Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/0385(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0172/2012

Esitatud tekstid :

A7-0172/2012

Arutelud :

PV 12/06/2012 - 5
CRE 12/06/2012 - 5

Hääletused :

PV 13/06/2012 - 7.4
CRE 13/06/2012 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/03/2013 - 10.2
CRE 12/03/2013 - 10.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0242
P7_TA(2013)0069

Vastuvõetud tekstid
PDF 487kWORD 264k
Kolmapäev, 13. juuni 2012 - Strasbourg
Majanduse ja eelarve järelevalve liikmesriikide üle, kellel on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas ***I
P7_TA(2012)0242A7-0172/2012

Euroopa Parlamendi 13. juunil 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas (COM(2011)0819 – C7-0449/2011 – 2011/0385(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)   Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku.
(1)   Alates 2007. aastast maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi liidu raamistikus ja sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevelvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale.
(2)  Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Kõikide liikmesriikide, eriti eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevalvet, et vältida mõju kandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale ja laiemalt üle liidu.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini.
(3)  Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses ja proportsionaalne olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. Mis tahes makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleks võtta arvesse asjaomase liikmesriigi reformikava liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia raames.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.
(4)  Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tugevdatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõju eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks olema proportsionaalne probleemide tõsidusega ning ka vastavalt diferentseeritud. See peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Liikmesriik, mille üle teostatakse tugevdatud järelevalvet, peaks võtma vastu ka meetmed, mis on suunatud raskuste põhjustele või võimalikele põhjustele. Selleks tuleks võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on talle esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine, et vältida aruandluskohustuste dubleerimist.
(5)  Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine või seda vajadusel lihtsustada, et tagada majanduspoliitika järelevalve ühtsus ning vältida aruandluskohustuste dubleerimist. Makromajanduslikuks kohandamisprogrammiks ettevalmistusi tehes tuleks siiski võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a)  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale1 võib kapitali vaba liikumist kui ELi toimimise lepingu aluspõhimõtet piirata riigisisese õigusaktiga, kui see on põhjendatud avaliku julgeoleku seisukohast. Oht avalikule julgeolekule võib hõlmata maksupettust, eeskätt liikmesriikides, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas.
1 Vt kohtuasjad C-463/00 ja C-174/04.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5 b)  Selline maksupettus tähendab puudujääki tuludes, mis võib olla võrdne ühe või mitme liikmesriigi, IMFi, EFSFi, EFSMi või ESMi pakutava finantsabiga või seda isegi ületada ning on eeskätt põhjustatud liikmesriigi maksupoliitika puudulikust rakendamisest.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 c (uus)
(5 c)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 66 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist lubada piiranguid nende kolmandate riikide suhtes, kes on vastutavad sellise kapitali liikumise eest, mis ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate riigisisese õiguse ja tavadega kaasama tehnilise abi programmide koostamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna organisatsioone.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Otsusega selle kohta, et liikmesriik ei järgi kohandamisprogrammi, kaasneb ka liidu vahendite maksmise või kohustuste peatamine vastavalt määruse (EL) nr XXX (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006) artikli 21 lõikele 6,
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Võib esineda asjaolusid, mille korral liikmesriigi kaitsmine turu volatiilsuse eest annab paremaid pikaajalisi tulemusi, stabiliseerimaks selle liikmesriigi majandusolukorda ja võimet võlanõudeid täita. Sellistel juhtudel võiks komisjoni otsuse alusel kohaldada liikmesriigi suhtes ajutiselt õiguslikku kaitset. Nõukogule peaks jääma võimalus selline komisjoni otsus vajaliku häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7 b)  Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid käesolevas määruses kasutatavad viited finantsabile hõlmama ka ennetavat finantsabi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7 c)  Komisjon peaks tegema otsuse kohaldada käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega. Majandus- ja rahanduskomiteega tuleks teha koostööd ka siis, kui komisjon otsustab, kas tugevdatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada,
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja/või kes saavad või võivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja:
kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, millel on võimalik negatiivne ülekanduv mõju muudele euroala liikmesriikidele, ja/või
kes taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
1 a. Käesoleva määrusega nähakse ette sätted liikmesriigi paremate eelarve-eeskirjade ja tugevdatud majanduspoliitika koordineerimise jaoks.

Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2 a. Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud soovitustes arvestatakse palgakujunduse riigisiseste tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud soovituste kohaldamisel võtavad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28, mistõttu see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1 a

Paremad eelarve-eeskirjad ja tugevdatud majanduspoliitika koordineerimine

1.  Riiklike võlakohustuste emiteerimise kavandamise paremaks koordineerimiseks teatavad liikmesriigid riigivõla emiteerimise plaanidest eelnevalt komisjonile ja nõukogule.
2.  Parimatest tavadest õppimise ja tihedalt koordineeritud majanduspoliitika suunas liikumise nimel tagavad liikmesriigid kõigi kavandatavate oluliste majanduspoliitiliste reformide eelneva arutamise ning vajaduse korral koordineerivad neid reforme teiste liikmesriikidega.
3.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 tagavad liikmesriigid selle, et valitsemissektori eelarve on keskpikas perspektiivis tasakaalus või ülejäägiga.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1
1.   Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada.
1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 teostatud põhjaliku analüüsi alusel ning arvestades täiendavaid objektiivseid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr .../2012 [milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid] osutatud aruandeid, võib komisjon otsustada kohaldada liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet. Nõukogu võib 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist selle kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Asjaomasele liikmesriigile antakse enne otsuse tegemist võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tugevdatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab neid tugevdatud järelevalve tulemustest.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)
1 a. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada lõike 1 alusel liikmesriigi suhtes tugevdatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab liikmesriiki tugevdatud järelevalve tulemustest.

Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). Komisjon koostab asjaomaste ennetava finantsabi andmise vahendite loendi ja ajakohastab seda, võttes arvesse võimalikke muudatusi EFSFi, ESMi või muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste finantsabipoliitikas.
2.  Komisjon võib otsustada kohaldada tugevdatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes taotleb või saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSFilt, EFSMilt, ESMilt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF).
Komisjon avalikustab oma lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsused.

Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud.
3.   Komisjon võib otsustada, et lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjon koostab loendi asjaomastest finantsabi andmise vahenditest, mis võivad käivitada tugevdatud järelevalve lõike 2 alusel, ja ajakohastab seda.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.   Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), konsulteerides ja koostööd tehes meetmeid raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks.
1.  Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet, võtab raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks meetmeid, konsulteerides ja tehes koostööd komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/20101, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/20102, ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/20103 (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt vajadusele IMFiga, võttes arvesse kõiki soovitusi, mida neile esitatakse määruste (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 või (EL) nr 1176/2011 alusel ja mis puudutavad nende riiklikke reformiprogramme ning nende stabiilsus- või lähenemisprogramme. Võetud meetmetest teavitatakse eurorühma töörühma, majandus- ja rahanduskomiteed ning Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni ja asjaomase liikmesriigi parlamenti.
1 ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
2 ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
3 ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1 a. Komisjon uurib muude liikmesriikide tekitatud võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju, sh maksustamise valdkonnas. Juhul kui komisjon on tuvastanud sellise negatiivse ülekanduva mõju, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlusega negatiivset ülekanduvat mõju põhjustavatele liikmesriikidele vajalikud soovitused.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Komisjoni taotlusel teevad tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:
3.  Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 1 kohase tugevdatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
(a) edastavad ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele liigendatud andmed selliste finantseerimisasutuste finantsseisundi kohta, kes on nende siseriiklike järelevalveasutuste järelevalve all;
(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli alusnäitajate põhjal tehtud järelduste alusel koostavad asjaomased Euroopa järelevalveasutused koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile viimase poolt määratud sagedusega ning EKP-le;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
(b) teevad Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata pangandussektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, ja edastavad komisjonile ja EKP-le üksikasjalikud tulemused;
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata pangandussektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust Euroopa Pangandusjärelevalve teotatava vastastikuse hindamise raames;
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d
(d) edastavad mis tahes teabe, mida on vaja makromajanduslike tasakaalunihete seireks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr XXX makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta.
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 2 kohase tugevdatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:

(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused tagavad saadud liigendatud andmete konfidentsiaalsuse;
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1176/2011.
Liikmesriigid, kes saavad finantsabi oma finantsasutuste rekapitaliseerimiseks, esitavad ka teabe nende finantsasutuste suhtes kehtestatud tingimuste kohta, mis hõlmab ka juhtkonna tasustamist ja reaalmajanduses kohaldatavaid krediiditingimusi.

Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Komisjon teeb koostöös EKPga järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele (või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele) ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll.
4.  Komisjon teeb koostöös EKPga, asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ning vajadusel IMFiga tugevdatud järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2, 3 ja 3 a osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele ja Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning annab eelkõige hinnangu, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5
5.  Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada.
5.  Kui lõikes 4 ette nähtud kontrollkäikude tulemusel hinnatakse, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi majanduslik ja finantsseisund seab ohtu euroala finantsstabiilsuse või sujuva toimimise, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega üheaegselt:
(a) soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm;
(b) soovitada EFSFil või ESMil pakkuda asjaomasele liikmesriigile finantsabi, mis seotakse sobivate tingimustega, nagu on ette nähtud käesolevas määruses.
Nõukogu võib oma soovitused avalikustada.

Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Kui liikmesriik taotleb lõike 3 a alusel ESMilt finantsabi, teevad teised liikmesriigid kõik mis võimalik selleks, et tagada, et ESM kõnealust liikmesriiki abistaks ja teeks seda õigeaegselt.

Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 – punkt a
(a) võib Euroopa Parlamendi asjaomane komitee kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses,
(a) võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses,
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 – punkt b a (uus)
(b a) komisjon teavitab Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni aegsasti soovituse sisust.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 6 a (uus)
6 a. Kogu protsessi vältel võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda majanduse sujuvat toimimist puudutavas arutelus osalema IMFi, EKP ja komisjoni esindajaid.

Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist.

Liikmesriigid, kes kavatsevad paluda finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Enne kui asjaomane liikmesriik potentsiaalsete laenuandjate poole pöördub, peab majandus- ja rahanduskomitee pärast komisjonilt hinnangu saamist kavandatud taotluse üle aru ning analüüsib muu hulgas, milliseid lahendusi on võimalik leida liidu või euroala rahastamisvahendite abil.

Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele.

Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ning võimaluse ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse ning tegeliku või potentsiaalse rahastamisvajaduse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas mõjutab makromajanduslik kohandamisprogramm liikmesriigi suutlikkust kavandatav finantsabi tagasi maksta, ja saadab selle majandus- ja rahanduskomiteele.

Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse konservatiivsetest makromajanduslikest ja eelarveprognoosidest, kasutatakse kõige ajakohasemat teavet ning võetakse arvesse artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud aruande ning artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt võetavate järelevalvemeetmete tulemusi. Prognoosides hinnatakse makromajanduslike ja finantsšokkide mõju ning valitsemissektori võla seisukohast kahjulikke suundumusi.

Komisjon avalikustab meetodi, majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid, sh hinnangu potentsiaalse tulemuse ja makromajanduslike mitmekordistavate mõjude kohta, ning võimalikud muud olulised parameetrid, mida valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsimisel on kasutatud.

Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriik, kes saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid.
1.  Liikmesriik, kes taotleb või saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga, esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi, mis toetub muu hulgas määruse XXX kohastele majanduspartnerluse programmidele ja asendab neid ning mis sisaldab ka iga-aastast eelarve-eesmärki. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis käsitletakse euroala finantsstabiilsust ohustavaid asjaomase liikmesriigiga seotud tegureid, ja selle eesmärk on kiiresti taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm põhineb valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnangul ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja/või 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse arvesse liidus kehtivaid palgakujunduse ja töösuhete tavasid ja nende eest vastutavaid institutsioone ning võimaluse korral võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi reformiprogrammi liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia elluviimiseks. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse igati arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 151 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1 a. Lõike 1 kohaselt esialgset makromajanduslikku kohandamisprogrammi koostav liikmesriik koostab kokkuleppel komisjoniga ajakohastatud partnerlusprogrammi, mille eesmärk on luua jätkusuutliku riigirahanduse saavutamiseks vajalikud tingimused.

Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.   Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.
2.   Komisjon annab esialgsele makromajanduslikule kohandamisprogrammile ühe nädala jooksul pärast selle esitamist hinnangu.
Kui komisjon on seisukohal, et esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm on piisav, kiidab ta selle heaks. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.

Kui komisjon on seisukohal, et esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis ette nähtud meetmed või ajakava ei ole piisavad, soovitab ta liikmesriigil ühe nädala jooksul uue esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi esitada, ning põhjendab, miks esialgne programm ei ole piisav. Kui tegemist ei ole kiireloomulise olukorraga, võetakse esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm vastu finantsabi pakkuvate osapooltega sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi, programmi või tehnilise kokkuleppe alusel. Finantsabiga seotud eri dokumentide ning esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonide vahelise kooskõla ning üldisemate majandus- ja tööhõivepoliitiliste suunistega kooskõla tagamise kohta esitatakse põhjalikud selgitused. Nõukogu võib komisjoni otsuse kümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.

Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon ja nõukogu teostavad kohandamisprogrammi ja sellega kooskõlas olevate iga-aastaste eelarvekavade täitmise üle järelevalvet.

Et aruandekohustused ei kattuks, peavad eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi majanduslik ja eelarvealane järelevalve makromajandusliku kohandamisprogrammi kohaselt omavahel kooskõlas olema.

Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3.
3.  Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja EKPga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. Ebapiisava koostöö korral võib nõukogu anda asjaomasele liikmesriigile komisjoni ettepanekul avaliku soovituse, milles sätestatakse meetmed, mida liikmesriik peab võtma.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.
4.  Komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi ja uuendusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha, et võtta muu hulgas arvesse olulisi erinevusi makromajanduslike prognooside ja tegelike näitajate vahel, sh kohandamisprogrammi võimalikku mõju, ülekanduvat negatiivset mõju ning makromajanduslikke ja finantsšokke. Komisjon võtab kõigi makromajandusliku kohandamisprogrammi muudatuste kohta vastu otsuse. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4 a. Asjaomane liikmesriik võtab tihedas koostöös komisjoniga kõik meetmed, mida on vaja, et innustada erainvestoreid vabatahtlikult oma riskipositsioone üldises plaanis säilitama.

Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid.
5.  Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse, kuivõrd on märkimisväärsed kõrvalekalded tekkinud põhjustel, mis asjaomase liikmesriigi kontrollile ei allu. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Komisjoni otsuses selgitatakse, miks liikmesriik nõudeid ei täida, ning selgitatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi lõike 4 alusel tehtavate muudatuste vajalikkust ja ulatust.
Makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleb eelkõige ette näha ettenägematute sündmuste, näiteks väliste šokkide, puhul võetavad ennetusmeetmed ja kohaldatavad hädaolukorra lahendamise plaanid.

Makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud konsolideerimismeetmete puhul võetakse arvesse, et kõige olulisematele poliitikavaldkondadele, nagu haridus ja tervishoid, tuleb piisavad vahendid tagada.

Kui komisjon teeb esimese lõigu kohase otsuse, võtab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga ja suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on turul ebastabiilsust vältida ning oma finantssektori sujuv toimimine säilitada.

Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6
6.  Kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi.
6.   Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi, mille andmiseks võib viimane moodustada muu hulgas liikmesriikide ning muude liidu ja/või asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonide asjatundjatest koosnevad ekspertrühmad. Tehnilise abi eesmärgid ja vahendid sätestatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonides. Lisaks tagatakse tehnilise abi rakendamisel liikmesriigi vastutus. Tehniline abi keskendub sellistele valdkondadele nagu riigihangete parandamine, konkurentsi edendamine, korruptsiooniga võitlemine, maksude kogumise tõhustamine ja rahalise jätkusuutlikkuse edendamine.
Makromajanduslik kohandamisprogramm ja sotsiaalsete mõjude hinnang avalikustatakse.

Makromajanduslikele kohandamisprogrammile lisatakse valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnang.

Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)
6 a. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik auditeerib põhjalikult oma võlajääki ning analüüsib selle alusel muu hulgas ülemäärase võla põhjuseid ning võlakirjade emiteerimise protsessis toimunud võimalikke rikkumisi.

Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 7
7.  Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.
7.  Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 8 a (uus)
8 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata ennetava finantsabi ega finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul.

Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6 a

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamine

Sotsiaalpartnereid esindavatele organisatsioonidele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse võimalus väljendada oma seisukohti käesolevas määruses sätestatud komisjoni avalike soovituste ja arvamuste kohta ning käesoleva määruse artiklites 2−7 sätestatud liikmesriikide aruannete ja nende eelnõude kohta. Kõnealused seisukohad avalikustatakse.

Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 b (uus)
Artikkel 6 b

Maksutulu kaitsmise meetmed

1.  Asjaomane liikmesriik võtab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 65 ja tihedas koostöös komisjoniga ning suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on eelkõige vältida liikmesriigi maksustamisalaste õigusaktide rikkumist.
2.  Kui kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab majandus- ja rahaliidu toimimises tõsiseid raskusi või ähvardab neid põhjustada, taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 66 alusel nõukogule kaitsemeetmete rakendamise kohta ettepaneku esitamist. Enne ettepaneku tegemist konsulteerib komisjon EKPga.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega

Kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid.
1.  Käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b
(b) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammi iga-aastaste eelarve-eesmärkidega nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohased iga-aastased eelarve-eesmärgid kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammidega ka suunised kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1;
(b) asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammi iga-aastased eelarve-eesmärgid nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaseid iga-aastaseid eelarve-eesmärke kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammid ka suuniseid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
(c)  Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seirega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohane seire ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olev seire.
(c)  Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seire asendab nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohast seiret ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olevat seiret.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Määruse (EÜ) nr XXX (makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, v.a määruse (EL) nr 1176/2011 artiklites 3, 4 ja 5, mis puudutavad makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate tulemustabelit, häiremehhanismi ja põhjalikku analüüsi, sätestatud meetmete osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seirega asendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohane majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalve ja hindamine.

Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seire asendab määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohast majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalvet ja hindamist. Peatamist kohaldatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse ajal.

Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, välja arvatud määruse (EL) nr .../2012 artiklite 1–4 osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel.

Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10 a

Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmine

1.  Kui artikli 3 lõikega 5 ette nähtud meetmed liikmesriigi finantsolukorda ei taasta ja kui esineb oht, et asjaomane liikmesriik muutub püsivalt maksejõuetuks või peatab maksed, võib komisjon pärast nõukoguga konsulteerimist võtta vastu otsuse, millega asjaomane liikmesriik seatakse õiguskaitse alla. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist lihthäälteenamusega tagasi lükata.
2.  Käesoleva artikli eesmärk on anda asjaomasele liikmesriigile võimalus oma majandusolukord stabiilsemaks muuta ning oma võlga tagasi maksta.
Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmise otsuse mõju on järgmine:

(a) lõpetamisel toimuvat tasaarveldust ja krediidisündmust käsitlevad sätted muutuvad kehtetuks;
(b) säilitatakse kohaldatavad intressimäärad ja kõigepealt tuleb tagasi maksta liikmesriigile antavad uued laenud, välja arvatud artikli 1 lõikes 1 osutatud finantsabi;
(c) asjaomase liikmesriigi võlausaldajad annavad endast komisjonile teada kahe kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi õiguskaitse alla seadmist käsitleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; nende võlausaldajate võlg, kes endast teada ei anna, kustutatakse;
(d) asjaomase liikmesriigi ametiasutused rakendavad artikli 6 lõikega 6 ette nähtud tehnilise abi raames soovitatud meetmeid ning esitavad komisjonile heakskiitmiseks taastamist ja võla tasumist käsitleva kava.
3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse 2017. aastast.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust.
1.  Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Komisjon võib otsustada programmijärgse järelevalve kestust pikendada. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.
3.  Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ja asjaomase liikmesriigi parlamendile ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgses järelevalves tehtud edusamme.

Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid.
4.   Komisjon võib anda programmijärgse järelevalve all olevale liikmesriigile soovituse parandusmeetmeid võtta. Nõukogu võib soovituse 10 päeva jooksul pärast selle andmist kvalifitseeritud häälteenamusega tühistada.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
4 a. Liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgset järelevalvet.

Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
Artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Käesolevas määruses osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13

välja jäetud
Finantsabi ja laenud, mille puhul ei kohaldata artikleid 5 ja 6

Artiklite 5 ja 6 sätteid ei kohaldata ennetava finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul.

Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13 a

Euroopa Parlamendile teatamine

Nõukogu ja komisjon hoiavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisega kursis.

Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 b (uus)
Artikkel 13 b

Üleminekusätted

Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kellele [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] juba antakse programmilist abi.

Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 c (uus)
Artikkel 13 c

Aruanne

Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande.

Aruandes hinnatakse muu hulgas

(a) määruse tulemuslikkust;
(b) edusamme, mida on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt liikmesriikide majanduspoliitika tihedamal kooskõlastamisel ja nende majandusnäitajate püsival lähendamisel tehtud;
(c) määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse;
(d) määruse kohaldusala laiendamist euroala välistele liikmesriikidele, kel on või võivad euroalas finantsstabiilsuse tagamisel tõsised raskused tekkida.
2.  Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta.
3.  Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0172/2012).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika