Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 214 humanitaarabi kohta,

–  võttes arvesse finantsmäärust(1) ja selle rakenduseeskirju(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone: 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni kodanikukaitse ja humanitaarabi rolli kohta Euroopa katastroofidele reageerimise tõhustamises(4), 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Haitis aasta pärast maavärinat: humanitaarabi ja ülesehitustöö(5), 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni hiljutise maavärina kohta Haitil(6), 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa konsensuse väljakuulutamise kohta humanitaarabi valdkonnas ning 18. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamise, tegevuskava vahekokkuvõtte ja edasise tegevuse kohta(7),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(8) ning 10. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta(10) ja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta(11) koos institutsioonide vastustega,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid nr 3/2006 Euroopa Komisjoni humanitaarabi kohta tsunami ohvritele, nr 6/2008 Euroopa Komisjoni tsunami- ja orkaani Mitch järgse taastamisabi kohta, nr 15/2009 ÜRO organisatsioonide kaudu rakendatava EL-i abi ning otsustamise ja järelevalve kohta ja nr 3/2011 ÜRO organisatsioonide kaudu konfliktidest mõjutatud riikides antava ELi abi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta,

–  võttes arvesse humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (ECHO) aastaaruandeid ja iga-aastaseid tegevusaruandeid 2009. ja 2010. aasta kohta ning nende lisasid,

–  võttes arvesse 2009. aasta aruannet humanitaarpoliitika ja selle rakendamise kohta (COM(2010)0138) ning sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2011)0398),

–  võttes arvesse 2010. aasta aruannet Euroopa Liidu humanitaarabi- ja kodanikukaitse poliitika ning selle rakendamise kohta (COM(2011)0343) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2011)0709),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja ÜRO finants- ja haldusraamistiku lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja humanitaarabiorganisatsioonide partnerluse raamlepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0444/2011),

A.  arvestades, et humanitaarkatastroofide arv, sagedus, ulatus ja raskusaste on märkimisväärselt suurenenud ning nendest on mõjutatud üha rohkem maailma piirkondi;

B.  arvestades, et ELi üleilmne juhtroll humanitaarmeetmetes ning sekkumiste arvu ja sageduse suurenemine ELis ja väljaspool ELi eriti praeguste eelarvepiirangute taustal toovad esile selle, kui oluline on usaldusväärne finantsjuhtimine majanduslikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete alusel;

C.  arvestades, et Haiti ja Pakistani ülisuured katastroofid näitasid veel kord, et ELi käsutuses olevad vahendid katastroofidele reageerimiseks tuleks muuta tulemuslikumaks, kiiremaks ja koordineeritumaks;

ECHO kontrolli-, jälgimis- ja järelevalvesüsteemi tõhusus ja tulemuslikkus

1.  võtab teadmiseks ECHO otsusekindluse ja meetmed ELi humanitaarabi tõhususe ja tulemuslikkuse parendamiseks;

2.  rõhutab Euroopa Kontrollikoja aastaaruannetes esitatud arvamust, et ECHO üldine eelkontroll, jälgimis- ja järelevalvesüsteemid, järelauditi mõju ning siseaudit on üldiselt tõhusad; rõhutab aga, et kõigis neis aspektides on arenguruumi;

Partnerluse raamlepingu partnerid: valitsusvälised organisatsioonid

3.  märgib, et ECHO ja selle valitsusvälistest organisatsioonidest partnerite suhteid reguleeritakse partnerluse raamlepinguga, kuigi meetod, mida kasutatakse eelarve täitmiseks, on otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine;

4.  tunneb heameelt suurema paindlikkuse ja tõhususe üle, mida 2008. aasta partnerluse raamleping võrreldes 2005. aasta partnerluse raamlepinguga võimaldab, see sisaldab rohkem tulemustele orienteeritud lähenemisviisi, A- ja P-kontrollmehhanismide kasutuselevõttu, suunistega saavutatud suuremat lihtsustamist ja selgust; kutsub komisjoni üles täiustama järjepidevalt meetmeid, mis parandaksid partnerluse raamlepingu partnerite koostöö tõhusust 2012. aastale järgnevas partnerluse raamlepingus; rõhutab, et koostöö tõhususe parandamine ja partnerluse raamlepingu partnerite ülemäärase halduskoormuse vähendamine on tähtis ja tagab ühtlasi kõrgel tasemel vastutuse ja läbipaistvuse;

