Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2089(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0012/2012

Esitatud tekstid :

A7-0012/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/02/2012 - 12.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0021

Vastuvõetud tekstid
PDF 216kWORD 56k
Neljapäev, 2. veebruar 2012 - Brüssel
Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele
P7_TA(2012)0021A7-0012/2012

Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2012. aasta resolutsioon: Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele (2011/2089(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 4. veebruari 2011. aasta töödokumenti „Avalik arutelu: Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele” (SEC(2011)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta juunis avaldatud suunisdokumendi kavandit „Kahju suuruse kindlakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise nõuete korral”,

–  võttes arvesse direktiivi 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2009. aastal avaldatud konsultatsioonidokumenti rohelise raamatu „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks” järelmeetmete aruteluks,

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni valge raamatu „EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta” teemal(2),

–  võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2008. aasta rohelist raamatut „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks” (COM(2008)0794),

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta rohelist raamatut, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist (COM(2008)0165),

–  võttes arvesse 9. mai 2010. aasta Monti aruannet „Ühtse turu uus strateegia”,

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatist „EÜ tarbijapoliitika strateegia 2007–2013: Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” (COM(2007)0099),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni alternatiivse vaidluste lahendamise kohta tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaasjades(4),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb vahendusmenetluse direktiivi rakendamist liikmesriikides, selle mõju vahendusmenetlusele ja selle vastuvõtmist kohtute poolt(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0012/2012),

A.  arvestades, et Euroopa õigusalal peab kodanikel ja ettevõtetel lisaks õigustele olema ka võimalus neid õigusi tegelikult ja tõhusalt jõustada;

B.  arvestades, et hiljuti on vastu võetud ELi õigusakte, mille mõte on võimaldada piiriüleste olukordade pooltel kas oma õigusi tulemuslikult jõustada(6) või taotleda vahendatavat kohtuvälist lahendit(7);

C.  arvestades, et alternatiivse vaidluste lahendamise meetodi eelised on vaieldamatud ja et kõikidele ELi kodanikele tuleks tagada õiglane juurdepääs õiguskaitsele;

D.  arvestades, et vastavalt 2011. aasta märtsis avaldatud Eurobaromeetri kiiruuringule „Tarbijate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes” oleks 79% Euroopa Liidu tarbijatest rohkem valmis oma õigusi kohtus kaitsma, kui neil oleks võimalik teha seda ühises kohtuasjas;

E.  arvestades, et õigusrikkumiste tõttu kannatanud tarbijad, kes soovivad algatada kohtuasja kahjuhüvitiste saamiseks individuaalsel alusel, kohtavad sageli olulisi takistusi seoses õiguskaitsevahendite juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ning kohati suurtest kohtukuludest tuleneva kulukusega, millele lisandub võimalik psühholoogiline kahju, keerukas ja pikk menetlus ning teabe puudumine võimalike õiguskaitsevahendite kohta;

F.  arvestades, et kui rühm kodanikke on langenud sama rikkumise ohvriks, ei pruugi eraldi hagid endast kujutada tulemuslikku võimalust ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või hüvitise saamiseks, eelkõige siis, kui üksikjuhtumil saadud kahju on menetluskuludega võrreldes väike;

G.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides ei toimi olemasolev ELi tasandi tarbijate kahjunõuete hüvitamise ning jõustamise kord rahuldavalt, või ei tunta seda korda piisavalt ja kasutatakse seetõttu piiratud määral;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu turgude integreerimine ning sellest tulenev piiriüleste toimingute kasv tõstab esile vajaduse Euroopa Liidu ühtse lähenemisviisi järele, et tegeleda juhtumitega, kus paljud tarbijad jäävad hüvitisest ilma, kuna mitmes liikmesriigis kehtestatud ühiste kahjuhüvitamistaotluste menetlused ei paku lahendusi piiriüleste juhtumite jaoks;

