Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (COM(2011)0244),

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (COM(2011)0363),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse merestrateegia raamdirektiivi (direktiiv 2008/56/EÜ)(2),

–  võttes arvesse ühise kalanduspoliitika reformi paketti, mille komisjon esitas 13. juulil 2011,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et kalapüük on üks vanimaid inimtegevusalasid ning kala on tähtis ja asendamatu toiduallikas, mille kättesaadavus peaks olema tagatud ning mille olulisust tuleks ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) väärikalt tunnustada ja väärtustada;

B.  arvestades, et kalandussektor, mis hõlmab nii looduslike kalavarude väljapüüki kui ka vesiviljelust, hõlmab tegevusi, mille kolm peamist haru – kala püüdmine, töötlemine ja turustamine – aitavad kaasa hädavajalike ühiste hüvede loomisele; arvestades, et terved kalavarud, terved mere ökosüsteemid ja merede bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on tähtsad ühised hüved, mida tuleb kaitsta;

C.  arvestades, et kalandussektori oluline osa on jätkusuutlik vesiviljelus, toimugu see siis mere- või magevees, ranna lähedal või avamerel;

D.  arvestades, et väikesemahulisel kalapüügil on eriti tähtis roll nii majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt kui ka kultuurielus, ning seda tuleb ÜKPs vastavalt hinnata ja tunnustada; arvestades, et rannakogukondi on rängalt mõjutanud kalandussektori kui terviku olukorra halvenemine, mis on raskelt mõjunud väikestele kalasadamatele kogu ELis;

E.  arvestades, et reformitud ÜKP peaks tagama kalandussektori ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse eri vesikondades, muu hulgas ka detsentraliseeritud haldusmudeli rakendamise kaudu, millega tuuakse otsustuskeskused tegevuskohtadele lähemale ja suurendatakse sidusrühmade vastutust;

F.  arvestades, et kalandussektori tegevused sõltuvad toimivatest ökosüsteemidest, mis tähendab seda, et heas keskkonnaseisundis rikkalikud kalavarud ja mereökosüsteemid on kala püügi, töötlemise ja kalandustoodete turustamise pikaajalise jätkusuutlikkuse jaoks üliolulised;

G.  arvestades, et Euroopa kalandussektor, mis toodab 6,4 miljonit tonni kala aastas, toetab otsese ja kaudse töökohtade loomisega Euroopa sotsiaalset arengut ja majanduskasvu;

H.  arvestades, et kalandussektori multifunktsionaalsus kajastub eri valdkondades, näiteks tema mõjus sotsiaalmajanduslikele, ajaloo-, kultuuri-, teadus- ja keskkonnaküsimustele;

I.  arvestades, et kalandustegevus mõjutab valdavalt saari ja rannikualasid, soodustab nende tulemuslikku majandamist ning sotsiaalset ja majandusarengut; arvestades, et see on eriti tähtis nende alade elanikele, kes on töökohtade vähesuse ja kohaliku majanduse nõrkuse tõttu sageli teistest halvemas olukorras;

J.  arvestades, et reformitud ÜKP tuleks tihedalt siduda ELi teiste kesksete merendusvaldkonna algatustega, eriti nendega, millele viidatakse komisjoni teatises „Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused” (COM(2007)0575), milles öeldakse, et Euroopa kalandussektor võib käivitada ja intensiivistada arvukaid teadusuuringuid, mis süvendavad meie teadmisi ookeanide dünaamikast ja ökosüsteemidest ning kalandustegevusega otseselt või kaudselt seotud mere-elustiku bioloogiast;

K.  arvestades, et dünaamiline, hästi korraldatud kalandussektor võiks anda kasvava panuse Euroopa ühiskonda ja majandusse ning seega etendada olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegias;

1.  rõhutab, et kalandus on ELis tähtis sektor, mis varustab ELi kodanikke kvaliteetse toiduga ning loob Euroopa Liidu jaoks majanduslikku ja sotsiaalset lisandväärtust; on seepärast seisukohal, et reformitud ÜKP peab tagama kalavarude säästva kasutamise ning kalavarude elujõulise taseme säilitamise, nii et kalandustegevus saaks traditsioonilistes piirkondades ja kogukondades veel pikka aega jätkuda;

2.  on seisukohal, et ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on ÜKP tähtsad eesmärgid, ning rõhutab, et ÜKP keskne prioriteet peaks olema rajada jätkusuutlik kalandussektor, mis tagaks, et nii praegune kui ka tulevased põlvkonnad võiksid jätkuvalt nautida kalandusest saadavaid sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi hüvesid;

3.  rõhutab, et hästi korraldatud kalandus võiks tuua Euroopa ühiskonnale rohkem kasu seoses toiduga kindlustatuse, tööhõive, dünaamiliste kalurikogukondade säilitamise ja palju muuga; rõhutab, et elujõulised kalavarud ja mere ökosüsteemid ning mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on iseenesest ühised hüved, mida on võimalik luua vaid siis, kui kalavarusid majandatakse säästvalt ja viiakse miinimumini igasugune tarbetu kahjulik mõju keskkonnale;

4.  peab otsustavalt tähtsaks kaht kolmandikku maakera pinnast katvate merede tunnistamist ressursiks, millel on keskne roll muude loodusvarade (nt kalavarude) tootmisel; peab strateegiliselt tähtsaks, et ÜKP sisaldaks selgeid ja täpseid meetmeid, mis tagavad, et ta suudab öko-süsteemse lähenemisviisi abil täita oma strateegilist ülesannet;

5.  rõhutab, et ÜKP aitab täita ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke ja ELi eesmärki peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste vaesumine, milleks tuleb võtta meetmeid säästva kalanduse tagamiseks, rakendada ettevaatusabinõusid hävitavate kalapüügitavade kaotamiseks, tagada väljakurnatud kalavarude taastumine ning võtta meetmeid kalapüügist kõrvale jäävate liikide kaitseks;

6.  tuletab meelde, et majanduslikul tasandil on kalandussektori (sh vesiviljeluse) tulu hinnanguliselt 34,2 miljardit eurot aastas ning sotsiaalsel tasandil loob kalandus enam kui 350 000 töökohta, sealhulgas väärtusahela mõlemas otsas, kala püügi, töötlemise ja turustamise valdkonnas, eriti saartel ning äärepoolseimates ja rannikupiirkondades;

7.  rõhutab, et kalandussektor on multifunktsionaalne ning et kolme tavapärase tegevusvaldkonna kõrval ja lisaks nähtavale majanduslikule, ökoloogilisele ja sotsiaalsele mõjule on ta tähtis ka mitmes muus valdkonnas, nagu näiteks keskkond, kultuur, puhkus ja turism, teadus, haridus, energeetika, ning toonitab sellega seoses eriti väikesemahulise kalapüügi tähtsust;

8.  palub komisjonil nõuetekohaselt arvestada asjaolu, et kalandussektoril on suur tähtsus järgmistes valdkondades:

9.  rõhutab, et tänu oma multifunktsionaalsusele pakub kalandussektor elanikele ühiseid hüvesid, millest on kasu kogu ELi kodanikel, mitte ainult kalandusega otseselt või kaudselt seotud isikutel, ning et seda panust tuleb hinnata ja tunnustada; lisaks märgib, et kalandustegevuste multifunktsionaalsus toob kasu märkimisväärselt paljudele ELi kodanikele, eriti rannikupiirkondade elanikele; arvab, et kalandussektori multifunktsionaalsust tuleks ÜKP rahastamisel täiel määral arvesse võtta; rõhutab, et nimetatud avalike hüvede loomist ei tohiks seada ÜKP vajalike reformidega viivitamise ettekäändeks;

10.  nõuab komisjonilt tungivalt abi väikestele kalasadamatele, millele on rängalt mõjunud ülepüügist tingitud lossimise vähenemine;

11.  rõhutab, et kalandussektor (mis hõlmab nii jätkusuutlikke looduslikke kalavarusid kui ka vesiviljelust) on Euroopa Liidu jaoks üks kõige tähtsamaid toiduga kindlustatuse allikaid ning seepärast tuleb ÜKP reformiga tagada sektori jätkusuutlikkus ja stabiilsus, et kalandus suudaks tulevikus pakkuda piisaval hulgal piisavalt kvaliteetseid kalandustooteid, mis rahuldaksid enam kui poole miljardi ELi kodaniku nõudluse;

12.  rõhutab kalanduse kõrval jätkusuutliku merevee ja magevee vesiviljeluse potentsiaali olulise panuse andmisel ELi toiduga kindlustatusesse; rõhutab, et akvakultuuri sektori ökoloogilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja eraldi poliitikat; palub komisjonil kehtestada vesiviljeluse üldised kvaliteedikriteeriumid, mida tuleks järgida kogu ELis ja milles võetaks arvesse vesiviljeluse ökoloogilist ja sotsiaalset mõju; lisaks palub komisjonil tagada, et imporditud vesiviljelustooted oleksid toodetud vastavalt asjakohastele Euroopa jätkusuutlikkus- ja kvaliteedistandarditele, st ökoloogilistele ja loomakaitsenormidele;

13.  märgib, et 13. juulil 2011 esitatud komisjoni ettepanekus ei käsitletud harrastuskalapüüki; rõhutab, et seda tuleks ÜKP reformiprotsessi ühe osana eraldi käsitleda;

14.  rõhutab, et kui otseselt või kaudselt kalandusega seotud tegevusi veelgi mitmekesistada, võiks see aidata pidurdada töötajate lahkumist sektorist, säilitada piirkondade tavasid ja traditsioone ning peatada mõningate rannikupiirkondade rahvaarvu vähenemise;

15.  rõhutab, et kalavarude majandamine tugineb üha enam teaduslikele andmetele, mis stimuleerib selles valdkonnas rakendusuuringuid, suurendab teadmisi ning edendab tehnika arengut ja uuendustegevust kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga aruka majanduskasvu edendamiseks;

16.  rõhutab, et kalandussektor sõltub varude seiskorrast ja ökosüsteemide tasakaalust, seepärast tuleb ÜKP reformi kese suunata taas sektori kui mereressursside kaitsja ja majandaja funktsioonile, et luua tõhusam, keskkonnahoidlikum ja konkurentsivõimelisem majandus kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks;

17.  rõhutab, et kalandustegevus, võttes arvesse kõiki selle harusid (sh jätkusuutlikku vesiviljelust), nende otsest ja kaudset mõju ning kalandustegevuse kaudu ühiste hüvede loomist, tagab sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, edendab kutseharidust ning sotsiaalset ja majanduslikku arengut kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga kaasava majanduskasvu edendamiseks;

18.  rõhutab, et kalandussektor, nii omaette kui ka integreeritud merenduspoliitika kaudu, peab aitama täita Rio +20 avatud majanduse eesmärke ning ühtlasi luua töökohti ja kaotada vaesust;

19.  märgib, et kalandustegevusel on tähtis osa integreeritud merenduspoliitikas laiemalt ning see kujutab endast keskset elementi merealade ruumilise planeerimise poliitikas ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames;

20.  palub komisjonil tunnustada kalandussektori multifunktsionaalsust ning sektori loodavate arvukate ühiste hüvede väärtust;

21.  palub, et komisjon oma tulevastes ettepanekutes ja otsustes tagaks, et ÜKP aitaks täita selliseid laiaulatuslikumaid poliitilisi eesmärke nagu ELi 2020. aasta strateegia; on seisukohal, et otsustava tähtsusega ÜKP reformimise protsessi käigus tuleb tunnustada ÜKPd kui arengu allikat seoses Euroopa majanduskasvu projektiga ning luua tingimused tema potentsiaali täielikuks realiseerimiseks; palub komisjonil vastavate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada kalanduse ja rannikupiirkondade iseärasustega;

22.  palub komisjonil lisada reformitud ÜKPsse ühises põllumajanduspoliitikas juba kasutatav tingimuslikkuse mõiste, et tagada, näiteks rahaliste vahendite parema kättesaadavuse kaudu, keskkonnasõbralike kalapüügimeetodite positiivne diskrimineerimine;

23.  palub komisjonil paralleelsete tegevusalade edendamiseks leida õiguslik lahendus, mis võimaldab kaluritel ilma rahatrahve kartmata leida endale arvukate kalandusega seotud tegevusalade seast muid sissetulekuallikaid;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. (2) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.