Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest' „(COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011”,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 16. augusti 2011. aasta töödokumenti „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret” (SEC(2011)1003),

–  võttes arvesse konkurentsinõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele(1),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana(2),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta Euroopa kodanikele(3),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(4),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Krakowis (Poola) 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumi tulemuste kohta(5) ning Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa ühtne turg on toonud äärmiselt palju kasu Euroopa kodanikele, avades samas uusi laienemisvõimalusi Euroopa ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

B.  arvestades, et ühtne turg on peamine majanduskasvu ja tööhõive edendaja Euroopa Liidus; arvestades, et paljudes valdkondades ei ole Euroopa kodanikud saanud veel ühtsest turust täielikku kasu, ning arvestades, et on vaja uusi stiimuleid eeskätt kogu Euroopat hõlmava tõhusa tööjõu liikuvuse tagamiseks, koos sellega kaasneva sotsiaalse ühtekuuluvusega, ja piiriüleste ostu-müügitehingute edendamiseks;

C.  arvestades, et ühtset turgu ei tohiks pidada teistest horisontaalsetest poliitikavaldkondadest, eelkõige tervishoiu-, sotsiaal- ja tarbijakaitsepoliitikast, tööõigusest, keskkonnapoliitikast, säästvast arengust ja välispoliitikast eraldiseisvaks; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” konkreetseks rakendamiseks on tarvis täielikult väljaarendatud lähenemisviisi ühtse turu süvendamisele;

D.  arvestades, et praegune majanduslangus ja protektsionistliku majandusliku suhtumise taasteke liikmesriikides on seadnud ohtu Euroopa integratsiooniprotsessi mõned kõige nähtavamad tulemused, mis tähendab seda, et teenuste direktiiviga algselt seatud eesmärgid tuleb saavutada, hoidudes samas traditsioonilisi majandussektoreid kahjustamast; arvestades, et rohkem kui kunagi varem on ühtne turg, mis annaks konkreetse vastuse praegusele pikaleveninud kriisile, praegu vajalik Euroopa majanduse taaselustamiseks ning Euroopa projekti püsiva elujõulisuse tagamiseks;

E.  arvestades, et liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleks kokku leppida siduvas ajakavas ja konkreetsetes meetmetes, mis on vajalikud ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamiseks ning kõigi põhjendamatute takistuste kõrvaldamiseks kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise teelt;

F.  arvestades, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid keskenduma oluliste majandusarengut käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisele ja kohesele rakendamisele, seades prioriteediks noorte tööpuudusega tegelemise ja bürokraatia vähendamise;

I.Sissejuhatus

1.  rõhutab, et ELi majanduskasvu tegevuskava keskmes peaks olema ühtse turu tugevdamine ja selle toetamine õige majandusjuhtimisega, ja nõuab, et ühtse turu väljakujundamine tuleb otsustavalt ja kiiresti lõpule viia, võttes vajalikul määral arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet;

2.  toonitab ühtse turu akti ning jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu „kaheteistkümne vahendi” kindlaksmääramise strateegilist tähtsust ühtse turu terviklikul ja tasakaalustatud tugevdamisel; rõhutab, et ühtse turu akt on laialdase sidusrühmadega toimunud ja institutsioonidevahelise konsultatsiooniprotsessi tulemus;

3.  on seisukohal, et esikohale tuleks seada ühtse turu akti 12 prioriteetse põhimeetme vastuvõtmine, eelkõige nende meetmete, mis edendavad digitaalse ühtse turu lõplikku väljakujundamist, võimaluse korral enne 2012. aasta lõppu; palub komisjonil aidata liikmesriikidel tagada põhimeetmete rakendamine, võttes eesmärgiks nende varase ülevõtmise enne kehtestatud tähtaega;

4.  usub, et on vaja hoida ühtse turu akti osas saavutatud tempot, ning teeb seetõttu ettepaneku, et ühtse turu akt peaks olema jooksev programm, mida ajakohastatakse ja vaadatakse läbi igal aastal; tervitab komisjoni kava täiustada veelgi ühtse turu toimimist, analüüsides enne 2012. aasta lõppu ühtse turu aktiga saavutatud edusamme, eesmärgiga edendada majanduskasvu ja parandada ühtse turu juhtimist; tuletab meelde, et ühtse turu akt peaks käsitlema ka ELi sotsiaalmajanduslikke probleeme ja töötama kodanike teenistuses oleva turu suunas;

5.  on seisukohal, et järgmised sammud prioriteetsete meetmete osas peaksid põhinema ühtse turu akti kaheteistkümnel majanduskasvu edendaval vahendil, eesmärgiga koondada poliitilist tähelepanu, tagada konsensus tasakaalustatud arengu küsimuses ning süvendada ja tänapäevastada ühtset turgu, pöörates erilist tähelepanu hüvedele, mida see annab tarbijatele ja äritegevusele; on seisukohal, et ühtne turg peaks samuti säilitama sotsiaalse heaolu ning tagama õiglased töötingimused;

6.  palub komisjonil esitada 2013. aasta kevadel asjaomased põhjalikud ettepanekud;

II.Ühtse turu juhtimine

7.  kordab, et ühtse turu usaldusväärsuse – ja selle suhtes tuntava usalduse – taastamiseks on tarvis Euroopa institutsioonide tugevat juhtimist ja liikmesriikide poliitilist omalust;

8.  rõhutab, et eeskirjade puudulik ja hiline ülevõtmine ning ebapiisav rakendamine ja jõustamine takistab kodanikel ja ettevõtjatel kasutada täiel määral ühtse turu eeliseid;

9.  kordab vajadust vähendada 2012. aasta lõpuks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5 %ni nii pooleliolevate kui ka valesti üle võetud direktiivide osas;

10.  toonitab vajadust paremate ELi õigusaktide järele, mille arv oleks väiksem; kutsub seetõttu komisjoni üles eelistama, kui see on asjakohane ja peamiselt siis, kui ELi õigusaktide rakendamisel ei ole vaja täiendavalt teostada kaalutlusõigust, ühtse turu reguleerimisel õigusvahendina määrusi direktiividele, kuna neil on selged eelised tõhususe ja mõjususe osas ning nad loovad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõtjatele ja neil on suurem eraõiguse kaudu täitmise potentsiaal;

11.  kutsub komisjoni üles keskendama oma jõupingutused ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamise parandamisele, eeskätt teenuste ja kaupade sektoris, millel on kõige suurem potentsiaal majanduskasvu kiirendamiseks Euroopas; kutsub seetõttu komisjoni üles menetlema ühtse turu rikkumisi kiiresti ja otsusekindlalt;

12.  palub komisjonil kaaluda uuenduslike mehhanismide, näiteks teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise menetluse laiendamist uutesse valdkondadesse, et tagada ELi õiguse parem kohaldamine;

13.  on seisukohal, et vastavustabelid suurendavad läbipaistvust ELi õiguse kohaldamise tagamisel;

14.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma endale kohustuseks vähendada 2015. aastaks halduskoormust veel täiendava 25% võrra ja ajakohastama oma haldusjuhtimist;

15.  kutsub komisjoni üles töötama välja nn proportsionaalsuse testi ebaproportsionaalsete ELi õigusaktide tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks;

16.  väljendab heameelt komisjoni poolt 2011. aastal läbi viidud valitsemistavade kontrolli üle, kus käsitleti esimest korda terviklikult ühtse turu juhtimistsüklis kasutatud arvukaid vahendeid, sh siseturu tulemustabelit, Solviti aastaaruannet ja veebisaiti „Teie Euroopa”; kinnitab veelkord oma seisukohta seoses ühtsete kontaktpunktide olulisusega; kiidab komisjoni töö eest portaaliga „Teie Euroopa” ja julgustab lõpule viima selle uuendusliku vahendi väljatöötamist, mis kujutab endast olulist täiendust ühtsete kontaktpunktide võrgustikule, pakkudes ühtset väravat juurdepääsuks kogu teabele ja kõikidele abiteenustele, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad oma õiguste teostamiseks ühtsel turul;

17.  julgustab komisjoni võtma viivitamata vastu tegevuskava, et kinnitada ja tugevdada teiste abiteenistuste seas veelgi SOLVITi, Teie Euroopa Nõuande, Euroopa tarbijakeskuste rolli, et muuta neid kodanikele ja ettevõtjatele nähtavamaks;

18.  rõhutab, kui oluline on sidusrühmade tugevam ja varasem kaasamine selliste meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja nende üle järelevalve teostamisse, mida on vaja majanduskasvu ja kodanike õiguste edendamiseks ühtsel turul; rõhutab lisaks, et dialoog sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide ja kodanikuühiskonnaga etendab olulist osa usalduse taastamisel ühtse turu vastu ning peaks seetõttu olema uuenenud ühtse turu keskmes;

19.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaasama kodanikke tihedamalt ühtse turu väljaarendamisse, eelkõige andes selgemat teavet, mis võimaldaks neil jälgida ühtse turu eeskirjade jõustamist, edendades dialoogi ja suhtlemist kodanikega, et mõista paremini nende ootusi, ning tagades, et kodanikud ja ettevõtted saaksid kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi;

20.  kordab vajadust pidevaks järelevalveks ühtse turu akti rakendamise üle kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, tervitab Euroopa Ülemkogu osalemist ühtse turu akti rakendamise järelevalves; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühtset turgu käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja ülevõtmine süsteemsema ja sõltumatuma järelevalve kaudu, selleks et tagada võrdsed võimalused kõikjal Euroopa Liidus; teeb ettepaneku, et ülevõtmist saaks parandada, kui teha koostööd liikmesriikidega nende poolt õigusaktide ülevõtmisel kogetavate probleemide, näiteks siseriiklike õigusaktidega tekkivate vastuolude tuvastamiseks, et komisjonil oleks võimalik neid aidata;

21.  kutsub komisjoni üles jälgima ühtse turu väljakujundamist iga-aastase Euroopa poolaasta läbiviimise raames, võttes arvesse iga-aastast ühtse turu akti valitsemistavade kontrolli ja tulemustabeli aruandlusmehhanisme; on seisukohal, et iga-aastase kontrolli käigus tuleks hinnata, millises ulatuses saavad nii tarbijad kui ka ettevõtjad ühtsest turust kasu, ning koostada aruanne takistustest selle toimimisele;

22.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut konkurentsivõimelise Euroopa sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonile tugineva konkreetse majanduskasvu algatuse kohta, mis põhineks Euroopa poolaastal, ühtse turu aktil, ELi 2020. aasta strateegial ja asjakohastel kehtivatel otsustel ning mida rahastataks muu hulgas struktuurifondidest, projektivõlakirjadest ja teadusuuringute raamprogrammist; teeb ettepaneku selle kohta, et Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament kiidaksid pärast konsulteerimist riikide parlamentidega majanduskasvu algatuse poliitilisel tasandil heaks ja et see protsess oleks aluseks konkreetsetele riigipõhistele soovitustele, mille puhul arvestataks ühtse turu rakendamisel saavutatud taset;

III.Järgmised sammud majanduskasvuks

23.  on veendunud, et ühtse turu poliitika ja õigusaktide keskmes peavad olema sektorid, mis otseselt mõjutavad kodanike ning tarbijate igapäevaelu;

24.  tuletab meelde, kui tähtis on mõjus hüvitusmehhanism, mis aitab tagada selle, et tarbijad saaksid kasutada oma õigusi; rõhutab, et kodanikke tuleks nendest hüvitusmehhanismidest ja probleemide lahendamise vahenditest paremini teavitada, et lihtsustada tarbijate kaebuste lahendamist kaupade ja teenuste piiriülese ostmise korral;

25.  kutsub kõiki ELi liikmesriike üles tagama teenuste direktiivi täielikku ja igakülgset rakendamist, rajades muu hulgas kasutajasõbraliku ja ulatusliku ühtsete kontaktpunktide süsteemi ning jätkates vastastikuse hindamise ja toimekontrollidega; on seisukohal, et liikmesriigid peaks kaaluma eelnimetatud kontaktpunktide integreerimist kaupade paketis nõutud ühtsete kontaktpunktidega;

26.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut läbipaistvusmehhanismi kohta, mida nõutakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi artiklis 59, et määratleda valdkonnad, kus liikmesriigid blokeerivad disproportsionaalselt juurdepääsu reguleeritud kutsealadele;

27.  rõhutab avalike hangete tähtsat rolli innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisel ja nõuab seetõttu sama tempoga edusammude tegemise jätkamist selles valdkonnas; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametivõime üles rakendama uusi avalike hangete alaseid õigusakte strateegilisel viisil, millega tagataks avaliku sektori rahaliste vahendite investeerimine töödesse, teenustesse ja hangetesse, mis toetavad säästvat majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

28.  rõhutab vajadust kiiresti rakendada veel kasutamata ELi vahendeid meetmeteks, mis võitlevad tulemuslikult suure noorte tööpuudusega; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles leppima kiiresti kokku siduvates eesmärkides ja meetmetes noorte liikuvuse valdkonnas (juhtalgatus „Noorte liikuvus”) ning rakendama viivitamata noortele pakutavate võimaluste algatust;

29.  nõuab tungivalt, et EL realiseeriks digitaalajastul täielikult potentsiaali ja võimalusi, mida pakuvad internet, e-kaubandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levimine VKEdes ja avalikus halduses, et ühtset turgu edasi arendada ning muuta see kõigile ELi kodanikele kättesaadavaks; rõhutab, et uute tehnoloogiate arendamisel tuleb arvesse võtta vajadust kaitsta kõiki kodanikke, tarbijaid ja VKEsid;

30.  kutsub komisjoni üles kaaluma digitaalse ühtse turu väljaarendamist kui prioriteeti, nii et tarbijatel oleks täielik juurdepääs kaupade ja teenuste konkurentsivõimelisematele pakkumistele; nõuab, et liikmesriigid võtaksid koostöös komisjoniga meetmeid, et ületada tõkked, mis takistavad kodanike juurdepääsu veebiteenustele;

31.  nõuab ambitsioonikat tarbijakaitse tegevuskava, mis hõlmab õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on suurendada nii keskmiste kui ka kaitsetute tarbijate otsustusõigust;

32.  rõhutab, kui tähtis on jaekaubanduse roll majanduskasvu ja tööhõive edendajana ning ühtse turu alustalana; tunneb heameelt selle üle, et kavatsetakse vastu võtta komisjoni põhjalik jaekaubanduse tegevuskava, milles kirjeldatakse strateegiat tulemuslikuma ja õiglasema jaekaubanduse turu saavutamiseks Euroopas, võttes aluseks positiivsed saavutused ja käsitledes lahendamist ootavaid probleeme, ning teatis, milles hinnatakse kehtivaid riiklikke meetmeid lepinguliste suhete reguleerimiseks; tuletab meelde, et tegevuskava ja mitmete sidusrühmadega toimuva ettevõtetevaheliste äritavade teemalise dialoogi tulemusi tutvustatakse 2012. aasta lõpus toimuval esimesel jaekaubandusturu ümarlaual;

33.  on seisukohal, et ühtse turu välismõõdet tuleb tugevdada, eelkõige tihendades koostööd rahvusvahelise standardimise valdkonnas, ja et jätkata tuleks koostoime loomist liidu sisese ja välise majanduspoliitika vahel, eriti ühtse turu ja kaubanduse puhul;

34.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid algatuse „Ühtne Euroopa taevas II” rakendamist, milles SESARi käivitamisel on oluline osa, ning palub komisjonil esitada 2013. aastaks ettepanek ühtse Euroopa taeva loomiseks, vähendades jätkuvalt funktsionaalsete õhuruumiosade arvu;

35.  rõhutab, et tähtis on arendada suurte võrguteenuste ja avalike teenuste taristuid, hõlmates energeetikat, transporti, nagu üleeuroopalised raudteevõrgustikud, ja elektronside, nagu juurdepääs lairibaühendusele terves ELis, sest see võimendab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet; rõhutab vajadust luua ühtne Euroopa energiaturg, et vähendada ELi energiasõltuvust, tõsta ELi energiatõhusust ja muuta hinnad taskukohasemaks;

36.  kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 31. detsembriks 2012 ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis sisaldab infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste seost käsitlevaid sätteid, ning ettepaneku siseriikliku reisijateveo turu avamise kohta, mis ei vähenda raudteeveoteenuste kvaliteeti ja mille puhul peetakse kinni avaliku teenindamise kohustusest;

37.  rõhutab vajadust tugevdada VKEde rolli ühtsel turul, tagades neile juurdepääsu krediidile ja rahastamisele ning rakendades täielikult Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”;

38.  kutsub komisjoni üles esildama meetmeid tööstuse ja VKEde raamtingimuste parandamiseks, eelkõige edendades Euroopa Investeerimispanga meetmeid, millega toetatakse juurdepääsu finantseerimisele, ning toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni, suurendades märkimisväärselt ELi põhiprogramme teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas ning kasutades tulemuslikumalt ELi vahendeid majanduskasvu suurendavate projektide jaoks;

39.  tuletab meelde oma nõudmist äriühingu asukoha piiriülest muutmist käsitleva neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi ettepaneku esitamise kohta, sest nimetatud direktiiv lihtsustaks märgatavalt äriühingute liikuvust Euroopas; palub komisjonil samuti esitada seadusandlik ettepanek äriühingu üldjuhtimist käsitleva rohelise raamatu järelmeetmete kohta ja lisada need 2013. aasta tööprogrammi;

40.  taunib kavandatud Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja määruse tagasivõtmist ja palub Euroopa Komisjonil esitada uus ettepanek; nõuab, et komisjon jätkaks tööd äriühingute rühmi käsitleva üheksanda äriühinguõiguse direktiiviga, et luua äriühenduste ühtsele vormile regulatiivne raamistik, kehtestades ühtsed eeskirjad, muu hulgas seoses tütarettevõtjate ja sidusrühmade kaitsega ning suurema läbipaistvusega õigus- ja omandistruktuurides;

41.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut selliste säästvat majanduskasvu toetavate kättesaadavate finantsvahendite täiustamiseks nagu projektivõlakirjad pikaajaliste investeeringute jaoks, ning esitama teatise konkurentsipoliitika panuse kohta innovatsiooni ja majanduskasvu, vaadates selleks vajaduse korral läbi kehtivad eeskirjad;

42.  nõuab, et komisjon esitaks kiiresti ettepaneku investorite ja muude jaeklientide kaitse parandamise kohta seoses finantsteenuste, eelkõige jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ning kindlustusvahendus ja kindlustustagatiste süsteemidega;

43.  rõhutab ühtset turgu toetava tugeva finantsturu infrastruktuuri tähtsust ja kutsub seetõttu komisjoni üles esitama varakult ettepanekud sellise infrastruktuuri kriisilahendusmehhanismide kohta; rõhutab lisaks sellele, kui tähtsad on käibemaksu tulevikku käsitleva komisjoni strateegiadokumendi järelmeetmed;

44.  toonitab, et võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu riigi ja Euroopa tasandil on oluline, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama maksupoliitikat asjakohaselt, et hoida ära ühtse turu toimimise moonutused, tagada ettevõtjatele ja kodanikele võrdsed tingimused ning usaldusväärne riigi rahandus;

45.  tuletab meelde oma üleskutset komisjonile koostada tulemustabel, millel on toodud raskused, mida kogevad vaba liikumise õigust kasutada soovivad liidu töötajad, kirjeldus nende raskuste lahendamise kohta liikmesriikides, ja hinnang selle kohta, kas nende raskustega võideldakse põhjalikult ja tulemuslikult, uurides selleks ka sotsiaalse dumpingu nähtust; kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava püsivate raskuste kõrvaldamiseks nende liidu kodanike teelt, kes soovivad kasutada oma õigust liikuda ja töötada teises liikmesriigis;

46.  on seisukohal, et eurooplased ei ole ühtse turu täielikku potentsiaali veel ära kasutanud paljudes valdkondades, sealhulgas isikute ja töötajate vaba liikumine, ja et vaja on mõjusaid algatusi, eelkõige tulemusliku töötajate liikuvuse tagamiseks Euroopas, eelkõige sotsiaaltagatiste ja pensioniõiguste ülekantavuse tagamisega;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama määrust (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 153 järgides uuringuid, et tagada ELis liikuvate kodanike sotsiaalkindlustuskaitse järjepidevus ja võrdne kohtlemine asjaomase liikmesriigi kodanikega, võttes ühtlasi arvesse üldsüsteemi täiendavat valikulist, vabatahtlikku ja ülekantavat sotsiaalkindlustussüsteemi Euroopa tasandil, et luua tihedam koostöö sotsiaalpoliitika valdkonnas;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0146. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0145. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0144. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0543.