Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2012. aasta resolutsioon põllumajanduslike sisendite tarneahela kohta: struktuur ja mõjud (2011/2114(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel(1),
– võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas(2),
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel(3),
– võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus(4),
– võttes arvesse OECD 2011. aasta maikuu esialgset aruannet toiduainetööstuse ja põllumajanduse rohelise majanduskasvu strateegia kohta(5),
– võttes arvesse Eurostati andmeid põllumajandusliku tootmise vahendite (sisendkulud) ja põllumajandustoodete (tootjahinnad) hinnaindeksite kohta(6),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, millega kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade jaoks erikord,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni alalise põllumajandusuuringute komitee (SCAR) kolmandat visiooniuuringut „Jätkusuutlik toidu tarbimine ja tootmine piiratud ressurssidega maailmas” (veebruar 2011)(7),
– võttes arvesse rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) dokumenti „Üldaruanne – põllumajandus teelahkmel”,
– võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2008. aasta aruannet „Vähese sisendiga põllumajandussüsteemid: võimalus arendada säästvat põllumajandust”(8),
– võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2007. aasta aruannet „Nüüdisaegse biotehnoloogia tagajärjed, võimalused ja väljakutsed Euroopas”,
– võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2010. aasta aruannet „Geneetiliselt muundatud organismide analüüsi standardmeetodite lühikokkuvõte”,
– võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2010. aasta aruannet „ELi biokütustealase eesmärgi mõju põllumajandusturgudele ja maakasutusele: võrdlev hinnang modelleerimismeetodil”,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(9),
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0421/2011),
A. arvestades, et põllumajandusliku tooraine ja sisendite hindade suur volatiilsus on suurendanud põllumajanduslike sissetulekute ja põllumajandustootjate pikaajaliste investeeringute ebakindlust, mis on raskendanud olukorda eraldatumates, mägi- ja saarepiirkondades ning äärepoolseimates piirkondades, kus sellised tegurid nagu vahemaa ja kaugus toovad kaasa suuri lisakulusid, millel on suur mõju nende piirkondade põllumajandustootjate sissetulekute vähenemisele;
B. arvestades, et Eurostati andmetel kasvas kogu sisendkulude maksumus ELi põllumajandustootjate jaoks aastatel 2000–2010 keskmiselt peaaegu 40%, samas kui põllumajandustootja hinnad kasvasid keskmiselt vähem kui 25%; arvestades, et sisendkulud kasvasid sellel dekaadil energia ja määrdeainete osas 60%, sünteetiliste väetiste ja mullaparandusainete osas ligi 80%, loomatoidu osas üle 30%, masinate ja muu varustuse osas umbes 36%, seemnete ja istutusmaterjali osas ligi 30% ja taimekaitsevahendite osas ligi 13%, mis rõhutab vajadust lihtsustada põllumajandustootjate jaoks juurdepääsu odavamatele sisenditele, eelkõige sisenditele maailmaturult;
C. arvestades, et kõrgemad toiduainete hinnad ei tähenda automaatselt põllumajandusettevõtete suuremat sissetulekut, peamiselt põllumajandusettevõtete sisendkulude suurenemise kiiruse ning tootja- ja tarbijahindade suureneva lahknevuse tõttu;
D. arvestades, et tootmiskulude suurenemine ja raskused kulude edasiandmisel terve toiduainetööstuse turustusahela lõikes võivad lühiajaliselt seada ohtu teatavate ettevõtete püsimise ja õõnestada tootmisstruktuuri teatavates liikmesriikides, mis süvendab kaubandusbilansi probleemi, impordi ja välisturgude volatiilsusest sõltuvuse tasandil;
