Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3,

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” (COM(2011)0567) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti Euroopa kõrgharidussüsteemide viimase aja arengute kohta (SEK(2011)1063),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (COM(2010)0546),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „'Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv' (COM(2010)0477),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2006. aasta teatist „Ülikoolide uuendamiskava täitmine – Haridus, teadus ja innovatsioon” (COM(2006)0208),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta järeldusi kõrghariduse ajakohastamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust õppega seotud liikuvuse edendamise kohta noorte seas(2),

–  võttes arvesse nõukogu 14. veebruari 2011. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel(3),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi, eriti osa „Euroopa uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia”(7),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks(9),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”(10),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(11),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(12),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uue partnerluse kohta Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks(13),

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(14),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse(15)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0057/2012),

A.  arvestades, et majanduskriis ja selle tagajärjed rangete meetmete ja eelarvekärbete kehtestamise näol, demograafilised muutused, tehnoloogia kiire areng ja sellega kaasnev nõudlus uute oskuste järele on Euroopa kõrgharidussüsteemide jaoks tõsised väljakutsed ja nõuavad nende ulatuslikku reformimist, mis ei tohi aga mõjutada hariduse kvaliteeti;

B.  arvestades, et teadmistepõhises ühiskonnas sõltub tulevik haridusest, teadusest ja innovatsioonist;

C.  arvestades, et üksikisikuid tuleb toetada, kui nad soovivad oma karjäärivalikut uuesti läbi kaaluda ning peavad laiendama ja ajakohastama oma oskusi ja teadmisi veelgi kiiremini selleks, et tööturu nõudmistega toime tulla, võttes arvesse, et üksteisest erinevad kutsehariduse õppekavad, kus ühtlustamine Euroopa tasandil on teostatav ja soovitav, ja humanitaarteaduste õppekavad, kus peaks jätkuvalt olema oluline vabadus ja autonoomia õppekavade ja teadustöö osas seoses nii Euroopa Liidu liikmesriikide ajalooliste ja kultuuriliste erinevustega kui ka kõrgharidusasutuste õpetamise erisuse ning nende konkreetse eesmärgiga;

D.  arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegias märgitakse, et 2020. aastaks peaks 40% Euroopa 30–34aastastest lõpetama kõrgharidus- või samaväärse taseme õppe, kuna hinnangute kohaselt vajatakse sellist kvalifikatsiooni 35%-l kõigist ELi töökohtadest; märgib siiski, et 2010. aastal oli ELis kõnealune haridustase vaid 26%-l tööjõust;

E.  arvestades, et üle 21% Euroopa Liidu noortest on töötud;

F.  arvestades, et ELis ei leidnud 2010. aastal 16,5% noortest rakendust ei haridussüsteemis ega tööturul;

G.  arvestades, et 2010. aastal oli kõrghariduse omandanute tööpuuduse määr ELis 5,4%, võrreldes rohkem kui 15%ga nende seas, kel oli ainult põhiharidus; arvestades teisalt, et suuremal osal kõrghariduse omandanud noortest on üha raskem leida kindlat töökohta;

H.  arvestades, et üle 60% ülikoolilõpetajatest on naised, kuid enamik juhtivaid kohti ülikoolides (nt doktorite ja professorite ametikohad) on endiselt meeste käes;

I.  arvestades, et vaid 13%-l kõrgharidusasutustest ja vaid 9%-l ülikoolidest on naissoost juht, mistõttu on naistel teadusuuringutega seotud otsustusprotsessis tunduvalt vähem mõju;

J.  arvestades, et 200-st maailma parimast ülikoolist 75 asuvad ELi liikmesriigis;

K.  arvestades, et Euroopa 4000 kõrgharidusasutusest kuuluvad maailma 500 parima hulka ainult 200;

L.  arvestades, et ülikool on olnud Euroopa acquis' oluline osa peaaegu tuhat aastat ja ülikooli tähtsust ühiskonna progressi jaoks ei saa taandada ainult tema panusele majandusse ja tema areng ei sõltu ainult tema kohanemisest praegusest majanduskorraldusest tingitud majanduslike vajadustega;

M.  arvestades, et tagada tuleb kõigi noorte võrdõiguslik juurdepääs kõrgharidusele ja koolitusele;

N.  arvestades, et ülikoolid edendavad üksikisikute iseseisvust ja loovust, osaledes väga laialdaselt teadmiste täiendamises, mistõttu liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et muuta kõrgharidus kättesaadavaks palju suuremale hulgale inimestele, ilma igasuguse diskrimineerimiseta, seda eriti sotsiaalsetel, majanduslikel, kultuurilistel, rassilistel või poliitilistel alustel;

O.  arvestades, et haridus, eelkõige kõrgharidus ja akadeemiline keskkond, kujundab hoiakuid ja väärtusi, mis on kodanikuühiskonna aluseks;

P.  arvestades, et asjaomaste liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaselt on kõrgharidus põhivahend ELi kodanike tuleviku kujundamisel;

Q.  arvestades, et kõrghariduse eest vastutab liikmesriik, ning arvestades, et oluline on tagada, et kõrgharidusasutused saaksid rahalist toetust eelkõige piisava riikliku rahastamise abil;

R.  arvestades, et Euroopa kõrgharidusruumi loomine on oluline tegur, mille abil võib aidata edendada Euroopa integratsiooni, võttes samal ajal arvesse hariduse mitmekesisust ning kõrghariduse eesmärke ühiskonnas ELi erinevates liikmesriikides;

S.  arvestades, et Euroopa Liidul on oluline ülesanne selle valdkonna tugevdamisel, toetudes sellega seoses liikmesriikide pingutustele ja omavahelisele koostööle;

Kõrgharidusasutuste muutuv roll

1.  kutsub kõrgharidusasutusi üles lisama majandusabi andmise ja erinevate õppeprogrammide abil oma õppekavadesse elukestva õppe ning kohanduma üliõpilaste ringiga, kuhu kuuluvad täiskasvanud, eakad inimesed, ebatraditsioonilised õppurid, täiskoormusega üliõpilased, kes peavad õpingute ajal töötama ning puuetega inimesed, ning kutsub seetõttu kõrgharidusasutusi üles rakendama programme, mis on suunatud olemasolevate tõkete ja takistuste eemaldamisele;

2.  kutsub kõrgharidusasutusi üles arvestama kutsealade esindajate vajadustega, kes peavad läbi elu õppijatena oma oskusi korrapäraselt ajakohastama ja täiendama, sealhulgas ka kõikidele ühiskonnakihtidele kättesaadavate täiendõppekursuste korraldamise ja täiustamise abil, tööandjatega tehtava tiheda koostöö abil ning selliste kursuste väljatöötamise abil, mille puhul arvestatakse tööturu vajadustega ning mis võivad töötutele teha õpingute jätkamise lihtsamaks;

3.  kutsub kõrgharidusasutusi üles säilitama autonoomsust õppe- ja teadustöös, pakkudes eriõppeprogramme eesmärgiga arvestada nende kutsealade esindajate vajadustega, kes soovivad oma oskusi ajakohastada;

4.  rõhutab, et kõrghariduse abil saab edendada sotsiaalset kaasatust, parandada sotsiaalolusid ning soodustada sotsiaalselt ülespoole liikumist; kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kõrgharidusasutusi subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades üles tegema suuremaid pingutusi, muu hulgas töötama välja piisavad rahalise toetamise kavad, et kõikidel oleksid võrdsed õppimisvõimalused alates varajasest lapsepõlvest lõpetades kõrghariduse omandamisega, olenemata soost, etnilisest päritolust, keelest, usutunnistusest, puudest või sotsiaalsest taustast, ning võidelda kõigi diskrimineerimise liikidega, tunnustades kultuuride ja keelte mitmekesisust, sealhulgas viipekeelt, ELi põhiväärtusena, mida tuleb toetada;

5.  kutsub liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu ja pakkuma tuge kõrgharidusasutustele, kus õpivad traditsioonilised rahvuslikud, etnilised või keelelised vähemused ning mis on eriliselt keskendunud ohustatud kultuuridele ja keeltele;

6.  kutsub kõrgharidusasutusi üles innustama üliõpilasi spordiga tegelema;

7.  toonitab riikliku, era- ja religioosse kõrghariduse vormide täiendavat osa kogu Euroopas;

8.  rõhutab, kui oluline on demokraatlike väärtuste edendamine, samal ajal toonitades, kui tähtis on omandada põhjalikud teadmised Euroopa Liidu integratsiooni kohta, ja tagades, et Euroopa endisi totalitaarseid riigikordasid mõistetaks ühise ajaloo osana;

9.  rõhutab samuti vajadust jätkata traditsioonilist akadeemilist haridust ning mitte allutada haridussüsteemi täielikult tööturu nõuetele, sest tudengite hulgas on vaja kujundada eetilisi ja moraalseid väärtusi ning hoolitseda samal ajal ka teadusliku progressi eest;

10.  kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles kehtestama üldist raamistikku – reeglid, vastutus, poliitilised ja hariduslikud eesmärgid, koolituse ja teadustöö kvaliteet ja prioriteedid –, mille raames edendada parimaid tavasid ning reageerida kommunikatsiooniühiskonna väljakutsetele;

11.  rõhutab, et kõrgharidusasutuste ajakohastamisse tuleb kaasata teadustöötajad ja üliõpilased ning nende organisatsioonid ja ühingud; rõhutab, et tunnustada tuleb tipptasemel saavutusi nii teadusuuringutes selle sõna kõige laiemas tähenduses kui ka õpetamises ja teadustöös, ilma et karistataks neid kõrgharidusasutusi, näiteks humanitaarteaduskondi, kes ei täida neid hindamise ja tulemuslikkuse kriteeriume, mis on seotud vaid turumajanduse poolt nõutud oskustega;

Teave kõrgharidusasutuste kohta

12.  rõhutab, et kõrghariduse kvaliteet ja asjakohasus on Euroopa intellektuaalse kapitali täiel määral ära kasutamise peamine tingimus;

13.  teeb ettepaneku viia sisse selged ja ühtsed kriteeriumid, mille alusel luua üleeuroopalised kõrgharidusasutuste pingeread, mis võimaldaksid tulevastel tudengitel õppeasutust teadlikult valida ning pakuksid vastavate õppeasutuste kohta terviklikku infot;

14.  kiidab heaks komisjoni algatuse käivitada koostöös kõikide asjaomaste asutuste, üliõpilaste ja muude sidusrühmadega mitmemõõtmeline kõrgharidusasutuste diferentseeritud klassifitseerimise ja paremusjärjestuse süsteem, mis põhineb sellistel näitajatel nagu Euroopa kõrghariduse pikk traditsioon, õpetamise kvaliteet, üliõpilaste toetamine (stipendiumid, nõustamine, eluase jne), füüsiline ligipääsetavus ning juurdepääs teabele ja andmevahetusele, piirkondlik tegevus ja teadmussiire; on teisalt vastu sellise kõrgharidusasutuste klassifikatsioonisüsteemi loomisele, mis põhineks sellistel tulemuslikkuse näitajatel, mis ei ole ühtlased ning mille puhul ei võeta arvesse erinevaid haridusteid, programme ja keelelist mitmekesisust Euroopa ülikoolides;

15.  rõhutab samas, et see meede ei tohi väljenduda mitte üksnes tavaliste edetabelite koostamises ning et paremusjärjestuse tulemustes tuleks piisavalt arvesse võtta vastavate asutuste konkreetseid asjaolusid;

16.  soovitab võtta arvesse mehhanismi loomist, mille abil jälgida ja hinnata akadeemilistele standarditele vastamist nii avaliku kui ka erasektori kõrgharidusasutustes;

Kõrgharidussüsteemide rahastamine

17.  rõhutab, et kõrgharidus on avalik hüve, mis edendab kultuuri, mitmekesisust, demokraatlikke väärtusi ja isiklikku arengut ning valmistab tudengeid ette aktiivseks kodanikueluks, mis toetab Euroopa ühtekuuluvust;

18.  nõuab veel kord, et liikmesriigid saavutaksid eesmärgi investeerida haridusse 2% SKPst;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõrghariduse ajakohastamisel on väga olulisel kohal rahastamine peamiselt riiklikest vahenditest, kuid ka erasektori vahenditest; toonitab, et Euroopa kõrgharidusse investeerimine on praeguse majanduskriisi ületamiseks äärmiselt tähtis; kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles töötama välja uuenduslikke rahastamismehhanisme ning arendama stipendiumi- ja toetusprogramme kõrgharidusasutustele ning töötama välja uuenduslikke rahastamismeetodeid, et aidata kaasa kõrgharidusasutuste paremale toimimisele, täiendama rahastamist riiklikest vahenditest, ilma et suurendataks survet leibkondadele, ning teha kõrgharidus kõikidele kättesaadavaks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitmes liikmesriigis on hariduses tehtud olulisi eelarvekärpeid ning tõstetud jätkuvalt õppemakse, mis suurendab oluliselt majanduslikult ebakindlas olukorras olevate üliõpilaste arvu,

20.  nõuab, et Euroopa Liidu eelarves aastateks 2014–2020 eraldataks Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi raames kõrgharidusele vahendeid investeerimiseks õppeasutuste infrastruktuuri ja teadustöötajatesse;

Üleminek haridussüsteemist tööturule

21.  kutsub kõrgharidusasutusi kohanduma uute eesmärkidega selliste uute õppesuundade loomise kaudu, mis kajastaksid tööturu nõudlust, arvestades seejuures teaduse ja tehnoloogia arengut ning hoides tasakaalu teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste vahel;

22.  nõuab, et edendataks parimaid tavasid, mis aitavad kõrgharidusasutustel süvendada õppurite kaasamise abil õppe- ja teadustööd kõikides valdkondades ning anda tööeluks vajalik pädevus, et hõlbustada noorte üleminekut kõrgharidussüsteemist tööturule;

23.  kutsub üles avama kõrgharidusasutusi kutsealaseks täiendkoolituseks ja looma ka vajalikke kursusi keskhariduseta kutsetöötajatele, et avada täiendavaid võimalusi kõrgkoolilõpetanute osakaalu suurendamiseks;

24.  palub tungivalt komisjoni esitada ettepanek ametipraktika kvaliteediraamistiku kohta ja toonitab Erasmuse programmi kaudu tudengitele välismaal töökogemuse saamise võimalust pakkuvate praktikakohtade edu ja nõuab, et seda meedet jätkataks uue programmi raames ning tugevdataks sobivate rahastamisvahendite abil;

25.  kutsub kõrgharidusasutusi, samuti teadussektori eest regionaalsel, riiklikul ja üleeuroopalisel tasemel vastutavaid institutsioone jälgima tööturu vajaduste muutumise trende, et kajastada täpsemalt tulevasi haridusvajadusi;

26.  toob esile vajaduse jälgida kõrgharidusasutuse lõpetanute tööhõivetulemusi, et hinnata kõrghariduse vastavust tööturu nõudmistele; väljendab seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse üle parandada selliste andmete kättesaadavust, peamise eesmärgiga pakkuda kasulikku ja asjakohast teavet üliõpilastele nende õppimisvalikute suunamiseks ning samal ajal kõrgharidus- ja teadusasutustele, et teha kindlaks ning seejärel välja arendada koolitusteed üldteadmisi ning samuti kogu elu jooksul vajalikke konkreetseid tööalaseid oskusi arvesse võttes, püsivas dialoogis teadmiste loomisega seotud asjaosalistega, aga ka ühiskonna ja territooriumiga;

27.  palub tungivalt liikmesriike koguda ja avaldada statistilisi andmeid, mis kajastavad eri kõrghariduskraadide ja töövõimaluste vahelist seost;

28.  nõuab rahvusvahelise, AlmaLaureaga sarnase andmepanga väljatöötamist, mis aitaks koolilõpetajatel leida sobivaid töö-, haridus-, õppimis- ja teadusvõimalusi, kõrvaldades majandusliku iseloomuga takistusi stipendiumide ja õppelaenude abil, tagada üliõpilastele olulised võrdsed võimalused ja soodustades seeläbi liikuvust ning oskuste ja töökohtade omavahelist sobivust; tõstab esile, et õige kommunikatsioon tagab, et selline teave on kergesti kättesaadav üliõpilastele, äsja ülikooli lõpetanutele, töötutele, tööotsijatele ja tööandjatele;

29.  on seisukohal, et noortele mõeldud garantiikavad on väärtuslikuks vahendiks, mis hõlbustavad kõrghariduse ülekandmist tööellu, ning kutsub liikmesriike üles neid oma strateegiatesse sisse viima;

30.  meenutab, kui oluline osa võib sellega seoses olla struktuurifondidel; tunneb heameelt selle üle, et teatises „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933) pühendutakse kogu võimaliku ressursi kasutuselevõtule, ning kutsub üles kõrgharidusasutusi ja kohalikke omavalitsusi kasutama seda võimalust tööturule sisenevate tudengite paremaks toetamiseks ja nõustamiseks;

Sooline tasakaal kõrghariduses

31.  märgib, et soolist ebavõrdsust on Euroopa haridussüsteemides veel ka praegu, kuigi peaaegu kõik liikmesriigid on rakendanud poliitikaid selle vastu võitlemiseks, ja et selline ebavõrdsus mõjutab nii õpitulemusi kui ka õppe- ja karjäärivalikuid, mõjudes negatiivselt majanduskasvule ja heaolule;

32.  märgib, et paljud kutseõppe- või keskharidusasutuste naisõpilased valivad ikka veel elukutseid, mis peegeldavad traditsioonilisi soorolle; märgib, et seetõttu on vajalik parem kutsenõustamine, et võidelda endiselt püsivate stereotüüpidega;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuna naiste kõrgharidus ei ole piisavalt turustatav, on nad üha sagedamini oma töö kohta ülekvalifitseeritud ja alatasustatud ning jäävad tihti töötuks või satuvad ajutistele töökohtadele, mis seab nad karjääri alguses tööturul veelgi ebasoodsamasse olukorda ja soodustab ebavõrdse tasu tsükli teket;

34.  tuletab meelde, et liikmesriikides on seni tehtud väga vähe algatusi, mis annavad soolise võrdõiguslikkuse kohta teavet ja edendavad seda hariduse valdkonnas; soovitab pakkuda õpetajatele erikoolitust meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teemal;

35.  juhib tähelepanu asjaolule, et ilma koduste ja perekondlike kohustuste jagamiseta naiste ja meeste vahel ei ole võimalik edendada ja saavutada naiste ja meeste vahelist võrdsust; kutsub ülikoole ja kõrgharidusasutusi üles tunnistama, et naissoost õppijatel võib olla lisaks õppimisele muid erikohustusi, näiteks laste ja eakate sugulaste eest hoolitsemine; rõhutab, et ülikoolid peaksid pakkuma lapsevanematele, eelkõige naistele, piisaval hulgal, heatasemelist, taskukohast ja kättesaadavat lastehoidu, sealhulgas kogukonna keskustes, et lihtsustada nende võrdset osalemist õppe- ja teadustöös; julgustab samuti eri õppeviiside kasutuselevõttu, näiteks osaajaga õpe ja kaugõpe, ning tuletab liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele sellega seoses meelde, et nad suurendaksid elukestva õppe rahalist toetust, mis võimaldaks naistel jätkata õpinguid, naasta tööturule ning leida tasakaal oma töö- ja isiklike kohustuste vahel;

Kõrgharidusasutused partnerluses

36.  innustab kõrgharidusasutusi olema oma piirkondades aktiivsemad ning looma dünaamilisi koostöömeetmeid piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, riigiasutustega, mittetulundusühingutega ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, et soodustada piirkondlikku arengut; rõhutab, et sellega peaksid tõhusamaks muutuma ka vahetused kõrgharidusasutuste ja tööandjate vahel;

37.  kutsub liikmesriike, nende keskasutusi ja piirkondlikke omavalitsusi üles kaasama kõrgharidusasutusi piiriülesesse koostöösse ja neid selles toetama;

38.  innustab liikmesriike tugevdama teadmiste kolmnurga eri külgede (hariduse, teaduse, innovatsiooni) koostoimet, mis on uute töökohtade loomisel otsustav kriteerium;

39.  juhib tähelepanu sellele, et kõrghariduse õppekava ja teadusprogrammide kokkupanek peaks jääma ülikoolide ülesandeks, võttes konkurentsivõime osas arvesse tööturu vajadusi ning tööalast konkurentsivõimet;

40.  väljendab heameelt komisjoni toetuse üle teadmusühendustele ja valdkondlikele oskusühendustele, mille raames kõrgharidusasutused vahetavad õppekavade arendamisel teavet ettevõtetega, et tulla toime oskuste puudusega; kutsub ettevõtteid ja ettevõtjaid, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, üles arendama aktiivselt partnerlust kõrgharidusasutustega, pakkudes heatasemelisi praktikavõimalusi üliõpilastele ja õppejõududele, kasutades kõige paremini ära õppejõudude üldisi edasiantavaid oskusi; kordab aga, et kõrgharidusasutus toodab kultuurilist sisu, mis ei kujuta endast vaid ametialaseid teadmisi ja oskusi, vaid ka üldsusele huvi pakkuvaid teadmisi kodanikku ümbritseva tegelikkuse ja ühiste väärtuste intellektuaalse kogemuse seisukohalt;

41.  nõuab pühendumist õppekäsitlusele ja õpetamismeetoditele, mis on paindlikumad, uuenduslikud ja millega keskendutakse alati tudengite vajadustele;

42.  rõhutab ka kõrgharidusasutuste ja ettevõtete piiriülese koostöö olulisust praktikaprogrammide ja tudengite tulevase erialase karjääri kujundamise seisukohalt, sest sellised koostööprogrammid näitaksid tudengitele kätte konkreetsed arengusuunad, ootused ja probleemid, millega nad tulevikus tööturul silmitsi seisavad;

43.  toonitab, et kasulik on töötada välja mehhanismid ja juhtimisstrateegiad, mis hõlbustaksid uuenduslike ideede ja teadustulemuste ülekandmist ühiskonda ja ettevõtlusse ning võimaldaksid ühiskonnal ja ettevõtetel anda kõrgharidussüsteemi oma panus seoses oskuste ja uuenduste praeguste ja tulevaste vajadustega, võttes arvesse kogu maailma parimaid tavasid; juhib tähelepanu asjaolule, et sellise seosega on risk rahaliselt eelistada vaid neid teadus- ja kõrgharidusasutusi, kus luuakse innovatsiooni ja tehnoloogiat humanitaarhariduse arvelt;

44.  kinnitab veel kord demokraatliku valitsemistava väärtust, see on peamiseks viisiks, kuidas tagada akadeemiline vabadus ja soodustada kõikide osaliste aktiivset osalemist kõrgharidusasutuste elus;

45.  rõhutab, et koostöö käigus tuleb säilitada läbipaistvus, koostööpartnerite ja kõrgharidusasutuste õiguste ja kohustuste õiglane jaotus ning tasakaalustatud esindatuse põhimõte selleks, et tagada kõrgkoolide teadusautonoomia ning teaduspõhine iseorganiseerumine ja areng kui avalik hüve;

46.  rõhutab samas, et igasuguse koostöö puhul tuleb silmas pidada ja säilitada kõrgharidusasutuste ja nende partnerite demokraatia- ja enesekontrollipõhimõtet;

47.  nõuab seepärast, et kõrgkoolid ja nende asutused peavad koostöölepingud kolmandate osapooltega avalikuks tegema;

48.  rõhutab, et kõrgharidusasutustel on oluline teha koostööd valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa vabatahtliku teenistusega kodanikuaktiivsuse edendamisel ning tudengite kaasamisel valitsusvälise sektori töösse;

49.  rõhutab spordi tähtsust hariduses; kutsub liikmesriike üles toetama ja innustama üliõpilaste sporditegevust ja suurendama toetust laiapõhjalistele spordiprogrammidele;

50.  juhib tähelepanu, et kõrgharidusasutuste ning nende ettevõtlus- ja ühiskondlike partnerite vahelise koostöö ulatus ja intensiivsus on eri liikmesriikides, asutustes ja akadeemilistel erialadel väga erinevad;

51.  rõhutab, et hariduse, kultuuri, teaduse ja innovatsiooni vahelisse ühendusse on vaja jätkuvalt investeerida; rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade edasise toetamise ja arendamise tähtsust;

52.  rõhutab kultuuri osatähtsust kõrghariduses ja nõuab nii innovatsioonis kui ka teadustegevuses humanitaarteadustele erikriteeriumide kehtestamist;

53.  rõhutab vajadust kaasata kõrgharidusasutused ühiskondlikku ellu, toetada tudengite initsiatiive ning siduda omavahel eri liikmesriikide tudengite, ettevõtete ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevused;

Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikune tunnustamine

54.  tunnistab Euroopa kõrgharidusasutuste suure mitmekesisuse kaudu moodustunud rikkust; kutsub liikmesriike ja kõrgharidusasutusi üles töötama välja selgeid terviklikke arengukavu, mis võimaldavad õppuritel liikuda muud tüüpi haridusest edasi kõrgharidusse ning valida erinevat tüüpi haridusteede ja haridusasutuste vahel;

55.  rõhutab samas vajadust säilitada ülikoolikursuste, haridussüsteemide, õppemeetodite ja ülikoolisüsteemide mitmekesisust Euroopa Liidus; on seetõttu seisukohal, et seetõttu tuleb töötada välja riiklik kvalifikatsiooniraamistik, mis edendab samal ajal diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist kõigis liikmesriikides;

56.  nõuab tungivalt, et kõik Bologna protsessis osalevad riigid rakendaksid EHEA kvalifikatsiooniraamistikuga seotud riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke ning edendaksid vastastikust tunnustamist ja toetaksid seda rahaliselt;

57.  rõhutab, et tudengite liikuvus, eelkõige nende õpingud välimaal programmi Erasmus raames, mõjutab positiivselt heade tavade vahetamist, seeläbi aga kõrgharidussüsteemi ajakohastamist, märgib seega, et oluline on, et koduülikoolis arvestataks kvalifikatsiooni, mis on saadud õpingute ajal teistes ülikoolides;

58.  toetab komisjoni ettepanekut parandada välismaal läbitud õpingute tunnustamist, tugevdades Euroopa ainepunktide ülekandmise ja kogumise süsteemi (ECTS); nõuab ELilt ja liikmesriikidelt täiendavaid jõupingutusi tõhusama tunnustamise ja parema ühtlustamise suunas, sealjuures ka seoses hariduslike kvalifikatsioonidega;

Liikuvuse toetamine Euroopa kõrgharidusruumis ja mujal

59.  kordab, et kõrgharidus on Euroopa ühine avalik hüve ning et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning EL vastutavad ühiselt Euroopa kõrgharidussüsteemi, Euroopa teadusruumi ja Bologna protsessi edasi arendamise ja tugevdamise eest;

60.  rõhutab, et Euroopa tööhõive- ja kasvueesmärkide saavutamise eeltingimuseks on liikmesriikide parem kõrgharidusalane koostöö, mis hõlmab ka üldist põhiõppekava ja hästi määratletud õpitulemusi puudutavate kokkulepete tugevat rahalist ja poliitilist toetamist; kutsub liikmesriike üles tugevdama oma koostööd asjaomaste ministeeriumidega, et ajakohastada tööturu vajaduste täitmiseks olemasolevad õppekavad;

61.  juhib tähelepanu vajadusele Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi vaheliseks koostööks, mis oleks nii reaal- kui ka humanitaaralaste ülikooli teadusprogrammide toetamise vahendiks;

62.  nõuab, et edendataks Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi atraktiivsust kogu maailma tudengite ja teadlaste jaoks ning et tugevdataks koostööd hariduse ning üliõpilaste ja õppejõudude liikuvuse küsimustes riikidega, kes ei kuulu ELi, eriti riikidega, kes kuuluvad Euroopa naabruspoliitika (ENP) riikide hulka või kes piirnevad vahetult ELiga, et muuta Euroopa kõrgharidusruum koolitus- ja teadmiskeskuseks nii makroregionaalsel kui ka ülemaailmsel tasandil, eelkõige seoses vahetusprogrammide ja professionaalse erialase väljaõppega;

63.  palub komisjonil teha ettepanek luua Euroopa–Vahemere piirkonna Erasmuse ja Leonardo da Vinci programmid, et soodustada üliõpilaste riikidevahelist liikuvust Vahemere mõlemal kaldal;

64.  kutsub üles looma liikuvus-, vahetus-, uurimis- ja praktikaprogramme idapartnerluses osalevatest riikidest pärit tudengitele;

65.  tuletab meelde nii tudengite kui ka õppejõudude liikuvuse tähtsust ning kutsub sellega seoses komisjoni üles tegema edusamme ELi viisaeeskirja üle peetavatel läbirääkimistel;

66.  meenutab eesmärki, et 20% Euroopa kõrgkoolide lõpetanutest peaksid olema liikuvad, ning rõhutab keelteoskuse tähtsust kui eeltingimust, mis aitab suurendada liikuvust Euroopa kõrgharidusruumis ja tööalast konkurentsivõimet;

67.  toetab keeleõppe ja viipekeele tugevdamist ning kohalike ja piirkondlike keelte edasiarendamist ja õpetamist Euroopa kõrgharidusruumis kui eeltingimust tõelise mitmekultuurilisusel ja keelelisel mitmekesisusel põhineva Euroopa kodakondsuse arenguks;

68.  rõhutab, et iga liikmesriigi kõrgharidussüsteem peab tagama kvaliteetse hariduse, et üliõpilaste suurem liikumisvõimalus ei süvendaks nn ajude äravoolu, mis on mõnes liikmesriigis saanud tõsiseks sotsiaalseks probleemiks;

69.  juhib tähelepanu, et erinevuste püsimisega Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgharidussüsteemide vahel tuleb tegeleda reaalsete integreerimismeetmete kaudu, mis on selle julgustava ja toetava piiriülese koostöö huvides, mis leiab aset kõrgharidusasutuste vahel; kutsub komisjoni seega üles töötama välja strateegia ning koostama asjatundliku rahastamist hõlmava tegevuskava nende oluliste piirkondlike erinevuste vähendamiseks;

70.  kutsub liikmesriike, ELi ja Euroopa kõrgharidussüsteeme üles hindama võimalust edendada õppetsükli raames kohustusliku koolitusperioodi läbimist mõnes muus, üliõpilase oma riigist erinevas liikmesriigi ülikoolis;

71.  kordab põhimõtet, et laenukavad ei saa asendada toetussüsteeme, mis on kehtestatud selleks, et toetada hariduse kättesaadavust kõikidele tudengitele, sõltumata nende sotsiaalsest taustast;

72.  palub komisjonil täpsemalt selgitada oma ettepanekut luua rahastamisvahend, et aidata üliõpilastel sõltumata nende sotsiaalsest taustast ja rahalisest olukorrast kindlustada oma magistriõpingute rahastamine väljaspool koduliikmesriiki; nõuab kõigis liikmesriikides kõnealusele süsteemile õiglast ja läbipaistvat juurdepääsu;

73.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus haridusele, koolitusele, teadusele ja noortele eraldatavaid ELi eelarvevahendeid, täiendades seega liikmesriikide meetmeid, võttes arvesse asjaolu, et haridusse, koolitusse ja teadustegevusse tehtavad investeeringud on otsustava tähtsusega Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ning aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel;

o
o   o

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/educ/126375.pdf. (2) ELT C 199, 7.7.2011, lk 1. (3) ELT C 70, 4.3.2011, lk 1. (4) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2. (5) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12. (6) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (7) http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/council_conclusion_17_june_en.pdf. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0466. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0230. (10) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21. (11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0453. (12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0092. (13) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 95. (14) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 18. (15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0072.