I.  arvestades, et riigi ja Euroopa tasandi ametiasutustel on ELi õiguse jõustamisel keskne roll ning eraõiguslik õigusaktide täitmise tagamine peaks avalikku jõustamist ainult täiendama, mitte aga asendama;

J.  arvestades, et avalik jõustamine rikkumiste peatamise ning trahvide määramise teel ei võimalda iseenesest tarbijatele tekitatud kahju hüvitamist;

K.  arvestades, et kui nõuded liidetakse ühiseks kahjunõudemenetluseks või lubatakse avalikes huvides tegutseval esindusorganil või -kogul selline nõue esitada, võib see poolte jaoks menetlust lihtsustada ning kulusid vähendada;

L.  arvestades, et ühistel kahjunõuetel põhinev süsteem võib üksikisiku õiguskaitset asjakohaselt täiendada, mitte aga asendada;

M.  arvestades, et kõigi ettepanekute puhul, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, peab komisjon arvesse võtma subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

1.  kiidab eespool nimetatud horisontaalse konsulteerimise heaks ning rõhutab, et ebaseaduslike tavade ohvrid – nii kodanikud kui ettevõtted – peavad saama nõuda oma isiklike kahjude hüvitamist, eelkõige üksikult esinevate ja hajuvate kahjude puhul, kus kulurisk ei pruugi olla saadud kahjuga proportsionaalne;

2.  võtab teadmiseks USA Ülemkohtu jõupingutused piirata kergemeelset kohtusse pöördumist ja USA kollektiivse hagi süsteemi(8) kuritarvitamist ning rõhutab, et Euroopa peab hoiduma USA stiilis kollektiivse hagi süsteemi või mis tahes süsteemi kehtestamisest, mis ei arvesta Euroopa õigustraditsioone;

3.  tunneb heameelt liikmesriikide jõupingutuste üle ebaseadusliku käitumise ohvrite õiguste tugevdamiseks, kehtestades või valmistudes kehtestama õigusakte eesmärgiga lihtsustada kahjunõudeid, vältides samas kohtumenetluse kuritarvitamise kultuuri, kuid möönab samas, et riiklikud ühiste kahjunõuete esitamise mehhanismid on eelkõige ulatuselt ja menetluse iseloomult väga erinevad, mis võib kodanikke takistada oma õigusi kasutamast;

4.  väljendab heameelt komisjoni töö üle Euroopa ühtse lähenemisviisi kujundamisel ühiste kahjunõuete suhtes ning palub komisjonil oma mõjuhinnangus näidata, et tulenevalt subsidiaarsuse põhimõttest tuleb võtta ELi tasandil meetmeid liidu praeguse õigusraamistiku täiustamiseks, et võimaldada rikkumiste ohvrite kahjude hüvitamist ning sellega suurendada tarbijate usaldust ja muuta siseturu toimimine sujuvamaks;

5.  rõhutab ühiste kohtuasjade võimalikke eeliseid väiksemate kulude ja suurema õiguskindluse näol nii hagejate, kostjate kui ka kohtusüsteemi jaoks, sest see võimaldab vältida sarnaste hagide üheaegset menetlemist;

6.  on veendunud, et konkurentsi valdkonnas on avalik jõustamine oluline selleks, et rakendada aluslepingute sätteid, täielikult täita ELi eesmärgid ning tagada ELi konkurentsiõiguse jõustamine komisjoni ja riiklike konkurentsiasutuste poolt;

7.  tuletab meelde, et praegu on ainult liikmesriikidel õigus võtta vastu riiklikke eeskirju, millega nähakse ette eraldatava hüvitise suurus; samas märgib, et riikliku õiguse täitmine ei tohi takistada Euroopa õiguse ühetaolist kohaldamist;

8.  kutsub komisjoni üles põhjalikult kaaluma, mis oleks ühiste kahjunõuete valdkonna meetmete jaoks sobiv õiguslik alus;

9.  märgib, et olemasoleva teabe, eelkõige 2008. aastal tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ülesandel koostatud uurimuse „ELi ühiste kahjunõuete mehhanismide tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine” kohaselt ei ole ELis kehtivad ühiste kahjunõuete mehhanismid põhjustanud ebaproportsionaalseid majanduslikke tagajärgi;

