Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 13. märts 2012 - Strasbourg
ELi ning Islandi ja Norra vaheline kokkulepe, millega kohaldatakse konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades teatavaid sätteid ***
 Krisztina Morvai puutumatuse äravõtmise taotlus
 Pärimine ning Euroopa pärimistunnistus ***I
 Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2011
 Naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel
 Euroopa ühistu põhikiri ja töötajate kaasamine
 Bologna protsess
 Euroopa statistika

ELi ning Islandi ja Norra vaheline kokkulepe, millega kohaldatakse konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades teatavaid sätteid ***
PDF 185kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel kokkulepe, mis käsitleb 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli teatavate sätete kohaldamist (05306/2010 – C7-0030/2010 – 2009/0189(NLE))
P7_TA(2012)0066A7-0020/2012

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05306/2010),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi ning Norra Kuningriigi vahelist kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli teatavate sätete kohaldamist (14938/2003),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktile d ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0030/2010),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0020/2012),

1.  annab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele.


Krisztina Morvai puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 105kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta otsus Krisztina Morvai puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2010/2285(IMM))
P7_TA(2012)0067A7-0050/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Krisztina Morvai puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 13. oktoobril 2010. aastal Budapesti (Ungari) Pesti ringkonnakohus (Pest Central District Court) seoses selles kohtus käimasoleva menetlusega ja millest anti teada täiskogu istungil 24. novembril 2010. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Krisztina Morvai ära kuulanud,

–  võttes arvesse kirjalikke esildisi, mille Pesti ringkonnakohus esitas 19. detsembril 2011. aastal vastusena õiguskomisjoni taotlusele anda vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 täiendavat teavet ja selgitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ning 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0050/2012),

A.  arvestades, et Pesti ringkonnakohus on esitanud taotluse Euroopa Parlamendi liikme Krisztina Morvai puutumatuse äravõtmiseks seoses selles kohtus käimasoleva menetlusega;

B.  arvestades, et kohtu taotlus puudutab avalikku laimamist käsitlevat kriminaalmenetlust seoses avaldustega, mida Krisztina Morvai tegi Ungaris ühe eraisiku kohta;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

D.  arvestades, et kohtu poolt õiguskomisjonile esitatud kirjalikes esildistes toodud juhtumi asjaolud näitavad, et kõnealused avaldused tehti ajal, mil Krisztina Morvai ei olnud Euroopa Parlamendi liige;

1.  otsustab Krisztina Morvai puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Ungari pädevale ametiasutusele ja Krisztina Morvaile.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure jt, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata); ja otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).


Pärimine ning Euroopa pärimistunnistus ***I
PDF 189kWORD 40k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (COM(2009)0154 – C7-0236/2009 – 2009/0157(COD))
P7_TA(2012)0068A7-0045/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2009)0154),

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0236/2009),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (COM(2009)0665),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 81 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2010. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0045/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist

P7_TC1-COD(2009)0157


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 650/2012) lõplikule kujule).

(1) ELT C 44, 11.2.2011, lk 148.


Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2011
PDF 162kWORD 83k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011 (2011/2244(INI))
P7_TA(2012)0069A7-0041/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(1),

–  võttes arvesse 1949. aasta ÜRO inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5” (2000), „Peking +10” (2005) ja „Peking +15” (2010),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus – naiste harta” (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 11. veebruari 2011. aasta töödokumenti „2010. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude kohta” (SEC(2011)0193),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimise kohta seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel (2010),

–  võttes arvesse ELi ohvrite paketti, mille moodustavad komisjoni 18. mai 2011. aasta teatis „Ohvrite õiguste tugevdamine ELis” (COM(2011)0274), ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (COM(2011)0275) ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (COM(2011)0276),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta aruannet „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” (COM(2008)0638),

–  võttes arvesse direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning sellega seotud Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2011. aasta otsust Test-Achats kohtuasjas (C-236/09)(3),

–  võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(6) ja 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(7),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni naiste ja ärijuhtimise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(9),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0041/2012),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse liidu tegevustesse on liidu võetud eriline ülesanne ja et vaatamata selles valdkonnas järk-järgult tehtud edusammudele ei ole naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus kadunud;

B.  arvestades, et majanduskriisi ajal on tööturul naiste positsiooni ja nende majandusliku sõltumatuse tugevdamine mitte üksnes moraalne kohustus, vaid ka majanduslikult vajalik; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” hõlmab peaeesmärki tõsta 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määr 75%-ni;

C.  arvestades, et Euroopa tulevane majanduslik konkurentsivõime ja jõukus sõltub olulisel määral võimest oma tööjõudu täiel määral ära kasutada, mis hõlmab ka naiste suuremat osalemist tööturul; arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest on suurendada naiste tööhõivet, et saavutada 2020. aastaks naiste 75%-line tööhõive määr; arvestades, et suhteliselt rohkem naisi kui mehi töötab osalise tööajaga või ajutiste lepingute alusel ja neid saab seetõttu kriisi ajal hõlpsamini koondada ja valitseb oht, et praegune majanduslangus võib pidurdada edusammude tegemist või isegi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suunas tehtud edusammudele tagasikäigu anda; arvestades, et osalise tööajaga töötamise võimalused võivad mõningal juhul ning kindla ajavahemiku jooksul naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamisele positiivset mõju avaldada;

D.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamine on võimalik naiste suurema poliitilise esindatuse kaudu; tuletab meelde, et naiste esindatus poliitiliste otsuste tegemisel ei ole viimastel aastatel näidanud lineaarset kasvutendentsi, sest sooline tasakaal riiklikes parlamentides üle kogu ELi on püsinud muutumatuna (naised 24%, mehed 76%), ja et naissoost parlamendisaadikute arv teatavates liikmesriikides ei ületa 15% ning naissoost ministrite osakaal on vaid 23%; arvestades, et Euroopa Parlamendi naissoost asepresidentide arv on 2009.–2014. aasta parlamendi koosseisu ametiaja teise poole jooksul vähenenud;

E.  arvestades, et algul mõjutas majanduskriis peamiselt meeste tööhõivet, ent avaliku sektori kulutuste kärbetel on tõenäoliselt ebaproportsionaalne mõju naiste tööhõivele ja palgavahele, kuna avalikus sektoris töötab tunduvalt rohkem naisi kui mehi; arvestades, et eriti kriitilised sektorid, kus töötab rohkem naisi, on tervishoid, haridus ning sotsiaalhooldus; arvestades, et lisaks tööhõive tasemele oluline pöörata tähelepanu ka samaväärsetele töötingimustele ja tööhõive kvaliteedile, sealhulgas karjäärivõimalustele ja töötasule;

F.  arvestades, et naistevastane vägivald, sealhulgas psühholoogiline vägivald on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse peamine takistus ja üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ELis, vaatamata selle kaotamiseks võetud poliitilistele meetmetele; arvestades, et majanduslangus loob tingimused, mida seostatakse vägivalla suurenemisega lähisuhetes, ning tugiteenuseid mõjutavad kasinusmeetmed muudavad vägivalla ohvriks langenud naised veelgi kaitsetumaks kui harilikult;

G.  arvestades, et majandusteadlased ja demograafid (Maailmapank, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond) kasutavad majanduslikke ja matemaatilisi mudeleid, et rõhutada peamiselt naise ülesandeks oleva kodutootmise majanduslikku väärtust ning seda, et naiste panus SKPsse oleks veelgi kõrgem, kui võetaks arvesse ka nende tasustamata tööd, mis tõestab naiste töö diskrimineerimist;

H.  arvestades, et eelarvekärped sotsiaalsete teenuste, nt lastehoiu valdkonnas, on täiendav takistus naiste osalemisele tööturul;

I.  arvestades, et juurdepääs laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldusteenustele on meeste ja naiste tööturul, hariduses ja väljaõppes võrdse osalemise seisukohast oluline; arvestades, et perekonnaliiget kodus hooldavaid inimesi diskrimineeritakse jätkuvalt sellega, et nende tööaastaid ei võeta nii pensioniarvestuses kui muude sotsiaalõiguste puhul arvesse;

J.  arvestades, et 2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta ja on oluline rõhutada, et naisi on üksikute eakate seas oma pikema oodatava eluea tõttu rohkem;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis 2011. aasta oktoobris vastu oma seisukoha ettepaneku kohta võtta vastu uus direktiiv rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta, mis pikendab täielikult tasustatavat rasedus- ja sünnituspuhkust 20 nädalani ning kehtestab ka vähemalt kahenädalase tasustatud isapuhkuse;

L.  arvestades, et panganduskriis on oluliselt piiranud kapitalile juurdepääsu ning sellel probleemil on tõenäoliselt naisettevõtjatele ebaproportsionaalne mõju, kuna järjest rohkem naisi töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, et paremini ühitada töö- ja pereelu;

M.  arvestades, et sooliselt eristatud andmete kogumine ja analüüs on Euroopa Liidus naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse rakendamisel ülimalt oluline;

N.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse, eelkõige majandusliku võrdsuse saavutamiseks tehtavad edusammud on lubamatult aeglased; arvestades, et poliitilised liidrid peavad tegema rohkem kui lihtsalt rääkima sellest ning seadma selle majandusstrateegiate prioriteediks;

O.  arvestades, et meeste ja naiste vahelised palgaerinevused on veel väga suured (mõningatel juhtudel suuremad kui 25%) ja et vaatamata jõupingutustele ning edusammudele palgalõhe ei vähene, vaid püsib muutumatuna;

P.  arvestades, et tööhõivemäär on madalam maapiirkondades ja et peale selle ei ole suur osa naisi ametlikul tööturul kirjas ning nad ei ole seetõttu registreeritud töötutena ega lähe arvesse töötusestatistikas, ning see omakorda tekitab spetsiifilisi finants- ja õigusprobleeme seoses õigusega rasedus- ja sünnituspuhkusele ja haiguspuhkusele, pensioniõiguste saamisele ja sotsiaalkindlustusele, samuti probleeme lahutuse korral; arvestades, et maapiirkondadele teeb kahju kvaliteetse töö saamise võimaluste puudumine;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidus koosneb keskmiselt iga kolmas leibkond kümnest ühest isikust ja et enamiku puhul neist on tegu üksi elavate naistega, eelkõige eakatega, ning see tendents süveneb; arvestades, et sellised leibkonnad on haavatavamad ning eriti suures vaesusesse sattumise ohus, eelkõige majandussurutise tingimustes; arvestades, et ühest isikust koosnevaid leibkondi koheldakse nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses maksustamise, sotsiaalkindlustuse, elamumajanduse, tervishoiu, kindlustuse ja pensionide osas enamikus liikmesriikides ebasoodsalt; arvestades, et riikliku poliitikaga ei tohi inimesi karistada selle eest, et nad elavad kas tahtlikult või tahtmatult üksi;

R.  arvestades, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ja nende alased õigused on inimõigused ning peaksid olema tagatud kõikidele naistele, sõltumata nende sotsiaalsest staatusest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või etnilisest päritolust;

S.  arvestades, et paljud naised, nagu puudega naised, laste eest hoolitsevad naised, vanemad ja puudega naised, rahvusvähemustesse kuuluvad naised, eelkõige roma naised ning sisserändajatest naised kannatavad mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise all ja on sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja äärmuslike inimõiguste rikkumiste ees rohkem kaitsetumad;

T.  arvestades, et Euroopa Liidu perekonnad on mitmekesised ning koosnevad abielus, vallalistest ja partnerlussuhtes olevatest vanematest, erinevast ja samast soost vanematest, üksikvanematest ja kasuvanematest, kes kõik väärivad võrdset kohtlemist riikliku ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt;

U.  arvestades, et Euroopa Kohtu otsus Test-Achats juhtumi kohta näitab vajadust täpsete, selgete ja ühemõtteliste soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide sätete järele;

V.  arvestades, et sooline lõhe on enne perekonna loomist väiksem ja suureneb, kui üksikisikud moodustavad paari; arvestades, et naiste tööhõive määra langus toimub peale esimese lapse sündi ja et seoses lapsehooldusega suureneb nooremas eas naiste ebasoodne olukord tööturul ning hilisemas eas asendub see eakate hooldusega, mille tulemuseks on töölkäivate inimeste vaesus;

W.  arvestades, et positiivsed meetmed naiste suhtes on osutunud põhitähtsaks naiste täiel määral integreerimiseks tööturule ja ühiskonda üldiselt;

X.  arvestades, et maapiirkondades elavad naised kannatavad veelgi suurema diskrimineerimise ja sooliste stereotüüpide all kui linnapiirkonnas elavad naised ja nende naiste tööhõive määr on linnas elavate naiste omast palju madalam;

Y.  arvestades, et inimkaubanduse ohvrid on enamjaolt naised ja tüdrukud;

Võrdväärne majanduslik iseseisvus

1.  kutsub liikmesriike üles jälgima, et abielu, lahutust ja abieluvara käsitlevad õigusaktid ei tähenda abikaasade, eelkõige naiste jaoks otsest või kaudset rahalist lõksu, ning tagama, et abielluda soovivaid paare teavitataks sobiva ajavahemiku jooksul täielikult abielu ja lahutuse õiguslikest ja rahalistest tagajärgedest ning nad oleks neist täiesti teadlikud;

2.  kutsub liikmesriike üles investeerima taskukohase hinnaga kvaliteetsetesse laste, puuetega inimeste, vanurite ja teiste ülalpeetavate hooldusasutustesse, tagades nende paindlikud lahtiolekuajad ja juurdepääsetavuse, et võimalikult paljud inimesed saaks ühitada oma töö- ja eraelu; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et mehed ja naised, kes hooldavad lapsi või eakaid, saaksid tunnustuse, andes neile üksikisiku sotsiaalkaitse- ja pensioniõigused; kutsub sotsiaalpartnereid üles esitama konkreetseid algatusi, et tunnustada pere või hooldusega seotud eemaloleku ajal omandatud oskusi;

3.  kutsub liikmesriike üles liikuma sotsiaalkindlustuse individualiseeritud süsteemide suunas, et suurendada naiste individuaalset autonoomiat ja tugevdada nende positsiooni ühiskonnas;

4.  rõhutab, et on vaja välja arendada ühisomandi õiguslik mõiste eesmärgiga tagada põllumajandussektoris naise õiguste täielik tunnustamine, adekvaatne kaitse sotsiaalkaitse alal ja naise töö tunnustamine, ning vajadust muuta Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) määrust, et selle alusel oleks samamoodi nagu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) alusel võimalik ellu viia positiivseid meetmeid naiste kasuks järgmisel programmitöö perioodil 2014–2020 – mis oli võimalik eelmistel perioodidel, aga mitte praegusel perioodil –, kuna nendel meetmetel on väga kasulik mõju naiste tööhõivele maapiirkondades;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ettepanekud tsiviilpartnerluse ja samasooliste perekondade vastastikuseks tunnustamiseks kogu ELis nende riikide vahel, kus asjaomased õigusaktid juba eksisteerivad, et tagada võrdne kohtlemine tööhõive, vaba liikumise, maksustamise ja sotsiaalkindlustuse osas ning kaitsta perekondade ja laste sissetulekuid;

6.  tunneb heameelt direktiivi 2010/41/EL (füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta) vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike üles tagama selle täielik ja õigeaegne rakendamine;

7.  avaldab kahetsust, et mõningad liikmesriigid on rakendanud mõistele „perekond” piiravaid määratlusi, et mitte pakkuda samasoolistele paaridele ja nende lastele õiguskaitset; tuletab meelde, et ELi seadust kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ilma diskrimineerimiseta soo või seksuaalse sättumuse alusel;

8.  rõhutab, et eelarve konsolideerimine ilma sotsiaalse võrdõiguslikkusega arvestamata võib põhjustada tööturul soolise segregatsiooni suurenemise, juhutöö osakaalu suurenemise naiste hulgas, suurema soolise palgalõhe; suurema vaesuse femineerumise ning võib põhjustada raskusi hooldamise ja töötamise ühitamisel;

9.  kutsub nõukogu üles edastama Euroopa Parlamendile oma seisukoht rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi muutmise kohta, pidades eelkõige silmas hiljuti sünnitanud naistele tasu maksmist, et tagada naiste majandusliku sõltumatuse säilimine antud ajavahemikul;

10.  kutsub liikmesriike üles aktiivselt edendama ja teostama hoolikat järelevalvet sotsiaalpartnerite vanemapuhkust käsitleva raamkokkuleppe rakendamise üle, pidades eelkõige silmas mitteülekantavat perioodi, ning tagades, et eemaldataks kõik tõkked, et suurendada seda, et vanemapuhkust võtaks ka mehed;

11.  rõhutab, et naiste sissetulekud ning tasustatud ja kvaliteetne töö on naiste majandusliku iseseisvuse ning meeste ja naiste suurema võrdõiguslikkuse põhieeldus kogu ühiskonnas;

12.  kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles kaasama naistöötajaid keskkonnahoidlike töökohtadega seotud koolitustesse ja kutseõppesse, kuna Euroopa Komisjonil on seisukoht, et need töökohad on Euroopa tööturu „olulised kasvavad segmendid”;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima ja kaotama takistusi, mis raskendavad roma naistel tööturule siseneda või naasta või tegutseda üksikisikust ettevõtjana, samuti panema vajalikku rõhku naiste rollile tõrjutud romade majanduslike võimaluste suurendamisel ja ettevõtluse käivitamisel;

14.  palub algatada riikide ja Euroopa tasemel meetmeid, et edendada kutseõppe- ning kutse- ja õigusnõustamise struktuuride loomise abil naiste ettevõtlikkust ja hõlbustades nende juurdepääsu riiklikele ja erasektori rahastamisvahenditele;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama majandus- ja finantskriisi soolist mõju soolise mõju hindamisega ja edasiste meetmetega nagu soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine eelarve koostamisel;

16.  kutsub liikmesriike üles investeerima praegused struktuurifondide 2007.–2013. aasta kulutused hooldusteenuste arendamisse, et võimaldada nii naistel kui meestel oma töö- ja eraelu ühitada;

Võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest

17.  märgib, et hoolimata viimaste aastate arvukatest kampaaniatest, eesmärkidest ja meetmetest on sooline palgalõhe endiselt suur, sest naised teenivad ELis keskmiselt 17,5% vähem kui mehed ning viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud üksnes vähesel määral; palub liikmesriikidel teha täiendavaid jõupingutusi kehtivate Euroopa õigussätete rakendamisel, et seda lõhet vähendada;

18.  nõuab Euroopa Liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ja sotsiaalpartneritelt püsiva soolise palgalõhe käsitlemist mitmekülgsetes strateegiates, mis peaks hõlmama ka Euroopa Liidu võrdse palga eesmärki, mille siht on vähendada igas liikmesriigis palgalõhet 10%, et tagada naistele ja meestele võrdväärse töö ja kvalifikatsiooni eest võrdse tasu maksmine, ning tunneb heameelt komisjoni algatuse üle käivitada Euroopa võrdse palga päev; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole pärast parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni ja vastavasisuliste soovituste vastuvõtmist esitanud mitte ühtegi seadusandlikku ettepanekut;

19.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada palgaerinevusest tulenevat soolist pensionierinevust ning hindama uute pensionisüsteemide mõju eri naistekategooriatele, pöörates erilist tähelepanu osalise tööajaga ja ebatüüpilistele töölepingutele;

20.  kutsub liikmesriike üles võtma sihipäraseid meetmeid, et parandada sotsiaalsete tegevusalade olukorda ja neid õiglasemalt rahaliselt väärtustada; on seisukohal, et töö haridus ja hooldussektoris tuleb rahaliselt võrdsustada muu tööga ja et kui mehed ja naised on otsustanud töötada sotsiaalsektoris, ei tohi nad seetõttu sattuda rahaliselt ebasoodsamasse olukorda;

21.  tunneb muret selle pärast, et majanduskriis ja eelarvekärped süvendavad probleemi veelgi, kuna need mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi; kutsub liikmesriikide valitsusi ja sotsiaalpartnereid üles koostama tegevuskava ning seadma konkreetseid ja kaugeleulatuvaid sihte;

22.  kutsub liikmesriike üles paremini ära kasutama kõrgete kutseoskustega sisserändajatest naiste oskusi ning pakkuma neile juurdepääsu haridusele ja koolitusele, sealhulgas keelekursustele, et vältida nende kutseoskuste kadu ja tagada võrdsed töövõimalused ning edendada rändajate integratsiooni; kutsub liikmesriike üles pöörama tähelepanu naissoost sisserändajatele suunatud meetmete vastuvõtmisele ja ergutab konsultatsioone valitsusväliste organisatsioonidega ja naissoost sisserändajate organisatsioonidega nende sotsiaalsele integratsioonile suunatud poliitikate ja meetmete asjus;

23.  on mures mõnes liikmesriigis kehtivate õigusnormide pärast, mis ei keelusta sõnaselgelt tööandjate võimalust nõuda naistelt nende töölevõtmise eelallkirjastatud lahkumisavaldusi, mis võimaldab emaduse kaitse õigusaktidest mööda hiilida;

Võrdõiguslikkus otsustamistasandil

24.  on seisukohal, et naiste aktiivne osalemine ja täielik kaasatus ELi tööturul ei oma positiivset mõju mitte ainult ettevõtetele, vaid majandusele ja ühiskonnale tervikuna ning see on põhiõiguste ja demokraatia küsimus; 60% värsketest ülikooli lõpetanutest on naised, ent nad on majanduse juhtivatel töökohtadel jätkuvalt alaesindatud;

25.  peab kahetsusväärseks, et majanduse elavdamise projektid keskenduvad peamiselt töökohtadele, kus mehed on ülekaalus; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles käsitlema järjepidevalt soolist ebavõrdsust strateegia „Euroopa 2020” ja riiklike reformiprogrammide rakendamisel ning käsitlema eelisjärjekorras tõkkeid, mis takistavad naiste tööturul osalemist, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele, sisserändajate ja rahvusvähemuse hulka kuuluvatele naistele, naistele vanuses 54–65 ja roma naistele; juhib tähelepanu asjaolule, et töö ja eraelu ühildamiseks ning rahalise iseseisvuse saavutamiseks vajavad naised võimalust töötada paindlikumas vormis, sh teha kaugtööd; märgib, et naised on alaesindatud suure tõenäosusega laienevates sektorites, nagu taastuvate energiaallikate sektor ja teaduse- ja tehnoloogiamahukates ametid, ja kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja töökohtade loomise poliitika, mis põhineb naiste ja meeste võrdväärsel esindatusel eelnimetatud sektorites;

26.  kutsub toetama algatusi ja kampaaniaid, mille eesmärgiks on muuta naiste madala tööalase tulemuslikkuse ja juhtimissuutmatuse alaseid stereotüüpe; kutsub toetama naiste erialast arengut ning nende kandideerimist juhtivatele ametikohtadele;

27.  märgib kahetsusega, et naiste arv ettevõtete juhatuses ei ilmuta kasvutendentsi, nagu näitas komisjoni 2012. aasta aruanne naiste kohta majandusotsuste tegemisel; märgib, et ELis on keskmiselt üksnes 13% noteeritud suurettevõtete juhtidest naised ning vaid 3% neist juhatuse esimehed;

28.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti täielikud ajakohased andmed naiste esindatuse kohta igat liiki ELi ettevõtetes ning kohustuslike ja vabatahtlike meetmete kohta, mida ettevõtted ja liikmesriigid on hiljuti võtnud, et suurendada naiste esindatust; märgib, et komisjoni aruandest naiste kohta majandusotsuste tegemisel selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete meetmed ei ole olnud piisavad; peab tervitatavaks, et kavandatakse konsulteerimist selliste meetmete üle, mille eesmärk on suurendada soolist tasakaalu majandusotsuste tegemisel; väljendab siiski pettumust, et komisjon hoidub koheste seadusandlike meetmete võtmisest, mida ta kohustus tegema, kui eesmärgid jäävad saavutamata; usub, et 2011. aasta tagasihoidlikud saavutused vajaksid konsulteerimisest konkreetsemaid meetmeid; kordab seepärast oma 2011. aasta nõudmist pakkuda 2012. aastaks õigusakte, sealhulgas kvoote naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%ni 2015. aastaks ja 40%ni 2020. aastaks, võttes seejuures arvesse nii liikmesriikide kohustusi kui ka majanduslikke, struktuurilisi (nt ettevõtete suurus), õiguslikke kui ka piirkondlikke eripärasid;

29.  rõhutab tungivat vajadust, et liikmesriigid võtaksid eelkõige seadusandlikul teel meetmed, mis seaksid siduvad eesmärgid, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatud osakaal ettevõtete, riigiasutuste ja poliitiliste organite vastutavatel töökohtadel; viitab Norra, Hispaania, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa edukatele näidetele;

30.  tuletab meelde, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised, sellele järgnev komisjoni ametisse nimetamine ja Euroopa Liidu institutsioonide kõrgete ametnike ametisse määramised on heaks võimaluseks liikuda ELi tasandil võrdse demokraatia suunas;

31.  kutsub liikmesriike üles toetama võrdsust, esitades Euroopa Komisjoni voliniku ametikoha kandidaatideks naise ja mehe; kutsub komisjoni presidenti üles seadma komisjoni moodustamisel eesmärgiks võrdsuse; kutsub komisjoni üles sellist korda avalikult toetama;

32.  märgib, et valimiskvootide kasutamine on avaldanud naiste esindatusele positiivset mõju ning tervitab Prantsusmaal, Hispaanias, Belgias, Sloveenias, Portugalis ja Poolas kasutusele võetud seadustatud võrdsussüsteeme ning sookvoote; kutsub neid liikmesriike, kus naiste esindatus poliitilistes kogudes on eriti madal, üles kaaluma võrdväärsete meetmete kehtestamist;

33.  tunneb heameelt parlamendikomisjonide naissoost eesistujate ning naissoost parlamendiliikmete arvu märkimisväärse kasvu üle parlamendi 2009–2014 kestval ametiajal, aga märgib kahetsusega, et parlamendi ametiaja teisel poolel on naissoost Euroopa Parlamendi asepresidentide arv vähenenud, seega teeb ettepaneku võtta kasutusele meetmed, mis tagaksid asepresidentide ametikohtadel täieliku soolise tasakaalu;

34.  kutsub liikmesriike üles edendama naisettevõtlust ning pakkuma naistele rahalist toetust, kutsenõustamist ja koolitust, et julgustada neid oma ettevõtteid looma;

Väärikus, isikupuutumatus ning soolise vägivalla lõpetamine

35.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks soolise vägivalla vastu võitlemise tegevusprogrammidesse homo- ja transseksuaalsuse vastu suunatud vägivalla ja ahistamise;

36.  tunneb heameelt nii ühenduse kui riikide tasandil võetud meetmete üle, millega võideldakse naiste-, meeste- ja lastevastase vägivallaga, näiteks Euroopa lähenemiskeeld, direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust, ning ELis ohvriõiguste tugevdamise õigusaktide pakett, kuid rõhutab, et see nähtus on jätkuvalt oluline probleem, mida ei ole lahendatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastu võtma ja rakendama poliitikat, mis on suunatud igasuguse naistevastase vägivallaga võitlemisele, hõlmates füüsilist ja vaimset vägivalda, koduvägivalda, ahistamist ning vajadust integreerida võitlus soolise vägivallaga ELi välis- ja arengupoliitikasse; rõhutab vajadust teha kindlaks soolise vägivalla probleemi tegelik ulatus ELis; võtab teadmiseks naistevastase vägivalla Euroopa vaatluskeskuse selles valdkonnas tehtud tähtsa töö ja nõuab seetõttu, et vaatluskeskus hakkaks tööle esimesel võimalusel;

37.  kinnitab veel kord, et komisjon peab esitama kogu ELi hõlmava strateegia naistevastase vägivalla lõpetamiseks, mis hõlmaks kriminaalõiguslikku vahendit, et võidelda soolise vägivallaga, nagu parlament on mitmes oma resolutsioonis nõudnud; kutsub komisjoni üles nimetama 2015. aastat naistevastase vägivalla lõpetamise Euroopa aastaks;

38.  julgustab liikmesriike korraldama töökohtades toimuvat ahistamist ja kiusamist käsitlevaid teabekampaaniaid, et naised saaksid sellistest nähtustest teadlikud olles neile tõhusalt vastu seista;

39.  mõistab koduvägivalla all igasugust seksuaalset, füüsilist ja psühholoogilist vägivalda; juhib tähelepanu asjaolule, et sooline vägivald nõuab ELis igal aastal palju inimelusid; nõuab seetõttu asjakohaste meetmete võtmist, et soolist vägivalda käsitletaks avaliku tähtsusega ning mitte eraviisilise ja perekonnasisese küsimusena, mida peetakse põhiõiguste rikkumiseks, tagades muu hulgas juurdepääsu ennetus-, õiguskaitse- ja abivormidele, ka kellegi jälitamise puhul;

40.  tunneb rahulolu hiljutise Euroopa lähenemiskeelu vastuvõtmise üle, mille eesmärgiks on pakkuda kaitset näiteks soolise vägivalla ohvritele, ja kutsub liikmesriike üles võtma direktiiv viivitamata siseriiklikusse õigusesse üle, et tagada Euroopa lähenemiskeelu nõuetekohane toimimine;

41.  võtab sellega seoses teadmiseks ELi ohvrite paketi; kutsub liikmesriike üles lisama paketti konkreetsed meetmed ja vahendid, et takistada igasugust naistevastast vägivalda, sealhulgas koduvägivalda, seksuaalvägivalda, ahistamist, niinimetatud aumõrvasid, naiste suguelundite moonutamist ning teisi vägivallavorme ja üksikisikute õiguste rikkumisi;

42.  kutsub liikmesriike looma füüsilise vägivalla toimepanejatele mõeldud taastamis- ning psühholoogilisi programme, tänu millele väheneks füüsilise vägivalla esinemise sagedus; juhib tähelepanu asjaolule, et agressiivsuse ilmingud on suurenenud ka tütarlaste hulgas;

43.  kutsub komisjoni üles täitma oma kohustust integreerida sooline võrdõiguslikkus kõikidesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkondadesse;

44.  rõhutab, kui tähtis on, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võtaksid meetmed selleks, et hõlbustada selliste vahendite nagu ESF või programmi „Progress” abil soolise vägivalla ohvriks langenud naiste tagasipöördumist tööturule;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse ja majandusliku iseseisvuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes autonoomia suurendamine ja vabadus partnerit valida on vägivalla vastu võitlemise oluline eeltingimus;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama tervishoiu soolist mõõdet kui ELi tervishoiupoliitika olulist osa ja suurendama jõupingutusi kahepoolse strateegia vastuvõtmiseks koos soolise ja ealise süvalaiendamisega ning ELi konkreetsete sooga seotud tegevuskavade ja riiklike tervishoiupoliitikate vastuvõtmiseks;

47.  kordab oma seisukohta seksuaal- ja reproduktiivõiguste suhtes, mida ta on väljendanud 10. veebruari 2010. aasta ja 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2009. ja 2010. aastal; tunneb sellega seoses muret hiljutiste rahastamisallikate vähendamise pärast pereplaneerimis- ja seksuaalhariduse valdkonnas ja seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele juurdepääsu piiramise pärast mõnes liikmesriigis, eelkõige raseduse ja emaduse kaitse ning turvalise ja seadusliku abordi osas; rõhutab, et kõik naised peavad saama kontrollida oma seksuaal- ja reproduktiivõigusi, omades juurdepääsu kvaliteetsetele rasestumisvastastele vahenditele;

48.  tunneb muret HIVi/AIDSi ja teistesse sugulisel teel nakkavatesse haigustesse haigestumise kasvu pärast, eelkõige naiste hulgas; juhib tähelepanu sellele, et 45% uutest HIV-nakkuse juhtudest on diagnoositud noortel naistel ja tütarlastel vanuses 15–24 aastat; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon pööraks selgesõnaliselt oma HIVi/AIDSi vastase võitluse strateegias suuremat tähelepanu ennetusele ning suurendaks seksuaalhariduse ning kondoomide ja HIV-testide vaba kättesaadavuse kaasamise kaudu üldist teadlikkust sugulisel teel nakkavate haiguste ohu kohta ja vähendaks uute HIV-nakatumiste arvu;

49.  nõuab, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil algatataks arutelu selle üle, kuidas võidelda naiste ja meeste rollidega seotud stereotüüpide vastu; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada naise kuvandi kujutamist naise väärikust austades ja võidelda püsivate sooliste stereotüüpidega, eelkõige konkreetselt alavääristavate kuvanditega, austades samal ajal täielikult sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust;

50.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles vastavalt soolise süvalaiendamise nõudele integreerima kõikidesse poliitikavaldkondadesse erivajadustega naistele erilise tähelepanu pööramise nõude;

51.  palub liikmesriikidel ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu kaitsetute naiste rühmadele: puudega naised, eakad, vähese haridusega või hariduseta, ülalpeetavate isikutega, sisserändajatest või rahvusvähemustesse kuuluvad naised moodustavad erirühmad, kelle jaoks tuleb võtta nende tingimustele vastavad meetmed;

52.  palub rahvusvahelistel, piirkondlikel ja kohalikel võrdõiguslikkuse alal pädevatel organisatsioonidel võtta kasutusele terviklik lähenemisviis, et parandada oma reageerimist mitmekordse diskrimineerimise juhtudele ja nendega tegelemist; nõuab samuti tungivalt, et kõnealused organisatsioonid annaksid kohtunikele, juristidele ja töötajatele üldiselt väljaõppe, mis võimaldab neil mitmekordse diskrimineerimise olukordi kindlaks teha, ennetada ja käsitleda;

Sooline võrdõiguslikkus väljaspool Euroopa Liitu

53.  nõuab, et naiste inimõigustest ja nende tõhusa kasutamise võimalustest saaks ELi välispoliitika kõige tähtsam prioriteet; et prioriteet oleks ka direktiivi 2011/36/EL rakendamine, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset;

54.  väljendab küll heameelt selle üle, et Vahemere lõunapiirkonna riikides liigutakse suurema demokraatia ja vabaduse poole, ent on mures selle pärast, et araabia kevad võib kahjustada naiste õigusi; nõuab komisjonilt konkreetsete meetmete väljatöötamist soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks nendes riikides;

55.  taunib asjaolu, et teatud maailmapiirkondades kasutatakse veel vägistamist sõjarelvana; kutsub Euroopa Liitu üles võtma Euroopa välisteenistuse abil selle probleemi oma poliitilise tegevuskava prioriteediks;

56.  märgib, et maailma rahvaarv kasvas sel aastal seitsme miljardi inimeseni; on veendunud, et pereplaneerimine peaks olema poliitilises tegevuskavas esikohal;

57.  väljendab muret aastatuhande arengueesmärkide, eelkõige viienda arengueesmärgi (emade tervise parandamine) saavutamiseks tehtavate aeglaste edusammude ja selle pärast, et ollakse väga kaugel eesmärgist vähendada kolme neljandiku võrra emade suremuse määra ning tagada kõigile 2015. aastaks juurdepääs reproduktiivtervishoiu teenustele; märgib, et iga päev sureb endiselt umbes 1000 naist igati välditavatesse raseduse või sünnitusega seotud tüsistustesse;

58.  nõuab tungivalt, et poliitilised ja usuliidrid kasutaksid oma autoriteeti viienda arengueesmärgi saavutamise edendamiseks ning toetaksid kaasaegseid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid;

59.  kutsub liikmesriike üles pakkuma aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks jätkuvalt poliitilist ja rahalist tuge ning suurendama majanduslangusest hoolimata viienda arengueesmärgi saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi;

60.  tervitab ÜRO hiljutist otsust nimetada 11. oktoober rahvusvaheliseks tüdrukutepäevaks, mis on mõjuvõimas viis tüdrukute vajaduste ja õiguste rõhutamiseks, ning toetada rohkemate meetmete ja investeeringute kasutamist, et võimaldada tüdrukutel oma täielikku potentsiaali saavutada, mis on kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja kohustustega, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkidega;

61.  tuletab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust rakendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ja nõuab tungivalt, et ELi humanitaarabi sätted oleksid sõltumatud USA seatud humanitaarabi piirangutest, eriti tagades relvakonfliktides vägistamise ohvriks langenud naistele juurdepääsu abordile;

Juhtimine

62.  kutsub järgmist eesistujariiki üles saavutama edasiminek nõukogu direktiivi osas, millega rakendatakse isikute võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, et võtta see vastu Taani eesistumise ajal;

63.  palub komisjonil täita Euroopa Parlamendi resolutsiooni Stockholmi tegevuskava kohta;

64.  kutsub komisjoni üles arvestama Test-Achats kohtuasja järeldusi tulevastes õigusaktides, et märkimisväärselt ning kiirelt suurendada õiguskindlust seoses nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega;

65.  kutsub nõukogu üles Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020 läbirääkimistel sisse viima ELi eelarveprotsessi soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise eelarve koostamisel ning tagama ELi rahastuse taseme prognoositavuse ning mittevähendamise naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega seotud tegevuste puhul, sealhulgas naistevastase vägivallaga võitlemises, mis on seotud nii sise- kui välispoliitikatega;

66.  väljendab kahetsust selle üle, et liikmesriigid on teinud vaid väheseid edusamme seoses kavaga ajakohastada rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust käsitlevad õigusaktid ning nõuab tasakaalustatud kompromissi saavutamist tulevase Taani eesistujariigiga, et võtta kõnealused õigusaktid vastu 2012. aasta esimeses pooles, et vastata Euroopa perekondade ja majanduse vajadustele; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud eakate või haigete sugulaste eest hoolitsemist käsitlevate puhkuse-eeskirjade kohta;

67.  kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku teatise ühest isikust koosnevate leibkondade olukorra kohta ELis, et saavutada poliitilise neutraalsuse põhimõtet järgides õiglane kohtlemine sellistes valdkondades nagu maksustamine, sotsiaalkindlustus, elamumajandus, tervishoid, kindlustus ja pensionid;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma, analüüsima ja avaldama usaldusväärseid sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et oleks võimalik hinnata ja ajakohastada komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat (2010–2015) ning jälgida soolise võrdõiguslikkuse läbivat süvalaiendamist kõikides poliitikavaldkondades;

69.  kordab oma üleskutset komisjonile töötada sarnaselt soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga välja lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide võrdõiguslikkuse tegevuskava;

70.  on sügavas mures meediateadete pärast, mille kohaselt inimkaubanduse, seksuaalorjuse ja sundprostitutsiooni ohvreid koheldakse kurjategijatena, selle asemel et pakkuda neile tuge, ning kutsub komisjoni üles uurima inimkaubanduse ohvrite kohtlemist liikmesriikides;

71.  nõuab tungivalt tähelepanu pööramist sugude võrdõiguslikkuse institutsionaalsete mehhanismide olukorrale liikmesriikides, et majandusraskused, elluviidavad reformid ja ümberstruktureerimine ei mõjuks väga negatiivselt neile mehhanismidele, ilma milleta ei oleks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse horisontaalne prioriteet oma juhtimisspetsiifikaga ilmselt tulemuslik;

72.  märgib, et on vaja parandada koostöösüsteeme ning naisorganisatsioonide ja kogu kodanikuühiskonna osalemist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsessides;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
(2) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järelduste lisa.
(3) ELT C 130, 30.4.2011, lk 4.
(4) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 130.
(5) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 31.
(6) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0085.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0330.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0127.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0086.
(11) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 79.


Naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel
PDF 141kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel, kvaliteedi ja võrdõiguslikkuse kohta (2011/2295(INI))
P7_TA(2012)0070A7-0029/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 21 ja 23,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning lõppdokumente, mis võeti vastu ÜRO eriistungjärkudel Peking +5 (2000), Peking +10 (2005) ja Peking +15 (2010),

–  võttes arvesse ÜRO naiste olukorda käsitleva komisjoni 2006. aastal kokku lepitud järeldusi teemal „Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustamisprotsessides kõikidel tasanditel”,

–  võttes arvesse ÜRO naiste olukorda käsitleva komisjoni kokku lepitud järeldusi 1997/2 Pekingi tegevusprogrammi 1996–1999 kriitilise tähtsusega valdkondade kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/58/142 naiste ja poliitikas osalemise kohta, ja ÜRO Peaassamblee 18. novembril 2011. aastal heakskiidetud resolutsiooni III naiste ja poliitikas osalemise kohta - resolutsioon A/C.3/66/L.20/Rev.1,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2000. aasta otsust, mis käsitleb naiste ja meeste võrdset esindatust komisjoni asutatud komiteedes ja ekspertrühmades(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 1996. aasta soovitust 96/694/EÜ naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta otsustamisprotsessis(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. märtsil 2003. aastal vastu võetud soovitust Rec (2003)3 naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta poliitiliste ja avalike otsuste tegemisel ning soovituse Rec (2003)3 rakendamise edusammude jälgimise kahe etapi tulemusi, mis põhinevad 2005. ja 2008. aastal läbi viidud sooliselt eristatud andmeid käsitleval küsitlusel naiste ja meeste osalemise kohta poliitilises ja avalikus otsustamises,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1079 (1996) naiste suurema esindatuse kohta assamblees, soovitust 1413 (1999) võrdse esindatuse kohta poliitilises elus, resolutsiooni 1348 (2003) sooliselt tasakaalustatud esindatuse kohta assamblees, soovitust 1665 (2004) naiste osalemise kohta valimistel ning resolutsiooni 303 (2010) jätkusuutliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamise kohta kohalikus ja piirkondlikus poliitilises elus,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi resolutsiooni 85 (1999), soovitust 68 (1999) naiste osalemise kohta Euroopa piirkondade poliitilises elus ja soovitust 111 (2002) naiste individuaalse hääletamise õiguse ja demokraatlike nõuete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni („Demokraatia õiguse kaudu”) deklaratsiooni naiste osalemise kohta valimistel,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja õigusküsimuste peadirektoraadi koostatud käsiraamatut „Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine eelarve koostamisel: rakendamine praktikas” (aprill 2009),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2010. aastal vastu võetud soovitust 1899 (2010), mis käsitleb naiste esindatuse suurendamist poliitikas valimissüsteemi abil,

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2000. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta otsuste tegemisel(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0029/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu tasandil ja liikmesriikides ei ole naiste ja meeste osalemine poliitiliste ja avalike otsuste tegemisel tasakaalus ning naised on valitavatel ja nimetatavatel poliitilistel ametikohtadel selgelt alaesindatud; arvestades, et naised on murettekitavalt alaesindatud poole ametiaja valimistel Euroopa Parlamendis;

B.  arvestades, et naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ning erinevustega võitlemise meetodid, strateegiad, kultuurilised hoiakud ja vahendid erinevad ELis riigi tasandil ning ELi liikmesriikide, erakondade ja sotsiaalpartnerite hulgas suurel määral;

C.  arvestades, et naiste esindatus Euroopa Parlamendis on küll tõusnud 35 protsendini, kuid ei ole veel saavutanud meestega võrdset taset; arvestades, et komisjonide ja fraktsioonide juhtivatel ametikohtadel on naised veel selgemalt alaesindatud; arvestades, et Euroopa Komisjonis moodustavad naised ainult ühe kolmandiku ja komisjoni president ei ole kunagi olnud naine;

D.  arvestades, et hoolimata arvukatest meetmetest valitseb statistika järgi ebavõrdsus ja et naiste esindatus poliitiliste otsuste tegemisel on pideva paranemise asemel viimastel aastatel seiskunud, nii et meeste ja naiste esindatuse suhe on kogu ELi riikide parlamentides jäänud muutumatuks (24% naisi ja 76% mehi) ning naised moodustavad kõigist ministritest ainult 23%(5);

E.  arvestades, et tänapäeval on de facto kasutusel mitteametlik kvoodisüsteem, milles mehed on naistega võrreldes eelisseisundis ja valivad otsuste tegemisega seotud ametikohtadele mehi; tegemist ei ole küll formaalse süsteemiga, kuid süstemaatilise ja väga reaalse sügavale juurdunud kultuuriga, kus mehi koheldakse eelistatult;

F.  arvestades, et meeste ja naiste võrdne esindatus poliitiliste otsuste tegemisel on inimõiguste ja sotsiaalse õigluse küsimus ning demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus; arvestades, et naiste püsiv alaesindatus on demokraatia puudujääk, mis õõnestab otsuste tegemise õiguspärasust nii ELi kui ka riikide tasandil;

G.  arvestades, et otsuste tegemine põhineb haldusettevalmistustel ning seega on haldusametites eeskätt juhtidena töötavate naiste arv võrdõiguslikkuse küsimus ja tagab selle, et kõigi poliitiliste meetmete ettevalmistamisel võetakse arvesse soolisi aspekte;

H.  arvestades, et 2014. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ning nendele järgnevad järgmise Euroopa Komisjoni moodustamine ja ELi kõrgetele ametikohtadele nimetamine annavad võimaluse liikuda ELi tasandil võrdsusel põhineva demokraatia poole ning ELil on võimalus olla selles valdkonnas eeskujuks;

I.  arvestades, et naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis sätestatu kohaselt peaksid osavõtvad riigid muu hulgas võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas positiivsed meetmed, et likvideerida naiste diskrimineerimine poliitilises ja avalikus elus;

J.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee julgustab:

   reformima valimissüsteeme selliselt, et need edendaksid rohkem naiste esindatust;
   lisama põhiseadustesse ja valimisseadustesse soopõhiseid diskrimineerimisvastaseid sätteid koos vajaliku erandiga, mis lubab alaesindatud sugupoole positiivse diskrimineerimise meetmeid;
   andma soolisi erinevusi arvestavat kodanikuharidust ning kõrvaldama soolisi stereotüüpe ja naiskandidaatide suhtes kinnistunud eelarvamusi, eeskätt erakondades, kuid ka meedias;

K.  arvestades, et Pekingi deklaratsioonis ning võimu- ja otsustamispositsioonidel naiste tegevusprogrammis rõhutatakse asjaolu, et võrdne osalemine on naiste huvide arvessevõtmise vajalik tingimus ning et see on vajalik demokraatia tugevdamiseks ja selle korraliku toimimise edendamiseks; arvestades, et selles kinnitatakse taas, et naiste aktiivne osalemine meestega võrdsetel tingimustel kõigil otsustamistasanditel on oluline, et saavutada võrdõiguslikkus, säästev areng, rahu ja demokraatia;

L.  arvestades, et püsivate sooliste stereotüüpide tõttu esineb olulistel poliitilisi otsuseid tegevatel ametikohtadel ikka veel tõsist soolist eraldamist, kusjuures naistel on sagedamini hooldus- ja jaotusülesanded, näiteks tervishoiu, sotsiaalabi ja keskkonnaga seotud ülesanded, ning meestel võimsad, ressurssidega seotud ülesanded, näiteks majanduse ja rahanduse, kaubanduse, eelarve, kaitse ja välisasjadega seotud ülesanded, ning see moonutab võimustruktuuri ja vahendite eraldamist;

M.  arvestades, et erakondadel, kelle ülesanne on valida, järjestada ja esitada kandidaate juhtivatele ametikohtadele, on keskne roll naiste ja meeste võrdse esindatuse tagamisel poliitikas, mistõttu nad peaksid toetama häid tavasid, näiteks valimistel erakondade vabatahtlikke kvoote, mille mõned erakonnad on 13 ELi liikmesriigis juba kasutusele võtnud;

N.  arvestades, et Maailmapanga 1999. aasta uuringus „Korruptsioon ja naised valitsuses” järeldatakse, et kui naiste osakaal on suurem, on korruptsiooni tase valitsuses madalam, sest selle uuringu tulemuste kohaselt on naistel kõrgemad eetilised käitumisstandardid ja nad hoolivad rohkem ühisest hüvest;

O.  arvestades, et vaja on laiahaardelisi mitmetahulisi strateegiaid, mis hõlmavad mittesiduvaid meetmeid, nagu eesmärgid ja erakondade vabatahtlikud kvoodid, võimaldavaid meetmeid, nagu soolise võrdõiguslikkuse alane koolitus, mentorlus ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, ning õiguslikult siduvaid meetmeid, nagu sookvoodid valimistel, pidades seejuures silmas, et poliitikas soolise tasakaalu saavutamisel on tõhusaimaks osutunud õiguslikult siduvad meetmed, mis sobivad kokku institutsioonilise ja valimissüsteemiga ning hõlmavad järjestusreegleid, jälgimist ning tõhusaid sanktsioone mittejärgimise korral;

P.  arvestades, et naiste juurdepääs valimiskampaaniate rahastamisele on erakondades toimuva diskrimineerimise, hästi rahastatavatest võrgustikest naiste väljajätmise ning naiste madalama sissetuleku ja väiksemate säästude tõttu sageli piiratum;

Q.  arvestades, et valimissüsteemide, poliitiliste institutsioonide ja erakondade menetlused mõjutavad otsustavalt rakendatavate strateegiate efektiivsust ja poliitikas saavutatava soolise tasakaalu ulatust;

R.  arvestades, et naiste osalemist ja juhtpositsiooni poliitiliste otsuste tegemisel mõjutavad seni mitmesugused takistused, näiteks soodustava toetava keskkonna puudumine poliitilistes institutsioonides ja ühiskonna hoolekandesüsteemis, sooliste stereotüüpide püsimine, aga ka hiljutine majanduskriis ja selle negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

S.  arvestades, et naiste otsustamises ja juhtimises osalemise madal tase on peamiselt tingitud töö ja pereelu ühitamise probleemidest, perekohustuste (mis lasuvad raskelt naiste õlgadel) ebavõrdsest jaotumisest ning püsivast diskrimineerimisest tööl ja ametialases koolituses;

Naiste esindatus valitavatel ametikohtadel

1.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja rakendama tõhusaid soolise võrdõiguslikkuse poliitilisi meetmeid ja mitmetahulisi strateegiaid, et saavutada võrdne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ja juhtpositsioonidel kõigil tasanditel – eeskätt sellistes valdkondades nagu makromajanduslik poliitika, kaubandus, tööjõud, eelarved, kaitse ja välisasjad – hinnates mõju ja tehes selle asjakohaste võrdõiguslikkuse näitajate abil üldsusele kättesaadavaks, tagades arvulised eesmärgid, selged tegevuskavad ning korrapärased järelevalvemehhanismid, millele järgnevad siduvad parandusmeetmed ja nende järelevalve, kui seatud eesmärke ei ole tähtajaks saavutatud;

2.  väljendab heameelt valimistel kehtivate võrdsussüsteemide/sookvootide üle, mis on mõnes liikmesriigis seadusega kasutusele võetud; kutsub liikmesriike üles kaaluma võrdsuse edendamiseks õiguslike meetmete, näiteks positiivsete meetmete kasutuselevõtmist ja kindlustama nende meetmete tõhususe – kui need sobivad kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –, kasutades selleks üks-ühele esindatuse süsteeme, jälgimist ja tõhusaid sanktsioone, et hõlbustada naiste ja meeste tasakaalustatumat osalemist poliitiliste otsuste tegemisel;

3.  kutsub peale selle nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama võrdsust kõigil tasanditel, andes selgeid diskrimineerimisvastaseid sõnumeid, pakkudes asjakohaseid vahendeid ja edendades vajalikku koolitust riigiteenistujatele, kelle ülesanne on koostada eelarveid soolist võrdõiguslikkust arvestades;

4.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse koolituse programmidele, mis on suunatud kodanikuühiskonnale ja eelkõige noortele juba varasest noorusest alates ja milles tunnustatakse, et naiste õigused on inimõigused ja võrdsus on poliitilises elus hädavajalik;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma lubadust, mille kiidavad heaks kõik Euroopa, riigi ja piirkondliku tasandi erakonnad, võtta meetmeid naiste aktiivse osalemise ja kaasatuse edendamiseks poliitilises elus ja valimistel, saavutada tõeline võrdsus oma sisemises otsustamises, valitavatele ametikohtadele kandidaatide esitamises ning erakonna valimisnimekirjades tänu kvootide kehtestamisele, ning – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri – pöörata tähelepanu naiskandidaatide kohale nendes nimekirjades;

6.  tunnustab erakondade määravat rolli soolise võrdsuse edendamisel; nõuab seetõttu, et liikmesriigid nõuaksid riigi tasandi erakondadelt – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –kvoodisüsteemide ja muude positiivsete meetmete loomist ja rakendamist, piirkondlike, riiklike ja ELi valimiste kandidaatide nimekirjade puhul järjestusreeglite kohaldamist ning eeskirjade rikkumise puhuks tõhusate sanktsioonide kehtestamist ja jõustamist; kutsub liikmesriike üles siduma soolise võrdsuse eesmärke erakondade rahastamisega ja seadma soolise võrdsuse eesmärgid erakondade rahastamise eeltingimuseks;

7.  kutsub erakondi kogu Euroopas üles võtma erakonnaorganite ja valimiste kandidaatide nimekirjade puhul kasutusele kvoodisüsteemi – kui see sobib kokku valimissüsteemiga ja kui erakondade ülesanne on koostada valimisnimekiri –, eriti Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste nimekirjade puhul; arvab, et parim viis parandada naiste poliitikas osalemist on koostada valimisnimekirjad, kus naiskandidaadid on nimekirja eesosas meeskandidaatidega vaheldumisi;

8.  rõhutab vajadust konkreetsete sammude järele, mis aitavad saavutada võrdsuse riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi valitavates ametites (näiteks president, asepresidendid, esimees ja aseesimehed), seades iga sellise ametikoha puhul eesmärgiks näiteks meeste ja naiste 50% esindatuse;

9.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle julgustada naisi osalema järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel finantsprogrammide „Põhiõigused ja kodakondsus” ning „Kodanike Euroopa” abil; palub, et komisjon tagaks oma vastavates iga-aastastes tööprogrammides 2013.–2014. aastaks piisava raha olemasolu muu hulgas selliste asjakohaste teadlikkust tõstvate meediakampaaniate rahastamiseks, millega kutsutakse üles valima naisi, ning tagaks riigi erakondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele hõlpsa juurdepääsu sellele rahale algatuste jaoks, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist otsuste tegemisel;

10.  kutsub komisjoni üles järgmise rahastamisperioodi (2014–2020) programmitöös ja kavandatava Euroopa kodanike aasta 2013 tegevuse kavandamisel julgustama ja rahastama eespool nimetatud või neile järgnevate programmide puhul meetmeid, millega edendatakse võrdsust otsuseid tegevatel ametikohtadel ja poliitilises tegevuses;

11.  kutsub komisjoni üles alustama vähemalt kaks aastat enne Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamist valimisnimekirjade võrdsuse kampaaniaid ning ergutama liikmesriike rakendama oma kohalikel ja piirkondlikel valimistel samasuguseid meetmeid;

Naiste esindatus nimetatavatel ametikohtadel

12.  kutsub liikmesriike üles toetama võrdsust, esitades Euroopa voliniku ametikoha kandidaatideks naise ja mehe; kutsub komisjoni presidenti üles saavutama komisjoni moodustamisel võrdsust; kutsub komisjoni üles seda menetlust avalikult toetama; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peaks eriliselt jälgima soolist tasakaalu selles menetluses, ning kordab naiste ja meeste võrdse esindatuse tähtsust uue komisjoni koosseisu heakskiitmisel vastavalt kodukorra artiklile 106;

13.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kohuseks täita kõikides oma otsuseid tegevates organites võrdsuse eesmärk, kehtestades kvoodisüsteemid ja muud positiivsed meetmed ning rakendades neid kõrgete ametnike töölevõtmisel; kutsub riikide valitsusi üles nimetama ELi tasandi kõrgetele ametikohtadele nii naisi kui ka mehi;

14.  võtab teadmiseks komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias 2010–2015 väljendatud kohustuse jälgida edusamme liikumisel oma komiteedes ja eksperdirühmades 40% samast soost liikmete eesmärgi poole ning kutsub ELi institutsioone, organeid ja ameteid üles võtma konkreetseid meetmeid ja looma strateegiaid eesmärgiga saavutada tasakaalustatud osalemine nende otsuste tegemisel;

15.  kutsub liikmesriike üles edendama positiivseid meetmeid, sealhulgas siduvaid õiguslikke meetmeid, eesmärgiga tagada võrdsus kõigis juhtorganites ja riigiametitesse määramisel ning töötada välja vahendeid kandidaatide esitamise ja valimiste soopõhiseks seireks;

Meetmed naiste osaluse edendamiseks poliitilises elus

16.  julgustab komisjoni ja liikmesriike rakendama positiivseid meetmeid, näiteks eeliskohtlemist, kui üks sugupool on alaesindatud;

17.  palub liikmesriikidel muuta otsuseid tegevatesse organitesse nimetamise eesmärgil meeste ja naiste kandidaatideks esitamise kord arusaadavaks, sealhulgas avalikustada taotlejate elulookirjeldused ning valiku tegemisel lähtuda teenetest, oskustest ja esindavusest;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama meetmeid, millega toetatakse naiste organisatsioone, võimaldades neile muu hulgas piisavat rahastamist ning luues platvorme koostöö ja soopõhiste kampaaniate korraldamiseks valimiste ajal;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama naiste võrgustikke ning edendama mentorlust, asjakohast koolitust, heade tavade ja programmide vahetamist, kusjuures erilist rõhku tuleks panna karjääri alguses olevatele naispoliitikutele;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama – vajaduse korral eeliskohtlemise abil –, et naistel on karjääriedenduse osana juurdepääs juhikoolitustele ja juhtpositsioonidele, et parandada naiste juhioskusi ja -kogemusi;

21.  tunnustab teisi osalejaid laiema demokraatliku protsessi tähtsa osana ning palub seetõttu nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja tervitada jõupingutusi, mida teevad tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud, erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja kõik organisatsioonid, kes tavaliselt kuuluvad valitsusega seotud nõuandekomisjonidesse, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel oma ametikohtade hierarhias, sealhulgas võrdne osalemine otsuste tegemisel;

22.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama naistel ja meestel aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemisel, edendades pere- ja tööelu ühitamist ja tasakaalu selliste meetmete abil nagu lapsevanemaks olemise kulude jagamine võrdselt mõlema lapsevanema tööandjate vahel ning näiteks kättesaadavate ja piisavate laste ja eakate hoolduse teenuste tagamine, ning kutsub komisjoni üles asjakohaste õigusaktide – direktiivide – ettepanekute abil toetama võrdset juurdepääsu teenustele, miinimumsissetulekule ja soolise vägivallata elule;

23.  tuletab meelde eeliskohtlemise ja erimeetmete olulisust eri taustaga ja ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimeste, näiteks puuetega inimeste, sisserändajatest naiste ning etniliste ja seksuaalvähemuste liikmete esindatuse edendamisel otsuseid tegevatel ametikohtadel;

24.  võtab arvesse meedia ja hariduse tähtsust naiste poliitikas osalemise edendamisel ja ühiskonna hoiakute muutmisel; rõhutab, et tähtis on suurendada meedia ja eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide teadlikkust vajadusest tagada mees- ja naiskandidaatide tasakaalustatud kujutamine valimiste ajal ning jälgida meediat, et teha kindlaks soolised eelarvamused ja vahendid nendega võitlemiseks ning seeläbi edendada püüdlusi stereotüüpide kaotamiseks ja positiivse kuvandi loomiseks naisjuhtidest, sealhulgas naispoliitikutest kui eeskujudest riigi, piirkondlikul ja Euroopa tasandil;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, nõukogu ja komisjon edendaksid ja vahetaksid häid tavasid, mis aitavad kaasa sooliselt tasakaalustatud esindatusele otsuseid tegevatel ametikohtadel, suurendades selleks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rolli ja vahendeid ning hõlbustades koostööd naiste küsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega;

26.  palub liikmesriikidel ja komisjonil – eelkõige vajaduse korral Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kaasamise teel – koguda, analüüsida ja levitada soo alusel liigitatud andmeid, et jälgida meeste ja naiste võrdset esindatust otsuste tegemisel kõigis sektorites (avalikus ja erasektoris) ning kõigil võimutasanditel, ja kui püstitatud eesmärke ei ole saavutatud, siis edasiste meetmete alusena; julgustab komisjoni jätkama võrreldavate andmete kogumist ja levitamist ELi tasandil, kasutades selleks oma andmebaasi otsuseid tegevatel ametikohtadel olevate naiste ja meeste kohta, ning palub komisjonil koostada saadud andmete põhjal soolise tasakaalu teemaline Euroopa kaart, mis sisaldab andmeid ühiste näitajate põhjal liidu, riikide ja piirkondlikul tasandil toimunud iga-aastase soolise tasakaalu muutuse kohta;

   soolise tasakaalu edendamise eesmärgid, mis on väljendatud esindatuse protsendimäärana ning integreeritud liikmesriikide ja seadusandlikku võimu omavate Euroopa piirkondade õigusaktidesse, et reguleerida nende valimisprotsesse;
   kummagi soo esindatuse protsendimäär Euroopa, riikide ja piirkondlikes parlamentides ning kohalikes institutsioonides;
   kummagi soo esindatuse protsendimäär nimetatud seadusandlike institutsioonide poolt valitavates või kontrollitavates täitevorganites;

27.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile aastaaruande soolise võrdõiguslikkuse edenemise kohta otsuste tegemisel Euroopa Liidus;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama riikide, kohalike ja Euroopa tasandi eri valimissüsteemide, samuti eri tasanditel rakendatavate meetmete ja heade tavade mõju naiste tasakaalustatud esindatusele;

Sooliselt tasakaalustatud esindatuse edendamine välissuhetes

29.  tuletab meelde oma nõudmist tagada sooline võrdsus Euroopa välisteenistuse töötajate ametissemääramise kõigil tasanditel; kutsub välisteenistust üles edendama naiste osalemist otsuste tegemisel Euroopa Liidu välissuhetes ning tagama, et kõik ELi esindavad delegatsioonid austavad oma koosseisu puhul soolise võrdsuse põhimõtet ning naistele ja meestele selles kontekstis antav kõneaeg on tasakaalus; juhib tähelepanu vajadusele suurendada nende naiste arvu, kes tegutsevad vahendajatena ja pealäbirääkijatena protsessides, et vaadelda olukorda inimõiguste ja korruptsiooni vältimise seisukohast, ning rahu tagamisel, samuti muudel läbirääkimistel, näiteks rahvusvahelistel kaubandus- ja keskkonnaläbirääkimistel;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisava rahalise ja tehnilise abi andmist eriprogrammidele, mille eesmärk on koolituste, kodanikuhariduse ning meedia ja kohalike valitsusväliste organisatsioonide kaasamise abil suurendada naiste osalemist valimisprotsessides, lisaks selliste üldhariduslike programmide rahastamisele, mis suurendavad kodanikuteadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, kõrvaldavad soolisi stereotüüpe ja juurdunud eelarvamusi naiste suhtes;

31.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma meetmeid, et edendada naiste tasakaalustatud esindatust kõikidel tasanditel poliitilises elus rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs, valitsustes ja riikide parlamentides, aga ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja kohalikes asutustes ning suurendada nende eesmärkide edendamiseks koostööd teiste osapooltega rahvusvahelisel tasandil, näiteks ÜRO naiste õigusi edendava agentuuriga (UN WOMEN) ja Parlamentidevahelise Liiduga;

32.  kutsub Euroopa Parlamendi poliitikaosakondi üles tagama, et delegatsioonidele antavad teated sisaldavad alati soolist mõõdet ja rõhutavad soolise võrdõiguslikkuse seisukohast tähtsaid küsimusi;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) Nõukogu järelduste lisa, 7. märts 2011.
(2) EÜT L 154, 27.6.2000, lk 34.
(3) EÜT L 319, 10.12.1996, lk 11.
(4) EÜT C 346, 4.12.2000, lk 82.
(5) Vt naiste ja meeste esindatust otsuste tegemisel käsitleva Euroopa Komisjoni andmebaasi kord kvartalis toimuvat ajakohastust.


Euroopa ühistu põhikiri ja töötajate kaasamine
PDF 139kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa ühistu põhikirja ja töötajate kaasamise kohta (2011/2116(INI))
P7_TA(2012)0071A7-0432/2011

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 54 ja 151–154,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 3. juuni 2002. aasta soovitust nr 193 ühistute edendamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(4),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatist ühistute edendamise kohta Euroopas (COM(2004)0018),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest' „(COM(2011)0206),

–  võttes arvesse koondaruannet direktiivi 2003/72/EÜ kohta, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(5);

–  võttes arvesse uurimust, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) rakendamist(6),

–  võttes arvesse ÜRO rahvusvahelist ühistute aastat 2012(7),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet „Koostööl põhineva majandusmudeli vastupanuvõime kriisi ajal”(8),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Ettevõtluse vormide mitmekesisus”(9),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(10),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni töötajate finantsosaluse edendamise raamistiku kohta(12),

–  võttes arvesse komisjoni 16. septembri 2010. aasta aruannet nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ (millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas) läbivaatamise kohta (COM(2010)0481),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0432/2011),

A.  arvestades, et ühistud tegutsevad oma liikmete ja klientide huvides ning pakuvad lahendusi ühiskondlikele probleemidele; arvestades, et ühistute eesmärk on tagada pikaajalise ja jätkusuutliku ettevõtluspoliitikaga liikmete võimalikult suur kasu ja nende elatusvahendid ning asetada oma äristrateegias kesksele kohale klientide, töötajate ja liikmete heaolu kogu piirkonnas;

B.  arvestades, et ühistud on oma olemuse tõttu seotud piirkonnaga, kus nad asuvad, ning seetõttu on neil tähtis roll kohaliku arengu edendamisel, mis on oluline tegur tõelise sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks; arvestades, et ühistute oluline aspekt on pideva koolituse finantseerimine sotsiaalse vastutuse ja ettevõtluse valdkonnas, mida ei võeta veel täielikult arvesse teistes sotsiaalset osalust käsitlevates vahendites;

C.  arvestades, et ühistutes peab liikmete osalus olema prioriteet ning see peab väljenduma ühistu juhtimises ja omandistruktuuris;

D.  arvestades, et ühistud on ELi majanduse oluline osa ning sotsiaalse innovatsiooni tähtsamaid tõukejõude, mis aitavad seetõttu eelkõige säilitada infrastruktuuri ja kohalikke teenuseid eeskätt maapiirkondades ja linnastutes, ning arvestades, et ELis on 160 000 ühistut, mille omanikeks on rohkem kui neljandik kõigist ELi kodanikest ja mis pakuvad tööd ligikaudu 5,4 miljonile töötajale;

E.  arvestades, et ühistud konkureerivad paljudes majandusvaldkondades investorite juhitud ettevõtetega ning neil on globaalsetel turgudel märkimisväärne majanduslik võim ja tihti jäävad isegi riikidevahelised ühistud seotuks kohalike vajadustega;

F.  arvestades, et ühistupangad on oma koostööl põhineva majandusmudeli tõttu osutunud finantskriisi tingimustes tähelepanuväärselt jätkusuutlikuks ja vastupidavaks; arvestades, et tänu koostööl põhinevale majandusmudelile on ühistute käive kriisi ajal kasvanud ja nende majandusareng kiirenenud ning nende puhul ei esine nii palju pankrotte ja vallandamist; arvestades, et ühistud pakuvad ka kvaliteetset, kaasavat ja kriisidele vastupidavat tööhõivet ning sageli on nendes kõrge naiste ja sisserändajate tööhõive osakaal; arvestades, et ühistud aitavad tagada piirkondade jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu, pakkudes kohalikke töökohti, mida ei saa ümber paigutada; arvestades, et ühistuid võib pidada õnnestunud ja kaasaegseks sotsiaalmajanduslikuks lähenemisviisiks, mis aitavad tagada kindlaid tööalaseid väljavaateid ja võimaldavad töötajatel planeerida elu paindlikult oma kodukohas;

G.  arvestades, et finants- ja majanduskriis on näidanud, et õigusliku vormi atraktiivsust ei saa käsitleda üksnes osanike vaatenurgast; juhtides tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse organisatsioonina kannab ettevõte vastutust osanike, töötajate, võlausaldajate ja ühiskonna ees ning seda tuleb hindamisel arvesse võtta;

H.  arvestades, et ühistuid ja töötajate osalust käsitlevad õigusaktid erinevad ELi lõikes oluliselt;

I.  arvestades, et Euroopa ühistu põhikiri on siiani ainus ELi tasandi sotsiaalmajanduslik õiguslik vorm, sest komisjon võttis 2003. aastal tagasi ettepanekud assotsiatsiooni ja vastastikkuse kindlustusseltsi kohta ning Euroopa sihtasutuse põhikiri on alles väljatöötamisel;

J.  arvestades, et Euroopa sihtasutuse põhikirja kasutusele võtmisega soovitakse soodustada siseturu arengut seda liiki äriühingute tegevuse hõlbustamisega ELi tasandil;

K.  arvestades, et Euroopa ühistu põhikirja kasutusele võtmine on oluline sündmus koostööl põhineva majandusmudeli tunnustamise protsessis nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides, kus ühistu kontseptsioon on ajaloolistel põhjustel oma hea maine kaotanud;

L.  arvestades, et Euroopa ühistute eeliseks on töötajate kaasamine riikidevahelisel tasandil, eelkõige seoses töötajate õigusega osaleda juhatuse töös;

M.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” nõuab majandust, mis põhineb kõrgel tööhõivemääral ja tagab majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning see eeldab tugevat sotsiaalmajandust;

N.  arvestades, et ÜRO rahvusvaheline ühistute aasta 2012 pakub suurepärast võimalust koostööl põhineva majandusmudeli edendamiseks;

Ühistud ELis

1.  tuletab meelde, et ühistud ja muud sotsiaalmajanduslikud ettevõtted on ELi sotsiaalmudeli ja ühtse turu osa ning seetõttu tuleks neid selgelt tunnustada ja toetada, nagu on sätestatud mõne liikmesriigi põhiseaduses ja paljudes ELi keskse tähtsusega dokumentides;

2.  tuletab meelde, et ühistud võiksid olla järjekordne etapp ELi siseturu väljakujundamisel, aidata vähendada olemasolevaid piiriüleseid takistusi ning suurendada siseturu konkurentsivõimet;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja (edaspidi põhikiri) kohta ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (edaspidi „direktiiv”), on omavahel tihedalt seotud;

4.  tervitab komisjoni teatist COM(2012)0072; kiidab heaks komisjoni kavatsuse muuta põhikirja määrust, kindlustades samas ühistuomaseid elemente, ja avaldab heameelt asjaolu üle, et sellega kaasneb konsultatsioon sidusrühmadega; palub selle protsessi käigus võtta arvesse parlamendi seisukohta Euroopa ühistu teemal;

5.  tõdeb kahetsusega asjaolu, et Euroopa ühistud ei ole veel edu saavutanud, kuna seda ettevõtlusvormi kasutatakse harva (enne 2010. aastat loodi kõigest 17 Euroopa ühistut, milles töötab kokku 32 töötajat)(13); rõhutab, need kõnekad arvud annavad tunnistust sellest, et põhikiri ei võimalda arvestada piisavalt Euroopa ühistute erisustega, ehkki ettevõtjad on avaldanud huvi Euroopa ühistu loomise vastu; väljendab heameelt asjaolu üle, et on teostatud põhikirja põhjalik hindamine, et teha kindlaks, miks see on olnud nii väheatraktiivne ja miks seda on nii vähe kasutatud ning mida saab teha, et korvata kogemuste puudumine põhikirja rakendamisel ja ületada muud takistused;

6.  märgib, et Euroopa ühistu vormi kasutamine piirdub tihti teisejärguliste ühistutega, mis koosnevad ainult juriidilistest isikutest, nagu vastastikused ühingud, millel ei ole Euroopa põhikirja, kuid mis soovivad kasutada sotsiaalmajandusega seonduvat õiguslikku staatust, ja suured ettevõtted; märgib, et väikestel ühistutel, mis moodustavad Euroopa ühistuliikumise enamuse, on keeruline Euroopa ühistu vormi kasutada;

Töötajate osalemine Euroopa ühistus

7.  peab kiiduväärseks asjaolu, et töötajate osalust käsitlevaid sätteid peetakse Euroopa ühistu põhiaspektiks; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et need sätted peaksid vastama ühistute erilise laadiga seotud nõuetele;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitu liikmesriiki ei ole üle võtnud töötajate õigusi käsitleva direktiivi artikleid, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust puudutavaid sätteid, mistõttu on tekkinud hulgaliselt puudujääke töötajate osalemise menetluste järelevalve ja rakendamise osas ning rõhutab, et puudujäägid tuleb kõrvaldada, et hoida ära Euroopa ühistu korra kuritarvitamine; tõdeb kahetsusega asjaolu, et standardeeskirjades, mis käsitlevad töötajate osalust juhatuses, ei ole kehtestatud töötajate osaluse nõuet;

9.  on siiski rahul sellega, et lisaks direktiivi nõuetekohasele ülevõtmisele on mõned liikmesriigid läinud tegelikult direktiivi nõuetest kaugemalegi;

10.  kutsub siiski komisjoni üles täpselt jälgima direktiivi 2003/72/EÜ kohaldamist, et ära hoida selle väärkasutust, mille eesmärk on töötajatelt nende õiguste äravõtmine; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu vajalikud meetmed direktiivi artikli 13 nõuetekohase ülevõtmise tagamiseks;

11.  märgib, et direktiivi artiklis 17 on sätestatud, et komisjon peab hindama direktiivi rakendamist ja vajadusel seda muutma; rõhutab, et põhikirja vähene kasutamine takistab direktiivi nõuetekohast hindamist;

12.  märgib, et direktiiv tuleks läbi vaadata alles pärast põhikirja läbivaatamist, palub lihtsustamise ja arukama reguleerimise huvides kaaluda töötajate osalust käsitlevate sätete lisamist otse põhikirja;

13.  rõhutab, et direktiivi läbivaatamise käigus tuleks pöörata tähelepanu ühistute töötajate erivajadustele, muu hulgas võimalusele olla samal ajal nii ühistu omanik kui ka selle töötaja; kutsub komisjoni üles töötama välja vahendid, mis teeks töötajate ja kasutajate ühistute omanikuks olemise hõlpsamaks; seab eesmärgiks asjaolu, et töötajate osalus ettevõtetes muutuks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides enesestmõistetavaks; toetab töötajate suuremat osalust piiriülestes ettevõtlusvormides ning loodab, et see ei piirdu väikseima ühisosaga;

14.  väljendab heameelt määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) rakendamist käsitleva uuringu(14) järelduste üle, eelkõige Euroopa ühistu propageerimise meetmete kohta, mis hõlmavad ühistuõiguse nõustajatele ja sotsiaalpartneritele suunatud teadlikkuse suurendamise koolitusprogramme ning ühistute piiriülese koostöö edendamist;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ühistuid suurendama naiste osalust spetsiaalses läbirääkimisorganis ning rakendama mitmekesisust edendavaid meetmeid, mis võimaldaksid tagada soolise võrdõiguslikkuse töö- ja eraelus ning eelkõige suurendada naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel; kutsub komisjoni üles võtma soolist mõõdet arvesse järelevalve teostamisel direktiivi nõuetekohase rakendamise üle, samuti Euroopa ühistu määruse hilisemal läbivaatamisel;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks juhtivatel ametikohtadel ning riigi osalusega ja börsil noteeritud äriühingute nõukogudes naiste parema esindatuse tagamiseks Euroopa ühistud võimalikesse Euroopa Liidu õigusaktidesse, kui ettevõtjad ei saavuta vabatahtlikkuse alusel 2015. aastaks 30 % eesmärki ja 2020. aastaks 40 % eesmärki;

Põhikirja tulevik

17.  rõhutab, et liigse keerukuse tõttu täidab põhikiri vaid osaliselt ühistute vajadusi ning seda tuleks lihtsustada ja muuta kõigile arusaadavaks, et muuta see kasutajasõbralikumaks, kergemini mõistetavaks ja paremini kohaldatavaks, et oleks tagatud kõikide töötajate õigus saada teavet, olla ära kuulatud ja osaleda otsustamisel;

18.  juhib tähelepanu ühistutega seotud tavade ja seaduste erinevusele ELis; rõhutab, et põhikirjas peaks olema sätestatud Euroopa ühistute autonoomne õigusraamistik, mis eksisteerib kõrvuti kehtiva riikliku ühistuõigusega, mistõttu ei järgneks kohest ühtlustamist;

19.  rõhutab, et Euroopa ühistu põhikirja ei tohiks muuta atraktiivsemaks normide leevendamisega; on arvamusel, et põhikirja läbivaatamine peab tagama sellist tüüpi ettevõtetele suurema tunnustuse ELis; rõhutab, et ühistute majanduslik kaal, jätkusuutlikkus kriisi tingimustes ja väärtused, millele nad toetuvad, näitavad selgelt nende asjakohasust tänases ELis ning õigustavad põhikirja läbivaatamist; rõhutab, et tulevastes Euroopa ühistuid käsitlevates ELi algatustes ja meetmetes tuleb keskendada tähelepanu läbipaistvusele, sidusrühmade õiguste kaitsele ning siseriiklike tavade ja traditsioonide austamisele; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavatele riiklikele ühistutele pakub põhikirja kasutamine praeguse valdusühingu struktuuri tõttu kahjuks väheseid stiimuleid; rõhutab, et tuleks edendada võimalust eri liikmesriikide riiklike ühistute ühinemiseks;

20.  rõhutab, et läbivaatamisprotsessi tuleb kaasata kõik sidusrühmad, eelkõige ühistu- ja ametiühinguliikumise sotsiaalpartnerid ning toonitab, et see protsess tuleb kiiresti lõpule viia;

Tööhõive suurendamine ühistutes ja Euroopa ühistutes ning ühistute tugevdamine kui sotsiaalmajanduse põhielemendid

21.  loodab, et komisjon võtab asjakohased meetmed, et oleks tagatud direktiivi täieulatuslik rakendamine;

22.  taunib asjaolu, et komisjon jättis parlamendi soovitused ühistute kohta suures osas tähelepanuta; tuletab meelde, et resolutsioonis(15) nõuti:

   sotsiaalmajanduslike ettevõtete erisuste tunnustamist ja arvesse võtmist ELi poliitikas,
   meetmete võtmist tagamaks, et Euroopa VKEde vaatluskeskus lisaks oma ülevaadetesse ka sotsiaalmajanduslikud ettevõtted,
   intensiivsemat dialoogi sotsiaalmajanduslike ettevõtetega,
   kõnealuste ettevõtete õigusraamistiku tugevdamist liikmesriikides;

23.  tuletab meelde, et komisjon lubas teatises COM(2004)0018 järgida kahtteist tegevussuunda, muu hulgas:

   toetada sidusrühmi ja korraldada struktureeritud teabevahetust,
   levitada liikmesriikide õigusaktide täiustamiseks parimaid tavasid,
   koguda ühistute kohta ELi statistikat,
   lihtsustada ja vaadata läbi ELi õigusaktid ühistute kohta,
   algatada konkreetsete vajadustega kohandatud haridusprogramme ja lisada EIFi finantsinstrumentidesse viited ühistutele;

24.  taunib asjaolu, et nendest kohustustest on täidetud ainult kolm ja sedagi märkimisväärsete tulemusteta; rõhutab, et sellised puudujäägid piiravad ühistute arengupotentsiaali;

25.  märgib, et ilma vahenditeta ei ole ka tulemusi; rõhutab, et arvestades praegust oskuste hajutatust ja sotsiaalmajanduse valdkonna töötajate arvu komisjonis, tuleks komisjonis kiiresti parandada sotsiaalmajanduse organiseerimist ning suurendada sellele valdkonnale suunatavaid vahendeid;

26.  rõhutab, et kõigis ELi poliitikavaldkondades tuleb tunnustada sotsiaalmajanduslike ettevõtete, sealhulgas ühistute erisusi ja lisandväärtust, kohandades selleks vastavalt riigihankeid, riigiabi ja finantsvaldkonna reguleerimist käsitlevaid õigusakte;

27.  kutsub liikmesriike üles kehtestama ühistutele soodsamaid tingimusi, näiteks krediidile juurdepääsu ja maksusoodustuste osas;

28.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse ühistute finantsstruktuuri seoses kapitalinõudeid käsitlevate õigusaktide ning raamatupidamis- ja aruandlusstandarditega; rõhutab, et ühistute osakute tagasiostmist ja jagamatuid ressursse käsitlevad õigusaktid mõjutavad kõiki ühistuid, eelkõige ühistupanku;

29.  juhib tähelepanu digitaalse revolutsiooniga kaasnenud konkreetsetele probleemidele, millega puutuvad kokku meediasektor ja eelkõige ühistuna tegutsevad kirjastused;

30.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle sektori oluliste osiste – sotsiaalmajanduse ja ühistute jaoks välja avatud koordinatsiooni meetodi, millesse oleksid kaasatud nii liikmesriigid kui ka sidusrühmad, et edendada parimate tavade vahetamist ning järk-järgult parandada liikmesriikides ühistutega arvestamist, eelkõige maksustamise, laenude, halduskoormuse ja ettevõtluse toetamise meetmete valdkonnas;

31.  peab tervitatavaks asjaolu, et ühtse turu aktis on tunnistatud sotsiaalmajanduse edendamise vajadust ning nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks kauaoodatud sotsiaalse ettevõtluse algatuse, mis põhineb koostööpõhimõtetel(16);

32.  kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa sotsiaalmajanduse aasta väljakuulutamist;

33.  toetab ettevõtluse toetamise meetmeid eriti ärinõustamise ja töötajate koolituse alal, ning ühistutele rahastamise kättesaadavaks tegemist eelkõige ettevõtte väljaostmise korral töötajate või klientide poolt, kuna selliseid vahendeid ettevõtete päästmiseks kriisi ajal ning perekondlike ettevõtete võõrandamiseks ei osata veel piisavalt hinnata;

34.  rõhutab ühistute kasvavat tähtsust sotsiaalteenuste ja avalike hüvede valdkonnas; rõhutab, et sõltumata tööandja seisundist on selles sektoris vaja tagada korralikud töötingimused ning tegeleda töötervishoiu ja -ohutuse küsimustega;

35.  rõhutab vajadust tagada, et ühistud annaksid ELi tasandi sotsiaaldialoogi oma panuse;

36.  rõhutab, et Euroopa ühistul on potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks poliitika ja programmide rakendamise abil eri tasanditel, pöörates erilist tähelepanu haridusele, kutseõppele, ettevõtluse edendamisele ja täiendõppe programmidele; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamine eri tasandi otsuste vastuvõtmisel on majanduslikult kasulik ja loob soodsad tingimused selleks, et andekad ja pädevad inimesed saaksid täita juhtimise ja järelevalvega seotud ülesandeid; rõhutab ka seda, et ühistutegevuse teatavad aspektid võimaldavad paindlikkust, mis soodustab pere- ja tööelu ühitamist; kutsub komisjoni üles töötama välja mehhanismi soolise võrdõiguslikkuse parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel;

37.  rõhutab, et Euroopa ühistu võib vastata naiste vajadustele ja parandada nende elatustaset, sest see võimaldab naistele juurdepääsu inimväärse töö pakkumistele, hoiu- ja laenuasutustele, eluasemele, sotsiaalteenustele ning haridusele ja koolitusele;

o
o   o

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.
(2) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.
(3) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.
(4) ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.
(5) Koostaja: tööõiguse professor Fernando Valdés Dal-Ré, Labour Asociados Consultores, 2008.
(6) Läbiviija: ühistute ja sotsiaalse ettevõtluse Euroopa uurimisinstituut Cooperatives Europe, EKAI keskus, 2010.
(7) ÜRO, A/RES/64/136.
(8) Johnston Birchall ja Lou Hammond Ketilson, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 2009.
(9) ELT C 318, 23.12.2009, lk 22.
(10) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16.
(11) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 11.
(12) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 429.
(13) COM(2010)0481.
(14) 8. oktoobri 2009. aasta leping nr SI2.ACPROCE029211200.
(15) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16.
(16) http://www.ica.coop/coop/principles.html.


Bologna protsess
PDF 156kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse (2011/2180(INI))
P7_TA(2012)0072A7-0035/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 26,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Sorbonne'i ühisdeklaratsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemi struktuuri ühtlustamise kohta (Sorbonne'i deklaratsioon)(1), millele Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi haridusministrid 25. mail 1998. aastal Pariisis alla kirjutasid,

–  võttes arvesse Bolognas 19. juunil 1999. aastal 29 Euroopa riigi haridusministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni (Bologna deklaratsioon)(2),

–  võttes arvesse 28.–29. aprillil 2009. aastal Leuvenis ja Louvain-la-Neuve'is Euroopa kõrghariduse eest vastutavate ministrite konverentsil avaldatud kommünikeed(3),

–  võttes arvesse 12. märtsil 2010. aastal 47 riigi haridusministrite poolt vastu võetud Budapesti-Viini deklaratsiooni, millega ametlikult loodi Euroopa kõrgharidusruum (EHEA)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitust liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(8),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)(9),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas(10),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(11),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas(13),

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2006. aasta teatist „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (COM(2006)0208),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” (COM(2011)0567),

–  võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2009: Bologna protsessi areng” (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2009)(14),

–  võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2010: Bologna protsessi mõju” (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2010)(15),

–  võttes arvesse 2007. aastal õppejõudude hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(16),

–  võttes arvesse 2009. aastal üliõpilaste hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(17),

–  võttes arvesse Eurostati 16. aprilli 2009. aasta üllitist „Bologna protsess Euroopa kõrghariduses. Sotsiaalse mõõtme ja liikuvuse peamised näitajad”(18),

–  võttes arvesse Armeenias Jerevanis 8.–9. septembril 2011. aastal toimunud kõrghariduse rahastamise teemalise rahvusvahelise konverentsi lõpparuannet(19),

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(20),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0035/2012),

A.  arvestades, et Bologna protsessi eesmärgid – saavutada Euroopa kõrgharidussüsteemide ühilduvus, kaotada tõkked, mis ikka veel takistavad inimesi teise riiki tööle või õppima minemast ning muuta Euroopa kõrgharidus ahvatlevaks võimalikult paljudele inimestele, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit noortele – kehtivad endiselt ning selle protsessi tugevdamine haridussüsteemi erinevate tasandite vahelise dialoogi kaudu, et töötada välja eelnevatele astmetele tuginevad õppekavad toetab Euroopa 2020. aasta strateegia teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduskasvu eesmärki, mis on praeguse majanduskriisi tingimustes eriti oluline; arvestades hindamise vajalikkust selleks, et mõista protsessi arengut ning saada ülevaade kordaminekutest ja läbikukkumistest, arusaamatustest ja ilmnenud vastuseisust;

B.  arvestades, et kõrghariduse eesmärk on pakkuda kõigile ilma igasuguse diskrimineerimiseta avatud õpikeskkonda ning edendada iseseisvust, loovust, kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja teadmiste avardamist, ning et selleks on väga tähtis tagada kogu akadeemilise kogukonna ning eeskätt üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste kaasamine ülikoolihariduse eri etappide arendamisse;

C.  arvestades, et ülikoolidel on oma kolmekordse rolli (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) tõttu liidu ja selle kodanike hariduse tuleviku seisukohalt väga suur tähtsus;

D.  arvestades, et ülikool on peaaegu tuhat aastat olnud oluline osa Euroopa pärandist, mille tähtsust ühiskonna arengu jaoks ei saa taandada selle panusele majandusse ning mille areng ei sõltu üksnes majanduslikest vajadustest;

E.  arvestades, et kolmel teaduskraadil põhinevat struktuuri kasutatakse raskustest hoolimata ja mõnel juhul edukalt enamikus Bologna protsessis osalevates riikides;

F.  arvestades, et reformi jätkamise püüded ei tohiks jääda killustatuks ja piisava rahalise toetuseta; arvestades, et mõnes liikmesriigis läbi viidud avaliku sektori hariduskulude kärped ei aita vajalikke reforme edendada;

G.  arvestades, et liikuvus peaks olema kõigile kättesaadav ja et see kujutab endast kõrgharidusreformi nurgakivi; arvestades, et üliõpilaste liikuvus võib lõppkokkuvõttes aidata parandada tööalast liikuvust; arvestades, et kogu protsessi ajal tuleb pidada silmas ka üleüldist juurdepääsetavust;

H.  arvestades, et liikmesriigid peavad täiendavalt pingutama, et tagada diplomite vastastikune tunnustamine, mis on protsessi eduks hädavajalik;

I.  arvestades, et Bologna protsessi vajaliku eeltingimusena tuleb tugevdada sotsiaalset mõõdet, et muuta õigus õppimisele majanduslikult kättesaadavaks kõigile, eelkõige sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade hulgast pärit üliõpilastele, eesmärgiga tagada kõigile õiglane juurdepääs ja paremad töövõimalused;

J.  arvestades, et ülikoolid, avalikud haldusasutused ja ettevõtted peavad tõsiselt arvestama tööalase konkurentsivõime küsimustega; arvestades, et ülikool peaks andma vajalikud vahendid ja oskused, mis tagavad lõpetajate inimpotentsiaali täieliku väljaarendamise; arvestades, et akadeemiline õpe peaks arvestama ka tööturu vajadustega, kusjuures eesmärk on anda tudengitele kindla ja tasuva töö leidmiseks vajalikud oskused;

K.  arvestades, et hariduse kättesaadavus, mis on üks ELi põhiväärtusi, on liikmesriikide, ELi institutsioonide ja teiste kesksete osalejate avalik kohustus ning et Euroopa Liit etendab keskset osa Euroopa kõrgharidusruumi rajamisel sellega, et toetab liikmesriikide püüdeid ja sellealast koostööd; arvestades, et Euroopas tööalase konkurentsivõime ja majanduskasvu eesmärkide saavutamise eeltingimus on hariduse ja teaduskraadide suurem kooskõlastamine koos subsidiaarsuse põhimõtte samaaegse järgimisega;

L.  arvestades, et Bologna protsessil ei ole tagasiulatuvat mõju üliõpilastele, kes alustasid teaduskraadi omandamist juba Bologna-eelse kava kohaselt;

Protsessi asjakohasus

1.  rõhutab hariduse kui liikmesriikide olulise koostöövaldkonna tähtsust, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia kesksed tööhõive ja majanduskasvu eesmärgid ja väga vajalik majanduse elavnemine;

2.  nõuab ELi tasandil tugevamat toetust Bologna protsessile, eelkõige seoses akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise, teadusstandardite ühtlustamise, liikuvuse, sotsiaalse mõõtme ja tööalase konkurentsivõime edendamise, aktiivse demokraatliku osaluse, Bologna põhimõtete rakendamise analüüsimise ning haldustõkete kaotamisega; kutsub liikmesriike rõhutama oma pühendumust nimetatud protsessile rahastamissüsteemi tugevdamisega, et täita Euroopa 2020. aasta strateegias seatud majanduskasvu eesmärgid;

3.  märgib, et Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) on tõelise Euroopa kodakondsuse loomise ja arendamise seisukohalt suur saavutus; on seisukohal, et selle tähtsus peab väljenduma EHEA tugevdamises sobivate vahendite ja menetluste abil;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et Bologna protsessil ja EHEAl on Euroopa 2020. aasta strateegias keskne roll, ja kinnitab veel kord õppe- ja teadustegevuse seostamise kui Euroopa kõrghariduse ühe tunnusjoone suurt tähtsust;

5.  tõstab esile asjaolu, et Bologna protsessi raames seatud prioriteedid – liikuvus, tunnustamine, tööalane konkurentsivõime – on vajalikud tingimusi, tagamaks et igal Euroopa ülikooli astunud noorel oleks õigus kvaliteetsele haridusele, ülikooli lõpetamisele ja oma kvalifikatsiooni tunnustamisele kõigis ELi riikides;

Juhtimine

6.  nõuab tulemuslikku, alt üles lähenemisviisi, mille puhul kaasataks täielikult kõik tähtsamad osapooled, näiteks ülikoolid, ametiühingud, kutseorganisatsioonid, teadusasutused, ettevõtlussektor ning eelkõige õppejõud, üliõpilased, üliõpilasorganisatsioonid ja ülikoolide töötajad;

7.  märgib, et mõned Euroopa ülikoolid ei soovi piisavalt pingutada tugevama EHEA saavutamiseks, samas kui mõne teise jaoks on EHEA ainuke võimalus konkurentsivõime ja nende pakutavate teadmiste kvaliteedi tõstmiseks;

8.  nõuab ülikoolidelt pühendumist uutele õppe-, kutse- ja elukestva õppe strateegiatele (kasutades seejuures optimaalselt uusi tehnoloogiaid ja tunnistades selliste täiendõppe vormide tähtsust nagu mitteformaalne haridus), mis keskenduvad õppe-, tudengi- ja teaduskesksele ülikoolisüsteemile, mis suudab pakkuda kriitilist mõtlemist, loovust, pidevat erialast arengut ning tulevases tööelus vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi; nõuab, et liikmesriigid ja EL rahaliselt toetaksid ülikoolide pingutusi oma õppetavade muutmiseks ja arendamiseks;

9.  nõuab, et tugevdataks ja laiendataks õpetajakoolituse programme, võttes arvesse võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja uued tehnoloogiad;

10.  rõhutab, et Euroopa ülikoolide avanemist maailmamajanduse vajadustele ja EHEA edasist tugevdamist tuleks käsitleda kui Euroopa ülikoolide jõupingutusi, et aidata Euroopal üle saada üldisest majanduslikust ebakindlusest ning taastada siin jätkusuutlik areng ja majanduskasv;

11.  nõuab, et arendataks ülikoolide nn kolmandat missiooni ühiskonna hüvanguks, mida tuleb arvesse võtta ka mitmemõõtmeliste klassifitseerimise ja tipptaseme tunnustamise kriteeriumide väljatöötamisel;

12.  nõuab suuremaid avaliku sektori investeeringuid kõrgharidusse, mille eesmärk oleks eeskätt majanduskriisi leevendamine parematel oskustel ja teadmistel põhineva majanduskasvu kaudu, ning reageerimine üliõpilaste kasvanud nõudmistele parema ning kergemini kättesaadava hariduse ja teenuste, eelkõige õppetoetuste järele; arvab, et eelarvekärped mõjuvad halvasti püüetele tugevdada hariduse sotsiaalset mõõdet, mis on Bologna protsessi aluspõhimõte; nõuab seepärast liikmesriikidelt ja ELi institutsioonidelt uute, sihipäraste ja paindlike rahastamismehhanismide väljatöötamist ning üleeuroopaliste õppetoetuste edendamist, et toetada majanduskasvu, tipptaset ning ülikoolide mitmesuguseid konkreetseid ja erinevaid suundumusi; rõhutab vajadust töötada välja mitmest fondist rahastamise viis, mis on määratletud selgete ja tõhusate eeskirjadega ning mille eesmärk on ELi tulevase rahastamismudeliga toimetulek ja ülikoolide sõltumatuse tagamine;

Konsolideerimine

13.  juhib tähelepanu sellele, et Bologna protsess ja programm Erasmus on suurendanud üliõpilaste liikuvust, samuti võivad need suurendada tööjõu liikuvust; kahetseb siiski, et liikuvuse määrad on ikka veel suhteliselt madalad;

14.  kutsub ELi, liikmesriike ja ülikoole looma teavitus-, finantstoetuse ja haldusabi mehhanisme kõikide üliõpilaste, teadustöötajate ja personali jaoks, et toetada struktureeritud liikuvust; on rahul programmi Erasmus loomisega aspirantide jaoks ning nõuab selle teenuste üldist tugevdamist ja uute hariduskavade koostamist ning selleks sotsiaalsetel kriteeriumidel põhinevat senisest suuremat rahastamist, programmi avamist enamatele üliõpilastele, sisulist ja tulemuslikku ainepunktide tunnustamist, paremaid võimalusi oma hariduse täiendamiseks välisriikides läbitavate semestritega ning suuremat ajalist paindlikkust; rõhutab siiski, et liikuvus ei tohi mitte mingil juhul põhjustada piiratud sissetulekuga üliõpilaste diskrimineerimist;

15.  on seisukohal, et ülikoolide õppejõudude liikuvus annab uusi teadmisi ja kogemusi lisaks õppejõududele endile ka kaudselt ka nende üliõpilastele, ning võimaldab neil samal ajal teha koostööd õppematerjalide koostamisel;

16.  kutsub liikmesriike täitma lubadust muuta laenud ja toetused täielikult ülekantavaks ning oluliselt suurendama liikuvate üliõpilaste rahalist toetamist, et see oleks kooskõlas ELi uute programmide mahtude suurenemisega; palub ELil kaaluda, kuidas saaks liikumisvabadust reguleerivat kehtivat seadusandlust tugevdada laenude ja toetuste ülekantavuse tagamisega;

17.  kutsub Euroopa Liitu üles rohkem arvesse võtma Aafrikast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast lähtuvat sisserännet ning kehtestama eeskirjad päritoluriikides omandatud koolihariduse tunnustamiseks;

18.  palub ELil vastastikuse usalduse tagamiseks ja akadeemiliste kraadide tunnustamise soodustamiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise teel kindlustada kvaliteedi tagamise süsteemi nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; palub liikmesriike rakendada oma riiklikke kvaliteedi tagamise süsteeme vastavalt kvaliteedi tagamise Euroopa standarditele ja suunistele, tunnustades samal ajal ülikoolikursuste ja meetodite mitmekesisust nii sisu kui ka õppemeetodite osas; soovitab kvaliteedi tagamise asutustel taotleda registreerimist kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registris ja toetada üleeuroopalist koostööd ning parimate tavade vahetamist ka kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (European Association for Quality Assurance in Higher Education – ENQA) kaudu;

19.  juhib tähelepanu liikmesriikide erinevatele hindamisskaaladele ning vajadusele Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) punktid asjakohaselt hinneteks ümber arvestada;

20.  nõuab tungivalt, et kõik Bologna protsessis osalevad riigid rakendaksid EHEA kvalifikatsiooniraamistikuga seotud riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke ning edendaksid vastastikust tunnustamist ja toetaksid seda rahaliselt;

21.  nõuab tugevat rahalist toetust ühiseid põhiõppekavasid käsitlevatele kokkulepetele, mis tagavad hästi piiritletud õppetulemused, sealhulgas uurides projektis Tuning rakendatud metoodikat ja projekti Tuning Academy kogemust; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks humanitaaralade kui demokraatia kantsi ja Euroopa ühtekuuluvuse saavutamise vahendi eripäradele, et teha kindlaks kraadiõppel antavad spetsiifilised teadmised ja oskused, et soodustada õpet, milles on ühendatud mõõdetavad ja ülekantavad üldoskused (mida kajastab teadmiste kasutamise oskus) ning õppe- ja teadustegevuses väljenduv originaalse ja kriitilise analüüsi võime; rõhutab, et kõik õppekavad peaksid kõikides ainetes paralleelselt aine põhiteadmistega andma sellised läbivad põhioskused nagu kriitiline mõtlemine, teabe edastamine ja ettevõtlusoskused;

22.  palub suuremat toetust riiklikele ja ELi meetmetele, millega tagada võrdne kaasamine, õpingute õiglane kättesaadavus, edukas kursuste läbimine ja jätkusuutlik toetuste (nt eluaseme- ja transporditoetused jms) süsteem kõigile üliõpilastele ning sihtotstarbeline toetus eelkõige alaesindatud elanikkonnarühmadest või ebasoodsast sotsiaalsest keskkonnast pärinevatele ja rahalistes raskustes olevatele üliõpilastele, et vähendada ülikoolist väljalangemise määra ja tagada, et haridus ja koolitus ei sõltuks negatiivsetest sotsiaalmajanduslikest teguritest ja et õpetus vastaks igaühe õppimisvajadustele; soovitab kiirendada üliõpilasi tasuta teenindavate karjäärinõustamiskeskuste loomist;

23.  juhib tähelepanu 2007. aasta Londoni kommünikee(21) tähtsusele, millega seati Bologna protsessi üheks eesmärgiks hariduse sotsiaalne mõõde, et olenemata päritolust tagada kõigile võrdne juurdepääs haridusele; kahetseb, et selle eesmärgi osas on liiga vähe saavutatud ning soovitab komisjonil sellealast edasiminekut hõlbustada;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama vastastikust tunnustamist takistavate haldustõkete kaotamist;

25.  juhib tähelepanu erivajadustele seoses bakalaureusekraadi, selle õppekavade, sealt edasi magistriõppesse mineku võimaluste ja seda kraadi omavate isikute tööalase konkurentsivõimega; sellega seoses rõhutab, et on vaja selliseid konkreetseid samme nagu teooria- või praktikaõppe kavade väljatöötamine ning ülikoolide, liikmesriikide ja majandus- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte tulemuslikumat koostööd, et suurendada tulevaste ülikoolilõpetajate võimalusi leida kindlat, hästi tasustatud ja nende kvalifikatsioonile vastavat töökohta; kutsub sellega seoses ülikoole arendama oma õppepraktika võimalusi ja paremini ühitama praktikat akadeemilise õppekavaga;

26.  rõhutab, et säästva majanduskasvu ja jõukuse saavutamiseks peavad sellised tööalast konkurentsivõimet soodustavad meetmed nagu elukestev õpe ja tööturule sobilike oskuste laialdasem arendamine olema esmatähtsad; sellega seoses toetab igati ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste vahetust, ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi, õppepraktikaid ja kutseoskuste passi;

27.  on seisukohal, et kutsekvalifikatsioonide direktiivi (2005/36/EÜ) ajakohastamine aitab kaasa kutsealasele liikuvusele Euroopas ja hõlbustab üliõpilaste liikuvust, tagades teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise kogu ELis;

28.  palub liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel toetada Euroopa ülikoolides üleminekut endiselt ülekaalus olevalt monodistsiplinaarselt metoodiliselt teaduskäsitluselt inter- ja transdistsiplinaarsetele käsitlustele;

29.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles edendama tugevama Euroopa kõrgharidusruumi (EHEA) ühiseesmärgina ülikoolide ja ettevõtete vahelist dialoogi ja koostööd, et tõsta Euroopa ülikoolilõpetajate tööalast konkurentsivõimet;

30.  rõhutab, et vaja on erimeetmeid ning ülikoolide ja tööturu tõhusamat koostööd, et töötada välja asjakohasemad õppekavad, muuta haridustee järjepidevamaks ning tõsta tööalast konkurentsivõimet, kehtestades ühesugused töölevõtmise kriteeriumid;

31.  rõhutab, et oluline on tagada üliõpilaste jaoks piisava arvu praktikakohtade kättesaadavus, et hõlbustada veelgi nende tööturule sisenemist;

32.  kutsub liikmesriikide valitsusi ja komisjoni üles kujundama struktureeritud koostöösüsteemi, et anda erialade klastrite raames ühiseid teaduskraade, mida tunnustataks kogu ELis, parandades Erasmus Munduse ning tulevase haridus- ja koolitusprogrammi toimivust ja rahalist toetamist ja edendades ühisprogrammide Euroopa akrediteerimiskorra loomist;

33.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku seoses Erasmuse magistriõppe liikuvusprogrammiga;

34.  peab teadusdoktori kraade, ka siis, kui need on omandatud koostöös ettevõtetega, oluliseks kõrghariduse ja teadusuuringute ühenduslüliks ning tuletab meelde nende potentsiaali teadmispõhise innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamise võtmekomponendina; tunnustab ettevõtetes saavutatud doktorikraadide tähtsust seoses kõrgema teaduskraadiga inimeste tööturule toomisega; kiidab heaks komisjoni kohustuse töötada Marie Curie nimelise meetme raames välja Euroopa tööstusalase doktoriõppe süsteem;

35.  on seisukohal, et EHEA ja Euroopa teadusruumi parem koostöö võib olla Euroopa uuenduslikkuse ja arengu tugevdamise allikas;

36.  rõhutab Euroopa Liidu seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa teadusruumi panust ELi teadlaste liikuvuse hõlbustamisse ning ELi innovatsiooni ja konkurentsivõime potentsiaali avamisse;

37.  nõuab tulemusliku strateegia koostamist Euroopa elukestva õppe programmide toetamiseks ja jätkusuutlikke algatusi, mis on institutsiooniga igakülgselt seotud ja edendavad elukestva õppe kultuuri; ühtlasi nõuab elukestva õppe soodustamist ettevõtetes, et töötajatel oleks võimalus oma haridust ja oskusi täiendada; kutsub kõrgharidusasutusi ja ülikoole üles olema õppetulemustel põhinevate programmide osas paindlikumad, tunnustama mitteformaalset ja vabaharidust ja pakkuma teenuseid eri õppeviiside toetamiseks, edendades selleks partnerlust ülikoolide, ettevõtete ja kutsekõrgkoolide vahel, et täita teaduslikes, humanitaar- ja tehnilistes oskustes olev tühimik;

38.  juhib tähelepanu vajadusele kehtestada Bologna protsessi eelsete üliõpilaste staatus nendes riikides, kus nad on magistriõppesse astumisel teistest halvemas olukorras;

39.  märgib, et Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) peab olema läbipaistvam ja võimaldama kvalifikatsioone ja diplomeid täpsemalt võrrelda; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kasutada täiustatud ECTSi üliõpilaste ja töötajate liikuvuse soodustamiseks;

Euroopa tasandi meetmed

40.  on rahul komisjoni ettepanekuga oluliselt suurendada Euroopa hariduse ja koolituse programmidele eraldatavaid rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles eraldama olulise osa neist vahenditest kõrghariduse moderniseerimise toetamiseks ning ülikoolide infrastruktuuride uuendamiseks vastavalt Bologna protsessi eesmärkidele ja ELi moderniseerimiskavale; soovitab komisjonil leida lahendusi, mis teevad kõnealused programmid kättesaadavaks ka rahalistes raskustes olevatele üliõpilastele;

41.  kutsub liikmesriike ja ELi üles otsustama, kas õppetsükkel võiks sisaldada ka ühe kohustusliku õppeperioodi läbimist üliõpilase päritoluriigist erineva liikmesriigi ülikoolis;

42.  juhib tähelepanu Bologna protsessi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi tugevatele seostele ja rõhutab, et komisjoni poolne kooskõlastamine peaks toimuma täielikus kooskõlas Bologna protsessiga; väidab, et nimetatud seost saab veelgi tugevdada, kui anda üliõpilastele kogu asjakohane praktiline teave välisriigis omandatud diplomite tunnustamise ning välismaal läbitud koolituse tõttu avanevate töövõimaluste kohta;

43.  nõuab, et kutsekvalifikatsioonide direktiivi läbivaatamise raames ja tõelise Euroopa kõrgharidusruumi loomisel edu saavutamiseks võrreldaks liikmesriikide koolituse miinimumnõudeid ning toimuks regulaarsem teabevahetus liikmesriikide, pädevate asutuste ja kutseorganisatsioonide vahel;

44.  teeb ettepaneku, et ECTS-süsteemi tugevdamiseks peaks Erasmuse programmi raames partnerülikoolide poolt omandatud ainepunktide tunnustamine olema kõigile ELi vahenditest toetatavates üliõpilasvahetustes osalevatele institutsioonidele kohustuslik;

45.  juhib tähelepanu ECTS-süsteemi järjepideva kehtestamise tähtsusele; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kõrgkoole üles töötama välja õppealadel antavate ECTS-ainepunktide arvu võrdlustabelit, et suurendada kooskõla ning lihtsustada üliõpilaste ja spetsialistide liikuvust; märgib, et üliõpilastel on sageli raskusi ainepunktide ühest kõrgkoolist teise ülekandmisega, ning leiab, et selliste takistuste tõttu võivad üliõpilased akadeemilisest vahetusest loobuda;

46.  nõuab tulemusliku strateegia väljatöötamist akadeemiliste kraadide igakülgseks ühtlustamiseks kogu Euroopa Liidus koos võimaliku pöördtunnustamisega (s.h varasemad akadeemilised kraadid) alates Bologna protsessi algusest;

47.  kutsub ELi liikmesriike üles tegema selget ja lõplikku otsust kvalifikatsioonide ja diplomite täieliku vastastikuse tunnustamise kohta või siis koostama tegevuskava, kus näidatakse, millal selline otsus lõpuks võimalikuks osutub;

48.  nõuab intensiivsemat ja süstemaatilisemat ülikoolidevahelist koostööd, et üliõpilaste ja töötajate huvides suurendada selle mõju kõrgharidusasutustele ja -süsteemidele;

49.  teeb ettepaneku, et allakirjutanud riikide ülikoolid tunnustaksid läbitud praktikat komisjoni toetatavate liikuvusprogrammide ühe osana;

50.  nõuab, et üliõpilastele antaks enne vahetusprogrammi algust läbipaistvamalt teavet omistatavate ainepunktide kohta ning kutsub liikmesriike ja kõrgkoole üles tegema koostööd kursuste eest antavate ainepunktide arvu hindamisel; toetab ühiste tegevusprogrammide koostamist eesmärgiga määrata kindlaks spetsialistide ja kõrgkoolide määratletud põhiteadmised ja oskused, mis võiks (samal ajal riiklikke eripärasid säilitades) aidata teatavaid diplomeid ühtlustada, võttes seejuures eeskujuks ELi kutsekvalifikatsioonide automaatse tunnustamise süsteemi(22);

51.  nõuab paremat võrgustike loomist, kooskõlastamist ja teabevahetust ELi ülikoolide vahel, et kiirendada uute diplomite tunnustamist, hõlbustada ainepunktide ülekandmist, parandada teadmisi ning eri haridus- ja õppesüsteemide tundmist ning võimaldada üliõpilastel paremini tundma õppida Euroopa programmide mitmekesisust;

52.  palub komisjonil ergutada uue hariduse ja koolituse programmi raames muu hulgas rahaliste stiimulite abil koostööd rahvusvaheliste õppekavade, ühiste teaduskraadide ja vastastikuse tunnustamise valdkonnas; pooldab Erasmuse programmi vahetuspartnerluste arvu tegelikku suurendamist;

53.  juhib tähelepanu arvukatele asutustele, mis tegelevad Euroopa kõrghariduse ja teadusuuringutega; kutsub Euroopa Liitu üles edendama nende tegevuse kooskõlastamise viise ühe organi egiidi all;

54.  on seisukohal, et tuleb rakendada algatused, mis aitavad üliõpilastel kraadiõppe ajal kogutud ainepunkte ühest ülikoolist teise üle kanda;

55.  kutsub liikmesriike ja ELi üles avaldama ajakohastatud ja võrreldavaid andmeid – muu hulgas sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade proportsionaalse esindatuse kohta –, mille põhjal oleks võimalik jälgida EHEA rakendamist, ning kõrvaldama selleks rakendamist segavad takistused ja probleemid ning mitte karistama asutusi, kes pole kavandatud reforme veel ellu viinud; arvab, et kõnealused andmed tuleks avaldada igal aastal riikide ja ülikoolide kaupa, sest see näitaks selgemalt, kus on vaja suuremat edasiminekut;

56.  soovitab ülikoolidel ühtlustada oma akadeemilisi standardeid, luues selleks partnerlusi heade tavade vahetamiseks;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ja tugevdama ühistel huvidel põhinevaid uusi koostöö- ja teadustegevuse programme kolmandate riikide ülikoolidega, eelkõige nendega, mis asuvad konfliktipiirkondades, et võimaldada nende riikide üliõpilastele diskrimineerimata juurdepääsu kõrgharidusele ja koolitusele;

58.  peab Bologna protsessi raames loodud Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) edumeelseks; nõuab sellepärast Euroopa-Vahemere piirkonna kõrgharidusruumi kaasamist sellesse struktuuri ja edasiarengut tulemusliku kõrgharidusruumi loomiseks idapartnerluse koostöös, samuti muudes ELi-sisestes riikidevahelistes valdkondades osalevate riikide jaoks; palub komisjonil kõrvaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust piiravad takistused, toetada Euroopa-Vahemere piirkonna ülikoolide (sh Euroopa-Vahemere piirkonna Ülikooli ehk EMUNI) koostöövõrgustiku loomist ning jätkata programmide Tempus ja Erasmus Mundus häid tavasid;

59.  viitab vajadusele parandada Bologna protsessist ja Euroopa kõrgharidusruumist (EHEA) teavitamist tulemusliku, ulatusliku ja kogu Euroopat hõlmava kommunikatsioonipoliitika abil, mille eesmärk on suurendada ülikoolide atraktiivsust Euroopas ja väljapool;

60.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada laenude ja toetuste, eelkõige teenetel ja vajadustel põhinevate stipendiumide ülekantavus kõigi Euroopa riikide vahel, et tagada liikuvusvõimaluste võrdne kättesaadavus;

61.  propageerib ülikoolide ühtsete kaubamärkide loomist piirkonna tasandil, et tugevdada ülikoolide rahvusvahelist mainet kooskõlas Bologna protsessi eesmärkidega;

62.  kutsub ELi institutsioone üles looma mehhanisme liikmesriikide ja kõrgkoolide abistamiseks Bologna eesmärkide täitmisel, mis võiks toimuda korrapärase aruandluse ja ELi programmide sihtotstarbelise kasutamise kaudu, hõlmates ka programme, mille raames tehakse koostööd Euroopa kõrgharidusruumi kuluvate kolmandate riikidega;

63.  palub ELil toetada tema Bologna kohustuste täitmist poliitilises koostöös asjaomaste kolmandate riikidega; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles vastavaid pingutusi jõuliselt juhtima;

64.  usub, et järgmise aasta ministrite kohtumisel Bukarestis on kokkuvõtete tegemise tulemuseks selge tegevuskava täielikult toimiva EHEA rajamiseks 2020. aastaks; nõuab valdkonnaüleseid ettepanekuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppe, kutseõppe ja elukestva õppe ning tööpraktika alal, mis aktiivselt edendaksid nii kaasamist kui ka arukat ja säästvat majanduskasvu, annaksid ELile kriisijärgses maailmas konkurentsieelise töökohtade loomisel, inimkapitali, teadus- ja uuendustegevuse, ettevõtluse ning laiemas mõttes teadmuspõhise majanduse valdkonnas;

65.  kutsub komisjoni ning ELi haridusministreid üles täielikult ära kasutama neile ühisel EHEAs osalemisel avanevaid võimalusi ja võtma juhtrolli Bologna eesmärkide täitmisel, ning kutsub ministreid ühendama nende Bologna protsessist tulenevaid kohustusi ELi tasandi ühiste kohustustega nõukogus, kasutades komisjoni toetust, nii et see vastastikune toetus leiaks jätku harmoonilise rakendamise näol;

66.  juhib tähelepanu sellele, et iga kahe aasta järel toimuval Bologna protsessi ministrite konverentsil, mis 2012. aastal toimub Bukarestis, tuleb arvesse võtta asjaolu, et EHEA loomine võimaldab ELil ja liikmesriikidel anda ühtse ja jõulise panuse Bologna protsessi, lähtudes nende ühistest kohustustest kõrghariduse vallas, ühisest protsessis osalemisest ning ühisest otsusest ELi institutsioonide poliitiliste avalduste toel tegutseda;

o
o   o

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/SORBONNE_DECLARATION1.pdf
(2) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/BOLOGNA_DECLARATION1.pdf
(3) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Leuven_Louvain-la-Neuve_Communiqu%C3%A9_April_2009.pdf
(4) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Budapest-Vienna_Declaration.pdf
(5) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(6) ELT L 289, 3.11.2005, lk 23.
(7) ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.
(8) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(9) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(10) ELT C 302, 12.12.2009, lk 3.
(11) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.
(12) ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.
(13) ELT C 199, 7.7.2011, lk 1.
(14) http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/099EN.pdf
(15) http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/122EN.pdf
(16) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl198_en.pdf
(17) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_260_en.pdf
(18) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-653/EN/KS-78-09-653-EN.PDF
(19) http://www.ehea.info/news-details.aspx?ArticleId=253
(20) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 18.
(21) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/London_Communique18May2007.pdf
(22) Direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) V lisa – tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel.


Euroopa statistika
PDF 116kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa statistika kvaliteedijuhtimise kohta (2011/2289(INI))
P7_TA(2012)0073A7-0037/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine” (COM(2011)0211),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0037/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Ühenduste Statistikaamet (Eurostat) eksisteerib juba alates 1953. aastast ning vajadus kindlustada selle sõltumatus on laialdaselt tunnustatud;

B.  arvestades, et tulemusliku majandus- ja eelarvepoliitika kujundamiseks liikmesriikide ja liidu tasandil on vaja usaldusväärset ja täpset statistikat;

C.  arvestades, et Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia ning majanduse juhtimise paketi, k.a Euroopa poolaasta edukus nõuab kvaliteetset sõltumatut statistikat;

D.  arvestades, et statistika kasutajatele tuleks anda asjakohaseid, õigeaegseid ja täpseid andmeid, mille riiklikud asutused on kogunud ja koostanud vastavalt erapooletuse, objektiivsuse ja ametialase sõltumatuse põhimõtetele;

E.  arvestades, et statistika peaks olema avalikult ligipääsetav ja kergesti mõistetav nii poliitikakujundajatele kui ka kodanikele, samuti tagama aastate võrdlemise võimaluse;

F.  arvestades, et Euroopa statistika kvaliteet sõltub kogu koostamisprotsessi terviklikkusest; arvestades, et käimasolev statistika koostamise meetodite kaasajastamine on väga tähtis avaliku sektori investeering kogu koostamisahela ühtlustamiseks ning selleks on vaja jätkuvat pühendumist nii ELi kui ka riikide tasandil;

G.  arvestades, et euroala kriis on toonud esile statistiliste ebatäpsuste ja statistiliste pettuste ohud, mis tulenevad puudustest nii avaliku sektori raamatupidamise lähteandmete kvaliteedis kui ka praeguse statistika haldamise korralduses;

H.  arvestades, et statistikaametid ei peaks olema mitte ainult seaduse järgi sõltumatud, vaid et tuleks kehtestada ka vajalikud mehhanismid ja „tulemüürid”, mis tagaksid statistikaametite lahutatuse poliitilisest protsessist, vältides nii süsteemseid vigu; samas aga tuleb rõhutada, et statistiliste andmete sisulise õigsuse ja usaldusväärsuse eest vastutab riik;

I.  arvestades, et Eurostati ja liikmesriikide riigikontrollide suhet tuleks tugevdada;

J.  arvestades, liikmesriikide riiklikke statistikaameteid tuleks niipea kui võimalik reformida, et need oleksid kooskõlas Euroopa uute õigusaktidega;

K.  arvestades, et ligikaudu 350 statistikaalast määrust, mis kehtivad kõigile liikmesriikidele, kujutavad väiksemate liikmesriikide jaoks suhteliselt suuremat statistiliste nõuete täitmise koormust;

L.  arvestades, et Eurostat annab vajalikud majandusnäitajad fiskaalpoliitika järelevalveks ja makromajandusliku tasakaalu tulemustabeli jaoks koos uute jõustamismehhanismidega; arvestades, et viimase aja õigusreformid, eelkõige nn majandusjuhtimise kuuspakk on paigutanud kindla ja usaldusväärse statistika ELi tasandi majandusjuhtimise keskmesse;

1.  on seisukohal, et tuleb kasutada süsteemset lähenemisviisi kvaliteedile, mille eeldusena võib osutuda vajalikuks Euroopa statistika koostamismeetodite reform ja järkjärguline üleminek korrigeerivalt lähenemisviisilt preventiivsele ning seejärel Euroopa statistiliste andmete, eriti riigi rahanduse statistiliste andmete ühtsele kvaliteedijuhtimisele; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa statistika koostamist ja õigsuse kontrolli käsitlevad eeskirjad on siduvad; on arvamusel, et statistiliste andmete usaldusväärsuse tagamiseks on hädavajalik sõltumatute statistikaametite olemasolu;

2.  kutsub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele abi ja oskusteavet, et aidata neil ületada piiranguid uuringute läbiviimisel ja suuremaid metodoloogilisi takistusi, tagamaks nõuete järgimine ja kvaliteetsete andmete koostamine;

3.  toetab komisjoni kavatsust esitada määrusele (EÜ) nr 223/2009 (statistikamäärus) muudatusettepanekud, et võtta kasutusele ennetav lähenemisviis riigi rahanduse andmete jälgimiseks ja hindamiseks varajases andmete sissetuleku etapis, võimaldamaks võimalikult varajasi parandusmeetmeid; toetab ettepanekut luua selline õigusraamistik, mis tugevdaks juhtimisraamistikku eelkõige riiklike statistikaametite ja Eurostati kutsealase sõltumatuse osas ning mis nõuaks, et liikmesriigid võtaksid ametliku kohustuse rakendada kõiki statistikas konfidentsiaalsuse säilitamiseks vajalikke meetmeid ja mis võimaldaks Euroopa statistikat käsitleva tegevusjuhendi rangemat jõustamist;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku, et kaasata läbivaadatud Euroopa statistikat käsitleva tegevusjuhendi sätteid ELi õigusesse, eesmärgiga teha selget vahet ühelt poolt riiklike statistikaametite ja teisalt liikmesriikide valitsuste kohustuste ja pädevuste vahel ning tagada läbipaistvam ja kooskõlastatum vastutus andmekvaliteedi eest;

5.  nõuab tungivalt, et Eurostat jätkaks koos peamiste andmekoostajate ja andmekasutajatega jõupingutusi Euroopa statistika koostamismeetodite kaasajastamiseks, et säilitada kulutõhusus;

6.  palub Eurostatil tagada, et kõigis liikmesriikides loodaks standarditud viisil avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemid, mis muudetaks kindlamaks nii sise- kui ka välisauditi mehhanismidega, kohaldades muu hulgas hiljuti läbivaadatud määruse (EÜ) nr 479/2009 õiguslikku raamistikku, ning vajaduse korral täiendavate õigusakti ettepanekutega; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle anda Eurostatile täiendavaid uurimisvolitusi;

7.  rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid tagama statistika täpsuse kõigil valitsustasanditel; julgustab Eurostati avalikult teatama, kas tal on kahtlusi mis tahes liiki statistika täpsuse osas;

8.  on arvamusel, et hiljuti vastu võetud majandusjuhtimise õigusaktide pakett nõuab standardeid, mis käsitlevad detailseid andmeid avaliku sektori riskile avatuse kohta seoses garantiide ja tingimuslike kohustustega, näiteks seoses avaliku sektori garantiidega ning avatusega avaliku ja erasektori partnerlustele; need standardid tuleks välja töötada kiiresti ja Eurostat peaks need avaldama, võttes arvesse kõiki juhtimise tasandeid;

9.  väljendab heameelt Euroopa statistika haldamise nõuandekogu (ESGAB) tegevuse üle seoses Eurostati ja Euroopa statistikasüsteemi sõltumatu järelevalvega; kutsub Eurostati ja teisi statistikaameteid rakendama soovitusi, mida ESGAB esitas oma 2011. aasta aruandes;

10.  rõhutab, et Eurostatil tuleb tagada läbipaistvus omaenese töötajate suhtes, avaldades teavet oma ametnike (kes on avalikud teenistujad) ja lepinguliste töötajate kohta, ning anda teavet selle kohta, kuidas rakendatakse liikmesriikide eksperte;

11.  rõhutab, et statistikateenistuste sõltumatust tuleb võimaliku poliitilise sekkumise ohu eest kaitsta nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

12.  märgib, et kvaliteedijuhtimise süsteem eeldab tihedat koostööd Eurostati ja valitsemissektori rahanduse lähteandmete kontrollimise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahel; palub komisjonil esitada ettepanekuid, et tagada liikmesriikide riigikontrollide suurem sõltumatus ja suurem pädevuste ühtlus riiklike võla- ja puudujääginäitajate määramisel kasutatud allikate kvaliteedi kontrollimisel, ning tugevdada Euroopa Kontrollikoja koordineerivat rolli;

13.  toonitab asjaolu, et Euroopa poolaasta nõuetekohase toimimise eelduseks on valitsuse finantsstatistika ja muude siseriiklike statistiliste andmete kvaliteedijuhtimine ning andmete täpsus ja õigeaegne esitamine;

14.  möönab, et täpse statistika esitamine võib paljudel juhtudel hõlmata erinevatest allikatest pärinevate andmete kogumist ja koondamist; märgib seetõttu, et statistiliste andmete avaldamistähtaegade lühendamine võib mõnel juhul vähendada statistika usaldusväärsust või täpsust või suurendada andmete kogumise maksumust; soovitab, et parima tava kaalumisel selles valdkonnas võetaks hoolikalt arvesse tasakaalu kiiruse, usaldusväärsuse ja koostamise kulukuse vahel;

15.  nõuab tungivalt, et Eurostat otsiks võimalusi muuta oma väljaandeid, eelkõige veebiväljaandeid tavakodanike ja mitte-spetsialistide jaoks kasutajasõbralikumaks, eriti graafikute kasutamise osas; on arvamusel, et Eurostati veebileht peaks võimaldama lihtsamat ligipääsu täielikele pikaajalistele andmeridadele ning sisaldama lihtsaid ja võrreldavaid graafikuid, et pakkuda kodanikele rohkem lisandväärtust; lisab, et regulaarsel ajakohastamisel tuleks võimaluse korral esitada teavet iga liikmesriigi kohta, samuti aegridu aastate ja kuude kaupa ning võimalusel pikaajalisi andmeridu, kui see on kasulik;

16.  rõhutab, et täpsel, asjakohasel ja kõrgekvaliteetsel statistikal on jätkusuutlikus ja tasakaalustatud regionaalarengus äärmiselt suur tähtsus; märgib, et täpsed andmed on aluseks üksikasjaliku teabe omandamisel konkreetsete valdkondade kohta nagu demograafia, majandus ja keskkond ning et seetõttu on neil regionaalarengu otsustusprotsessis oluline roll, eriti seoses Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisega;

17.  palub komisjoni ka edaspidi võtta arvesse vajadust usaldusväärse statistilise teabe järele, mis võimaldab ELi poliitikal paremini reageerida majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele tegelikkusele piirkondlikul tasandil;

18.  toetab Eurostati kavatsust luua õigusraamistik konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustuste jaoks; rõhutab, et nii Euroopa statistikasüsteemi andmete konfidentsiaalsust käsitleva eeskirja kui ka subsidiaarsuse põhimõtte järgimine aitab suurendada usaldust statistikaametite vastu;

19.  märgib, et on väga tähtis parandada avaliku sektori raamatupidamisarvestuste süsteemi toimimisviisi; palub komisjonil sellegipoolest selgitada, kas kõigi liikmesriikide avaliku sektori raamatupidamissüsteemide standardiseerimine on vajalik ja võimalik; kutsub komisjoni üles töötama välja ühine metodoloogia ning võtma kasutusele tõhusad, sobivad, tõestatud lahendused;

20.  rõhutab vajadust töötada välja ühtne süsteem sotsiaalmajanduslike protsesside uurimiseks piiriülestel aladel, kaasa arvatud ELi välispiiriga piirnevad alad, ning koos sellega statistika makropiirkondade jaoks, et saada usaldusväärne, terviklik ja täpne ettekujutus majandusest piirkondliku ja makropiirkondliku arengu mõistes, mis hõlmaks nii linnu kui ka maapiirkondi; leiab, et tuleb parandada maksebilansiga seotud teadusuuringute mehhanisme; märgib lisaks, et Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise süsteemi raames tuleks tähelepanelikult jälgida piirkondlikku ja riiklikku arvepidamist;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika