Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2011)0736) ning sellele lisatud komisjoni töödokumente (SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatist „Euroopa ametid − edasised sammud” (COM(2008)0135),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll(1),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(3), eriti selle artiklit 96,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 5/2008 „Euroopa Liidu ametid: tulemuslikkus”,

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(4) detsentraliseeritud asutuste 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse oma 7. aprillil 2009. aastal avaldatud uurimust ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta,

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(5), oma 18. mai 2010. aasta deklaratsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(6) ja komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võitluse kohta korruptsiooniga Euroopa Liidus (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon arvamusi (A7-0103/2012),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab kõigi määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 185 vastavate ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud horisontaalseid tähelepanekuid vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 96 ja Euroopa Parlamendi kodukorra VI lisa artiklile 3;

B.  arvestades, et asutuste arv on viimasel aastakümnel enneolematult suurenenud – kolmelt 2000. aastal 24ni 2010 aastal;

C.  arvestades, et otsuste tõttu, mida nõukogu viimastel aastatel asutsute loomise ja rahastamise kohta teinud on, on asjaomastel asutsutel tekkinud suured kulud ja nende toimimine ebatõhusaks muutunud, kuna otsused ei põhine tõhususe saavutamisel, mistõttu on asutusi muu hulgas paigutatud kaugetesse ja suurte kuludega asupaikadesse;

D.  arvestades, et detsentraliseeritud asutsute eelarve suurenes ajavahemikus 2007–2010 oluliselt – 1 055 000 000 eurolt (21 ametile) 1 658 000 000 eurole (24 ametile);

E.  arvestades, et liidu toetus detsentraliseeritud asutsutele oli 2010. aastal üle 620 000 000 euro;

F.  arvestades, et pärast komisjoni eespool nimetatud 11. märtsi 2008. aasta teatise vastuvõtmist käivitasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon uuesti projekti asutsute ühise raamistiku koostamiseks ja moodustasid 2009. aastal institutsioonidevahelise ametite töörühma;

G.  arvestades, et institutsioonidevaheline töörühm kohtus poliitilisel tasandil seitsmendat korda 13. detsembril 2011, ja arvestades, et arutati järgmisi küsimusi: uute asutsute loomise kriteeriumid, asutsute asukoha valimine ja tegevuskoha leping, haldusnõukogude koosseis, direktorite ametissenimetamise kord, hindamine ja tulemused, mitmeaastane programm ning haldustugi;

H.  arvestades, et enne 2011. aasta lõppu oli kavas avaldada Euroopa Liidu ametite kulude võrdlust käsitlev kontrollikoja eriaruanne, arvestades, et kontrollikoja 15. veebruari 2012. aasta kirjaga oli kaasas koondaruanne, milles käsitleti asutuste 2008.−2010. aasta juhtimiskulude, finantsjuhtimise ja töö tulemuslikkuse andmeid, ning arvestades, et kontrollikoda andis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 18. aprilli 2012. aasta kirjas teada, et ta ei kavatse Euroopa Liidu asutuste kulude võrdluse kohta eriaruannet esitada;

I FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED VÄLJAKUTSED
Eelarvevahendite haldamine (kaasa arvatud assigneeringute ülekandmine ja tühistamine)

1.  palub komisjonil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal koondteave selle kohta, kui palju igale asutusele liidu üldeelarvest vahendeid kokku on eraldatud; toonitab, et see dokument peab sisaldama järgmist teavet:

2.  kutsub komisjoni üles esitama võrreldavas ja läbipaistvas vormis lõikes 1 loetletud teavet 2010. aasta ja ka eelnenud eelarveaastate kohta, et parlamendil ja avalikkusel oleks võimalik igale asutusele aja jooksul antud liidu toetust võrrelda; sellega tagatakse ühtlasi liidu rahaliste vahendite kasutamise selgus, läbipaistvus ja avalik kontroll;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks asutuste eelarvete suurendamise ja koguni kaaluks liidu toetuse vähendamist; nõuab ühtlasi tungivalt, et asutused vähendaksid jooksvaid kulusid ja üldkulusid, ühendades muu hulgas sarnaste või kattuvate ülesannetega või mitme asukohaga asutusi ning luues mehhanismid, mis võimaldaksid selgelt näidata iga euro kasutamist ja tagaksid vastutuse ning aitaksid saavutada liidu rahaliste vahendite olulise kokkuhoiu;

4.  nõuab, et kõik asutused selgitaksid oma lõplikus raamatupidamise aastaaruandes ja eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandes süstemaatiliselt paranduseelarveid, assigneeringute ümberpaigutamist ja ülekandmist;

5.  märgib, et mõnel ametil on raskusi oma eelarvevahendite õigeaegse ärakasutamisega ning et vahendid nähakse ette projektidele, mis ei ole seotud konkreetse eelarveaastaga; on mures selle pärast, et märkimisväärsed summad eraldatakse eelarvest eelarveaasta lõpul; on arvamusel, et see võib olla märk sellest, et liidu vahendeid kasutatakse mõningatel juhtudel ebaotstarbekalt; palub kontrollikojal ja eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel, CPVO-l, EFSA-l, EMSA-l, ENISA-l, ERA-l, Eurojustil ja FRA-l, kes on rohkem kui 25% oma eelarvest kulutanud 2010. aasta viimase kahe kuu jooksul, ning CEPOLil, CPVO-l, Frontexil ja veel kord EMSA-l, kes kannavad järgmisse eelarveaastasse pidevalt üle suure osa tühistamisele kuuluvatest assigneeringutest, esitada lisateavet ja selgitusi;

6.  on mures selle pärast, et ECHA, ENISA, ERA, Eurofoundi, FRA, CEPOLi, EU-OSHA, EFSA, Eurojusti, ECDC, Frontexi ja OHIMi puhul oli viitvõlgade ja järgmisse aastasse ülekantavate assigneeringute suhe 2010. aastal alla 50%; kutsub nimetatud asutusi üles andma lisateavet ja selgitusi, kuna see näitab, et üle poole ülekantud assigneeringutest on seotud järgmise aasta tegevustega ning sellega rikutakse – kui see ei ole põhjendatud – aastasuse põhimõtet;

7.  märgib, et mitu asutust kandis 2010. aastal suures mahus üle ja tühistas tegevusassigneeringuid, mida kontrollikoda ei pidanud 2010. aasta raamatupidamise aruannet käsitlevates aruannetes märkimisväärseks ega põhjendamatuks; oleks tänulik, kui kontrollikoda annaks teada, milliste kriteeriumide alusel ta hindab, kas ülekantud assigneeringud on märkimisväärsed või põhjendamatud;

8.  märgib, et ülekantud ja tühistatud assigneeringute suur summa annab üldiselt märku sellest, et asutus ei ole võimeline eelarve suure kasvuga toime tulema; nõuab, et eelarvet puudutavate otsuste tegemisel võetaks senisest suuremal määral arvesse suutlikkust abi vastu võtta ja lisaülesannete täitmiseks vajalikku aega; kutsub üles vähendama vastava asutuse aastaeelarvet juhul, kui see asutus ei suuda süstemaatiliselt sellega toime tulla;

9.  nõuab tungivalt, et asutused parandaksid seetõttu kulukohustuste täitmist, oma sisemist planeerimist ja üldist tulude prognoosimist, et optimeerida assigneeringute ümberpaigutamist ja tühistamist, samuti kulutusi; tuletab asutustele meelde, et nad peavad oma programmeerimis- ja järelevalvesüsteemi täiustama ning alustama hangetega kalendriaasta käigus varem, et vähendada assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise vajadust; kutsub komisjoni ühtlasi üles andma selles osas välja suunised ja säilitama range järelevalve;

10.  mõistab, et mõned asutused, nagu Euroopa Ravimiamet (EMA) on oma finantskorralduse tõttu sunnitud tegema palju ülekandeid iga eelarveaasta lõpus; palub nendel asutustel luua ainulaadne mehhanism, mis võimaldaks neil varakult tuvastada ülekantavate assigneeringute hinnangulise summa; on arvamusel, et selline mehhanism on ülioluline, hindamaks, kas ülekantavate assigneeringute summa aasta lõpus on põhjendatud ning kas asutus on võimeline oma eelarvet nõuetekohaselt täitma;

11.  võtab teadmiseks asjaolu, et mõned vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala asutused toimivad operatiivselt ning et nende eelarve täitmine võib sõltuda välistest teguritest;

12.  väljendab heameelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) kavatsuse üle ülekantavaid assigneeringuid veelgi vähendada, teostades järelevalvet eelarve täitmise (kulukohustused ja maksed) ja hangete üle standardvormide abil; on seisukohal, et ka muud asutused võiksid seda tava järgida;

13.  juhib tähelepanu sellele, et enne iga allhanget või ühinemist tuleb teha põhjalik tasuvusanalüüs, et hinnata seda, kas näiteks eelarve planeerimise ja personalihalduse valdkonnas on võimalik halduskulusid vähendada; viitab sellega seoses Euroopa Parlamendi poolt 2009. aasta alguses teostatud uurimust ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta;

14.  tuletab meelde, et asutuste eelarve peab olema tasakaalus; toonitab, et mõned asutused teenivad oma tegevusest kasumit, mis mõnikord viib eelarve ülejäägini; on arvamusel, et täielikult liidu eelarvest rahastatavate asutuste aastal n saadud ülejääk tuleks igal juhul liidu eelarvest aastaks n+1 eraldavast toetusest maha arvata;

15.  palub asutustel hinnata oma sisehaldusmenetlusi eesmärgiga vähendada halduskoormust; osutab eriti hangetele ja värbamismenetlustele, kust võib leida märkimisväärseid kulude kokkuhoidmise võimalusi;

16.  kannustab asutusi võrdlema tulevaste vahendite kavandamisel oma halduskulusid teiste asutustega ning võtma tulevaste ametissemääramiste puhul arvesse halduspersonali palgaastmete võrdlustabelit;

17.  on ühtlasi seisukohal, et end osaliselt ise rahastavate asutuste kliendid peaksid korvama neile nende asutuste poolt osutatavate teenuste täiskulud, kaasa arvatud pensioniskeemi makstava tööandja osa; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas oleks vaja luua eraldiseisev ja läbipaistvalt hallatav reserv võimaliku puudujäägi katmiseks, mis võib tuleneda klientidelt saadava tulu prognoosimise ja asutsute rahastamise tagamiseks vajalike summade vahest, ja selle võimalikud vormid;

18.  kutsub kõiki asjaomaseid osalisi täitma neile pandud ülesandeid eelarvemenetluse käigus ja põhjendama asjakohaselt asutuste eelarveid puudutavaid taotlusi (s.t esialgset eelarvet puudutav taotlus, lisarahad, vähendused) ja pöörama edaspidi asutuste eelarve suurendamise otsuste tegemisel suuremat tähelepanu uute tegevuste rakendamiseks vajalikule ajale; on seisukohal, et asutsute eelarve peaks põhinema nende tegelikel vajadustel; palub komisjonil ja kõigil asjaomastel eelarvemenetlusega seotud osapooltel rakendada nii kiiresti kui võimalik kontrollikoja soovitust kasutada asutuste eelarvete koostamisel nullpõhist eelarvestamist, mis tähendab, et iga asutuse eelarve koostatakse ilma varasemaid summasid arvestamata ning määratakse iga asutuse vajaduste alusel;

19.  nõuab asutustel parandusmeetmete võtmise abil hilinenud maksete arvu minimeerimist; tunneb eriti muret selle üle, et makseviivitused suurendavad ohtu, et tuleb tasuda intresse ja maksmisega viivitamisel määratavaid trahve, milleks ei ole eelarves assigneeringuid ette nähtud;

20.  kutsub asutusi ühtlasi üles andma sisekontrollistandardi nr 16 kohaselt täpselt ja täielikult aru erandite kohta;

Hankemenetluste puudused

21.  võtab teadmiseks hankemenetluse puudused; palub asutustel tõsta oma sisekontrollisüsteemi tõhusust, et hoida ära või tuvastada korduvad vead, mis ohustavad asutuste tehingute seaduslikkust ja korrektsust;

22.  nõuab seetõttu, et asutused tugevdaksid oma hankemenetlusi ja eriti hankealaseid volitusi rahastamise üle otsustamise ja tööprogrammi tasandil; märgib näiteks, et kuna EMSA ei ole esitanud kavandatavate tegevustega seotud hangete rahastamisotsuseid toetavaid alusandmeid, võib see ohustada asutuse otsuste kehtivust;

23.  kutsub asutusi üles lisama oma iga-aastatesse tööprogrammidesse selge teabe hangeteks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma ja kavandatud lepingute orienteeruva arvu ning liikide kohta; väljendab muret selle üle, et asutuste iga-aastastes tegevusprogrammides ei avalikustata sageli selgesõnaliselt kogu teavet, millele on viidatud finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades; märgib, et see puudus tuvastati peamiselt EMSAs ja ERAs;

24.  kutsub asutusi üles tagama täpne ja õigeaegne aruandlus ning avalikustama kõik erandid aasta tegevusaruannetes ning on seisukohal, et asutused võivad üksikasjalike kontrollnimekirjade ja töökorralduste abil määrata selgelt kindlaks iga töötajate rühma ülesanded ja tagada ajakohased järelmeetmed võimaliku eeskirjade rikkumise korral;

25.  kutsub asutusi üles tagama seda, et läbirääkimistega menetlusest – mida tuleks kohaldada rangelt määratletud tingimustel – antaks nõuetekohaselt ja õigeaegselt aru haldusnõukogule, et see oleks täielikult teavitatud menetluse ulatusest;

26.  kutsub asutusi üles töötama ühtlasi välja järelkontrollid ja andma neist aru, et tagada ajakohased järelmeetmed võimaliku eeskirjade rikkumise korral; toetab sellega seoses algatusi, mille eesmärk on luua iga asutuse juhtkonna tasandil keskne koordineeritud pädevus, mille raames vähendada vahendite ebatõhusa kasutamise ja lepingute kooskõlastamata järelevalve ohtu;

27.  väljendab heameelt EFSA algatuse üle töötada välja korrapäraselt ajakohastatav praktiline hangete käsiraamat, milles on üksikasjalikult kirjeldatud ülesandeid ja vastutust protsessi igas etapis; on seisukohal, et ka muud asutused võiksid seda tava järgida;

28.  peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et kõigi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala asutuste raamatupidamise aastaaruanded 2010. aasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldatavad ning nende aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; märgib, et nende asutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmine peaks jätkuvalt tuginema nende tegevusele kogu aasta jooksul;

  II TEGEVUSEGA SEOTUD ÜLDISED PROBLEEMID

Mitmeaastane programm

29.  kutsub asutusi üles koostama nende tegevuse eripäraga kohandatud mitmeaastased strateegilised programmid ja suunised; peab oluliseks, et selline mitmeaastane tegevuse planeerimine (eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks) oleks seotud mitmeaastase ressursside planeerimisega (eelkõige eelarve ja töötajad) ning et see kajastuks selgelt aasta tööprogrammis; kutsub ühtlasi asutusi üles selles küsimuses Euroopa Parlamendiga konsulteerima;

30.  innustab asutusi koostama tegevust toetavat mitmeaastast strateegilist infotehnoloogiakava;

Aasta tööprogramm

31.  on seisukohal, et aasta tööprogrammi koostamist toetav asutuseisisene protsess mõjutab tugevalt sidusrühmadele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edastatava teabe usaldusväärsust; seepärast nõuab tungivalt, et asutused tagaksid kavandamise järjepidevuse, asjakohased menetlused ja suunised ning aasta tööprogrammi toetava piisava dokumentatsiooni, et anda teavet kõigi oma tegevuste ja iga tegevuse jaoks kavandatud vahendite kohta;

32.  on seisukohal, et asutuste eest vastutavad komisjonid peavad asutuste iga-aastaseid tööprogramme tingimata võimalikult tähelepanelikult kontrollima ja tagama, et need kajastasid käesolevat olukorda ning poliitilisi prioriteete;

33.  ootab sellega seoses asutustelt iga-aastaste tööprogrammide koostamisel tihedamat koostööd komisjoniga;

34.  nõuab, et asutused teeksid omavahel tihedamat koostööd, et tagada iga-aastaste tööprogrammide tõhus koordineerimine;

35.  nõuab eriti, et asutused võtaksid meetmeid, et tagada täielik ja kogu vajalikku teavet sisaldav (s.t teavet kogu agentuuri tegevuse ja iga tegevuse jaoks kavandatud meetmete kohta) aasta tööprogramm ning lisaksid üksikasjaliku teabe ja hinnangud järgmisse aastasse üle kantavate assigneeringute kohta;

36.  julgustab asutusi sellega seoses tuginema võrdluse lihtsustamiseks aasta tööprogrammi koostamisel näidismudelile; kutsub sellega seoses komisjoni üle koostama sellise mudeli suunised;

37.  on mures selle pärast, et teatavate asutuste asutamisotsuses (nt Eurojust) ei panda asutusele vastutust oma aasta tööprogrammi koostamise ja vastuvõtmise eest; arvab, et see võib põhjustada segadust ja seda, et keegi ei pea ennast tööprogrammi koostamise ja vastuvõtmise eest vastutavaks; ootab komisjonilt ettepanekut õigusliku aluse muutmise kohta;

Aasta tegevusaruanne

38.  nõuab asutustelt aasta tegevusaruannete ülesehituse standardimist vastavalt komisjoni peadirektoraatides kasutatavale vormile ja sellele vastavalt esitama üksikasjalikku ja täielikku teavet järgmise kohta: aasta tööprogrammi täitmine, eelarve- ja personalipoliitika kava, näitajad eelarve täitmise kohta, nagu aastalõpu kulutused (näiteks asutuse eelarvelised kulukohustused, mis on võetud aasta viimasel kolmel kuul), haldus- ja sisekontrollisüsteemid, sise/välisauditi leiud, auditisoovituste järelmeetmed, eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud soovitused ja tegevdirektori kinnitav avaldus; kutsub asutusi ühtlasi üles esitama oma aasta tegevusaruandes teavet, mis on saadud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ette nähtud finantsaruannetest ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandest, eeldusel et peetakse kinni liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisele seatud tähtaegadest;

39.  nõuab, et iga asutuse aasta tegevusaruanne sisaldaks asutuse parimatele tavadele tuginevaid ühiseid elemente, mis hõlbustab võrdlemist; nõuab sellega seoses komisjonilt koostöös asutustega näitlikustava mudeli väljatöötamist;

40.  kutsub asutuste direktoreid ühtlasi üles edastama aasta n tegevusaruanded ja haldusnõukogude hinnangud kontrollikojale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile 1. juuliks aastal n+1;

41.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) tõi 2010. aasta tegevusaruandes välja üksikasjalikud andmed eri aastate võrdluses, et anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile parem ülevaade agentuuri tegevustulemustest; on seisukohal, et ka muud asutused võiksid seda tava järgida;

42.  kutsub asutusi ühtlasi üles tegema täiendavaid pingutusi ja tagama selle, et aasta tegevusaruanne kajastaks tulemuslikult aasta tööprogrammi; toonitab, et see on olulise tähtsusega, et hinnata nõuetekohaselt asutuste tegevust ja tulemusi liidu toetusega võrreldes ja teha selle põhjal kindlaks tegevuse tulemuslikkus; kiidab sellega seoses eriti ECHA, EMSA ja EUROPOLi aasta tegevusaruandeid ja aasta tööprogramme; märgib aga, et mõnel asutusel (nt Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCDDA) ja Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)) esines selles osas puudusi ja nende tegevuseks vajalike ressursside kavandamine (tegevuspõhine eelarvestamine) ei vastanud asutuse organisatsioonilisele ülesehitusele selliselt, et oleks olnud võimalik jälgida eelarve täitmist;

43.  avaldab heameelt Cedefopi algatuse üle esitada 2010. aasta tegevusaruandes tähtsamate põhitegevuste kohta Gantti diagrammid; tuletab asutustele meelde, et nende diagrammide abil on võimalik kokkuvõtlikult näidata aega, mida iga töötaja on projektile kulutanud, ning toetada tulemuste saavutamisele suunatud lähenemisviisi; julgustab asutusi kasutama Gantti diagramme kõikide põhitegevuste kavandamisel;

Asutuste hindamine

44.  kutsub asutusi üles andma ja esitama oma tegevuse, tulemuste ja tõhususe kohta iga kahe aasta tagant komisjoni, parlamendi ja/või kontrollikoja tellitavaid üldisi hinnanguid ning tegema asjaomased aruanded kättesaadavaks oma veebisaidil; asutusi tuleb seejärel kutsuda üles töötama nende hinnangute põhjal välja tegevuskava koos järelmeetmete tegevuskavaga ja igal aastal edusammudest aru andma;

Artikli 96 kohane aruanne

45.  tuletab meelde, et raamfinantsmääruse artikli 96 lõike 2 kohaselt nõutakse asutustelt, et nad esitaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni eelmistes aruannetes toodud märkuste ja tähelepanekutega;

46.  avaldab kahetsust, et asutuste esitatud teave artikli 96 kohastes aruannetes pärineb asutustelt endilt ja seetõttu ei saa nende avalduste täpsust täielikult tõendada ja usaldada; palub seetõttu institutsioonidevahelisel asutuste töörühmal kaaluda mehhanismi loomist ja rakendamist artikli 96 kohases aruandes esitatud teabe kontrollimiseks, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon võiks olla kindel saadud teabe õigsuses ja et parlamendi poolt tema eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides toodud tähelepanekute ja soovituste täitmiseks võetaks põhjalikke järelmeetmeid;

Kontrollikoja iga-aastastele aruannetele lisatud tabel

47.  väljendab heameelt selle üle, et asutused esitasid kontrollikoja 2010. aasta iga-aastastele eriaruannetele lisatud tabelis võrdluse 2009. ja 2010. aastal lõpuleviidud tegevuste kohta, tänu millele on eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil võimalik paremini eri aastate tulemusi hinnata; märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on nõudnud seda alates asutuste 2008. aasta eelarvele täitmisele heakskiidu andmise menetlusest;

Asutuste võrgustiku koordinaatori roll

48.  avaldab ECHA-le tunnustust tulemusliku töö eest, mida ta on asutuste võrgustiku koordinaatorina 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus teinud; peab seda tavaks, mida peaksid järgima kasvavad ühisettevõtted;

  III LÄBIPAISTVUSEGA SEOTUD ÜHISED PROBLEEMID

Asutuste veebisaidid

49.  nõuab tungivalt, et asutused annaksid oma veebisaitide kaudu teavet, mis on vajalik läbipaistvuse, eelkõige finantsalase läbipaistvuse tagamiseks; nõuab eriti tungivalt, et asutused teeksid oma veebisaidil teatavaks loetelu kõigist viimase kolme aasta jooksul sõlmitud lepingutest ja haldusnõukogu liikmete nimekirja koos nende huvide deklaratsiooniga ning nimekirja kõigist ettevõtetest, mis on seotud avaliku ja erasektori partnerluse lepingutega või millel on asutustega muud kaubanduslikud sidemed; palub komisjonil jätkata jõupingutusi selle teabe täielikult kättesaadavaks muutmisel ja integreerida see finantsläbipaistvuse süsteemi;

Suhted sidusrühmadega

50.  palub asutustel tagada, et nad täidaksid oma ülesandeid eri sidusrühmadega kooskõlastatult;

51.  nõuab tungivalt, et asutused tugevdaksid Euroopa Liidu institutsioonide ja eelkõige Euroopa Parlamendi kaasamist oma iga-aastasesse planeerimisse;

Huvide konflikt

52.  palub, et asutused võtaksid vastu tõhusad menetlused, mille abil käsitletakse väiteid huvide konfliktide pärast asutustes ja/või haldusnõukogudes, eelkõige EASAs, EEAs ja EFSAs;

53.  väljendab heameelt mõnede asutuste algatuste üle, nagu Euroopa Kalanduskontrolli Amet, kelle siseauditi üksus töötas välja sisemise kursuse ning on taganud ameti eetikat ja terviklikkust puudutava vajaliku väljaõppe; pooldab eriti, et väljaõpe on kohustuslik kogu personalile, et tagada teadlikkus eetilistest ja organisatsioonilistest väärtustest, eelkõige eetilisest juhtimisest, huvide konfliktide vältimisest, pettuste ennetamistest ning eeskirjade eiramise juhtumitest teatamisest;

54.  palub asutustel dokumenteerida ja hinnata hoolikalt oma kontrollisüsteeme, et ära hoida asutuse töötajate ja ekspertide vahelised huvide konfliktid; palub lisaks asutuste haldusnõukogudel võtta vastu ja rakendada oma liikmete suhtes rangeimaid eeskirju ja kontrollimehhanisme, et tagada nende täielik sõltumatus erahuvidest; tuletab veel kord meelde, et asutuse maine saab kahjustada, kui tema suhtes tõstatatakse huvide konflikti kahtlus, ning see mõjub halvasti liidu mainele;

55.  tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman kritiseeris EFSAt viisi eest, kuidas amet hindas oma võimalikke huvide konflikte ja nn pöördukse juhtumeid; kutsub ametit üles kasutama huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks tõhusaid menetlusi; on seisukohal, et täpsustada tuleks seda, milline peaks olema ameti direktorina töötanud või ametis muid olulisi ülesandeid täitnud isikute puhul huvide konflikti vältimiseks vajalik „ooteaeg”;

56.  nõuab seetõttu tungivalt, et asutused esitaksid parlamendi vastavatele pädevatele komisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku ülevaate menetlustest, kriteeriumidest ja kontrollimehhanismidest, mida rakendatakse nn pöördukse juhtumite ja huvide konflikti vältimiseks; nõuab tungivalt, et asutused juhul, kui nad jagavad seda rolli vastavate riigiametitega, määraksid täpselt, milline ülesanne kellelgi on, et vältida huvide konflikti juhtumite puhul lünki vastutuses;

57.  kordab ühtlasi oma üleskutset komisjonile anda teavet huvide konflikti vältimiseks vajalikku ooteaega puudutava korra ja eeskirjade olemasolu ja rakendamise kohta ning võrreldavate juhtumite kohta kõigis asutustes enne 2012. aasta lõppu;

58.  on rahul kontrollikoja algatusega analüüsida põhjalikult asutuste lähenemisviise ja konkreetseid tavasid huvide konflikti lahendamisel, et huvide konflikte OECD huvide konflikti määratlust ja sellega seotud eeskirju arvesse võttes ennetada;

59.  tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 15. septembri 2011. aasta resolutsioonis ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel kutsus parlament muu hulgas komisjoni ja liidu asutusi üles tagama suuremat läbipaistvust käitumisjuhendite koostamisel ja olemasolevate käitumisjuhendite täiustamisel, nii et need sisaldaksid vähemalt selgeid eeskirju huvide konflikti puhuks;

60.  tuletab meelde, et huvide konflikt on korruptsiooni, pettuste, vahendite ja inimressursside väärjuhtimise ja soosimise põhjus, mõjub negatiivselt otsuste erapooletusele ja töö kvaliteedile ning vähendab liidu kodanike usaldust liidu institutsioonide, sealhulgas asutuste vastu;

Asutuste direktorite töölevõtmine

61.  kutsub institutsioonidevahelist töörühma üles tegelema asutuste direktorite töölevõtmise küsimusega, et luua avatud, läbipaistev ja usaldusväärne töölevõtmise menetlus; kutsub institutsioonidevahelist töörühma seetõttu üles tagama, et tema ühisavalduses mainitakse, et asutuste direktori ametikohale valitud kandidaadid läbivad avaliku kuulamise parlamendi komisjonides;

62.  märgib, et Euroopa Väärtpaberijärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (asutused, mis moodustati 2010. aastal ja mis alustasid tööd 2011. aastal) tegevdirektorid nimetab ametisse järelevalvenõukogu, kuid alles pärast parlamendi kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni heakskiitu; toonitab, et see menetlus peaks olema reegliks kõigi asutuste tegevdirektorite nimetamisel;

Pettuste tõkestamine

63.  kutsub asutusi üles olema aktiivsem pettuste avastamisel ja tõkestamisel ning oma sellealasest tegevusest nõuetekohaselt ja korrapäraselt aru andma; rõhutab, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) rolli asutustega seoses tuleks ametlikult täpsustada, edendada ja nähtavamaks muuta;

Hoiatussüsteem

64.  on seisukohal, et kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi, et asutus kavatseb teha otsust või alustada tegevust, mis ei pruugi asutuse volitustega kooskõlas olla, võib rikkuda liidu õigust või olla ilmses vastuolus liidu poliitika eesmärgiga, on tal kohustus viivitamata teavitada parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid võtta asjakohaseid meetmeid;

  IV PERSONALIGA SEOTUD ÜHISED VÄLJAKUTSED

Värbamismenetlused

65.  nõuab tungivalt, et asutused võtaksid vajalikke meetmeid värbamismenetluste õiguspärasuse, läbipaistvuse ja erapooletuse suurendamiseks; märgib, et tegelikult esineb jälle mitme asutuse personalivaliku menetlustes puudusi, mis seavad ohtu menetluste läbipaistvuse ja/või kõlblikkuskriteeriumide rakendamisel võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise; märgib, et kontrollikoda on järjekordselt täheldanud eriti järgmisi puudusi:

66.  väljendab heameelt CEDELOPi 2010. aastal tehtud algatuse üle võtta kasutusele veebipõhine värbamise rakendus RECON (Recruitment Online), mis võimaldab suurendada värbamismenetluse kiirust, tõhusust ja läbipaistvust; kutsub kõiki asutusi üles seda menetlust järgima;

67.  on veendunud, et igal aastal on töötajaid, sealhulgas direktoreid, kes liiguvad ühest asutusest teise; palub komisjonil esitada parlamendile tabel alates vähemalt 2008. aastast kõikide töötajate, eelkõige direktorite ja juhtival kohal olevate isikute kohta, kes on läinud tööle ühest asutusest teise või mingisse teise liidu institutsiooni;

68.  palub komisjonil esitada parlamendile üksikasjalik tabel kriteeriumide kohta, mida rakendatakse selleks, et tagada töölevõetavate töötajate sõltumatus, erapooletus ja nõuetekohane kvalifikatsioon, sealhulgas kriteeriumid, mille eesmärk on kõrvaldada või vältida huvide konflikte, ning rakendada igasuguse eeskirjade eiramise korral hoiatavaid karistusi;

69.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnel asutusel oli 2010. aastal ikka veel palju vabu ametikohti; palub neil asutustel võtta kõik vajalikud meetmed, et selline olukord ei korduks;

Ajutistele töötajatele antavad konfidentsiaalsed ülesanded

70.  kutsub veel kord asutusi üles tagama, et ajutistele töötajatele ei antaks konfidentsiaalseid ülesandeid; taunib asjaolu, et mõni asutus on siiski andnud ajutistele töötajatele konfidentsiaalseid ülesandeid või võimaldanud neile juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele; rõhutab, et kui ajutistele töötajatele võimaldatakse konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu või kui ajutised töötajad ei tunne kohaldatavaid menetlusi, tekitab see julgeolekuriske või huvide konflikte;

Paindlik tööaeg ja puhkepäevad

71.  palub kõigil asutustel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, kui palju puhkepäevi lubati 2010. aastal vastavatel palgaastmestikel töötavatele ametnikele seoses paindliku tööaja ja ületundide kompenseerimisega;

V.  SISEKONTROLLISÜSTEEMIGA SEOTUD VÄLJAKUTSED

72.  innustab asutusi oma sisekontrollisüsteeme direktorite iga-aastase kinnitava avalduse toetamiseks veelgi paremaks muutma; rõhutab ka, et asutused peavad looma tõhusa riskijuhtimisüksuse, kes registreerib riske ja koostab riske leevendavate meetmete kavasid;

Siseauditi talitus

73.  märgib, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole asutused kohustatud siseauditi talituse aruandeid eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks tegema; on seisukohal, et selles osas on õigusaktid puudulikud; peab vajalikuks, et siseaudiitori aruanded tehakse eelarvekontrollikomisjoni liikmetele kättesaadavaks, vajaduse korral piiratud ulatuses; kutsub kaasseadusandjaid üles muutma finantsmäärust praeguste läbirääkimiste käigus selliselt, et siseaudiitoril oleks kohustus edastada oma aruanded eelarvekontrollikomisjoni sekretariaadi kaudu vastutavatele institutsioonidele;

74.  peab siseauditi talituse rolli detsentraliseeritud asutuste siseaudiitorina äärmiselt oluliseks; rõhutab eelkõige, et siseauditi talitus esitab sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning annab soovitusi asutuste toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks;

75.  palub seetõttu asutuste haldusnõukogudel võtta nõuetekohaselt arvesse siseauditi talituse esitatud soovitusi, et kiiresti kõrvaldada tuvastatud puudused, ning põhjendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, miks mõnda siseauditi talituse soovitust arvesse ei võeta ja miks tekivad viivitused nende rakendamisel;

  VI VÄLISKONTROLLISÜSTEEMIGA SEOTUD VÄLJAKUTSED

Kontrollikoja tehtavad asutuste auditid

76.  märgib, et nii siseauditi talitus kui ka kontrollikoda annavad asutustele soovitusi puuduste kõrvaldamiseks; väljendab heameelt mõlema auditiasutuse jõupingutuste üle anda asutustele kasulikku nõu, et neil oleks võimalik oma puudused kõrvaldada; tuletab asutustele meelde, et nad võtaksid soovitusi tõsiselt ning võtaksid vajalikke meetmeid oma puuduste kõrvaldamiseks; palub siseauditi talitusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni puudustest, mis ilmnesid asutuste direktorite koostatud aruannetes, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõikele 5, ning avaldada avalikult asutustele antud soovitused, et tagada nende vastavus avalikule huvile ja seeläbi nende audititegevuse tõhusus;

77.  märgib, et kontrollikoda on 2010. aastal välja andnud 32 ametlikku dokumenti ELi asutuste kohta, mis avaldati kõik Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad nii kontrollikoja kui ka eelarvekontrollikomisjoni veebilehel; innustab seetõttu kontrollikoda jätkama oma auditifunktsiooni teostamist asutuste üle põhjalikult ja erapooletult ning kajastama oma leide ja soovitusi oma avalikes aasta- ja eriaruannetes, et võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil täielikult täita oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise ülesannet ja tagada liidu kodanike pidev teavitamine;

78.  märgib, et asutuste iga-aastaste auditite raames auditeerib kontrollikoda ka hankemenetlusi; tunnustab kontrollikoja tööd välise audiitorina, kes teeb kõik endast sõltuva, et hankemenetluste kohta oleks olemas kogu teave, mille põhjal hinnata, kas asutuste hankemenetluste ettevalmistamise, avaldamise, hindamise ja lepingute haldamise etappides järgitakse täielikult maksimaalse ja avatud konkurentsi ning parima hinna ja kvaliteedi suhte põhimõtteid, ning mille põhjal oleks kontrollikojal võimalik kontrollida nende ettevõtete tegelikku käivet, kellega asutused on lepingud sõlminud, tagamaks, et käive ei ole seotud töövõtja nime muutumisega;

79.  palub kontrollikojal auditeerimise käigus saadud asjakohaste andmete laekumisel tagada luua andmebaas, mis sisaldaks kergesti juurdepääsetavas vormis (näiteks Exceli failid ja/või CSV-failid) muu hulgas järgmist teavet:

80.  palub kontrollikojal koostada asutustele avalikult juurdepääsetav ja läbipaistev järjestamismenetlus, kasutades olulisi näitajaid sellistest valdkondadest nagu hea finants- ja eelarvehaldus, madalad juhtimiskulud ja töö tõhusus, ning esitama alusandmed kergesti juurdepääsetavas vormis (näiteks Exceli failid ja/või CSV-failid);

Kontrollikoja aruanded raamatupidamise aastaaruannete kohta

81.  tuletab meelde, et asutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmise eelmistes menetlustes palus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon kontrollikojal esitada täiendavat teavet järgmistes küsimustes:

82.  väljendab heameelt, et kontrollikoda esitas oma aruannetes asutuste aasta tegevusaruande kohta üksikasjaliku lisatabeli, milles võrreldakse 2009. ja 2010. aasta tegevusi, andes seeläbi avalikku teavet nende tegevuste kohta;

83.  tuletab meelde, et kontrollikoda tegutseb välise sõltumatu kontrolliasutusena, et rahuldada Euroopa kodanike õigust saada teada, kuidas nende raha kasutatakse ja kuidas asutusi juhitakse; tuletab sellega seoses meelde, et asutused teenivad avalikke huve ja peaksid andma aru kodanikele, kelle huve nad peavad teenima; soovib, et kontrollikoda edastaks vastutavale institutsioonile selle asutuste kontrolliasutuse rolli täitmiseks võimalikult üksikasjalikku teavet varasemate auditite järelevalve ja ebakõlade kohta, mida kontrollikoda ei pea piisavalt oluliseks, et neid mainida;

Kontrollikoja kaks eriaruannet: üks kavas, kuid tegemata, teine ilmub 2012. aastal

84.  on mures selle pärast, et hoolimata kontrollikoja 2011. aasta tööprogrammis esitatud teabest ja pidevatest nõudmistest parlamendi poolt, ei ole ametite kohta esitatud kulude võrdluse eriaruannet; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta püüab parlamendile ametite kulude võrdluse kohta teavet anda; on aga üllatunud, et 15. veebruaril 2012. aastal saatis kontrollikoja president Euroopa Parlamendi presidendile kirja, mille lisas öeldi, et lisa i) ei kujuta endast eriaruannet ametite kulude võrdluse kohta ega ii) ole avalik ning iii) et seda võib kasutada 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks, kuigi lisas esitatud teave katab perioodi 2008–2010; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei kavatse ametite kulude võrdluse kohta eriaruannet esitada, nagu on öeldud kirjas, mille kontrollikoda saatis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 18. aprillil 2012. aastal;

85.  märgib, et kontrollikoda avaldab eriaruande huvide konfliktide lahendamise kohta asutustes 2012. aasta juuni lõpuks; arvestades murettekitavat asjaolu, et mitmed asutusi on pidanud korduvalt huvide konfliktiga seotud juhtumeid lahendama, tunneb selle otsuse üle heameelt ja nõuab, et kontrollikoda teeks suuremaid pingutusi, et eriaruanne plaanitud ajal välja anda;

Erasektori kaasamine kontrollikoja tehtavatesse asutuste audititesse

86.  on seisukohal, et kui asutuste raamatupidamise aastaaruannete välisauditi tegemisse tuleb kaasata erasektori audiitorid, peaks eraaudiitorite valik ja nimetamine toimuma kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas läbipaistvate riigihangete eeskirjadega, ning kehtestada tuleks asjakohased kontrollimehhanismid, tagamaks, et tulude ja kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning asutuste raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kindlakstegemine toimuks vastavalt nõutud standarditele; on ka seisukohal, et selliste erasektorilt tellitud välisauditite aspektide, sealhulgas teatatud auditileidude eest, peab võtma täieliku vastutuse kontrollikoda, kes peab korraldama kõik nõutavad haldus- ja hankemenetlused ja rahastama neid oma eelarvest lisavahendeid taotlemata, sest see ülesanne kuulub kontrollikoja pädevusse; peale selle ei luba praegune kriis anda lisavahendeid ülesannete täitmiseks, mis kuuluvad ühe liidu institutsiooni, käesoleval juhul kontrollikoja ülesannete hulka;

87.  nõuab tungivalt, et kontrollikoda väldiks igasuguseid huvide konflikte, kui ta sõlmib lepinguid asutuste sõltumatuks auditeerimiseks;

88.  on ka seisukohal, et kui audit tellitakse väljastpoolt, peavad sõltumatute audiitorite aruande avaldama viivitamata nii sõltumatud audiitorid ise kui ka kontrollikoda; selleks palub parlament kontrollikojal hoiduda konfidentsiaalsete klauslite lisamisest sõltumatute töövõtjatega sõlmitavatesse lepingutesse, et aruanded saaks avaldada sel kujul, nagu sõltumatu töövõtja need on teinud; samas peab kontrollikoda võtma endale sellise sõltumatu auditi eest vastutuse ja vastavalt toimima;

  VII ASUTUSTE JUHTIMINE

Haldusnõukogu

89.  märgib, et teatavate asutuste haldusnõukogu liikmete suur arv, nende laad ja sage vahetumine võivad muuta asutuse ebatõhusaks otsuseid tegevaks organiks; kutsub sellega seoses institutsioonidevahelist asutuste töörühma üles selle probleemiga ühiselt tegelema, hinnates ümber oma liikmestaatuse olemuse, pädevuse ulatuse ning huvide konfliktidega seotud asjaolud; teeb ühtlasi ettepaneku kaaluda seotud valdkonnas tegutsevate asutuste haldusnõukogude ühendamist, et vähendada koosolekute kulusid;

90.  märgib, et haldusnõukogul on vastutus seoses asutuste juhtimise ja kontrolliga; usub, et haldusnõukogu teatavad otsused kahjustavad asutuste juhtimist, nagu siseaudiitori ühe või mitme soovituse tagasilükkamine ilma mõjuva põhjenduseta; palub uuesti läbi vaadata komisjoni positsiooni asutuste haldusnõukogudes, et anda komisjonile hääleõigus ja nn vähemuse vetoõigus eelarve haldamise ning finants- ja haldusjuhtimisega seotud otsuste puhul; palub komisjonil lisaks teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni haldusnõukogu otsustest, mis lähevad vastuollu usaldusväärse eelarve ja finantsjuhtimise põhimõtte või finantsmäärusega;

91.  avaldab heameelt meetmete üle, mis on võetud vastusena kontrollikoja ettepanekutele kehtestada tihedam järelevalve ja kontroll assigneeringute ümberpaigutamise üle, ning väljendab ühtlasi lootust, et asutuste eelarvete üle kohaldatakse edaspidi jätkuvat tihedat kontrolli; on seisukohal, et tegevuspõhise eelarvestamisega seonduvad probleemid tulenevad praktilistest raskustest eristada personaliga seotud, haldus- ja tegevuskulusid, kui tegevusvaldkonnad hõlmavad teavitamise, konsulteerimise ja usalduse suurendamise meetmeid;

92.  kutsub asutusi üles näitama tegevusaruannetes läbipaistvamalt, milline on asutuste töötajate, sealhulgas lepinguliste töötajate arv; ootab institutsioonidevahelise vte töörühma kokkulepet, kuna see annab märkimisväärset teavet asutuste eelarvestamise ja tegevuse kohta;

93.  märgib murega, et kaheksa asutuse, nimelt CEPOL, ECHA, EFSA, EMCDDA, EMSA, ETF, FRA ja Frontexi puhul jäi keskmine haldusnõukogu kulu istungi ja liikme kohta 2010. aastal 1017 ja 6175 euro vahele; on arvamusel, et need kulud on ülemäärased ning neid tuleks märkimisväärselt vähendada;

Haldustugi

94.  palub asutustel ühtlasi kavandada haldustoe kõige tõhusama toimimise saavutamiseks järgmised võimalused:

95.  palub komisjonil ja/või kontrollikojal anda hinnang kõigile asutustele, et teha kindlaks

96.  nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid arvesse iga asutuse vajadusi ja vajadust säästa liidu maksumaksjate raha praeguse finants- ja majanduskriisi ajal, ega võtaks arvesse seda, et mõni liikmesriik sooviks mitte liidu, vaid mingi muu huvi tõttu, et asutus asuks just tema riigis;

Distsiplinaarmenetlus

97.  tuletab veel kord meelde, et parlament on alates 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevast resolutsioonist kutsunud asutusi üles looma asutustevahelist distsiplinaarnõukogu, kes kohaldaks erapooletult distsiplinaarkaristusi kuni väljaarvamiseni; märgib, et seda projekti on raske edasi arendada; kutsub asutuste võrgustiku koordineerimise eest vastutavat asutust üles looma töötajate võrgustikku, millesse kuuluvad distsiplinaarnõukogu erapooletute liikmete palgaastmele vastavad töötajad;

  VIII ASUTUSTEGA SEOTUD ARUTELU: ÜHTNE KÄSITLUS

98.  tunneb heameelt institutsioonidevahelise asutuste töörühma käimasoleva töö üle, mille eesmärk on vaadata üle detsentraliseeritud asutuste roll ja positsioon liidu institutsioonilises raamistikus, selliste asutuste loomine, struktuur ja töökord, samuti nende rahastamine, eelarve, järelevalve ja juhtimine; palub töörühmal koostada ettepaneku eelnõu parlamendi, nõukogu ja komisjoniga asutuste suhtes ühise arusaama kohta;

99.  palub komisjonil välja töötada lahendused, kuidas korraldada ja rakendada asutuste käes oleva raha professionaalset haldamist;

100.  palub institutsioonidevahelisel töörühmal tuvastada dubleerivad valdkonnad ja kattumised olemasolevate asutuste vahel ning kaaluda mõnede asutuste ühendamist;

101.  on arvamusel, et asutustele tuleksid ühised haldusteenistused kasuks, nagu see toimib Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee puhul; nõuab tungivalt, et institutsioonidevaheline töörühm kaaluks asutuste geograafilise hajutatuse probleemi, mis tõstab märkimisväärselt nende kulusid ning teeb koostöö keeruliseks; on arvamused, et kui asutused asuksid koos vähestes asukohtades, oleks neil võimalik jagada lisa- ja halduskulusid, eriti seoses IT-, personali- ja finantshalduskuludega;

102.  märgib kokkuvõtlikult, et eriti praegusel kriisiajal tuleks tõsiselt ja kiiresti analüüsida asutuste tegelikku lisandväärtust, et vältida igasuguste mittekohustuslike ja absoluutselt vältimatute kulutuste tegemist, et vastata liidu ja selle kodanike otsestele vajadustele, muredele ja kahtlustele liidu institutsioonide usaldusväärsuse kohta; rõhutab, et liit ja tema liikmesriigid ei saa paluda oma kodanikelt raha säästmist, kui nad ise seda ei tee; nõuab, et suure kokkuhoiu tegemise suhtes, mida teevad liidu organid (sealhulgas asutused) ning mida nõutakse ka liidu eelarvesse panustavatelt maksumaksjatest kodanikelt, valitseks õiglus;

o
o   o

103.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asutustele, kelle suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, samuti nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 250, 27.9.2011, lk 269. (2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (4) ELT C 368, 16.12.2011. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0388. (6) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 62.