5.  kutsub komisjoni üles täiustama meetodeid ja tavasid, millega hinnata, kas võimalik partner vastab partnerluse raamlepingu tingimustele või mitte; tuletab meelde, et enne 2008. aasta partnerluse raamlepingu sõlmimist saadud kogemus näitab, et P-kontrollimehhanismile tuginev partneritele kasulik esialgne hindamine, mis põhines nende sisekontrollisüsteemide ja finantskindluse usaldusväärsusel, oli liiga optimistlik; märgib, et pärast sellise staatuse omistamist esialgse hinnangu alusel viiakse P-kontrollmehhanismi raames partneri sisekontrollisüsteemide audiitorkontrolli läbi harvemini, partneril on lubatud kasutada oma hankemenetlusi ning tema meetmete suhtes ei kohaldata lepingust tulenevaid rahastamise piiranguid; tuletab meelde, et 2008. aasta partnerluse raamlepingu kohase hindamise tulemusena tuli paljud partneritest viia madalamale A-tasemele, st allutada nad A-kontrollimehhanismile;

6.  kutsub komisjoni üles tagama seda, et partnerite süsteemide korrapäraste auditite käigus kindlaks tehtud puudustega tegeleksid õigeaegselt partnerid ise ning juhul, kui nad seda ei tee, võetaks vajalikke meetmeid; tuletab meelde, et välisaudiitorid peavad jätkuvalt tegelema partneritele antavate soovituste kvaliteedi parendamisega, võttes arvesse partnerite spetsiifilisi struktuure, et tagada soovituste vastuvõetavus ja teostatavus; rõhutab, et humanitaarabimeetmete taotluste hindamise dokumentatsiooni tuleb veelgi ratsionaliseerida ja ühtlustada, et üldine võrdlus oleks võimalik;

7.  on seisukohal, et tänu olemasolevatele auditi- ja järelevalvemehhanismidele vastutavad partnerluse raamlepingu partnerid palju enam tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise eest kui ÜRO partnerid; märgib aga, et sellist rahvusvahelist organisatsiooni nagu ÜRO ei saa võrrelda partnerluse raamlepingu partneritega;

Rahvusvahelised organisatsioonid, ÜRO

8.  märgib, et ECHO ja tema ÜRO partnerite suhteid reguleeritakse finants- ja haldusraamistiku lepinguga, samas kui suhteid Punase Risti liikmeskonna ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga reguleeritakse rahvusvaheliste organisatsioonide partnerluse raamlepinguga; tuletab meelde, et mõlemal juhul täidetakse eelarvet ühiselt;

9.  juhib tähelepanu sellele, et ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kontrolli ja jälgimise tingimused ning rakendamine on toonud välja olulised puudused; nõuab tungivalt, et komisjon lepiks eelkõige ÜRO allasutustega kokku meetmetes, millele ÜRO organid auditeerimises toetuda saaksid ning millega tugevdada ja parandada olemasolevate kontrollide ja verifitseerimise usaldusväärsust;

10.  tuletab meelde, et finantsmääruse käimasolev läbivaatamine näitab, et ÜRO ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu suunatud ELi rahalisi vahendeid hallatakse kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt;

11.  rõhutab, et ELi rahaliste vahendite kaudse eelarve täitmise kontrollinõuded peavad olema sama ranged kui halduskoostöö kontrollinõuded; nõuab, et ECHO partnerid võtaksid ELi rahaliste vahendite kaudse eelarve täitmise eest samal tasemel vastutuse, nagu see on ette nähtud komisjoni finantsmääruse ettepaneku artikli 57 lõikes 5; rõhutab, et juurdepääs ECHO partnerite auditiaruannetele on väga oluline, et kontrollida ELi eelarvest rahastatavate meetmete usaldusväärset finantsjuhtimist;

12.  nõuab, et audititulemused tehtaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kättesaadavaks õigel ajal, sellega ei piirata Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi ja pädevust;

13.  peab kahetsusväärseks ÜRO aruannete üldist olemust, aruannetes ei esitata piisavalt teavet tulemuste kohta; juhib tähelepanu sellele, et ÜRO ühekordse audiitorkontrolli põhimõtte ja asjaolu tõttu, et komisjoni kontrolli ulatus on piiratud kontrollide ja jälgimisega, on ÜRO aruanded siiski oluline teabeallikas vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks;

14.  kutsub komisjoni üles tagama seda, et ÜRO aruanded sisaldaksid piisavalt teavet aruande ajakava raamesse jäävate projektide tulemuste, st väljundi ja tagajärgede kohta; rõhutab, et mõõdetavad tulemuste ja mõju näitajad peavad olema aruandluskriteeriumide lahutamatu osa; taunib asjaolu, et rohkem kui 70% ECHO vastustest Euroopa Kontrollikoja küsimustikule eriaruande nr 15/2009 jaoks näitavad, et ÜRO aruannetega hilineti, ning palub, et komisjon annaks teavet selle kohta, milline on hetkeolukord;

15.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ning finants- ja haldusraamistiku lepingule allakirjutanud tõlgendavad finants- ja haldusraamistiku lepingu kontrolliklauslit erinevalt, eelkõige kontrollide teostamise küsimuses; tunneb heameelt standardsete kontrollialaste suuniste vastuvõtmise üle 2009. aasta juulis, sest need pakuvad täiendavaid juhiseid kontrolliklausli kasutamise tõlgendamiseks ja selgitamiseks; tuletab meelde, et vastavalt ECHO välisauditi osakonna ja Euroopa Kontrollikoja viimastele järeldustele, mis esitati iga-aastase kinnitava avalduse raames, võiks kokkulepitud kontrollialaseid suuniseid ja kontrolliklauslit veelgi enam selgitada;

16.  märgib, et välisauditi osakond on 2010. aastal humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi peakorterites toimunud töötajate arvu suurendamisest (247-lt töötajalt 289-le) väga vähe kasu saanud;

17.  taunib raskusi, mida Euroopa Kontrollikoda on kogenud seoses teabe kättesaadavusega ÜRO partnerite tegevuse kohta; tuletab meelde, et finants- ja haldusraamistiku lepingu kontrolliklausli kohaselt võivad EL ja seega Euroopa Kontrollikoda läbi viia kohapealse finantskontrolli ning ÜRO peab tagama kogu asjakohase finantsteabe; rõhutab, et ÜRO peab tagama Euroopa Kontrollikojale vajaliku juurdepääsu teabele ja täitma seega finants- ja haldusraamistiku lepingu kontrolliklauslit;

18.  tervitab maailma toiduabi programmi ja ÜRO Lastefondi (UNICEF) läbirääkimiste positiivseid tulemusi, mille kohaselt muudeti maailma toiduabi programmi ja UNICEFi eeskirju nii, et nende siseauditite aruanded tehakse ECHO-le kättesaadavaks; kutsub ECHO-t pidama viivitamata samalaadseid läbirääkimisi teiste ÜRO allasutustega, selleks et tagada lihtne ja mittebürokraatlik juurdepääs nende siseauditite aruannetele; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone läbirääkimiste edenemisest iga kuue kuu tagant; rõhutab, et siseauditite aruanded tuleb teha komisjonile kättesaadavaks elektrooniliselt ja mitte ainult vastavate ÜRO allasutuste ruumides;

19.  tuletab meelde, et 2010. aastal alustati maailma toiduabi programmiga läbirääkimisi eesmärgiga leppida kokku ühises meetodis, mille alusel maailma toiduabi programm auditeerib ELi rahastatud projekte; kutsub komisjoni üles seda eesmärki edukalt ellu viima ja pidama samalaadseid läbirääkimisi teiste ÜRO partneritega;

20.  tervitab Kõrgemate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) raames loodud ja Euroopa Kontrollikoja liikme juhitava katastroofiabiga seotud aruandluse ja auditite töörühma senist tööd; tuletab meelde, et selle tegevuse kaks peamist eesmärki on i) koostada juhised ja teha kindlaks head tavad eesmärgiga saavutada lõpptulemusena üks integreeritud aruandlusmudel ning ii) koostada juhised ja teha kindlaks head tavad katastroofiabiga seonduva auditeerimise valdkonnas;

21.  on arvamusel, et see on oluline samm läbipaistvuse ja vastutusega seotud probleemide lahendamise suunas koostöös ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega; julgustab töörühma täitma oma ülesandeid kindlaks määratud ajakava raames;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et seoses humanitaar- ja arendusmeetmeteks ette nähtud ÜRO rahaliste vahendite väärkasutusega Põhja-Korea valitsuse poolt 2006. aasta lõpus on ÜRO rahaliste vahendite haldamist palju kritiseeritud läbipaistvuse, aruandluse, tõhususe ja tulemuslikkuse puudumise tõttu; peab kahetsusväärseks, et ÜRO reform sellistes küsimustes nagu läbipaistvus ja aruandlus ei ole veel märkimisväärset edu toonud; rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad näitama üles suuremat poliitilist tahet, sihikindlust ja järjepidevust reformi edendamiseks ja suurema vastutuse tagamiseks; kutsub liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat pidama seda küsimust esmatähtsaks ja edendama selle lahendamist;

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi hallatava ELi humanitaarabi korraldamise tõhusus ja tulemuslikkus

23.  on seisukohal, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadil oleks kasulik püüda koos oma partneritega leida uusi rahastamisviise; kutsub samal ajal üles jälgima, et Euroopa humanitaarabiprogrammide rahastamisel ja elluviimisel oleks mitu osalejat – ÜRO, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine, valitsusvälised organisatsioonid –, kuna suurõnnetused on tihti rahvusvahelised ning nõuavad mitmepoolset ja kooskõlastatud tegutsemist; ergutab humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi talitusi ja kohapealseid eksperte tegema tööd kohalike sidusrühmade suutlikkuse parandamiseks ning kohapealse hindamise ja kiirreageerimise võimekuse suurendamiseks;

24.  juhib tähelepanu sellele, et humanitaarabi korraldamise oluline eeldus on vajaduste täpne ja asjakohane hindamine; tunnistab, et tänu ülemaailmsele abivajaduste hindamisele ja unustatud kriiside hindamisele vastab ECHO hallatav humanitaarabi olulisele kriteeriumile, olles üksnes vajaduspõhine; rõhutab, et komisjon peab jätkuvalt pingutama ja osalema arutelus, kuidas panna paika paremini kooskõlastatud ja ühtsem vajaduste hindamine; tervitab sellega seoses komisjoni ja ÜRO dialoogi;

Partnerluse raamlepingu partnerid

25.  juhib tähelepanu sellele, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi partnerid teevad head tööd tänu tõhusale valikumenetlusele (eelkõige partnerluse raamlepingu abil) ning tänu humanitaarabi valdkonnale kohaldatavate normide ja tavade väljatöötamisele; rõhutab lisaks, et tõhus järelevalve rahaliste vahendite kasutamise üle erasektori audiitorfirmade poolt partnerite juures läbiviidavate auditite kaudu on oluline ja suurendab humanitaarabi valdkonna legitiimsust; märgib siiski – soovides säilitada partnerite mitmekesisuse ja tagada rahaliste vahendite kättesaadavuse väikestele ja keskmise suurusega valitsusvälistele organisatsioonidele –, et rahaliste vahendite saamise haldusmenetlused on keerulised ja halduskulud on valitsusväliste organisatsioonide jaoks liiga suured ning audititega seoses on personali vähesuse tõttu raskusi, ning nõuab, et kasutatavaid vahendeid kohandataks vastavalt humanitaarabi valdkonna spetsiifikale ja kohapealsetele vajadustele, et tagada humanitaarabi õige suunitluse ja eri abiorganisatsioonide tegevuse kooskõlastamine juba varases etapis;

26.  tunnustab humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi jõupingutusi, et edendada uuenduslikke lähenemisviise, nagu näiteks kassapõhine lähenemisviis ja eelkõige tingimusteta ülekanded, mis on suunatud kõige kaitsetumatele rühmadele; märgib, et need kohalikku turgu kasutavad lähenemisviisid võivad olla tõhusamad ja nendega ei pruugi kaasneda suurem katteta antava toetuse risk kui mitterahalise abi puhul; ergutab seetõttu humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraati jätkama kassapõhiste lähenemisviiside väljatöötamist ja kutsuma oma partnereid üles neid lähenemisviise kasutama;

27.  tuletab meelde peakorteris kolmes etapis tehtud auditite järeldusi, milles ECHO välisauditi osakond hindas ECHO ja selle partnerite finantssuhete olemust ja kindlust ning millest selgus, et rahalisi vahendeid, mille komisjon kättesaadavaks tegi, on tervikuna kasutatud mõistlikkuse piires ning vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja määrustele;

28.  märgib, et enamikus soovitustes, mis tulenevad peakorteris välisauditi osakonna tehtud audititest partnerluse raamlepingu partnerite kohta, osutatakse eeskirjadele, mis käsitlevad partnerite korraldatavaid hankeid; juhib tähelepanu peakorteris tehtud auditite ühele peamisele tulemusele, mille kohaselt ei ole kõik partnerluse raamlepingu partnerid (nii A- kui P-kontrollimehhanismi partnerid) kehtestanud korda, mis vastaks täielikult 2008. aasta partnerluse raamlepingu IV lisa põhimõtetele; märgib, et palju küsitavusi on seoses täielike hanketoimikute esitamisega ning paremini dokumenteeritud ja usaldusväärsete hankemenetluste kehtestamisega;

29.  märgib, et partnerluse raamlepingu partnerid peavad tegelema järgmiste küsimustega: kehtestama asjakohased sisekontrollimehhanismid, parandama finantskulude jaotamise süsteeme ja muutma need läbipaistvamaks, parandama puudused raamatupidamissüsteemides ja kvaliteedistandardite täitmist juhatuse poolt, töötama välja riskijuhtimismenetluse kogu organisatsiooni jaoks ning tõstma teadlikkust ohtudest seoses pettuse ja korruptsiooniga;

30.  märgib, et ECHO partnerid võivad kasutada humanitaarmeetmete toetamisega seotud tegevuseks alltöövõtjatena koostööpartnereid; taunib asjaolu, et partnerluse raamlepingu partneritel puuduvad oma koostööpartneritega seoses asjakohased menetlused, ülevaade ja õige haldamine; kutsub seetõttu komisjoni üles seda küsimust lahendama, võttes arvesse ohtu, mida need asjaolud võivad pettuse korral põhjustada, aga ka juurdepääsu puudumist alusdokumentidele ja asjaolu, et ECHO-l puuduvad mehhanismid alltöövõtulepinguga seotud koostööpartnerite kindlakstegemiseks;

31.  usub, et humanitaarabi saajate tegelik ja järjepidev kaasamine abi kavandamisse ja haldamisse on humanitaarabikatastroofide korral reageerimise kvaliteedi ja kiiruse üks olulisi tingimusi, eelkõige pikemaajaliste kriiside korral; juhib tähelepanu sellele, et paljudel juhtudel puuduvad ametlikud mehhanismid, mille kaudu humanitaarabi saaja asjassepuutuvale partnerile kaebusi või tagasisidet esitada saaks, või ei ole teabeandjate kaitset käsitlevaid selgeid eeskirju; rõhutab, et see on oluline meede tõhususe ja aruandekohustuse parandamiseks ning abivahendite võimaliku väärkasutamise ärahoidmiseks; kutsub ECHO-t üles töötama viivitamata välja sellised mehhanismid;

32.  tuletab meelde välisauditi osakonna soovitust, mille kohaselt on vaja täiustada humanitaarabi jaotamise ja jaotamisjärgset järelevalvet, mille viivad läbi protsessis mitteosalevad töötajad, nii et saaks hinnata, kas vajaduste hindamises on tuvastatud kõik vajadused ja kas need vajadused on rahuldatud; kutsub komisjoni üles rakendama selle järelevalvetegevuse käigus omandatud õppetunde;

ÜRO partnerid

33.  tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 15/2009 esitatud arvamust, et strateegilisi ja õiguslikke nõudeid partnerite objektiivseks ja läbipaistval viisil valimiseks järgitakse ebapiisavalt praktiliste kriteeriumide kehtestamisel, et toetada otsuse tegemist ÜRO partnerite puhul; kutsub komisjoni üles süsteemselt läbi viima ja dokumenteerima ametlikke hinnanguid, kus võrreldakse ÜRO ja muude partnerite abi andmise mehhanisme;

34.  märgib, et lisaks kaudsete kulude hüvitamisele (kuni 7% meetme eelarvest), nt kulud, mis ei ole otseselt seotud konkreetse projekti elluviimisega, rahastab komisjon mitmeid projektiga otseselt kaasnevaid kulusid (otsesed kulud), kaasa arvatud tegevusega otseselt seotud kohapealsete büroode, personali ja transpordiga seotud toetuskulud; juhib tähelepanu sellele, et toetuskulude, nagu transport, ladustamine ja käsitsemine (nt toiduabi), ulatus on väga erinev; tunnistab, et selle põhjus võib olla konkreetsele riigile omane ja sõltuda oludest, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see võib tuleneda ka vajadusest lihtsustada operatsioone nii, et need oleksid kulutõhusamad; teeb ettepaneku, et komisjon hindaks toetuskulude taset konkreetse projektiliigi tavapärase ulatuse või sihttaseme alusel, et määrata kindlaks, kas see on mõistlik;

Muud küsimused

35.  rõhutab, et lisaks olulistele kriteeriumidele, nagu kogemused ja pädevus, varasemad tulemused, kooskõlastamine, dialoog ja kiirus, peab partnerite valikul olema oluline kriteerium ka kulutõhusus; toob positiivselt esile asjaolu, et ECHO töötab praegu välja võrdlevat kuluteabesüsteemi (Cost Observed for Results), mis põhineb võrreldavatel ühikuhindadel; rõhutab, kui tähtis on kasutada selle vahendi kaudu saadavat teavet kavandatavate projektide kulutõhususe hindamiseks;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et tihti saadakse ECHO eelarve kokku kas hädaabireservi või Euroopa Arengufondi välisabi rubriigis muudelt eelarveridadelt tehtavate ümberpaigutuste kaudu; peab eelarve suurendamist struktuuriliseks probleemiks; rõhutab, et on vaja koostada realistlik eelarve, eraldades looduskatastroofide või humanitaarabi jaoks ettenähtud vahendeid lähtuvalt kinnitust leidnud kogemustest, millised on olnud kulutused eelnevatel aastatel;

37.  rõhutab, et Euroopa Liit peab tugevdama suutlikkust reageerida suurtele loodusõnnetustele, mida esineb üha sagedamini; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on juba mitu aastat palunud muuta humanitaarabi eelarve realistlikumaks, et vältida asjaomaste eelarveridade pidevat alarahastamist, see annaks rahastamisel teatava manööverdamisruumi kogu eelarveaasta jooksul ning säilitaks järjepideva tasakaalu ühelt poolt humanitaarkatastroofide vältimiseks ja teiselt poolt looduse või inimtegevuse põhjustatud hädaolukordadele kiireks reageerimiseks võetavate meetmete rahastamise vahel;

38.  väljendab heameelt komisjoni hiljutise teatise üle, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020 ning milles nähakse kõnealuseks perioodiks ette humanitaarabi rahastamisvahendi eelarve suurendamine 6,4 miljardi euroni (s.t iga-aastane eelarve oleks keskmiselt 915 miljonit eurot, samas kui perioodil 2007–2013 on see 813 miljonit eurot); võtab samuti rahuloluga teadmiseks asjaolu, et hädaabireservi rahalisi vahendeid suurendatakse samal perioodil 2,5 miljardi euroni, ja ettepaneku kanda reservi kasutamata vahendid üle järgmisesse aastasse, ning nõuab komisjonilt, et asjaomased vahendid jääksid peamiselt kiireloomuliste humanitaarvajaduste katmiseks;

39.  nõuab, et ELi eelarvest toetataks meetmeid, mille eesmärk on katastroofe ennetada, nendeks valmistuda, neid ära hoida ja neile kiiremini reageerida, samuti meetmeid, mis võimaldavad paindlikumalt algatada arengupoliitika meetmeid kriisiolukordade lahendamiseks; peab kahetsusväärseks, et hädaabi, taastustöö ja arengu ühendamiseks tehtud konkreetsed edusammud on endiselt tagasihoidlikud, kuigi viimastel aastatel on selleks võetud mitmeid poliitilisi kohustusi;