Kehtivad ELi õigusaktid ja esialgne õiguskaitse

10.  märgib, et ELi tasandil kehtivad üksikjuhtumite puhuks juba mõned jõustamismehhanismid, nagu direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, ning on veendunud, et eelkõige määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, võimaldab juurdepääsu kohtumenetlusele, lihtsustades piiriülest kohtuvaidlust ja vähendades kulusid juhtudel, kus vaidlusalune summa on alla 2000 euro, kuid märgib, et nimetatud õigusaktid ei ole mõeldud tõhusa juurdepääsu tagamiseks kohtumenetlusele juhul, kui sarnast kahju kannab suur arv inimesi;

11.  on seisukohal, et esialgsel õiguskaitsel on tähtis roll ka kodanike ja ettevõtete ELi õigusest tulenevate õiguste kaitsel, ning on veendunud, et mehhanisme, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta(9) ja direktiiviga 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta, on võimalik oluliselt täiustada, et soodustada piiriülestes juhtumites koostööd ning esialgset õiguskaitset;

12.  on seisukohal, et esialgse õiguskaitse vahendite täiustamise vajadus on eriti suur keskkonnakaitse sektoris; palub komisjonil uurida, kuidas saaks seda sektorit toetada;

13.  on arvamusel, et esialgne õiguskaitse peaks keskenduma nii üksikisikute kui ka üldsuse huvide kaitsele, ning kutsub üles ettevaatlikkusele organisatsioonide juurdepääsu laiendamisel õiguskaitsele, kuna õiguskaitse ei peaks olema organisatsioonidele kättesaadavam kui üksikisikutele;

14.  kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama ja tõhustama olemasolevaid õigusakte, nagu direktiiv 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta ja määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta, et tagada ELis tarbijaõiguste nõuetekohane avalik jõustamine; rõhutab siiski tõsiasja, et direktiiv 98/27/EÜ ega ka määrus (EÜ) nr 2006/2004 ei võimalda kannatatud kahju tarbijatele hüvitada;

Õiguslikult siduv horisontaalne raamistik ja kaitsemeetmed

15.  on seisukohal, et õiguskaitse ühiste kahjunõuete kaudu kuulub menetlusõiguse valdkonda, ning tunneb muret selle üle, et ELi kooskõlastamatud algatused ühiste kahjunõuete valdkonnas põhjustavad siseriikliku menetlusõiguse ja kahjunõudeid käsitlevate õigusaktide killustumist, mis vähendab ELis õiguskaitse kättesaadavust, selle asemel et seda suurendada; nõuab, et juhul kui üksikasjaliku kaalumise tulemusel otsustatakse, et liidu ühiste kahjunõuete süsteem on vajalik ja soovitav, kujutaks mis tahes ühiste kahjunõuete valdkonna ettepanek endast horisontaalset raamistikku, mis hõlmab ühiseid põhimõtteid ja annab ühiste kahjunõuete kaudu kogu ELis ühtse juurdepääsu õiguskaitsele ning käsitleb eelkõige, kuid mitte eksklusiivselt, kõiki tarbijate õiguste rikkumisi;

16.  rõhutab, et tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ELi liikmesriikide õigustraditsioone ja õiguskorda ning suurendada heade tavade kooskõlastamist liikmesriikide vahel, ning on veendunud, et ELi süsteemi koostamine, mis võimaldaks tagada nii tarbijate kui ka VKEde tulemusliku kaitse, ei tohiks põhjustada viivitusi horisontaalse raamistiku vastuvõtmisel;

17.  rõhutab, et õiguslikult siduv horisontaalne raamistik peab hõlmama ühiste kahjunõuete põhiaspekte; rõhutab veel, et eriti menetluslikud ja rahvusvahelise eraõiguse küsimused peavad kehtima kollektiivsete kahjunõuete puhul üldiselt ja olenemata sektorist, samal ajal kui piiratud arv tarbijakaitse või konkurentsiõiguse valdkonna eeskirju, milles käsitletakse küsimusi nagu siseriiklike konkurentsiasutuste otsuste võimalik siduv mõju, tuleks sätestada näiteks horisontaalse vahendi eraldi artiklites või peatükkides või horisontaalse vahendiga samaaegselt või hiljem vastu võetavates eraldi õigusaktides;

18.  on veendunud, et hagi esitamise üle otsustamisel on keskne roll individuaalselt saadud kahjul, sest seda võrreldakse paratamatult hagi võimalike menetluskuludega; tuletab seetõttu komisjonile meelde, et ühiste kahjunõuete horisontaalne raamistik peab olema kõigi osaliste jaoks tulemuslik ja kulutõhus vahend, ning on seisukohal, et liikmesriikide riiklikes menetluseeskirjades võiks kasutada määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ühise kahjunõude esitamise alusena juhul, kui nõude väärtus ei ületa selle määruse reguleerimisala;

19.  on arvamusel, et horisontaalse raamistiku kohane ühishagi annaks kõige suuremat kasu juhul, kui kostja ja esindatavad ohvrid ei asu samas liikmesriigis (piiriülene mõõde) ning kui väidetavalt kahjustatud õigused tulenevad ELi õigusaktidest (ELi õiguse rikkumine); nõuab, et lähemalt uuritaks kahjunõuete esitamise parandamist selliste siseriikliku õiguse rikkumiste korral, millel võib olla suur piiriülene mõju;

20.  rõhutab veel kord, et põhjendamatute nõuete ja ühiste kahjunõuete kuritarvitamise vältimiseks tuleb horisontaalse õigusaktiga kehtestada kaitseklauslid, et tagada õiglane kohtumenetlus, ning rõhutab, et sellised kaitseklauslid peavad hõlmama muu hulgas järgmisi punkte:

  

Kaebeõigus

   et esindushagi heaks kiidetaks, peab tegu olema selgelt määratletud rühmaga ning rühma liikmete määratlemine peab olema toimunud enne hagi esitamist;
   Euroopa lähenemisviis ühistele kahjunõuetele tuleb rajada osalemisvõimalusega (opt-in) põhimõttele, mille kohaselt võimalike kuritarvituste vältimiseks määratletakse kannatanud selgelt ja nad võtavad menetlusest osa vaid siis, kui nad on väljendanud selleks selgesõnalist soovi; toonitab, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleb austada olemasolevaid riiklikke süsteeme; palub komisjonil kaaluda süsteemi, mis võimaldab asjakohast teavet kõigile võimalikele kannatanutele, suurendab kollektiivhagide esindavust, võimaldab suurimal arvul kannatanutel hüvitust taotleda ja tagab ELi kodanikele lihtsa, taskukohase ning tulemusliku juurdepääsu õiguskaitsele, vältides sel moel ülemääraseid kohtuvaidlusi ja seda, et ühe ja sama rikkumise kohta esitatakse tarbetult uusi individuaalseid või ühishagisid; kutsub liikmesriike üles looma tõhusaid mehhanisme, mis tagaksid võimalikult suure arvu kannatanute teavitamise ja neile nende õiguste ja kohustuste teatavakstegemise, eriti juhul, kui nad elavad mitmes eri liikmesriigis, samas süütuse presumptsiooni kohaselt vältides asjaomase osapoole maine põhjendamatut kahjustamist;
   kollektiivse hagi süsteemiga, kus kannatanuid ei tuvastata enne kohtuotsuse langetamist, ei ole võimalik nõustuda, kuna see on vastuolus paljude liikmesriikide õiguskorraga ning rikub nende ohvrite õigusi, kes osaleksid menetluses enese teadmata, kuid kellele kohtu otsus oleks sellegipoolest siduv;
   liikmesriigid peaksid tagama, et kohtunik või sarnane organ säilitab kaalutlusõiguse iga võimaliku ühishagi vastuvõetavuse kontrollimiseks, et teha kindlaks, kas kvalifitseerumise nõuded on täidetud ja hagi on menetluseks kõlblik;
   liikmesriigid peaksid nimetama esindushagide esitamiseks pädevad organisatsioonid ning selliste organisatsioonide selgeks määratlemiseks oleks vaja Euroopa kriteeriume; kriteeriumide aluseks võiks olla direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta) artikkel 3, kuid neid tuleb täpsustada, et tagada kohtumenetluse kuritarvitamise vältimine, kindlustades samas juurdepääsu õiguskaitsele; kriteeriumid peaksid hõlmama muu hulgas kvalifitseeruvate organisatsioonide rahalist ja inimressurssi;
   ohvritel peab igal juhul olema vabadus taotleda alternatiivselt individuaalset hüvitamist pädevas kohtus;
  

