Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” (COM(2011)0539),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta (COM(2011)0540),

–  võttes arvesse nõukogu 24. novembri 2011. aasta järeldusi „Energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega”,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A7–0168/2012),

A.  arvestades, et praegused ühised ülemaailmsed energiaküsimused ja ELi kaugeleulatuvate energia ja kliimamuutusega seotud eesmärkide täitmine nõuavad Euroopa Liidult üheseid, tõhusaid ja sobivaid rahvusvahelisi meetmeid, iseäranis ELi energiapoliitika välismõõtme tugevdamist ja ühise seisukoha võtmist energiaallikate ja -kanalite mitmekesisuse suurendamise, varustuskindluse parandamise ning säästva tootmise ja tarbimise toetamise teel;

B.  arvestades, et praeguste suundumuste jätkudes ulatub maailma rahvastik 2050. aastal hinnanguliselt 9 miljardini, ülemaailmne energianõudlus suureneb 2030. aastaks 40%, peamiselt OECD-välistes riikides, ning ülemaailmne konkurents kiiresti areneva majandusega riikide fossiilkütuste varude pärast tiheneb;

C.  arvestades, et ELi sõltuvus energia impordist tõenäoliselt suureneb järgmise kümne aasta jooksul sisemaiste fossiilkütuste varude vähenemise tõttu, vaatamata taastuvatest energiaallikatest pärineva sisendi suurenemisele, energiatõhususele ja teadusuuringutele energiatehnoloogia valdkonnas;

D.  arvestades, et energiatõhusus on väga oluline, et vähendada ELi sõltuvust välismaisest energiast ning suurendada ELi geopoliitilist sõltumatust ja energiajulgeolekut, kuna EL kulutab aastas üle 400 miljardi euro energia impordile; arvestades, et vähemalt 20% energiasäästu eesmärgi elluviimine mitte ainult ei paranda meie energiajulgeolekut, vaid vähendab ka vähemalt 50 miljardi euro võrra aastas rikkuse väljavoolu ELi majandusest energiat tootvatesse riikidesse;

E.  arvestades, et ELi jaoks on oluline seada tähtsale kohale liidusiseste fossiilkütuste allikate kindlustamine ja arendamine, eriti mis puudutab hiljuti Vahemeres avastatud olulisi varusid, mis vähendaksid Euroopa sõltuvust energia impordist; arvestades, et on olemas märkimisväärsed võimalused fossiilkütuste allikate ühiseks arendamiseks ja kasutamiseks koos ELi naaberriikidega;

F.  arvestades, et praegune EL sõltub digitaalmajanduse ja -ühiskonnana kestvast ja usaldusväärsest elektrivarustusest palju rohkem kui varasematel aegadel;

G.  arvestades, et EL on juba fossiilkütuste suurim importija, tema sõltuvus impordist ja kaitsetus välistarnijate ja transiidiriikide ees suureneb üha; arvestades, et teisalt annab just see ELile kui peamisele ostjale ülemaailmsel energiaturul olulise mõjuvõimu;

H.  arvestades, et suurenev rahvaarv ja elatustaseme kasv võivad suurendada energianõudlust 2030. aastaks 40%; arvestades, et ELi suur ja kasvav sõltuvus impordist nõuab poliitikat, mis selliseid võimalikke muutusi arvesse võtaks;

I.  arvestades, et ühine energiaalane välispoliitika, mis põhineks solidaarsusel, mitmekesistamisel ja strateegilisel koostööl, sealhulgas olulisemate energiat tarbivate riikidega, samuti omamaiste taastuvate energiaallikate edendamisel, looks koostoime, mis aitaks Euroopa Liidul saavutada varustuskindlust, tugevdaks ELi tegutsemisvõimet välispoliitilistes küsimustes ning usaldusväärsust ülemaailmse osapoolena, kaasa arvatud kliimamuutuse valdkonnas;

J.  arvestades, et kolmandate riikide ettevõtted saavad ELi energiaturu avamisest kasu, kuid arvestades, et läbipaistmatu kauplemine ja sellega tegelevate ettevõtete vaenulikud hõivamiskatsed kujutavad endast ohtu, mis nõuab ELi konkurentsieeskirjade ja muude asjakohaste õigusaktide ranget kohaldamist, et tagada korralikult toimiv mitmekesistatud energiavarustusega siseturg ja vältida tulevasi katkestusi ja kriise toornafta- ja gaasivarustuses;

K.  arvestades, et ühendused liikmesriikide vahel suurenevad järjest enam, ning arvestades, et pingutused tagada varustuskindlus ainult riiklikul tasandil on seetõttu osutunud ebapiisavaks ega suuda kaitsta kõigi ELi liikmesriikide pikaajalisi huve;

L.  arvestades, et kuigi EL on laialdaselt tunnustanud vajadust arendada energiainfrastruktuuri, puuduvad siiani vajalik investeeringud;

M.  arvestades, et vaid täielikult integreeritud ja solidaarsuspõhimõttel rajanev Euroopa energiaturg suudab piisaval määral lahendada energia varustuskindlusega seotud probleeme, mis tulenevad liikmesriikide vahelistest erinevustest imporditava energia koosseisus ja osakaalus;

N.  arvestades, et järjepidevuse ja sidususe tagamine ELi energia alastes välissuhetes peamiste tootja-, transiit- ja tarbijariikidega on ülioluline, ning arvestades, et liikmesriikide vaheline strateegiline ja poliitiline kooskõlastatus läbirääkimistes kolmandate riikide mõjuvõimsate energiatarnijatega on väga tähtis;

O.  arvestades, et suhted energiavaldkonnas vajavad prognoositavust, stabiilsust ja pikaajalisi investeeringuid;

P.  arvestades, et energiajulgeoleku tagamiseks tuleb leevendada riikide vahel pingeid tekitavat määramatust ning vähendada kaubanduse kasulikkust pärssiva turu ebatõhusust nii tarnijate kui ka tarbijate huvides;

Q.  arvestades, et Arktika piirkonnas asub hinnanguliselt üks kolmandik maailma avastamata gaasi keskmisest hinnangulisest kogusest ning 13% avastamata naftast;

Energia siseturg – parem kooskõlastamine ELi tasandil

1.  rõhutab vajadust tagada piiriülese energiainfrastruktuuri täielik väljatöötamine ELis; rõhutab ka vajadust kooskõlastada tugevalt liikmesriikide poliitikat ning võtta ühiseid meetmeid ja tagada solidaarsus energiaalase välispoliitika ja energiajulgeoleku valdkonnas, tunnistades läbipaistvuse ja energia siseturu täieliku rakendamise tähtsust kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimamuutuse eesmärkidega;

2.  on seisukohal, et energiapoliitika peab olema ühise välispoliitika lahutamatu ja oluline osa ning see tuleks välja töötada ja seda tuleks rakendada koostoimes muude välismõõdet omavate poliitikavaldkondadega;

3.  toonitab, et võttes arvesse nii praeguseid majandustingimusi kui ka tõeliselt ühtse ELi energiaturu saavutamise eesmärki, peaks EL omistama tähtsust neile energiainfrastruktuuri investeeringutele, mis võimaldavad järkjärgulist võimsuse suurendamist marginaalsete investeerimiskuludega, et ELi ühtne turg saaks kasu energiainfrastruktuuri optimeeritud kasutamisest ning ühtlasi tagataks ja edendataks kulutasuvalt varustuskindlust, konkurentsivõimet ja säästvust;

4.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmist koostada Euroopa energiaühenduse kavad, mis sisaldaksid energiavõrkudealast tihedat koostööd ning Euroopa rahalisi vahendeid uue energiatehnoloogia jaoks, et saada üle Euroopa energiapoliitika killustatusest ning anda ELile energiaalastes suhetes tugev rahvusvaheline positsioon;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku energia vaatluskeskuse asutamiseks eesmärgiga saada paremaid andmeid energia imporditurgude kohta ning parandada eksporditurgude analüüsi;

6.  on veendunud, et täielikult toimiv, omavahel ühendatud ja integreeritud Euroopa energia siseturg võib oluliselt parandada varustuskindlust isegi lühikeses perspektiivis ja on Euroopa eduka energiaalase välispoliitika oluline osa; on ka veendunud, et energia siseturu väljakujundamisel on väga oluline Euroopa energiavaldkonna õigusraamistik ning seda tuleks edendada partnerriikides, suurendades teadlikkust selle eesmärgi, eeliste ja kasulikkuse kohta; üldeesmärk on tagada, et ELi energiaalane välispoliitika ja liikmesriikide kahepoolsed kokkulepped vastaksid täielikult ELi õigusaktidele;

7.  rõhutab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peavad tagama, et kõik ELi mitme- ja kahepoolsed kokkulepped, eelkõige partnerlus- ja koostöölepingud on igakülgselt kooskõlas ELi siseturu eeskirjadega; rõhutab, et taolised kokkulepped peaksid tagama vastastikkuse, võrdsed tingimused ja läbipaistvuse, et luua turvaline õiguslik keskkond ELi investoritele energiat tarnivates ja transiidiriikides;

8.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama ühendatud energia siseturg, mis suudab vastu pidada välissurvele ja katsetele kasutada energiatarneid ja -hindu välispoliitikas surve avaldamise vahendina; rõhutab seetõttu vajadust suurendada ELi energiaturgude omavahelise ühendamise projektidele eraldatavaid vahendeid ning viia 2015. aastaks lõpule Euroopa gaasi ja elektri infrastruktuurivõrkude loomine, eelkõige Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava, nagu on sätestatud ELi kolmandas energiapaketis;

9.  rõhutab, et siseturu korralik toimimine nõuab, et ELi imporditud energia suhtes kohaldatakse ELi territooriumile jõudnuna täielikult energia siseturu eeskirju; rõhutab, et EL peab seetõttu seadma eesmärgiks õigusraamistiku lähendamise naaberriikidega, kes nõustuvad võtma omaks ELi energia siseturgu käsitlevad eeskirjad; rõhutab seoses sellega energiaühenduse tähtsust ja rolli;

10.  kutsub komisjoni üles toetama gaasi turuhindadel põhineva kõikehõlmava ELi gaasi indekseerimise süsteemi loomist, et võimaldada kõigil ELi gaasiga kauplevatel ettevõtjatel kaubelda väliste gaasitarnijatega õiglasemalt ja prognoositavamalt ning naftahindadest sõltumatult ning soodustada veelgi konkurentsi ELi gaasi siseturul;

11.  rõhutab, et tugevust, mis tuleneb energia siseturu ja infrastruktuuri integreerimisest, tuleks täielikult ära kasutada, ühendades selleks liikmesriikide ja ELi vahendid, oskused ja võimed; nõuab seetõttu suuremat läbipaistvust ja ELi suuremat osalemist liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseks peetavates läbirääkimistes, kuna need kokkulepped võivad mõjutada ka ELi energia siseturu toimimist; toetab komisjoni samme liikmesriikide vahelise läbipaistvuse ja teabevahetuse suurendamise poole ning nõuab olemasolevate konkurentsimeetmete laialdasemat kasutamist tagamaks, et ELi õigusaktidest ei hiilitaks mööda;

12.  rõhutab Euroopa Parlamendi täiendavaid kohustusi energiavaldkonnas, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 194, ning nõuab parlamendi asjakohast kaasamist kõikidesse energia välispoliitikat puudutavatesse teavitamis- ja konsulteerimisprotsessidesse; toonitab seoses sellega, et ELi, selle finantsinstitutsioonide või teiste ELi organite rakendatud kollektiivseid meetmeid, programme ja projekte käsitlev andmevahetus peaks hõlmama ka Euroopa Parlamenti;

13.  väljendab heameelt Moldova Vabariigi ja Ukraina liitumise üle energiaühendusega ning vaatlejastaatuse andmise üle Armeeniale ja Gruusiale, mis aitab parandada piirkondlikku energiaalast koostööd parema õigusraamistiku abil ELi ja nimetatud partnerriikide tulevaste partnerluste heaks;

14.  kordab parlamendi üleskutset, et rahvusvahelisi energiaprojekte hallataks läbipaistvate valitsustevaheliste lepingute alusel liikmesriigi või ELi tasandil; rõhutab, et energiaprojektide rajamine ainult kaubanduslikele lepingutele seab ohtu nii investorite kaitse kui ka siseturu eeskirjade täieliku järgimise;

15.  nõuab suuremat koostoimet ELi kaubandus- ja energiapoliitika vahel vastavalt strateegilistele dokumentidele, mis käsitlevad energiaalast koostööd ELi ja välispartnerite vahel, sealhulgas strateegia „Energia 2020”, ning komisjoni teatisele energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta;

16.  rõhutab, et ELi energiapoliitika välismõõtme tugevdamine on väga oluline nii ELi energiajulgeoleku suurendamiseks kui ka ELi kaubandussuhete elavdamiseks kolmandate riikidega; juhib tähelepanu vajadusele luua ja energia siseturgu reguleerivate õigusaktidega täielikult kooskõlas olev püsiv raamistik energia ja toorainete alaseks koostööks ELi strateegiliste kaubanduspartneritega;

17.  on veendunud, et parem kooskõlastamine liikmesriikide endi ning liikmesriikide ja komisjoni vahel peaks võimaldama liikmesriikidel saada täit kasu liidu poliitilisest ja majanduslikust kaalukusest; avaldab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta; toonitab komisjoni arvamuse ning komisjoni poolt läbirääkimisteprotsessi käigus pakutava abi lisandväärtust selle tagamisel, et valitsustevahelised kokkulepped vastavad energia siseturu õigusaktidele kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega;

18.  rõhutab, et ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomine soodustaks märgatavalt poliitika läbipaistvust, koordineeritust ja tõhusust ELis tervikuna;

19.  nõuab tihedamat kooskõlastamist nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahel, et nad saaksid ühise energiaalase välispoliitika küsimustes ühel häälel rääkida ja ühiselt tegutseda; rõhutab, et Euroopa välisteenistuses on vaja luua energiapoliitika osakond ning kaasata kohapealsed ELi delegatsioonid energiadiplomaatia elluviimisse;

20.  toetab energiatarnijate ja transiitriikide suhtes selliste instrumentide nagu varajase hoiatamise mehhanism kasutamist; on veendunud, et üha kasvavat ressursside pärast konkureerimist ja praeguseid monopoolseid tootjaid silmas pidades on vaja jätkuvalt edendada ideed, et liikmesriigid ostaksid energiatooret ühiselt;

21.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles selgitama välja energiavaldkonna kaubandus- ja investeerimistõkked suhetes kolmandate riikidega ning võtma vajaduse korral meetmeid, et need tõkked kahepoolselt ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu kaotada;

22.  toetab nõukogu ettepanekut analüüsida energiaühenduse lepingu toimimist ning toetab energiasektori ajakohastamise kiirendamist võimaldava edenemiskava koostamist; nõuab suuremat tähelepanu reformide ja tehnoloogiate, näiteks arukate võrkude rakendamisele, et kiirendada taastuvenergia integreerimist ja suurendada energiatõhusust; toetab seetõttu ideed uue hoo andmiseks energiaharta lepingule ning teeb selle nimel ettepaneku luua strateegilised partnerlused; kordab, et välja tuleb töötada lepingu sotsiaalne mõõde, et ületada tõhusalt sellised probleemid nagu energiaostuvõimetus ja korruptsioon;

23.  kutsub komisjoni üles rõhutama energiaharta konverentsi tähtsust ja vajadust seda toetada, et kasutada paremini ära energiaharta potentsiaali sellistes peamistes valdkondades nagu kaubandus, transiit, investeeringud ja vaidluste lahendamine, seahulgas ka energiaharta lepingu laiendamine riikidele, kes ei ole seda veel allkirjastanud ja/või ratifitseerinud;

24.  on arvamusel, et iga liikmesriik peaks avaldama ja esitama Eurostatile oma maagaasi kahepoolse keskmise impordihinna vähemalt kvartalipõhiselt, tehes seda mitte hiljem kui kahe kvartali võrra hiljem;

25.  leiab, et ELi järjepideva ja sidusa energiaalase välispoliitika rakendamine nõuab korrapärast kooskõlastamist liikmesriikide ja komisjoni vahel; kutsub komisjoni üles vahetama liikmesriikidega korrapäraselt teavet, eelkõige planeeritava rahvusvahelise energiakoostöö strateegilise töörühma kaudu, ELi ning liikmesriikide välise energiastrateegia valdkonna prioriteetide ja tegevuse kohta nii poliitilisel kui ka ekspertide tasandil; nõuab sõltumatute energiavaldkonda reguleerivate asutuste osalemist ekspertidena rahvusvahelise energiakoostöö strateegilises töörühmas, arvestades nende kogemusi ja süvateadmisi piiriüleste elektri- ja gaasiturgude toimimise kohta;

26.  leiab, et komisjoni kavandatud meetmeid saaks tõhustada neile esmase tähtsuse omistamisega, seades neile ajalised raamid ja koostades tegevuskavad ning näitajad, mis demonstreerivad saavutatud edusamme ja tähtaegadest kinnipidamist;

27.  leiab, et Lissaboni lepingus väljendatud horisontaalsete eesmärkide vahelise sidususe tagamine on ELi energiaalase välispoliitika jaoks väga tähtis; nõuab, et parlamenti teavitataks ELi prioriteetsetest projektidest aegsasti;

28.  kutsub liikmesriike üles mitte sõlmima kolmandate riikidega energia- või energiaga seotud tehnoloogiatarneid käsitlevaid lepinguid, mis on vastuolus mõne teise ELi liikmesriigi huvidega;

29.  on seisukohal, et raskuste teemal, millega ELi energiaalane välispoliitika silmitsi on, tuleks pidada regulaarseid arutelusid energeetikaministrite ametlikel ja mitteametlikel kohtumistel nõukogus, millesse tuleks kaasata kõrge esindaja, energiavolinik ja nende asjaomased teenistused; selliseid kohtumisi tuleks ka kasutada Euroopa ühiste ja järjepidevate seisukohtade kooskõlastamiseks enne kõrgetasemelisi kohtumisi eri rahvusvahelistes organisatsioonides, nt Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), ÜRO, Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA), Rahvusvaheline energiatõhususalane koostööpartnerlus (IPEEC) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), kus ELil on oluline etendada aktiivsemat ja mõjukamat rolli; parlamenti tuleks korrapäraselt kõigist asjakohastest küsimustest teavitada ja temaga tuleks nendes küsimustes nõu pidada;

30.  on veendunud, et kui strateegilise tähtsusega infrastruktuuriprojekt mõjutab energiavarustuse kindlust ELi jaoks tervikuna, peaks nõukogu kaaluma läbirääkimisvolituste andmist komisjonile, ning selliste volituste andmist tuleks kaaluda ka teiste valitsustevaheliste kokkulepete puhul, millel võiks olla oluline mõju ELi pikaajalistele energiapoliitikaalastele eesmärkidele, eelkõige energiasõltumatusele; nõuab seoses sellega piisavat konsulteerimist ja suhtlust parlamendiga;

31.  kutsub komisjoni üles arendama teabevahetusvahendit, mille abil saaks koguda ja esitada asjakohaseid andmeid kolmandates riikides läbiviidavate ELi ja liikmesriikide haldus- ja finantsinstitutsioonide energiaprogrammide ja -projektide kohta; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile sellega seoses vastavaid andmeid;

32.  kutsub komisjoni üles jälgima ülemaailmseid energiaturge ning tegema selles vallas koostööd selliste liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur; kutsub komisjoni üles esitama nimetatud otstarbeks õigusakti enne 2012. aasta lõppu;

33.  rõhutab, et arvestades liidu suurt sõltuvust energiaimpordist on liidu välisjulgeolekupoliitika, strateegilise rolli ning välispoliitika sõltumatuse, ühtsuse, usaldusväärsuse ja tõhususe toetamiseks vaja kiiresti mitmekesistada tarneallikaid ja transiiditeid, sh võtta kasutusele uued energiaallikad ning arendada välja ELi taastuvad energiaallikad;

34.  nõuab ELi koordineeritud ja ühtse poliitilise strateegia väljatöötamist uute energiatarnijate suhtes, pöörates erilist tähelepanu ka konkurentsitingimuste parandamisele ELis, et luua uutele tarnijatele võimalused ELi turule sisenemiseks;

35.  nõuab suuremat koostoimet ELi kaubandus- ja energiapoliitika vahel vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”; rõhutab vajadust edendada toorainetega seoses ülemaailmseid juhtimisstruktuure, et vähendada selles valdkonnas rahvusvahelisi pingeid, ning kiidab sellega seoses rahvusvahelise energiafoorumi (IEF) eeskuju; peab üheks peamiseks prioriteediks õiglaste hindadega pikaajaliste energia- ja toorainete tarnelepingute sõlmimist liidu strateegiliste kaubanduspartneritega; nõuab seetõttu, et EL võtaks vastu liidu järjepideva strateegia energiatarnelepingute sõlmimiseks nimetatud partneritega;

Mitmekesistamine – Euroopa energiavarustuse suurem kindlus

36.  rõhutab, et ELi leping nõuab liikmesriikidevahelist solidaarsust, mis peaks olema osa nii energiaalase sise- ja välispoliitika igapäevatööst kui ka kriisijuhtimisest; palub komisjonil määratleda selgelt mõiste „energiaalane solidaarsus”, et tagada selle järgimine kõigi liikmesriikide poolt;

37.  juhib tähelepanu sellele, et ELi suurenev sõltuvus imporditavast fossiilkütusest võib avaldada olulist mõju ELi poliitilisele mõjuvõimule ja otsustusprotsesside sõltumatusele muudes poliitikavaldkondades ning ainult täielik üleminek keskkonnasõbralikuma energiavarustuse ja energiatõhususe suunas ning liikmesriikide seotus, omavaheline sõltuvus ja solidaarsus saavad seda ebasoovitavat olukorda tasakaalustada;

38.  toonitab, et ELi ühine energiapoliitika ja strateegilised eesmärgid peaksid olema ELi välissuhetes, regionaalpoliitikas ja Euroopa naabruspoliitikas asjakohaselt kajastatud;

39.  palub komisjonil toetada ka ELi enda energiatoorainete alast teadus- ja arendustegevust ning toetada tooraine tarnimist mitmekesistest tarneallikatest, eri tarnijatelt ja eri tarnekoridore pidi ELi eri piirkondadesse nii, et igale piirkonnale oleks tagatud vähemalt kaks eri allikat vastavalt komisjoni teatisele „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” COM(2010)0677);

40.  rõhutab, et ELi energiaalane välispoliitika peaks aitama kaasa ohutu, turvalise, säästva ja taskukohase energia tagamisele, mis oleks kooskõlas ELi energiapoliitika üldiste konkurentsivõimelisuse, varustuskindluse ja säästvuse eesmärkidega ning ELi 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega;

41.  rõhutab, et kiirendada tuleks meetmete võtmist ELi energiavarustuse tarnijate, tarneteede ja -allikate mitmekesistamiseks, võttes arvesse prioriteetseid energiataristu koridore, iseäranis nende meetmete võtmist, mis on suunatud tegeliku konkureeriva gaasituru loomisele, uute transpordikoridoride loomisele (lõunakoridor ja Vahemere piirkond), olemasolevate koridoride tugevdamisele (idakoridor) ja tõelise konkurentsi loomisele gaasivarustuse allikate vahel, suurendades selleks ELi veeldatud maagaasi osakaalu ning jõudes uute, kaugemalasuvate tarnijateni (Austraalia, Kanada, USA, Ladina-Ameerika, Sahara-tagune Aafrika, Kesk-Aasia jne);

42.  rõhutab ka energiavõrkude piiriülese ühendamise parandamise ning Euroopa – Vahemere piirkonna elektri ja gaasi infrastruktuuriringide ja Läänemere energiaturu ühendamise kava lõpuleviimise tähtsust ning seda, et samal ajal tuleb ajakohastada ja täiustada ka olemasolevaid elektrienergia- ja gaasielektrijaamu ning infrastruktuuri (ühendused, võrgud, torujuhtmed, ülekandevõrgud, hoidlad ja veeldatud maagaasi terminalid); nende meetmetega tuleks tagada, et ükski liikmesriik ei jääks nn energiasaareks ning energia saaks voolata vabalt läbi ELi; väljendab sellega seoses heameel kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu üle;

43.  kutsub komisjoni üles toetama nn energiavarustuse kindluse klausli lisamist tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse kaubandus-, assotsieerimis- ning partnerlus- ja koostöölepingutesse, milles sätestataks käitumisjuhend ja selgesõnalised meetmed juhuks, kui üks partneritest põhjustab tingimustes ühepoolseid muudatusi;

44.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” üle (COM(2011)0539); on sellegipoolest veendunud, et vaja on täiendavaid ELi liikmesriikide vahelisel solidaarsusel põhinevaid vahendeid, et tagada ELi võime kaitsta oma energiajulgeoleku huve ning pidada läbirääkimisi välispartneritega, eriti kriisiolukorras;

45.  kutsub komisjoni üles kehtestama suhetes naabritega kõikehõlmavad lühi-, kesk- ja pikaajalised prioriteedid, eesmärgiga rajada ühine õigusruum, mis põhineb liidu õigustikus sätestatud põhimõtetel ja siseturu standarditel; rõhutab, et oluline on jätkata Euroopa energiaühenduse laiendamist ja kehtestada liidu õigustiku rakendamisel esinevate vajakajäämiste kõrvaldamiseks õiguskontrolli mehhanismid;

46.  toetab uute energiaallikate kasutamise teemalist poliitilist ja majanduslikku dialoogi ELi naaberriikidega;

47.  nõuab Euroopa naabruspoliitika ja Musta mere sünergia olemasolevate mehhanismide rakendamist ja uute loomist, et tugevdada koostööd suurema läbipaistvuse ning tarnete ja transiidi stabiilsuse saavutamiseks;

48.  pooldab poliitilist dialoogi Norra ja Venemaaga uute energiaallikate uurimise teemal Barentsi meres, eeldusel, et tagatakse Arktika piirkonna tundliku keskkonna kaitse, ja koostööd Norraga hüdroenergia importimisel pikkade merealuste kaablite kaudu; nõuab ELi Arktika piirkonna strateegia kiiremat sõnastamist;

49.  peab välispoliitilist dialoogi hädavajalikuks, et lahutada ülemaailmne majanduskasv energiaallikate kasutamisest ja edendada prognoositavamaid energiaturge, ning kasulikuks poliitilistele suhetele; rõhutab, et dialoogi kõrval muude oluliste tarbijariikidega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, on tähtis pidada dialoogi ka kiiresti areneva majandusega riikidega, näiteks Hiina, India, Brasiilia, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga;

50.  on seisukohal, et EL peaks edendama energiapoliitika alase koostöö arendamist ja süvendamist kolmandate riikidega, kes peavad oluliseks samu väärtusi, soovivad läbi viia demokraatlikke reforme ja edendada väärtusi, millel rajaneb EL;

51.  väljendab heameelt komisjoni soovituste üle poliitilise koostöö tugevdamise kohta idapoolsete naabritega ning peab väga tähtsaks, et Türgi liitumist energiaühenduse lepinguga ning tema ELiga ühinemise läbirääkimiste energiapeatüki avamist käsitletaks äärmiselt kiireloomulisena; tunneb ka heameelt ELi, Ukraina ja Venemaa vahel kolmepoolse dialoogi algatamise üle ning rõhutab vajadust tagada kummagi partneriga põhjalik poliitiline ja halduskoostöö;

52.  rõhutab, et kodumaise taastuvenergia tootmise suurendamiseks võetavad meetmed on ELi süsivesinike impordist sõltuvuse vähendamisel üliolulised; on seisukohal, et ELi energia tootmis- ja jaotusstruktuuri tuleks uuesti hinnata selle pikaajalistele energia- ja kliimaeesmärkidele vastavuse seisukohast;

53.  tuletab meelde veeldatud maagaasi märkimisväärset osa ELi energiavarustuses ning nõuab, et tugevdataks koostööd peamiste tarnijate ning praeguste ja tulevaste tarbijatega;

54.  toonitab, et mitmekesistamine peaks tähendama uusi mujal kui Venemaal asuvaid nafta-, gaasi- ja elektrienergia allikaid nende liikmesriikide jaoks, kes nimetatud ühest tarnijast ülemäära sõltuvad; rõhutab, et kuigi Venemaa gaas moodustab kogu ELis tarbitavast gaasist vaid 24%, moodustab see 27 liikmesriigist 12-s 48% kuni 100% ning avaldab seetõttu vahetut mõju ELi energiajulgeolekule;

55.  on seisukohal, et kui uute, mittetavapäraste energiatehnoloogiate arenguga (naftaliivad ja kildagaas Kanadast, USAst, Austraaliast, Katarist, Brasiiliast ja Argentinast, Arktika piirkonna energeetiline uurimine, Iraagi, Venezuela ja Aafrika riikide varude edasine kasutamine) ilmuvad võimalike tulevaste tarnijatena uued osalejad, partnerid ja piirkonnad, peab EL samuti tähelepanu pöörama sellele, et seda uut olukorda täielikult ära kasutada ja arendada oma tarnijate mitmekesistamiseks uusi partnerlussuhteid;

56.  olles teadlik vähese CO2-heitega majandusele ülemineku olulisusest, rõhutab vajadust säilitada majanduse konkurentsivõime ja innovaatilisus, muu hulgas asjakohaste kaubanduspoliitiliste vahendite kaudu; üleminek vähese CO2-heitega majandusele peab toimuma konkreetse geograafilise piirkonna potentsiaalile, energiasüsteemi spetsiifikale, konkreetse liikmesriigi energiaallikate jaotusele ja geoloogilisele struktuurile kohandatud viisil; on veendunud, et selline lähenemine võimaldab säilitada energiajulgeoleku ja majanduse konkurentsivõime kõrgeima taseme, säilitades samas iga aluslepingutes sätestatud liikmesriikide sõltumatuse oma energiavarude kasutamise tingimuste määramisel, eri energiaallikate vahel valiku tegemisel ja energiaga varustamise üldise struktuuri valimisel;

57.  tunnistab, et ELi otsesed välisinvesteeringud arenguriikide energiainfrastruktuuri ehitamisse ja ajakohastamisse on väga tähtsad; rõhutab samas nende investeeringute asjakohase õiguskaitse vajadust, mis võib tähendada ELi õigustiku laienemist kolmandatele riikidele (muu hulgas energiaühenduse asutamislepingu tugevdamise ja kehtivuse pikendamise kaudu);

58.  märgib, kui tähtis on laiaulatuslik koostöö Arktika piirkonnas, eriti Euroopa-Atlandi ruumi riikide seas;

Jätkusuutlikkus – tugevdatud partnerlus tarnijariikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

59.  on veendunud, et maailma järjest kasvav nõudlus energia järele ja fossiilkütuste varude suurenev kontsentratsioon suuresti ebastabiilsetes ja mittedemokraatlikes riikides muudab ELi haavatavaks ning õõnestab sügavalt usaldusväärse, tõhusa ja järjepideva Euroopa ühise poliitika arengut;

60.  on veendunud, et ELi energiapartnerlusi ja ELi osalemist üleilmsetel foorumitel, nagu G20, tuleb kasutada säästvama energia poliitika edendamiseks kolmandates riikides, et muuta ühtlasi turg läbipaistvamaks, rahvusvaheline turg stabiilsemaks ning aidata kaasa tarnešokkide ja -häirete suhtes vähem haavatava üleilmse energiaturu loomisele;

61.  rõhutab vajadust laiendada sidemeid Euroopa energiavõrgustiku ja naaberriikide (Lääne-Balkan, idapoolsed naaberriigid, Kaspia mere äärsed riigid, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid) vahel, ehitades selleks uusi võrkudevahelisi ühendusi, edendades laiemat reguleeritavat piirkonda ning laiendades ELi keskkonna- ja ohutusstandardeid nii kaugele kui võimalik, et tagada, et kõikide kategooriate tuumaelektrijaamad ELi piiride lähedal vastavad kõrgeimatele tuumaohutuse standarditele;

62.  rõhutab, kui oluline on tegelemine ühist huvi pakkuvate infrastruktuuriprojektidega, mis on määratletud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid, ning komisjoni teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”; arvestades nende projektide strateegilist tähtsust, peab ülioluliseks, et neist tulenevad lepingud välispartneritega seataks tähtsale kohale, töötaks välja jätkusuutlikult ning sõlmitaks kiiresti, tehes seda eeskirjadel põhinevas turusüsteemis;

63 rõhutab, et ELi ja Venemaa energeetika-alases dialoogis, kus EL peaks esinema ühel häälel, tuleks võtta arvesse Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide eripärast ja sõltuvat olukorda, kuna nende energiavarustuse kindlust saab tagada ainult sel teel, kui ühendada täielikult omavahel ELi infrastruktuur ning rakendada täiel määral energia siseturu eeskirju; leiab, et dialoogi käigus tuleks võtta arvesse selliseid olulisi teemasid nagu juurdepääs energiavarudele, võrkudele ja eksporditurgudele, investeeringute kaitse, vastastikkuse põhimõte, kriisiennetus ja koostöö, võrdsed võimalused ning energiavarude hinnad; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Družba naftajuhtmele ja ELi tasandil tuleks astuda konkreetseid samme naftatarne taastamiseks suletud haru kaudu;

64.  rõhutab, et kui liikmesriigid asuvad oma riigisiseseid turge infrastruktuuri-investeeringute ja ühiste eeskirjade heakskiitmise teel ühendama ja integreerima, tuleks püüda teha ka koostööd Venemaaga, et tuvastada loovaid ja mõlemale poolele vastuvõetavaid meetmeid, mis on suunatud kahe energiaturu vaheliste ebakõlade vähendamisele;

65.  rõhutab Venemaaga peetava energiaalase dialoogi ja energeetikanõukogu pakutud ELi-Venemaa edenemiskava tähtsust; rõhutab, kui tähtis on teha koostööd vastastikku kasulikes valdkondades, nagu ühine teadustegevus ja tehnosiire, eriti energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas;

66.  nõuab, et energiaharta lepingut laiendataks suuremale hulgale riikidele ning et energiaharta konverentsi osalised püüaksid kokkuleppele jõuda lahenduse suhtes, mille tagajärjel kiidaks Venemaa täielikult heaks energiaharta ja selle protokollide põhimõtted;

67.  nõuab strateegilise partnerluse tugevdamist Venemaaga uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise abil; rõhutab, et see uus leping peaks täielikult vastama siseturu eeskirjadele ja ELi kolmanda energiapaketi määrustele ning põhinema vastastikusel austusel ja vastastikkuse põhimõttel; rõhutab, et Venemaa on juba seotud energiaharta lepinguga tulenevalt selle artiklist 45; on veendunud, et energiaharta lepingu ratifitseerimine Venemaa poolt oleks kahepoolsetele energiaalastele suhetele vastastikku kasulik;

68.  toonitab Euronesti parlamentaarse assamblee rolli, mis aitab saavutada idapartnerluse eesmärke ja avaldab seetõttu soodsat mõju energiajulgeolekuga seotud küsimustele;

69.  märgib, et Euroopa Majanduspiirkonna riigid on juba ELi siseturu osa ning nende koostöö on 2020. aasta energiaalaste eesmärkide saavutamisel põhiline; avaldab heameelt praeguste algatuste üle tugevdada koostööd Šveitsiga, mille eesmärgiks peaks olema ka selle täielik integreerimine ELi energia siseturgu;

70.  on veendunud, et ELi energiaalane välispoliitika peaks põhinema solidaarsuse, läbipaistvuse, subsidiaarsuse, jätkusuutlikkuse, koostöö ja vastastikkuse põhimõtetel ja neid edendama, samuti eeskirjadel põhineval lähenemisviisil turule ning ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide vahelise tegevuse koordineerimisel; on veendunud, et Lissaboni lepingus seatud horisontaalsete eesmärkide austamine on Euroopa rolli kindlustamiseks muutuvas regionaalpoliitilises olukorras väga oluline; kutsub nõukogu üles andma komisjonile mandaat alustada läbirääkimisi naaberriikidega seniste energiaküsimustes allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumite ümberkujundamiseks juriidiliselt siduvateks tekstideks;

71.  rõhutab, et oluline on jätkata 2010. aastal algatatud Aafrika ja ELi energiapartnerluse arendamist;

72.  on veendunud, et tõhusam juhtimine üleilmsel tasandil parandaks koostööd tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega; on arvamusel, et ELil peaks seetõttu olema oluline roll rahvusvahelise energiapoliitika juhtimises, et edendada läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete järgimist, täita jätkusuutlikkuse eesmärk, vähendada tehingukulusid ning luua turuosaliste jaoks stiimulid hinna ja kvaliteedi osas konkureerimiseks;

73.  väljendab heameelt 2030. aastaks universaalse energiale juurdepääsu saavutamise eesmärgi üle teatises „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” ning on seisukohal, et arenguriikide puhul peaks see keskenduma detsentraliseeritud, säästvale ja taskukohasele energiale eeskätt maaelanikkonna ja vaese elanikkonna jaoks; julgustab toetama innovaatilisi maksesüsteeme era- ja avaliku sektori osalusel, eesmärgiga muuta energia lõppkasutajatele jõukohase hinnaga kättesaadavaks;

74.  toonitab, et säästev energia on üks olulisemaid arengu tõukejõude, ning kordab oma üleskutset konkreetse „energia ja arengu programmi” loomiseks, mis keskenduks eelkõige taastuvatele, energiatõhusatele, väikesemahulistele ja detsentraliseeritud energialahendustele ning tootmisvõimsuse arendamise ja tehnoloogiasiirde edendamisele, et tagada kohapealne vastutustunne ja omaksvõtt; märgib, et linnakeskuste ja tööstuse kasvava energianõudluse jätkusuutlikuks rahuldamiseks võivad olla vajalikud suuremahulised taastuvenergia projektid, eriti kiiresti areneva majandusega riikides; soovib, et need projektid vastaksid alati kõige kõrgematele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele;

75.  nõuab, et arenguriikidega energiaküsimusi käsitledes võetaks arvesse ELi peamisi arengueesmärke ning demokraatiat ja inimõigusi, pidades silmas strateegilist lähenemist kindla, säästva ja konkurentsipõhise energiavarustuse saavutamiseks, milles seatakse kesksele kohale arenguriikide elanikkonna huvid;

76.  rõhutab, kui tähtis on läbipaistvus, demokraatlik järelevalve ning kodanikuühiskonna kaasamine energiavaldkonna-alastesse suhetesse kolmandate riikidega;

77.  rõhutab, kui tähtis on võtta ka edaspidi arvesse kaubanduse ja investeeringute peamisi põhimõtteid, sealhulgas neid, mis edendavad samade reeglite kehtimist säästvasse energiasse tehtavatele investeeringutele nii kahepoolsetes lepingutes kui ka mitmepoolsetes õigusraamistikes, näiteks energiaharta lepingus ja WTO-s, ning muuta need tõhusate vaidluste lahendamise mehhanismide abil jõustatavaks;

78.  on seisukohal, et lisaks koostööle energiatoodete kasutamise, nendega kauplemise ja ELi tarnimise valdkonnas on vaja tugevdada koostööd ka muudes energiaga seotud küsimustes; nõuab seetõttu, et ELi ja tähtsamate kolmandate riikide vahel, nt BRICS-riigid ja riigid, mille energiatarbimine kasvab kiiresti, arendatakse strateegilist energiapartnerlust, sealhulgas järgmistes valdkondades:

79.  nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks ja tagaks tuumaelektrijaamadega seotud kõrgeimate rahvusvaheliste ohutusstandardite kohaldamist ELi naabermaades, kasutades selleks kõiki kehtivaid vahendeid ja lepinguid, nagu piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (Espoo konventsioon) ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon); kutsub ELi naaberriike üles viima läbi ulatuslikku ELi tuumaohutuse ja tuumarajatiste vastupidavuse testi, ning palub komisjonil osutada sellega seoses ELi poolset tehnilist abi;

80.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kõikides asjaomastes kaubanduslepingutes, sealhulgas WTO raames, mäetööstuse läbipaistvust käsitleva algatuse põhimõtete ja rahvusvaheliste energiaturgude juhtimise standardite vastuvõtmist, sealhulgas fossiilkütuste toetamisest järkjärgulist loobumist kvantitatiivsete eesmärkide abil;

81.  märgib, et taastuvenergia ja elektri salvestamise ning muude kõrgetasemeliste energiarakenduste tarbeks on vaja mitmesuguseid toormaterjale, sh haruldasi muldmetalle, mida on praegu keeruline hankida; on seisukohal, et selliste teadusuuringute edendamiseks, millega saaks luua uued toor- ja aseained, tänu millele oleks võimalik lõpetada või vähendada varustuskindluse, mürgisuse või keskkonnamõju seisukohast probleemsete materjalide kasutust, on ELil vaja oma tegevus kooskõlastada teiste juhtivate tehnoloogiaarendajatega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan;

82.  selleks, et tagada ülemaailmselt kindel, turvaline ja keskkonnateadlik energiatootmine, toetab seda, et tugevdatakse ja edendatakse kiirguskaitset ja kaitsemeetmeid, tuumaohutuse standardeid, rangeid nõudeid nafta ja gaasi käitlemisele avamerel, toor- ja naftasaaduste ning veeldatud maagaasi meretranspordi ohutust ning koostööd uute tehnoloogiate ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas ning tööd rahvusvaheliste standardite alal;

83.  on seisukohal, et ülemaailmseid kliimamuutusega seotud probleeme ei saa leevendada, kaasamata suurema heitega riike, ning julgustab komisjoni töötama neid riike kaasates välja ühise strateegia ülemaailmse lahenduse saavutamiseks; tunnistab, et ELis kogunenud oskused, mis põhinevad meie kogemusel heitkogustega kauplemise süsteemi kujundamisel ja rakendamisel, võiksid kolmandatele riikidele kasulikud olla, ning julgustab komisjoni pakkuma kolmandatele riikidele abi ja toetust omaenda heitkogustega kauplemise süsteemi loomises ja väljatöötamises, eesmärgiga ühendada sellised süsteemid ELi omaga;

84.  rõhutab, et Euroopal on vaja pikaajalist poliitilist perspektiivi, mis hõlmaks uusi ülemaailmseid partnerlussuhteid ja kahepoolse koostöö vahendeid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul ülemaailmse energiaalase tegevuskava kujundamisel olulist rolli mängida, võttes juhtpositsiooni uute turustandardite koostamisel ning juhtides rahvusvahelisi jõupingutusi energiavaldkonna tehnoloogiauuringutes ja innovatsioonis;

85.  rõhutab vajadust parandada teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alast koostööd kolmandate riikidega, et ületada ülemaailmsed raskused; on veendunud, et EL peaks tegema tihedat koostööd suurte biokütuse eksportijatega kolmandates riikides, kindlustamaks, et need alternatiivsed puhta energia kasutamise võimalused, mis võivad kaasa aidata energiavarustuse mitmekesistamisele, on tõeliselt jätkusuutlikud, ning et vältida negatiivsed tagajärgedega kaudset maakasutuse muutust; rõhutab, et väliste biokütuste allikate suhtes tuleks kohaldada samu standardeid, mis kehtivad ELis, eriti keskkonna- ja kliimastandardeid; on veendunud, et EL peaks toetama teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste tehnoloogiate kasutuselevõtmist nii ELis kui ka selles väljaspool;

86.  juhib tähelepanu keerulistele seostele energia- ja toiduvarustuse ning -julgeoleku vahel eriti seoses biokütustega, millel võib olla arenguriikidele negatiivseid sotsiaalseid ja keskkondlikke mõjusid; on veendunud, et õigus toidule peab olema ELi biokütusealaste taastuvenergia eesmärkide suhtes ülimuslik;

87.  märgib, et agrokütuste tootmismahud on suurenenud peaaegu eranditult monokultuuride tööstusliku suurtootmise tõttu, tuues kaasa keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse, mulla viljakuse ja vee kättesaadavuse seisukohast kahjulike põllumajandustavade levimise; väljendab muret, et maaomandi kontsentreerumise stimuleerimise tõttu on agrokütuste laialdasem kasutamine põhjustanud selliseid kahjulikke tagajärgi nagu maa omandiõiguste rikkumine, elutähtsate loodusressursside kättesaamatuks muutumine, metsaraadamine ja keskkonnaseisundi halvenemine;

88.  väljendab muret, et taastuvenergia direktiivis puuduvad siduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid biomassi tootmise kohta; on seisukohal, et sellistel tingimustel võib biomass etendada negatiivset rolli võitluses kliimamuutusega ja muutuda maade haaramise, toiduga kindlustamatuse, metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise peamiseks lisapõhjuseks arengumaades; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon töötaks välja õiguslikult siduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid, eesmärgiga hoida ära negatiivne kliima-, keskkonna- ja sotsiaalne mõju, mida tekitab biomassi tootmine ja kasutamine energia saamiseks;

89.  kutsub Euroopa Liitu üles rakendama jätkusuutlikku biomassi tootmise ja selle energiaallikana kasutamise saavutamiseks poliitikat, mis vastab kliimamuutusega võitlemise poliitika nõuetele ja on samal ajal kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga;

90.  on veendunud, et EL peaks tagama, et energiast saab oluline osa ELi välisabi programmides, kuna majandusarengu jaoks hädavajalik energia kättesaadavus on arenguriikides endiselt probleem;

91.  usub, et tulevikku suunatud energiatehnoloogiate alane koostöö ja nende kasutuselevõtt peaks olema ELi tööstuslikult arenenud partnerriikide ja kiiresti areneva majandusega riikidega tehtava koostöö keskmes;

92.  on seisukohal, et EL peaks seadma energiaküsimused selliste Euroopa algatuste nagu idapartnerlus, Vahemere Liit ja Euroopa naabruspoliitika keskmesse;

93.  palub komisjonil töötada välja ühised energeetika tegevuskavad kõigi peamiste energiatarnijatega ning strateegiliselt oluliste transiidiriikidega, ning luua partnerlussuhted riikidega, kes on silmitsi samade energiaalaste raskustega ja jagavad samu väärtusi, eesmärgiga edendada eelkõige tehnoloogia-, teadus- ja tööstuskoostööd ning seada ühised standardid taastuvenergia tehnoloogiatele, energiatõhususele, elektrisõidukitele, uutele ja mittetavapärastele energiatehnoloogiatele, avamerel puurimise ohutusele ning tuumaohutusele ja tuumarelva leviku tõkestamisele;

94.  rõhutab veel kord seoses eesmärgiga tagada energia üldine kättesaadavus ja täita aastatuhande arengueesmärk, et tähtis on suurendada ELi välismaiseid otseinvesteeringuid arengumaade energeetika infrastruktuuri ülesehitamisse ja ajakohastamisse ning energiatõhususe saavutamisse, et ehitada üles taastuvenergia tootmisvõimsus ning aidata neil riikidel luua sobiv õigusraamistik oma energiaallikate mitmekesistamiseks, tugevdades neis samal ajal asjakohaste õiguslike vahendite abil Euroopa investeeringute kaitset;

95.  nõuab tegevuste kooskõlastamist teiste tehnoloogia alal juhtivate riikidega (nt USA ja Jaapan), et tegeleda esilekerkivate raskustega, nagu toorainepuudus (sh haruldased muldmetallid), mis mõjutavad taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõttu, energia salvestamist ja täiustatud energiarakendusi;

96.  nõuab, et ELi energiakoostöö programmid arenguriikidega hõlbustaksid kohase turustruktuuri ja eeskirjade loomist, et tagada koduriigi tarbijatele taastuvenergiast tulenevad eelised mõistlike kuludega;

97.  leiab, et ELis kehtivad ranged tuumaohutusnõuded peavad kajastuma ELi piiriülestes strateegiates, iseäranis nende naaberriikidega, kus ELi ohutust oluliselt mõjutada võivad tuumaelektrijaamad juba töötavad või on kavandamisel;

98.  avaldab selles kontekstis heameelt Atlandi-ülese majandusnõukogu ja ELi–USA energianõukogu hiljutise lubaduse üle soodustada koostööd energiajulgeoleku, arukate võrkudega seotud standardite, vesinikutehnoloogia ja kütuseelemenditehnoloogia, taastuvate energiaallikate ja muude puhta energia tehnoloogiate, energiatõhususe ja tõhusate poliitikameetmete valdkonnas, millega edendada kaubandust ja tuua turule puhta energia tehnoloogiaid; nõuab, et ELi–USA energianõukogu järeldusi võetaks paremini üle otsustusprotsessidesse;

99.  rõhutab, et on vaja süvendada dialoogi Ameerika Ühendriikidega vastastikust huvi pakkuvates strateegilistes energiaküsimustes, edendada koostööd energiapoliitika alal ning tugevdada teaduskoostööd, eelkõige energiatõhusa tootmistehnoloogia ja transpordi vallas; kutsub üles looma Ameerika Ühendriikidega partnerlust energiajulgeoleku tagamiseks, mille aluseks on praegune koostöö USA–ELi energianõukogus;

100.  rõhutab, et Atlandi-ülene majandusnõukogu peab muu hulgas soodustama koostööd õigusnormistike, säästva energia alaste teadusuuringute ja energiatõhususe, termotuumasünteesi teadusuuringute ja tuumaohutuse valdkonnas, ning nõuab regulaarset energiaalast dialoogi Venemaa ja teiste partneritega, et töötada välja ja jõustada paremini rahvusvahelisi norme energia ohutu, turvalise ja tõhusa tootmise, ülekandmise, transiidi, salvestamise ja muundamise kohta, samuti uusi energiatehnoloogiaid ja -tooteid (näiteks biokütused) hõlmava kahepoolse kaubanduse kohta;

101.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, kes annab hädavajalikku teavet ja andmeid planeerimise kohta energia vallas; on veendunud, et EL ja kõik liikmesriigid, kes Rahvusvahelisse Energiaagentuuri ei kuulu, peaksid saama selle liikmeks;

102.  avaldab heameelt ELi osaluse üle rahvusvahelises katsetermotuumareaktori (ITER) projektis ja IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil (GIF);

103.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema edasist koostööd energiajulgeoleku küsimustes ja kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri kaitse teemal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga;

104.  palub nõukogul ja komisjonil teha energiainfrastruktuuri küberrünnakute vastase kaitse alal koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlastega; rõhutab, et kuna liikumine toimub aruka võrgu suunas, muutub risk, mida traditsiooniliste julgeolekumeetmetega ei saa vältida, kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitsel veelgi tähtsamaks;

105.  avaldab heameelt ettepaneku üle luua ELi ja Vahemere lõunakalda riikide energiapartnerlus; on seisukohal, et see partnerlus peaks keskenduma nimetatud piirkonna tohutu suurele taastuvenergia (päikeseenergia) potentsiaalile, ning on seisukohal, et sellise partnerlusega tuleks kehtestada vajalikud meetmed, mis aitavad kindlustada lõunapoolsete Vahemere maade oluliste energiavajaduste rahuldamise jätkusuutlike lahendustega;

106.  kinnitab veel kord, et energiapoliitika alane koostöö ELi-väliste partneritega peab tagaplaanile jätmise asemel kaasa aitama selliste liidu põhiväärtuste edendamisele nagu inimõiguste austamine, demokraatia, hea valitsemistava, õigusriik, sotsiaaldialoog, vastastikune lugupidamine, loodusvarade vastutustundlik kasutamine, võitlus kliimamuutuse vastu ja ulatuslik keskkonnakaitse, ning edendama rahu ja olema kooskõlas liidu välispoliitikaga;

107.  palub nõukogul ja komisjonil koostada koostöös Euroopa välisteenistusega 2013. aasta lõpuks komisjoni teatise „Energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” (COM(2011)0539) alusel täpne tegevuskava, millele tuginedes saaks luua tõhusa energiaalase välispoliitika lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste eesmärkide, sihtide ja meetmetega, ning nende rakendamise konkreetne ajakava;

108.  rõhutab, et Musta mere piirkond kui värav Kaspia mere piirkonda, Lähis-Itta ja Kesk-Aasiasse on oluline piirkond energiaallikate ja -teede mitmekesistamise, taastuvenergia potentsiaali ja geostrateegilise asukoha poolest; on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid abistama mitmepoolset energiaalast koostööd turgude integreerimise, õigusnormide ja infrastruktuuri vallas; rõhutab sellega seoses lõunakoridori, Nabucco projekti, Kaspia merd läbiva gaasijuhtme ja muude väiksemate projektide tähtsust;

109.  tunnistab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire panust Maale kasulike päikeseenergia allikate kindlaksmääramisse kosmoseuuringute abil; võttes arvesse asjaolu, et ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire raames tehti kindlaks, et kõrbealad saavad ühe päeva jooksul rohkem päikeseenergiat kui kogu inimkond suudab ühe aasta jooksul ära tarbida, kutsub komisjoni üles looma partnerlussuhteid riikidega, kus asuvad suured kõrbealad, eelkõige Aafrikas, ning töötama välja strateegia ja tehnoloogia selle energiapotentsiaali tulemuslikuks ärakasutamiseks, kasutades muu hulgas energia- ja kliimamuutuse paketis ette nähtud koostöö- ja arengumeetodit;

110.  nõuab, et energiaühenduse lepingu liikmesust laiendataks enamatele ELi partnerriikidele, eriti idapartnerluse riikidele ja Kesk-Aasia vabariikidele; rõhutab, et komisjon peaks tagama ning aegsasti ja rangelt jõustama ELi energiaeeskirjade rakendamise energiaühenduse lepingu osaliste poolt, eelkõige ELi rahaliste vahendite muutmisega sõltuvaks lepingust tulenevate kohustuste täitmisest;

111.  on veendunud, et juurdepääs jätkusuutlikule energiale on üks peamisi arengu tõukejõude, ning nõuab tungivalt, et ELi keskenduks oma arenguga seotud tegevuses arenguriikide abistamisele jätkusuutliku energiapoliitika, reformimeetmete, infrastruktuuri arendamise, soodsate investeerimistingimuste ja energiatõhususe edendamisel;

112.  nõuab energeetika teemadel eraldi dialoogi alustamist Kaspia mere piirkonna riikidega ning tunneb heameelt Kaspia Arengukorporatsiooni (Caspian Development Corporation) tegevuse üle; palub komisjonil jätkata tööd ELi suhete tugevdamiseks Aserbaidžaani ja Türkmenistaniga;

113.  on seisukohal, et ELi energiaalase välispoliitika prioriteedid peaksid kajastuma asjakohaselt 2013. aasta järgsetes välisrahastamise vahendites;

114.  rõhutab koostöö olulisust idapartnerluse energiajulgeoleku platvormi raames, et edendada Euroopa standardite kehtestamist energiapoliitikas ja õigusaktides ning toetada infrastruktuuri ja ühenduste arengut, energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutust; kiidab heaks Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerluse (E5P) algatuse ning loodab, et peale Ukraina ühinevad algatusega peagi ka teised Ida-Euroopa partnerriigid;

115.  tuletab meelde Vahemere idakaldal hiljuti süsivesinike olemasolu pärast tekkinud pingeid; toonitab, et energiat tuleks kasutada piirkonnas rahu, koostöö ja stabiilsuse edendamise vahendina;

o
o   o

116.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 64.