40.  nõuab seetõttu, et hädaabi andmise etapist arengukoostöö etappi üleminekul kasutataks abi järjepidevuse tagamiseks rohkem ja paremini hallatavaid vahendeid ning et aruteludes keskendutaks rohkem olemasolevate rahastamisvahendite paindlikumaks muutmisele ja vastastikusele täiendavusele, eriti Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi riike või piirkondi käsitlevate strateegiadokumentide raames; kutsub üles pöörama erilist tähelepanu lastele, rasedatele ja väikelaste emadele ning varustama neid toidu ja rõivaste, transpordi- ja evakuatsioonivahendite ning soovimatute raseduste ja suguhaiguste ärahoidmiseks vajaliku meditsiinivarustusega, sest need meetmed on praeguste rahastamismehhanismide puhul esmatähtsad;

41.  soovitab sel hädaabi andmiselt arengukoostööle ülemineku ja taastamise etapil keskenduda eeskätt kohalike asutuste suutlikkuse suurendamisele ning kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja ühenduste aktiivsele osalemisele projektide kavandamisel ja elluviimisel, et panna alus kvaliteetsetele ja tõhusatele inimarengu programmidele ja neid programme soodustada;

42.  leiab, et ECHO rahastatavad meetmed on nõuetekohaselt nähtavad; tunnistab selliste meetmete olulisust, mis tagavad nähtavuse vastutuse osas ning aitavad vähendada topeltrahastamise ohtu; rõhutab, et sellest ei tohiks saada vahend humanitaarabiasutuste enesereklaamiks ja see ei tohiks kaasa tuua võistlemist nähtavuse pärast abivajajate tegelike vajaduste täitmise arvelt;

43.  leiab, et konsortsiumide pidevalt suurenev osakaal võib olla positiivne, kuna see kiirendab humanitaarabi andmist ja parandab kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles andma selgemaid juhiseid, et kindlustada läbipaistvus ja tagada, et konsortsiumid ei mõjuta negatiivselt valitsusväliste organisatsioonide ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide mitmekesisust;

Vajadus jätksuutlikkuse, järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse järele

44.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on hädaabi, taastustöö ja arengu ühendamine, et tugevdada nende eri abiliikide vahelisi seoseid ning tagada humanitaarabi sujuv üleminek arenguabiks; rõhutab, et hädaabi, taastustöö ja arengu koordineerimise, tõhususe, tulemuslikkuse ja järjepidevuse parandamiseks on veel palju teha;

45.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ECHO edendab suurõnnetuste ohu vähendamist DIPECHO-programmi kaudu ja humanitaarmeetmete lahutamatu osana;

46.  kutsub ECHO-t üles keskenduma rohkem humanitaarmeetmete jätkusuutlikkusele; nõuab tungivalt, et ECHO ja muud vastavad komisjoni talitlused paneks suuremat rõhku suurõnnetuste ohu vähendamisele ja katastroofideks valmisolekule ning ohus oleva elanikkonna vastupanuvõime tugevdamisele, selleks tuleks suurendada suutlikkust, viia läbi koolitusi ja üldsuse teadlikkuse tõstmise meetmeid ning luua tõhusad varajase hoiatamise süsteemid katastroofiohtlikes ja kriisolukorras riikides, et võimaldada neil asjakohaselt reageerida;

47.  on veendunud, et tõhusa humanitaarabi andmise seisukohalt on olulise tähtsusega kultuuritraditsioonide tundmine; rõhutab näiteks, et humanitaarmeetmete käigus jagatavad tooted peavad olema kohalikule kogukonnale sobivad ja vastuvõetavad;

48.  kutsub ECHO-t üles üksikasjalikult kaaluma humanitaarabi võimalikke negatiivseid mõjusid; juhib tähelepanu näiteks sellele, et toiduabi ülejääk võib mõjuda ebasoodsalt kohalikule toidutootmisele, mõjutada negatiivselt kohalikke turgusid ning ohustada seega toiduga kindlustatust pikemas perspektiivis;

49.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks humanitaar- ja arenguabi parema ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse nii poliitilisel tasandil kui ka tavaelus;

50.  on seisukohal, et praegune terav toidukriis Aafrika Sarvel on ka rahvusvahelise humanitaar- ja arenguabi ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse puudumise traagiline tagajärg; juhib tähelepanu sellele, et erinevalt loodusõnnetustest on see aeglaselt arenevast kriisist järk-järgult laienenud humanitaarkatastroofiks; tuletab meelde, et kahjuks on põud ja toidupuudus muutunud Aafrika Sarvel korduvaks nähtuseks; taunib asjaolu, et vaatamata sellele tegelikkusele ja tohutule hulgale arenguabile, mida sellesse piirkonda viimastel aastakümnetel on saadetud, ei ole kohalike põllumajandustootjate omavarustatuse parandamisel ja seega jätkusuutlikkuse tagamisel nähtavaid tulemusi saavutatud;

Haiti ja Pakistan

51.  tõdeb kahetsusega, et 2010. aasta läheb ajalukku kahe ülisuure katastroofi aastana: laastavale maavärinale Haitil järgnesid kooleraepideemia ja ennenägematud üleujutused Pakistanis;

52.  märgib, et 2010. aastal eraldas ECHO 122 miljonit eurot Haitile ja 150 miljonit eurot Pakistanile ning et ECHO poolt Pakistanile eraldatud humanitaarabi oli suurim sekkumine, mis eales ühe aasta jooksul on läbi viidud;

53.  tunnistab, et nende katastroofide ulatus ja nendega seotud raskused, kaasa arvatud füüsiline juurdepääs ja julgeolekuprobleemid, muutsid olud äärmiselt keeruliseks; juhib tähelepanu sellele, et mõlema katastroofi korral ilmnesid samalaadsed probleemid;

54.  juhib tähelepanu sellele, et humanitaarabi tõhususe ja tulemuslikkuse oluline tingimus on tõhus rahvusvaheline kooskõlastamine; tunnistab ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo egiidi all tegutsemise lisaväärtust ja vajadust selle järele humanitaarabioperatsioonides;

55.  märgib, et komisjon toetab ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürood märkimisväärselt; taunib asjaolu, et Haiti ja Pakistani kogemus tõid esile humanitaarasjade koordineerimisbüroo praeguse ebapiisava koordineerimissuutlikkuse; rõhutab, et humanitaarasjade koordinatsioonibüroo suutlikkust oma koordineerivat ülesannet täita vähendasid väike võimsus, ekslik vajaduste hindamine ja ainult osaliselt toimivad elektroonilised vahendid infotöötluseks;

56.  märgib, et komisjon on ÜROd klastrisüsteemi arendamisel ja täiendamisel märkimisväärselt toetanud; rõhutab, et mõlema katastroofi puhul ilmnes, et tõhususe, tulemuslikkuse ja koordineerimise valdkonnas ning omavastutuse ja aruandluse tugevdamise osas on veel palju teha;

57.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei andnud parlamendi raportöörile ECHO partnerite lõplikke kirjeldavaid ja finantsaruandeid humanitaarmeetmete rakendamise kohta pärast Haiti ja Pakistani katastroofe 2010. aastal, põhjendades seda sellega, et need aruanded sisaldavad tundlikku teavet ECHO partnerite kohta; rõhutab, et parlamendil peab olema juurdepääs sellistele aruannetele või vähemalt peamistele faktidele meetmete rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, selleks et oleks võimalik hinnata nende usaldusväärset finantsjuhtimist;

58.  juhib tähelepanu sellele, et Haitile eraldatud abiga seotud probleemide tõttu lähetab eelarvekontrollikomisjon delegatsiooni Haitisse;

59.  kutsub komisjoni üles tõstatama ÜROga seonduvaid küsimusi asjaomastes ÜRO organites;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. (3) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0404. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0018. (6) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 5. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0005. (8) ELT L 252, 25.9.2010, lk 1. (9) ELT L 250, 27.9.2011, lk 1. (10) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1. (11) ELT C 303, 9.11.10, lk 1.