Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon ELi kaubanduslepingu kohta Colombia ja Peruuga (2012/2628(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi, Colombia ja Peruu kaubanduslepingu üle peetud läbirääkimiste lõppu 1. märtsil 2010 ja teadet kaubandusläbirääkimiste lõpetamise kohta 19. mail 2010,
– võttes arvesse ELi, Colombia ja Peruu kaubanduslepingu parafeerimist 23. märtsil 2011,
– võttes arvesse kaubanduslepingu ametlikku kinnitamist kolme lepinguosalise poolt 13. aprillil 2011,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu allakirjutamise kohta Euroopa Liidu nimel (COM(2011)0570),
– võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga(1) ja 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega(2),
– võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee resolutsioone, eriti 19. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta,
– võttes arvesse 26. aprillil 2012 komisjonile esitatud küsimust kaubanduslepingu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahel (O-000107/2012 – B7-0114/2012),
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ajalooliste ja kultuurisidemete tähtsust silmas pidades on Euroopa Liidu ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu eesmärk muu hulgas avada turud kaupadele, teenustele, riigihangetele ja investeeringutele ning edendada lepinguosaliste omavahelist majanduslikku integratsiooni ning kõikehõlmavat majanduslikku arengut eesmärgiga vähendada vaesust, luua uusi tööhõive võimalusi, parandada töötingimusi ning tõsta elukvaliteeti, liberaliseerides ja laiendades nende territooriumide vahelist kaubandust ja investeerimist, samuti edendada kohustust rakendada kaubanduslepingut kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, hõlmates majandusarengu, töötajate õiguste austamise ja keskkonnakaitse edendamist kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustustega;
B. arvestades, et Euroopa Liit on Colombia ja Peruu suuruselt teine kaubanduspartner, ning arvestades, et kavandatava kaubanduslepinguga liberaliseeritakse täielikult tööstustoodetega kauplemine ja kalandusalane kaubavahetus, mis ühe säästvat arengut käsitleva sõltumatu mõjuhinnangu kohaselt võib pikas perspektiivis suurendada Colombia sisemajanduse koguprodukti kuni 1,3% ja Peruu sisemajanduse koguprodukti 0,7%, kuid millel võib olla ka märkimisväärne negatiivne mõju keskkonna- ja sotsiaaltasandil;
C. arvestades, et kaubanduslepingu jõustudes jäävad Colombia ja Peruu välja ELi üldise soodustuste süsteemi stimuleerivast erikorrast (GSP+), mis on praegu läbivaatamisel;
D. arvestades, et praeguse GSP+ mehhanismi alusel saavad Colombia ja Peruu kaubandussoodustusi vastutasuks 27 põhilisi inimõigusi ja keskkonnaküsimusi käsitleva konventsiooni, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse nelja põhireegli tulemusliku rakendamise eest;
E. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu kohaselt tugineb ELi tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad eespool osutatud põhimõtteid;
F. arvestades, et kaubanduslepingu esimeses artiklis sisalduvad laiaulatuslikud ja siduvad sätted inimõiguste kaitse tagamise kohta ning muu hulgas on seal kirjas, et „inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete järgimine on osapoolte sisepoliitika ja rahvusvahelise poliitika aluseks. Nende põhimõtete järgimine on lepingu oluline koostisosa”; arvestades, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete mittejärgimine tähendaks kaubanduslepingu „olulist rikkumist”, mis rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt tooks endaga kaasa asjakohaste meetmete vastuvõtmise, sealhulgas lepingu osalise või täieliku lõpetamise või peatamise võimaluse; arvestades, et tuleb tagada, et kõik lepingule allakirjutanud inimõiguste järgimist nõuetekohaselt jälgiksid ning et inimõiguste klauslit tegelikult rakendataks;
G. arvestades, et kaubandusleping annab tagatised selle kohta, et ELi kaubandus- ja investeerimissuhete uus korraldus toimiks ulatuslikku sotsiaalset arengut, keskkonnakaitse arengut ja säästvat arengut soodustava tegurina, aidates kõikidel osapooltel edendada ja hoida kõrgeid töö- ja keskkonnakaitsestandardeid, kuna lepingus sisaldub kaubandust ja säästvat arengut käsitlev peatükk;
H. arvestades, et nii Colombia kui ka Peruu on viimastel aastatel teinud väga suuri jõupingutusi, et parandada oma kodanike üldisi elutingimusi, sealhulgas inim- ja tööõigusi;
I. arvestades, et vaatamata suurtele pingutustele, mida on tehtud selleks, et täielikult saavutada üksikkodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, opositsioonierakondade ja valitsuse esitatud ning nõutud kõrged standardid, jääb nii Colombias kui ka Peruus siiski veel väga palju teha, eriti niisuguse uue õigusraamistiku tulemuslikul rakendamisel, millega kavatsetakse lahendada vanu, seni veel täielikult lahendamata pikaajalisi probleeme seoses vaesuse, vägivalla ja korruptsiooni, riigisisese relvakonflikti (mis Colombia puhul ulatub rohkem kui 50 aasta tagusesse aega), ebaseaduslike relvarühmituste, uimastikaubanduse, karistamatuse ning maade võõrandamisega;
J. arvestades, et nendest väga suurtest pingutustest hoolimata on Colombia endiselt maailmas esikohal ametiühingutegelaste mõrvade poolest, ning arvestades, et hiliseimatest õiguskaitsealastest põhimõttelistest edusammudest hoolimata jääb üle 90% sellistest kuritegudest ikka veel karistuseta; arvestades, et ligi neli miljonit inimest on riigisisesed põgenikud; arvestades, et ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör on hoolimata tunnistamisest, et Colombia tunnustab põlisrahvaste õigusi, tungivalt nõudnud, et Colombia kutsuks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni genotsiidi vältimise erinõustaja jälgima riigis valitsevast pikaajalisest riigisisesest relvakonfliktist tulenevalt kultuurilise või füüsilise hävitamise ohus olevate põlisrahvaste kogukondade olukorda;
1. peab kahetsusväärseks, et kuigi kaubandust ja säästvat arengut käsitlev peatükk hõlmab õiguslikult siduvaid sätteid, puudub kaubanduslepingus selle peatüki kohta siduv vaidluste lahendamise mehhanism ning et kaubanduslepingu siduvas üldises vaidluste lahendamise mehhanismis ettenähtud meetmete ja sanktsioonide kasutamine on kaubandust ja säästvat arengut käsitlevas peatükis esitatud standardite rikkumise puhul välistatud, millega nõrgendatakse praegu ELi GSP+ korra kohaselt kehtivaid siduvaid tingimusi;
2. hindab väga kõrgelt kõikide osapoolte väljendatud valmidust edendada inimõigusi, demokraatlikke ja õigusriigi põhimõtteid, mida tõendab asjaolu, et kaubanduslepingu esimesse artiklisse lisati ulatuslikud ja siduvad sätted nende oluliste põhimõtete kohta;
3. rõhutab, et vaja on jätkata ELi partnerriikidega konstruktiivset dialoogi kõrgemate inimõigusnormide tulemusliku rakendamise küsimuses; hindab väga kõrgelt vastastikust dialoogimehhanismi inimõiguste küsimuses (ELi ja Colombia inimõigustealane dialoog), mis loodi Colombia ja Euroopa Liidu vahel 2009. aastal vabatahtlikul alusel ja mille raames on sestpeale peetud dialoogi kaks korda aastas ning mis on selge tõend selle kohta, et Colombia valitsus on valmis pidama inimõigustealast dialoogi ELi ja muude rahvusvaheliste partneritega; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et vastava tegevuskava ega selle tulemuste kohta ei esitata Euroopa Parlamendile ei eelnevalt ega hiljem korrapäraselt ja kõikehõlmavalt teavet;
4. toetab kindlalt kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki lisamist kaubanduslepingusse ning riigisiseste mehhanismide loomist ja dialoogi alustamist kodanikuühiskonnaga, kaasates kodanikke kas üksikult või ühendustena;
5. kutsub Andide piirkonna riikide ja Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioone üles osalema kaubanduslepingu kaubandust ja säästvat arengut käsitlevas peatükis ettenähtud järelevalvemehhanismides; palub asjaosalistel valitsustel kehtestada võimalikult kiiresti riigisiseste mehhanismide ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi õigusraamistiku, kui selline raamistik puudub, ning korraldada koos sellega ulatusliku teabe- ja reklaamikampaania, et kodanikühiskonna mehhanismi järelevalveraamistikus osaleks võimalikult palju huvitatud rühmi või isikuid; teeb ettepaneku seada selline kord sisse kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist, mitte ühe aasta jooksul, nagu on sätestatud kaubanduslepingus(3);
6. tuletab meelde, et on oluline luua kaubanduslepingu artiklis 281 sätestatud esinduslik riigisisene nõustamismehhanism ametiühingute, tööandjate esindajate või muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks vabaühenduste esindajate osalusel, kuna see mehhanism hakkab täitma kohustuslikku osa kaubanduslepingu rakendamise vaatlemisel, eriti töö ja säästva arengu valdkonnas, ning selles osalejatel on õigus anda korrapäraselt konsultatsioone ning esitada kaebusi kohustusliku ja institutsionaliseeritud kaebuste mehhanismi raames, samuti teha soovitusi ja ettepanekuid, kaasa arvatud ettepanek korraldada sõltumatu arvamuste vahetus ELi samalaadsete struktuuridega;
7. soovitab osapooltel selleks, et täielikult järgida kaubanduslepingus sätestatud kõrgeid inimõiguste standardeid, mille on endale eesmärgiks võtnud nii Andide piirkonna kui ka ELi liikmesriikide valitsused, luua kiiresti spetsiaalne riigisisene nõuanderühm, mis käsitleks inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid ning peaks jälgima selle või muude kaubanduslepingute rakendamist ja teostama järelevalvet ning pakkuma tõhusaid sisekonsultatsioone kaubanduslepingu kaubanduskomiteesse kuuluvatele riiklikele asutustele, tuginedes oma tegevuses kaubanduslepingus esitatud õigusraamistikule kodanikuühiskonna osalemise kohta kaubanduse ja säästva arengu allkomisjoni töös; kutsub kaubanduslepingu osapooli üles tagama kõnealustele nõuanderühmadele samal tasemel siduva kodanikuühiskonna kaasatuse, nagu Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingus, sh ka ametlik ja institutsiooniline kaebuste esitamise mehhanism; kutsub lisaks osapooli üles tagama nõuanderühmade täieliku sõltumatuse, sealhulgas nõuanderühma liikmete valimise küsimuses;
8. kiidab heaks mõlema Andide piirkonnas asuva riigi poolt võetud kõik seadusandlikud ja muud meetmed, mille eesmärk on võidelda vaesuse, igasuguse vägivalla, karistamatuse, korruptsiooni ja uimastikaubanduse vastu, tagada laste ja naiste õigused, eeskätt laste töö osas, järgida meie planeedi ainsat jätkusuutlikku arengusuunda, milleks on säästev areng, edendada põlisrahvaste õigusi, laiemat dialoogi ning kodanike osalust õigusloome protsessis ja taastada õiglus;
9. mõistab sügavalt hukka ametiühingutegelaste, inimõiguste kaitsjate, tsiviilisikute, põlisrahvaste, kõikide riigisisese relvakonflikti ohvrite, politseinike ja sõjaväelaste mõrvad, mis on eelkõige aset leidnud Colombias; märgib sellegipoolest, et ametiühingutegelaste teadaolevate mõrvajuhtumite arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud;
10. toetab Colombia valitsuse püüdeid võidelda karistamatuse ning ametiühingutegelaste ja inimõiguste kaitsjate mõrvade vastu, mis väljendub näiteks riigiprokuratuuri uurijate arvu kasvus 100 uurijalt 2010. aastal 243 uurijale 2011. aastal eelkõige ametiühingutegelaste vastu suunatud kuritegude uurimise osas; Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel mõisteti ühtlasi ajavahemikul 2010 kuni juuni 2011 ametiühingutegelaste vastu suunatud kuritegudes 88 kohtuotsuse alusel süüdi 483 inimest ning 355 isikut vahistati; rõhutab sellega seoses, kui oluline on erikaitseprogramm, mille raames rakendab riik praegu erilisi kaitsemeetmeid enam kui 8 500 inimesele, sealhulgas ametiühingutegelased (13%), kohalike omavalitsuste liikmed (30%) ja inimõiguste kaitsjad (15%); märgib, et selle programmi eelarvet on suurendatud 10,5 miljonilt eurolt 2002. aastal enam kui 120 miljonile eurole 2011. aastal;
11. väljendab heameelt selle üle, et kaubanduslepingu artiklites 271 ja 324 on vastavalt osutatud säästva arengu printsiipidel põhineva kaubanduse ning ausa ja õiglase kaubanduse põhimõtete edendamise tähtsusele; palub osapooltel lihtsustada kauplemist säästvat arengut edendada aitavate toodetega, sh õiglase ja eetilise kaubanduse programmide raames toodetud kaubad ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja aruandluse mõõdet omavate programmide (nt Fair Trade, Rainforest Alliance, UTZ Certified, BSCI vms) kaubad;
12. palub lepingu osapooltel eraldada piisavalt tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada kaubanduslepingus esitatud säästvusstandardite täielik järgimine ning kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki rakendamise täielik läbivaatamine, järelevalve ja hindamine hiljemalt kolme aasta pärast alates vabakaubanduslepingu jõustumisest;
13. rõhutab eriti ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamise olulisust ning väljendab heameelt selle prioriteedi kaubanduslepingusse lisamise üle; palub kõikidel osapooltel edendada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seonduvaid parimaid äritavasid vastavalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele, OECD ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatele suunistele ning hiljutisele komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatisele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681); on kindlalt veendunud, et kõrgemat elustandardit on võimalik saavutada ainult ettevõtjate, töötajate, vabaühenduste ja riigi aktiivse partnerluse tulemusena kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil; kordab seetõttu veel kõikide asjaomaste osapoolte, eeskätt valitsuste, kaasamise olulisust, sest valitsuste kanda on keskne roll ettevõtja sotsiaalse vastutuse tulemuslikul rakendamisel asjaomastes riikides; kutsub ELi ja Andide piirkonna riike üles töötama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate siduvate ÜRO juhtpõhimõtete ülemaailmse rakendamise nimel;
14. väljendab heameelt jõuliste keskkonnaseaduste üle, mille Colombia ametivõimud on õigusaktide hulka lisanud, kuid toonitab, et need seadused tuleb täielikult ja nõuetekohaselt jõustada; rõhutab võimalikke keskkonnaprobleeme, sealhulgas raadamise ning tööstusest, põllumajandusest ja kaevandusest pärineva saaste kasv, mis võivad avaldada negatiivset mõju ohutule veevarustusele ning bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;
15. kutsub Andide piirkonna riike üles koostama läbipaistev ja siduv inimõiguste, keskkonnaalaste õiguste ja töötajate õiguste teekaart, mille eesmärk peaks eelkõige olema kaitsta inimõigusi, tugevdada ja täiustada ametiühingutegelaste õigusi ning kaitsta keskkonda; soovitab neil võtta seejuures arvesse Colombia ja USA vahel sõlmitud töötajate õigusi käsitlevat tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:
–
lünkadeta õigusaktide ja poliitikameetmete jõustamine ja rakendamine, et tagada esmajoones mitteametliku sektori töötajatele ühinemisvabadus ja õigus pidada kollektiivläbirääkimisi, kaotades eelkõige niisuguste ühistute, kollektiivlepete või muude meetmete kasutamise, mille siht või eesmärk on keelata töötajatele ametiühinguõigused või otsestest töösuhetest saadav kasu;
–
range tööjärelevalve, mille tulemusena võib määrata trahve töötajate diskrimineerimise, alusetu vallandamise, hirmutamise ja ähvardamise korral;
–
selged ja kontrollitavad meetmed sotsiaaldialoogi tõhustamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ettevõtjate poolt;
–
meetmed õigusaktide tulemusliku jõustamise tagamiseks, et kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust eriti raadamise ja toorainete kaevandamise kahjulike mõjude eest;
–
vajalikud sammud Colombias toime pandud kuritegude eest nii intellektuaalselt kui materiaalselt kõige rohkem vastutavate isikute karistamatuse lõpetamiseks, uurimiseks, kohtu alla andmiseks ja karistamiseks tsiviilkohtutes;
–
selgete, ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiste sihtide saavutamine kõigis eespool nimetatud valdkondades;
–
üleskutse Euroopa Komisjonile alustada viivitamata Colombia ja Peruu abistamist eespoolt mainitud protsessi käivitamisel ja rakendamisel ning koostada korrapäraselt aruanne, mis esitatakse Euroopa Parlamendile hindamiseks;
–
rõhuasetus asjaolule, et mõned kõnealuse teekaardi eesmärgid tuleks eelistatavalt täita enne vabakaubanduslepingu jõustumist;
16. kutsub komisjoni üles toetama kõnealuseid meetmeid koostööprogrammidega hariduse, koolituse ja reguleerimisalase koostöö valdkondades, eelkõige tugevdades Andide piirkonna riikide ametiasutuste suutlikkust tulemuslikult esitada ettepanekuid keskkonnaõigusaktide kohta ning neid jõustada ja hinnata; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult ära arengukoostöö rahastamisvahendit ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit;
17. tunneb suurt heameelt ohvreid ja maade tagastamist käsitleva uue seaduse üle (tuntud ka kui Ley 1448), mis jõustus Colombias 1. jaanuaril 2012. aastal ning tagab riigis viimased 50 aastat kestnud relvastatud konfliktide ja vägivalla tagajärjel kannatada saanud ligi neljale miljonile ohvrile rahalise kompensatsiooni ja maade tagastamise; rõhutab Colombia valitsuse suurt rahalist panust, mille kogusummaks kujuneb järgmise kümne aasta jooksul hinnanguliselt 25 miljardit USA dollarit, s.o ligi 160 miljonit eurot kuus; rõhutab, et osutatud õigusakti rakendamise üle on vaja kodanikuühiskonnaga tihedalt konsulteerides teostada põhjalikku järelevalvet ning hindamist, eelkõige seoses tagasipöördujate kaitsega;
18. väljendab heameelt väga vastuolulise luureagentuuri (DAS) laialisaatmise ning selle endise juhi 25 aastaks vangi mõistmise üle, kuivõrd see on oluline märk Colombia valitsuse suhtumise muutusest ja avatusest ning kohtusüsteemi sõltumatusest;
19. rõhutab, et õigus omandile on samuti üks põhilisi inimõigusi ning kõik kaubanduslepingu osapooled peavad seda kaitsma; hoiatab seetõttu kõiki kaubanduslepingu osapooli ühepoolsete meetmete võtmise eest, mis ohustaksid investeeringute kaitset; toonitab sellega seoses vajadust jõustada tulemuslikult nõuetekohast vaidluste lahendamist;
20. väljendab heameelt asjaolu üle, et nagu ILO esindaja 29. veebruaril 2012. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud kaubanduslepingut käsitleval rahvusvahelise kaubanduse komisjoni korraldatud avalikul kuulamisel märkis, on Colombia ja Peruu ratifitseerinud kõik kaheksa ILO peamist konventsiooni ning lisaks kolm neljast tööhaldust käsitlevast konventsioonist; kordab, et on oluline kõik niisugused ILO konventsioonid kiirelt ratifitseerida ja tulemuslikult rakendada, kusjuures Colombia puhul on eriti oluline konventsioon C122 ning Peruu puhul konventsioon C129; paneb kõikidele osapooltele südamele, kui oluline on ratifitseerida ILO konventsioon 135 töötajate esindajate kohta; märgib selles valguses, et ELi 24 liikmesriiki ei ole siiani veel ratifitseerinud ILO põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni C169;
21. rõhutab, et riikliku tööõiguse rakendamise ja muu hulgas range tööjärelevalve seisukohalt on oluline hea, õiglane ja läbipaistev halduskord ja õiguslik menetluskord, samuti rahvusvahelised inimõiguste standardid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega; on veendunud, et hea, õiglane ja läbipaistev halduskord ja õiguslik menetluskord on vajalik ka tagamaks, et põhjendamatult ei piirataks suhtlust või sõnavabadust, mis on väga tähtsad selleks, et anda kodanikele võimalus organiseeruda;
22. on veendunud, et Lissaboni lepingus Euroopa Parlamendile antud uute volitustega rahvusvaheliste lepingute üle kaasnevad ka uued kohustused; teeb seetõttu ettepaneku korraldada 2013. aasta viimases kvartalis nii Euroopa Parlamendis kui ka Colombia või Peruu pealinnas avalik kuulamine; nõuab, et pärast kuulamisi koostataks kaubanduslepingu kohaldamise seniste tulemuste kohta kirjalik aruanne, mis esitatakse nii rahvusvahelise kaubanduse komisjonile kui ka inimõiguste allkomisjonile;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Colombia ja Peruu valitsustele.