Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsioon noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (2012/2617(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 26. aprillil 2012. aastal komisjonile esitatud küsimust noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (O-000106/2012 – B7-0113/2012),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi strateegia „Euroopa 2020” ja selle viie põhieesmärgi kohta,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),
– võttes arvesse komisjoni poolt 18. aprillil 2012. aastal esitletud tööhõivepaketti „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2011)0206),
– võttes arvesse komisjoni teatist „'Noorte liikuvus” – Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv' (COM(2010)0477),
– võttes arvesse komisjoni teatist „2012. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2011)0815),
– võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(1),
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),
– võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(3),
– võttes arvesse Luxembourgis 17. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi noorte tööhõive edendamise kohta „Euroopa 2020.” eesmärkide saavutamiseks,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu soodustava konsolideerimise ja töökohtade loomist edendava majanduskasvu suunas”,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi Barroso 31. jaanuari 2012. aasta kirja kaheksale liikmesriigile noorte töötuse teemal,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta töödokumenti (SOC)450, milles käsitletakse komisjoni teatist COM(2011)0933 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele,
– võttes arvesse 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 31 ja 32,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XII jaotist,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma seisukohta noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta oma 2010. aasta resolutsioonis, milles palutakse Euroopa Komisjonil, liikmesriikidel, sotsiaalpartneritel ja muudel sidusrühmadel võtta vastavalt oma pädevusele muu hulgas järgmisi meetmeid:
–
töötada kiiresti strateegiate, majanduslike ja tööturustrateegiate kallal, et luua noorte jaoks uusi ja paremaid töökohti ning vältida sellega ebakindlat ja väljapääsmatut olukorda, millesse võib sattuda noor inimene pärast mitmeid ajutisi töökohti ja tasustamata praktikakohti, millele ei järgne tegelikku palgatõusu, töötingimuste paranemist ega stabiilsemat töösuhtevormi;
–
toetada riiklikku tööturu-, haridus- ja koolituspoliitikat noorte garantiiprogrammiga, millega igale ELi noorele tagataks õigus saada pärast maksimaalselt neljakuulist töötuse perioodi kas töökoht, töö käigus saadav väljaõpe, täiendõpe või töö ja koolitus korraga;
–
tugevdada jõupingutusi kooli poolelijätmise vähendamiseks ning töötada välja strateegia mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorteni jõudmiseks;
–
parandada haridussüsteemi ja tööelu vahelisi sidemeid ning sel eesmärgil kohaldada õppekavad paremini tööturu vajadustega, pakkuda kvaliteetseid, hästi tasustatud ja nõuetekohaste töötingimustega praktikakohti, kehtestada tööpraktikat käsitlev Euroopa kvaliteediharta, milles oleks sätestatud miinimumnõuded praktikakohtadele, et tagada nende hariduslik väärtus ja vältida praktikantide ekspluateerimist, pakkudes samas sotsiaalset kaitset, samuti luua uusi ja paremaid kutsehariduse ja -koolituse käigus saadava väljaõppe kohti, et kergendada noorte inimeste üleminekut hariduse omandamiselt tööellu;
–
tugevdada jõupingutusi formaalse ja mitteformaalse õppekvalifikatsiooni Euroopa sertifitseerimis- ja tunnustamissüsteemi rajamiseks ja kasutusele võtmiseks, mis aitaks elavdada nii siseriiklikku kui ka piiriülest liikuvust tööjõuturul;
–
tagada poliitika kaasavus, et vältida noorte diskrimineerimist ja reageerida selliste rühmade vajadustele, kes peavad tööturule sisenemisel sageli kokku puutuma konkreetsete takistustega (näiteks noored sisserändajad, noored lapsevanemad, noored romad ja noored puuetega inimesed);
B. arvestades, et pärast 2010. aastal alanud majandusliku olukorra kerget paranemist on töötus hakanud uuesti kasvama ning keskmine töötute arv ulatub Euroopa Liidus 10% ja noorte töötuse arv üle 22% tasemeni, samas ennustavad majandushinnangud uue majandusseisaku saabumist ja töötuse taseme edasist kasvu ning välistavad lähitulevikus töövõimalusterohke taastumise väljavaate;
C. arvestades, et noorte tööhõive olukord on liikmesriigiti väga erinev ja samal ajal, kui ühes riigis võib töötuse määr jääda alla 10 protsendi, ulatub see kriisi all kõige rohkem kannatavates riikides peaaegu 50 protsendini;
D. arvestades, et noorte töötuse probleemiga saab tulemuslikult tegeleda ainult siis, kui seda analüüsitakse antud liikmesriigi üldise töötuse laiemas kontekstis ning kogu siseriiklikku tööturgu hõlmava majanduspoliitika üldises raamistikus;
E. arvestades, et üks põhjustest, miks noorte töötuse tase on nii kõrge, on uute töökohtade puudus;
F. arvestades, et finants- ja majanduskriisi negatiivne mõju ja eriti Euroopas valitsev eurotsooni riikide võlakriis on mõjutanud eriti rängalt noori – eelkõige neid noori, kes ei ole lõpetanud kohustuslikku või keskharidust, kes seisavad silmitsi pikaajalise töötuse ja sotsiaalse tõrjutusega või elavad ebasoodsa majandusliku olukorraga piirkondades – ning jätnud nad veel halvemasse olukorda kui enne;
G. arvestades, et noorte töötuse murettekitav kasv ähvardab paljude Euroopa Liidu noorte majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku, ning paneb nad kriisi eest kõrget hinda tasuma;
H. arvestades, et noorte töötusega võitlemiseks on vaja ELis rohkem investeerida haridusse ja koolitusse;
I. arvestades, et tõhusate meetmete hulgas on töötajate üleviimine taandarenevatest tööstusharudest ja sektoritest kasvavatesse valdkondadesse, mis juhivad innovatsiooni ja uute töökohtade loomist;
J. arvestades, et 17. juunil 2010. aastal leppis Euroopa Ülemkogu kokku strateegia „Euroopa 2020” ja selle viie põhieesmärgi osas, seades muu hulgas järgmised eesmärgid:
–
vähendada kooli poolelijätjate määra alla 10 %-ni;
–
tõsta 30–34 aastaste kõrgkoolilõpetajate osakaalu vähemalt 40 %-ni;
–
püüda suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 75 %-ni, sealhulgas suurendades noorte, eakate inimeste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivet ning parandades seaduslike sisserändajate integreerimist;
–
edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu, seades eesmärgiks aidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest;
K. arvestades, et Euroopa Komisjon märgib oma ühtse turu teemalises teatises õigesti, et ühtse turu edasine tugevnemine võib kaasa aidata uute töökohtade ja jõukuse loomisele, mis on hädavajalik majandusliku pöörde esilekutsumiseks ja praeguse majanduskriisiga võitlemiseks;
L. arvestades, et Euroopa Komisjon kutsus oma teatises noorte liikuvuse kohta liikmesriike üles käivitama noorte garantiiprogrammi ning sellest tulenevalt palus liikmesriikidel selliste garantiide rakendamiseks aktiivsemalt tegutseda;
M. arvestades, et Euroopa Ülemkogu liikmed esitasid oma 30. jaanuari 2012. aasta kohtumisel avalduse, milles liikmesriike kutsuti üles parandama tööjõuga varustatust ja vähendama noorte töötust ning jõuti järeldusele, et „eesmärgiks peaks olema, et noored saaksid mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist hea kvaliteediga tööpakkumise, täiendushariduse või praktikakoha”;
N. arvestades, et 31. jaanuaril 2012. aastal saatis Euroopa Komisjoni president Barroso kirjad kaheksale liikmesriigile, kus noorte töötuse määr ületab märkimisväärselt ELi keskmist taset, ning et nendesse liikmesriikidesse saadeti noorte tööhõive kavasid välja töötama nn operatiivrühmad;
O. arvestades, et nendele kaheksale riigile on ühine väga suur arv kooli poolelijätjaid ja vähekvalifitseeritud noori, kes püüavad tööturul kohta leida;
P. arvestades, et 2012. aasta mais teeb Euroopa Komisjon ettepaneku 2012. aastaks mõeldud riigipõhiste majandus- ja tööhõivepoliitika alaste soovituste kohta, kuid samas märgib ta oma teatises „Noortele pakutavate võimaluste algatus”, et liikmesriigid – eelkõige need liikmesriigid, kus noorte töötuse näitajad on kõrgeimad – peaksid ilma eelnimetatud soovitusi ära ootamata asuma aktiivselt tegutsema, et vältida noorte kooli poolelijätmist, arendada välja tööturul vajaminevaid oskusi, toetada noorte esimest töökogemust ja töö käigus saadavat koolitust ning muuta (esimese) töökoha saamine kergemaks;
Q. arvestades, et Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012 kohtumisel teatas Euroopa Komisjoni president Barroso, et struktuurifondide eelarvest on veel eraldamata 82 miljardit eurot ning see summa oleks võimalik ümber paigutada;
1. väljendab heameelt komisjoni teatise „Noortele pakutavate võimaluste algatus” üle, mis toetub varasematele komisjoni algatusele, nagu „Noorte liikuvus”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja muud kõnealuste teatiste ritta kuuluvad algatused, kuid kahtleb tõsiselt selles, kas esildatud meetmete ulatus on proportsionaalne praegu paljudes liikmesriikides valitseva noorte töötusest tingitud tõsise kriisiolukorraga;
2. rõhutab, et noorte tööhõive olukord sõltub suuresti üldisest majandusolukorrast; väljendab heameelt komisjoni teatise „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” üle ning nõuab tungivalt, et ELi riigipead või valitsusjuhid esildaksid võimalikult kiiresti Euroopa investeerimiskava, mis hoogustaks kaasavat, jätkusuutlikku ja töövõimalusterohket majanduskasvu;
3. tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu avalduse üle, milles kutsuti liikmesriike üles võtma kasutusele nn noortegarantiiga sarnaseid riiklikke kavasid, ning palub tungivalt, et liikmesriigid vastaksid sellele üleskutsele kiiresti konkreetsete riiklike meetmetega, et tagada noortele nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist kas inimväärne töö, haridustee jätkamine või ümber- ja väljaõpe;
4. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle edendada noortegarantii algatust ja eraldada liikmesriikidele 4 miljonit eurot, et aidata neil luua noortegarantii kavasid, mida peaksid toetama aktiivsed tööturumeetmed, mis võimaldaksid ületada haridus- ja koolitussüsteemi ning tööturu vahelise lõhe, kuid kahtleb tõsiselt, et see summa on piisav selleks, et aidata kõrge töötuse määraga ja lisandunud riigieelarvepiirangutega riikidel neid kavasid kasutusele võtta;
5. rõhutab, et noortegarantii peab noorte olukorda nii tööhõive kui ka haridus- ja koolitusvaldkonnas tulemuslikult parandama ja lahendama järk-järgult noorte töötuse probleemi ELis;
6. kiidab heaks teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” kirjeldatud komisjoni kavatsuse esildada 2012. aasta lõpuks ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta ja nõukogu soovitus noortegarantiide kohta, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ettepaneku 2012. aasta lõpuks vastu võtaksid;
7. tõdeb, et juurdepääsu tööturule ja seal püsimist arvestades diskrimineeritakse noori tööalaselt, kuna nende olukord on ebakindel ja töölepingud ajutised, ning selline olukord ei vasta ELi õigusaktides kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõttele;
8. rõhutab, et noori emasid diskrimineeritakse tööturul eriti, sest perekondlike kohustuste tõttu on nad sunnitud karjääris pause tegema; nõuab seetõttu, et liikmesriigid tõhustaksid töö ja eraelu tasakaalu käsitlevat poliitikat, eelkõige tõhustades rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi kohaldamist ELi tasandil ning tagades kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused ja ülalpeetavate hoolekandeteenused;
9. on veendunud seisukohal, et üks tõhus viis noori tööturule tagasi tuua oleks süsteemsete reformide väljatöötamine, mille abil võidelda struktuurse tööpuudusega;
10. kiidab heaks kiireloomulise tegutsemise vajaduse, mida komisjoni president Barroso väljendas algatusega saata kõige kõrgema töötuse määraga liikmesriikidesse nn operatiivrühmad; palub komisjonil parlamenti nõuetekohaselt teavitada nende meetmete ajakavast ja konkreetsetest tulemustest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nn operatiivrühmad said volituse ja moodustati ainult komisjoni poolt, ning teeb ettepaneku, et edaspidi kaasataks protsessi tihedamalt ka Euroopa Parlament ja nõukogu;
11. palub komisjonil hinnata operatiivrühmade ettepanekutega seotud tööturureformide mõju tööhõivemäärale ja tööhõive kvaliteedistandarditele asjaomastes liikmesriikides;
12. palub komisjonil võtta võimalikult kiiresti 2012. aastal vastu Euroopa kvaliteediraamistiku määrus ning määratleda miinimumstandardid, mis toetavad kvaliteetsete praktikavõimaluste pakkumist ja kasutamist;
13. palub liikmesriikidel suurendada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning kutsehariduse ja -koolituse alast teadlikkust, ja parandada seeläbi kutsehariduse ja -koolituse mainet, kuna see on otsustavalt tähtis alternatiiv kõrgharidusele;
14. on arvamusel, et liikuvus ja võimalus töötada muus liikmesriigis võib olla noorte jaoks oluline abinõu tööturule parema juurdepääsu saavutamiseks; toetab seetõttu algatuse „Erasmus kõigile” laiendamist ning soovitab kõnealuses programmis panna suurt rõhku kutseharidust ja -koolitust omandavate õpilaste ja noorte välisriigis töökogemuse omandamisele;
15. palub liikmesriikidel kasutusele võtta uued siduvad noortega seotud eesmärgid ja neid hinnata, pöörates erilist tähelepanu sellele, et riiklikud reformiprogrammid sisaldaksid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega kooskõlas olevaid kvaliteedile ja noortele suunatud poliitilisi strateegiaid;
16. palub komisjonil lisada noorte töötuse teemavaldkond selgesõnaliselt majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastasse ja kehtestada see teemavaldkond strateegia „Euroopa 2020” alleesmärgiks;
17. kutsub selliseid liikmesriike nagu Austria, kus noorte töötuse määr on madal või kus on edukalt kasutusele võetud noortegarantiid, tegema aktiivset koostööd nende liikmesriikidega, kus noorte töötuse määr on väga kõrge, ning andma edasi oma oskusteadmisi ja edukaid mudeleid, et ületada üha kasvav lõhe riikide tööhõivemäärade vahel ning töötada koos välja parem ja kaasavam noortele suunatud tööhõivepoliitika, mis avaldaks kohapeal positiivset mõju;
18. palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata eriprobleeme, mis noortel sotsiaalkaitsele juurdepääsuga seoses tekivad, ning sotsiaalse tõrjutuse ohtu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid, mis parandavad noorte juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja tasustamisele;
19. taunib asjaolu, et pärast neli aastat kestnud kriisi on ajavahemikuks 2007–2013 koostatud mitmeaastase finantsraamistiku raames ette nähtud struktuurifondide eelarvest 82 miljardit eurot ikka veel kasutusele võtmata; nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks 82 miljardist eurost olulise osa ümberpaigutamise noortele suunatud projektidesse ning pidades eelkõige silmas väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd), et hoogustada inimväärsete töövõimaluste loomist noorte jaoks; palub komisjonil kaaluda kaasrahastamise määra suurendamist nende kaheksa riigi puhul, kus töötuse määr on eriti kõrge;
20. palub komisjonil uurida võimalusi täiendavate ja suuremate rahastamisallikate kasutuselevõtuks, et aidata liikmesriikidel tulla toime noorte ulatusliku töötusega;
21. peab eriti tähtsaks eraldada vahendid noortele uue finantsraamistiku koostamisel aastateks 2014–2020, keskendudes eelkõige mittetöötavatele või haridust ega kutset mitteomandavatele noortele;
22. palub liikmesriikidel tagada, et need vahendid eraldatakse sotsiaalpartnereid ja noorteorganisatsioone igati kaasates;
23. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle edendada noorte tööalast liikuvust uue sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames, et ergutada noori otsima töökohta liikmesriikides ja piirkondades, kus valitseb oskuste ja tööjõu nappus; palub sellega seoses pöörata suuremat tähelepanu noorte olukorrale, pidades eriti silmas üleminekut haridussüsteemist tööturule, haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamist ning praktika ja õpipoisiaja kvaliteeti; rõhutab, et tööalase liikuvuse edendamisega peab kaasnema parem sotsiaalkaitse ning sotsiaalsete õiguste ja sotsiaalkindlustuskattega seotud liikuvuse tõkete kõrvaldamine, eelkõige noorte ohustatud töötajate jaoks;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rahastama liikuvusealaseid programme, mis keskenduvad noorte koolitamisele ja töölevõtmisele uutes, töövõimalusterohke majanduse taastumist soodustavates valdkondades, eelkõige keskkonnahoidlike töökohtade valdkonnas ja nii meeste kui naiste töölevõtmisele hooldussektoris;
25. palub liikmesriikidel luua duaalne haridussüsteem ametite jaoks, mis ei eelda kõrgharidust, ning teatava suurusega ettevõtete jaoks eesmärk ja stiimulid pakkuda noortele praktika- ja töökohti;
26. kutsub liikmesriike üles töötama välja riigi haridus- ja koolituskavade ning tööturu vajaduste vahel paremini kooskõlastatud strateegia mitte ainult lühikeseks ajaks, vaid eelkõige keskmist ja pikemat perspektiivi arvestades, et hoida ära teatud sektorite ülepaisutamine, soodustada uute nišiturgude arengut ning paigutada ressursid nendest sektoritest, kus töökohad kaovad, ümber arenevatesse sektoritesse, nagu säästev majandus;
27. ergutab vastu võtma Euroopa noorte tööhõive strateegiat, mis toetaks ettevõtteid, heategevusorganisatsioone, riigiasutusi ja muid tööandjaid inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomisel;
28. tunneb eriti muret selle pärast, et mõnedes liikmesriikides haridusvaldkonnas tehtud olulised eelarvekärped avaldavad negatiivset mõju noorte raskele olukorrale ja noortealgatuses esitatud ettepanekute rakendamisele; palub komisjonil tagada, et liikmesriikidele antud soovitused riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks ei õõnestaks või hävitaks poliitikat ja programme, mille eesmärk on edendada noorte tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust ning ennetada noorte marginaliseerumist ja tööturult eemalejäämist;
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.