Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5, artikleid 6, 7, 21 ja 27, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu inimõiguste töörühma poolt vastu võetud vahendeid, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) kõiki inimõigusi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. aprilli 2010. aasta resolutsiooni 1728 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta ning ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2010. aasta novembri aruannet „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(1),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi käsitlemise kohta ÜROs(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni sõnavabaduse rikkumise ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kohta Leedus(4),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Leedu seaduse kohta, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest(5),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone homofoobia kohta, eelkõige 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas(6), 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobilise vägivalla sagenemise kohta Euroopas(7) ning 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas(8),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning et liit kaitseb ja edendab neid väärtusi oma suhetes muu maailmaga;

B.  arvestades, et homofoobia on irratsionaalne hirm naiste ja meeste homoseksuaalsuse ning homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) ees ning vastumeelsus nende vastu, mis põhineb eelarvamustel ning sarnaneb rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja seksismiga, ning arvestades, et see väljendub isikliku ja avaliku elu valdkondades erinevates vormides, nt vihkamiskõned ning diskrimineerimisele, naeruvääristamisele, verbaalsele, psühholoogilisele ja füüsilisele vägivallale õhutamine, samuti tagakiusamine ja tapmine, võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumises seisnev diskrimineerimine ning õigustamatu ja põhjendamatu õiguste piiramine, mida tihti põhjendatakse avaliku korra, usuvabaduse ning õigusega keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu;

C.  arvestades, et Venemaal kehtestati karistus- ja haldusõiguses normid „homoseksuaalsuse propageerimise” vastu Rjazani piirkonnas 2006. aastal, Arhangelskis 2011. aastal, Kostromas ja Peterburis 2012. aastal ning Novosibirski, Samara, Kirovi, Krasnojarski ja Kaliningradi piirkondades kaalutakse neid praegu; arvestades, et nende normidega nähakse ette mitmesugused trahvid, mis ulatuvad kuni 1270 euroni eraisikute ja kuni 12 700 euroni ühingute ja ettevõtete puhul, ning arvestades, et riigiduuma kaalub sarnaste õigusnormide kehtestamist;

D.  arvestades, et Ukrainas arutab parlament 2011. ja 2012. aastal esitatud kahte seaduseelnõud, mis muudaksid väärteoks „homoseksuaalsuse levitamise”, sh selliste kogunemiste, paraadide, tegevuste, meeleavalduste ja massiürituste korraldamine, mille eesmärk on levitada mis tahes positiivset teavet homoseksuaalsuse kohta; arvestades, et eelnõudes nähakse karistusena ette trahvid ja kuni viieaastase vangistus, ning arvestades, et Ukraina parlamendi sõna- ja teabevabaduskomisjon toetab neid eelnõusid;

E.  arvestades, et Moldovas võeti Bălţi, Soroca, Drochia, Cahuli, Ceadîr Lunga ja Hiliuţi linnades, aga ka Anenii Noi ja Basarabeasca piirkondades hiljuti vastu õigusnormid, millega keelatakse „ebatraditsiooniliste seksuaalsete sättumuste agressiivne propageerimine” ja ühel juhul ka moslemite tegevus; arvestades, et riigikantselei on Chetrişis sellised meetmed juba põhiseadusevastasteks kuulutanud;

F.  arvestades, et Leedus valitseb 2010. aastal muudetud seaduse tõttu, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, õiguslik ebaselgus küsimuses, kas avalikus teabes tohib või ei tohi toetada homoseksuaalsuse tunnustamist;

G.  arvestades, et Lätis esitas Riia linnavolikogu liige hiljuti seaduseelnõu „homoseksuaalsuse propaganda” keelustamiseks eesmärgiga takistada geiparaadi „Baltic Pride” toimumist 2012. aastal, ning arvestades, et seda ettepanekut ei ole veel läbi vaadatud;

H.  arvestades, et Ungaris esitas paremäärmuslik erakond Jobbik hiljuti mitu seaduseelnõu, et luua uus väärtegu – „seksuaalkäitumishälvete propageerimine” –, ning Budapesti linnavolikogus esitas erakond Fidesz enne Budapesti geiparaadi ettepaneku kohaliku määruse kohta, mille eesmärk oli „piirata obstsöönseid rongkäike”, ning arvestades, et need ettepanekud võeti hiljem tagasi;

I.  arvestades, et ELi Moldovaga suhtlemise delegatsioon on väljendanud sügavat kahetsust ja muret kõnealuste sallimatuse ja diskrimineerimise ilmingute pärast;

J.  arvestades, et komisjon on lubanud tagada ELis inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning on sedastanud, et homofoobia jaoks ei ole Euroopas kohta;

K.  arvestades, et liikmesriikides ja kolmandates riikides esineb jätkuvalt homofoobiat, sealhulgas tapmisi, keelatud geiparaade ja võrdõiguslikkuse marsse, kihutavat, ähvardavat ja vihkavat keelekasutust avalikkuses, politsei suutmatust pakkuda piisavat kaitset ning ametliku loaga toimuvaid homofoobsete rühmade vägivaldseid meeleavaldusi;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi eesmärgiks on endiselt võrdõiguslikkuse tagamine ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine ELis ning eelkõige nõukogu direktiivi vastuvõtmine, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ning mis on blokeeritud mõne liikmesriigi vastuseisu tõttu, ettepanekute esitamine perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuse tunnustamise kohta, eelseisev rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse läbivaatamine, et lisada sellesse homofoobsed ja transfoobsed kuriteod, ning terviklik tegevuskava, milles käsitletakse diskrimineerimiseta võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi vallas;

Olukord Euroopa Liidus

1.  mõistab tugevalt hukka igasuguse diskrimineerimise seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel ja peab äärmiselt kahetsusväärseks, et isegi Euroopa Liidus ei ole LGBT-inimeste põhiõigused alati täielikult tagatud; kutsub seepärast liikmesriike üles tagama, et LGBT-inimesed on kaitstud homofoobsete vihkamist õhutavate avalduste ja vägivalla eest ning et samasoolistele partneritele tagatakse samasugune austus, väärikus ja kaitse nagu ülejäänud ühiskonnale; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon mõistaksid tugevalt hukka homofoobilised vihkamist väljendavad avaldused ning vihkamisele ja vägivallale õhutamise ning et nad tagaksid kõigi inimõiguste lepingutega tagatud demonstratsioonivabaduse tegeliku austamise;

2.  palub komisjonil läbi vaadata raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta, et tugevdada ja laiendada selle reguleerimisala, mis hõlmaks muu hulgas ka seksuaalsest sättumusest, soolisest identiteedist või soolisest väljendumisest kantud vihakuritegusid;

3.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Liidu toimimise artiklil 19 põhineva diskrimineerimisvastase paketi lõpuleviimisega oleks diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel keelatud kõigis valdkondades;

4.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid vaba liikumist reguleeriva direktiivi 2004/38/EÜ rakendamise ilma diskrimineerimiseta seksuaalse sättumuse alusel; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuseks tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel;

5.  juhib tähelepanu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldustele aruandes „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada aruandes avaldatud seisukohti võimalikult suures ulatuses;

6.  kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBT-uuringu edasisi tulemusi ning võtma asjakohaseid meetmeid;

7.  kutsub komisjoni üles tagama, et iga-aastane aruanne põhiõiguste harta kohaldamise kohta sisaldaks strateegiat põhiõiguste kaitse tugevdamiseks ELis, sealhulgas täielikku ja kõikehõlmavat teavet homofoobia esinemise kohta liikmesriikides ning kavandatud lahendusi ja meetmeid selle kaotamiseks;

8.  kordab oma taotlust, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava, mis käsitleb võrdõiguslikkust ilma diskrimineerimiseta seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel;

9.  on arvamusel, et LGBT-inimeste põhiõigused on tõenäolisemalt kaitstud, kui neil on juurdepääs sellistele õiguslikele institutsioonidele nagu vabaabielu, registreeritud kooselu või abielu; peab tervitatavaks asjaolu, et praegu pakuvad selliseid võimalusi 16 liikmesriiki, ja kutsub teisi liikmesriike üles seda kaaluma;

Homofoobsed seadused ja sõnavabadus Euroopas

10.  tunneb sügavat muret arengute pärast, mis piiravad sõna- ja kogunemisvabadust ning põhinevad homoseksuaalsuse ja transseksuaalsuse vääritimõistmisel; on seisukohal, et ELi liikmesriigid peaks olema Euroopas põhiõiguste kohaldamise ja kaitse valdkonnas eeskujuks;

11.  peab kahetsusväärseks, et selliste seaduste alusel on kodanikke juba vahistatud ja trahvitud, sealhulgas heteroseksuaalseid kodanikke, kes väljendavad toetust, sallivust või heakskiitu LGBT-inimeste suhtes; peab samuti kahetsusväärseks, et selliste seadustega õiguspärastatakse homofoobia ja vahetevahel ka vägivald, nagu näitas 17. mail 2012 Peterburis toimunud vägivaldne rünnak bussi vastu, millega veeti LGBT-aktiviste;

12.  mõistab hukka vägivalla ja ähvardused, mis saatsid 20. mail 2012 Kiievis peetud geiparaadi, millel peksti läbi kaks geiparaadi korraldajat, mis tõi kaasa paraadi katkestamise; tuletab meelde, et ELi lepingutes kehtestatakse põhiõiguste järgimise nõue, mis on sätestatud aluslepingutes; kutsub seepärast Ukrainat üles kehtestama õigusakte, millega keelustatakse diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel; on seisukohal, et Ukrainas hiljuti toimunud arengud on selle nõudega vastuolus; kutsub Ukraina ametivõime üles tunnistama viivitamata kehtetuks kõnealused seaduseelnõud, esildama diskrimineerimisvastased õigusaktid, mis hõlmavad ka seksuaalset sättumust, ning pühenduma turvalise Kiievi geiparaadi võimaldamisele järgmisel aastal;

13.  toonitab, et „propaganda” mõistet määratletakse harva; peab murettekitavaks, et meediaväljaanded on end ise nähtavalt tsenseerinud, kodanikud on ära hirmutatud ja kardavad arvamust avaldada ning et ühingud ja ettevõtted, kes kasutavad geisõbralikku sümboolikat (nt vikerkaart), võidakse kohtu alla anda;

14.  toonitab, et kõnealused seadused ja ettepanekud on vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, milles keelustatakse seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimist võimaldavad seadused ja tavad(9) ning milles Venemaa, Ukraina, Moldova ja kõik ELi liikmesriigid on osalised; palub Euroopa Nõukogul uurida neid põhiõiguste rikkumisi, kontrollida nende vastavust Euroopa Nõukogu liikmesusest ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevatele kohustustele ja võtta asjakohased meetmed;

15.  rõhutab, et haridus on keskse tähtsusega, ning seepärast väljendab vajadust hea, kättesaadava ja väärika seksuaalhariduse järele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tõhustaksid homofoobiavastast võitlust hariduse kaudu ning halduslike, kohtulike ja seadusandlike vahenditega;

16.  toonitab, et riiklikud ja rahvusvahelised kohtud on järjekindlalt kinnitanud, et avaliku moraali kaalutlused ei õigusta eristavat kohtlemist, sh ka sõnavabaduse puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et enamikus Euroopa riikides, kus sellised õigusaktid puuduvad, on arenenud, mitmekesine ja vastastikusel austusel põhinev ühiskond;

17.  kutsub Venemaa, Ukraina, Moldova ja kõigi ELi liikmesriikide asjaomaseid ametivõime üles näitama austust mittediskrimineerimise põhimõtte vastu ning tagama selle järgimine, ja vaatama kõnealused õigusnormid ja ettepanekud rahvusvahelisi inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja selle raames võetud kohustuste taustal uuesti läbi;

18.  kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles nimetatud keelde teadmiseks võtma ja neid hukka mõistma, eelkõige siseküsimuste, kahepoolse dialoogi ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis; kutsub lisaks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõstatama seda küsimust asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis;

o
o   o

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa ja Ukraina valitsustele ja parlamentidele ning resolutsioonis nimetatud Venemaa piirkondlikele parlamentidele ja Moldova kohalikele volikogudele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0575. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0427. (4) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 50. (5) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 18. (6) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 776. (7) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 491. (8) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk179. (9) Toonen vs. Australia, teatis nr 488/1992, UN Doc. CCPR/C/50/D/488/1992 (1994); Young vs. Australia, teatis nr 941/2000, UN Doc. CCPR/C/78/D/941/2000 (2003); X vs. Columbia, teatis nr 1361/2005, UN Doc. CCPR/C/89/D/1361/2005 (2007).