumine lõi õigusliku aluse niisuguste ELi institutsioonide, organite ja asutuste haldusmenetluse ühiseeskirjadele, keda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 298 kohaselt „abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus”, ning mõjutab Euroopa Ombudsmani tööd muu hulgas tänu Euroopa välisteenistuse loomisele ja asjaolule, et Euroopa Ülemkogust on saanud ELi institutsioon;

H.  arvestades, et haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega;

I.  arvestades, et 20. jaanuaril 2010 valis parlament täiskogu istungil Strasbourgis Nikiforos Diamandourose tagasi Euroopa Ombudsmaniks ja 25. oktoobril 2010 andis ta Luxembourgis Euroopa Kohtus ametivande;

J.  arvestades, et 27. septembril 2010 tähistas Euroopa Ombudsmani institutsioon oma viieteistkümnendat aastapäeva; arvestades, et nende viieteistkümne aasta jooksul on ombudsman vastanud rohkem kui 36 000 kaebusele ja viinud läbi rohkem kui 3800 võimaliku haldusomavoli uurimist;

K.  arvestades, et ombudsman kasutas oma institutsiooni viieteistkümnendat aastapäeva selleks, et algatada oma 2009–2014 ametiajaks uus strateegia; arvestades, et see strateegia keskendub sidusrühmade ärakuulamisele, tulemuste kiiremale saavutamisele, liidu halduskultuuri positiivsele mõjutamisele, sidusrühmadele ja avalikkusele õigeaegse ja kasuliku teabe andmisele ja olemasolevate ressursside kasutamise pidevale ümberhindamisele;

L.  arvestades, et 2010. aastal esitati ombudsmanile 2667 kaebust; arvestades, et võrreldes 2009. aastaga tähendab see kaebuste arvu vähenemist rohkem kui 400 võrra;

M.  arvestades, et 2010. aastal viis ombudsman lõpule 326 uurimist (2009. aastal 318), millest 323 põhinesid kaebustel; arvestades, et keskmiselt lühenes uurimise lõpuleviimisele kulunud aeg 13 kuult 2008. aastal 9 kuuni 2009. ja 2010. aastal; arvestades, et enamik uurimisi viidi lõpule ühe aasta jooksul (66%) ja üle poolte (52%) kolme kuu jooksul;

N.  arvestades, et ombudsman võib alustada omaalgatuslikke uurimisi, kui ta kavatseb volitamata isiku kaebuse alusel uurida võimalikku haldusomavoli juhtumit või kui mõnes institutsioonis näib olevat süsteemne probleem; arvestades, et 2010. aastal lõpetas ombudsman 3 ja alustas 6 omaalgatuslikku uurimist;

O.  arvestades, et 2010. aastal alustatud uurimistest puudutasid 65% Euroopa Komisjoni (2009. aastal 56%), 10 % Euroopa Personalivaliku Ametit (EPSO), 7% Euroopa Parlamenti, 2% Euroopa Liidu Nõukogu ja 1% Euroopa Liidu Kohut;

P.  arvestades, et enam kui pooltel 2010. aastal lõpetatud juhtumitest (55%) nõustusid asjaomased institutsioonid sõbraliku lahendiga või lahendasid probleemi;

Q.  arvestades, et kui ombudsman avastab juhtumiga tegelemisel võimaluse halduse kvaliteeti parandada, võib ta esitada lisamärkuse; arvestades, et 2010. aastal esitas ombudsman 14 juhtumi puhul kodanikele osutatava teenuse kvaliteedi parandamiseks lisamärkuse (2009. aastal 28);

R.  arvestades, et kriitiline märkus tehakse juhtudel, kui i) asjaomasel institutsioonil pole enam võimalik haldusomavoli kõrvaldada, ii) kui haldusomavolil puudub üldine mõju või iii) kui ombudsman ei pea vajalikuks järelmeetmeid;

S.  arvestades, et kriitiline märkus kinnitab kaebuse esitajale, et kaebus oli põhjendatud ja näitab institutsioonile, milles see eksis, nii et institutsioon saab haldusomavoli edaspidi vältida; arvestades, et viimastel aastatel on kriitiliste märkuste arv pidevalt vähenenud, langedes 44 juhtumilt 2008. aastal ja 35 juhtumilt 2009. aastal 33 juhtumini 2010. aastal;

T.  arvestades, et soovitusettepanek esitatakse juhtudel, kui on vajalikud ombudsmani järelmeetmed, kui haldusomavoli on võimalik kõrvaldada või kui haldusomavoli on eriti tõsine või sellel on üldine mõju;

U.  arvestades, et ombudsman tuvastas 2010. aastal haldusomavoli 12% juhtumitest (40); arvestades, et soovitusettepanekute esitamisega saavutas ta neist seitsme puhul positiivse tulemuse;

V.  arvestades, et kui institutsioon või asutus ei vasta soovitusettepanekule rahuldavalt, võib ombudsman esitada Euroopa Parlamendile eriaruande;

W.  arvestades, et eriaruanne kujutab endast äärmist vahendit ja viimast sisulist sammu, mille ombudsman juhtumi käsitlemiseks teeb, sest resolutsiooni vastuvõtmine ja parlamendi volituste teostamine on parlamendi poliitilise tahte küsimused;

X.  arvestades, et 2010. aastal esitas ombudsman parlamendile ühe eriaruande,

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani esitatud 2010. aasta aruande heaks; õnnitleb ombudsmani tema tagasivalimise puhul 2010. aasta jaanuaris;

2.  võtab teadmiseks uue strateegia, mille ombudsman on oma praeguseks ametiajaks välja töötanud ja mis on tema algatuste ja tegevuse aluseks; märgib, et see strateegia hõlmab muu hulgas pidevat dialoogi kaebuste esitajatega, kodanikuühiskonna esindajatega ja muude sidusrühmadega, hea tava määratlemist kolleegidega koostöös ja nendega konsulteerides Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu, ELi menetluste õiglasemaks ja läbipaistvamaks muutmist ja ELi institutsioonide administratsioonide teeninduskultuuri edendamist;

3.  rõhutab, et läbipaistvus, juurdepääs teabele ja Euroopa kodanike õiguste austamine on kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse säilitamise olulised eeltingimused;

4.  on seisukohal, et ombudsmani roll Euroopa Liidu otsustamisprotsesside ja haldusstruktuuri läbipaistvuse ja jälgitavuse suurendamisel on oluliselt kaasa aidanud sellise liidu loomisele, „kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus;

5.  tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani institutsioon tähistas 27. septembril 2010 oma viieteistkümnendat aastapäeva; märgib, et nende viieteistkümne aasta jooksul on ombudsman vastanud rohkem kui 36 000 kaebusele ja tal on olnud suur roll selles, et Euroopa institutsioonid on oma tegevust parandanud ja halduse kvaliteeti tõstnud;

6.  märgib, et nende viieteistkümne aasta kogemus on andnud ombudsmani institutsioonile väga hea ülevaate haldusomavoli suundumustest, süsteemsetest probleemidest ja asutuste struktuursetest nõrkustest, mis võimaldab ombudsmanil asutusi juhendada, et vältida vigade kordamist ja parandada nende töö kvaliteeti ja läbipaistvust;

7.  tervitab ombudsmani algatust avaldada regulaarselt uuringuid selle kohta, millised on tema kriitiliste ja lisamärkuste korral olnud ELi institutsioonide järelmeetmed; märgib, et rahuldavate järelmeetmete üldine osakaal 2009. aastal oli 81% (94% lisamärkuste ja 70% kriitiliste märkuste korral); peab seda positiivseks arenguks; on siiski arvamusel, et parandamisruumi jätkub, eriti kriitiliste märkustega seoses; nõuab tungivalt, et institutsioonid teeksid ombudsmaniga koostööd rahuldavate järelmeetmete osakaalu tõstmiseks;

8.  tunneb heameelt ombudsmani ning ELi institutsioonide ja asutuste vahelise koostöö üldiselt konstruktiivse iseloomu üle; toetab ombudsmani rolli välise kontrollimehhanismina ja Euroopa Liidu halduse pideva täiustamise väärtusliku allikana;

9.  õnnitleb ombudsmani institutsiooni uue logo ja visuaalse identiteedi puhul, samuti aastaaruande uue kujunduse puhul, kiidab ombudsmani institutsiooni läbipaistvuse suurendamise eest, mis on saavutatud, avaldades institutsiooni veebilehel teavet kõigi kaebuste alusel alustatud uurimiste kohta;

10.  rõhutab, et kodanikke tuleb paremini teavitada institutsiooni töömeetoditest ja teabesaidist, mis kinnitab ombudsmani rolli läbipaistvust;

11.  teeb ettepaneku, et kui ombudsman esitab petitsioonikomisjoni koosolekul oma aastaaruande, peaksid kohal olema mitte ainult Euroopa Komisjoni esindajad, vaid ka vastavate Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude ELi institutsioonide, asutuste, teenistuste ja organite (kes on olnud uurimise, eriaruande, kriitiliste märkuste või ombudsmani võetud muude meetmete objektiks) administratsioonide esindajad, et aruande kohta arvamust avaldada ja arutelus osaleda; nõuab tungivalt, et parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste ELi institutsioonide, asutuste ja organite administratsioonid oleksid edaspidi esindatud koosolekutel, kus ombudsmani aastaaruannet esitletakse ja selle üle arutatakse; on veendunud, et nende osalemine niisugustes aruteludes ning nende seisukohtade jagamine hea halduse ja Euroopa Ombudsmani soovituste ja märkuste tulemusel lahendatud probleemide teemal võib aidata parandada ELi kodanikele pakutavat teenust ja institutsioonidevahelist dialoogi ning aidata kaasa tõelise teeninduskultuuri loomisele;

12.  kutsub ombudsmani üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis arengutega tema suhetes uue Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Ülemkoguga;

13.  märgib, et 2010. aastal esitasid kodanikud, äriühingud, liidud, valitsusvälised organisatsioonid ja piirkondlikud asutused ombudsmanile 2667 kaebust; märgib, et võrreldes eelneva aastaga tähendab see kaebuste arvu vähenemist enam kui 400 võrra;

14.  nõustub, et vastuvõetamatute kaebuste arvu vähenemine võib osaliselt olla seotud ombudsmani veebilehel 2009. aastal kasutusele võetud interaktiivse juhisega, mis aitab kaebuse esitajaid tulemuslikult suunata asutuse juurde, mis nende aitamiseks kõige paremini sobib;

15.  julgustab Euroopa Ombudsmani jätkama Euroopa ombudsmanide võrgustiku edendamist, et töötada välja ulatuslik andmebaas ning teavitada ELi kodanikke paremini Euroopa Ombudsmani, riiklike ombudsmanide ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni pädevusvaldkondade jaotusest;

16.  rõhutab, et ka Euroopa Parlament peab eraldama vahendid petitsioonikomisjoni jaoks sarnase veebiportaali käivitamiseks, et suurendada institutsiooni nähtavust ja läbipaistvust, mis võimaldaks ka sellel üksusel aidata vähendada vastuvõetamatute petitsioonide arvu, samal ajal petitsioonide esitajaid juhendades ja nõustades ning petitsioonide esitamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust suurendades;

17.  märgib rahuloluga ombudsmani esitatud kriitiliste märkuste arvu pidevat vähenemist (2010. aastal 33, 2009. aastal 35, 2008. aastal 44 ja 2007. aastal 55); nõustub sellega, et see tõendab, et ELi institutsioonid tegutsevad kaebuste lahendamisel aktiivsemalt ning et ombudsman on tänu oma tulemuslikkusele omandanud kõnealuste institutsioonide silmis legitiimsuse;

18.  tunnustab ombudsmani asjaolu puhul, et uurimise lõpuleviimisele keskmiselt kulunud aeg muutub pidevalt lühemaks (umbes 9 kuud 2009. ja 2010. aastal); nõuab, et võetaks kasutusele vajalikud vahendid selle aja veelgi lühemaks muutmiseks, et paremini rahuldada ELi kodanike ootusi;

19.  märgib, et 2010. aastal puudutasid 65% ombudsmani alustatud uurimistest Euroopa Komisjoni (219 uurimist); väljendab muret selle näitaja tugeva tõusu pärast (56% 2009. aastal – 191 uurimist) ning palub veel kord volinikul, eelkõige institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinikul, võtta meetmeid praeguse olukorra parandamiseks märkimisväärselt ja niipea kui võimalik;