E. arvestades, et praegune olukord kahjustab ka tarbijat, sest tootjad ei saa panna tootmistegurite astmelist hinnatõusu suurturustajate õlule, kes omalt poolt kannavad selle hinnatõusu üle tarbijale, lisades sellele oma suured kasumimarginaalid;
F. arvestades, et sisendhindade tõusu arvatakse jätkuvat, tulenevalt ressursside nappusest, kasvavast nõudlusest toidu järele tärkava turumajandusega riikides ning poliitikast, mis raskendab ELi põllumajandustootjate juurdepääsu maailmaturul saadaval olevale odavamale söödale;
G. arvestades, et toidu tootmist võib pidevalt ohustada terve hulk tegureid, sh kahjurite ja haiguste mõju, loodusvarade kättesaadavus ja loodusõnnetused;
H. arvestades, et ELi põllumajandus sõltub praegu suuresti sisendi impordist (peamiselt fossiilkütused, kuid ka loomatoit ja haruldased maavarad pinnase parandamiseks, näiteks fosfaat) ning on seega hinnatõusu suhtes tundlik; arvestades, et see on põhjustanud suurt muret ELi põllumajandustootjate konkurentsivõime pärast, eriti loomakasvatussektoris;
I. arvestades, et praegune hindade volatiilsus on üleeuroopaline ja ülemaailmne nähtus ning vajab seega konkreetset lahendust ühenduse tasandil põllumajanduslike toiduainete tarneahela jaoks, arvestades selle strateegilisust liidus, samas kui kooskõlastatud meetmeid tuleb juba võtta G20 tasandil;
J. arvestades, et EL on üha enam sõltuv tootmisteguritest, mis on vajalikud põllumajanduse säilitamiseks Euroopas; arvestades, et seetõttu on vajalik nõuda kiireid meetmeid vähendamaks seda sõltuvust investeeringute ja puhtalt poliitiliste otsuste abil, et tagada ELi suurem autonoomia enda toiduga varustamisel;
K. arvestades, et EL sõltub suurel määral fossiilkütuse impordist; arvestades, et ressursitõhususe suurendamine on kesksel kohal strateegia „Euroopa 2020” ja komisjoni ressursitõhusa Euroopa tegevuskava jaoks;
L. arvestades, et põllumajanduslik tootmine ELis sõltub peamiselt naftast ja toiduainete tarneahel sõltub tugevasti kõnealuse kütuse kättesaadavusest ja taskukohasusest; arvestades, et ülemaailmne naftatootmine hakkab eeldatavasti kahanema keskmiselt 2–3% võrra aastas;
M. arvestades, et toornafta hinnad on lahutamatult seotud põllumajanduslike sisendkulude suurenemisega, mille tulemuseks on kõrgemad energia-, sööda- ja väetisehinnad, mis mõjutavad ülemaailmset toidu tootmist;
N. arvestades, et põllumajandusettevõtete väetise tootmine sõltub täielikult loodusliku fosfaadi kättesaadavusest; arvestades, et selle toormehind tõusis 2007./2008. aastal 800% võrra ja selle tarnimine jõuab kõrgeima tasemeni 2033.–2035. aastal, misjärel see muutub aina napimaks;
O. arvestades, et eeskätt just loomakasvatussektoris tõusevad kulud ka fütosanitaar-, loomade heaolu, keskkonnakaitse, hügieeni ja toiduohutuse suurenevate nõuete tõttu, mille tulemusel, võrreldes kolmandate riikide tootjatega, kes ei pea vastama nendele karmidele nõudmistele, langeb Euroopa tootjate konkurentsivõime edasi;
P. arvestades, et EL on toiduohutuse ning inimeste ja keskkonnakaitse alal kehtestanud standardite kõrge taseme, millel on mõju uute tavade ja vahendite arendamise ajale ja kulutustele toidutarneahela eelnevates ja järgnevates osades;
Q. arvestades, et tarbijad on oma ostujõu vähenemise tõttu üha enam sunnitud valima Euroopa Liidus toodetud toodetest madalama kvaliteedi ja toiduohutusega ning jälgitavuseta tooteid, eriti lihatoodete osas;