Tegeliku kahju täielik hüvitamine

   horisontaalne raamistik peaks hõlmama ainult tegelikult kantud kahju hüvitamist ning karistavad kahjutasud tuleb keelata; tulenevalt hüvitamise kontseptsioonist tuleb väljamõistetud kahjutasud jaotada üksikute kannatanute vahel proportsionaalselt neile tekitatud kahjuga; tingimuslikud tasud on üldiselt Euroopas tundmatud ja need ei tohiks kohustuslikku horisontaalsesse raamistikku kuuluda;
  

Juurdepääs tõenditele

   kollektiivsed hagejad ei tohi kostja tõenditele juurdepääsu osas olla individuaalsetest hagejatest paremas positsioonis ning iga hageja peab esitama oma nõude kohta tõendid; dokumentide hagejatele avaldamise kohustus („avalikustamine”) on Euroopas enamasti tundmatu ja ei tohiks horisontaalsesse raamistikku kuuluda;
  

Põhimõte „kaotaja maksab”

   ilma finantsriskita hagi ei saa olla ning liikmesriigid peavad määratlema kulude õiglase jaotamise kohta oma eeskirjad, mille järgi kaotanud pool peab kandma teise poole kulud, et vältida põhjendamatute nõuete esitamist kogu ELi hõlmavas ühiste kahjunõuete esitamise mehhanismis;
  

Vältida rahastamist kolmandate isikute poolt

   komisjon ei tohi seada tingimusi ega anda suuniseid kahjunõuete rahastamise kohta, kuna liikmesriikide õigussüsteemides ei tunta enamasti rahastamise taotlemist kolmandatelt isikutelt, näiteks sel teel, et neile pakutakse osa väljamõistetud kahjusummast; see ei tähenda, et liikmesriigid ei tohiks kahjunõuete rahastamise kohta tingimusi kehtestada ega suuniseid anda;

21.  soovitab, et juhul kui komisjon esitab ettepaneku võtta vastu horisontaalne raamistik ühiste kahjunõuete kohta, võetaks vajaduse korral vastu järelhagi põhimõte, mille kohaselt võib eraõiguslikku jõustamist ühise kahjunõude alusel rakendada ainult juhul, kui komisjon või riiklik konkurentsiasutus on juba vastu võtnud rikkumist käsitleva otsuse; märgib, et järelhagi põhimõtte kehtestamine ei välista võimalust näha ette nii eraldiseisvad kui ka järelhagid;

22.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas suurendada tarbijate teadlikkust ühiste kahjunõuete esitamise mehhanismidest ning kuidas lihtsustada koostööd organitega, kes on pädevad ühishagisid esitama; rõhutab, et tarbijate organisatsioonidel ja Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustikul (ECC-Net) võib olla keskne roll teabe edastamisel võimalikult suurele arvule ELi õiguse rikkumise tõttu kannatanutele;

23.  rõhutab, et paljud ELi õiguse rikkumised, mille komisjon on tarbijakaitsemeetmete valdkonnas tuvastanud, nõuavad esialgse õiguskaitse tugevdamist(10), kuid tunnistab samas, et esialgsest õiguskaitsest ei piisa, kui ohvritele on tekitatud kahju ja neil on õigus saada hüvitist; palub komisjonil kindlaks teha, milliste ELi õigusaktide rikkumise korral on raske hüvitamist saavutada;

24.  on arvamusel, et need õigusaktid tuleks kindlaks teha, et leida valdkonnad, kus horisontaalse raamistikuga oleks võimalik sätestada kollektiivsed kahjunõuded nii nende õigusaktide kui ka ELi konkurentsiõiguse rikkumise korral; nõuab, et horisontaalse õigusakti lisas loetletaks asjaomased ELi õigusaktid;

Alternatiivne vaidluste lahendamine

25.  märgib, et alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismid sõltuvad sageli ettevõtja valmidusest koostööd teha, ning on veendunud, et tõhusa kohtuliku hüvitussüsteemi kättesaadavus toimiks pooltele tugeva stiimulina jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, mis aitaks tõenäoliselt vältida arvukalt kohtuvaidlusi; ergutab looma Euroopa tasandil alternatiivse vaidluste lahendamise süsteeme, et võimaldada kiiret ja odavat vaidluste lahendamist kui kohtumenetlusest atraktiivsemat valikut, ning teeb ettepaneku, et kohtunikul, kes kontrollib eelnevalt ühishagi vastuvõetavust, oleks ühtlasi volitus kohustada osalisi otsima enne kollektiivse kohtumenetluse käivitamist kõigepealt konsensuslikku lahendust; on seisukohal, et selle volituse kehtestamise aluseks peaksid olema Euroopa Kohtu välja töötatud kriteeriumid(11); rõhutab siiski, et need mehhanismid peaksid jääma, nagu nende nimetuski ütleb, üksnes õigusliku hüvituse alternatiiviks, mitte eeltingimuseks;

Kohtualluvus ja kohaldatav õigus

26.  rõhutab, et horisontaalses raamistikus endas tuleks kehtestada reeglid, et vältida nn võidujooksu kohtusse pöördumisel (st soodsama kohtualluvuse valimist), ilma et see ohustaks juurdepääsu õiguskaitsele, ning et pädeva kohtu kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta Brüsseli I määrus;

27.  nõuab kollisiooninormide muutmise võimaluste täiendavat uurimist; on arvamusel, et üks võimalus oleks kohaldada selle riigi õigust, kus elab enamik ohvreid, arvestades, et üksikutele ohvritele peab jääma võimalus mitte osaleda sisenemisvõimalusega (opt-in) hagis, vaid nõuda selle asemel individuaalset hüvitamist kooskõlas Brüsseli I, Rooma I ja Rooma II määruses sätestatud rahvusvahelise eraõiguse üldeeskirjadega;

28.  rõhutab, et pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-360/09, Pfleiderer, peab komisjon tagama, et kollektiivne õiguskaitse ei sea ohtu leebema kohtlemise süsteemi tõhusust ja kokkuleppemenetlust;

Seadusandlik tavamenetlus

29.  nõuab, et seadusandliku tavamenetluse raames tuleb kõigisse ühiste kahjunõuete valdkonnas tehtavatesse seadusandlikesse algatustesse kaasata Euroopa Parlament ning et igasugune õigusakti ettepanek peab põhinema üksikasjalikul mõjuhinnangul;

o
o   o

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa tasandi sotsiaalpartneritele.

(1) ELT L 110, 1.5.2009, lk 30.
(2) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 161.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0023.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0449.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0361.
(6) Määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1); määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15).
(7) Direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).
(8) Wal-Mart Stores Inc. vs. Dukes jt 564 U. S. xxx (2011).
(9) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
(10) Uurimus tarbijate probleemidest tarbijakaitse õigusaktide rikkumiste eest hüvituse saamisel ning nende probleemide majanduslikest tagajärgedest, 26 august 2008, I osa: põhiaruanne, alates lk 21.
(11) Euroopa Kohtu 18. märtsi 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-317/08, C-318/08, C-319/08 ja C-320/08, Alassini, EKLis seni avaldamata.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika