Euroopa Parlamendi 10. mai 2012. aasta resolutsioon olemuselt bioloogiliste meetodite patenteerimise kohta (2012/2623(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta(1) (edaspidi direktiiv 98/44/EÜ) ning eriti selle artiklit 4, milles märgitakse, et taimesorte ja loomaliike ning olemuselt bioloogilisi taimede või loomade aretamise meetodeid patendiga ei kaitsta,
– võttes arvesse direktiivi 98/44/EÜ artikli 2 lõiget 2 ja põhjendust 33, milles märgitakse, et taimede või loomade aretamise meetod on olemuselt bioloogiline, kui see põhineb täielikult looduslikel nähtustel, nagu ristamisel või valikul,
– võttes arvesse, et on oluline õigesti rakendada direktiivi 98/44/EÜ artiklit 11, millega tagatakse talupidajate eelisõigused,
– võttes arvesse 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patentide andmise konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) ning selle artikli 53 punkti b,
– võttes arvesse Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu 16. juuni 1999. aasta otsust direktiivi 98/44/EÜ lisamise kohta Euroopa patendikonventsiooni rakendusmäärustesse(2),
– võttes arvesse Euroopa Patendiorganisatsiooni (EPO) otsust G 2/06 ja Euroopa Kohtu otsust C-34/10, millega sätestatakse, et patendiõiguses keeldude tõlgendamisel ei tule arvesse võtta mitte ainult taotluse sõnastust, vaid rakenduse tehnilist teavet tervikuna,
– võttes arvesse EPO laiendatud apellatsioonikoja otsuseid G 2/07 (brokoli kohta) ja G 1/08 (tomatite kohta), millega põhimõtteliselt jäetakse aretusmeetodid patentsusest välja,
– võttes arvesse EPO antud patente traditsioonilisel viisil aretatud taimede, nagu brokoli (EP 1069819), tomatid (EP 1211926) ja melonid (EP 1962578) tootmiseks,
– võttes arvesse EPO antud patente loomade kasvatamiseks, kes on aretatud traditsioonilisel viisil, näiteks soovaliku ja tõumaterjali kasutamisega traditsioonilises tõuaretuses (EP 1263521, EP 1257168), piimalehmade valiku (EP 1330552) ning loomakasvatustoodanguga (EP 1506316),
– võttes arvesse toiduainete ja põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside rahvusvahelist lepingut, millega Euroopa Liit ühines vastavalt nõukogu otsusele 2004/869/EÜ(3),
– võttes arvesse 2. detsembri 1961. aasta uute taimesortide kaitse konventsiooni, mida on muudetud Genfis 10. novembril 1972, 23. oktoobril 1978 ja 19. märtsil 1991 (edaspidi UPOVi konventsioon),
– võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta(4) (edaspidi määrus (EÜ) nr 2100/94),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et intellektuaalse omandi õigustel on tähtis osa uute taimesortide väljaarendamise ja taimedega seotud uuenduste soodustamises, ning nad on vajalikuks eelduseks majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele ning Euroopa äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamisele majanduskriisi ja ülemaailmse konkurentsiga toimetulekul;
B. arvestades, et ülemäära ulatuslik patendikaitse võib eelkõige aretamise valdkonnas takistada innovatsiooni ja arengut ning muutuda väikese ja keskmise suurusega aretusettevõtete jaoks segavaks teguriks, kuna takistab juurdepääsu loomade ja taimede geneetilistele ressurssidele;
C. arvestades, et taimede sordiaretus on toidu- ja teataval määral ka energiavarustuse kindluse oluline eeldus;
D. arvestades, et traditsioonilised aretusmeetodid on tänapäevases taimesortide ja loomatõugude aretamises ülimalt olulised;
E. arvestades, et UPOVi konventsioonil põhineva rahvusvahelise sordikaitse süsteemi ning määrusel (EÜ) nr 2100/94 põhineva ELi süsteemi keskne põhimõte on, et kaitsealuse sordi omanik ei tohi takistada teisi kasutamast kaitsealust taimesorti, et edendada kaitsealuste taimesortide kasutamist edasiseks sordiaretustegevuseks;
F. arvestades selle olulisust, et sarnane eelisõigus peaks kehtima patendiõiguses üle kogu Euroopa Liidu;
G. arvestades, et direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 ning Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b sätestatakse, et taimesorte ja loomaliike ning olemuselt bioloogilisi taimede või loomade aretamise meetodeid patendiga ei kaitsta;
H. arvestades, et patendid, mis on antud traditsioonilise tõuaretuse tulemusel saadud toodetele või traditsiooniliseks tõuaretuseks vajalikule geneetilisele materjalile, võivad tulla kahjuks direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 ning Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b sätestatud erandi rakendamisele;
I. arvestades, et geenitehnoloogia valdkonnas võib anda patente, kuid taimesortidele ja loomatõugudele patendi andmise keeld tuleb säilitada;
J. arvestades, et biotehnoloogia valdkonnas ei tuleks patentsuse üle otsustamisel arvesse võtta mitte ainult taotluse sõnastust, vaid leiutise kogu tehnilist teavet ning Euroopa Patendiamet ja Euroopa Kohus on seda kogu teabel põhinevat lähenemist osades oma otsustes kohaldanud(5);
K. arvestades, et komisjoni direktiivi 98/44/EÜ artikli 16 punkti c kohaselt peab komisjon igal aastal avaldama aruande „patendiõiguse arengu ja tähenduse kohta biotehnoloogia ja tehnogeneetika valdkonnas”;
L. arvestades, et komisjon ei ole 2005. aastast saadik selliseid aruandeid avaldanud;
M. arvestades, et parlament palus oma 26. oktoobri 2005. aasta resolutsioonis biotehnoloogialeiutiste patentide kohta(6) komisjoni, et see käsitleks oma järgmises aruandes põhjalikult direktiivi 98/44/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a nõuetekohast rakendamist;
N. arvestades, et komisjoni sellised aruanded tagaksid avalikkuse täieliku teavitatuse ning arvestades, et Euroopa Liit peab olema avaliku arutelu toetamisel esirinnas;
1. tunnistab EPO tähtsat rolli innovatsioonialase konkurentsivõime ja majanduskasvu toetamisel Euroopas;
2. tunnistab, et patendid edendavad väärtusliku tehnilise teabe levitamist ning on olulised tehnosiirde vahendid;
3. pooldab EPO laiendatud apellatsioonikoja poolt brokoli (G 2/07) ja tomatite (G 1/08) asjus vastu võetud otsuseid, milles käsitletakse direktiivis 98/44/EÜ ja Euroopa patendikonventsioonis esineva mõiste „olemuselt bioloogilised taimede (või loomade) aretamise meetodid” õiget tõlgendamist ja jäetakse need meetodid patentsusest välja;
4. palub EPO-l patentsusest välja jätta ka tooted, mis on saadud traditsioonilise tõuaretuse tulemusel ja kõik traditsioonilised aretusmeetodid, kaasa arvatud nn SMART-aretus (täppisaretus) ning traditsiooniliseks tõuaretuseks kasutatav tõumaterjal;
5. palub komisjoni käsitleda oma järgmises aruandes EPO laiendatud apellatsioonikoja otsuseid brokoli ja tomatite küsimuses;
6. tunneb heameelt Euroopa Patendiameti hiljutise otsuse üle WARFi kohtuasjas ja Euroopa Kohtu otsuse üle Brüstle kohtuasjas, sest nendes tõlgendatakse nõuetekohaselt direktiivi 98/44/EÜ ja antakse olulisi viiteid nn kogu teabel põhineva lähenemise kohta; kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema nimetatud otsustest tulenevad vajalikud järeldused ka muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, et viia ELi poliitika kõnealuste otsustega kooskõlla;
7. palub komisjonil käsitleda oma järgmises aruandes taimede sordiaretusmeetodite patenteerimise võimalikke tagajärgi ning selle mõju sordiaretussektorile, põllumajandusele, toiduainetööstusele ja toiduga kindlustatusele;
8. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et EL ka edaspidi kohaldaks oma taimesortide ja loomatõugude aretamist reguleerivas patendiõiguses nn aretajate üldist erandit;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Patendiorganisatsioonile.
Euroopa Patendiameti laiendatud apellatsioonikoja 25. novembri 2008. aasta otsus G2/06 („WARF”) ja Euroopa Kohtu otsus C-34/10 (Greenpeace v. Brüstle).