R. arvestades, et keskmiselt 42% kogu veevarustusest Euroopas tarbib põllumajandus (Kreekas 88%, Hispaanias 72%, Portugalis 59%), ja arvestades, et kulud niisutusele, vee juhtimisele märgalade piirkondades ja kuivendusele on kasvanud, et parandada niisutustehnoloogia tõhusust, ning arvestades, et osa põllumajanduses kasutatavast veest suunatakse looduslikku veeringlusse tagasi;
S. arvestades, et põllumaa hind ja maa rentimise kulu mõjutavad otseselt põllumajanduse elujõulisust ja algajate põllumajandusettevõtjate suutlikkust põllumajanduses kanda kinnitada;
T. arvestades, et põllumajanduslike sisendite tarnijate osas on turu kontsentratsioon väga suur – ligi 75% põllumajanduskemikaalide turust on kuue ettevõtte kontrolli all ja rohkem kui 45% seemneturust on kolme ettevõtte kontrolli all; arvestades, et kontsentreerumine toob kaasa püsivalt kõrged seemnehinnad ja mõjutab väga negatiivselt põllukultuuride mitmekesisust, ning arvestades, et põllumajandustootjatel on hindade kujunemise osas vähe sõnaõigust; arvestades, et turu kontsentratsioon on olnud suur mitte ainult eelneval turul, vaid ka toiduainete (jae)kaubanduses, mis toob endaga kaasa täiendava kulusurve põllumajandusele;
U. arvestades, et väiketootmise (vähem tähtsate põllukultuuride tootmise) elujõulisust ja konkurentsivõimet mõjutavad ebaproportsionaalselt sisendi sektoritega seotud muutused õigusaktides ja struktuurimuutused, ning arvestades, et nimetatud muutuste mõju peab olema selgem;
V. arvestades, et põhiline osa kulude kasvust põllumajandustootjatele tuleneb suurenenud kütuse-, väetise- ja söödahindadest;
W. arvestades, et kui pidada silmas põllumajandussektori hindade äärmist kõikumist kogu toidutarneahelas ja sellega seotud finantsspekulatsioone, on toidutarneahela eelneva turu läbipaistvus oluline ka konkurentsivõime parandamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hindade volatiilsusele;
X. arvestades, et uutele majanduse ja keskkonnaga seotud probleemidele reageerimiseks, sealhulgas strateegia „Euroopa 2020” kontekstis, on vaja pikaajalisi investeeringuid tõhusamasse sisendi ja ressursside majandamisse, sh energia, pinnas ja toitained, veetehnoloogia, seemned ja põllumajanduskemikaalid; arvestades, et tugiteenused ja institutsioonilised täiustused ning innovatsioon, mis mõjutavad sisendite kasutamist, põllumajandustootjate suhtumist ja oskusi, on kriitilise tähtsusega ressursitõhusamate, säästvamate ja innovaatilisemate põllumajandussüsteemide kasutuselevõtmiseks;
Y. arvestades, et läga kääritamine on taimekasvatus- ja keskkonnaalaselt soovitav, samal ajal kui tuleb luua ka stiimuleid biomassist energia tootmiseks, mis on meede, mis aitab kaasa ka jätkusuutlikule põllumajandustootmisele;
Z. arvestades, et põllumajanduses on võimalik energiat ja kulusid märkimisväärselt kokku hoida energiatõhususe parandamise abil, mida saaks veelgi parandada, tootes kohapeal energiat taastuvatest allikatest, kasutades täies ulatuses ära taastuvate energiaallikate (eeskätt tuule- ja päikeseenergia, biomass, biogaas, biokütus, jäätmete kasutamine jne) potentsiaali;
AA. arvestades, et põllukultuuride mitmekesistamine ja külvikorra süsteem võivad aidata leevendada kliimamuutusi ja tagada sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide säästva kasutamise;
AB. arvestades, et valgurikaste kaunviljade kasvatamine ELis ja paremad rohusööda kasutamise süsteemid vähendaksid ELis valkude puudujääki ja sõltuvust sööda impordist ning võiksid tuua põllumajandustootjatele oluliselt majanduslikku kasu, kuid ei ole kõigile sobiv ühtne lahendus olemasolevatele mitmesugustele tasakaalunihetele põllumajanduslike sisendite tarneahelas ja viiksid ühtlasi teiste, ressursitõhusamate põllukultuuride tootmise vähenemiseni;
AC. arvestades, et oma põllumajandusettevõttes kasvatatud seemned võivad teatavates tingimustes ja mõne sordi puhul pakkuda alternatiivi kaubanduses müüdavatele seemnetele;
AD. arvestades, et sobimatute ladustamis- ja transporditingimuste tõttu rikneb ja seetõttu visatakse ära märkimisväärne hulk põllumajanduslikku toorainet, nii et seda ei saa enam kasutada toiduainena ega söödana (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), „Üleilmsed toiduainete kaod ja toidujäätmed”, 2011);
Üldised lahendused
1. palub, et komisjon ja liikmesriigid muudaksid läbipaistvamaks põllumajanduslike sisendite hinnad ja tagaksid, et konkurentsieeskirjad kehtivad ja neid jõustatakse nii toiduainete tarneahela eelnevates kui ka järgnevates osades;
2. nõuab, et ELi ja maailma tasandil kontrollitaks rohkem ja analüüsitaks paremini fundamentaalseid majandusnäitajaid, mis selgitavad toiduainete hinnatõusu, eriti pakkumise ja nõudluse kõikumiste vastasmõjusid, samuti energia, sisendite ja toidukaupade hinnamuutuste kasvavaid vastasmõjusid;
3. palub komisjonil täpsustada oma äärmuslike turukõikumiste põhjuste analüüsi ja taotleda suuremat selgust spekulatsiooni ja põllumajandusturgude ning energiaturgude ja toidukaupade hindade vastasmõjude osas; rõhutab, et see peaks olema osa jõupingutustest maailma ja ELi tasandil finantsturgusid paremini reguleerida ning suurendada nende läbipaistvust ja nende teabe kvaliteeti, sh finantsinstrumentide turgude direktiivi ja turgude kuritarvitamise direktiivi eelseisva läbivaatamise raames;
4. palub komisjonil edendada tõhusamaid agronoomilisi tavasid ning paremat säästvat põllumajandusressursside haldamist, et luua stabiilne ja tootlik põllumajandus, vähendada sisendkulusid ja toitainete kadu ning suurendada põllumajandussüsteemides innovatsiooni, ressursitõhusust, tulemuslikkust ja säästvust; on veendunud, et see võiks toimuda põllumajanduslikku tootlikkust ja säästvust käsitleva väljakuulutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse raames; rõhutab, et põllumajandustootjate jaoks on vaja integreeritud lähenemisviisi, mis toob tasakaalu kõigisse põllumajanduse valdkondadesse (tootmine, keskkond, kasumlikkus, sotsiaalne mõõde);
5. palub komisjonil jätkuvalt toetada säästvat ja tootlikku põllumajandust, et vastata keskkonna- ja toidualastele väljakutsetele ning tagada, et põllumajandus jääb kasumlikuks ja maailmaturul konkurentsivõimeliseks;
6. väljendab heameelt toiduainehindade jälgimise vahendi üle, mille lõi Eurostat, ja kõrgetasemelise foorumi loomise üle toiduainete tarneahela parema toimimise jaoks, mis peab hõlmama eelnevat sisendi sektorit ja peaks muutma sisendhindade arengu läbipaistvamaks ja aitama põllumajandustootja hindu parandada; nõuab kindlalt, et Euroopa Parlamendile tuleks edastada korrapärased aruanded tehtud edusammude kohta ja konkreetsed ettepanekud ning et neid tuleks Euroopa Parlamendiga arutada;
7. leiab, et esmatootjad ei saa täiel määral osa suurenenud toodanguhindade hüvest, sest neid survestavad ühelt poolt käitlejate ja jaemüüjate tugevatest positsioonidest tingitud madalad tootjahinnad ja teiselt poolt kõrged sisendihinnad, mis on tingitud sisendituru ettevõtete suuremast kontsentreeritusest;
8. palub komisjoni hinnata paremini ELi õigusaktide mõju Euroopa põllumajanduse jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele; usub, et eelkõige tuleks kaaluda õigusaktidega vastavusseviimise kulusid ja mõju, mis sellel on sisendite kättesaadavusele ning sisendite hindadele;
9. kutsub liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiasutusi üles tegelema põllumajandusliku toidutööstuse sektori kauplejate, toiduainete jaemüüjate ja sisendituru ettevõtete domineeriva positsiooni kuritarvitamise probleemiga eelkõige väetiste sektoris, kus põllumajandustootjad seisavad silmitsi tohutute raskustega üldvajalike väetiste ostmisel forvardtehingute alusel; on seisukohal, et Euroopa konkurentsiasutused (konkurentsi peadirektoraat jne) peaksid seetõttu viima läbi kogu sektorit hõlmava uurimise, et võtta meetmeid kõikide konkurentsivastaste tegevuste suhtes;
10. rõhutab, et igasugune tegevus selles valdkonnas nõuab, et eelnevalt tuleb objektiivselt ja rangelt määratleda mõiste tasandil see, mis on kuritarvituslikud, ebaausad ja konkurentsivastased tegevused, et võimaldada nende vajalikke reguleerimise ja järelevalve konkreetseid vorme;
11. nõuab tungivalt, et komisjon teeks süvaanalüüsi 27 liikmesriigi konkurentsiasutuste lähenemisviisi ja poliitikasuundade erinevuste kohta ning julgustaks lahendusi, mis kaasavad kõiki toidu tootmisahela partnereid ja mis väldivad ühe või väheste sisendi- või toodanguahela osade domineerivat positsiooni, mis sageli leiab aset põllumajanduslike tootjate kulul;
12. usub, et oluline on kehtestada nende tavade suhtes tõhus halduslik või kohtulik kontrollisüsteem, samuti luua mehhanism liikmesriikide hindamiseks ja jälgimiseks komisjoni poolt ning kehtestada samal ajal ka piisavalt heidutavad ja õigeaegselt rakendatavad sanktsioonid;
13. rõhutab, et on vaja kogu ELi hõlmavat teabevahetussüsteemi heade tavade kohta toitainete, energia ja loodusvarade valdkonnas ning teiste sisendite haldamise valdkonnas, et saavutada sisendite suurem tulemuslikkus ja tõhusus;
14. nõuab, et uus ühine põllumajanduspoliitika sisaldaks konkreetseid meetmeid, et toetada ressursside paremat ja tõhusamat haldamist ja säästvaid tavasid, mis vähendavad sisendite kasutamist ja kulusid ning parandavad põllumajandustootjate suutlikkust kohaneda hindade volatiilsusega, sh meetmeid, et toetada lühikesi sisendi- ja toidutarneahelaid;
15. tunneb heameelt komisjoni suurema keskendumise üle Euroopa biomajandusele; nõuab, et oluline osa järgmisest teadusuuringute raamprogrammist oleks eraldatud teadus- ja arendustegevusele põllumajandusettevõtete sisendi tõhusa kasutamise ja haldamise ning põllumajandusliku tõhususe suurendamise valdkonnas; rõhutab, et teadustöö tulemused peavad põllumajandustootjate koolitamise ning suutlikkuse suurendamise abil muunduma põllumajandusliku tootmise praktiliseks tõhustamiseks; rõhutab vajadust parema koostöö järele avaliku ja erasektori, samuti põllumajandustootjate organisatsioonide vahel selles valdkonnas, luues seega praktilisi rakendusi kohapeal, mis võib parandada ja ajakohastada tööstust;
16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu tootjate organisatsioonide ja kooperatiivide võimalikule rollile põllumajandustootjate sisendi kollektiivsete ostude korraldamisel, et tugevdada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni eelnevate tööstusharude suhtes;
17. palub komisjonil põllumajandustootjaid ja tarbijaid paremini teavitada sellest, kui vajalik on energia, vee ja loodusvarade tõhusam haldamine kogu toidutarneahelas, et vähendada oluliselt ressursside ja toidu raiskamist;
18. tunnistab, et jätkusuutlik majanduskasv on üks strateegia „Euroopa 2020” peamisi prioriteete ja et liidu sõltuvus fossiilkütustest jätab selle kaitseta šokkide eest nendel turgudel; rõhutab veel kord vajadust asendada kõnealune sõltuvus taastumatutest ressurssidest piisavalt jõuliste alternatiividega, pidades silmas tasakaalu toiduainete tootmise säilitamise ja energia loomise edendamise vahel;
Energia
19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama investeeringuid energia säästmisse ja taastuvenergia (tuule-, päikese -, biomassi-, biogaasi-, geotermiline energia jne) tootmisse põllumajandusettevõtetes kohapeal või kohaliku partnerluse projektide raames (tuule-, päikese -, biogaasi-, geotermiline energia jne), mida edendavad kohalikud sidusrühmad, keskendudes eelkõige jäätmete ja kõrvaltoodete kasutamisele;
20. rõhutab sõnniku töötlemise tähtsust, sest see ei ole mitte ainult taastuvenergia allikas, vaid vähendab ka keskkonnasurvet ning on mineraalainete kontsentreeritud sisaldusega asendus kunstväetistele; kutsub komisjoni üles selleks, et sõnnikut käsitletaks energiaallikana, tunnustama töödeldud sõnnikut nitraadidirektiivis kunstväetise asendajana;
21. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et riiklikud toetusmeetmed biomassi ja agrokütuste, sealhulgas biogaasi kasutamiseks ei soodustaks mittesäästvat konkureerimist ressursside pärast toiduainete- ja energiatootmise vahel, mille korraldus peab olema säästev;
22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama luua põllumajandustootjatele uusi tulusid, lihtsustades põllumajandusettevõtte kohapealsetest taastuvatest allikatest toodetud energia ja soojuse integreerimist era- ja riiklikesse energiasüsteemidesse ning võrkudesse;
23. on seisukohal, et tõhusad meetmed põllumajandusettevõtete ja kohaliku tasandi energiasäästuks ja -juhtimiseks tuleks maaelu arengu programmidega ja tulevase ühise põllumajanduspoliitika vabatahtlike keskkonnahoidlike meetmetega teha kättesaadavaks kogu ELis;
24. kutsub komisjoni üles analüüsima energiakulusid erinevates olemasolevates põllumajandusettevõtete süsteemides ja nendega seotud sisendipakkujates, töötlevas tööstuses ja jaotussüsteemides seoses tootlikkuse ja toodanguga, võttes arvesse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, et tulla toime uute probleemidega;
Mullaparandusained ja taimekaitsevahendid
25. nõuab, et 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformi raames võetaks tõhusaid meetmeid ja loodaks stiimuleid, nt põllukultuuride mitmekesistamine, sh liblikõieliste taimede istutamine ja külvikord, mis on kohandatud kohalikele tingimustele, kuna neil on positiivne mõju kliimamuutuse leevendamisele, pinnase ja vee kvaliteedile ning põllumajandustootjate võimele vähendada oma sisendkulusid;
26. palub lisaks, et komisjon ja nõukogu lisaksid investeeringud täppispõllumajandusse ühise põllumajanduspoliitika raames premeeritavate kogu ELi hõlmavate vabatahtlike keskkonnahoidlike meetmete hulka, sest kõnealustel innovaatilistel tavadel (nagu GPSi-põhine pinnase jälgimine) on sarnased positiivsed mõjud kliimamuutuse leevendamisele, pinnase ja vee kvaliteedile ning põllumajandustootjate rahalisele seisundile (koos väetiste, vee, mullaparandusainete, taimekaitsevahendite ja pestitsiidide oluliselt väiksemamahulisema kasutamisega, mis vähendab põllumajandustootjate sisendkulusid);
27. rõhutab, et ELi põllumajanduslik tootmine sõltub loodusliku fosfaadi impordi väetisetootjatele kättesaadavusest, kusjuures enamikku looduslikust fosfaadist kaevandatakse viies maailma riigis; palub komisjonil seda küsimust käsitleda;
28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama jäätmevoogudest saadavate toitainete (eelkõige fosfaadi ja lämmastiku) ringlussevõttu – tingimusel, et nende võimalikku kasutamist uuritakse põhjalikult, potentsiaalselt ohtlikke aineid käideldakse õigesti ja tagatakse range kontroll – ning eelkõige jäätmete ringlussevõttu osana kaskaadiprotsessist pärast nende kasutamist soojusenergia tootmiseks; rõhutab, et virtsa, mis täidab õigusaktidega väetistele kehtestatud kvaliteedinõudeid ja mis on ette nähtud kasutamiseks väetisena, ei loeta ka siis jäätmeks, kui seda on eelnevalt põllumajanduslikus biogaasi ettevõttes kääritatud;
29. palub komisjonil paremini hinnata taimekaitsevahendite kadumise mõju Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele, uurides eelkõige veel kättesaadavate toodete sobivust ja vähemate turul olevate konkureerivate toodete mõju hindadele;
30. palub komisjonil uurida lahendusi vähem tähtsate põllukultuuride ja kasutusviiside elujõulisuse tagamiseks tulevikus, tagades ühtlasi täieliku vastavuse ühisele põllumajanduspoliitikale ja sidususe sellega ning kaasates kõiki toidutarneahela osalisi;
Loomasööt
31. kordab oma nõudmist, et komisjon esitaks kiiresti Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimaluste kohta suurendada liidusisest valgurikaste kultuuride kasvatamist ELis; rõhutab, et kuigi liidusisese valgurikaste kultuuride tootmise suurendamine annab teatavat kasu, ei ole sel tõenäoliselt märkimisväärset mõju sööda impordile väljastpoolt ELi; on seetõttu veendunud, et lühikeses plaanis tuleb uurida teisi teid, et puudutada valgupuudust ELis, ja juhib eriti tähelepanu soja impordi kesksele rollile; kutsub komisjoni üles kindlustama, et kõnealused meetmed ei ohusta ELi üldist toiduga varustamise kindlustatuse eesmärki tootlikkuse ja toodangu tasemete osas;
32. rõhutab taas, et uus ühine põllumajanduspoliitika peab sisaldama sobivaid meetmeid ja vahendeid niisuguste põllumajandustootjate toetamiseks, kes kasvatavad valgurikkaid kultuure, vähendades potentsiaalselt seega ELis taimsete valkude puudujääki ja hindade volatiilsust ning parandades samal ajal ka põllumajanduslikke tavasid ning pinnase kvaliteeti;
Seemned
33. palub, et komisjon ja liikmesriigid säilitaksid määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) eelseisva läbivaatamise kontekstis põllumajandustootjate võimaluse kasutada oma põllumajandusettevõttes kasvatatud ja töödeldud seemneid, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 14 lõigetes 1 ja 2, arvestades seda, millist majanduslikku, kultuurilist ja keskkonnaalast kasu see tava võib anda ning milline võib olla selle tava panus põllumajanduse bioloogilisse mitmekesisusesse; nõuab sellega seoses nii sordiaretusõiguste kui ka põllumajandusettevõttes kohapeal kasvatatud seemnete kasutamise suhtes kehtivate piirangute õiglast ja tasakaalustatud läbivaatamist, et parandada ja lihtsustada õigusraamistikku ning tagada asjakohane tasakaal innovatsioonivajaduse ning põllukultuuride mitmekesisuse säilitamise ja edendamise, samuti väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate elatusvahendite suurendamise vahel;
34. märgib, kui olulised on teadusprojektid, mille raames uuritakse niisuguste taimesortide aretust, mis säilitavad oma omadused pikaajaliselt, ning julgustab liikmesriike ja komisjoni toetama selliseid projekte lisaks niisuguste meetmete edendamisele, mille eesmärk on edendada kohalike söödakultuuride, nt lina, tritikale ja väikeseõielise hiireherne (Vicia Lathyroides) jne viljelemist;
35. palub komisjonil kaaluda Euroopa seemnepanga loomist, et ladustada ja säilitada taimede geneetilist mitmekesisust, võidelda bioloogilise mitmekesisuse kadumisega ja seostada põllukultuuride mitmekesisus liikmesriikide kultuuripärandiga;
36. nõuab eelseisva Rio+20 ülemaailmse konverentsiga seoses uut ELi algatust põllumajanduse bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, säästva kasutamise ja kvaliteetse turustamise osas, et suurendada põllumajandusettevõtluse lisandväärtust;
Maa hinnad ja maa rentimise kulud
37. palub komisjoni viia läbi uuring selle kohta, kuidas mõjutab maa rentimine ja maa ostu ning rentimise tõusnud hinnad põllumajandussektorit ELi liikmesriikides;
38. rõhutab, et õigusi ühtsetele otsemaksetele, kui need põhinevad ajaloolistel väärtustel või kui nendega saab maata kaubelda, saavad kõrgendatud hindadega osta kokku investorid või spekulandid eesmärgiga saada kasumiallikat, mitte aktiivselt põllumajandusega tegeleda; märgib, et tekitatud moonutused mõjuvad märkimisväärse sisendkuluna ja takistavad uute põllumajandustootjate liitumist; kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja liikmesriike ning piirkondi üles tagama, et ühise põllumajanduspoliitika reform puudutaks asjakohasel määral kõnealuseid probleeme ja et makseõigused oleksid kõigile põllumajandustootjatele aktiivse tootmise otstarbel kättesaadavad;
39. palub komisjonil koostada aruande maa infrastruktuuri arendamise, elamuehituse ja puhveralade eesmärgil kasutusele võtmise mõju kohta põllumajandusettevõtete kuludele;
Vesi
40. palub, et komisjon teeks ühise põllumajanduspoliitika reformi ja vee raamdirektiivi raames tööd selle nimel, et põllumajanduses oleksid paremad niisutus- ja veejuhtimis- ning veehoidlasüsteemid, milles kasutataks vett tõhusamalt ning millega parandataks veehoidlate mahtu pinnases, vee kogumist kuivades piirkondades ja kuivendamist niisketes piirkondades, vähendamaks nii magevee kasutamist kui ka valmistumaks muutusteks sademete hulgas kliimamuutuse tõttu;
41. palub komisjonil töötada välja lahendused kuivendusprobleemidele ja arvestada seejuures ka selliseid tegureid nagu ohtrad sademed, madalad alad ja paisuvesi;
42. juhib sellega seoses komisjoni tähelepanu positiivsele mõjule, mis täppispõllumajandusel on vee kasutamisele (GPSi-põhise pinnasetingimuste jälgimise ja ilmaennustamise abil), ning nõuab, et investeeringuid nendesse ja teistesse innovaatilistesse lahendustesse, mis vähendavad sisendite, nt vee, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, hõlmataks tulevase ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlike valikutega;
43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama veeõiguste haldamist ja jaotamist ning edendama multifunktsionaalseid põllumajandus-ökosüsteeme ja agrometsandussüsteeme;
44. nõuab, et toetataks rohkem põllumajandustootjate koolitamist vee tõhusa haldamise, kuivendamise ja niisutuse alal, sealhulgas praktilisi vahendeid vee hoidmiseks ja meetmeid toitainete kao või sooldumise ja soostumise ärahoidmiseks, samuti paremaid vee hinna määramise ja vee haldamise skeeme kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et aidata vältida veekadu ja vähendada pikas perspektiivis sisendkulusid; samuti tuleks edendada veetorustiku kontrollimist, et veekadu ei mõjutaks liialt tootmiskulusid ja toodangu kvaliteeti;
o o o
45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.