Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 148 ja 152 ning artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa(2),

–  võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(3);,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008)5737 all)(6) ja oma 6. mai 2009. aasta sellekohast resolutsiooni(7),

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust ja raportit Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme kohta (SPC/2010/10/7 lõplik),

–  võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (COM(2011)0173),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks”(9),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(11),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta(13),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0021/2012),

A.  arvestades, et kriisi sotsiaalsed tagajärjed on kaugeleulatuvad ja nüüd muudab neid veelgi rängemaks mõningates riikides riigivõlakriisi tõttu rakendatud kasinusmeetmete ning era- ja avaliku sektori töökohtade, sotsiaaltoetuste ja avalike teenuste piiramise mõju, mis teravdab kogu ELis vaesuse probleeme;

B.  arvestades, et töötus on 2008. aastast alates märgatavalt tõusnud ning jõudnud 23 miljoni töötu ehk 10%ni ELi tööealisest elanikkonnast; arvestades, et tööhõive-eesmärgi täitmiseks tuleb ELis 2020. aastaks leida töö täiendavalt 17,6 miljonile inimesele;

C.  arvestades, et olukord tööturul on haridustasemest sõltumata eriti kriitiline noorte jaoks, kes töötavad sageli ajutise töölepinguga või tasustamata praktikantidena; arvestades, et osalt põhjustab noorte raskusi ebakõla omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel;

D.  arvestades, et kriis on teistest rängemini tabanud pensionieale lähenevaid ja pikaajaliselt töötuid isikuid, kolmandate riikide töötajaid ja vähekvalifitseeritud töötajaid;

E.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärkide täitmisel on otsustava tähtsusega sooline mõõde, kuna naised moodustavad suurima seni kasutamata tööjõu reservi ja suurema osa ELis vaesuses elavatest inimestest; arvestades, et sellepärast tuleb kogu Euroopa poolaasta protsessis erilist tähelepanu pöörata nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kui ka naistele suunatud poliitikale;

F.  arvestades, et ELis kasvab töötajate vaesus ja ebakindlus, seda lisaks suurele töötute arvule ja keskmise töötaoleku aja pikenemisele; arvestades, et kriisi tõttu on tekkinud uued vaesusriskiga inimeste kategooriad; arvestades, et sotsiaalkaitsekomitee hoiatab laste vaesuse, sissetulekute nappuse, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse leviku eest vale suunitlusega ja regressiivsete eelarve konsolideerimise meetmete mõju tõttu sotsiaalkaitsesüsteemidele, ning et seetõttu peaks ELi ja liikmesriikide sotsiaalpoliitikas olema kesksel kohal integreeritud aktiivse kaasamise strateegiate elluviimine;

G.  arvestades, et kasinuse ja eelarve konsolideerimise meetmetel võib olla ebaproportsionaalselt negatiivne mõju naiste olukorrale tööturul ja naiste vaesusele, näiteks naisi ebasoodsalt mõjutavate avaliku sektori kärbete või lapsehooldustoetuste kärpimise tõttu;

H.  arvestades, et olukorra pakilisusele vaatamata ei edene Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmine liimesriikides ootuspäraselt; arvestades, et riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide täitmiseks ebapiisavad;

I.  arvestades, et sotsiaalsed ja tööhõiveaspektid on koondatud viiest iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteedist ainult ühe alla, kuigi tegemist on kolmega viiest ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärgist;

Tähtsamad põhimõtted seoses kevadise Euroopa Ülemkoguga

1.  nõuab tungivalt Euroopa Ülemkogult selle tagamist, et alljärgnevad põhimõtted võetaks tema 2012. aasta Euroopa poolaasta poliitilistesse suunistesse ning teeb presidendile ülesandeks kaitsta seda seisukohta 1.–2. märtsil 2012 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

I.  Tagada järjepidevus ja suurem sihikindlus ELi 2020. aasta eesmärkide täitmiseks

2.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et majanduskasvu analüüsi põhjal kehtestatud iga-aastaste poliitiliste suunistega aidataks kõigiti kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide täitmisele;

3.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama oma poliitilistes suunistes eri prioriteetide kokkusobivuse, nii et eelarve konsolideerimise suunised põhineksid sotsiaalsel õiglusel, ei suurendaks vaesust, ei takistaks tööpuuduse vähendamise püüdeid ning leevendaksid kriisi sotsiaalseid tagajärgi; on kindlalt veendunud, et põhitähelepanu peaks olema integreeritud reformimeetmetel, millega edendatakse majanduskasvu nii lühiajaliselt kui ka keskpikas ja pikemas perspektiivis; rõhutab seepärast vajadust käsitleda eelarve-, majanduskasvu- ja tööhõivealaseid meetmeid üheskoos, kuna need sõltuvad üksteisest ja on üheskoos taastumise eeldusteks;

4.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles oma poliitilistes suunistes tagama, et ELi vahendid eraldataks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks;

5.  on tõsiselt mures selle pärast, et liikmesriikide praegused eesmärgid on ELi 2020. aasta strateegia peamiste tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide täitmiseks ebapiisavad; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu tagaks, et liikmesriigid võtaksid suuremaid riiklikke eesmärke koos konkreetsete ja realistlike rakenduskavadega ja et neid hinnataks ühisel hindamisraamistikul põhinevate selgete ja järjepidevate näitajate abil, nii et ELil oleks jälle selge ja teostatav kava kõigi ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks ning et tehtut saaks läbipaistvalt mõõta;

II.  Toetada jätkusuutlikku töökohtade loomist investeeringute ja maksureformide abil

6.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles andma vajalikku eelarvelist tegevusruumi ja toetust investeeringutele korralike töökohtade jätkusuutlikku loomisesse paljudes eri sektorites, töötajate ja töötute koolitusse ja vaesuse vähendamisse;

7.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles kiitma heaks poliitilised suunised, mis näevad ette tööjõu maksukoormuse vähendamist, nõudes samal ajal maksuvabastustest või -vähendustest kasu saavatelt ettevõtjatelt vastutasuks inimväärset toimetulekut võimaldava töötasu maksmist; on seisukohal, et see suurendaks töötajate palkamise ja tööl hoidmise atraktiivsust ning parandaks tööturu üldist olukorda ja eriti sotsiaalselt kaitsetumate elanikerühmade seisundit; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega heaks kiitma suunised tulude suurendamiseks õiglase, progressiivse, ümberjagava, tõhusa ja tulemusliku maksustamise abil ning maksudest kõrvalehoidmise vastu suunatud maksustamise parema koordineerimise abil, seades eesmärgiks õigluse tagamise ja sotsiaalse sidususe säilitamise;

III.  Parandada töö kvaliteeti ja tööhõive suurendamiseks vajalikke tingimusi

8.  kahetseb, et töö atraktiivsuse tõstmisele suunatud poliitilistes suunistes ei käsitleta töökohtade kvaliteeti ja pööratakse liiga vähe tähelepanu eeltingimuste loomisele selleks, et tööturule suunduks rohkem inimesi, eriti naisi, puudega isikuid ja enim puudust kannatavaid, näiteks pikaajaliselt tööta olnud inimesi; kutsub Euroopa Ülemkogu üles lisama suuniseid inimväärse töö ja pingutuste kohta töö-, pere- ja eraelu ühitamise toetamiseks taskukohaste hooldus- ja lapsehoidmisvõimaluste pakkumise, perekondlikel põhjustel antava puhkuse ja paindliku töökorralduse abil;

9.  hoiatab, et kasinusmeetmed ja halduskoormuse vähendamine ei tohiks ohustada sotsiaalse kaitse ning ohutus- ja tervishoiunõudeid ega põhjustada nõuete leevendamist või ELi õigusaktidest erandite tegemist;

IV.  Tegeleda noorte töötusega

10.  rõhutab, et tähtis on mitte kaotada noore põlvkonna potentsiaali ning kutsub Euroopa Ülemkogu lugema noorte töötuse küsimusega tegelemist esmatähtsaks; kutsub liikmesriike üles välja töötama põhjalikke strateegiaid noorte jaoks, kes ei tööta, õpi ega saa koolitust, sealhulgas sihipäraseid aktiivse tööturupoliitika meetmeid ja tööturul leiduvate oskuste sobimatusele suunatud meetmeid, edendama noorte ettevõtlust ja selliseid õppimiselt tööellu üleminekut julgestavaid raamistikke nagu nn kahene kutsekoolitus; kutsub liikmesriike üles juurutama tihedas koostöös tööturu osapooltega Euroopa noortegarantiid, mis tagab igale ELi noorele õiguse pärast kõige rohkem neljakuulist tööta olekut töö- ja praktikakoha pakkumisele, lisakoolituse või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi pakkumisele; rõhutab, kui tähtis on vähendada noorte seas ebakindlate töösuhete (ajutised lepingud, soovimatu osaajatöö või tasustamata praktika) esinemist;

V.  Tegeleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, eeskätt elanikerühmades, kes ei ole või on vähe seotud tööturuga

11.  tervitab asjaolu, et esmakordselt sisaldab iga-aastane majanduskasvu analüüs suuniseid seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles neid suuniseid prioriteetsetena heaks kiitma, samal ajal tagades, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine tähendab enamat kui vaid meetmeid inimeste tööturule viimiseks; selleks tuleb panna rõhku tööturuga mitteseotud või vähe seotud sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade sotsiaalkaitsele ja aktiivsele kaasamisele;

12.  rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 tuleb terve Euroopa poolaasta jooksul süstemaatiliselt integreerida igasse valdkonda, sealhulgas riigipõhistesse soovitustesse, millega peaksid kaasnema sotsiaalse mõju eel- ja järelhindamised;

VI.  Suurendada demokraatlikku legitiimsust, vastutustundlikkust ja omanikutunnet

13.  tuletab meelde, et liikmesriikide majanduspoliitika Euroopa-mõõtme tähtsuse suurenemine peaks käima käsikäes demokraatliku legitiimsuse suurenemise ja asjakohase vastutusega Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ees; arvab, et kuna iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes kohaldataval seadusandlikul tavamenetlusel puudub õiguslik alus, on Euroopa Ülemkogul erikohustus võtta poliitiliste suuniste heakskiitmisel arvesse parlamentide seisukohti, et anda suunistele demokraatlik legitiimsus; ning pakiline vajadus finantsdistsipliini ja kokkuhoiumeetmete rakendamise järele ei tohi mingil juhul olla tähtsam demokraatliku otsustusprotsessi kasutamisest;

14.  kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles omanikutunde tekitamiseks tagama riiklike ja piirkondlike parlamentide, tööturu osapoolte, ametiasutuste ja kodanikuühiskonna põhjalik kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegia poliitiliste suuniste elluviimisesse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi;

15.  kutsub komisjoni üles muutma iga-aastast majanduskasvu analüüsi 2013. aastal iga-aastasteks jätkusuutliku majanduskasvu suunisteks, esitama see kujul, mis võimaldaks parlamendil teha muudatusettepanekuid, ning tagama, et institutsioonidevahelise otsustamise läbipaistev protsess annaks tulemuseks ühiselt kokkulepitud poliitilised suunised;

Tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas vajalikud lisapingutused
Suurendada tööhõivet ja parandada töökohtade kvaliteeti

16.  kutsub liikmesriike üles toetama algatusi, mis hõlbustavad suurima tööhõivepotentsiaaliga sektorite arengut, eeskätt üleminekul säästvale majandusele (rohelised töökohad) ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste (valged töökohad) ning digitaalmajanduse puhul;

17.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde jaoks, ning eelkõige edendama ettevõtlusega alustamist ning toetama olemasolevaid VKEsid töökohtade loomisel;

18.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles suurendama jõupingutusi ühtse turu parandamiseks, et edendada digitaalmajandust ning keskenduda arukale reguleerimisele, et vähendada tarbetut bürokraatiat;

19.  kutsub liikmesriike üles suurendama tööhõiveteenuste ulatust ja tulemuslikkust ning rakendama tulemuslikku aktiivset tööturupoliitikat (tihedas koostöös sotsiaalparteritega), mida toetatakse vastastikku aktiveerimisstiimulite, nt tööturule naasmist toetavate programmide, ning asjakohaste hüvitiste süsteemidega, säilitamaks tööalast konkurentsivõimet, toetamaks inimeste tööle naasmist ja tagamaks inimväärsed elamistingimused;

20.  kutsub liikmesriike üles toetama ja arendama paindlikuma töökorralduse tingimusi eriti just eakate ja noorte töötajate jaoks ning edendama töötajate liikuvust; rõhutab kogu ELis tööjõu tootlikkuse ja tõhususe suurendamise olulisust selleks, et taastada Euroopa konkurentsivõime;

21.  kutsub liikmesriike üles struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning võidelda tulemuslikult struktuurse ja pikaajalise töötusega; on veendunud, et komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele täiendavat abi ja suuniseid selle eesmärgi osas, eriti just praeguses majanduslanguse ja sotsiaalsete katsumuste tingimustes;

22.  arvab, et strateegia „Euroopa 2020” peamist tööhõivemäära eesmärki saab saavutada üksnes juhul, kui naised osaleksid tööturul märkimisväärselt rohkem; kutsub komisjoni üles tagama liikmesriikidele tugevamad suunised, mille eesmärk peaks olema luua naiste suurema tööhõivemäärani jõudmiseks vajalikud tingimused, näiteks taskukohane hooldus- ja lapsehoiuteenus, asjakohased rasedus- ja sünnitus-, isadus- ja vanemapuhkuse skeemid ning tööaja ja -koha paindlikkus;

23.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles hindama oma poliitiliste soovituste tulemuslikkust kõikide leibkonna täiskasvanutest liikmete tööturul osalemise toetamise, inimväärset äraelamist võimaldava töötasu tagamise ja madalapalgaliste või ebakindlate tööde lõksus olevate inimeste paremale kohale üleviimise hõlbustamise osas, kuna need on need kolm mehhanismi, millega saab vähendada töötajate vaesust; kutsub liikmesriike üles võitlema töötajate vaesusega, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on töötajatele äraelamist võimaldava töötasu tagamine;

24.  kutsub komisjoni üles kasutama oma eduaruannetes sooliselt eristatud andmeid;

25.  kutsub liikmesriike üles tunnistama veelgi selgemalt nende ettevõtetes eakate töötajate antavat reaalset lisandväärtust ning looma vanusesõbralikke töötingimusi, et võimaldada eakatel töötajatel nende vastava valiku korral osaleda tööturul ja sinna jääda; kutsub liikmesriike üles tegema seda, võideldes ealise diskrimineerimisega, asendades eakate töötajate tööturult lahkumise stiimulid kaasava tööturu stiimulitega ning kohandades töötingimusi vastavalt eakate töötajate vajadustele, nt võimaldades õigust paindlikule tööajale ja -kohale, õigust koolitustele ja õigust paindlikuks pensionilejäämiseks, tagades kõigile piisava pensioni; usub, et töötervishoiu edendamine peaks tagama aktiivsena vananemise nii tööelu jooksul kui ka pärast seda;

26.  kutsub liikmesriike üles tagama, et ajutiste või osalise tööajaga lepingutega inimesi koheldaks võrdselt, sh vallandamise ja palga osas vastavalt esmasele ja teisesele ELi õigusele, ning et kõnealustel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel oleks piisav sotsiaalkaitse ja juurdepääs koolitustele ja elukestvale õppele ning et oleksid loodud neil karjääri tegemist võimaldavad raamtingimused; kutsub liikmesriike üles rakendama raamkokkuleppeid osalise tööajaga ja tähtajalise töö kohta ning tulemuslikult jõustama direktiivi, milles on sätestatud üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel;

27.  usub, et tööturu tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvule suunatud vajalikke reforme tuleks teostada viisil, mis tagaks sotsiaalse õigluse ning edendaks töökohtade kvaliteeti, järgides sotsiaaldialoogi riiklikke tavasid;

28.  kutsub liikmesriike üles astuma samme liikuvuse parandamiseks nii tööturu sees kui ka tööturgude vahel ning kõigi Euroopa Liidus olemasolevate töötajate vaba liikumist takistavate õiguslike ning halduslike tõkete kaotamiseks;

29.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles kehtestama finantstehingute maksu, et edendada jätkusuutlikku töökohtade loomist;

30.  avaldab kahetsust, et vaatamata asjaolule, et Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis 2011–2020 kutsutakse komisjoni üles integreerima soolise võrdõiguslikkuse põhimõte iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi, ei ole tehtud piisavalt jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteetides; kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et poliitilistes suunistes juhitaks tähelepanu soolisele ebavõrdsusele; kutsub liikmesriike üles rakendama riiklike reformikavade koostamisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist; kutsub komisjoni üles esitama riigipõhiseid soovitusi, kui liikmesriigid ei võta arvesse soolist mõõdet;

Investeerida haridusse ja koolitusse

31.  kutsub liikmesriike üles kohandama ja laiendama investeeringuid kõikide vanuserühmade haridusse, koolitusse, ettevõtlusalaste oskuste edendamisse ja elukestvasse õppesse mitte ainult formaalõppe kaudu, vaid ka mitteformaalse ning informaalse õppimise arendamise kaudu, mis tagavad suurema kasvupotentsiaali, ning hoiatab hariduseelarvete kärbete pikaajaliste sotsiaalsete ja majanduslike kulude eest;

32.  kutsub ELi ja liikmesriike üles ületama oskuste mittevastavust ja puudulikkust ning suurendama sünergiat ülikoolide, koolitusasutuste, noorteorganisatsioonide ja ettevõtete vahel, prognoosides paremini seda, milliseid oskusi on vaja, kohandades haridus- ja koolitussüsteeme tööturu vajadustele ning andes tööjõule uued oskused, et võidelda struktuurse tööpuudusega ning valmistada tööjõudu ette arukale, säästvale ja kaasavale majandusele üleminekuks;

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei laseks tekkida olukorral, kus kokkuhoiumeetmed ohustavad kasvusõbralikke poliitikasuundi, ning seaksid esikohale kasvusõbralikud kulutused, nt kulutused haridusele, elukestvale õppele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, tagades samal ajal nende kulutuste tõhususe;

34.  tuletab meelde, et komisjon lubas oma juhtalgatuses „Noorte liikuvus” teha ettepaneku ametipraktika kvaliteediraamistiku loomiseks, ja kutsub teda üles seda raamistikku viivitamata esitama;

35.  soovitab jõuliselt rakendada riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku kui elukestva õppe arendamise edendamise vahendit;

36.  julgustab komisjoni, liikmesriike ja tööandjaid looma naistöötajatele uute tehnoloogiate sektorites rohkem võimalusi, et tugevdada kõrgtehnoloogiasektorit kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

Võidelda vaesusega, edendada sotsiaalset kaasatust ja avalike teenuste kvaliteeti

37.  rõhutab asjaolu, et Eurobaromeetri 2011. aasta novembri uuringu kohaselt nimetas 49% Euroopa kodanikest vaesuse vastu võitlemist ja sotsiaalset tõrjutust esmatähtsa poliitikana, mida Euroopa Parlament peaks nende arvates edendama, seades selle nende esmaseks mureküsimuseks majandus-, eelarve- ja fiskaalpoliitika koordineerimise ees;

38.  kutsub liikmesriike üles täiustama sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja tulemuslikkust, kaasa arvatud juurdepääsu pensionisüsteemidele soolist võrdõiguslikkust nõuetekohaselt arvesse võttes, ning tagama, et need toimiksid edaspidigi puhvritena vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

39.  kutsub liikmesriike üles väikese sissetulekuga ja haavatavate rühmade marginaliseerumise ennetamiseks rakendama aktiivse kaasamise strateegiaid, piisavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid, piisavat elatusmiinimumi toetust ja ühtset lähenemisviisi kvaliteetsele tööhõivele;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima sotsiaalkaitsekomitee nõuet osaluspõhiste riiklike sotsiaalaruannete koostamiseks, et toetada riiklikke reformikavasid, mis põhinevad sotsiaalse avatud koordinatsiooni meetodi ühistel eesmärkidel ning pakub mitmemõõtmelisi lahendusi vaesusega võitlemiseks, edendades juurdepääsu õigustele, vahenditele ja teenustele;

41.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kehtestama, rakendama ja jõustama tulemuslikke diskrimineerimisvastaseid meetmeid; kutsub komisjoni üles juhtima riigipõhistes soovitustes tähelepanu puudulikele edusammudele diskrimineerimisvastaste meetmete rakendamisel ja jõustamisel;

42.  kutsub liikmesriike üles täpsustama oma riiklikes reformikavades, kuidas kavatsetakse kasutada ELi rahalisi vahendeid riiklike vaesusega seotud eesmärkide ja muude sotsiaal-, tööhõive- ja haridusalaste eesmärkide saavutamise toetamiseks, tagades strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise;

43.  hoiatab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis toetatavate pensionireformidega ei tohi lihtsalt tõsta pensioniiga puudujääkide tasandamiseks, vaid vastupidi, need reformid peavad hõlmama tööaastaid ja pakkuma inimväärset üleüldist kaetust, vähendades eakate vaesust ning seadmata ohtu riiklikke pensionisüsteeme;

44.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiureformid keskenduksid kvaliteedi parandamisele ning piisavuse, taskukohasuse ja üldise kättesaadavuse tagamisele;

45.  peab murettekitavaks sotsiaalselt mõju, mida kriis avaldab naiste vaesusele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et eelarve konsolideerimine on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalse mõõtme ja tööhõivesuunistega; kutsub komisjoni üles hindama ka kokkuhoiumeetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste tööhõivele;

46.  palub komisjonil arendada edasi soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja süvalaiendamist seoses pensionireformide mõjuga naiste elule ELis, eesmärgiga individualiseerida pensioniõigused ning ka sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemid;

Vaja on veel pingutada juhtimise, kohustuste võtmise ja demokraatliku legitiimsuse parandamiseks

47.  on mures asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide roll Euroopa poolaastas on jätkuvalt piiratud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni algatatud ja Euroopa Ülemkogu poolt toetatavates iga-aastase majanduskasvu analüüsi poliitilistes suunistes napib parlamentaarset kaasatust ja seega ka demokraatlikku legitiimsust;

48.  märgib, et viis liikmesriiki, kellel on praegu vastastikuse mõistmise memorandum komisjoni, IMFi ja EKPga, ei saanud 2011. aasta juulis riigipõhiseid soovitusi; kutsub komisjoni üles tagama, et vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamine oleks täielikult kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” tööhõive suurendamise ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisega; kordab oma seisukohta, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) tuleks kaasata komisjoni, IMFi ja EKP finantsabiprogrammidesse; kutsub Euroopa Ülemkogu üles pakkuma asjaomastele liikmesriikidele vajalikku julgustust teha investeeringuid jätkusuutlikkusse töökohtade loomisse, haridusse ja koolitusse ning vaesuse vähendamisse, et aidata neil panustada ELi peamiste eesmärkide saavutamisse selles valdkonnas;

49.  kutsub Euroopa Liidu ajaloo suurima majanduskriisi taustal liikmesriike üles rakendama viivitamata vajalikke riiklikke reformikavasid;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0542. (2) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 116. (3) ELT L 308, 24.11.2010, lk 46. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0466. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0495. (6) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11. (7) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0092. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0230. (10) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29. (11) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6. (12) EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43. (13) EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9. (14) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.