20.  võtab teadmiseks ombudsmani mure seoses Euroopa Komisjoni poolt kriitilistele märkustele antud mitterahuldavate vastuste suhteliselt suure arvu pärast (32 vastusest 10); nõustub ombudsmani seisukohaga, et ikka veel tuleb teha palju tööd, veenmaks ametnikke selles, et ombudsmani suhtes kaitseasendi võtmine tähendab nende institutsioonile käestlastud võimalust ja võib ohustada liidu kuvandit tervikuna; nõuab vastamisprotsessi olulist parandamist, mis hõlmab vastuste andmisele kuluva aja vähendamist (eelkõige ajaliste piirangutega juhtumite korral), samuti niisuguste vastuste andmist, mis on suunatud lahenduse leidmisele ega lähtu kaitsehoiakust; rõhutab, et Euroopa kodanikel on vastavalt põhiõiguste hartale õigus heale haldusele;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2010. aastal oli ombudsmani uuritud süüdistustest kõige üldisem ELi halduse läbipaistmatus; märgib, et see süüdistus tuli esile 33% kõigist lõpetatud uurimistest ja hõlmas teabe andmisest ja dokumentide avaldamisest keeldumist; jagab ombudsmani pahameelt selle üle, et läbipaistmatusega seotud juhtumite arv on viimaste aastate jooksul järjekindlalt püsinud kõrge;

22.  märgib, et 2010. aastal esitas ombudsman ühe eriaruande, mis puudutas komisjoni keeldumist dokumente avaldada ja teha ombudsmaniga koostööd täieliku läbipaistvuse vaimus; tuletab meelde, et 25. novembril 2010 võttis parlament vastu petitsioonikomisjoni raporti eriaruande kohta(3); tuletab meelde, et vastuvõetud resolutsioonis nõutakse, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile lubaduse täita tulevikus oma kohustust teha Euroopa Ombudsmaniga lojaalset koostööd;

23.  nõuab niisuguse teavituskampaania käivitamist, mille eesmärk on veenda ELi institutsioonide töötajaid ombudsmani valmiduses kuulata ära ja arutada küsimusi ning rõhutada ombudsmani sekkumise eeliseid, et tuua ELi institutsioonide administratsioonid ELi kodanikele lähemale;

24.  tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1049/2001(4) üldsuse juurdepääsu kohta ELi institutsioonide dokumentidele on kehtinud juba 10 aastat; tuletab meelde, et kõnealuse määruse aluseks olev elementaarne kontseptsioon seisneb selles, et avatus on reegel ja salatsemine erand; märgib, et institutsioonidel on selle kontseptsiooniga endiselt raskusi; on arvamusel, et ELi institutsioonid, asutused, teenistused ja organid peavad järgima seda põhimõtet dokumentide koostamisel ning tagama õige tasakaalu leidmise läbipaistvuse vajaliku ja asjakohase määra ning tegeliku konfidentsiaalsusvajaduse vahel;

25.  tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 uuesti sõnastamine on endiselt pooleli; avaldab kahetsust uuesti sõnastamise menetluse vähese edenemise pärast; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon oleksid avatumad kodanikele ja Euroopa Parlamendile juurdepääsu võimaldamisel dokumentidele ja teabele;

26.  julgustab ombudsmani jätkama dokumentidele juurdepääsu põhiõiguse, otsustamisprotsessi läbipaistvuse põhimõtete nõuetekohase rakendamise, kodanikusõbraliku teeninduskultuuri ja ELi institutsioonide, asutuste ja organite proaktiivse suhtumise nõudmist dokumentide avalikku kasutusse andmisega seoses, mis on ELi institutsioonide läbipaistvuse ja vastutuse põhiprintsiip; teeb ettepaneku, et heade tavade näiteid levitataks ELi kodanike hulgas, et võidelda ELi halduse negatiivse maine vastu ning edendada eri institutsioonide vahelist dialoogi nende halduse kvaliteeti mõjutavate probleemide üle;

27.  nõustub ombudsmaniga, et kokkuvõtlik deklaratsioon avaliku teenistuse põhimõtete kohta aitaks kaasa teeninduskultuurile ja suurendaks kodanike usaldust ELi avaliku teenistuse ja institutsioonide vastu; jääb ootama ombudsmani deklaratsiooni avaliku teenistuse põhimõtete kohta, mille üle ta praegu konsulteerib oma liikmesriikide kolleegidega ja muude huvitatud isikutega;

28.  teeb ettepaneku, et kõnealust deklaratsiooni avaliku teenistuse põhimõtete kohta levitataks võimalikult laialdaselt ja et see tehtaks ELi kodanikele kergesti kättesaadavaks, et veenda neid ELi pühendumuses niisuguste avalike teenuste kaitsmisele, mis on osa nende igapäevaelust;

29.  on siiski seisukohal, et ELi enda halduses haldusmenetluse ühiste siduvate eeskirjade ja põhimõtete vastuvõtmine, mida nõudis juba esimene Euroopa Ombudsman, ning sellega seoses teenuse põhimõtte kasutuselevõtt oleks parim viis püsiva muutuse tagamiseks ELi halduskultuuris, ning ootab seetõttu, et komisjon seaks sel eesmärgil ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel määruse eelnõu esitamise esmatähtsale kohale;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 172.
(2) Vastu võetud 8. juulil 2002 ning ombudsmani otsustega muudetud 5. aprillil 2004 ja 3. detsembril 2008.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0436.
(4) ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.


Laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine ning lasteporno ***I
PDF 196kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2004/68/JSK (COM(2010)0094 – C7-0088/2010 – 2010/0064(COD))
P7_TA(2011)0468A7-0294/2011

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0094);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 2 ning artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0088/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. septembri 2010. aasta arvamust(1);

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0294/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK

P7_TC1-COD(2010)0064


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/93/EL) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus laste ahvatlemise kohta seksuaalsel eesmärgil

Võttes arvesse asjaolu, et tegelikus elus toimuv laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil (nn off-line ahvatlemine) tähendab sellise lapse, kes ei ole veel jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, tahtlikku manipuleerimist kõne või kirja teel, audiovisuaalsete materjalide või sarnaste esitusviiside abil, et lapsega kohtuda direktiivi (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 6 osutatud süütegude toimepanemise eesmärgil;

võttes arvesse asjaolu, et tegelikus elus toimuv laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil on juba hõlmatud liikmesriikide eri liiki õigusaktidega kui süüteokatse, süüteo ettevalmistus või seksuaalse kuritarvitamise erivorm;

kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriike üles kontrollima põhjalikult nende kriminaalõiguse mõisteid seoses tegelikus elus toimuva laste seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise kriminaliseerimisega ning täiendama ja parandama vajaduse korral oma karistusõigust vastavate võimalike seadusandlike lünkade osas.

(1) ELT C 48, 15.2.2011, lk 138.


Miinimumnõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus ***I
PDF 206kWORD 56k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv miinimumnõuete kohta, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus, ja antava kaitse sisu kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2009)0551 – C7-0250/2009 – 2009/0164(COD))
P7_TA(2011)0469A7-0271/2011

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2009)0551);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikli 63 esimese lõigu punkti 1 alapunkti c, punkti 2 alapunkti a ja punkti 3 alapunkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0250/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (COM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 78 lõike 2 punkte a ja b;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. aprilli 2010. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. juuli 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2);

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 2. veebruari 2010. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0271/2011),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud liikmesriikide ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. oktoobril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2009)0164


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/95/EL) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

„Institutsioonid tunnistavad, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse ”peab olema selge ja täpne(3), et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist.

Sellega seoses tervitavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikide ja komisjoni ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta.

Sellest tulenevalt, kui vajadus selliste dokumentide edastamise järele ja selle proportsionaalsus on õigustatud kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta, nõustuvad institutsioonid lisama asjaomasesse direktiivi järgmise põhjenduse:"

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni [kuupäev] ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

"

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. novembriks 2013 aruande kahe selgitavaid dokumente käsitleva ühise poliitilise deklaratsiooni rakendamise kohta.

Institutsioonid kohustuvad kohaldama neid põhimõtteid alates 1. novembrist 2011 uutele ja töös olevatele direktiivide ettepanekutele, välja arvatud nendele, mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu on juba kokkuleppele jõudnud.

Liikmesriikide ja komisjoni ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta

„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiiv ”saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele„.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu õiguse tõhus rakendamine on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamise eeltingimus ning et kuigi vastutus sellise rakendamise eest on põhiliselt liikmesriikidel, on see ühist huvi pakkuv küsimus, sest selle eesmärk on muu hulgas võrdsete tingimuste loomine kõigis liikmesriikides.

Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et liidu direktiivide korrektne ja õigeaegne ülevõtmine on õiguslik kohustus. Nad märgivad, et komisjonile antakse aluslepingutega ülesanne kontrollida Euroopa Kohtu järelevalve all liidu õiguse kohaldamist ning jagavad ühist seisukohta, et ülevõtmismeetmetest teavitamine peaks hõlbustama komisjonil seda ülesannet täita.

Sellega seoses tunnistavad liikmesriigid, et nende poolt komisjonile antav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne” ja „selles peab olema üheselt ära näidatud, millised on need õigus- ja haldusnormid” või muud siseriikliku õiguse sätted, ning samuti, kui see on asjakohane, siseriiklike kohtute kohtupraktika, mille kohaselt liikmesriigid leiavad, et nad on täitnud direktiiviga kehtestatud nõuded(4).

Kui komisjon leiab, et liidu direktiivide ülevõtmist käsitleva teabe kvaliteedi parandamiseks on vaja dokumente, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel, põhjendab komisjon vastavaid ettepanekuid esitades iga üksikjuhtumi puhul eraldi vajadust selliste dokumentide järele ja nende esitamise proportsionaalsust, võttes eelkõige ja asjakohaselt arvesse direktiivi ja selle ülevõtmise keerukust, samuti võimalikku täiendavat halduskoormust.

Põhjendatud juhtudel kohustuvad liikmesriigid lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevatele teadetele ühe või mitu selgitavat dokumenti, mis võidakse esitada vastavustabelite või muude sama eesmärgiga dokumentide kujul.

(1) ELT C 18, 19.1.2011, lk 80.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3) Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C–427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.”
(4) Vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsust kohtuasjas C–427/07, punkt 107, ja selles osutatud kohtupraktikat.


ELi ja Austraalia vaheline broneeringuinfo töötlemist ja edastamist käsitlev leping ***
PDF 197kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile, sõlmimise kohta (09825/2011 – C7-0304/2011 – 2011/0126(NLE))
P7_TA(2011)0470A7-0364/2011

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09825/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist lepingu eelnõu, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile ning mis on lisatud eespool nimetatud nõukogu otsuse eelnõule (10093/2011),

–  võttes arvesse komisjoni teatist broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta (KOM(2010)0492),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni SWIFTi, reisijate isikuandmete (PNR) lepingu ja neid küsimusi käsitleva atlandiülese dialoogi kohta(1), oma 22. oktoobri 2008. aasta soovitust ELi – Austraalia broneeringuinfo lepingu hindamise kohta(2), oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga(3) ning oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 19. oktoobri 2010. aasta arvamust, mis käsitleb komisjoni teatist broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta(5), ning 15. juuli 2011. aasta arvamust, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile, sõlmimise kohta(6),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma 12. novembri 2010. aasta arvamust 7/2010, mis käsitleb Euroopa Komisjoni teatist broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta,

–  võttes arvesse nõusolekutaotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a koostoimes artikli 82 lõike 1 teise lõigu punktiga d ja artikli 87 lõike 2 punktiga a (C7-0304/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A7-0364/2011),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  on seisukohal, et menetlus 2009/0186(NLE) on aegunud, sest 2008. aasta Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline broneeringuinfo leping asendatakse uue broneeringuinfo lepinguga;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele.

(1) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 349.
(2) ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 46.
(3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 70.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0397.
(5) ELT C 357, 30.12.2010, lk 7.
(6) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Süüria ja Egiptus ning eelkõige sealsete kristlike kogukondade olukord
PDF 130kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Egiptuse ja Süüria ning sealsete kristlaste olukorra kohta
P7_TA(2011)0471RC-B7-0542/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse ja Süüria kohta, eelkõige 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni(1) olukorra kohta Süürias, 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni(2) olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal ning 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni(3) olukorra kohta Egiptuses,

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni(4) kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. oktoobri 2011. aasta avaldust Süüria ja 10. oktoobri 2011. aasta avaldust Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 20. veebruari 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse väliasjade nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osalised on ka Egiptus ja Süüria,

–  võttes arvesse nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsust 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta(5), nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsust 2011/523/EL, millega osaliselt peatatakse Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu kohaldamine(6), nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrust (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias(7), ning nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias(8),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et usu- ja veendumusvabadus, südametunnistusevabadus ja mõttevabadus on universaalsed põhiväärtused ning demokraatia olulised elemendid; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas;

Egiptus

B.  arvestades, et Egiptus läbib kriitilist demokraatiale ülemineku perioodi ning põrkab selle käigus märkimisväärsetele probleemidele ja raskustele; arvestades, et riigi pikaajalise poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on väga oluline majanduslik areng ja elanike kõrgem elatustase;

C.  arvestades, et 9. oktoobril 2011. aastal tapeti Kairos vähemalt 25 ja haavati enam kui 300 Egiptuse kodanikku kopti kristlaste korraldatud rahumeelse marsi ajal, mis algas Kairo põhjaosast Shubra rajoonist ja suundus Maspero riikliku televisiooni hoone juurde, et protestida kopti kiriku ründamise vastu Assuanis, otsustavalt võidelda usulise diskrimineerimise vastu ning nõuda ühtse seaduse vastuvõtmist pühakodade ehitamise kohta, usulise diskrimineerimise liigitamist kuriteoks ja rünnatud kiriku taastamist;

D.  arvestades, et Egiptuse ametivõimud reageerisid nimetatud traagilisele sündmusele sellega, et saatsid peaprokuröri ametkonna Maspero piirkonda inspekteerima, korraldasid sõjaväekohtu egiidi all juurdluse ning moodustasid kohtunikest koosneva teabekogumiskomisjoni nende intsidentide uurimiseks ning vägivallatsejate ja vägivalla õhutajate vastutusele võtmiseks; algatasid viivitamata arutelu, et koostada määruse eelnõu, millega seadustatakse vajalike lubadeta rajatud pühakodade staatus; algatasid eri usurühmade juhtide palvel pühakodade ehitamist reguleeriva ühtse seaduse vastuvõtmiseks selle eelnõu ühiskondliku arutelu; ning otsustasid teha muudatusi karistusseadustikus, et võidelda diskrimineerimise vastu nii avalikus kui ka eraelus;

E.  arvestades, et teadete kohaselt on 2011. aasta märtsist saadik tuhanded koptid Egiptusest lahkunud;

F.  arvestades, et eriolukorra seaduse alusel vahistatud tsiviilisikuid antakse sõjaväekohtu alla, mis rikub õigust õiglasele kohtupidamisele ega anna kohtualustele edasikaebamise õigust; arvestades, et inimõigusorganisatsioonide teatel on 2011. aasta märtsist saadik neis erikohtutes kohut mõistetud enam kui 12 000 tsiviilisiku üle;

G.  arvestades, et 28. märtsil 2011. aastal vahistas sõjaväepolitsei Maikel Nabil Sanadi tema kodus Kairos selle eest, et ta avaldas internetis oma arvamust ja kritiseeris Egiptuse sõjaväe tegutsemist rahvaülestõusu ajal ja pärast seda; arvestades, et pärast kiiret ja ebaõiglast ning advokaadi, perekonnaliikmete ja sõprade juuresviibimiseta toimunud kohtupidamist sõjaväekohtus mõisteti ta 10. aprillil 2011. aastal kolmeks aastaks vangi „sõjaväelaste solvamise” eest;

H.  arvestades, et riiklikus ajakirjanduses käivitatud ägedas laimukampaanias esitatud ähvardused VVOde ja eriti inimõiguste kaitsega seotud organisatsioonide vastu on neid avalikkuse silmis häbimärgistanud ning kujutanud ebaseaduslike ja Egiptuse huvide vastastena;

I.  arvestades, et Egiptuse riiklik televisioon õhutas veelgi vägivalda, kutsudes inimesi üles „armeed kaitsma”;

J.  arvestades, et 25. jaanuari 2011. aasta ülestõusu järgset üleminekuperioodi Egiptuses on iseloomustanud suund naiste marginaliseerimisele – nad jäeti välja põhiseaduskomisjonist ning poliitilisi õigusi käsitleva seaduse läbivaatamisel kaotati naiste kvoodi nõue;

K.  arvestades muret kopti tütarlaste röövimise ja islami usku pöörduma sundimise pärast;

Süüria

L.  arvestades, et 2011. aasta märtsis alguse saanud rahumeelsete protestijate vägivaldsest mahasurumisest alates on süstemaatilised tapmised, vägivald ja piinamine järsult kasvanud ning Süüria armee ja julgeolekujõud jätkavad sihipäraseid tapmisi, piinamisi ja massilisi vahistamisi; arvestades, et ÜRO hinnangul on üle 3 000 inimese hukkunud, veelgi rohkem on saanud vigastada ja tuhandeid on kinni peetud; arvestades, et paljude süürlaste jaoks on vägivalla ja ümberasustamiste tõttu humanitaarolukord halvenenud;

M.  arvestades, et riiki ei lubata endiselt välisriikide ajakirjanikke ja vaatlejaid; arvestades, et Süüria inimõiguslaste sõnumid ja mobiilifotod on ainukesed vahendid Süüria ulatuslike inimõiguste rikkumiste ning rahumeelsete protestijate ja üldiselt kodanike vastu toime pandud nii sihipäraste kui ka valikuta süstemaatiliste rünnakute dokumenteerimiseks;

N.  arvestades, et Süüria praeguste sündmustega kaasneb tegevus, mille eesmärk on etniliste ja usuliste konfliktide õhutamine ja usurühmade vaheliste pingete suurendamine; arvestades, et mõnede arvestuste kohaselt võib kristlaste osakaal Süürias olla langenud 10%-lt 8%-le; arvestades, et tuhanded Iraagi kristlased on põgenenud sealse sihipärase vägivalla eest Süüriasse; arvestades, et paljud Süüria kristlased kardavad langeda oma maal usurühmade vahelise vägivalla ohvriks; arvestades, et kristlaste kogukondadel on oluline roll oma maa demokratiseerimisel;

O.  arvestades, et oma 10. oktoobri 2011. aasta järeldustes tundis nõukogu heameelt Süüria poliitilise opositsiooni püüdluste üle luua ühtne platvorm, kutsus ka rahvusvahelist üldsust üles neid pingutusi tunnustama ning pidas Süüria rahvusnõukogu loomist tubliks edusammuks; arvestades, et Süürias on moodustatud ka demokraatlike muudatuste rahvuskomitee,

Egiptus

1.  väljendab sellel riigi demokraatiale ülemineku kriitilisel ja raskel perioodil taas kord solidaarsust Egiptuse rahvaga ning toetab jätkuvalt rahva demokraatlikke püüdlusi; innustab ELi ja liikmesriike jätkuvalt toetama Egiptuses demokraatlike, majanduslike ja sotsiaalsete reformide kiirendamiseks tehtavaid pingutusi;

2.  mõistab teravalt hukka meeleavaldajate tapmise Egiptuses; avaldab siirast kaastunnet kõigi ohvrite perekondadele; palub ametivõimudel tagada, et julgeolekujõud ei kasutaks ülemäärast jõudu; rõhutab iga kodaniku õigust õiguskaitseorganite korrakohase kaitse all vabalt ja rahumeelselt meelt avaldada; kutsub Egiptuse ametivõime üles vabastama 28 Masperos vahistatud kristlast ja teised arreteeritud;

3.  tunneb heameelt Egiptuse ametivõimude pingutuste üle, et välja selgitada kristlaste kogukondade vastaste rünnakute kavandajad ja toimepanijad; rõhutab selle tähtsust, et Maspero sündmusi uuriksid sõltumatult, põhjalikult ja läbipaistvalt sõltumatud tsiviilkohtud ning et kõik süüdlased võetaks vastutusele; rõhutab vajadust käsitleda põhjalikult meedia osa sündmustes; võtab teadmiseks valitsuse teadaanded, et viivitamata vaadatakse läbi määruse eelnõu, mille eesmärk on legaliseerida vajalike lubadeta rajatud pühakojad, ning muudetakse rangemaks nii avalikus kui ka eraelus toimuva diskrimineerimise vastased õigusaktid; rõhutab siiski Egiptuse valitsuse ja ametiasutuste kohustust tagada kõigi riigi kodanike julgeolek ja võtta vägivallas süüdi olevad isikud vastutusele;

4.  kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama kõigile Egiptuse kodanikele, sh kopti kristlastele, kõik põhiõigused, sealhulgas ühinemisvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse, sõnavabaduse ning usu-, südametunnistuse- ja mõttevabaduse, ning tagama, et kopti kristlaste kogukonnad ei langeks vägivaldsete rünnakute ohvriks, vaid saaksid kogu riigis elada rahus ja väljendada vabalt oma usulisi veendumusi; nõuab kirikutele tõhusat kaitset, et teha lõpp kirikute jätkuvale ründamisele ja hävitamisele islamiäärmuslaste poolt; kiidab heaks jätkuvad jõupingutused selle nimel, et vastu võtta ühine seadus pühakodade rajamise kohta; rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiõigus, mis on tagatud õigusaktidega; nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud lõpetaksid kopti kristlaste diskrimineerimise, näiteks jätaksid kõigist ametlikest dokumentidest välja viite religioonile, ning tagaksid kõigile Egiptuse kodanikele võrdse väärikuse ja võrdsed võimalused pääsuks kõigisse poliitilistesse ja riigiametitesse, sh tagaksid esindatuse sõjaväes, parlamendis ja valitsuses;

5.  kutsub ELi liikmesriike üles rangelt kinni pidama ELi ühisest seisukohast relvaekspordi kohta; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton nõuaks liikmesriikidelt ühise seisukoha nõuete täielikku rakendamist ja täitmist;

6.  on seisukohal, et uus põhiseaduses peaks selgesõnaliselt sätestama kõigi põhiõiguste, sh ühinemisvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse, sõnavabaduse ning usu-, südametunnistuse- ja mõttevabaduse kaitse ning vähemuste kaitse; kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama, et kõik põhiseaduse sätted oleksid kaasavad ega jätaks võimalust Egiptuse ühiskonnas kellegi diskrimineerimiseks;

7.  rõhutab, kui oluline on korraldada Egiptuses 2011. aasta lõpul ja 2012. aasta alguses vabad, ausad ja läbipaistavad valimised Rahvakogusse ja Nõuandvasse Kogusse ning 2012. aastal presidendivalimised; innustab ELi ja liikmesriike jätkuvalt toetama ja abistama Egiptuse ametivõime, parteisid ja kodanikuühiskonda jõupingutustes selle eesmärgi saavutamiseks; julgustab Egiptuse ametivõime hõlbustama nende välismaiste organisatsioonide tööd, kes kavatsevad jälgida valimisi kohapeal; nõuab, et Egiptuse vahevalitsus asendataks esimesel võimalusel vabade valimiste tulemuste põhjal koostatud valitsusega;

8.  kutsub relvajõudude ülemnõukogu üles viivitamata tühistama eriolukorra seaduse, sest see rikub sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, see hoiaks ära aasta lõpuks kavandatud parlamendivalimiste toimumine eriolukorras;

9.  väljendab sellega seoses rahulolu karistusseadustiku muudatusega, mille kohaselt loetakse kriminaalkuriteoks diskrimineerimine soo, rassi, keele, usu või usutunnistuse alusel;

10.  on seisukohal, et EL peaks võtma meetmeid, kui tõsiselt rikutakse Egiptuse kodanike inimõigusi; rõhutab, et EL peab olema valmis võtma täiendavaid meetmeid abi osutamiseks Egiptuse rahvale, kes püüdleb rahumeelsete vahendite abil demokraatliku tuleviku poole;

11.  kutsub Egiptuse ametivõime üles, et nad tihedas koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguslastega võtaksid vastu uue ühenduste seaduse, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusstandarditega; rõhutab, et Egiptuse tõeliseks demokraatlikuks arenguks on ülimalt oluline naiste õiguste austamine, sooline võrdõiguslikkus ja naiste osalemine poliitikas;

12.  väljendab sügavat muret vangistatud blogipidaja Maikel Nabil Sanadi tervisliku olukorra pärast ning nõuab tema viivitamatut vabastamist; nõuab, et Egiptuse valitsus ja ametivõimud lõpetaksid viivitamata tsiviilisikute üle kohtumõistmise sõjaväekohtutes; nõuab, et Egiptuse ametivõimud tagaksid, et riigis ei hirmutataks otseselt või kaudselt ühtegi kodanikuühiskonna organisatsiooni ning et hõlbustataks nende organisatsioonide osalust demokraatlikus üleminekuprotsessis, sealhulgas valimistel;

Süüria

13.  mõistab teravalt hukka liigse ja jõhkra jõukasutuse rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning demokraatliku liikumise aktivistide, inimõiguslaste, ajakirjanike, arstide ja meditsiinitöötajate süstemaatilise tagakiusamise; väljendab sügavat muret Süüria ametivõimude toime pandud ränkade inimõiguste rikkumiste pärast, siia alla kuuluvad massilised vahistamised, kohtuotsuseta hukkamised, omavolilised vahistamised, inimeste, sh laste kadumine ja piinamine, mis võivad liigituda inimsusevastaste kuritegude alla; kordab oma üleskutset president Bashar al-Assadile ja tema režiimile loobuda viivitamatult võimust, et Süürias saaks toimuda üleminek demokraatiale ning algust teha põhjalike demokraatlike reformidega;

14.  avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele; tunnustab Süüria rahva julgust ja otsustavust ning toetab igati nende püüdlusi saavutada õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning kindlustada paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused;

15.  kordab oma nõuet, et Süüria julgeolekujõude toime pandud tapmisi, arreteerimisi, omavolilisi kinnipidamisi ja väidetavaid sunniviisilisi kadumisi ning piinamisjuhtumeid uuritaks sõltumatult, läbipaistvalt ja tõhusalt, tagamaks seda, et rahvusvaheline üldsus saaks kõnealuste tegude toimepanijad vastutusele võtta; on seisukohal, et ÜRO Julgeolekunõukogu peaks kaebama Süüria Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, et Süüria rahvas kogeks õigluse jaluleseadmist ning et ära hoida edasised ohvrid; nõuab, et rahvusvahelistel humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonidel ning rahvusvahelisel ajakirjandusel lubataks siseneda riiki, ning rõhutab Süüria opositsioonijõudude ja meeleavaldajate nõuet saata riiki rahvusvahelised vaatlejad;

16.  tunneb sügavat muret Süüria kristlaste olukorra ja eelkõige nende julgeoleku pärast; mõistab hukka sammud, mis on suunatud usuliste konfliktide õhutamisele; nõuab, et Süüria praegused ja tulevased ametivõimud tagaksid kristlike kogukondade toimiva ja tõhusa kaitse;

17.  rõhutab, et Süürias tuleb austada inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadust; avaldab seetõttu toetust Süüria kristlikule kogukonnale ja julgustab ühtlasi seda kogukonda täitma positiivset ja konstruktiivset rolli Süürias toimuvates sündmustes; ergutab ka Süüria opositsioonijõude rõhutama või taaskinnitama oma pühendumist inimõigustele ja põhivabadustele, eelkõige usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele;

18.  tunneb heameelt nõukogu positiivse avalduse üle seoses Süüria poliitilise opositsiooni püüdlustega luua ühtne platvorm; kordab oma üleskutset, et asepresident ja kõrge esindaja Ashton, nõukogu ja komisjon ergutaksid ja toetaksid veelgi enam Süüria organiseeritud demokraatliku opositsiooni kujunemist nii Süürias kui ka väljaspool riiki;

19.  tunneb heameelt, et EL on võtnud endale kohustuse jätkuvalt nõuda ÜRO jõulist tegutsemist, et suurendada rahvusvahelist survet; kordab oma üleskutset ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele ning eelkõige Venemaale ja Hiinale mitte blokeerida resolutsiooni, kus mõistetakse hukka Süüria režiimi surmatoovad vägivallateod ja nõutakse vägivalla lõpetamist või vastasel korral sanktsioonide rakendamist; toetab täielikult Euroopa Liidu 23. septembri 2011. aasta otsust rakendada Süüria režiimi vastu täiendavaid sanktsioone; rõhutab, et EL peab olema valmis võtma täiendavaid meetmeid abi osutamiseks Süüria rahvale, kes püüdleb rahumeelsete vahendite abil demokraatliku tuleviku poole;

20.  tunneb heameelt selle üle, et Türgi ja Saudi Araabia on Süüria režiimi hukka mõistnud, ning kiidab heaks Türgi tegutsemise pagulaste vastuvõtmisel;

21.  mõistab teravalt hukka vägivallaaktid, Süüria kodanike tagakiusamise ja hirmutamise ELi territooriumil ning tuletab meelde, et õigus vabalt ja rahumeelselt ning turvalistes tingimustes meelt avaldada on ELi liikmesriikides täielikult tagatud, sealhulgas nende jaoks, kes protesteerivad president Bashar al-Assadi võimu vastu;

o
o   o

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, USA valitsusele ja kongressile, Araabia Liiga peasekretärile, Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0387.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0064.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0021.
(5) ELT L 228, 3.9.2011, lk 16.
(6) ELT L 228, 3.9.2011, lk 19.
(7) ELT L 228, 3.9.2011, lk 1.
(8) ELT L 269, 14.10.2011, lk 18.


Praegused sündmused Ukrainas
PDF 116kWORD 38k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Ukraina sündmuste kohta
P7_TA(2011)0472RC-B7-0543/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta,

–  võttes arvesse 2010. aasta eduaruannet Ukraina kohta ja 25. mail 2011 avaldatud Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 11. oktoobril 2011 tehtud avaldust Ukraina endise peaministri Julija Tõmošenko süüdimõistmise kohta,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 5. augustil ja 11. oktoobril 2011 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Julija Tõmošenko kohtuasjas langetatud otsuse kohta,

–  võttes arvesse 29. ja 30. septembril 2011 Varssavis toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning käimasolevaid assotsieerimislepingu läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle, mis peaks asendama partnerlus- ja koostöölepingu,

–  võttes arvesse Ukraina riiklikku sihtprogrammi aastateks 2011–2013,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et EL soovib stabiilset ja demokraatlikku Ukrainat, kes järgib sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid, õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi ning kaitseb vähemusi ja tagab põhiõigused; arvestades, et Ukraina sisepoliitiline stabiilsus, mille puhul on oluline ka siseriiklike reformide teostamine ja õigusriigi põhimõtete järgimine, sealhulgas õiglaste, erapooletute ja sõltumatute õigusmenetluste loomine, on ELi ja Ukraina suhete edasise arengu üks eeltingimusi;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi välispoliitika üks peamisi eesmärke on tõhustada ja edendada suhteid Ukrainaga ning tugevdada Euroopa naabruspoliitikat, millega püütakse elavdada kaasatud riikide poliitilisi, majandus- ja kultuurisuhteid ELi ja selle liikmesriikidega;

C.  arvestades, et Ukraina Petšerski ringkonnakohtu 11. oktoobri 2011. aasta otsust, millega endisele peaministrile Julija Tõmošenkole määrati seitsmeaastane vanglakaristus, kolmeaastane poliitilise tegevuse keeld, 200 miljoni USA dollari suurune rahatrahv ning anti korraldus kogu tema vara konfiskeerida, käsitatakse laialdaselt kas kättemaksuaktina või osana opositsioonipoliitikute süüdimõistmise ja vangistamise üritusest, mille eesmärk on takistada neil tuleva aasta parlamendivalimistel ja 2015. aasta presidendivalimistel kandideerimist ja valimiskampaania tegemist;

D.  arvestades, et Ukraina julgeolekuteenistus algatas 12. oktoobril 2011. aastal uue kriminaalasja Julija Tõmošenko ja endise peaministri Pavlo Lazarenko vastu: neid süüdistatakse salasepitsustes eesmärgiga kuritarvitada suures mahus Ukraina riiklikke vahendeid ajal, kui Julia Tõmošenko oli ettevõtte Ukraina Ühinenud Energiasüsteemid juht ja tegelik omanik;

E.  arvestades, et oma tegude eest kriminaalvastutusele võetud ametnike arv kasvab ning nende seas on ka endisi ministreid, kuid enamasti on tegu riiklike ametkondade ja järelevalveasutuste (ase)juhtidega, õiguskaitseorganite allüksuste juhtidega, ringkonnakohtute kohtunikega ja kohalike omavalitsuste juhtidega;

F.  arvestades, et Ukraina valitsus on kohustunud teostama mitmeid õigusreforme, et viia Ukraina era- ja avalik õigus kooskõlla Euroopa ja rahvusvaheliste normidega;

G.  arvestades, et Euroopa Liit rõhutab jätkuvalt vajadust järgida õigusriigi põhimõtteid, mis hõlmavad ka õiglasi, erapooletuid ja sõltumatuid õigusemenetlusi, kusjuures tuleks vältida mulje jätmist, nagu kasutataks kohtulikke meetmeid valikuliselt; arvestades, et EL peab neid põhimõtteid eriti oluliseks Ukrainale kui riigile, kes püüab sõlmida tihedamaid lepingulisi suhteid ja edendada poliitilist assotsieerumist Euroopa Liiduga;

1.  on arvamusel, et ELi ja Ukraina sidemete tugevdamine ning Ukrainale ELiga ühinemise väljavaate avamine on väga oluline ja vastab kummagi poole huvidele; tunnustab Ukraina püüdeid, lähtudes Euroopa Liidu lepingu artiklist 49, tingimusel et täidetakse kõik kriteeriumid ning muu hulgas järgitakse demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtteid;

2.  taunib endise peaministri Julija Tõmošenko süüdimõistmist, pidades seda inimõiguste rikkumiseks ja kohtuvõimu kuritarvitamiseks Tõmošenko kui Ukraina juhtiva opositsioonipoliitiku poliitilise allasurumise eesmärgil; rõhutab, et seadus, mida valikuliselt kohaldati Tõmošenko suhtes, pärineb nõukogude ajast ning selles nähakse ette kriminaalvastutusele võtmine poliitiliste otsuste eest; arvestades, et praegu Ülemraadas läbivaatamisel oleva seaduse artiklid 364 ja 365 ei vasta Euroopa ega ÜRO standarditele;

3.  kutsub Ukraina ametiasutusi üles tagama õiglane, läbipaistev ja sõltumatu õigusemõistmine, juhul kui Julia Tõmošenko peaks süüdimõistva otsuse edasi kaebama, ning õiglane, läbipaistev ja sõltumatu õigusemõistmine teistes eelmise valitsuse liikmete kohtuprotsessides; nõuab, et Julija Tõmošenkol võimaldataks nüüdsest peale täiel määral kasutada oma õigust osaleda poliitilises tegevuses ja Ukraina eelseisvatel valimistel;

4.  on mures, kuna Tõmošenko kohtuprotsess on vastuolus Ukraina valitsuse tõotusega austada demokraatia põhimõtteid ja euroopalikke väärtusi;

5.  väljendab tõsist muret selle pärast, et endine siseminister Juri Lutsenko, kelle kohtuasjas ei ole veel otsust langetatud, on endiselt vahi all, ning väljendab tõsist muret seoses muude samalaadsete juhtumitega;

6.  nõuab, et kõik kohtumenetlused endiste ja praeguste kõrgete valitsusametnike vastu viidaks läbi kooskõlas euroopalike õigluse, erapooletuse, läbipaistvuse ja sõltumatuse normidega;

7.  on seisukohal, et juhul kui Julia Tõmošenkot süüdimõistev otsus jääb läbi vaatamata, satub ohtu assotsieerimislepingu sõlmimine ja ratifitseerimine ning sellega lükkub Ukraina jaoks edasi ka Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade; peab murettekitavaks mõningaid demokraatlike vabaduste piiramisele viitavaid märke ning riiklike institutsioonide võimalikku ärakasutamist isiklikes huvides või poliitilise kättemaksu vahendina;

8.  rõhutab, et õigusriigi tugevdamine ja siseriiklikud reformid, sh usaldusväärne võitlus korruptsiooni vastu, ei ole olulised mitte üksnes assotsieerimislepingu sõlmimise ja ratifitseerimise ning ELi ja Ukraina sidemete tihendamise huvides, vaid ka demokraatia kindlustamiseks Ukrainas;

9.  väljendab heameelt, et on saavutatud kokkulepe põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohta; on seisukohal, et see kokkulepe annab tugeva aluse Euroopa Liidu ja Ukraina assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste võimalikuks lõpuleviimiseks;

10.  väljendab rahutust seoses teadetega, et Ukrainas piiratakse massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust; kutsub ametivõime üles rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta neid demokraatliku ühiskonna olulisi aspekte, ning hoiduma igasugustest katsetest kontrollida otseselt või kaudselt oma riigi massiteabevahendites esitatava teabe sisu;

11.  toetab kindlalt Veneetsia komisjoni ja OSCE/ODIHRi ühises arvamuses esitatud soovitusi parlamendivalimiste seaduse eelnõu kohta; peab oluliseks, et need soovitused võetaks vastu ja neid rakendataks otstarbekalt, kaasavalt ning terviklikult, nii opositsiooni kui ka kodanikuühiskonna osalusel;

12.  kutsub kõiki Ukraina poliitilisi jõude üles ausale ja läbipaistvale mõttevahetusele poliitilise otsustusprotsessi üle; nõuab, et poliitilise otsustusprotsessi võimalikke vigu uuriks parlamendi uurimiskomisjon;

13.  on seisukohal, et kohtumine president Janukovõtšiga, mis äsja edasi lükati, oleks andnud suurepärase võimaluse käsitleda Ukraina valitsusele esitatud tõsiseid küsimusi ning taastada konstruktiivne dialoog, mis võiks viia assotsieerimislepingu parafeerimiseni, tingimusel et allesjäänud tehniliste ja oluliste poliitiliste takistuste kõrvaldamisel saavutatakse arvestatavat edu; palub nõukogul ja komisjonil määrata kohtumiseks president Janukovõtšiga uus kuupäev, nii et see toimuks enne 2011. aasta detsembris ette nähtud ELi ja Ukraina tippkohtumist;

14.  kutsub komisjoni üles toetama Ukraina kohtusüsteemi reformi ja kasutama paremini ELi suutlikkuse suurendamise programmi ning kaaluma kõrgetasemelise ELi nõustajate rühma moodustamist, et toetada Ukraina jõupingutusi oma õigusaktide, sealhulgas kohtusüsteemi puudutavate õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigusaktidega;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ja OSCE Parlamentaarsele Assambleele.


Antimikroobsest resistentsusest tulenev oht rahvatervisele
PDF 131kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon ravimiresistentsusest tuleneva ohu kohta rahvatervisele
P7_TA(2011)0473B7-0538/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni antibiootikumiresistentsuse kohta, milles keskendutakse loomatervisele,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2011. aasta augustis esitatud teaduslikku arvamust tervishoiuohtude kohta seoses laiendatud spektriga β-laktamaase ja/või ampC tüüpi β-laktamaase tootvate bakteritüvedega toidus ja toiduloomades,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. novembri 2009. aasta töödokumenti ravimiresistentsuse kohta (SANCO/6876/2009r6),

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti 2009. aasta septembris avaldatud ühist tehnilist aruannet „Bakteriaalne väljakutse: aeg reageerida”, milles kutsutakse üles vähendama lõhet ELis levinud multiresistentsete bakterite ja uute antibakteriaalsete toimeainete väljatöötamise vahel,

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust 2002/77/EÜ, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis(1) ja Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni eespool nimetatud nõukogu soovituse kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2001. aasta teatist, milles käsitletakse ühenduse strateegiat antimikroobse resistentsuse vastu (KOM(2001)0333),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et antimikroobsed toimeained hävitavad baktereid, viiruseid ja muid mikroorganisme ja pärsivad nende kasvu (antibiootikumid on mikroobsed ained, mis pärsivad ainult bakterite paljunemist) ning on seetõttu mänginud tähtsat rolli rahvatervise parandamises, aidates vähendada suremist haigustesse ja nakkustesse, mis olid varem ravimatud või surmavad;

B.  arvestades, et nende kasutamine on põhjustanud selle, et mõnedel antimikroobsetele toimeainetele varem reageerinud mikroorganismidel on kujunenud nende suhtes välja resistentsus ehk ravimiresistentsus;

C.  arvestades, et seda loomulikku protsessi kiirendab eespool nimetatud antimikroobsete toimeainete ülemäärane ja kontrollimatu kasutamine, misläbi kahjustatakse saavutatud meditsiinilisi edusamme;

D.  arvestades, et iga uue antibiootikumi kasutuselevõtu tulemuseks on olnud ja saab alati olema sihtmärgiks oleva bakteri resistentsuse teke; arvestades, et säilitamaks võimet nakkushaigustega tõhusalt toime tulla, on vaja nii uute antimikroobsete toimeainete väljatöötamist kui ka olemasolevate antibiootiliste ressursside paremat säilitamist, mis viitab sellele, kui tähtis on tagada antibiootikumide kasutuse tõhus kontrollimine ja piirdumine ainult vajaliku raviga;

E.  arvestades, et farmaatsiatööstus tõi umbes 40 aasta jooksul (1940.–1970. aastad) järjepidevalt turule uusi antibiootikume, sealhulgas mitmeid uute toimemehhanismidega antibiootikume, mis vältisid paljusid varasemaid toimeainete resistentsusega seotud probleeme; arvestades, et pärast seda on välja töötatud ja loa saanud vähesed uued antimikroobikumid;

F.  arvestades, et ravimiresistentsus on tähtis ja suures osas lahendamata probleem, mis ohustab tõsiselt rahvatervist nii Euroopas kui ka maailmas, põhjustades pikemat ja keerulisemat ravi, elukvaliteedi langust, suuremat surmaohtu (igal aastal sureb Euroopa Liidus u 25 000 patsienti resistentsete mikroorganismide põhjustatud nakkushaiguste kätte), täiendavaid tervishoiukulusid ning tööviljakuse langust vähemalt 1,5 miljardi euro suuruses summas aastas;

G.  arvestades, et suure osa haiglanakkustest põhjustavad väga resistentsed bakterid, nagu metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus (MRSA) ja C. difficile, mis on tõsiseks ohuks patsientide tervisele;

H.  arvestades, et ravimiresistentsus on muutunud nii tähtsaks probleemiks, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon võttis selle oma sel aastal 7. aprillil 2011 toimuva ülemaailmse tervisepäeva teemaks, ning arvestades, et Euroopa Liit korraldab alates 2008. aastast iga aasta 18. novembril Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päeva;

I.  arvestades, et antibiootikumide ebakohane ja väär kasutamine loob soodsad tingimused resistentsete mikroorganismide tekkeks, levikuks ja püsimiseks;

J.  arvestades, et ravimiresistentsust põhjustab inimestel sageli ebapiisav antibiootikumide annus, vale ravi ja patogeenide pidev kokkupuude antimikroobsete ainetega haiglates;

K.  arvestades, et vajadust antibiootikumide ja antimikroobsete toimeainete järele võib aidata vähendada hea hügieen tõhusa kätepesu ja –kuivatuse näol;

L.  arvestades, et vaatamata antibiootikumide kasvukiirendajatena kasutamise keelustamisele ja soovile vähendada antibiootikumide ebakohast kasutamist veterinaaria valdkonnas profülaktilistel eesmärkidel mõjutab ravimiresistentsus nii loomi kui ka inimesi ning võib üle kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi, mis muudab selle tõeliselt valdkondadevahelise probleemiks, millele peab lähenema koordineeritult liidu tasandil; arvestades, et seetõttu tuleb teha täiendavaid jõupingutusi parandamaks põllumajandustavasid, et aidata vähendada võimalikku ohtu, mis on seotud antibiootikumide kasutamisega veterinaarsetel eesmärkidel ja resistentsuse tekkimisega inimestel;

M.  arvestades, et head loomapidamistavad vähendavad vajadust antibiootikumide järele;

N.  arvestades, et meetmeid antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu inimmeditsiinis saab ainult võtta koos meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses;

O.  arvestades, et EPRUMA(3) on Euroopa algatus, milles osalevad mitmed sidusrühmad ja millega edendatakse veterinaarravimite vastutustundlikku kasutamist; arvestades, et ühtse tervise (One-Health) kontseptsioon hõlmab nii inim- kui ka veterinaarravimeid ning et EPRUMA peab antimikroobseid aineid ühtse tervise teemaks;

P.  arvestades, et ravimiresistentsus on seega nähtus, millel on selgelt piiriülene mõju, ning ei saa välistada ka muid mõjusid, millega võitlemiseks praegustest vahenditest ja teadmistest suure tõenäosusega ei piisa ja mis võivad anda ettenägematuid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tagasilööke;

1.  võtab murega teadmiseks, et ravimiresistentsus ohustab Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil võetud meetmetele vaatamata järjest rohkem rahvatervist nii Euroopas kui ka mujal maailmas;

2.  nõuab, et veelgi tugevdataks võitlust antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu inimmeditsiinis, keskendudes järgmistele prioriteetidele:

   antimikroobsete toimeainete ettevaatlik kasutamine nii inimeste kui ka loomade puhul, tagades, et neid kasutatakse ainult haiguse tegelikuks raviks õige annuse, annuste vahemiku ja annustamise kestusega;
   ravimiresistentsuse kontroll ja järelevalve;
   vajadus teha teadusuuringuid ja välja töötada uued antimikroobsed toimeained ja nende alternatiivid;
   seotus meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses;

3.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepanekut ravimiresistentsuse vastaste meetmete õigusraamistiku kohta, edendades vastutustundliku kasutamise algatusi ja toetades nende levikut ning teabe levitamist selliste algatuste kohta;

Antimikroobsete toimeainete ettevaatlik kasutamine

4.  kinnitab taas, et on vaja kiiresti meetmeid resistentsete mikroorganismide jätkuva tekkimise vältimiseks või isegi selle protsessi ümberpööramiseks, vähendades antimikroobsete toimeainete tarbetut ja väärkasutust;

5.  rõhutab, et peamine eesmärk on hoida antimikroobseid aineid tõhusa vahendina haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, kasutades samas antimikroobseid aineid ainult juhtudel, kui see on hädavajalik;

6.  märgib, et komisjoni aruandes nõukogu 2001. soovituse rakendamise kohta(4) ja 2010. aasta Eurobaromeetri uuringus loetleti mitmed puudused, mis esinevad antimikroobsete toimeainete ettevaatliku kasutamise edendamises;

7.  märgib, et ravimiresistentsust puudutava teabe kättesaadavus ja mõju kodanike tarbijakäitumisele on liidus endiselt ebaühtlane, eelkõige seoses selliste õigusaktide jõustamisega, mis reguleerivad antibiootikumide kasutamist ainult retsepti alusel, sest 2008. aastal erines ilma retseptita müüdud antibiootikumide protsent liikmesriigiti tugevalt;

8.  märgib sellega seoses, et Euroopa on nii nõrk, kui on tema nõrgim lüli, seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata riikidele, kus ravimiresistentsuse tase on kõrge;

9.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut antibiootikumide kasutamise märkimisväärse vähendamise ja antimikroobsete toimeainete ettevaatliku kasutamise alaste üldiste põhimõtete ja parimate tavade kindlaksmääramise ning täpsustamise kohta, et arendada edasi nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust ning tagada eespool nimetatud põhimõtete ja meetodite nõuetekohane rakendamine Euroopa Liidus;

10.  tunnistab, et antibiootikumide ja nende mõju kohta on palju väärarvamusi ja et komisjoni tellitud uuringu kohaselt usub 53% eurooplastest siiani, et antibiootikumid tapavad viiruseid, ja 47% eurooplastest usub, et antibiootikumid aitavad tulemuslikult külmetuse ja gripi vastu (Eurobaromeetri 2010. aasta aprilli eriuuring 338 ravimiresistentsuse kohta);

11.  tunnistab, et kui patsiendid ei järgi ettekirjutusi, näiteks ei vii ravikuuri lõpuni või ei võta ravimit soovitatud annustes, suurendab see oluliselt ravimiresistentsuse teket;

12.  kutsub komisjoni üles uurima retsepti alusel või retseptita müüdavate antimikroobsete toimeainete tarbetut kasutust ja müüki ning kõigi asjaosaliste käitumist kogu ahelas, st arstist ja apteekrist kuni patsiendini, ja rakendama ulatuslikku pikaajalist strateegiat kõigi osaliste teadlikkuse suurendamiseks;

13.  rõhutab, et antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise tagamiseks peavad asjaomased pooled pöörama tähelepanu saadaolevate antibiootikumide paremale kasutamisele, uurides hoolikalt annuseid, ravi kestust ja ravimite kombineerimist;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama põhjalikku kätepesu ja –kuivatust – eelkõige haiglates – et hoida ära nakkuste levikut ja vähendada vajadust antibiootikumide järele;

15.  tunneb seepärast heameelt 18. novembril toimuva iga-aastase Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päeva üle, mille eesmärk on liikmesriikides mitmesuguste meetmetega suurendada avalikkuse teadlikkust ravimiresistentsusega seonduvatest terviseohtudest ja kutsuda üles antibiootikumide vastutustundlikumale kasutusele;

Ravimiresistentsuse kontroll ja järelevalve

16.  rõhutab hästi toimiva kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tähtsust, mis aitaks koguda usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid patogeenide vastuvõtlikkuse kohta antimikroobsete toimeainete suhtes ja nende põhjustatud nakkuste kohta ning võimaldaks analüüsida resistentsuse levikuga seotud suundumusi ja teha selleteemalisi varaseid hoiatusi ning teostada järelevalvet selle üle nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning koguda andmeid antimikroobsete toimeainete määramise ja kasutuse üle, et jälgida nende üldist kasutust;

17.  tunneb seetõttu heameelt, et Euroopa antimikroobse resistentsuse seire süsteem (EARSS) ja Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire (ESVAC) alustasid kvaliteetsete ja võrreldavate andmete kogumist ravimiresistentsuse kohta kogu ELis ja et seda jätkab nüüd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kuid tunnistab samas, et mõnedes riikides on jätkuvalt palju probleeme seoses andmetele juurdepääsuga ja nende kvaliteediga; tunneb heameelt ka antimikroobsete ainete tarbimise üleeuroopalise seire projekti alustatud töö üle, mida jätkab nüüd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kogudes kvaliteetseid ja võrreldavaid andmeid antimikroobsete ainete tarbimise kohta kogu ELis;

18.  rõhutab diagnostika tähtsust võitluses ravimiresistentsuse vastu ja nõuab suuremaid investeeringuid sellesse valdkonda, samuti olemasolevate diagnostikavahendite tõhusamat ja paremat kasutamist;

19.  kutsub komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ning teisi asjaomaseid ELi ameteid üles töötama üheskoos viivitamata välja Euroopa ravimiresistentsuse ja antimikroobsete ainete kasutamise ühtlustatud ja integreeritud seiresüsteemi, sealhulgas uute resistentsusmehhanismide ja resistentsete tüvede varase hoiatuse ja reageerimise süsteemi;

Vajadus teha teadusuuringuid ja välja töötada uued antimikroobsed toimeained ja nende alternatiivid

20.  tunnistab, et järjest suurenev lõhe resistentsete mikroorganismide põhjustatud nakkuste sageduse ja uute antimikroobsete toimeainete alase teadus- ja arendustegevuse vähenemise vahel ähvardab viia rahvatervise valdkonna tagasi antibiootikumide-eelsesse aega;

21.  on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuse vähenemist põhjustab turutõrge, ja kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid stiimulite loomise või täiustamise kohta regulatiivsete vahendite ja muude meetmetega, et innustada farmaatsiatööstust suurendama investeeringuid uute antimikroobsete toimeainete ja nende võimalike alternatiivide alasesse teadus- ja arendustegevusse;

22.  tuletab meelde vajadust viia ELi teadusuuringute raamprogrammide raames läbi täiendavaid teadusuuringuid uute antimikroobsete toimeainete ja nende võimalike alternatiivide vallas ja julgustab teadusuuringute alast koostööd ELi tasandil, mis võib pakkuda võimalusi tõhususe suurendamiseks;

23.  märgib, et kiire diagnostika puudumine on soodustanud antibiootikumide liigset kasutamist ja nende väljatöötamise kulude kasvu;

24.  tunnistab, et on vaja edendada täiendavaid meetmeid, näiteks tõhusate vaktsiinide kasutamine infektsioonide ennetamiseks, nagu on märgitud nõukogu 1. detsembri 2009. aasta järeldustes innovatiivsete stiimulite kohta mõjusate antibiootikumide väljatöötamiseks;

Terviklik lähenemisviis

25.  kutsub komisjoni üles tagama, et ravimiresistentsuse ja rahvatervise alased meetmed oleksid osa terviklikust lähenemisviisist ravimiresistentsusele, mille puhul võetakse arvesse seost meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses, pidades eriti silmas rist-ülekandumise ohtu;

26.  kutsub komisjoni üles tegelema teabe puudumisega antibiootikumide kasutamise kohta veterinaarravimites kogu ELis ja koguma selleks kõikidelt liikmesriikidelt kvaliteetseid, võrreldavaid ja liigispetsiifilisi andmeid;

27.  tunneb heameelt jõupingutuste üle ühtlustada ja täiendada uute antibiootikumide regulatiivset hindamist;

28.  kutsub komisjoni üles toetama jätkuvalt Euroopa antimikroobse resistentsuse seire süsteemi (EARSS) ja Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalise seire (ESVAC) tegevust andmete kogumisel antibiootikumide kasutamise kohta, et võtta nende alusel tulevasi meetmeid vastutustundliku kasutamise tagamiseks;

29.  kutsub komisjoni esitama seadusandlikke ettepanekuid, et lõpetada järk-järgult antibiootikumide profülaktiline kasutamine loomakasvatuses;

30.  rõhutab, et loomakasvatuse ja intensiivse kalakasvatuse sektoris tuleks keskenduda haiguste ennetamisele hügieeni, heade laudatingimiste ja heade loomakasvatustavade abil, samuti rangete bio-ohutusmeetmetega, mitte aga antibiootikumide profülaktilise kasutamisega;

31.  nõuab eelkõige, et loomakasvatuses võetaks kasutusele head tavad, et vähendada ravimiresistentsuse ohtu; rõhutab, et neid tavasid tuleks eelkõige kohaldada noorloomadele, kes tuuakse kokku erinevatelt tõuloomapidajatelt, mille tõttu suureneb nakkushaiguste oht;

32.  märgib, et kui ravimijäätmeid ei kõrvaldata õigesti, satuvad nad vette, mis suurendab tahtmatut kokkupuudet mitmesuguste ainetega, mis on seotud ravimiresistentsusega; palub, et komisjon edendaks teadusuuringuid selle kohta, missugust mõju avaldab pikaajaline kokkupuude ravimijäätmetega vee ja pinnase kaudu;

33.  nõuab vahetegemist inimmeditsiinis ja veterinaarias kasutatavate aktiivsete toimeainete ja mõjumehhanismide vahel võimalikult suures ulatuses, et vähendada antibiootikumide resistentsuse loomadelt inimestele ülekandumise ohtu, kuid märgib, et see ei tohi siiski kaasa tuua olemasolevate tõhusate ravivõimaluste piiramist;

34.  on seisukohal, et problemaatiliste inimpatogeenide ravis nn viimase ravivormina kasutatavate antibiootikumide kasutamist põllumajanduses tuleks lubada ainult loa alusel ning sellega peaks kaasnema eelistatavalt üksikjuhtumite põhine resistentsuse seire;

Rahvusvaheline koostöö

35.  kutsub komisjoni üles tugevdama tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga, Maailma Loomatervise Organisatsiooniga ja muude asjaomaste osaliste ja organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda ülemaailmsel tasandil tulemuslikumalt ravimiresistentsusega; tunneb sellega seoses heameelt ELi ja USA Atlandi-ülese kiireloomulise ravimiresistentsuse töörühma (TATFAR) loomise üle;

36.  kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomaste strateegiate rakendamiseks oleks kasutada piisavalt rahalisi ja inimressursse;

o
o   o

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.
(2) EÜT C 112 E, 9.5.2002, lk 106.
(3) European Platform for the Responsible Use of Medicines in Animals (Loomakasvatuses vastutustundliku ravimite kasutuse Euroopa platvorm).
(4) Komisjoni töödokument. Komisjoni teise aruande saatedokument nõukogule aruannete alusel, mille liikmesriigid on esitanud nõukogu soovituse (2002/77/EÜ) kohta, mis käsitleb antimikroobsete ainete arukat kasutamist inimmeditsiinis.


Tiibet ning eelkõige nunnade ja munkade enesesüütamise juhtumid
PDF 122kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta
P7_TA(2011)0474RC-B7-0540/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina ja Tiibeti kohta, eelkõige oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõikidele kodanikele õigus usuliste veendumuste vabadusele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et inimõiguste ning usu- ja ühinemisvabaduse austamine on ELi aluspõhimõtted ja liidu välispoliitika üks prioriteete;

B.  arvestades, et Hiina valitsus on kehtestanud Sichuani provintsi Aba/Ngaba maakonnaprefektuuris ja muudes Tiibeti kiltmaa osades asuvatele Tiibeti budistlikele kloostritele üliranged piirangud, mis hõlmavad muu hulgas vägivaldseid politseihaaranguid, munkade meelevaldset kinnipidamist, suurendatud järelevalvet kloostrites ja usulist tegevust kontrolliva politsei pidevat viibimist kloostrites;

C.  arvestades, et julgestusmeetmetega püütakse piirata õigust vabale eneseväljendusele ning ühinemis- ja usuliste veendumuste vabadust Tiibeti budistlikes kloostrites;

D.  arvestades, et 20-aastane Phuntsog ja 29-aastane Tsewang Norbu surid 16. märtsil ja 15. augustil 2011 pärast enda põlema süütamist protestina Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis;

E.  arvestades, et Phuntsogi noorem vend Lobsang Kelsang ja Lobsang Kunchok, kes mõlemad olid 18-aastased, süütasid end 26. septembril Aba/Ngaba maakonnaturul põlema, ja kuigi nad jäid ellu, on nende praegune seisund teadmata;

F.  arvestades, et Kardze kloostri 38-aastane munk Dawa Tsering süütas end 25. oktoobril 2011 põlema; arvestades, et kuigi Hiina julgeolekutöötajad kustutasid leegid ja püüdsid teda ära viia, viibib kõnealune isik praegu kloostris teiste munkade kaitse all ja tema seisund on kriitiline;

G.  arvestades, et Kirti kloostri 17-aastane munk Kelsang Wangchuk süütas end 3. oktoobril 2011 põlema ja Hiina sõdurid, kes kustutasid leegid ja peksid teda tugevalt, viisid ta seejärel ära, mistõttu tema praegune seisund ja asukoht on teadmata;

H.  arvestades, et kaks Kirti kloostri endist munka, 19-aastane Choepel ja 18-aastane Kayang, kes võtsid kätest kinni ja süütasid end põlema, nõudes samal ajal dalai-laama naasmist ja usuvabadust, surid oma protesti tagajärjel;

I.  arvestades, et endine Kirti kloostri 19-aastane munk Norbu Damdrul süütas end 15. oktoobril 2011 kaheksanda tiibetlasena põlema ning et tema praegune asukoht ja seisund on teadmata;

J.  arvestades, et 17. oktoobril 2011 suri Ngaba Mamae Dechen Choekorlingu nunnakloostri 20-aastane nunn Tenzin Wangmo, kes oli esimene end põlema süüdanud naine;

K.  arvestades, et enesepõletamist saab pidada noorte tiibetlaste protesti üheks vormiks ja märgiks järjest suurenevast meeleheitest, eelkõige Kirti kloostri kogukonnas;

L.  arvestades, et isiklikest põhjustest hoolimata tuleb neid juhtusid hinnata Aba/Ngaba maakonnas juba aastaid toimunud usulise ja poliitilise represseerimise laiemas kontekstis;

M.  arvestades, et Hiina valitsuse poolt 2007. aastal vastu võetud arvukate määruste abil saavutatud riikliku kontrolli tugevdamine usutavade praktiseerimise üle on suurendanud Tiibeti kiltmaal elavate tiibetlaste meeleheidet;

N.  arvestades, et praeguste määrustega on märkimisväärselt suurendatud riiklikku kontrolli usuelu üle, rakendades paljude usulise identiteedi väljenduste, muu hulgas taassündinud laamade tunnustamise suhtes riiklikku heakskiitu ja kontrolli;

O.  arvestades, et Hiina kohus mõistis kolmele Tiibeti mungale, kelle kaasmunk Phuntsog süütas end 16. märtsil 2011 põlema, vanglakaristuse tema varjamise ja meditsiiniabist ilmajätmise pärast, süüdistades neid tahtlikus mõrvas;

P.  arvestades, et pärast esimese enesepõletamise juhtu piirasid julgeolekujõud 2011. aasta märtsis Kirti kloostri ümber ja lõikasid mitmeks päevaks ära juurdepääsu toidule ja veele; arvestades, et kloostrisse määratud uued julgeolekuametnikud kehtestasid uue kohustusliku nn patriootilise kasvatuse kampaania, mille käigus viidi sõjaväeautodega minema rohkem kui 300 munka, keda peeti kinni salastatud asukohtades ja allutati mitmeks nädalaks poliitilisele ajupesule;

Q.   arvestades, et Hiina valitsus on süüdistanud Kirti kloostri munki osalemises ühiskondliku korra rikkumisele suunatud tegudes, muu hulgas vandalismis ja enesepõletamises;

R.  arvestades, et viimastel kuudel on Hiina ametivõimud tugevdanud julgeolekut Tiibetis, eelkõige Kirti kloostri ümbruses; arvestades, et ajakirjanikel ja välismaalastel on keelatud piirkonda külastada ja politsei patrullib kloostris täieliku märulivarustusega; arvestades, et välismeedial on keelatud siseneda Tiibeti rahututesse osadesse ja Hiina riiklik televisioon ei anna teavet protestide kohta ning munkadel on keelatud protestidest rääkida;

1.  mõistab hukka Hiina ametivõimude ranged meetmed Tiibeti kloostrite vastu ja kutsub neid üles lõpetama piirangud ja kaotama kloostrite ja ilmaliku kogukonna suhtes kehtestatud julgestusmeetmed ning taastama teabevahetuse Kirti kloostri munkadega;

2.  väljendab sügavat muret seoses aruannetega selle kohta, et alates selle aasta aprillist on Hiina Sichuani provintsis asuva Ngaba Kirti kloostri lähedal end põlema süüdanud kaheksa Tiibeti buda munka ja üks nunn;

3.  nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud kaotaks Kirti kloostri suhtes kehtestatud piirangud ja karmid julgestusmeetmed ning annaksid teavet kloostrist sunniviisiliselt ära viidud munkade asukoha kohta; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud lubaksid sõltumatul rahvusvahelisel ajakirjandusel ja inimõiguste järelevalveorganisatsioonidel piirkonda külastada;

4.  kutsub Hiina ametivõime üles tagama inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohaselt kõikidele oma kodanikele usuvabaduse ja kaotama usuga seotud kriminaal- või halduskaristused, mida kasutatakse oma usuvabaduse õigust kasutanud kodanike karistamiseks;

5.  kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste õigusi kõikides Hiina provintsides ja tegutsema ennetavalt, et lahendada Hiina tiibetlastest elanikkonna põhimured;

6.  kutsub Hiina ametivõime üles lõpetama sellise poliitika propageerimise, millega ohustatakse tiibeti keelt, kultuuri, usku, pärandit ja keskkonda ning mis on vastuolus Hiina põhiseadusega ja etniliste vähemuste autonoomia seadusega;

7.  nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariigi valitsus esitaks üksikasjalikud andmed nende 300 munga olukorra kohta, kes viidi 2011. aasta aprillis Kirti kloostrist minema ja kellega seoses on algatatud mitmeid EL inimõiguste nõukogu erimenetlusi, mis hõlmavad ka ÜRO inimõiguste komisjoni isikute sunniviisilise kadumise töörühma sekkumist;

8.  nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariigi valitsus annaks aru nende tiibetlaste olukorrast, kes on saadetud pärast enesesüütamist haiglaravile, muu hulgas seoses nende juurdepääsuga ravile;

9.  mõistab hukka Kirti munkade süüdimõistmise ja nõuab, et kogu nimetatud kohtuprotsessi jooksul peetaks kinni nende õigusest õiglasele kohtupidamisele ja piisavale õigusabile; nõuab, et sõltumatutel vaatlejatel võimaldataks kohtuda vangistatud Kirti munkadega;

10.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema avaldust, milles väljendatakse Euroopa Liidu muret järjest halveneva olukorra pärast Aba/Ngaba maakonnas ning nõutakse inimõigustest ja põhivabadustest kinnipidamist ning kaitsepolitsei ohjeldamist;

11.  kutsub Hiina ametivõime üle hoiduma negatiivse mõjuga poliitika ja patriootilise kasvatuse agressiivsete programmide rakendamisest tiibetlastega asustatud piirkondades, nagu Sichuan, Gansu ja Qinghai, kus inimõiguste rikkumised on põhjustanud pingeid;

12.  kutsub Hiina ametivõime üles austama Tiibeti traditsioonilisi matuseriituseid ja tagastama säilmed kooskõlas budistlike rituaalidega ning võimalikult kiiresti ja takistusteta;

13.  kutsub Euroopa Liitu ja tema liikmesriike üles pöörduma Hiina valitsuse poole üleskutsetega, et jätkata dialoogi dalai-laama ja tema esindajatega, et saavutata tiibetlaste tegelik autonoomia Hiina Rahvavabariigis ja lõpetada kampaania, mis on suunatud dalai-laama kui usujuhi maine kahjustamisele;

14.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti tõstatama järgmisel ELi ja Hiina tippkohtumisel inimõigustealaseid küsimusi ning kutsub komisjoni presidenti ning Euroopa Ülemkogu eesistujat toetama oma tippkohtumise avamise ja lõpetamise puhul peetavates ametlikes kõnedes selgesõnaliselt Tiibeti ainulaadset usulist, kultuurilist ja keelelist identiteeti, juhul kui see teema ei ole arutatavate päevakorrapunktide hulgas;

15.  palub Euroopa välisteenistusel ja ELi Hiina delegatsioonil jälgida pidevalt inimõiguste olukorda Hiinas ja tõstatada korrapäraselt Hiina ametiisikutega peetavatel kohtumistel ja toimuvas suhtluses usuvabaduse rahumeelse kasutamise eest vangistatud tiibetlaste konkreetsed juhtumid ning esitada parlamendile järgmise 12 kuu jooksul aruanne, milles tehakse soovitus meetmete võtmiseks või poliitika rakendamiseks;

16.  tuletab meelde oma üleskutset nõukogule nimetada ametisse ELi eriesindaja Tiibetis, et lihtsustada dialoogi taastamist Hiina ametivõimude ja dalai-laama saadikute vahel seoses Tiibeti tegeliku autonoomse staatuse kindlaksmääramisega Hiina Rahvavabariigis;

17.  kutsub G-20 liikmeks olevaid liikmesriike ja komisjoni presidenti ning nõukogu eesistujat üles arutama Tiibeti inimõiguste olukorra küsimust Hiina Rahvavabariigi presidendi Hu Jintaoga Cannes` 3. ja 4. novembril 2011 toimuval G-20 tippkohtumisel;

18.  nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariik austaks Ngaba kloostri- ja ilmikute kogukonna usulisi vabadusi ja põhilisi inimõigusi ning peataks usulise kontrolli alaste määruste rakendamine, et võimaldada Tiibeti budistidel määrata kindlaks ja koolitada usuõpetajaid Tiibeti traditsioonidele vastaval viisil, vaataks läbi Ngabas alates 2008. aastast rakendatava usu- ja julgeolekupoliitika ning alustaks läbipaistvat dialoogi Tiibeti budistlike koolide juhtidega;

19.  nõuab, et Hiina Rahvavabariik austaks rahvusvaheliselt kokku lepitud inimõiguste norme ja täidaks oma usu- ja veendumuste vabadusega seotud kohustusi rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide raames;

20.  väljendab vajadust võtta Hiina vähemuskogukondade õiguste küsimus ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi tulevastel ümarlaudadel arutlusele;

21.  nõuab tungivalt, et Hiina valitsus ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti protokollid;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0449.


Bahrein
PDF 127kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Bahreini kohta
P7_TA(2011)0475RC-B7-0541/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta, eriti 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis(1) ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal(2),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(3),

–  võttes arvesse parlamendi presidendi 12. aprilli 2011. aasta avaldust kahe Bahreini kodanikuaktivisti surma kohta ning 28. aprilli 2011. aasta avaldust, milles mõisteti hukka surmanuhtluse määramine neljale Bahreini kodanikule rahumeelsetel meeleavaldustel osalemise eest,

–  võttes arvesse 3. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonis toimunud kuulamist Bahreini teemal,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 10., 12. ja 18. märtsi, 3. mai, 1. juuli, 31. augusti ning 8. ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi Bahreini kohta ning komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 12. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendis tehtud avaldusi olukorra kohta Egiptuses, Süürias, Jeemenis ja Bahreinis,

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai, 12. aprilli ja 21. märtsi 2011. aasta järeldusi Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi 21 Bahreini poliitilise aktivisti, inimõiguste kaitsja ja opositsioonijuhi kohtuotsuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu 29. septembri 2011. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse Bahreini Kuningriigi välisministri 5. oktoobri 2011. aasta pressiteadet ning Bahreini tervishoiuministri 30. septembri 2011. aasta avaldust arstidele, meditsiiniõdedele ja meedikutele määratud karistuste kohta,

–  võttes arvesse Bahreini prokuröri 23. oktoobri 2011. aasta avaldust uue kohtumõistmise kohta arstide üle, kelle üle varem sõjatribunalis õigust mõisteti,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966), piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse Bahreini põhiseaduse artikli 19 punkti d,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ning mida ajakohastati 2008. aastal;

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni;

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 2010. aasta veebruari aruannet;

–  võttes arvesse arstide avalikku teabedokumenti „Halvatud tervishoiuteenused: Bahreini sõjaväe rünnak patsientide vastu 2011. aasta aprillis”,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5;

A.  arvestades, Bahreinis on alates veebruarist regulaarselt toimunud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida rahvaliikumistest inspireeritud meeleavaldused, kus väljendatakse nõudmist institutsionaalsete, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine; arvestades, et Bahreini ametivõimud surusid need rahumeelsed meeleavaldused ülemäärast jõudu kasutades maha, tappes kümneid meeleavaldajaid, ning arvestades, et rahvusvahelise üldsuse reaktsioon oli liiga aeglane ja nõrk;

B.  arvestades, et Bahreini valitsuse taotlusel on Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all saadetud Bahreini tuhandeid välisriikide sõdureid Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest;

C.  arvestades, et 29. septembril 2011 taaskinnitas sõjatribunal vähemalt 20 arstile ja parameedikule määratud 5–15 aasta pikkused vanglakaristused väidetava valitsusevastase tegevuse eest, kui nad sel aastal ametikohustusi täites ja eetikakoodeksit järgides ravisid viga saanud meeleavaldajaid võrdselt ja diskrimineerimata; arvestades, et rahvusvahelise surve tõttu teatas Bahreini peaprokurör Ali Alboainain kolmapäeval, 5. oktoobril 2011, et 20 meditsiinitöötaja üle tuleks uuesti kohut mõista tsiviilkohtus ning kohtumenetlused jätkusid 23. oktoobril 2011;

D.  arvestades, et mitu süüdi mõistetud arsti on õppinud ELi liikmesriikides, nad kuuluvad ELi meditsiiniorganisatsioonidesse ning neil on rahvusvaheliste kolleegide hulgas hea maine;

E.  arvestades, et arstide ja parameedikute vastu suunatud rünnakul on rasked tagajärjed rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide tööle; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik taunis meditsiiniasutuste ülevõtmist julgeolekujõudude poolt ning meditsiinitöötajate meelevaldset vahistamist ja väärkohtlemist kui šokeerivat ja ebaseaduslikku tegevust;

F.  arvestades, et 6. septembril 2011 kinnitas sõjaväeline riikliku julgeoleku apellatsioonikohus vähemalt 21 silmapaistva tsiviilisikust Bahreini inimõiguste aktivisti ja valitseva režiimi oponendi (teiste seas blogipidajad ja inimõiguste aktivistid dr Abduljalil Al-Singace ja Abdulhadi Al-Khawaja) kohtuotsused, kuna nad väidetavalt osalesid vandenõus valitsuse kukutamiseks; arvestades, et sel aastal on riikliku julgeoleku kohtutes kohut mõistetud ligikaudu 60 tsiviilisiku üle;

G.  arvestades, et hiljutiste reformimeelsete meeleavalduste ajal pidasid julgeolekujõud kinni palju teisi poliitilisi aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide teatel on julgeolekujõud neid piinanud, väärkohelnud ja ahistanud;

H.  arvestades, et Inimõiguste Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDH) asepeasekretäril ning Bahreini inimõiguste keskuse presidendil Nabeel Rajabil ei lastud riigist lahkuda ning ta on endiselt julgeolekujõudude poolt ohustatud ja taga kiusatud;

I.  arvestades, et Bahreini õpetajate ühenduse endine asepresident Jalila al-Salman vahistati 18. oktoobril 2011 oma kodus teist korda; arvestades, et 23. septembril 2011 peeti kinni 16 naist ja neli tüdrukut, keda süüdistati ebaseaduslikus avalikus kogunemises, mässamises ja režiimi vastu vaenu õhutamises;

J.  arvestades, et 22. mail 2011. aastal jättis riikliku julgeoleku apellatsioonikohus jõusse Ali Abdullah Hassan al-Sankisele ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussainile Bahreinis toimunud valitsusvastase meeleavalduse ajal toimunud kahe politseiniku väidetava tapmise eest määratud surmanuhtluse; arvestades, et meeste juhtumi kohta edastati apellatsioon Bahreini kassatsioonikohtule ning otsus peaks langetatama 28. novembril 2011;

K.   arvestades, et meeleavalduste järel vallandati ja vahistati sadu inimesi, sh õpetajaid ja meditsiinitöötajaid, ning neile esitati sõjatribunalides toimunud kollektiivsetel kohtuprotsessidel valesüüdistusi, ning arvestades, et paljusid neist pole pärast meeleavalduste toetamise eest vallandamist ametisse ennistatud, ehkki kuningas lubas, et enamik neist saab oma töökoha tagasi;

L.   arvestades, et pärast valitsusevastaste meeleavalduste algust on tapetud enam kui 40 inimest, teiste seas Ahmed al-Jaber al-Qatan, kes lasti väidetavalt maha 6. oktoobril 2011 pealinna Manama lähedal toimunud valitsusevastasel meeleavaldusel osalemise ajal, ning arvestades, et selle juhtumi kohta on nüüd käivitatud juurdlus;

M.  arvestades, et eriolukord Bahreinis lõpetati 1. juunil 2011 ja kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa käivitas 2. juulil 2011 riikliku arutelu, et käsitleda Bahreini kodanike muresid seoses hiljutiste sündmustega; arvestades, et arutelu põhjal esitatud soovitused on kuningale üle antud;

N.  arvestades, et kuningas Hamad kutsus 29. juunil 2011 kokku Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni, kuhu kuuluvad ka rahvusvahelised sõltumatud liikmed, et uurida inimõiguste rikkumisi, mis leidsid aset hiljutiste meeleavaldajate vastu suunatud valitsuse rünnakute käigus, ning komisjon esitab oma järeldused 23. novembril 2011;

O.  arvestades, et 24. septembril 2011 toimusid parlamendi alamkoja valimised, et täita opositsioonierakonnast Al-Wefaq vabaks jäänud 18 kohta, kuna nimetatud erakond loobus osalemast Lähis-Ida riigi seadusandlikus kogus protestiks meeleavaldajate kohtlemise vastu sel aastal toimunud rahutuste ajal;

1.  mõistab hukka kodanike represseerimise Bahreinis, mis tõi kaasa kümnete inimeste surma ja vigastused, nõuab tungivalt kõigi rahumeelsete meeleavaldajate, poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate, arstide, parameedikute, blogipidajate ja ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega;

2.  palub Bahreini julgeolekujõududel ja ametivõimudel lõpetada vägivald, repressioonid ja rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamine ning olla meeleavalduste kontrollimisel äärmiselt vaoshoitud; nõuab tungivalt, et ametivõimud tegutseksid rangelt kooskõlas riigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega;

3.  kordab oma seisukohta, et meeleavaldajad väljendasid õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi, ning palub Bahreini valitsusel alustada viivitamata ja lisatingimusi esitamata tõelist, sisulist ja konstruktiivset dialoogi opositsiooniga, et viia läbi vajalikud reformid, edendada rahvuslikku leppimist ning taastada riigis ühiskondlik konsensus;

4.  väljendab sügavat muret Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all tegutsevate võõrvägede kohalolu pärast Bahreinis ning nõuab nende viivitamatut lahkumist; kordab oma üleskutset Pärsia lahe koostöönõukogule tegutseda konstruktiivselt ja olla vahendaja rahumeelsete reformide läbiviimisel Bahreinis;

5.  taunib sõjatribunalide kasutamist tsiviilisikute üle kohtumõistmisel, sest see on vastuolus õiglase kohtumõistmise rahvusvaheliste standarditega, ning rõhutab, et tsiviilisikute üle tuleb kohut mõista tsiviilkohtus ning et igale kinnipeetud isikule peab olema tagatud õiglane kohtumõistmine, õigusabi kättesaadavus ning piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks; nõuab tsiviilisikute üle sõjatribunalis peetavate kollektiivsete kohtuprotsesside kohest lõpetamist;

6.  väljendab heameelt otsuse üle mõista arstide ja meditsiiniõdede üle uuesti kohut tsiviilkohtus, kuid on seisukohal, et kõik nende vastu esitatud süüdistused tuleks tagasi võtta, ning palub tsiviilkohtutel arstid ja meditsiinitöötajad tingimusteta ja viivitamata vabastada, sest nad täitsid ametikohustusi ning neid on süüdistatud valitseva režiimi vastu olevate inimeste meditsiiniliste vajaduste rahuldamises, samuti rasketes kriminaalkuritegudes, mis tunduvad olevat poliitilist laadi süüdistused ja mille kohta ei ole esitatud veenvaid tõendeid; samuti palub vabastada kõik teised poliitilised aktivistid, ajakirjanikud, õpetajad, blogipidajad ja inimõiguste kaitsjad, kuna nende vastu esitatud süüdistused ja nende üle peetud kohtuprotsessid on meelevaldsed; väljendab sügavat muret vähemalt kaheksale opositsiooniaktivistile määratud eluaegse vangistuse ja vähemalt 13 isikule määratud 15-aastase vanglakaristuse pärast;

7.  rõhutab, et haavatute erapooletu aitamine on humanitaarõigusest tulenev õiguslik kohustus, ning nõuab tungivalt, et Bahrein kui Genfi konventsiooni osaline täidaks oma kohustusi seoses haigetele ja vigastatutele arstiabi osutamisega;

8.  palub Bahreini Kuningriigil võimaldada kõigil meditsiinitöötajatel oma töökohale naasta ning võimaldada neile ja nende kaitsemeeskondadele juurdepääsu Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni kinnipeetavate arstide arstliku läbivaatuse aruannetele;

9.  hoiatab riiklike julgeolekuseaduste kuritarvitamise eest;

10.  palub ametivõimudel austada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi – sh meedia pluralismi nii internetis kui mujal, sõna- ja kogunemisvabadust, usuvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust – võidelda diskrimineerimise vastu ja teha lõpp tsensuurile; palub Bahreini ametivõimudel kiita heaks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku külastustaotlus;

11.  märgib, et tuhanded töötajad on kaotanud töö osalemise tõttu rahumeelsetel valitsusevastastel meeleavaldustel; palub riiklikel ametivõimudel ja asjaga seotud Euroopa ettevõtetel need isikud viivitamata tööle ennistada ning tagada, et neile hüvitataks saama jäänud sissetulek;

12.  võtab rahuloluga teadmiseks kuningas Hamadi otsuse moodustada sõltumatu komisjon, mis hakkab uurima reformimeelsete meeleavaldajate vastu suunatud valitsuse rünnakute käigus toimunud inimõiguste rikkumisi julgeolekujõudude poolt; nõuab tungivalt, et komisjon oleks täiesti erapooletu ja läbipaistev, ning palub Bahreini valitsusel mitte sekkuda komisjoni töösse ja tagada, et kuritegude toimepanijad ning kõik vägivaldsete rünnakute eest vastutavad isikud kohtu ette tuuakse ja nende üle nõuetekohaselt õigust mõistetakse;

13.  tunneb heameelt inimõiguste ja sotsiaalarengu ministeeriumi loomise üle Bahreinis ning kutsub seda ministeeriumi üles tegutsema vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ja kohustustele;

14.  nõuab, et rahvusvahelised vaatlejad lastaks poliitvangide kohtuprotsessidele ning et nad saaksid jälgida inimõiguste rikkumisi uuriva sõltumatu komisjoni tööd, et tagada selle objektiivsus vastavalt rahvusvahelistele standarditele;

15.  kutsub Bahreini ametivõime ja kuningat üles Ali Abdullah Hassan al-Sankisele ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussainile määratud surmanuhtlust muu karistusega asendama; kordab, et on kindlalt vastu surmanuhtluse kasutamisele, ning nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud kuulutaksid viivitamata välja moratooriumi;

16.  on seisukohal, et valitsusevastasel meeleavaldusel hukkunud 16-aastase Ahmed al-Jaber al-Qatani surma kohta käivitatud juurdlus peab olema sõltumatu, juurdluse tulemused tuleb avalikustada ja vastutavad isikud kohtu alla anda;

17.  rõhutab, et ilma leppimiseta ei ole võimalik ellu viia reforme ega saavutada stabiilsust Bahreini mitmekesises ühiskonnas, kus peaks olema võrdselt tagatud iga kodaniku õigused nii seadustes kui ka praktikas;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0148.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.


Rafah Nachedi juhtum Süürias
PDF 112kWORD 34k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioon Rafah Nashedi juhtumi kohta Süürias
P7_TA(2011)0476RC-B7-0565/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18 ning 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (mille osalisriik Süüria on) artiklit 18,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 30. augusti 2011. aasta avaldust inimõiguste olukorra halvenemise kohta Süürias ja 23. septembri 2011. aasta avaldust Rafah Nashedi olukorra kohta Süürias,

–  võttes arvesse 14., 15. ja 29. septembri 2011. aasta täiskogul Euroopa Parlamendi asepresidentide Isabelle Duranti ja Libor Roučeki ning fraktsiooni S&D aseesimehe Veronique de Keyseri poolt tehtud avaldusi, milles nõuti Rafah Nashedi vabastamist,

–  võttes arvesse nõukogu 10. ja 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi ning 13. oktoobril 2011 vastu võetud sanktsioone,

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta(1) ja 7. juuli 2011. aasta(2) resolutsioone olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis,

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et Süüria esimene praktiseeriv psühhoanalüütik ja Damaskuse psühhoanalüüsi kooli asutaja Rafah Nashed peeti 10. septembril 2011 Damaskuse lennujaamas luureteenistuse ametnike poolt meelevaldselt kinni ja võeti vahi alla; arvestades, et ta on tuntud psühholoogilise trauma ohvrite ravijana ning oma aktiivse tegevuse tõttu kõigi süürlaste vahelise dialoogi edendamisel;

B.  arvestades, et pr Nashed on 66-aastane ja tema tervislik seisund on ebastabiilne, kuna ta põeb südamehaigust, on vähist toibumas, tal on kõrge vererõhk ja ta peab korrapäraselt ravimeid võtma; arvestades, et vanglas on tema tervis halvenemas ja see süvendab tema südamehaigust;

C.  arvestades, et pr Nashed oli teel Pariisi, et külastada last ootavat tütart, kui ta vangistati ilma süüdistust esitamata ning hoiti esialgu kinni salaja;

D.  arvestades, et 14. septembril 2011 esitati talle süüdistus „riiki destabiliseerida võivas tegevuses” ning kohtunik keeldus teda kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et süüdistuse olemus ja režiimi viimase kuue kuu jooksul haaranud paranoia tekitavad kartusi, et kinnipidamine võib kujuneda pikaajaliseks, eesmärgiga hirmutada kõiki Süüria intellektuaale;

E.  arvestades, et loetud tundide jooksul käivitati ulatuslik rahvusvaheline kampaania, sealhulgas koostati petitsioon, milles nõutakse tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

1.  mõistab teravalt hukka Rafah Nashedi meelevaldse kinnipidamise ja vahistamise Süüria ametivõimude poolt;

2.  väljendab sügavat muret pr Nashedi olukorra pärast, pidades silmas tema ebastabiilset tervislikku seisundit;

3.  palub Süüria ametivõimudel pr Nashed meditsiinilistel ja humanitaarsetel kaalutlustel viivitamatult ja tingimusteta vabastada ning tagada tema füüsiline turvalisus ja võimaldada tal viivitamatult oma pere juurde tagasi pöörduda;

4.  nõuab, et Süüria ametivõimud lubaksid humanitaarabiorganisatsioonidel ja arstidel vägivalla ohvreid ravida ning võimaldaksid neile juurdepääsu kõigile riigi osadele ja laseksid neil teha oma seaduslikku ja rahumeelset tööd, kartmata repressioone ja ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas kohtuliku tagakiusamiseta; kutsub Süüria ametivõime üles järgima rahvusvahelisi inimõiguste norme ning rahvusvahelisi kohustusi, mis tagavad arvamus- ja sõnavabaduse;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0148.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0387.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika