Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse (2011/2180(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 26,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,
– võttes arvesse Sorbonne'i ühisdeklaratsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemi struktuuri ühtlustamise kohta (Sorbonne'i deklaratsioon)(1), millele Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi haridusministrid 25. mail 1998. aastal Pariisis alla kirjutasid,
– võttes arvesse Bolognas 19. juunil 1999. aastal 29 Euroopa riigi haridusministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni (Bologna deklaratsioon)(2),
– võttes arvesse 28.–29. aprillil 2009. aastal Leuvenis ja Louvain-la-Neuve'is Euroopa kõrghariduse eest vastutavate ministrite konverentsil avaldatud kommünikeed(3),
– võttes arvesse 12. märtsil 2010. aastal 47 riigi haridusministrite poolt vastu võetud Budapesti-Viini deklaratsiooni, millega ametlikult loodi Euroopa kõrgharidusruum (EHEA)(4),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(5),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitust liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil(6),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(7),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(8),
– võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)(9),
– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas(10),
– võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(11),
– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(12),
– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas(13),
– võttes arvesse komisjoni 10. mai 2006. aasta teatist „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (COM(2006)0208),
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),
– võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),
– võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” (COM(2011)0567),
– võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2009: Bologna protsessi areng” (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2009)(14),
– võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2010: Bologna protsessi mõju” (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2010)(15),
– võttes arvesse 2007. aastal õppejõudude hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(16),
– võttes arvesse 2009. aastal üliõpilaste hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(17),
– võttes arvesse Eurostati 16. aprilli 2009. aasta üllitist „Bologna protsess Euroopa kõrghariduses. Sotsiaalse mõõtme ja liikuvuse peamised näitajad”(18),
– võttes arvesse Armeenias Jerevanis 8.–9. septembril 2011. aastal toimunud kõrghariduse rahastamise teemalise rahvusvahelise konverentsi lõpparuannet(19),
– võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(20),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0035/2012),
A. arvestades, et Bologna protsessi eesmärgid – saavutada Euroopa kõrgharidussüsteemide ühilduvus, kaotada tõkked, mis ikka veel takistavad inimesi teise riiki tööle või õppima minemast ning muuta Euroopa kõrgharidus ahvatlevaks võimalikult paljudele inimestele, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit noortele – kehtivad endiselt ning selle protsessi tugevdamine haridussüsteemi erinevate tasandite vahelise dialoogi kaudu, et töötada välja eelnevatele astmetele tuginevad õppekavad toetab Euroopa 2020. aasta strateegia teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduskasvu eesmärki, mis on praeguse majanduskriisi tingimustes eriti oluline; arvestades hindamise vajalikkust selleks, et mõista protsessi arengut ning saada ülevaade kordaminekutest ja läbikukkumistest, arusaamatustest ja ilmnenud vastuseisust;
B. arvestades, et kõrghariduse eesmärk on pakkuda kõigile ilma igasuguse diskrimineerimiseta avatud õpikeskkonda ning edendada iseseisvust, loovust, kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja teadmiste avardamist, ning et selleks on väga tähtis tagada kogu akadeemilise kogukonna ning eeskätt üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste kaasamine ülikoolihariduse eri etappide arendamisse;
C. arvestades, et ülikoolidel on oma kolmekordse rolli (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) tõttu liidu ja selle kodanike hariduse tuleviku seisukohalt väga suur tähtsus;
D. arvestades, et ülikool on peaaegu tuhat aastat olnud oluline osa Euroopa pärandist, mille tähtsust ühiskonna arengu jaoks ei saa taandada selle panusele majandusse ning mille areng ei sõltu üksnes majanduslikest vajadustest;
E. arvestades, et kolmel teaduskraadil põhinevat struktuuri kasutatakse raskustest hoolimata ja mõnel juhul edukalt enamikus Bologna protsessis osalevates riikides;
F. arvestades, et reformi jätkamise püüded ei tohiks jääda killustatuks ja piisava rahalise toetuseta; arvestades, et mõnes liikmesriigis läbi viidud avaliku sektori hariduskulude kärped ei aita vajalikke reforme edendada;
G. arvestades, et liikuvus peaks olema kõigile kättesaadav ja et see kujutab endast kõrgharidusreformi nurgakivi; arvestades, et üliõpilaste liikuvus võib lõppkokkuvõttes aidata parandada tööalast liikuvust; arvestades, et kogu protsessi ajal tuleb pidada silmas ka üleüldist juurdepääsetavust;
H. arvestades, et liikmesriigid peavad täiendavalt pingutama, et tagada diplomite vastastikune tunnustamine, mis on protsessi eduks hädavajalik;
I. arvestades, et Bologna protsessi vajaliku eeltingimusena tuleb tugevdada sotsiaalset mõõdet, et muuta õigus õppimisele majanduslikult kättesaadavaks kõigile, eelkõige sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade hulgast pärit üliõpilastele, eesmärgiga tagada kõigile õiglane juurdepääs ja paremad töövõimalused;
J. arvestades, et ülikoolid, avalikud haldusasutused ja ettevõtted peavad tõsiselt arvestama tööalase konkurentsivõime küsimustega; arvestades, et ülikool peaks andma vajalikud vahendid ja oskused, mis tagavad lõpetajate inimpotentsiaali täieliku väljaarendamise; arvestades, et akadeemiline õpe peaks arvestama ka tööturu vajadustega, kusjuures eesmärk on anda tudengitele kindla ja tasuva töö leidmiseks vajalikud oskused;
K. arvestades, et hariduse kättesaadavus, mis on üks ELi põhiväärtusi, on liikmesriikide, ELi institutsioonide ja teiste kesksete osalejate avalik kohustus ning et Euroopa Liit etendab keskset osa Euroopa kõrgharidusruumi rajamisel sellega, et toetab liikmesriikide püüdeid ja sellealast koostööd; arvestades, et Euroopas tööalase konkurentsivõime ja majanduskasvu eesmärkide saavutamise eeltingimus on hariduse ja teaduskraadide suurem kooskõlastamine koos subsidiaarsuse põhimõtte samaaegse järgimisega;
L. arvestades, et Bologna protsessil ei ole tagasiulatuvat mõju üliõpilastele, kes alustasid teaduskraadi omandamist juba Bologna-eelse kava kohaselt;
Protsessi asjakohasus
1. rõhutab hariduse kui liikmesriikide olulise koostöövaldkonna tähtsust, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia kesksed tööhõive ja majanduskasvu eesmärgid ja väga vajalik majanduse elavnemine;
2. nõuab ELi tasandil tugevamat toetust Bologna protsessile, eelkõige seoses akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise, teadusstandardite ühtlustamise, liikuvuse, sotsiaalse mõõtme ja tööalase konkurentsivõime edendamise, aktiivse demokraatliku osaluse, Bologna põhimõtete rakendamise analüüsimise ning haldustõkete kaotamisega; kutsub liikmesriike rõhutama oma pühendumust nimetatud protsessile rahastamissüsteemi tugevdamisega, et täita Euroopa 2020. aasta strateegias seatud majanduskasvu eesmärgid;
3. märgib, et Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) on tõelise Euroopa kodakondsuse loomise ja arendamise seisukohalt suur saavutus; on seisukohal, et selle tähtsus peab väljenduma EHEA tugevdamises sobivate vahendite ja menetluste abil;
4. juhib tähelepanu asjaolule, et Bologna protsessil ja EHEAl on Euroopa 2020. aasta strateegias keskne roll, ja kinnitab veel kord õppe- ja teadustegevuse seostamise kui Euroopa kõrghariduse ühe tunnusjoone suurt tähtsust;
5. tõstab esile asjaolu, et Bologna protsessi raames seatud prioriteedid – liikuvus, tunnustamine, tööalane konkurentsivõime – on vajalikud tingimusi, tagamaks et igal Euroopa ülikooli astunud noorel oleks õigus kvaliteetsele haridusele, ülikooli lõpetamisele ja oma kvalifikatsiooni tunnustamisele kõigis ELi riikides;
Juhtimine
6. nõuab tulemuslikku, alt üles lähenemisviisi, mille puhul kaasataks täielikult kõik tähtsamad osapooled, näiteks ülikoolid, ametiühingud, kutseorganisatsioonid, teadusasutused, ettevõtlussektor ning eelkõige õppejõud, üliõpilased, üliõpilasorganisatsioonid ja ülikoolide töötajad;
7. märgib, et mõned Euroopa ülikoolid ei soovi piisavalt pingutada tugevama EHEA saavutamiseks, samas kui mõne teise jaoks on EHEA ainuke võimalus konkurentsivõime ja nende pakutavate teadmiste kvaliteedi tõstmiseks;
8. nõuab ülikoolidelt pühendumist uutele õppe-, kutse- ja elukestva õppe strateegiatele (kasutades seejuures optimaalselt uusi tehnoloogiaid ja tunnistades selliste täiendõppe vormide tähtsust nagu mitteformaalne haridus), mis keskenduvad õppe-, tudengi- ja teaduskesksele ülikoolisüsteemile, mis suudab pakkuda kriitilist mõtlemist, loovust, pidevat erialast arengut ning tulevases tööelus vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi; nõuab, et liikmesriigid ja EL rahaliselt toetaksid ülikoolide pingutusi oma õppetavade muutmiseks ja arendamiseks;
9. nõuab, et tugevdataks ja laiendataks õpetajakoolituse programme, võttes arvesse võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja uued tehnoloogiad;
10. rõhutab, et Euroopa ülikoolide avanemist maailmamajanduse vajadustele ja EHEA edasist tugevdamist tuleks käsitleda kui Euroopa ülikoolide jõupingutusi, et aidata Euroopal üle saada üldisest majanduslikust ebakindlusest ning taastada siin jätkusuutlik areng ja majanduskasv;
11. nõuab, et arendataks ülikoolide nn kolmandat missiooni ühiskonna hüvanguks, mida tuleb arvesse võtta ka mitmemõõtmeliste klassifitseerimise ja tipptaseme tunnustamise kriteeriumide väljatöötamisel;
12. nõuab suuremaid avaliku sektori investeeringuid kõrgharidusse, mille eesmärk oleks eeskätt majanduskriisi leevendamine parematel oskustel ja teadmistel põhineva majanduskasvu kaudu, ning reageerimine üliõpilaste kasvanud nõudmistele parema ning kergemini kättesaadava hariduse ja teenuste, eelkõige õppetoetuste järele; arvab, et eelarvekärped mõjuvad halvasti püüetele tugevdada hariduse sotsiaalset mõõdet, mis on Bologna protsessi aluspõhimõte; nõuab seepärast liikmesriikidelt ja ELi institutsioonidelt uute, sihipäraste ja paindlike rahastamismehhanismide väljatöötamist ning üleeuroopaliste õppetoetuste edendamist, et toetada majanduskasvu, tipptaset ning ülikoolide mitmesuguseid konkreetseid ja erinevaid suundumusi; rõhutab vajadust töötada välja mitmest fondist rahastamise viis, mis on määratletud selgete ja tõhusate eeskirjadega ning mille eesmärk on ELi tulevase rahastamismudeliga toimetulek ja ülikoolide sõltumatuse tagamine;
Konsolideerimine
13. juhib tähelepanu sellele, et Bologna protsess ja programm Erasmus on suurendanud üliõpilaste liikuvust, samuti võivad need suurendada tööjõu liikuvust; kahetseb siiski, et liikuvuse määrad on ikka veel suhteliselt madalad;
14. kutsub ELi, liikmesriike ja ülikoole looma teavitus-, finantstoetuse ja haldusabi mehhanisme kõikide üliõpilaste, teadustöötajate ja personali jaoks, et toetada struktureeritud liikuvust; on rahul programmi Erasmus loomisega aspirantide jaoks ning nõuab selle teenuste üldist tugevdamist ja uute hariduskavade koostamist ning selleks sotsiaalsetel kriteeriumidel põhinevat senisest suuremat rahastamist, programmi avamist enamatele üliõpilastele, sisulist ja tulemuslikku ainepunktide tunnustamist, paremaid võimalusi oma hariduse täiendamiseks välisriikides läbitavate semestritega ning suuremat ajalist paindlikkust; rõhutab siiski, et liikuvus ei tohi mitte mingil juhul põhjustada piiratud sissetulekuga üliõpilaste diskrimineerimist;
15. on seisukohal, et ülikoolide õppejõudude liikuvus annab uusi teadmisi ja kogemusi lisaks õppejõududele endile ka kaudselt ka nende üliõpilastele, ning võimaldab neil samal ajal teha koostööd õppematerjalide koostamisel;
16. kutsub liikmesriike täitma lubadust muuta laenud ja toetused täielikult ülekantavaks ning oluliselt suurendama liikuvate üliõpilaste rahalist toetamist, et see oleks kooskõlas ELi uute programmide mahtude suurenemisega; palub ELil kaaluda, kuidas saaks liikumisvabadust reguleerivat kehtivat seadusandlust tugevdada laenude ja toetuste ülekantavuse tagamisega;
17. kutsub Euroopa Liitu üles rohkem arvesse võtma Aafrikast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast lähtuvat sisserännet ning kehtestama eeskirjad päritoluriikides omandatud koolihariduse tunnustamiseks;
18. palub ELil vastastikuse usalduse tagamiseks ja akadeemiliste kraadide tunnustamise soodustamiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise teel kindlustada kvaliteedi tagamise süsteemi nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; palub liikmesriike rakendada oma riiklikke kvaliteedi tagamise süsteeme vastavalt kvaliteedi tagamise Euroopa standarditele ja suunistele, tunnustades samal ajal ülikoolikursuste ja meetodite mitmekesisust nii sisu kui ka õppemeetodite osas; soovitab kvaliteedi tagamise asutustel taotleda registreerimist kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registris ja toetada üleeuroopalist koostööd ning parimate tavade vahetamist ka kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (European Association for Quality Assurance in Higher Education – ENQA) kaudu;
19. juhib tähelepanu liikmesriikide erinevatele hindamisskaaladele ning vajadusele Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) punktid asjakohaselt hinneteks ümber arvestada;
20. nõuab tungivalt, et kõik Bologna protsessis osalevad riigid rakendaksid EHEA kvalifikatsiooniraamistikuga seotud riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke ning edendaksid vastastikust tunnustamist ja toetaksid seda rahaliselt;
21. nõuab tugevat rahalist toetust ühiseid põhiõppekavasid käsitlevatele kokkulepetele, mis tagavad hästi piiritletud õppetulemused, sealhulgas uurides projektis Tuning rakendatud metoodikat ja projekti Tuning Academy kogemust; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks humanitaaralade kui demokraatia kantsi ja Euroopa ühtekuuluvuse saavutamise vahendi eripäradele, et teha kindlaks kraadiõppel antavad spetsiifilised teadmised ja oskused, et soodustada õpet, milles on ühendatud mõõdetavad ja ülekantavad üldoskused (mida kajastab teadmiste kasutamise oskus) ning õppe- ja teadustegevuses väljenduv originaalse ja kriitilise analüüsi võime; rõhutab, et kõik õppekavad peaksid kõikides ainetes paralleelselt aine põhiteadmistega andma sellised läbivad põhioskused nagu kriitiline mõtlemine, teabe edastamine ja ettevõtlusoskused;
22. palub suuremat toetust riiklikele ja ELi meetmetele, millega tagada võrdne kaasamine, õpingute õiglane kättesaadavus, edukas kursuste läbimine ja jätkusuutlik toetuste (nt eluaseme- ja transporditoetused jms) süsteem kõigile üliõpilastele ning sihtotstarbeline toetus eelkõige alaesindatud elanikkonnarühmadest või ebasoodsast sotsiaalsest keskkonnast pärinevatele ja rahalistes raskustes olevatele üliõpilastele, et vähendada ülikoolist väljalangemise määra ja tagada, et haridus ja koolitus ei sõltuks negatiivsetest sotsiaalmajanduslikest teguritest ja et õpetus vastaks igaühe õppimisvajadustele; soovitab kiirendada üliõpilasi tasuta teenindavate karjäärinõustamiskeskuste loomist;
23. juhib tähelepanu 2007. aasta Londoni kommünikee(21) tähtsusele, millega seati Bologna protsessi üheks eesmärgiks hariduse sotsiaalne mõõde, et olenemata päritolust tagada kõigile võrdne juurdepääs haridusele; kahetseb, et selle eesmärgi osas on liiga vähe saavutatud ning soovitab komisjonil sellealast edasiminekut hõlbustada;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama vastastikust tunnustamist takistavate haldustõkete kaotamist;
25. juhib tähelepanu erivajadustele seoses bakalaureusekraadi, selle õppekavade, sealt edasi magistriõppesse mineku võimaluste ja seda kraadi omavate isikute tööalase konkurentsivõimega; sellega seoses rõhutab, et on vaja selliseid konkreetseid samme nagu teooria- või praktikaõppe kavade väljatöötamine ning ülikoolide, liikmesriikide ja majandus- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte tulemuslikumat koostööd, et suurendada tulevaste ülikoolilõpetajate võimalusi leida kindlat, hästi tasustatud ja nende kvalifikatsioonile vastavat töökohta; kutsub sellega seoses ülikoole arendama oma õppepraktika võimalusi ja paremini ühitama praktikat akadeemilise õppekavaga;
26. rõhutab, et säästva majanduskasvu ja jõukuse saavutamiseks peavad sellised tööalast konkurentsivõimet soodustavad meetmed nagu elukestev õpe ja tööturule sobilike oskuste laialdasem arendamine olema esmatähtsad; sellega seoses toetab igati ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste vahetust, ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi, õppepraktikaid ja kutseoskuste passi;
27. on seisukohal, et kutsekvalifikatsioonide direktiivi (2005/36/EÜ) ajakohastamine aitab kaasa kutsealasele liikuvusele Euroopas ja hõlbustab üliõpilaste liikuvust, tagades teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise kogu ELis;
28. palub liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel toetada Euroopa ülikoolides üleminekut endiselt ülekaalus olevalt monodistsiplinaarselt metoodiliselt teaduskäsitluselt inter- ja transdistsiplinaarsetele käsitlustele;
29. kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles edendama tugevama Euroopa kõrgharidusruumi (EHEA) ühiseesmärgina ülikoolide ja ettevõtete vahelist dialoogi ja koostööd, et tõsta Euroopa ülikoolilõpetajate tööalast konkurentsivõimet;
30. rõhutab, et vaja on erimeetmeid ning ülikoolide ja tööturu tõhusamat koostööd, et töötada välja asjakohasemad õppekavad, muuta haridustee järjepidevamaks ning tõsta tööalast konkurentsivõimet, kehtestades ühesugused töölevõtmise kriteeriumid;
31. rõhutab, et oluline on tagada üliõpilaste jaoks piisava arvu praktikakohtade kättesaadavus, et hõlbustada veelgi nende tööturule sisenemist;
32. kutsub liikmesriikide valitsusi ja komisjoni üles kujundama struktureeritud koostöösüsteemi, et anda erialade klastrite raames ühiseid teaduskraade, mida tunnustataks kogu ELis, parandades Erasmus Munduse ning tulevase haridus- ja koolitusprogrammi toimivust ja rahalist toetamist ja edendades ühisprogrammide Euroopa akrediteerimiskorra loomist;
33. kiidab heaks komisjoni ettepaneku seoses Erasmuse magistriõppe liikuvusprogrammiga;
34. peab teadusdoktori kraade, ka siis, kui need on omandatud koostöös ettevõtetega, oluliseks kõrghariduse ja teadusuuringute ühenduslüliks ning tuletab meelde nende potentsiaali teadmispõhise innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamise võtmekomponendina; tunnustab ettevõtetes saavutatud doktorikraadide tähtsust seoses kõrgema teaduskraadiga inimeste tööturule toomisega; kiidab heaks komisjoni kohustuse töötada Marie Curie nimelise meetme raames välja Euroopa tööstusalase doktoriõppe süsteem;
35. on seisukohal, et EHEA ja Euroopa teadusruumi parem koostöö võib olla Euroopa uuenduslikkuse ja arengu tugevdamise allikas;
36. rõhutab Euroopa Liidu seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa teadusruumi panust ELi teadlaste liikuvuse hõlbustamisse ning ELi innovatsiooni ja konkurentsivõime potentsiaali avamisse;
37. nõuab tulemusliku strateegia koostamist Euroopa elukestva õppe programmide toetamiseks ja jätkusuutlikke algatusi, mis on institutsiooniga igakülgselt seotud ja edendavad elukestva õppe kultuuri; ühtlasi nõuab elukestva õppe soodustamist ettevõtetes, et töötajatel oleks võimalus oma haridust ja oskusi täiendada; kutsub kõrgharidusasutusi ja ülikoole üles olema õppetulemustel põhinevate programmide osas paindlikumad, tunnustama mitteformaalset ja vabaharidust ja pakkuma teenuseid eri õppeviiside toetamiseks, edendades selleks partnerlust ülikoolide, ettevõtete ja kutsekõrgkoolide vahel, et täita teaduslikes, humanitaar- ja tehnilistes oskustes olev tühimik;
38. juhib tähelepanu vajadusele kehtestada Bologna protsessi eelsete üliõpilaste staatus nendes riikides, kus nad on magistriõppesse astumisel teistest halvemas olukorras;
39. märgib, et Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) peab olema läbipaistvam ja võimaldama kvalifikatsioone ja diplomeid täpsemalt võrrelda; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kasutada täiustatud ECTSi üliõpilaste ja töötajate liikuvuse soodustamiseks;
Euroopa tasandi meetmed
40. on rahul komisjoni ettepanekuga oluliselt suurendada Euroopa hariduse ja koolituse programmidele eraldatavaid rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles eraldama olulise osa neist vahenditest kõrghariduse moderniseerimise toetamiseks ning ülikoolide infrastruktuuride uuendamiseks vastavalt Bologna protsessi eesmärkidele ja ELi moderniseerimiskavale; soovitab komisjonil leida lahendusi, mis teevad kõnealused programmid kättesaadavaks ka rahalistes raskustes olevatele üliõpilastele;
41. kutsub liikmesriike ja ELi üles otsustama, kas õppetsükkel võiks sisaldada ka ühe kohustusliku õppeperioodi läbimist üliõpilase päritoluriigist erineva liikmesriigi ülikoolis;
42. juhib tähelepanu Bologna protsessi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi tugevatele seostele ja rõhutab, et komisjoni poolne kooskõlastamine peaks toimuma täielikus kooskõlas Bologna protsessiga; väidab, et nimetatud seost saab veelgi tugevdada, kui anda üliõpilastele kogu asjakohane praktiline teave välisriigis omandatud diplomite tunnustamise ning välismaal läbitud koolituse tõttu avanevate töövõimaluste kohta;
43. nõuab, et kutsekvalifikatsioonide direktiivi läbivaatamise raames ja tõelise Euroopa kõrgharidusruumi loomisel edu saavutamiseks võrreldaks liikmesriikide koolituse miinimumnõudeid ning toimuks regulaarsem teabevahetus liikmesriikide, pädevate asutuste ja kutseorganisatsioonide vahel;
44. teeb ettepaneku, et ECTS-süsteemi tugevdamiseks peaks Erasmuse programmi raames partnerülikoolide poolt omandatud ainepunktide tunnustamine olema kõigile ELi vahenditest toetatavates üliõpilasvahetustes osalevatele institutsioonidele kohustuslik;
45. juhib tähelepanu ECTS-süsteemi järjepideva kehtestamise tähtsusele; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kõrgkoole üles töötama välja õppealadel antavate ECTS-ainepunktide arvu võrdlustabelit, et suurendada kooskõla ning lihtsustada üliõpilaste ja spetsialistide liikuvust; märgib, et üliõpilastel on sageli raskusi ainepunktide ühest kõrgkoolist teise ülekandmisega, ning leiab, et selliste takistuste tõttu võivad üliõpilased akadeemilisest vahetusest loobuda;
46. nõuab tulemusliku strateegia väljatöötamist akadeemiliste kraadide igakülgseks ühtlustamiseks kogu Euroopa Liidus koos võimaliku pöördtunnustamisega (s.h varasemad akadeemilised kraadid) alates Bologna protsessi algusest;
47. kutsub ELi liikmesriike üles tegema selget ja lõplikku otsust kvalifikatsioonide ja diplomite täieliku vastastikuse tunnustamise kohta või siis koostama tegevuskava, kus näidatakse, millal selline otsus lõpuks võimalikuks osutub;
48. nõuab intensiivsemat ja süstemaatilisemat ülikoolidevahelist koostööd, et üliõpilaste ja töötajate huvides suurendada selle mõju kõrgharidusasutustele ja -süsteemidele;
49. teeb ettepaneku, et allakirjutanud riikide ülikoolid tunnustaksid läbitud praktikat komisjoni toetatavate liikuvusprogrammide ühe osana;
50. nõuab, et üliõpilastele antaks enne vahetusprogrammi algust läbipaistvamalt teavet omistatavate ainepunktide kohta ning kutsub liikmesriike ja kõrgkoole üles tegema koostööd kursuste eest antavate ainepunktide arvu hindamisel; toetab ühiste tegevusprogrammide koostamist eesmärgiga määrata kindlaks spetsialistide ja kõrgkoolide määratletud põhiteadmised ja oskused, mis võiks (samal ajal riiklikke eripärasid säilitades) aidata teatavaid diplomeid ühtlustada, võttes seejuures eeskujuks ELi kutsekvalifikatsioonide automaatse tunnustamise süsteemi(22);
51. nõuab paremat võrgustike loomist, kooskõlastamist ja teabevahetust ELi ülikoolide vahel, et kiirendada uute diplomite tunnustamist, hõlbustada ainepunktide ülekandmist, parandada teadmisi ning eri haridus- ja õppesüsteemide tundmist ning võimaldada üliõpilastel paremini tundma õppida Euroopa programmide mitmekesisust;
52. palub komisjonil ergutada uue hariduse ja koolituse programmi raames muu hulgas rahaliste stiimulite abil koostööd rahvusvaheliste õppekavade, ühiste teaduskraadide ja vastastikuse tunnustamise valdkonnas; pooldab Erasmuse programmi vahetuspartnerluste arvu tegelikku suurendamist;
53. juhib tähelepanu arvukatele asutustele, mis tegelevad Euroopa kõrghariduse ja teadusuuringutega; kutsub Euroopa Liitu üles edendama nende tegevuse kooskõlastamise viise ühe organi egiidi all;
54. on seisukohal, et tuleb rakendada algatused, mis aitavad üliõpilastel kraadiõppe ajal kogutud ainepunkte ühest ülikoolist teise üle kanda;
55. kutsub liikmesriike ja ELi üles avaldama ajakohastatud ja võrreldavaid andmeid – muu hulgas sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade proportsionaalse esindatuse kohta –, mille põhjal oleks võimalik jälgida EHEA rakendamist, ning kõrvaldama selleks rakendamist segavad takistused ja probleemid ning mitte karistama asutusi, kes pole kavandatud reforme veel ellu viinud; arvab, et kõnealused andmed tuleks avaldada igal aastal riikide ja ülikoolide kaupa, sest see näitaks selgemalt, kus on vaja suuremat edasiminekut;
56. soovitab ülikoolidel ühtlustada oma akadeemilisi standardeid, luues selleks partnerlusi heade tavade vahetamiseks;
57. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ja tugevdama ühistel huvidel põhinevaid uusi koostöö- ja teadustegevuse programme kolmandate riikide ülikoolidega, eelkõige nendega, mis asuvad konfliktipiirkondades, et võimaldada nende riikide üliõpilastele diskrimineerimata juurdepääsu kõrgharidusele ja koolitusele;
58. peab Bologna protsessi raames loodud Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) edumeelseks; nõuab sellepärast Euroopa-Vahemere piirkonna kõrgharidusruumi kaasamist sellesse struktuuri ja edasiarengut tulemusliku kõrgharidusruumi loomiseks idapartnerluse koostöös, samuti muudes ELi-sisestes riikidevahelistes valdkondades osalevate riikide jaoks; palub komisjonil kõrvaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust piiravad takistused, toetada Euroopa-Vahemere piirkonna ülikoolide (sh Euroopa-Vahemere piirkonna Ülikooli ehk EMUNI) koostöövõrgustiku loomist ning jätkata programmide Tempus ja Erasmus Mundus häid tavasid;
59. viitab vajadusele parandada Bologna protsessist ja Euroopa kõrgharidusruumist (EHEA) teavitamist tulemusliku, ulatusliku ja kogu Euroopat hõlmava kommunikatsioonipoliitika abil, mille eesmärk on suurendada ülikoolide atraktiivsust Euroopas ja väljapool;
60. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada laenude ja toetuste, eelkõige teenetel ja vajadustel põhinevate stipendiumide ülekantavus kõigi Euroopa riikide vahel, et tagada liikuvusvõimaluste võrdne kättesaadavus;
61. propageerib ülikoolide ühtsete kaubamärkide loomist piirkonna tasandil, et tugevdada ülikoolide rahvusvahelist mainet kooskõlas Bologna protsessi eesmärkidega;
62. kutsub ELi institutsioone üles looma mehhanisme liikmesriikide ja kõrgkoolide abistamiseks Bologna eesmärkide täitmisel, mis võiks toimuda korrapärase aruandluse ja ELi programmide sihtotstarbelise kasutamise kaudu, hõlmates ka programme, mille raames tehakse koostööd Euroopa kõrgharidusruumi kuluvate kolmandate riikidega;
63. palub ELil toetada tema Bologna kohustuste täitmist poliitilises koostöös asjaomaste kolmandate riikidega; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles vastavaid pingutusi jõuliselt juhtima;
64. usub, et järgmise aasta ministrite kohtumisel Bukarestis on kokkuvõtete tegemise tulemuseks selge tegevuskava täielikult toimiva EHEA rajamiseks 2020. aastaks; nõuab valdkonnaüleseid ettepanekuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppe, kutseõppe ja elukestva õppe ning tööpraktika alal, mis aktiivselt edendaksid nii kaasamist kui ka arukat ja säästvat majanduskasvu, annaksid ELile kriisijärgses maailmas konkurentsieelise töökohtade loomisel, inimkapitali, teadus- ja uuendustegevuse, ettevõtluse ning laiemas mõttes teadmuspõhise majanduse valdkonnas;
65. kutsub komisjoni ning ELi haridusministreid üles täielikult ära kasutama neile ühisel EHEAs osalemisel avanevaid võimalusi ja võtma juhtrolli Bologna eesmärkide täitmisel, ning kutsub ministreid ühendama nende Bologna protsessist tulenevaid kohustusi ELi tasandi ühiste kohustustega nõukogus, kasutades komisjoni toetust, nii et see vastastikune toetus leiaks jätku harmoonilise rakendamise näol;
66. juhib tähelepanu sellele, et iga kahe aasta järel toimuval Bologna protsessi ministrite konverentsil, mis 2012. aastal toimub Bukarestis, tuleb arvesse võtta asjaolu, et EHEA loomine võimaldab ELil ja liikmesriikidel anda ühtse ja jõulise panuse Bologna protsessi, lähtudes nende ühistest kohustustest kõrghariduse vallas, ühisest protsessis osalemisest ning ühisest otsusest ELi institutsioonide poliitiliste avalduste toel tegutseda;
o o o
67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.