Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2295(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0029/2012

Esitatud tekstid :

A7-0029/2012

Arutelud :

PV 12/03/2012 - 17
CRE 12/03/2012 - 17

Hääletused :

PV 13/03/2012 - 8.5
CRE 13/03/2012 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0070

Vastuvõetud tekstid
PDF 141kWORD 58k
Teisipäev, 13. märts 2012 - Strasbourg
Naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel
P7_TA(2012)0070A7-0029/2012

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel, kvaliteedi ja võrdõiguslikkuse kohta (2011/2295(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 21 ja 23,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning lõppdokumente, mis võeti vastu ÜRO eriistungjärkudel Peking +5 (2000), Peking +10 (2005) ja Peking +15 (2010),

–  võttes arvesse ÜRO naiste olukorda käsitleva komisjoni 2006. aastal kokku lepitud järeldusi teemal „Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustamisprotsessides kõikidel tasanditel”,

–  võttes arvesse ÜRO naiste olukorda käsitleva komisjoni kokku lepitud järeldusi 1997/2 Pekingi tegevusprogrammi 1996–1999 kriitilise tähtsusega valdkondade kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/58/142 naiste ja poliitikas osalemise kohta, ja ÜRO Peaassamblee 18. novembril 2011. aastal heakskiidetud resolutsiooni III naiste ja poliitikas osalemise kohta - resolutsioon A/C.3/66/L.20/Rev.1,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2000. aasta otsust, mis käsitleb naiste ja meeste võrdset esindatust komisjoni asutatud komiteedes ja ekspertrühmades(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 1996. aasta soovitust 96/694/EÜ naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta otsustamisprotsessis(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. märtsil 2003. aastal vastu võetud soovitust Rec (2003)3 naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta poliitiliste ja avalike otsuste tegemisel ning soovituse Rec (2003)3 rakendamise edusammude jälgimise kahe etapi tulemusi, mis põhinevad 2005. ja 2008. aastal läbi viidud sooliselt eristatud andmeid käsitleval küsitlusel naiste ja meeste osalemise kohta poliitilises ja avalikus otsustamises,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1079 (1996) naiste suurema esindatuse kohta assamblees, soovitust 1413 (1999) võrdse esindatuse kohta poliitilises elus, resolutsiooni 1348 (2003) sooliselt tasakaalustatud esindatuse kohta assamblees, soovitust 1665 (2004) naiste osalemise kohta valimistel ning resolutsiooni 303 (2010) jätkusuutliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamise kohta kohalikus ja piirkondlikus poliitilises elus,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi resolutsiooni 85 (1999), soovitust 68 (1999) naiste osalemise kohta Euroopa piirkondade poliitilises elus ja soovitust 111 (2002) naiste individuaalse hääletamise õiguse ja demokraatlike nõuete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni („Demokraatia õiguse kaudu”) deklaratsiooni naiste osalemise kohta valimistel,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja õigusküsimuste peadirektoraadi koostatud käsiraamatut „Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine eelarve koostamisel: rakendamine praktikas” (aprill 2009),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2010. aastal vastu võetud soovitust 1899 (2010), mis käsitleb naiste esindatuse suurendamist poliitikas valimissüsteemi abil,

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2000. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta otsuste tegemisel(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0029/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu tasandil ja liikmesriikides ei ole naiste ja meeste osalemine poliitiliste ja avalike otsuste tegemisel tasakaalus ning naised on valitavatel ja nimetatavatel poliitilistel ametikohtadel selgelt alaesindatud; arvestades, et naised on murettekitavalt alaesindatud poole ametiaja valimistel Euroopa Parlamendis;

B.  arvestades, et naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ning erinevustega võitlemise meetodid, strateegiad, kultuurilised hoiakud ja vahendid erinevad ELis riigi tasandil ning ELi liikmesriikide, erakondade ja sotsiaalpartnerite hulgas suurel määral;

C.  arvestades, et naiste esindatus Euroopa Parlamendis on küll tõusnud 35 protsendini, kuid ei ole veel saavutanud meestega võrdset taset; arvestades, et komisjonide ja fraktsioonide juhtivatel ametikohtadel on naised veel selgemalt alaesindatud; arvestades, et Euroopa Komisjonis moodustavad naised ainult ühe kolmandiku ja komisjoni president ei ole kunagi olnud naine;

D.  arvestades, et hoolimata arvukatest meetmetest valitseb statistika järgi ebavõrdsus ja et naiste esindatus poliitiliste otsuste tegemisel on pideva paranemise asemel viimastel aastatel seiskunud, nii et meeste ja naiste esindatuse suhe on kogu ELi riikide parlamentides jäänud muutumatuks (24% naisi ja 76% mehi) ning naised moodustavad kõigist ministritest ainult 23%(5);

E.  arvestades, et tänapäeval on de facto kasutusel mitteametlik kvoodisüsteem, milles mehed on naistega võrreldes eelisseisundis ja valivad otsuste tegemisega seotud ametikohtadele mehi; tegemist ei ole küll formaalse süsteemiga, kuid süstemaatilise ja väga reaalse sügavale juurdunud kultuuriga, kus mehi koheldakse eelistatult;

F.  arvestades, et meeste ja naiste võrdne esindatus poliitiliste otsuste tegemisel on inimõiguste ja sotsiaalse õigluse küsimus ning demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus; arvestades, et naiste püsiv alaesindatus on demokraatia puudujääk, mis õõnestab otsuste tegemise õiguspärasust nii ELi kui ka riikide tasandil;

G.  arvestades, et otsuste tegemine põhineb haldusettevalmistustel ning seega on haldusametites eeskätt juhtidena töötavate naiste arv võrdõiguslikkuse küsimus ja tagab selle, et kõigi poliitiliste meetmete ettevalmistamisel võetakse arvesse soolisi aspekte;

H.  arvestades, et 2014. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ning nendele järgnevad järgmise Euroopa Komisjoni moodustamine ja ELi kõrgetele ametikohtadele nimetamine annavad võimaluse liikuda ELi tasandil võrdsusel põhineva demokraatia poole ning ELil on võimalus olla selles valdkonnas eeskujuks;

I.  arvestades, et naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis sätestatu kohaselt peaksid osavõtvad riigid muu hulgas võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas positiivsed meetmed, et likvideerida naiste diskrimineerimine poliitilises ja avalikus elus;

J.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee julgustab:

   reformima valimissüsteeme selliselt, et need edendaksid rohkem naiste esindatust;
   lisama põhiseadustesse ja valimisseadustesse soopõhiseid diskrimineerimisvastaseid sätteid koos vajaliku erandiga, mis lubab alaesindatud sugupoole positiivse diskrimineerimise meetmeid;
   andma soolisi erinevusi arvestavat kodanikuharidust ning kõrvaldama soolisi stereotüüpe ja naiskandidaatide suhtes kinnistunud eelarvamusi, eeskätt erakondades, kuid ka meedias;

K.  arvestades, et Pekingi deklaratsioonis ning võimu- ja otsustamispositsioonidel naiste tegevusprogrammis rõhutatakse asjaolu, et võrdne osalemine on naiste huvide arvessevõtmise vajalik tingimus ning et see on vajalik demokraatia tugevdamiseks ja selle korraliku toimimise edendamiseks; arvestades, et selles kinnitatakse taas, et naiste aktiivne osalemine meestega võrdsetel tingimustel kõigil otsustamistasanditel on oluline, et saavutada võrdõiguslikkus, säästev areng, rahu ja demokraatia;

L.  arvestades, et püsivate sooliste stereotüüpide tõttu esineb olulistel poliitilisi otsuseid tegevatel ametikohtadel ikka veel tõsist soolist eraldamist, kusjuures naistel on sagedamini hooldus- ja jaotusülesanded, näiteks tervishoiu, sotsiaalabi ja keskkonnaga seotud ülesanded, ning meestel võimsad, ressurssidega seotud ülesanded, näiteks majanduse ja rahanduse, kaubanduse, eelarve, kaitse ja välisasjadega seotud ülesanded, ning see moonutab võimustruktuuri ja vahendite eraldamist;

M.  arvestades, et erakondadel, kelle ülesanne on valida, järjestada ja esitada kandidaate juhtivatele ametikohtadele, on keskne roll naiste ja meeste võrdse esindatuse tagamisel poliitikas, mistõttu nad peaksid toetama häid tavasid, näiteks valimistel erakondade vabatahtlikke kvoote, mille mõned erakonnad on 13 ELi liikmesriigis juba kasutusele võtnud;

N.  arvestades, et Maailmapanga 1999. aasta uuringus „Korruptsioon ja naised valitsuses” järeldatakse, et kui naiste osakaal on suurem, on korruptsiooni tase valitsuses madalam, sest selle uuringu tulemuste kohaselt on naistel kõrgemad eetilised käitumisstandardid ja nad hoolivad rohkem ühisest hüvest;

O.  arvestades, et vaja on laiahaardelisi mitmetahulisi strateegiaid, mis hõlmavad mittesiduvaid meetmeid, nagu eesmärgid ja erakondade vabatahtlikud kvoodid, võimaldavaid meetmeid, nagu soolise võrdõiguslikkuse alane koolitus, mentorlus ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, ning õiguslikult siduvaid meetmeid, nagu sookvoodid valimistel, pidades seejuures silmas, et poliitikas soolise tasakaalu saavutamisel on tõhusaimaks osutunud õiguslikult siduvad meetmed, mis sobivad kokku institutsioonilise ja valimissüsteemiga ning hõlmavad järjestusreegleid, jälgimist ning tõhusaid sanktsioone mittejärgimise korral;

P.  arvestades, et naiste juurdepääs valimiskampaaniate rahastamisele on erakondades toimuva diskrimineerimise, hästi rahastatavatest võrgustikest naiste väljajätmise ning naiste madalama sissetuleku ja väiksemate säästude tõttu sageli piiratum;

Q.  arvestades, et valimissüsteemide, poliitiliste institutsioonide ja erakondade menetlused mõjutavad otsustavalt rakendatavate strateegiate efektiivsust ja poliitikas saavutatava soolise tasakaalu ulatust;

R.  arvestades, et naiste osalemist ja juhtpositsiooni poliitiliste otsuste tegemisel mõjutavad seni mitmesugused takistused, näiteks soodustava toetava keskkonna puudumine poliitilistes institutsioonides ja ühiskonna hoolekandesüsteemis, sooliste stereotüüpide püsimine, aga ka hiljutine majanduskriis ja selle negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

S.  arvestades, et naiste otsustamises ja juhtimises osalemise madal tase on peamiselt tingitud töö ja pereelu ühitamise probleemidest, perekohustuste (mis lasuvad raskelt naiste õlgadel) ebavõrdsest jaotumisest ning püsivast diskrimineerimisest tööl ja ametialases koolituses;

Naiste esindatus valitavatel ametikohtadel

1.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja rakendama tõhusaid soolise võrdõiguslikkuse poliitilisi meetmeid ja mitmetahulisi strateegiaid, et saavutada võrdne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ja juhtpositsioonidel kõigil tasanditel – eeskätt sellistes valdkondades nagu makromajanduslik poliitika, kaubandus, tööjõud, eelarved, kaitse ja välisasjad – hinnates mõju ja tehes selle asjakohaste võrdõiguslikkuse näitajate abil üldsusele kättesaadavaks, tagades arvulised eesmärgid, selged tegevuskavad ning korrapärased järelevalvemehhanismid, millele järgnevad siduvad parandusmeetmed ja nende järelevalve, kui seatud eesmärke ei ole tähtajaks saavutatud;

2.  väljendab heameelt valimistel kehtivate võrdsussüsteemide/sookvootide üle, mis on mõnes liikmesriigis seadusega kasutusele võetud; kutsub liikmesriike üles kaaluma võrdsuse edendamiseks õiguslike meetmete, näiteks positiivsete meetmete kasutuselevõtmist ja kindlustama nende meetmete tõhususe – kui need sobivad kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –, kasutades selleks üks-ühele esindatuse süsteeme, jälgimist ja tõhusaid sanktsioone, et hõlbustada naiste ja meeste tasakaalustatumat osalemist poliitiliste otsuste tegemisel;

3.  kutsub peale selle nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama võrdsust kõigil tasanditel, andes selgeid diskrimineerimisvastaseid sõnumeid, pakkudes asjakohaseid vahendeid ja edendades vajalikku koolitust riigiteenistujatele, kelle ülesanne on koostada eelarveid soolist võrdõiguslikkust arvestades;

4.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse koolituse programmidele, mis on suunatud kodanikuühiskonnale ja eelkõige noortele juba varasest noorusest alates ja milles tunnustatakse, et naiste õigused on inimõigused ja võrdsus on poliitilises elus hädavajalik;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma lubadust, mille kiidavad heaks kõik Euroopa, riigi ja piirkondliku tasandi erakonnad, võtta meetmeid naiste aktiivse osalemise ja kaasatuse edendamiseks poliitilises elus ja valimistel, saavutada tõeline võrdsus oma sisemises otsustamises, valitavatele ametikohtadele kandidaatide esitamises ning erakonna valimisnimekirjades tänu kvootide kehtestamisele, ning – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri – pöörata tähelepanu naiskandidaatide kohale nendes nimekirjades;

6.  tunnustab erakondade määravat rolli soolise võrdsuse edendamisel; nõuab seetõttu, et liikmesriigid nõuaksid riigi tasandi erakondadelt – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –kvoodisüsteemide ja muude positiivsete meetmete loomist ja rakendamist, piirkondlike, riiklike ja ELi valimiste kandidaatide nimekirjade puhul järjestusreeglite kohaldamist ning eeskirjade rikkumise puhuks tõhusate sanktsioonide kehtestamist ja jõustamist; kutsub liikmesriike üles siduma soolise võrdsuse eesmärke erakondade rahastamisega ja seadma soolise võrdsuse eesmärgid erakondade rahastamise eeltingimuseks;

7.  kutsub erakondi kogu Euroopas üles võtma erakonnaorganite ja valimiste kandidaatide nimekirjade puhul kasutusele kvoodisüsteemi – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –, eriti Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste nimekirjade puhul; arvab, et parim viis parandada naiste poliitikas osalemist on koostada valimisnimekirjad, kus naiskandidaadid on nimekirja eesosas meeskandidaatidega vaheldumisi;

8.  rõhutab vajadust konkreetsete sammude järele, mis aitavad saavutada võrdsuse riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi valitavates ametites (näiteks president, asepresidendid, esimees ja aseesimehed), seades iga sellise ametikoha puhul eesmärgiks näiteks meeste ja naiste 50% esindatuse;

9.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle julgustada naisi osalema järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel finantsprogrammide „Põhiõigused ja kodakondsus” ning „Kodanike Euroopa” abil; palub, et komisjon tagaks oma vastavates iga-aastastes tööprogrammides 2013.–2014. aastaks piisava raha olemasolu muu hulgas selliste asjakohaste teadlikkust tõstvate meediakampaaniate rahastamiseks, millega kutsutakse üles valima naisi, ning tagaks riigi erakondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele hõlpsa juurdepääsu sellele rahale algatuste jaoks, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist otsuste tegemisel;

10.  kutsub komisjoni üles järgmise rahastamisperioodi (2014–2020) programmitöös ja kavandatava Euroopa kodanike aasta 2013 tegevuse kavandamisel julgustama ja rahastama eespool nimetatud või neile järgnevate programmide puhul meetmeid, millega edendatakse võrdsust otsuseid tegevatel ametikohtadel ja poliitilises tegevuses;

11.  kutsub komisjoni üles alustama vähemalt kaks aastat enne Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamist valimisnimekirjade võrdsuse kampaaniaid ning ergutama liikmesriike rakendama oma kohalikel ja piirkondlikel valimistel samasuguseid meetmeid;

Naiste esindatus nimetatavatel ametikohtadel

12.  kutsub liikmesriike üles toetama võrdsust, esitades Euroopa voliniku ametikoha kandidaatideks naise ja mehe; kutsub komisjoni presidenti üles saavutama komisjoni moodustamisel võrdsust; kutsub komisjoni üles seda menetlust avalikult toetama; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peaks eriliselt jälgima soolist tasakaalu selles menetluses, ning kordab naiste ja meeste võrdse esindatuse tähtsust uue komisjoni koosseisu heakskiitmisel vastavalt kodukorra artiklile 106;

13.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kohuseks täita kõikides oma otsuseid tegevates organites võrdsuse eesmärk, kehtestades kvoodisüsteemid ja muud positiivsed meetmed ning rakendades neid kõrgete ametnike töölevõtmisel; kutsub riikide valitsusi üles nimetama ELi tasandi kõrgetele ametikohtadele nii naisi kui ka mehi;

14.  võtab teadmiseks komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias 2010–2015 väljendatud kohustuse jälgida edusamme liikumisel oma komiteedes ja eksperdirühmades 40% samast soost liikmete eesmärgi poole ning kutsub ELi institutsioone, organeid ja ameteid üles võtma konkreetseid meetmeid ja looma strateegiaid eesmärgiga saavutada tasakaalustatud osalemine nende otsuste tegemisel;

15.  kutsub liikmesriike üles edendama positiivseid meetmeid, sealhulgas siduvaid õiguslikke meetmeid, eesmärgiga tagada võrdsus kõigis juhtorganites ja riigiametitesse määramisel ning töötada välja vahendeid kandidaatide esitamise ja valimiste soopõhiseks seireks;

Meetmed naiste osaluse edendamiseks poliitilises elus

16.  julgustab komisjoni ja liikmesriike rakendama positiivseid meetmeid, näiteks eeliskohtlemist, kui üks sugupool on alaesindatud;

17.  palub liikmesriikidel muuta otsuseid tegevatesse organitesse nimetamise eesmärgil meeste ja naiste kandidaatideks esitamise kord arusaadavaks, sealhulgas avalikustada taotlejate elulookirjeldused ning valiku tegemisel lähtuda teenetest, oskustest ja esindavusest;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama meetmeid, millega toetatakse naiste organisatsioone, võimaldades neile muu hulgas piisavat rahastamist ning luues platvorme koostöö ja soopõhiste kampaaniate korraldamiseks valimiste ajal;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama naiste võrgustikke ning edendama mentorlust, asjakohast koolitust, heade tavade ja programmide vahetamist, kusjuures erilist rõhku tuleks panna karjääri alguses olevatele naispoliitikutele;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama – vajaduse korral eeliskohtlemise abil –, et naistel on karjääriedenduse osana juurdepääs juhikoolitustele ja juhtpositsioonidele, et parandada naiste juhioskusi ja -kogemusi;

21.  tunnustab teisi osalejaid laiema demokraatliku protsessi tähtsa osana ning palub seetõttu nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja tervitada jõupingutusi, mida teevad tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud, erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja kõik organisatsioonid, kes tavaliselt kuuluvad valitsusega seotud nõuandekomisjonidesse, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel oma ametikohtade hierarhias, sealhulgas võrdne osalemine otsuste tegemisel;

22.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama naistel ja meestel aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemisel, edendades pere- ja tööelu ühitamist ja tasakaalu selliste meetmete abil nagu lapsevanemaks olemise kulude jagamine võrdselt mõlema lapsevanema tööandjate vahel ning näiteks kättesaadavate ja piisavate laste ja eakate hoolduse teenuste tagamine, ning kutsub komisjoni üles asjakohaste õigusaktide – direktiivide – ettepanekute abil toetama võrdset juurdepääsu teenustele, miinimumsissetulekule ja soolise vägivallata elule;

23.  tuletab meelde eeliskohtlemise ja erimeetmete olulisust eri taustaga ja ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimeste, näiteks puuetega inimeste, sisserändajatest naiste ning etniliste ja seksuaalvähemuste liikmete esindatuse edendamisel otsuseid tegevatel ametikohtadel;

24.  võtab arvesse meedia ja hariduse tähtsust naiste poliitikas osalemise edendamisel ja ühiskonna hoiakute muutmisel; rõhutab, et tähtis on suurendada meedia ja eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide teadlikkust vajadusest tagada mees- ja naiskandidaatide tasakaalustatud kujutamine valimiste ajal ning jälgida meediat, et teha kindlaks soolised eelarvamused ja vahendid nendega võitlemiseks ning seeläbi edendada püüdlusi stereotüüpide kaotamiseks ja positiivse kuvandi loomiseks naisjuhtidest, sealhulgas naispoliitikutest kui eeskujudest riigi, piirkondlikul ja Euroopa tasandil;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, nõukogu ja komisjon edendaksid ja vahetaksid häid tavasid, mis aitavad kaasa sooliselt tasakaalustatud esindatusele otsuseid tegevatel ametikohtadel, suurendades selleks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rolli ja vahendeid ning hõlbustades koostööd naiste küsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega;

26.  palub liikmesriikidel ja komisjonil – eelkõige vajaduse korral Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kaasamise teel – koguda, analüüsida ja levitada soo alusel liigitatud andmeid, et jälgida meeste ja naiste võrdset esindatust otsuste tegemisel kõigis sektorites (avalikus ja erasektoris) ning kõigil võimutasanditel, ja kui püstitatud eesmärke ei ole saavutatud, siis edasiste meetmete alusena; julgustab komisjoni jätkama võrreldavate andmete kogumist ja levitamist ELi tasandil, kasutades selleks oma andmebaasi otsuseid tegevatel ametikohtadel olevate naiste ja meeste kohta, ning palub komisjonil koostada saadud andmete põhjal soolise tasakaalu teemaline Euroopa kaart, mis sisaldab andmeid ühiste näitajate põhjal liidu, riikide ja piirkondlikul tasandil toimunud iga-aastase soolise tasakaalu muutuse kohta;

   soolise tasakaalu edendamise eesmärgid, mis on väljendatud esindatuse protsendimäärana ning integreeritud liikmesriikide ja seadusandlikku võimu omavate Euroopa piirkondade õigusaktidesse, et reguleerida nende valimisprotsesse;
   kummagi soo esindatuse protsendimäär Euroopa, riikide ja piirkondlikes parlamentides ning kohalikes institutsioonides;
   kummagi soo esindatuse protsendimäär nimetatud seadusandlike institutsioonide poolt valitavates või kontrollitavates täitevorganites;

27.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile aastaaruande soolise võrdõiguslikkuse edenemise kohta otsuste tegemisel Euroopa Liidus;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama riikide, kohalike ja Euroopa tasandi eri valimissüsteemide, samuti eri tasanditel rakendatavate meetmete ja heade tavade mõju naiste tasakaalustatud esindatusele;

Sooliselt tasakaalustatud esindatuse edendamine välissuhetes

29.  tuletab meelde oma nõudmist tagada sooline võrdsus Euroopa välisteenistuse töötajate ametissemääramise kõigil tasanditel; kutsub välisteenistust üles edendama naiste osalemist otsuste tegemisel Euroopa Liidu välissuhetes ning tagama, et kõik ELi esindavad delegatsioonid austavad oma koosseisu puhul soolise võrdsuse põhimõtet ning naistele ja meestele selles kontekstis antav kõneaeg on tasakaalus; juhib tähelepanu vajadusele suurendada nende naiste arvu, kes tegutsevad vahendajatena ja pealäbirääkijatena protsessides, et vaadelda olukorda inimõiguste ja korruptsiooni vältimise seisukohast, ning rahu tagamisel, samuti muudel läbirääkimistel, näiteks rahvusvahelistel kaubandus- ja keskkonnaläbirääkimistel;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisava rahalise ja tehnilise abi andmist eriprogrammidele, mille eesmärk on koolituste, kodanikuhariduse ning meedia ja kohalike valitsusväliste organisatsioonide kaasamise abil suurendada naiste osalemist valimisprotsessides, lisaks selliste üldhariduslike programmide rahastamisele, mis suurendavad kodanikuteadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, kõrvaldavad soolisi stereotüüpe ja juurdunud eelarvamusi naiste suhtes;

31.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma meetmeid, et edendada naiste tasakaalustatud esindatust kõikidel tasanditel poliitilises elus rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs, valitsustes ja riikide parlamentides, aga ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja kohalikes asutustes ning suurendada nende eesmärkide edendamiseks koostööd teiste osapooltega rahvusvahelisel tasandil, näiteks ÜRO naiste õigusi edendava agentuuriga (UN WOMEN) ja Parlamentidevahelise Liiduga;

32.  kutsub Euroopa Parlamendi poliitikaosakondi üles tagama, et delegatsioonidele antavad teated sisaldavad alati soolist mõõdet ja rõhutavad soolise võrdõiguslikkuse seisukohast tähtsaid küsimusi;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) Nõukogu järelduste lisa, 7. märts 2011.
(2) EÜT L 154, 27.6.2000, lk 34.
(3) EÜT L 319, 10.12.1996, lk 11.
(4) EÜT C 346, 4.12.2000, lk 82.
(5) Vt naiste ja meeste esindatust otsuste tegemisel käsitleva Euroopa Komisjoni andmebaasi kord kvartalis toimuvat ajakohastust.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika