Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 15. märts 2012 - Strasbourg
Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050
 Diskrimineerivad veebisaidid ja valitsuste tegutsemine
 Venemaa presidendivalimiste tulemused
 Kasahstan
 Olukord Nigeerias
 Kuues ülemaailmne veefoorum
 Inimkaubandus Siinais, eelkõige Solomon W. juhtum
 Palestiina: Iisraeli relvajõudude haarangud Palestiina telejaamades
 Inimõiguste rikkumised Bahreinis
 Euroopa ja Aafrika raadioastronoomia alaste partnerluste edendamise kaudu Aafrika teadusvõimekuse suurendamine
 Kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamine Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole
 Programmi „Male koolis” kasutuselevõtt Euroopa Liidu haridussüsteemides

Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050
PDF 331kWORD 97k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta (2011/2095(INI))
P7_TA(2012)0086A7-0033/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112) ja seotud töödokumente (SEC(2011)0288) ja (SEC(2011)0289),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kasvuhoonegaaside heite üle 20%-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamine” (COM(2010)0265) ja seotud töödokumenti (SEC(2010)0650),

–  võttes arvesse ettepanekuid sõnastada ümber COM(2011)0656 ja muuta finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) (COM(2011)0652) ja turu kuritarvitamise direktiivi (MAD) (COM(2011)0651) seoses saastekvootidega ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) jaoks,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta kohtumisel tehtud järeldusi,

–  võttes arvesse ELi kliima- ja energiapaketti,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 (sotsiaalklausel),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0033/2012),

A.  arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ligikaudu 90 osalist – sealhulgas kiirelt areneva majandusega riigid –, kelle osa ülemaailmses heites kokku on enam kui 80%, on teinud ühepoolsed avaldused tervet majandust hõlmavate heite vähendamise kvantifitseeritud eesmärkide kohta, mis ei ole siiski siduvad;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu on kuulutanud oma eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95%;

C.  arvestades, et Euroopa Liit peab leppima kokku heite vähendamise konkreetsed eesmärgid, et luua alus ja raamistik vajalikele õigusaktidele ja teistele meetmetele;

D.  arvestades, et edenemiskava näitab, et praegune 20%-line kliimaeesmärk, millest enam kui pool on võimalik saavutada riigivälise tasaarveldamisega, ei ole kulutõhus viis vähendada heidet 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga; arvestades, et 80%-line vähendamine, mida valitsustevaheline kliimamuutuste rühm tööstusriikides vajalikuks peab ja mille Euroopa Ülemkogu on ELi eesmärgina 2050. aastaks heaks kiitnud, asub vahemiku 80–95% alumises otsas;

E.  arvestades, et tööstusel on pikaajaliste keskkonnasõbralike investeeringute tegemiseks vaja ELi vähese CO2-heitega majanduse strateegia suhtes selgust, mida tuleb ka toetada õiguskindluse, kaugeleulatuvate eesmärkide ja hästi korraldatud rahastamismehhanismidega;

F.  arvestades, et sõltuvuse vähendamine välismaistest energiatarnijatest, kes on eeskätt pärit poliitiliselt probleemsetest riikidest, on liikmesriikide huvides;

G.  arvestades, et Rahvusvaheline Energiaagentuur on arvutanud välja, et neli viiendikku energiaga seotud süsinikdioksiidi koguheitest, mis on lubatud 2035. aastani 450 osakese stsenaariumi kohaselt, on juba seotud olemasoleva põhikapitaliga;

H.  arvestades vajadust hinnata ohtu, et piisavate ülemaailmsete jõupingutuste puudumisel suurendavad siseriiklikud meetmed vähem tõhusate käitiste turuosa mujal ja seega kasvab kogu maailma heide, sh kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, ning võtta selle ohu vastu meetmeid;

I.  arvestades, et Sterni aruandes toodud hinnangu kohaselt on kliimakaitse vallas mittetegutsemine võrdne ülemaailmse SKP vähenemisega vähemalt 5% aastas;

J.  arvestades, et biomassi kui energiaallika tootmine ja tarbimine ei ole iseenesest CO2-neutraalne;

K.  arvestades, et sotsiaalseid aspekte on vaja võtta arvesse sotsiaalse mõjuhinnangu abil;

1.  mõistab vähese CO2-heitega majanduse arendamise kasulikkust liikmesriikide ja nende piirkondade jaoks; toetab seetõttu komisjoni konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse 2050. aastaks saavutamise edenemiskava koos selle arengutee, konkreetse siseriikliku heite vähendamise vaheeesmärkidega 40%, 60% ja 80% vastavalt 2030., 2040. ja 2050. aastaks ning sektorispetsiifiliste vaheeesmärkide vahemikega kui õigusaktide ning muude majandus- ja kliimapoliitiliste algatuste ettepanekute alust; tunnistab, et trajektoor ja vahe-eesmärgid põhinevad PRIMES-modelleerimisel, et töötada välja vajalikud õigusnormid;

2.  kutsub komisjoni üles kehtestama kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. ja 2040. aastaks koos konkreetsete valdkondlike eesmärkide ja sihiteadliku ajakavaga;

3.  kutsub komisjoni üles esitama lähema kahe aasta jooksul 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, võttes arvesse konkreetset siseriiklikku suutlikkust ja potentsiaali ning rahvusvahelist edenemist kliimameetmete valdkonnas;

4.  on seisukohal, et meetmeid tuleks rakendada kooskõlastatud, kulutasuval ja tulemuslikul viisil, milles võetakse arvesse liikmesriikide eripärasid;

5.  nõuab suuremat kooskõla ühenduse programmide ja poliitikavaldkondade vahel, et saavutada edenemiskava eesmärgid ja tagada selle prioriteetide täielik integreerimine uude 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku; tunnistab, et energiatõhususe 20% kasvu eesmärgi saavutamine võimaldaks ELil vähendada liidu territooriumil CO2-heidet 2020. aastaks 25% või rohkemgi ning selline vähendamine oleks endiselt kulutasuv tee pikaajalise, 2050. aastaks seatud eesmärgini vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80–90% võrreldes 1990. aasta tasemega; märgib, et vastavalt edenemiskavale tooks tagasihoidlikum lähenemisviis kaasa märkimisväärselt suuremad kulud kogu perioodi lõikes; tuletab siiski meelde, et investeeringute kulutasuvuse hindamisel tuleks alati arvesse võtta liikmesriikide eelarveid;

6.  tuletab meelde, et Durbani kliimakonverentsi eel nõudis Euroopa Parlament süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgi suurendamist üle 20% aastaks 2020;

7.  rõhutab, et selged heite eesmärgid ergutavad vajalike varajaste investeeringute tegemist vähem heidet eraldava tehnoloogia alasesse teadus-, arendus- ja tutvustustegevusse ning sellise tehnoloogia kasutuselevõttu, ning pikaajalise strateegia kindlaksmääramine on esmavajalik selleks, et tagada ELi liikumine kokkulepitud eesmärgi saavutamise suunas vähendada heidet aastaks 2050;

8.  palub komisjonil esitada tulude ja kulude analüüs kavandatud edenemiskavast kinnipidamise kohta liikmesriikide tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi, mis tulenevad erinevustest tehnoloogia arengus ja vajalikes investeeringutes (ja üldsuse heakskiidust), ning võtta arvesse võimalikke suuremaid erinevusi ülemaailmsetes tingimustes;

9.  rõhutab, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele omab märkimisväärset potentsiaali luua täiendavaid töökohti ning tagada samas majanduskasv ja luua konkurentsieelis Euroopa tööstusele;

10.  tuletab meelde, et üleminek puhtale tehnoloogiale vähendaks märkimisväärselt õhusaastet ja tooks seetõttu olulist kasu tervisele ja keskkonnale;

Rahvusvaheline mõõde

11.  märgib, et vähese CO2-heitega tehnoloogia ülemaailmne arendamine on kiirelt kasvamas ning Euroopa tulevase konkurentsivõime jaoks on oluline suurendada investeeringuid selle tehnoloogiaga seotud teadusuuringutesse, arendustegevusse ja rakendamisse;

12.  märgib, et toimumas on säästva tehnoloogia valdkonna innovatsiooni ja teadusuuringute nihkumine Euroopast maailma muudesse osadesse, mistõttu EL võib kaotada valdkonna tehnoloogia alal juhtpositsiooni ja Euroopast võib saada kõnealuse tehnoloogia ja sellega seotud valmistoodete netoimportija; toonitab seetõttu, kui oluline on Euroopa lisandväärtus energiatõhususe ja taastuvenergia alase tehnoloogia ja vastavate toodete väljatöötamisele ja sisemaisele tootmisele;

13.  rõhutab, et Hiina on maailmas liider paigaldatud tuuleparkide võimsuse poolest, Hiina ja India tootjad on kümne suurima tuulegeneraatoreid tootva riigi hulgas ning Hiina ja Taiwan toodavad hetkel suurema osa maailma päikesepaneelidest; palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda samme, et edendada sellise tehnoloogia ja uute innovaatiliste tehnoloogiate arendamist ja tootmist ELis, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise ambitsioonikad eesmärgid;

14.  nõuab, et EL etendaks ka edaspidi aktiivset rolli rahvusvahelistes läbirääkimistes, et viia lõpule kaugeleulatuv, terviklik ja õiguslikult siduv kokkulepe; märgib, kui oluline on, et EL näitaks oma veendumusi ja oleks eeskujuks vähese CO2-heitega majanduse hüvede ja elujõulisuse näitamisel; väljendab heameelt selle üle, et Durbani konverentsil saavutati kokkulepe selges ajakavas rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks aastateks pärast 2012. aastat, ning ühise arusaama üle, et suured saastajad, ükskõik kas nad on arenenud või arenguriigid, peavad kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võtma vastu kaugeleulatuvad ja piisavad eesmärgid;

15.  rõhutab, et EL peab jätkama konstruktiivset tegevust ülemaailmsetel kliimaläbirääkimistel ja Euroopa Liidu välisteenistuse egiidi all on vaja edasi arendada Euroopa kliimadiplomaatiat;

16.  juhib tähelepanu sellele, et vähese CO2-heitega majanduse peamine ülesanne on tagada, et kliimamuutust käsitlev poliitika oleks kaasatud kõikidesse energeetika, transpordi, põllumajanduse, hariduse, innovatsiooniga jne seotud olulisematesse tegevusvaldkondadesse;

17.  rõhutab, et globaalsete ja Euroopa kliimameetmetega viivitamine ei tooks kaasa ainult kõrgemaid kulutusi 2050. aasta sihteesmärgi saavutamisel, kuna investeeringud on seotud rohkesti süsinikdioksiidi heidet tekitava kapitaliga ning tehnoloogia rakendamise kogemuste tekkimine aeglustuks, vaid ka ELi innovaatilise juhtrolli kaotust teadusuuringutes, töökohtade loomises ning suuniste andmises jätkusuutliku rohelisema majanduse saavutamiseks, ning et 2020. aastaks vajalike meetmetega viivitamise tagajärjeks oleks väiksem vähendamispotentsiaal 2030. aastaks ja järgnevateks aastateks;

18.  kordab, et kumulatiivne heide on kliimasüsteemi puhul määrav; märgib, et isegi juhul, kui heide väheneks 2020. aastal 30%, 2030. aastal 55%, 2040. aastal 75% ja 2050. aastal 90%, siis ülemaailmsele 2 °C eesmärgile vastavas süsinikutasemes ületaks EL heite tekitamises ühe inimese kohta ikkagi lubatud määra kahekordselt, ja et heite vähendamisega viivitamine tõstab heite kumulatiivset osa oluliselt;

19.  tuletab meelde, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 2 °C-ni ei taga märkimisväärse kahjuliku kliimamõju vältimist;

Heitkogustega kauplemise süsteem

20.  mõistab, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on peamine, ehkki mitte ainus tööstusliku heite vähendamise ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate edendamise vahend; märgib, et HKSi on vaja täiustada; palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendada ELi HKSi tehnoloogia- ja innovatsioonipõhise lähenemisviisiga, et tagada vajalik märkimisväärne vähendamine;

21.  märgib, et ELi HKS toimib, nagu on kavandatud, ning et madalam süsinikdioksiidi hind tuleneb vähenenud majanduslikust aktiivsusest ja saadaolevate kvootide suurest hulgast, mis ületab märgatavalt nõudluse; väljendab muret CO2-heite vähendamisele suunatud investeeringute vähese stimuleerimise pärast ja selle pärast, et energiatõhususega seotud suuremad riskid asetavad ELi võrreldes tema konkurentidega ebasoodsasse olukorda; võtab teadmiseks teated, et süsinikdioksiidi hind HKSi olulise suurenemise või muutmise puudumisel tõenäoliselt palju ei suurene;

22.  tunnistab asjaolu, et praegune süsinikdioksiidi hind ei soodusta investeeringuid vähese CO2-heitega tehnoloogialahendustesse ning mängib seetõttu väga piiratud rolli heite vähendamise motiveerimisel, kujutades endast ühtlasi ohtu, et EL jääb järgnevateks aastakümneteks seotuks CO2-mahukate infrastruktuuridega;

23.  rõhutab, et kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise poliitika ei saa tugineda üksnes turupõhistele mehhanismidele;

24.  tunnistab, et HKS seisab silmitsi probleemidega, mida algselt ei eeldatud, ja et akumuleeruv saastekvootide ülejääk vähendab stiimulit edendada investeerimist CO2-heite vähendamisse paljude järgnevate aastate jooksul; märgib, et see ohustab HKSi tulemuslikkust ELi peamise mehhanismina heitkoguste vähendamiseks viisil, mis loob võrdsed võimalused konkureerivatele tehnoloogiatele, annab ettevõtetele paindlikkuse arendada välja omaenda leevendusstrateegia ja näeb ette konkreetsed meetmed süsinikdioksiidi lekke vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni üles võtma vastu meetmeid, et kõrvaldada HKSi puudujäägid ning võimaldada süsteemil toimida algselt kavandatud viisil; need meetmed võivad hõlmata:

   a) Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea kui võimalik sellise aruande esitamist, milles uuritakse muu hulgas mõjusid stiimulitele vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse investeerimiseks ning süsinikdioksiidi lekke ohtu; enne kolmanda etapi algust muudab komisjon vajaduse korral direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 osutatud määrust, et rakendada asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata vajaliku hulgal saastekvootide kinni pidamist;
   b) esitada õigusakti ettepanek niipea kui võimalik, et muuta 1,74%list iga-aastast lineaarse vähendamise nõuet nii, et sellega täidetaks 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärgi nõuded;
   c) saastekvootide enampakkumisele reservhinna kehtestamise väärtuse hindamise läbiviimist ja hinnangu avaldamist;
   d) võtta meetmeid asjaomase teabe kasutamise ja HKSi registri läbipaistvuse suurendamiseks, et võimaldada tõhusamat jälgimist ja hindamist;
   e) täiustada veelgi tasaarveldusmehhanismide kasutamist, piirates näiteks juurdepääsu tasaarveldustele, millega toetatakse Euroopa konkurente tööstusvaldkonnas, näiteks fluorosüsivesinike osas;
   f) selle tagamist, et mitte ühegi kõnealuse meetme tagajärjel ei vähene sellistele sektoritele eraldatavate saastekvootide hulk, kus vastavalt võrdlusaluste otsusele (komisjoni otsus 2011/278/EL) võib esineda süsinikdioksiidi lekke oht;

25.  märgib, et kõnealused meetmed suurendavad liikmesriikide oksjonitulu, tuletab valitsustele meelde, et kliimaga seotud eesmärkideks kulutatava raha osakaalule ei ole seatud piiranguid, ning soovitab kasutada neid summasid vähese CO2-heitega investeeringute tegemiseks tööstusesse või töökohtade loomise muude võimaluste ergutamiseks, näiteks tööjõumaksude vähendamiseks;

26.  palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks ettepanekud saastekvootide oksjonil ostmise nõude laiendamiseks nendele energiamahukatele ettevõtetele, mida rahvusvaheline konkurents ohustab üksnes vähesel määral;

27.  tunnistab, et vähese CO2-heite edenemiskava eesmärkide saavutamiseks on vaja kohandada jagatud jõupingutusi käsitlevat otsust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ);

Süsinikdioksiidi leke

28.  kutsub komisjoni üles avaldama andmeid ELi tegeliku panuse kohta ülemaailmse CO2-heite vähendamisse alates 1990. aastast, võttes arvesse nüüdseks mujal valmistatavate toodete tarbimist ELis;

29.  nõuab tungivalt vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ergutamist mõistliku ja mõõduka reguleeriva lähenemisviisiga; kinnitab, et halduslikult ja rahaliselt koormav keskkonnanõuete järgimine avaldab olulist mõju energiamahukate sektorite tööhõivele ja tootlikkusele ning suurendab süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu, sundides samal ajal ettevõtjaid ja seega ka töökohti EList lahkuma;

30.  nõustub komisjoni analüüsiga, et piiride kohandamise meetmeid või impordi lisamist HKSi on vaja kombineerida täieliku enampakkumisega asjakohastes sektorites; kutsub komisjoni üles koostama analüüsi sektoritest, mille puhul tasuta saastekvootide eraldamine ei suuda süsinikdioksiidi heite ülekandumist ära hoida;

31.  kutsub komisjoni üles koostama liikmesriikidele võimalikult kiiresti juhendid meetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärgiks on hüvitada ettevõtetele, kelle puhul esineb märkimisväärne süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, CO2-heitega seotud kaudsed kulud, nagu on ette nähtud direktiivis;

32.  kutsub komisjoni üles koostama Kagu-Euroopa elektrituru jaoks analüüsi geograafilise kriteeriumi puudumise kohta süsinikdioksiidi heite ülekandumise hinnangus;

33.  võtab teadmiseks edenemiskavas toodud järelduse, et elektrisektor peaks 2050. aastaks CO2-heite tekitamise peaaegu täielikult lõpetama (heite vähendamine 93%–99%); tunnistab, et ELi tööstuse seisukohast on esimestel vähese CO2-heitega tehnoloogiate valdkonnas tegutsejatel tänases ja homses vähese CO2-heitega maailmas konkurentsieelis; märgib, et heite vähenemine tuleb seetõttu saavutada viisil, mis ei kahjusta ELi konkurentsivõimet ja võtab arvesse süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu, eriti energiamahukates sektorites;

Energiatõhusus

34.  tuletab meelde olemasolevaid hinnanguid, millest ilmneb, et energiatõhususe suurendamine ja energiakasutuse vähendamine 20% ei edene aastaks 2020 seatud eesmärkidega võrreldes praegu kavakohaselt; nõuab kiireid meetmeid, suuremaid ambitsioone ja otsustavamat poliitiliste kohustuste võtmist, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärgid ning kavandada 2020. aastale järgnev tegevus, et meelitada seeläbi ligi asjakohaseid investeeringuid; toetab komisjoni edenemiskavas esitatud järeldust, et energiatõhususe parandamise poliitika on CO2-heite jätkuvaks vähendamiseks ülioluline; on seetõttu seisukohal, et siduvate eesmärkide kehtestamist ei tohiks välistada; rõhutab, et energiatõhususe meetmed loovad töökohti, soodustavad majanduslikku kokkuhoidu, parandavad energiavarustuse kindlust ja suurendavad konkurentsivõimet; väljendab sellega seoses heameelt energiatõhususe direktiivis kehtestatud prioriteetide üle suurendada energiatõhusust kõigis valdkondades ja eriti ehitiste puhul, renoveerides selleks olemasoleva elamufondi ja seades keskseks eesmärgiks avalike hoonete renoveerimise; nõuab vahendite suurendamist ja meetmeid uute rahastamisallikate kasutuselevõtmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil, sealhulgas uute rahastamismehhanismide kasutuselevõttu; rõhutab erainvesteeringute tähtsust avaliku sektori praegustest eelarvepiirangutest ülesaamisel;

35.  peab taunitavaks, et ei ole meetmeid, mille abil saaks suunata negatiivsete kuludega kasvuhoonegaasi heite vähendamise potentsiaali energiatõhususse ja loodusvarade mõistlikku kasutusse, ning nõuab ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) raames tehtava töö kiirendamist, vähim kuluka elutsükli põhimõtte ranget rakendamist või rakendusmeetmete kehtestamist parimate tulemuste tasemele ning miinimumnõuete kehtestamist ka mitte-elektrilistele toodetele;

36.  nõuab, et ökodisaini direktiivi raames tehtav töö hõlmaks kütteseadmeid, katlaid ja isolatsioonimaterjale, mille abil on võimalik soodustada ringlussevõttu ja vähendada energia- ja ressursikasutust, ning laiendataks ja arendataks märgistusnõudeid, mis aitavad tarbijatel teha teadlikumaid otsuseid;

37.  rõhutab energiatõhususe tegevuskava ajakohastamise vajadust, lisades sinna siduvad eesmärgid, mis hõlmavad kõiki tegelikke kvantifitseeritavaid meetmeid energia tarneahela lõikes;

38.  on arvamusel, et energiatõhusus on kõige tõhusam vahend tööstuse tehnoloogilise uuendustegevuse kiirendamiseks ja heite üldkoguse vähendamisele kaasaaitamiseks majanduslikult tõhusal viisil, ergutades samal ajal töökohtade loomist; kutsub komisjoni seetõttu üles toetama liikmesriikide energiatõhususe edendamise jõupingutusi ning kehtestama selleks stabiilsed pikaajalised stiimulite süsteemid, et edendada kulude-tulude seisukohast tõhusaimaid tehnoloogiaid; on veendunud, et energiatõhususe 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks tuleks tagada Euroopa tõhususstandardite piisaval tasemel ühtlustamine;

39.  kordab, et oluline on tagada stiimulid avaliku ja erasektori investeeringuteks, mille eesmärk on kergesti ülevõetavate tehnoloogiate kavandamine ja väljatöötamine, et parandada energiasäästu ja energiatõhususe kvaliteeti;

40.  kutsub komisjoni üles kehtestama energiatõhususe edendamiseks konkreetsed meetmed, et tegeleda tarbijate ja energiatarnijate vahel tekkivate vastakate stiimulitega;

41.  kutsub komisjoni üles kehtestama pikaajalist eesmärki ELi hoonete energiatarbimise vähendamiseks 2050. aastaks;

42.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL ja liikmesriigid ei ole piisavalt investeerinud CO2-heite vähendamise ning ehitiste ja transpordi valdkonnas energiatõhususe suurendamise meetmetesse; palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada rohkem vahendeid ehitiste ja linnapiirkondade keskkütte- ja jahutusvõrkude energiatõhususe parandamise meetmete rahastamiseks seoses nii praeguse finantsperspektiivi läbivaatamise kui ka tulevaste mitmeaastaste finantsraamistikega;

Taastuvenergia

43.  kutsub komisjoni üles välja töötama biomassi varustuspoliitikat, et soodustada säästvat biomassi tootmist ja kasutamist; rõhutab, et see peaks hõlmama säästvuse kriteeriume erinevate biomassi liikide kohta, milles võetakse arvesse eri allikate CO2-heidet elutsükli jooksul, ning et tähtsaimale kohale seataks biomassi tooraine esmaväärtus, mitte aga biomassi kasutamine energia saamiseks; rõhutab tungivalt, et ELi biomassiga seotud eesmärgi saavutamine ei tohi mõjuda kahjulikult toidu ja sööda tootmisele ega viia bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele;

44.  kutsub komisjoni seetõttu üles käsitlema maakasutuse kaudset muutumist laiemalt ning tagama maakasutuse muutumisest mõjutatud kolmandate riikide keskkonna piisava kaitse kahepoolselt ja mitmepoolselt, et võtta arvesse biokütuste tootmisest põhjustatud maakasutuse muutumisele omistatavat kasvuhoonegaaside heidet; selle eesmärgi võiks saavutada täiendavate säästvusnõuete kehtestamisega kolmandatest riikidest imporditavatele teatavat liiki biokütustele;

45.  rõhutab uute tehnoloogiate tähtsust taastuvenergia tootmise arendamises ja bioenergia tootmises ning juhib tähelepanu sellele, et EL peaks oma CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ära kasutama kõik olemasolevad innovaatilised lahendused;

46.  rõhutab taastuvate, sealhulgas innovaatiliste energiaallikate tähtsust ning asjaolu, et vaja on kiiresti leida paremad lahendused energia salvestamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja tõhusaks energia ülekandeks, sealhulgas asjakohase infrastruktuuri meetmed; tunnustab liikmesriikide märkimisväärseid edusamme taastuvate energiaallikate arendamisel alates siduvate eesmärkide kehtestamisest 2020. aastaks; peab oluliseks sellise lähenemisviisi jätkamist ning taastuvate energiaallikatega seotud uute eesmärkide kehtestamist 2030. aastaks, võttes arvesse selle võimalikkust ja makromajanduslikku mõju; märgib, et selline tegevus aitab saavutada 2050. aastaks seatud eesmärgid, tagab tööstusele vajaliku investeerimiskindluse, vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet, loob töökohti, edendab ELi energiasõltumatust ning soodustab juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ja tööstusinnovatsiooni; rõhutab, et riiklikes taastuvenergia alastes tegevuskavades seatud eesmärkide saavutamine on otsustavalt tähtis 2050. aastaks seatud ELi üldiste eesmärkideni jõudmiseks; on seisukohal, et komisjon peaks meetmeid võtma, kui riiklikud eesmärgid täitmata jäetakse;

47.  rõhutab, et komisjon peab tagama, et kõnealuste eesmärkide vastuvõtmisega ei vähendataks teistesse vähese CO2-heitega elektrienergia tootmise vormidesse investeerimise stiimuleid;

48.  palub komisjonil, kui ta avaldab 2012. aasta lõpuks aruande kõikide liikmesriikide edusammude kohta taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise seadusjärgse kohustuse täitmisel ning hinnangu 2020. aasta eesmärkide täitmise kohta, esitada meetmete kava, mida hakatakse rakendama, et ergutada nõudeid täitma liikmesriike, kes seda praegu ei tee;

49.  tuletab meelde, et elektrivõrke on vaja ajakohastada ja arendada, eeskätt selleks, et transportida suure potentsiaaliga piirkondades toodetud taastuvenergiat, näiteks Põhjamere avamere tuuleenergiat ja Lõuna-Euroopa päikeseenergiat, ning teha võimalikuks detsentraliseeritult toodetud taastuvenergia vastuvõtmine;

50.  rõhutab, et ressursitõhususe suurendamisel näiteks jäätmete ringlussevõtu, parema jäätmekäitluse ning käitumismustrite muutmise kaudu on väga oluline roll ELi CO2-heite vähendamise strateegiliste eesmärkide saavutamisel;

51.  märgib, et olemasolevate teadmiste ja tehnoloogiate abil saaksid põllumajandusettevõtjad ennast ise energiaga varustada ning suurendada orgaanilistest jäätmetest kohalikku bioenergiat tootes nii oma tulusid kui ka tuua kasu keskkonnale;

52.  märgib, et põllumajandusettevõtjaid tuleks seoses ressursitõhususega innustada väetiste asemel paremini ära kasutama biogaasi ja biogaasi kõrvalsaadusi;

53.  rõhutab lisaks sellele sõnniku töötlemise tähtsust, sest see ei ole mitte ainult taastuvenergia allikas, vaid vähendab ka keskkonnasurvet ning on mineraalainete kontsentreeritud sisaldusega asendus kunstväetistele; rõhutab sellega seoses, et kui sõnnikut käsitletakse energiaallikana, on oluline, et töödeldud sõnnikut tunnustataks nitraadidirektiivis kunstväetise asendajana;

54.  rõhutab vajadust parandada põllumajandustootjate endi energiasõltumatust, ergutades selleks kohapeal toodetava taastuvenergia tootmist näiteks tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja biomassi fermentatsiooni tehnoloogia abil, et vähendada tootmiskulusid ja suurendada põllumajandusettevõtjate majanduslikku elujõulisust neile täiendava sissetulekuallika andmise teel;

Teadusuuringud

55.  kutsub komisjoni üles tagama, et programmis „Horisont 2020” ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames toimivates Euroopa innovatsioonipartnerlustes antaks prioriteet vajadusele arendada välja igat liiki vähese CO2-heitega säästvaid tehnoloogiaid, et ergutada ELi konkurentsivõimet, edendada roheliste töökohtade loomist ja muuta tarbijate käitumist;

56.  rõhutab, et vähem energiamahukate ja väiksema saastega põllumajandusmeetodite väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning tõhusamaks energiatootmiseks tuleb teadusuuringute valdkonnas vältimatult teha suuremaid jõupingutusi ja parandada rahastamist; märgib ka, et väikese saastega ja energiatõhusad alternatiivid on juba olemas; on seisukohal, et teadusuuringud ja arendustegevus selles valdkonnas on energiatehnoloogia strateegilise kava täieulatusliku rakendamise jaoks väga olulised ning selleks tuleb teha täiendavaid investeeringuid; rõhutab, et sellega seoses tuleb tagada, et teadusuuringute tulemusi rakendataks ka ettevõtluse tasandil; kiidab heaks komisjoni ettepaneku luua uus teadusuuringute raamprogramm „Horisont 2020”;

57.  nõuab, et eelarvetoetus oleks kooskõlas 50 miljardi euroga, mida vajatakse avalikest ja eraallikatest energiatehnoloogia strateegilise kava täielikuks täitmiseks;

58.  rõhutab, kui oluline on teadus- ja arendustegevus vähesaastavate ja energiatõhusate tehnoloogiate arendamiseks; kutsub ELi üles võtma juhtrolli kliimahoidliku ja energiatõhusa tehnoloogia alastes teadusuuringutes ning arendama selles valdkonnas tihedat teaduskoostööd rahvusvaheliste partneritega, pöörates erilist tähelepanu puhastele ja säästvatele tehnoloogiatele, mis aitaksid kaasa 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (ELi juhtalgatus vähese CO2-heitega tehnoloogiate valdkonnas) raames; rõhutab, et programmi „Horisont 2020” raames tehtavate igat liiki energiaalaste teadusuuringute rahastamisvahendeid tuleb suurendada, eriti taastuvate energiaallikate valdkonnas; tuletab meelde, et praegused rahaeraldised energiavaldkonnas moodustavad ainult 0,5% ELi 2007–2013 eelarvest ning et see ei ole kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega;

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

59.  mõistab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia rakendamise olulisust seal, kus see on teostatav, juhul kui süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärgid soovitakse saavutada võimalikult väikeste kuludega, ning tunnistab, et menetluslikud viivitused, rahalised puudujäägid ja mõne liikmesriigi vähene pühendumus ei luba tõenäoliselt õigeaegselt saavutada Euroopa Ülemkogu ambitsioonikat eesmärki, et 2015. aastaks oleks töös kuni 12 süsiniku kogumise ja säilitamise näidisprojekti; kutsub komisjoni üles avaldama süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tegevuskava; tunnistab, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ei ole asjakohane kõikidel tingimustel isegi 2050. aastaks, vaid võib piirduda suurte rajatistega ja heite vältimisega tööstusprotsessidest; nõuab murranguliste tehnoloogiate toetamist teistes valdkondades, et suurendada energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist ning leida lisaks süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele muid lahendusi;

60.  palub komisjonil esitada ettepanek jaotada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide kasutamata vahendid Euroopa majanduse taastamise kava raames ümber alternatiivsetele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidele;

Siseriiklikud ja sektorispetsiifilised edenemiskavad

61.  märgib, et Cancúni lepingus on ette nähtud vähese CO2-heite strateegiate väljatöötamine kõikides arenenud riikides;

62.  tunneb heameelt, et mõned ELi liikmesriigid koostavad vähese CO2-heite strateegiaid, kuid kutsub kõiki liikmesriike üles koostama need hiljemalt 2013. aasta juuliks; nõuab, et komisjon esitaks nende koostamist nõudvad õigusaktide ettepanekud, kui 2012. aasta lõpuks ei ole kõik liikmesriigid sellist kohustust võtnud;

63.  kutsub komisjoni üles hindama kõnealuste kavade asjakohasust seoses Cancúni eesmärgi täitmisega, milleks on hoida maailmas temperatuuri tõus alla 2 ºC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

64.  kutsub komisjoni üles tagama, et siseriiklikud ja sektorispetsiifilised edenemiskavad allutataks sõltumatule kontrollile, mille eesmärgiks on hinnata, kas parima kättesaadava tehnoloogia võimalikku kasutamist on täielikult arvesse võetud, ning et esitatud kulud oleksid kooskõlas asjaomaste tavadega;

65.  ootab, et komisjon võtaks poliitikaalgatuste ettevalmistamisel edenemiskavasid igakülgselt arvesse ja tõstaks esile juhtumid, kus tööstussektorites ei ole selliseid kavasid koostatud;

66.  kutsub asjaomaseid tööstusharude ühendusi üles koostama sektorispetsiifilisi edenemiskavu, milles määratletakse, kuidas saaks ELi vähese CO2-heite eesmärke kõige paremini realiseerida, k.a vajalike investeeringute tasemed ja kasutatavad rahastamisallikad;

67.  ootab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid edenemiskavad koostanud sektoreid kõnealustest edenemiskavadest tulenevate algatuste ja partnerluste edasiarendamisel, et murranguliste tehnoloogiate arengu käigus energiamahukad tööstusharud täielikult CO2-vabaks muuta;

68.  kutsub komisjoni üles ajakohastama 2050. aasta edenemiskava ja prognoose iga 3–5 aasta järel ning integreerima sektorispetsiifilisi, piirkondlikke ja liikmesriikide edenemiskavasid komisjoni enda ajakohastatud versiooni, ning on arvamusel, et sel eesmärgil kasutatavad mudelid ja meetodid peaksid olema igati läbipaistvad;

69.  rõhutab, et vähese CO2-heitega majanduse saavutamine eeldab ressursside palju tõhusamat kasutamist; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja uue või täiendaksid olemasolevat riiklikku ressursitõhususe strateegiat ning lülitaksid selle 2013. aastaks kasvu ja töökohtade loomise riiklikku poliitikasse;

Elektrienergia tootmine

70.  tuletab meelde, et 2035. aastaks kasvab maailma primaarenergianõudlus enam kui 30%, mistõttu suureneb ülemaailmne konkurents energiaallikate pärast;

71.  on arvamusel, et liikmesriikidel peaksid olema võimalikult laialdased vahendid vähese CO2-heitega elektrienergia tootmise saavutamiseks (sealhulgas taastuvad energiaallikad, tuumaenergia, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia ja jätkusuutlikult toodetud biomass) ning ühtegi neist ei tohiks nõuete täitmiseks kasutada olevate võimaluste seast välja arvata;

72.  nõuab, et komisjon oleks eriti valvas energiatootmise mis tahes lekke suhtes väljapoole ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning pööraks tähelepanu liikmesriikidele, kellel on ühendused riikidega väljaspool ELi;

73.  kutsub komisjoni üles hindama nende mehhanismide tõhusust, mis võimaldavad elektriturgu vähese CO2-heitega majanduses usaldusväärselt juhtida, ja esitama vajaduse korral õigusaktide ettepanekud piiriüleste elektriturgude tihedamaks integreerimiseks ja teiste meetmete võtmiseks, mille abil tegeleda tootmisvõimsuse tasakaalu ja kättesaadavuse kindlaksmääramise vajadusega;

74.  kutsub ELi üles võtma kohustust muuta energiasektor 2050. aastaks CO2-vabaks;

75.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles investeerima rohkem jätkusuutlikule majandusele üleminekuks vajalikku energiainfrastruktuuri; rõhutab, et Euroopa peaks olema esirinnas standardite, koostalitlusvõimeliste energeetika-alaste internetitehnoloogiate ja energiatõhusate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste arendamises, eelkõige selles, mis puudutab arukaid võrke, arukate kodusüsteemide, nagu näiteks tarbijale kasulike arukate arvestite täielikku ja õigeaegset kasutuselevõttu, Euroopa ühendatud superelektrivõrgu ajakohastamist ja arendamist ning veeldatud maagaasi infrastruktuuri; rõhutab piirkondadevaheliste ühendustega seoses vajadust käivitada Euroopa energiainfrastruktuuri paketil põhinev investeerimiskava, et tagada energiatarneallikate mitmekesistamine; palub komisjonil esitada praktilised lahendused suurte taastuvenergia koguste tõhusaks integreerimiseks, edendades turueeskirju, mis võimaldavad tõhusat ja läbipaistvat rahvusvahelist elektrivahetust; nõuab seetõttu piiriüleste elektriturgude kiiret integreerimist ja kasutuselevõttu; tunnistab, et kiiresti oleks vaja pikaajalist nägemust, sest pika elueaga energiainfrastruktuuri rajamiseks kulub aastaid; kiidab heaks energiainfrastruktuurile keskendumise Euroopa Ühendamise Rahastu ettepanekus;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et praegune 20% eesmärk põhineb energiaallikate kogumil, mis sisaldab paljudes liikmesriikides tuumaenergiat; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruanne „World Energy Outlook 2011” sisaldab tuumaenergia kasutamise vähendamise stsenaariumi, mille kohaselt suureneb keskpika perioodi vältel kõikjal maailmas oluliselt elektrisektori prognoositav CO2-heide, sest fossiilkütuseid kasutatakse laialdasemalt; kordab uuesti, et mõnede liikmesriikide otsus osa olemasolevaid tuumareaktoreid sulgeda ei tohi olla õigustuseks nende kliimapoliitika eesmärkide vähendamisele; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul nõuaks 2 °C eesmärgi saavutamine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate kiiremat arendamist ja kasutuselevõttu nii söe- kui ka gaasiküttel töötavates elektrijaamades; märgib siiski, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia on endiselt alles katsetamisel ja kommertskasutusele eelnevas staadiumis, seetõttu tuleb kaaluda ka alternatiivseid võimalusi, mille keskmes on taastuvate energiaallikate ulatuslik kasutamine ja energiatõhusus; nõuab seepärast suuremat toetust murranguliste tehnoloogiate arendamisele ja kasutamisele, et suurendada energiatõhusust ning hoida majanduskasv ja energiatarbimine lahus;

77.  on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamine 2050. aastaks, ilma liikmesriikide endi energiavalikut piiramata, võib vähendada tarbimist, suurendada energiavarustuse kindlust ja usaldusväärsust ning võimaldada energiahindade kõikumise ohjamist, mis omakorda pakub tarbijatele ja ettevõtjatele õiglasi ja konkurentsivõimelisi energiahindu ning suurendab ELi konkurentsivõimelisust ja töökohtade arvu;

Tööstus

78.  nõuab, et ELi toetuses rohelisele majandusele tuleks võtta arvesse rolli, mis on olemasolevate ettevõtjate investeeringutel, mida tehakse ressursikasutuse märkimisväärseks tõhustamiseks ja CO2-heite oluliseks vähendamiseks ning ELi 2020. aasta strateegia roheliste töökohtade loomisega seotud eesmärkide saavutamiseks; toonitab, et rohelisem majandus peaks toetama konkurentsivõimet ja innovatsiooni kõikides sektorites ja keskenduma valdkondadele, kus arendustegevus on majanduse ja keskkonna seisukohast tõhusam;

79.  kutsub komisjoni üles uurima uuenduslikke finantsvahendeid vähese CO2-heitega majandusse investeerimiseks;

80.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama innovatsiooniklastrite loomist piirkondlike ja riiklike lahenduste väljatöötamise eesmärgil;

Transport

81.  toetab komisjoni tegevuskavas esitatud nõuet, et Euroopa ühtses transpordipiirkonnas tuleb ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 60% vähendada; palub komisjonil ühtlasi esitada kõnealuse sektori heite vähendamise vahe-eesmärgid, et tagada varajane piisavate meetmete võtmine;

82.  tunneb heameelt edusammude üle, mida autotootjad on alates 2007. aastast teinud sõiduautode CO2-heite vähendamisel, ning toonitab, et oluline on kiirendada edasist kütusetõhususe parandamist; kinnitab, et oma tulevase läbivaatamise ettevalmistamise raames peaks komisjon tegema ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et uute autode keskmine CO2-heide ei ületaks 2020. aastaks 95 g/km, mis ongi selleks ajaks kokku lepitud eesmärk; kutsub komisjoni üles süvendama dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga, et tagada laevandussektori kaasamine CO2-heite vähendamise kohustuste täitmisse;

83.  tuletab meelde, et komisjon peab 31. detsembriks 2011 vastavalt direktiivile 2009/29/EÜ hindama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) edusamme laevandussektori heite vähendamisel; palub komisjonil lisada meretransport oma edenemiskavasse, ning arvestades, et puudub rahvusvaheline leping laevandussektori heite piiramiseks, esitada ettepanekud selle heite kaasamise kohta ühenduse heite vähendamise kohustusse, et see õigusakt jõustuks 2013. aastal;

84.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud raskete kaubaveokite kütusetõhususe parandamiseks ja võtma 2013. aastaks kavandatud väikeste tarbesõidukitega seotud heidet käsitlevate õigusaktide läbivaatamise käigus enam arvesse kütusetõhususe parandamise vajadust, et vähendada kütusehindade tõusu tagajärjel ettevõtetele tekkivaid kulusid;

85.  kutsub komisjoni üles tagama mis tahes liiki sõidu- ja kaubaveokite ostjatele suurema selguse nende kütusetõhususe kohta ning esitama kaua viibinud ettepanekud märgistamise direktiivi reformimiseks, mis peaks hõlmama kõiki müügiedenduse vorme;

86.  kutsub komisjoni üles astuma viivitamata samme selle tagamiseks, et uute autode heite hindamiseks kasutatavad katsetsüklid kajastaksid täpselt kõnealuste sõidukite reaalset kasutamist tegelikes sõidutingimustes;

87.  tunnustab mõningates liikmesriikides tehtavaid jõupingutusi elektrisõidukite ja üliväikese CO2-heitega sõidukite kasutamist soodustava laadimise/tankimise infrastruktuuri rajamiseks ning kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, et kehtestada kõikides liikmesriikides miinimumnõuded kogu Euroopat katva võrgu rajamiseks;

88.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitama transpordisektori põhjustatud heite vähendamiseks prioriteedina investeeringuid üleeuroopalise aruka energiavõrgu arendamisse, mis rakendab kohalikul ja regionaalsel tasandil toodetud, sealhulgas taastuvallikatest toodetud energiat, ning aitab arendada elektrisõidukite kasutamiseks vajalikku infrastruktuuri;

89.  on seisukohal, et vaja on kultuurilist nihet, et võtta kasutusele säästlikumad transpordiliigid; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel ergutada uusi investeeringute vorme, et lihtsustada üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele ning vähendada transpordivajadust muu hulgas IT kasutamise ja ruumilise planeerimise kaudu;

90.  rõhutab, et transpordi väliskulude transpordihindadesse sisestamine vastavalt reostuse tasemele on peamine probleem energiasäästu ja energiatõhususe stimuleerimisel ning suurem tõhusus viib keskkonnasõbralike transpordiliikide valimiseni;

91.  nõuab, et tagataks transpordi infrastruktuuri kavandatavate uute investeeringute kooskõla edenemiskava prioriteetidega, kuna on oht, et komisjoni poolt järgmiseks kaheks kümnendiks, aastateks 2010–2030 taotletud 1,5 triljonit eurot ei suunata asjakohaste vähese CO2-heite prioriteetide saavutamiseks; rõhutab seetõttu vajadust ELi „rohelise” infrastruktuurieelarve järele, eelkõige seoses struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondiga;

92.  kiidab heaks üleeuroopalise transpordivõrgu kohta esitatud uued suunised ning reisijate- ja kaubaveo jaoks ette nähtud raudteekoridoride arendamisele omistatud tähtsuse; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti alternatiivkütuste ja uute tehnoloogiate kasutamise strateegiat transpordivaldkonnas; ergutab liikmesriike rakendama kiiresti ühtse Euroopa taeva meetmed ja parandama sel viisil lennuliikluse ja liikluskorralduse tõhusust;

93.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama täielikult ELi HKSiga seotud lennundusalaseid õigusakte;

Põllumajandus

94.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja põllumajandusmaa tõhusast kasutamisest saadava kasu edendamiseks ning vähendama fossiilkütustel põhinevate väetiste kasutamist, võttes seejuures eelkõige arvesse põllumajanduse osa toidutootjana (mitte kütusetootjana); on ka arvamusel, et väikesed põllumajandusettevõtjad võivad selles valdkonnas vajada väljaõpet ja tehnilist abi; kutsub komisjoni ka üles viima läbi rohkem teadusuuringuid põllumajanduse eri liikide toimimise ja põllumajanduse tõhusate keskkonnatavade kohta, arvestades nõuetekohaselt klimaatilisi tingimusi;

95.  usub, et põllumajandusel on head võimalused edendada oluliselt kliimamuutuse vastu võitlemist ja rohelise majanduskasvu abil uute töökohtade loomist; märgib, et põllumajandussektoris saavad kasvuhoonegaaside heite vähendamisest kasu kõik osapooled, kuna suureneb põllumajandustootjate pikaajaline majanduslik ja põllumajanduslik elujõulisus; nõuab, et ühisesse põllumajanduspoliitikasse kuuluksid säästva energia eesmärgid;

96.  rõhutab, et seda panust aitab eeldatavasti suurendada ÜPP aastateks pärast 2013. aastat; tunnistab, et põllumajanduses on tootmistõhususe parandamise abil heidet juba olulisel määral vähendatud; märgib siiski, et pikemas perspektiivis on põllumajandusliku heite vähendamise võimalused küll olulised (põllumajandussektoris on võrreldes 1990. aastate tasemega võimalik vähendada muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heidet 2050. aastaks 42% kuni 49% võrra), kuid muude sektoritega võrreldes siiski pigem piiratud; rõhutab, et kõik peamised põllumajanduslikku heidet tootvad riigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid;

97.  pooldab ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikkuse komponendi kasutamist kogu ELi hõlmava stiimulisüsteemi loomiseks, mille eesmärk on toitainete, energia ja kliimatõhususe suurendamine, keskendudes eelkõige süsiniku mullas sidumise suurendamisele, kasvuhoonegaaside heite edasisele vähendamisele ja toitainete kasutamise parandamisele; selle süsteemi eesmärk oleks tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime ja pikaajaline toiduga kindlustatus piiratud loodusvarade tõhusama haldamise teel;

98.  nõuab vajalike meetmete võtmist ühise põllumajanduspoliitika raames, sh teadusuuringute rahastamist, jõupingutusi hariduse valdkonnas, investeerimisabi ning muid ergutavaid algatusi, mis toetaksid ja võimaldaksid põllumajanduses ja metsanduses tekkivate jäätmete kasutamist säästva energia tootmiseks;

99.  tuletab meelde, et parem põllumajandus- ja metsandusalane tegevus võiks suurendada selle sektori suutlikkust siduda ja säilitada süsinikdioksiidi pinnases ja metsades; rõhutab samal ajal, et enamik metsaomanikke on ühtlasi põllumajandustootjad; rõhutab ka, kui tähtsad on ELi eesmärgid piirata ülemaailmset metsade raadamist, seda iseäranis arenguriikides, ning peatada metsade hävitamine hiljemalt aastaks 2030;

100.  rõhutab, kui oluline on töötada välja sobivad meetmed ja/või mehhanismid selleks, et põllumajanduse ja metsanduse rolli süsihappegaasi säilitamisel majanduslikult tõeliselt tunnustada;

101.  rõhutab, et metsade säästev kasutamine aitab kaasa CO2-heite vähendamisele ning seetõttu tuleb põllumajanduspoliitika teise samba raames võtta vajalikke meetmeid selleks, et metsi oleks võimalik majandada ka keerulisemates olukordades;

102.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata metsastamisele, mis on ainuke vahend CO2 sidumise looduslikuks suurendamiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku metsa allikas;

103.  nõuab ELi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) strateegia loomist, millega tagatakse sektori poolt heitkoguste vähendamisse antava panuse püsivus ja keskkonnaalane terviklikkus; julgustab liikmesriike välja töötama oma riikliku poliitika, et kasutada ära oma vastavate maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorite leevenduspotentsiaal, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, sest see võib aidata saada väärtuslikke kogemusi; rõhutab vajadust investeerida säilitamisvõimsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva heite teaduslikku uurimisse;

104.  on arvamusel, et pikaajaline konkurentsivõime on saavutatav üksnes kliimamuutusele vastupanuvõimeliste tervete ja bioloogiliselt mitmekesiste agro-ökosüsteemide kaudu ning piiratud loodusvarade, nagu mullastik, vesi ja maa, säästva kasutamise kaudu;

105.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse, väärtustamine ja taastamine on vähese CO2-heitega majanduse saavutamisel keskse tähtsusega;

106.  rõhutab, et komisjon peaks kliimaküsimustele iseäranis suurt tähelepanu pöörama, et luua ühtsus selliste poliitikavaldkondade vahel nagu tööstus, teadusuuringud, energeetika, bioloogiline mitmekesisus, kaubandus, arendustegevus, põllumajandus, innovatsioon, transport, loomade heaolu ja Euroopa 2020. aasta strateegia; on veendunud, et põllumajandussektori potentsiaali usaldusväärne ja strateegiline juhtimine aitab oluliselt kaasa sellele, et Euroopast saaks tulevikus konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega maailmamajanduse osaline;

107.  rõhutab, et toiduahelat tuleks lühendada ja läbipaistvamaks muuta ning soodustada kohalikult toodetud toidu tarbimist, sh kohalike ja piirkondlike turgude toetamist, et vähendada põllumajandustoodangu veol tekkivat heidet; märgib, et Euroopa multifunktsionaalse tootmise ja töötlemise ümberpaigutamine väljapoole ELi mõjutaks negatiivselt Euroopa lisandväärtust ja kliimaeesmärke;

108.  on arvamusel, et loomasööda kasvatuse parem korraldus, sh viljelusmaal valgurikaste põllukultuuride kasvatamine külvikorra rotatsiooni alusel ja valgurikaste põllukultuuride mitmekesisuse suurendamine erinevatel püsikarjamaadel, et kasvatada rohkem loomasööta ise, aitaks vähendada sõltuvust loomasööda impordist, millega kaasneb suur süsinikdioksiidi heide; usub, et samuti aitaks see vähendada loomasööda hinda põllumajandustootjate jaoks ning selle tulemusel paraneks pinnasekaitse, kuna seeläbi suureneks pinnase vee looduslik kinnipidamine ning väheneks vastuvõtlikkus kahjuritele;

Rahastamine

109.  toetab 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks komisjoni tehtud ettepanekuid, mille kohaselt sihtrahastataks vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute suurendamist ning nende väljatöötamise ja rakendamise edendamist; toetab kavatsust ühtlustada kogu mitmeaastase finantsraamistiku kliimaga seotud rahastamine ja suunata 20% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest taastuvenergiasse ja energiatõhususse tehtavatesse investeeringutesse, ning nõuab selle üle tõhusat järelevalvet; soovitab komisjonil tagada, et kõnealuseid vahendeid kasutataks eelkõige nende liikmesriikide abistamiseks, kellel on suur potentsiaal heite vähendamiseks tublisti allapoole praeguseid eesmärke, kuid kellel puudub suutlikkus vajalike investeeringute tegemiseks;

110.  juhib tähelepanu sellele, et praegust majandus- ja finantskriisi tuleb arvesse võtta poliitika kavandamisel, mis peaks tagama ja toetama alginvesteeringuid, mis aitavad kaasa taastuvate energiaallikate laialdasemale kasutamisele, et vähendada pikas perspektiivis energiakulusid ning parandada energiatõhusust energiaga varustamise ja transpordi valdkonnas;

111.  tuletab meelde, et kui kliimamuutuse tõkestamiseks midagi ette ei võeta, siis ületavad sellest põhjustatud pikaajalised majanduskulud märkimisväärselt koheste jõuliste ja otsustavate meetmetega kaasnevaid lühiajalisi kulusid;

112.  loodab, et erainvestorite julgustamiseks ning nendevahelise usalduse ja koostöö innustamiseks ning Euroopa fondide paremaks kasutamiseks määratakse viivitamata kindlaks konkreetsed ja mõõdetavad valdkondlikud eesmärgid; rõhutab, et taastuvad energiaallikad, innovatsioon ja murrangulise tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtt aitavad võidelda kliimamuutuse vastu ning samal ajal võib see veenda ELi partnereid kogu maailmas, et heite vähendamine on võimalik ilma konkurentsivõimet ja töökohti kaotamata; peab ülioluliseks, et EL ja liikmesriigid näitaksid eeskuju ja looksid uutesse, energiatõhusatesse ja vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse investeerimise süsteemi; nõuab edenemiskava eesmärkide saavutamiseks olemasolevate rahastamisskeemide tõhustamist, viivitamata arutelu algatamist rahastamisvahendite üle, mis tuleks kasutusele võtta, ning suurema koostoime soodustamist riiklike ja ELi rahastamisskeemide vahel; on arvamusel, et mitmel allikal põhinevad rahastamisskeemid võivad olla tõhusaks vahendiks; tõstab esile regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise olulisust, sest see on põhiline vahend, mille abil kaasrahastatakse piirkondlikke meetmeid üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele; on seisukohal, et programmiperioodil 2014–2020 tuleks märkimisväärne osa rahastamisvahenditest eraldada edenemiskava 2050 eesmärkide täitmiseks;

113.  märgib, et süsinikdioksiidi madala hinna tõttu ei mobiliseeri saastekvootide müük enampakkumisel ressursse kliimamuutuse vastase võitluse rahastamiseks, nagu loodeti; tuletab meelde, et vähemalt 50% enampakkumistel saadavast tulust tuleb reinvesteerida kliimameetmete valdkonda nii ELis kui ka arenguriikides, ning nõuab tungivalt, et komisjon teostaks aktiivset järelevalvet liikmesriikide kõnealuste tulude kasutamise üle ja esitaks parlamendile selle kohta igal aastal aruande; palub, et liikmesriigid kasutaksid enampakkumistel saadud tulu tõhusalt teadus-, arendus- ja uuendustegevuse edendamiseks, et saavutada CO2-heite pikaajaline vähenemine;

114.  kutsub komisjoni üles koondama alates 2013. aastast saastekvootide enampakkumisel saadud vahendite kasutamisega seotud teavet ja avaldama igal aastal aruande, milles võrreldakse, kui suures ulatuses kasutavad liikmesriigid kõnealust raha selleks, et edendada vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja muude kasvuhoonegaaside heite kärpimise vahendite arendamist;

115.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, et liikmesriigid eraldaksid osa enampakkumisel saadud vahenditest selleks, et pakkuda täiendavaid ELi vahendeid innovatsiooni toetamiseks energiatehnoloogia strateegilise kava või samaväärsete algatuste kaudu;

116.  kutsub komisjoni üles uurima ja kaaluma täiendavaid ja uuenduslikke rahastamisallikaid, sealhulgas regionaalarenguks ettenähtud vahendite võimalikku kasutamist, et veelgi edendada vähese CO2-heitega tehnoloogia arendamist ja kasutamist;

117.  rõhutab kiireloomulist vajadust tegeleda edenemiskava raames keskkonda kahjustavate toetustega; nõuab koordineeritud tegutsemist eesmärgiga teha kindlaks ja lõpetada 2020. aastaks järk-järgult kõikide keskkonda kahjustavate toetuste andmine, et toetada eelarve konsolideerimist ja üleminekut säästvale majandusele; kutsub komisjoni üles avaldama 2013. aasta lõpuks teatise, milles on ära toodud kõik juhtumid, mille puhul on õigustatud kasutada ELi eelarvevahendeid otse või liikmesriikide kaudu rahalise toetuse andmiseks vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava eesmärkidega vastuolus olevatele tegevustele;

118.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama G-20 sõlmitud fossiilkütuste subsideerimise lõpetamise lepingu kiirema elluviimise nimel; rõhutab, et soovitud mõju saavutamiseks peab elluviimine olema rahvusvaheliselt koordineeritud;

Lisameetmed

119.  kutsub komisjoni üles esitama enne 2012. aasta lõppu ambitsioonikaid ettepanekuid metaani, musta süsiniku ja F-gaaside heite vähendamiseks;

120.  tuletab meelde, et puit võiks asendada väga suurt CO2-heidet põhjustavaid materjale, sealhulgas ehitussektoris, ja nõuab jätkusuutlikult varutud puidu kasutamise selge hierarhia kehtestamist, et tagada kooskõla nii kliima- kui ka ressursitõhususe eesmärkidega; on seisukohal, et jätkusuutliku bioenergia allikaks võivad olla jäätmed, teatavad jäägid ja tööstuse kõrvalsaadused, tingimusel, et on kehtestatud piisavad tagatised mullas sisalduva süsiniku ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise ärahoidmiseks ning sama materjali teiste kasutusviiside tõrjumisest põhjustatud kaudse heite tõkestamiseks;

121.  tuletab meelde, et ehitussektoril on suur ökoloogiline jalajälg, kuna seal kasutatakse suurel hulgal mittetaastuvaid loodusvarasid ja energiat ning seal tekkiva CO2-heite kogus on märkimisväärne; tuletab meelde, et taastuvate ehitusmaterjalide kasutamine vähendab loodusvarade tarbimist ja keskkonnakahju; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võtaks rohkem arvesse ehitusmaterjalide vähesaastavaid omadusi ja energiatõhusust kogu nende olelusringi jooksul ning edendaks ehitussektoris keskkonnahoidlike, taastuvate ja vähesaastavate materjalide, näiteks puidu kasutamist; tuletab meelde, et puud seovad kasvades süsinikku, mistõttu puit on CO2-neutraalne materjal;

o
o   o

122.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


Diskrimineerivad veebisaidid ja valitsuste tegutsemine
PDF 117kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon diskrimineerivate veebisaitide ja valitsuse reaktsiooni kohta (2012/2554(RSP))
P7_TA(2012)0087RC-B7-0152/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4 ja 6, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 3, 4, 9, 10, 18, 19, 20, 21, 26, 45, 49, 56, 67, 83 ja 258, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja Euroopa inimõiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(2),

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(3),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi Viviane Redingi 11. veebruari 2012. aasta avaldust PVV veebisaidi kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2012. aasta veebruari algul avas Hollandi Vabaduspartei (PVV) internetis vihjeliini „Meldpunt Midden en Oost Europeanen”, milles kutsutakse inimesi üles esitama kaebusi, mis on põhjustatud Kesk- ja Ida-Euroopast, eriti Poolast, Rumeeniast ja Bulgaariast pärit tööjõu massilisest sisserändest; arvestades, et inimestelt küsitakse eelkõige, kas neil on tekkinud probleeme seoses antisotsiaalse käitumisega ja kas nad on kaotanud oma töökoha mõnele mainitud riigi kodanikule;

B.  arvestades, et kodanike liikumisvabadus Euroopa Liidus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 21 ning töötajate liikumisvabadus liidu piires Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 45;

C.  arvestades, et õigus kaitsele diskrimineerimise eest kodakondsuse alusel on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 18 ja kaitse diskrimineerimise eest rassilise või etnilise päritolu alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 10;

D.  arvestades, et õigus mõttevabadusele on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 10 ning õigus sõnavabadusele selle artiklis 11;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu aluseks on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste kindel kaitse;

F.  arvestades, et liikmesriikidel on kohustus tagada kõigile ELi kodanikele, et neid ei diskrimineeritaks ega häbimärgistataks, ükskõik millises ELi liikmesriigis nad elavad või töötavad;

G.  arvestades, et PVV vihjeliin kutsub avalikult üles Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest pärit Euroopa Liidu töötajate diskrimineerimisele ning tekitab lõhesid Hollandi ühiskonna eri kogukondade vahel;

H.  arvestades, et PVV veebisait kahjustab isikute vaba liikumise põhimõtet ja õigust mittediskrimineerimisele, mis põhinevad direktiivil 2004/38/EÜ ja vastavatel aluslepingute artiklitel;

I.  arvestades, et Madalmaade valitsus on Hollandi Vabadusparteiga allkirjastanud parlamendisisese toetuse lepingu, mis lubab tal arvestada enamusega Madalmaade parlamendis;

J.  arvestades, et Madalmaade valitsus ei ole senini PVV vihjeliini ametlikult hukka mõistnud;

K.  arvestades, et selle vihjeliini avamine vallandas Madalmaades ägeda mõttevahetuse ning mitmed erakonnad, meediakanalid, VKEde ja teiste ettevõtete juhid, kodanikuühiskonna liidrid ja üksikisikud on PVV algatuse hukka mõistnud; arvestades, et tehtud on palju vastualgatusi, nagu näiteks veebisait, kus kirjeldatakse poolakatega seotud positiivseid kogemusi;

L.  arvestades, et kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi suursaadikud Madalmaades on avaldanud selle veebisaidi suhtes tugevat vastuseisu, öeldes, et „see loob Hollandi ühiskonnas teatavast ELi kodanike rühmast negatiivse pildi”;

M.  arvestades, et Rotterdami Erasmuse ülikooli hiljutiste uuringute(5) järgi annavad Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest pärit võõrtöötajad märkimisväärse panuse Madalmaade majandusse ja tööturgu;

N.  arvestades, et Madalmaade valitsuse poliitika pühendumine Euroopa integratsioonile on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud, mida näitab Madalmaade praeguse valitsuse seisukoht sellistes küsimustes nagu Schengeni ala laienemine ja tööjõu vaba liikumine;

O.  arvestades, et eksisteerib reaalne oht, et samasugused vihjeliinid avatakse ka teistes liikmesriikides;

1.  mõistab teravalt hukka PVV loodud veebisaidi, kuna see on vastuolus selliste Euroopa põhiväärtustega nagu inimväärikus, vabadus, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõtted ja inimõiguste austamine, ning ähvardab hävitada liidu olemasolu alused, milleks on pluralism, mittediskrimineerimine, tolerantsus, õiglus, solidaarsus ja liikumisvabadus;

2.  käsitleb PVV vihjeliini kui pahatahtlikku algatust, mille eesmärk on lõhestada ühiskond ning lõigata Kesk- ja Ida-Euroopast pärit töötajate arvel poliitilist kasu;

3.  kutsub peaminister Mark Ruttet tungivalt üles seda taunitavat algatust Madalmaade valitsuse nimel hukka mõistma ning sellest distantseeruma; rõhutab lisaks, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel on kohustus tagada õigus vabale liikumisele ja mittediskrimineerimisele, ning seetõttu kutsub Euroopa Ülemkogu üles PVV vihjeliini ametlikult hukka mõistma, sest see kahjustab eelnimetatud õigusi ning on vastuolus Euroopa väärtuste ja põhimõtetega;

4.  nõuab tungivalt, et Madalmaade valitsus Vabaduspartei ELi põhiväärtustega vastuolus oleva poliitika suhtes silma kinni ei pigistaks;

5.  kutsub Madalmaade ametivõime üles selgitama välja, kas nimetatud algatus on põhjustanud vihkamisele ja diskrimineerimisele õhutamist;

6.  rõhutab, et ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud riikidest pärit töötajad on liikmesriikide majandust positiivselt mõjutanud ega ole nende tööturgudel tõsiseid häireid põhjustanud, kuid on andnud märkimisväärse panuse ELi püsivasse majanduskasvu;

7.  kutsub Madalmaade valitsust üles kiiresti vastama komisjoni kirjadele kavandatavate õigusaktide kohta, mis võivad olla vastuolus direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ning võtma järelmeetmeid Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud nõudmistele;

8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema kõik võimaliku, et peatada selliste ksenofoobsete hoiakute levik, nagu on väljendatud sellel veebisaidil, ning tagada rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse tulemuslik rakendamine kõigis liikmesriikides;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(3) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(4) http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/multimedia/news/2012/02/20120211_en.htm
(5) Arbeidsmigranten uit Polen, Roemenie en Bulgarije in Den Haag. Sociale leefsituatie, arbeidpositie en toekomstperspectief, Prof. Godfried Engbersen, Afdeling Sociologie Universiteit Rotterdam.


Venemaa presidendivalimiste tulemused
PDF 114kWORD 37k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon Venemaa presidendivalimiste tulemuse kohta (2012/2573(RSP))
P7_TA(2012)0088B7-0177/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni selle asendamiseni uue lepinguga,

–  võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa suhetele, ja 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust,

–  võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni(1) eelseisvate presidendivalimiste kohta Venemaal, 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni(2) riigiduuma valimiste kohta, eriti selles sisalduvat kriitikat riigiduuma valimiste läbiviimise kohta, ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni(3) detsembris 2011 toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste ettevalmistuste kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, OSCE parlamentaarse assamblee ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. märtsi 2012. aasta ühisavaldust esialgsete tähelepanekute ja järelduste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. märtsi 2012. aasta avaldust Venemaa 4. märtsi 2012. aasta presidendivalimiste kohta ning tema kõnesid 14. detsembril 2011. aastal Strasbourgis ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta ja 1. veebruaril 2012. Brüsselis Venemaa poliitilise olukorra kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL on Venemaa strateegilise partneri ja vahetu naabrina jälginud erilise huviga valimiste käiku ning avalikku arutelu ja jätkuvaid laiaulatuslikke proteste Venemaal, mis on seotud detsembris 2011 toimunud riigiduuma valimistega ja 4. märtsil 2012 toimunud presidendivalimistega;

B.  arvestades, et Venemaa Föderatsioonis toimuv tekitab endiselt tõsist muret, kui pidada silmas inimõiguste austamist ja kaitset ning ühiselt kokkulepitud demokraatlike põhimõtete, valimiseeskirjade ja -menetluste järgimist; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ning on sellega kohustunud järgima demokraatia põhimõtteid ja austama inimõigusi;

C.  arvestades, et 12. aprillil 2011 mõisteti Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega hukka Venemaa keerukas poliitiliste erakondade registreerimise kord, mis ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandarditega; arvestades, et erakondade ja kandidaatide registreerimise piiramine takistab poliitilist konkurentsi ja pluralismi Venemaal;

D.  arvestades, et hoolimata hiljutistest piiratud algatustest valmisseaduste täiustamiseks on üldeeskirjad jäänud liialt keerukateks ja kohati ebaselgeteks, mistõttu õigusliku aluse kohaldamine ei ole järjekindel;

E.  arvestades, et Venemaa ametivõimud üritasid diskrediteerida valimiste vaatlemises osalenud VVOsid ja eriti ühendust Golos, mis tõsteti välja tema Moskva peakorterist, mille maine kahjustamiseks korraldati meediakampaania ning mille piirkondlike büroode suhtes käivitati maksupettuste uurimised; arvestades, et ka sõltumatu meedia seati tugeva surve alla;

F.  arvestades, et OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, OSCE parlamentaarse assamblee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. märtsi 2012. aasta ühisavalduses esialgsete tähelepanekute ja järelduste kohta on öeldud, et valimiste protsess ei olnud vaba ega õiglane, sest see oli „selgelt ühe kandidaadi kasuks kaldu” ning seda iseloomustasid võimalike konkureerivate kandidaatide tõrjumine registreerimisprotsessi ajal, ebavõrdne ja kallutatud meediakajastus ning riigi vahendite kasutamine ühe kandidaadi huvides;

G.  arvestades, et pärast 4. detsembril 2011. aastal toimunud riigiduuma valimisi on Venemaa kodanikud, eriti nn valge lindi kandjad, väljendanud arvukatel meeleavaldustel oma soovi suurema demokraatia ja valimissüsteemi põhjaliku reformimise järele;

1.  võtab presidendivalimiste tulemused OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, samuti kohalike vaatlusorganisatsioonide (nt Golos, Grazhdanin Nabludatel ja Hääletajate Liit) ja poliitiliste erakondade esindajate esialgsete järelduste valguses teadmiseks;

2.  rõhutab vajadust kriitilise koostöö järele Venemaaga ning toetab täielikult ajakohastamiskava, mis hõlmab nii majanduslikke kui ka poliitilisi reforme käsitlevat dialoogi, et viia ellu reforme olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks;

3.  kritiseerib teravalt valimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel esinenud puudusi ja eeskirjade rikkumisi ning asjaolu, et hääletajate valikuvõimalused olid piiratud; rõhutab, et Venemaa tele- ja raadiokanalid ei võimaldanud valimiskampaania ajal kõigile kandidaatidele tasakaalustatud meediakajastust, mis on vastuolus õigusnormidega; väljendab heameelt kodanikuühiskonna märkimisväärse osalemise üle kampaanias ning nõuab kõikide rikkumiste põhjalikku ja läbipaistvat analüüsi ning demokraatlike eeskirjade kehtestamist, tugevdamist ja rakendamist tulevaste valimiste jaoks; mõistab hukka kümnete meeleavaldajate kinnipidamise meeleavalduste ajal kõikjal Venemaal;

4.  palub president Medvedevil minna sõnade juurest tegude juurde ja tagada poliitilise süsteemi vajalike reformide vastuvõtmine ning loodab, et uus Venemaa president on valmis reformid – muu hulgas poliitiliste erakondade registreerimise eeskirjade hädavajaliku lihtsustamise – ellu viima; nõuab, et täie tõsidusega tegeletaks ka ajakirjandusvabaduse ning sõna- ja kogunemisvabaduse küsimusega; kordab, et EL on valmis tegema Venemaaga koostööd, sh moderniseerimispartnerluse raamistikus, et parandada Venemaal inimõiguste ja põhiõiguste järgimist, millega seotud võtmeküsimus on poliitvangide vabastamine, ning sõltumatu õigusriikluse toimimist;

5.  ergutab Venemaa ametivõime ja riigiduumas esindatud poliitilisi erakondi asuma sisulisse dialoogi demokraatiameelsete meeleavaldajate ja opositsiooniga põhjalike reformide, läbipaistvuse ja demokraatia edendamiseks; palub presidendiks valitud Vladimir Putinil talitseda meeleavaldajate vastu suunatud retoorikat ning asuda nendega siirasse dialoogi riigi tuleviku teemal;

6.  ergutab Venemaa erinevaid demokraatlikke opositsioonijõude tegema tihedamat koostööd poliitiliste reformide positiivse programmi ümber ja pakkuma seeläbi Venemaa kodanikele arvestatavat alternatiivi;

7.  väljendab heameelt president Dmitri Medvedevi otsuse üle, millega ta tegi peaprokurörile ülesandeks uurida 32 kriminaalasja, sh Mihhail Hodorkovski vangistamise seaduslikkust; nõuab, et presidendiks valitud Vladimir Putin annaks korralduse Sergei Magnitski juhtumi läbivaatamiseks;

8.  märgib, et riigiduuma on esialgselt heaks kiitnud presidendi seaduste eelnõud, mille eesmärk on muuta põhjalikult poliitilist süsteemi, sh lihtsustada poliitiliste erakondade registreerimist ja nende valimistel osalemist käsitlevaid eeskirju; nõuab tungivalt, et riigiduuma võtaks vajalike seaduste vastuvõtmisel arvesse registreerimata erakondade ühiselt esitatud muudatusettepanekuid; eeldab, et kõik pooled kasutavad võimalust otsustada enne valitud presidendi ametisse seadmist tervikliku reformipaketi üle, mis sisaldab ka valimisseaduse muudatusi; soovib väga, et kõik Medvedevi töörühmas arutamisel olevad reformiettepanekud kiidetakse heaks ja viiakse täielikult ellu; on veendunud, et uus valimisseadus ja opositsiooni kuuluvate poliitiliste erakondade registreerimine peaksid looma aluse vabadeks ja õiglasteks riigiduuma valimisteks;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0054.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0575.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0335.


Kasahstan
PDF 130kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon Kasahstani kohta (2012/2553(RSP))
P7_TA(2012)0089RC-B7-0135/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldsätteid ja ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud rahvusvaheliste lepingute sõlmimise menetlust,

–  võttes arvesse ELi Kesk-Aasia piirkonna strateegiat,

–  võttes arvesse EÜ ja Kasahstani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1999. aastal, eelkõige selle artiklit 2 (üldpõhimõtete osa),

–  võttes arvesse 21.–22. juunil 2007. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi strateegiat Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta ning 24. juuni 2008. aasta ja 28. juuni 2010. aasta eduaruandeid,

–  võttes arvesse nõukogu 24. mai 2011. aasta avaldust Kasahstani kohta,

–  võttes arvesse ELi poolt OSCE alalises nõukogus 3. novembril ja 22. detsembril 2011. aastal ning 19. jaanuaril, 26. jaanuaril ja 9. veebruaril 2012. aastal tehtud avaldusi Kasahstani kohta ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 17. detsembri 2011. aasta avaldust Žangaözenis toimunud sündmuste kohta ja 17. jaanuari 2012. aasta avaldust 15. jaanuaril 2012. aastal toimunud Kasahstani parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) juhitud 15. jaanuari 2012. aasta parlamendivalimiste vaatlusmissiooni avaldust esialgsete leidude kohta ja järeldusi,

–  võttes arvesse OSCE meediavabaduse valdkonna esindaja 25. jaanuari 2012. aasta avaldust meedia olukorra kohta Kasahstanis,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo direktori 1. veebruari 2012. aasta avaldust Kasahstani opositsiooni mahasurumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni (ÜRO inimõiguste nõukogu kohta) lõiget 23(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et nii EL kui ka Kasahstan võiksid saada tihedamast koostööst olulist kasu ja et Euroopa Parlament toetab seda eesmärki, rõhutades, et majanduskoostöö peab käima käsikäes poliitilise koostööga ja põhinema poliitilisel tahtel rakendada ja hoida au sees ühiseid väärtusi, arvestades, et Kasahstanil on Kesk-Aasia majandusarengus ja piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku saavutamises ülioluline roll;

B.  arvestades, et läbirääkimisi uue täiendatud ELi ja Kasahstani lepingu üle, mis peaks asendama praegu kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu, alustati 2011. aasta juunis;

C.  arvestades, et Kasahstani president allkirjastas 17. veebruaril 2012 mitu õigusakti, mille eesmärgiks on töösuhete, töötajate õiguste ja sotsiaaldialoogi õigusliku aluse parandamine ja kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamine;

D.  arvestades, et 16. detsembril 2011. aastal tapeti suur hulk inimesi ning veelgi rohkem sai vigastada rahutustes Lääne-Kasahstanis Žangaözeni linnas, kus linna peaväljakul toimus meeleavaldus, millest võttis osa üle 3000 inimese, et avaldada toetust naftatöölistele, kes streikisid alates maikuust kõrgema palga ja paremate töötingimuste nimel ning õiguse eest valida oma esindajad ametiühingus;

E.  arvestades, et ametivõimude teatel hukkus 17 inimest, sest nagu sõltumatud allikad ja pealtnägijad kinnitavad, ründas märulipolitsei meeleavaldajaid, avades tsiviilelanike ning relvastamata streikijate ja nende pereliikmete pihta tule; arvestades, et pärast kokkupõrkeid kuulutasid Kasahhi ametivõimud välja erakorralise seisukorra ning keelasid ajakirjanikel ja sõltumatutel vaatlejatel Žangaözeni linna siseneda; arvestades, et erakorraline seisukord tühistati lõpuks 31. jaanuaril 2012, kuid tunnistajate ütluste kohaselt võis surma saanuid olla palju rohkem; arvestades, et piirkondlikud ametiasutused on lubanud sündmuste käigus surma saanute peredele rahalist toetust;

F.  arvestades, et on veel ebaselge, mis täpselt Žangaözenis 16. detsembril 2011 juhtus; arvestades, et võimud katkestasid kõigepealt sideühenduse ja seejärel piirati juurdepääsu linnale erakorralise seisukorraga, mis kestis 31. jaanuarini 2012; arvestades, et sõltumatu ajakirjanduse hirmutamine ja tema vastu toimunud ägedad rünnakud koos hirmuõhkkonnaga elanike hulgas takistavad suurema selguse saamist; arvestades, et Žangaözenis toimunu järel suurendasid Kasahstani ametivõimud 2011. aasta detsembris interneti tsenseerimist riigis ning kohaldavad praegu kogu interneti andmevahetuse suhtes andmepakettide süvaseiret;

G.  arvestades, et 2011. aasta detsembrikuust saadik on arreteeritud ligikaudu 43 inimest, nende hulgas naftatööliste streigi silmapaistvad juhid ja aktivistid Talat Saktaganov, Roza Tuletajeva ja Natalja Ažigalijeva, keda võib süüdimõistmisel ees oodata kuni kuueaastane vanglakaristus; arvestades, et Uralski linnas peeti 3. veebruaril 2012. aastal kinni mitu islamismis süüdistatud noort, keda kahtlustati Žangaözeni massirahutuste korraldamises;

H.  arvestades, et Kasahstani president nõudis nende sündmuste täieulatuslikku uurimist, asutas selleks valitsuskomisjoni, mida juhib esimene asepeaminister ning kutsus uurimises osalema ka rahvusvahelisi eksperte, muu hulgas ÜROst; arvestades, et mitmed politseiametnikud on tulirelva mittekohase kasutamise eest uurimise all, kuigi ühelegi neist ei ole veel süüdistust esitatud;

I.  arvestades, et on mitmeid teateid selle kohta, et kinnipeetuid on piinatud ja halvasti koheldud; arvestades, et ka sellega seoses on vaja viia läbi usaldusväärne uurimine, millele peab järgnema nõuetekohane kohtuprotsess;

J.  arvestades, et OSCE ei pidanud 15. jaanuaril 2012. aastal toimunud üldvalimisi OSCE standarditele vastavaks, kuna hääletamisel rikuti mitmeid eeskirju ning valitsev partei kasutas oma populaarsuse suurendamiseks riigi varasid ja loosungeid, mistõttu puudusid vajalikud tingimused tõeliselt pluralistlike valimiste korraldamiseks, kuigi seekord oli valimiste tehniline külg hästi korraldatud;

K.  arvestades, et 6. jaanuaril 2012. aastal kirjutas Kasahstani president alla riigi julgeoleku seadusele, millega tugevdatakse julgeolekuteenistuse volitusi ja kinnitatakse, et isikuid, kes kahjustavad riigi mainet rahvusvahelisel areenil, võidakse lugeda „destruktiivseteks” ning nad peavad arvestama sellest tulenevate tagajärgedega;

L.  arvestades, et inimõiguste olukord on Kasahstanis viimaste kuude jooksul halvenenud, nagu märgitakse ka OSCE alalises nõukogus tehtud ELi avaldustes ning OSCE meediavabaduse valdkonna esindaja ja OSCE/ODIHRi direktori hiljutistes avaldustes;

M.  arvestades, et 2011. aasta septembris võtsid ametivõimud vastu religiooniseaduse, milles kohustatakse kõiki usundirühmi ennast uuesti registreerima ning milles sisalduvad sätted, mis võivad keelata Kasahstani kodanikel vabalt oma usku praktiseerida; arvestades, et hiljuti vastu võetud seadused usu, massimeedia ja riigi julgeoleku kohta sisaldavad kõik sätteid, millega tugevdatakse Kasahstani poliitilise süsteemi ebaliberaalseid tunnuseid ja mis on vastuolus väljakuulutatud demokratiseerimise eesmärkidega;

N.  arvestades, et Aktau linnakohus mõistis 8. augustil 2011. aastal naftasektori töötajate advokaadi Natalja Sokolova süüdi „sotsiaalsete ebakõlade õhutamises” ja „aktiivses ebaseaduslikes kogunemistes osalemises” ning määras talle 6 aastat vangistust;

O.  arvestades, et Kasahstan, lootes suurendada oma tõsiseltvõetavust rahvusvahelisel tasandil, oli 2010. aastal OSCE eesistujariik ning kohustus teostama mitmeid demokraatlikke reforme ja järgima selle organisatsiooni põhimõtteid;

P.  arvestades, et viimase kahe kuu jooksul on opositsiooniparteid ja organisatsioonid Alga, Azat ja Kasahstani Sotsialistlik Liikumine ning sõltumatu meedia, sealhulgas ajalehed Vzgljad, Golos Respubliki ja Respublika ning satelliittelevisioonikanal Stan TV, ning sõltumatud ametiühingud, sealhulgas ametiühing Žanartu ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sattunud üha suurema surve alla ning kinni on peetud Alga partei esimees Vladimir Kozlov ja Vzgljadi peatoimetaja Igor Vinjavski; arvestades, et 28. jaanuaril 2012. aastal osales Almatõs repressioonide vastasel loata meeleavaldusel umbes 1000 inimest, et nõuda ametivõimudelt poliitilise tagakiusamise lõpetamist;

Q.  arvestades, et opositsiooniparteid on teatanud kavatsusest korraldada 24. märtsil 2012. aastal Almatõs protestikoosolek, et tähistada 100 päeva möödumist Žangaözeni tapmistest;

R.  arvestades, et Vladimir Kozlovi vahistamine ja eraldatuses hoidmine vahetult pärast kohtumisi Euroopa Parlamendis ja Euroopa välisteenistuses on ELi jaoks veel üheks muretsemise põhjuseks ja osutab sellele, kui tähtis on kaitsta meie institutsioonide suutlikkust pidada dialoogi paljude osalejatega ELi partnerriikides, ilma et sellega kaasneksid negatiivsed tagajärjed dialoogipartneritele;

1.  rõhutab ELi ja Kasahstani vaheliste suhete olulisust ja vajadust tugevdada poliitilist ja majanduslikku koostööd, muu hulgas sellistes strateegilistes valdkondades nagu demokraatia, inimõigused, keskkond, energeetika, kaubandus ja transport, millele lisandub võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu; toonitab, et möödunud aastal tihenes koostöö, toimusid sagedased kõrgetasemelised kohtumised ja alustati läbirääkimistega uue partnerlus- ja koostöölepingu üle;

2.  peab väga murettekitavaks 16. detsembril 2011 Kasahstani Žangaözeni piirkonnas aset leidnud sündmusi, mille käigus sai surma 17 ja vigastada 110 inimest, ning avaldab sel puhul sügavat kaastunnet;

3.  mõistab teravalt hukka meeleavalduste vägivaldse mahasurumise politseivägede poolt Žangaözenis ning nõuab, et nende sündmuste asjus korraldataks sõltumatu ja usaldusväärne uurimine rahvusvahelise osalusega;

4.  teatab kavatsusest jätkata oma suhetes Kasahstaniga dialoogi kodanikuühiskonna esindajatega, nii nagu on tavaks suhetes muude kolmandate riikidega; eeldab lugupidamise ülesnäitamist nende dialoogide suhtes ja dialoogi osaliste head kohtlemist;

5.  on veendunud, et Lääne-Kasahstani naftasektori töövaidluse ebaõnnestunud lahendamine oli 2011. aasta detsembri keskel toimunud sündmustele eelnenud rahva süveneva rahulolematuse peapõhjuseks; on veendunud, et töötajate organiseerumisõiguse tunnustamine sõnades ja tegudes, vastastikust lugupidamist väljendav dialoog ametiühingute esindajate, tööandjate ja ametivõimude vahel, vallandatud töötajate uuesti töölevõtmine või neile uute töökohtade leidmine, hiljutiste sündmuste tagajärjel kannatanud perede toetamine ja usalduse loomine õiguskaitseorganite vastu on esmatähtsad sotsiaalse rahu ja püsiva stabiilsuse saavutamisel;

6.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tähelepanelikult jälgima demonstratsioonide korraldamises süüdistatavate kohtumenetlusi ning edastama sellekohast teavet Euroopa Parlamendile;

7.  tunneb heameelt inimõiguste kaitsja, Kasahstani inimõiguste ja õigusriigi rahvusvahelise büroo direktori Jevgeni Žovtise ja Vremja ajakirjaniku Tohnijaz Kutšukovi hiljutise vabastamise üle, kuna neile anti 2. veebruari 2012. aasta kohtuotsusega amnestia pärast seda, kui 2009. aasta septembris oli neile mõistetud karistuseks neli aastat parandusliku töö laagris;

8.  tunneb kahetsust, et peale väheste erandite on üldine inimõiguste olukord Kasahstanis muutunud juba pikemat aega halvemaks ning teravnenud eriti viimasel ajal; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametivõimud tagaksid vahistatud aktivistide perede turvalisuse;

9.  nõuab tungivalt, et Kasahstani ametivõimud teeksid kõik võimaliku inimõiguste olukorra parandamiseks riigis; rõhutab, et edasiminek ELi ja Kasahstani vahelise uue ja täiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimistes peab sõltuma poliitiliste reformide edenemisest; ergutab Kasahstani täitma endale võetud kohustust jätkata reformidega, et ehitada üles avatud ja demokraatlik ühiskond, mis hõlmaks sõltumatut kodanikuühiskonda ja opositsiooni ning kus austataks põhiõigusi ja õigusriiki;

10.  rõhutab, et piiramatu juurdepääs teabele ja teabe edastamisele ning tsenseerimata juurdepääs internetile (interneti-vabadus) on üldkehtivad õigused ning vältimatult vajalikud selleks, et tagada inimõigused, nagu sõnavabadus ja juurdepääs teabele, ning teisalt läbipaistvus ja vastutuse võtmine avalikus elus;

11.  hindab positiivselt viimastel kuudel tehtud õigusalaseid muudatusi, mille eesmärk on võimaldada rohkematel parteidel parlamendivalimisteks kandidaate esitada; võtab teadmiseks, et pärast hiljutisi parlamendivalimisi on uues parlamendis esindatud kolm parteid; tunneb kahetsust selle pärast, et mitmel opositsiooniparteil ei lubatud registreeruda, ning ergutab Kasahstani ametivõime jätkama tõeliselt pluralistlike valimiste tagamiseks vajalikke reforme ja toetama sõltumatu meedia ja valitsusväliste organisatsioonide tegevust;

12.  kutsub Kasahstani ametivõime üles tegelema OSCE/ODHIRi tähelepanekutega võimalikult kiiresti, et võimaldada riigi opositsioonil täita talle kuuluvat osa demokraatlikus ühiskonnas, ning võtta kõik vajalikud meetmed, et viia valimised kooskõlla rahvusvaheliste valimisstandarditega; palub Euroopa välisteenistusel Kasahstani nende probleemide lahendamisel aidata;

13.  võtab teadmiseks tegevuskava, mille teemaks on Kasahstani ühinemine WTOga, mis aitaks luua võrdsemaid tingimusi mõlema poole äriringkondadele, hõlbustaks ja liberaliseeriks kaubandust ning annaks tunnistust koostööst ja avatusest; rõhutab, et ühinemisega tekib Kasahstanil juriidiline kohustus täita kõiki WTO eeskirju, sealhulgas loobumine protektsionistlikest meetmetest;

14.  väljendab hukkamõistu opositsiooniliidrite ja ajakirjanike 2012. aasta jaanuarist saadik kestva vangistuse üle ja kutsub Kasahstani ametivõime üles lõpetama riigi poliitilise opositsiooni ja sõltumatu meedia mahasurumist ning vabastama kõik isikud, keda hoitakse kinni poliitilistel põhjustel, kaasa arvatud partei Alga juht Vladimir Kozlov ja ajalehe Vzgljad peatoimetaja Igor Vinjavski ning kõik OSCE alalises nõukogus tehtud ELi avaldustes nimetatud isikud, kes on veel kinnipeetavad; nõuab, et Vladimir Kozlovile antaks oma lähimate pereliikmete, sealhulgas oma naisega suhtlemise võimalus, ja et korraldataks tema tervisliku seisundi sõltumatu hindamine; tunneb heameelt selle üle, et vabastati naftaettevõtte Karazhanbasmunai ametiühingute advokaat Natalja Sokolova, kellele oli eelnevalt mõistetud kuueaastane vanglakaristus, mida vähendati tingimisi karistuseks kolmeaastase katseajaga; väljendab sellegipoolest kahetsust selle pärast, et Natalja Sokoloval on ülemkohtu otsusega katseaja vältel endiselt keelatud osaleda ametiühingutegevuses;

15.  nõuab tungivalt, et Kasahstani ametivõimud austaksid viivitamata senisest enam ühinemis-, kogunemis-, sõna- ja usuvabadust, võttes arvesse OSCE esindajate ja organite soovitusi, ning pööraksid suurt tähelepanu rahvusvahelistele kohustustele, mida Kasahstan on võtnud, sealhulgas lubadustele, mis anti enne otsust nimetada Kasahstan 2010. aastal OSCE eesistujaks; juhib tähelepanu 2009. aastal vastuvõetud hästi ettevalmistatud riiklikule inimõiguste alasele tegevuskavale ja nõuab tungivalt, et Kasahstani ametivõimud seda täielikult rakendaksid;

16.  on veendunud, et Kasahstani ametivõimud ja ühiskond saaksid sellistest meetmetest suurt kasu, eelkõige pidades silmas stabiilsust, turvalisust ja riigi kindlat tagasijõudmist endisele rahvusvahelisele positsioonile;

17.  toonitab, et Kasahstani ametlikud esindajad on osalenud 2012. aasta jaanuarist alates Euroopa Parlamendis toimunud avatud ja konstruktiivsetel kohtumistel Euroopa Parlamendi liikmetega, kus osalesid ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste esindajad ja kus Kasahstani esindajad olid avatud ideele korraldada sündmuste rahvusvaheline uurimine ning lubasid anda teavet viimaste kuude jooksul toimunud kinnipidamiste kohta; eeldab, et nendele avaldustele järgnevad konkreetsed teod;

18.  rõhutab, kui oluline on ELi ja Kasahstani ametivõimude vaheline inimõiguste alane dialoog, mille raames saab kõiki probleeme vabalt arutada; nõuab dialoogi intensiivistamist, et muuta see tõhusamaks ja tulemustele orienteeritumaks ning kaasata kodanikuühiskonna esindajaid;

19.  kutsub ELi ja eelkõige liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat asjade arengut hoolikalt jälgima, arutama kõiki murettekitavaid küsimusi Kasahstani ametivõimudega, pakkuma abi ning andma regulaarselt aru Euroopa Parlamendile;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asepresidendile ja kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Kasahstani Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0588.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0058.


Olukord Nigeerias
PDF 131kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon olukorra kohta Nigeerias (2012/2550(RSP))
P7_TA(2012)0090RC-B7-0131/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse asepresidendi / kõrge esindaja Ashtoni 26. detsembri 2011. aasta avaldust jõulupühal toimunud pommirünnakute kohta ja 22. jaanuari 2012. aasta avaldust Nigeerias Kano linnas toimunud pommirünnakute kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 27. detsembri 2011. aasta avaldust Nigeerias toimunud rünnakute kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nigeeria ratifitseeris 29. oktoobril 1993,

–  võttes arvesse Cotonou lepingu teist, ajavahemikku 2007–2013 hõlmavat muutmist, mille Nigeeria ratifitseeris 27. septembril 2010,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983,

–  võttes arvesse 1981. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,

–  võttes arvesse 8. veebruaril 2012. aastal Abujas toimunud Nigeeria ja ELi ministrite kohtumist,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komisjoni resolutsiooni E/CN.4/RES/2005/69, milles nõutakse, et peasekretär määraks inimõiguste ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriettevõtete eriesindaja,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi aruandes esitatud soovitusi luua Oguni osariigi keskkonna taastamise amet,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Parlament on jahmunud hiljutistest peamiselt politseijaoskondade vastu suunatud relva- ja pommirünnakute lainetest, mille korraldas islamistlik terrorirühmitus Boko Haram ning mille käigus sai Kano linnas 20. jaanuaril 2012. aastal surma vähemalt 185 inimest; arvestades, et öösel linnas levitatud lendlehtedes hoiatas Boko Haram Kano elanikke, et nende rünnakud julgeolekuteenistuste vastu jätkuvad, ja nõudis kannatlikkust, kuni kestab rühmituse võitlus „islami režiimi” kehtestamise nimel;

B.  arvestades, et inimõigusteorganisatsioonid on dokumenteerinud islamistliku rühmituse Boko Harami osaluse rünnakutes politseijaoskondadele, sõjaväerajatistele, kirikutele, pankadele, samuti enesetapupommirünnakus ÜRO peakorterile, mille käigus tapeti vähemalt 24 inimest ja vigastada sai rohkem kui 100 inimest;

C.  arvestades, et vastusena Boko Harami vägivallale hukkasid Nigeeria politsei- ja sõjaväejõud kohtuväliselt arvukalt kahtlusaluseid rühmituse liikmeid;

D.  arvestades, et Boko Haram on võtnud sihikule kristlased, kusjuures esimesel jõulupühal sai mitme pommirünnaku käigus surma kümneid inimesi ja kõige rängem rünnak nõudis pealinna Abuja lähistel asuva katoliku kiriku juures 44 inimelu; ning arvestades, et Boko Haram on pühendunud kristlaste vastu suunatud ususõjale ja otsustanud ajada nad välja riigi põhjaosast, kus moslemid on ülekaalus;

E.  arvestades, et 3. jaanuaril 2012. aastal esitas Boko Haram ultimaatumi ja andis kristlastele Põhja-Nigeeriast lahkumiseks kolm päeva aega; arvestades, et 5. jaanuaril 2012. aastal tapeti Gombes vähemalt kaheksa palveteenistusel osalenud kristlast ja 6. jaanuaril 2012. aastal tapeti Mubis 20 kristlasest leinajat;

F.  arvestades, et 26. veebruaril 2012. aastal õhkisid Josi linnas kaks Boko Harami enesetaputerroristi kiriku vahetus läheduses autopommi ning tapsid 3 inimest ja vigastasid 38 inimest; arvestades, et 21. veebruaril 2012. aastal õhkisid äärmuslased Suleja linnas kiriku vahetus läheduses pommi ning vigastasid viit inimest;

G.  arvestades, et 4. märtsil 2012. aastal teatas Boko Haram, et rühmitus algatab koordineeritud rünnakute seeria, mille eesmärk on hävitada kogu riigi põhjapoolsetes piirkondades elav kristlaste kogukond;

H.  arvestades, et usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadus on põhilised ja üldised väärtused ning demokraatia olulised osad; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt kinnitanud, et austab usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadust, ning on rõhutanud, et riikide valitsuste kohus on tagada need vabadused kogu maailmas;

I.  arvestades, et rühmitust Boko Haram süüdistatakse enam kui 900 inimese tapmises ligikaudu 160 rünnakus alates 2009. aasta juulist; arvestades, et mitme hiljutise teate kohaselt võib Boko Harami ja AQMI (islamistliku Magribi Al-Qaida) vahel olla seos, mis võib tõsiselt ohustada Saheli piirkonna ning Lääne-Aafrika rahu ja julgeolekut;

J.  arvestades, et vägivallapuhangu tõttu kuulutas president Goodluck Jonathan 31. detsembril 2011. aastal paljudes osariikides välja erakorralise seisukorra ning sulges ajutiselt piirid Tšaadi, Kameruni ja Nigeriga; arvestades, et president on tunnistanud, et Boko Haram on sisse imbunud riigiasutustesse ja julgeolekujõududesse ning väidetavalt on korrumpeerunud ametnikud Boko Haramit relvadega varustanud;

K.  arvestades, et Nigeeria probleemid on tingitud majanduse puudulikust arengust ja pinge allikaks on aastakümneid kestnud vimm kohalike elanikerühmade vahel, kes konkureerivad riigi hausakeelsest islamistlikust põhjaosast tulnud sisserändajate ja asunikega viljakate põllumaade pärast;

L.  arvestades, et konfliktide rahumeelne lahendamine nõuab inimõiguste austamist, õiguskaitse kättesaadavust ja karistamatuse kõrvaldamist, samuti õiglase juurdepääsu tagamist ressurssidele ja tulude õiglast ümberjaotamist niisuguses naftarikkas riigis nagu Nigeeria;

M.  arvestades, et kuigi Nigeeria on naftatootjana maailma riikide seas kaheksandal kohal, elab enamik riigi 148 miljonist elanikust allpool vaesuspiiri;

N.  arvestades, et Nigeeria valitsus kulutab aastas kütuse subsideerimiseks umbes 8 miljardit USA dollarit; arvestades, et Nigeeria-sarnastes riikides, mis on ressursside poolest rikkad ja kus rikaste ja vaeste vahel valitseb suur lõhe, on subsideeritud kütus üks väheseid eeliseid, mida naftalt teenitud kasumit kuritarvitanud teadaolevalt korrumpeerunud valitsus pakub;

O.  arvestades, et vägivaldsed avalikud protestid ja nädalapikkune üldstreik sundisid president Goodluck Jonathani käesoleva aasta alguses kütusesubsiidiumi osaliselt taastama; arvestades, et rahvusvahelised finantsasutused, nagu Rahvusvaheline Valuutafond, on seisukohal, et neid subsiidiume võiks pigem kasutada hariduse, tervishoiu- ja muude teenuste rahastamiseks;

P.  arvestades, et võimueliit jätkab endiselt riigi oluliste loodusvarade − eelkõige nafta − vastutustundetut haldamist ja kuritarvitamist; arvestades peale selle, et rahvusvaheliste naftakompaniide tegevuse käigus tekkinud naftalekked, torujuhtmete saboteerimine, toornafta vargus ja ulatuslik gaasipõletamine on Nigeri deltas suure reostuse tekitanud; arvestades, et ÜRO aruande kohaselt võib Nigeeria Oguni osariigi naftapiirkonna keskkonnaseisundi taastamisest saada maailma suurim ja pikaajalisim naftareostuse kõrvaldamise projekt, kui saastunud joogivesi, pinnas, veekogud ja muud ökosüsteemid soovitakse täielikult reostuseelses seisundis taastada;

Q.  arvestades, et naisküsimuste ja sotsiaalse arengu minister Hajia Zainab Maina on riigis toimunud sagedased vägistamisjuhtumid ja muu naistevastase seksuaalvägivalla hukka mõistnud ning nentinud, et sellele murettekitavale suundumusele lõpu tegemiseks tuleb isikuvastase vägivalla seadus tingimata vastu võtta;

R.  arvestades, et Nigeeria föderaalse kriminaalkoodeksi kohaselt võidakse homoseksuaalse käitumise korral määrata kuni 14-aastane vanglakaristus; arvestades, et teatavates šariaati rakendavates osariikides määratakse meestevahelise vastastikusel nõusolekul põhineva homoseksuaalse suhte eest karistuseks surmanuhtlus ning naiste homoseksuaalse suhte eest piitsutamine ja 6-kuuline vanglakaristus; arvestades, et hiljuti tehti ettepanek võtta vastu üleriigiline seadus, mis kuulutaks samasooliste ühenduse kuriteoks ja karistaks seda kuni 14-aastase vangistusega; arvestades, et Nigeeria Rahvuskogu on püüdnud seda õigusakti vastu võtta kahel korral, kuid teiste riikide ja Nigeeria enda inimõiguste aktivistid ei lasknud seda teha;

S.  arvestades, et pärast seda, kui nad 2011. aasta 24. oktoobril toimunud töötajate miitingul vahistati, on Nigeeria ametiühinguaktiviste ja inimõiguste kaitsjaid Osmond Ugwut ja Raphael Elobuiket kinni peetud Nigeeria kaguosas asuvas Enugu föderaalvanglas ja neid süüdistatakse politseiniku tapmise katses; arvestades, et Amnesty Internationali ja Human Rights Watchi andmetel puuduvad nende süü tõendamiseks tõendid;

T.  arvestades, et EL on Nigeeria peamine rahaline toetaja; arvestades, et komisjon ja Nigeeria föderaalvalitsus kirjutasid 12. novembril 2009. aastal alla Nigeeria-EÜ riigistrateegia dokumendile ja 2008.–2013. aasta riiklikule sihtprogrammile, mille alusel EL rahastab muu hulgas rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamisele suunatud projekte;

U.  arvestades, et muudetud Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt peab EL Nigeeriaga regulaarset poliitilist dialoogi inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete teemal, mis hõlmab ka rahvusliku, usulise või rassilise diskrimineerimise küsimusi;

1.  mõistab kindlalt hukka äsjased vägivallaaktid, eelkõige islamistliku terrorirühmituse Boko Haram poolt toime pandud rünnakud ja traagilised surmajuhtumid nende rünnakute sihtmärgiks olnud Nigeeria piirkondades, ning avaldab kaastunnet hukkunute omastele ja kannatanuile;

2.  nõuab tungivalt, et kõik kogukonnad ilmutaksid vaoshoitust ja otsiksid rahumeelseid võimalusi Nigeeria usuliste ja etniliste rühmade erimeelsuste lahendamiseks;

3.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus teeks vägivallatsemisele võimalikult kiiresti lõpu ja tagaks riigi elanikkonnale julgeoleku ja kaitse ning inimõiguste järgimise;

4.  kutsub Nigeeria presidenti üles toetama eri religioonide ja veendumuste tunnistajate vahelist dialoogi ning edendama mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust;

5.  rõhutab sõltumatu, erapooletu ja kõigile kättesaadava kohtusüsteemi olulisust, et teha lõpp karistamatusele, edendada õigusriiki ja elanikkonna põhiõigusi;

6.  palub, et föderaalvalitsus viiks läbi uurimise hiljutise vägivalla põhjuste väljaselgitamiseks ning tagaks, et vägivallategude toimepanejad antakse kohtu alla; kutsub föderaalvalitsust üles eelkõige astuma vastu Boko Haramile, kes oma positsiooni tugevdamiseks kasutab ära Nigeeria põliseid usulisi pingeid;

7.  rõhutab piirkondliku koostöö olulisust Boko Harami ja AQMI võimalikust seotusest tuleneva ohu vähendamisel; ergutab kõnealuse piirkonna riike koostööd süvendama, muu hulgas asjaomaste piirkondlike organisatsioonide kaudu, et takistada Boko Harami ja AQMI koostööd; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel neid piirkondlikke jõupingutusi toetada;

8.  mõistab karmilt hukka Suurbritannia kodaniku Chris McManuse ja itaallase Franco Lamolinara tapmise – tegemist oli Itaalia ehitusettevõttes töötanud inseneridega, keda AQMI kümme kuud Nigeeria põhjaosas pantvangis hoidis – ebaõnnestunud vabastamisaktsiooni käigus 8. märtsil 2012. aastal ning väljendab kaastunnet ohvrite perekondadele;

9.  nõuab, et uuritaks põhjalikumalt konflikti sügavamaid põhjusi, sh sotsiaalseid, majanduslikke ja etnilisi pingeid, ning välditaks ainult usulistel erinevustel põhinevaid üldistatud ja lihtsustatud seletusi, mida ei saa võtta aluseks selle piirkonna probleemide pikaajalise ja püsiva lahenduse leidmisel;

10.  kutsub föderaalvalitsust üles kaitsma oma elanikkonda ja tegelema vägivalla põhjustega, tagades võrdsed õigused kõigile kodanikele ja lahendades muu hulgas viljakate põllumaade jaotuse, tööpuuduse ja vaesuse probleemi;

11.  kutsub föderaalvalitsust üles võitlema korruptsiooni, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning hoogustama sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi, et luua demokraatlik, stabiilne, turvaline ja vaba riik, kus järgitakse inimõigusi;

12.  palub ametivõimudel riigi põhjaosa piirkondades − mis on palju vaesemad kui mõned jõukamad lõunaosariigid − elavate kodanike tegelikele probleemidele lahendused leida ning seadma nende piirkondade elanike kesiste elamistingimuste parandamise esmatähtsale kohale, unustamata seejuures samasuguste probleemidega lõunaosariike;

13.  kutsub Nigeeria ametivõime ja Nigeeria naftasektoris tegutsevaid välismaised ettevõtteid üles läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise kaudu kaevandustööstuse juhtimise parandamisele kaasa aitama ning palub ettevõtetel kaevandustööstuse läbipaistvuse algatusest kinni pidada ja summad, mida nad Nigeeria valitsusele maksavad, avalikustada;

14.  rõhutab, et Nigeeria ametivõimud ja rahvusvahelised naftakompaniid peavad tegema kõik, et lõpetada jätkuv reostamine, ning rakendama ÜRO keskkonnaprogrammi soovitusi naftareostuse tagajärjel tekkinud keskkonnakahju kõrvaldamiseks;

15.  palub Nigeeria valitsusel igati tagada, et isikuvastase vägivalla seadus vastu võetaks, ning loodab, et see aitab kaasa sagedaste seksuaalvägivalla ja muu naistevastase vägivalla juhtude tõkestamisele;

16.  nõuab, et kehtivad õigusaktid, mille kohaselt on homoseksuaalsus kriminaalkuritegu, mille puhul on mõnel juhul karistusena ette nähtud kividega surnuks viskamine, tunnistataks kehtetuks; palub Nigeeria parlamendil loobuda samasooliste abielu keelustava seaduse menetlemisest, sest kui see seadus vastu võetaks, seaks see nii Nigeeria kodanikest kui ka välismaalastest homo-, bi- ja transseksuaalid tõsisesse vägivalla- ja vahistamisohtu;

17.  palub valitsusel ametiühingu juhi Osmond Ugwu ja ühingu liikme Raphael Elobuike vabastada, sest nende süü tõendamiseks puuduvad tõendid;

18.  väljendab veel kord muret usuvabaduse täieliku ja faktilise austamise pärast seoses kõigi usuvähemustega paljudes kolmandates riikides; rõhutab sellega seoses, et usukommete järgimise vabadus on ainult üks usuvabaduse õiguse tahke, sest usuvabadus hõlmab vabadust vahetada oma usku ja väljendada seda ka usu õpetamisel, praktiseerimisel ja järgimisel individuaalsel ja kollektiivsel ning eraviisilisel, avalikul ja institutsioonilisel tasandil; rõhutab selles valguses, et avalikkuse element on usuvabaduses keskse tähtsusega ning et kristlaste ja teiste takistamine oma usku avalikult väljendada, taandades nende usu eraasjaks, rikub tõsiselt õigust usuvabadusele;

19.  rõhutab, et paljudes maailma piirkondades esineb veel takistusi usukommete vabal järgimisel, ning palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Ashtonil ja Euroopa Komisjonil rõhutada neid küsimusi seoses asjaomaste inimõigustealaste algatustega;

20.  palub Euroopa välisteenistuse eest vastutaval välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal võtta Nigeerias meetmeid, milles diplomaatia vahendid oleksid ühendatud pikaajalise arengukoostööga ning mille eesmärk oleks saavutada rahu, julgeolek, hea valitsemistava ja inimõiguste järgimine;

21.  nõuab tungivalt, et EL jätkaks poliitilist dialoogi Nigeeriaga vastavalt muudetud Cotonou lepingu artiklile 8, ning pööraks seega tähelepanu probleemidele seoses üldiste inimõigustega, kaasa arvatud mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusega ja mittediskrimineerimisega mis tahes alusel, nagu on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Nigeeria föderaalvalitsusele, Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.


Kuues ülemaailmne veefoorum
PDF 211kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon Marseille's 12.–17. märtsini 2012 toimuva kuuenda ülemaailmse veefoorumi kohta (2012/2552(RSP))
P7_TA(2012)0091B7-0130/2012

Euroopa Parlament,

–  võtte arvesse Marseille's 12.–17. märtsini 2012 toimuvat kuuendat ülemaailmset veefoorumit,

–  võttes arvesse 1997. aastal Marrakechis, 2000. aastal Haagis, 2003. aastal Kyotos, 2006. aastal Méxicos ja 2009. aastal Istanbulis toimunud viie esimese ülemaailmse veefoorumi lõppdeklaratsioone,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsiooni 64/292 „Inimõigus veele ja kanalisatsioonile” ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. septembri 2010. aasta resolutsiooni 15/9 inimõiguste ning ohutule joogiveele ja kanalisatsioonile juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles esitati aastatuhande arengueesmärgid, s.t eesmärgid, mille rahvusvaheline üldsus on ühiselt püstitanud vaesuse kaotamiseks, ning nähti ette vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste suhtosa, kellel puudub pidev juurdepääs ohutule joogiveele ja elementaarsele kanalisatsioonile,

–  võttes arvesse kolmandat ÜRO maailma veevarude arengu aruannet „Vesi muutuvas maailmas”,

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 16.–18. mail 2011. aastal Budapestis toimunud istungjärgul vastu võetud resolutsiooni veesaaste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(1) (veepoliitika raamdirektiiv),

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni veevarude kohta seoses viienda ülemaailmse veefoorumiga Istanbulis 16.–22. märtsil 2009(3) ja 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse veefoorumi kohta Méxicos (16.–22. märts 2006)(4),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suulist küsimust Marseille's 12.–17. märtsini 2012 toimuva kuuenda ülemaailmse veefoorumi kohta (O-000013/2012 – B7-0101/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et peaaegu pooltel arengumaade elanikest ei ole kanalisatsiooni, üle 800 miljoni inimese kasutab ikka veel ohtlikke joogiveeallikaid ning puudulik juurdepääs turvalistele vee- ja kanalisatsiooniteenustele ning nõuetele mittevastavad hügieenitavad põhjustavad igal aastal enam kui 2,5 miljoni lapse surma;

B.  arvestades, et veemajandusel on otsene mõju inimeste tervisele, energia tootmisele, põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele ning et tõhus veemajandus on vaesuse vähendamise põhiline eeltingimus;

C.  arvestades, et metsade hävitamine, linnastumine, rahvastiku kasv, bioloogiline ja keemiline saastatus ja kliimamuutused avaldavad tugevamat survet ohutute ja turvaliste veevarude kättesaadavusele ja kvaliteedile ning suurendavad veega seotud erakordsete sündmuste ohtu, ning arvestades, et vaene elanikkond suudab nendele suundumustele kõige vähem vastu seista ja nendega kohaneda;

D.  arvestades, et vesi on geograafiliselt väga ebavõrdselt jagunenud ning veemajandamise parim viis on sageli mitmetasandiline valitsemine, mille puhul rõhutatakse piirkondlike ja kohalike asutuste rolli;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament kutsus neljandat ja viiendat ülemaailmset veefoorumit käsitlevates resolutsioonides komisjoni ja nõukogu üles julgustama ELi kohalikke omavalitsusi investeerima osa kasutajatelt vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest saadud tasudest detsentraliseeritud koostöömeetmetesse, ning arvestades, et hoolimata asjaolust, et selle valdkonna meetmed tooksid kaasa kõige vaesemate inimeste parema juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile, ei ole nendele üleskutsetele meetmeid järgnenud;

F.  arvestades, et veeinfrastruktuurisüsteemid on arengumaades sageli ebapiisavad ja arenenud riikides vananenud;

G.  arvestades, et uus tehnoloogia võimaldab saavutada tõhusama veekasutuse ja -säästlikkuse ning seda saab kasutada eelkõige arengumaade hüvanguks;

H.  arvestades, et veepoliitika raamdirektiiviga loodi raamistik ELis puhta vee kaitsmiseks ja taastamiseks ning selle pikaajalise, säästva kasutuse tagamiseks;

I.  arvestades, et vee hea seisundi saavutamiseks on vajalik vähendada saasteainete keskkonda laskmist, heiteid ja kadusid;

J.  arvestades, et esildatud uued ELi ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika raamkavad aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” kontekstis on toetanud keskkonna- ja kliimaküsimuste süvalaiendamist;

K.  arvestades, et ülemaailmne veefoorum, mis tuleb kokku iga kolme aasta järel, on ainulaadne üritus, kus veeala esindajad ning maailma kõigi piirkondade poliitikakujundajad ja otsustajad saavad kokku tulla, mõtteid vahetada ja otsida lahendusi veega kindlustatuse saavutamiseks;

L.  arvestades, et kuues ülemaailmne veefoorum, mille teema on „Aeg lahendusteks”, on nimetanud veealaste meetmete 12 prioriteeti, mis on rühmitatud kolmeks strateegiliseks suunaks: „tagada igaühe heaolu”, „toetada majandusarengut” ja „säilitada sinine planeet” ning kolmeks „edu saavutamise tingimuseks”;

Tagada igaühe heaolu

1.  kinnitab, et vesi on inimkonna ühine ressurss ja ei tohiks seetõttu olla ebaseadusliku kasu saamise allikas ning et juurdepääs veele peaks olema üldine põhiõigus; tunneb heameelt selle üle, et ÜRO tunnistas õiguse ohutule joogiveele ja kanalisatsioonile inimõiguseks, mis on tuletatud õigusest piisavale elatustasemele; nõuab kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada enim puudustkannatavatele elanikkonnarühmadele 2015. aastaks juurdepääs veele;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kinnitama kohustusi, mis nad on võtnud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks täiel määral vee ja kanalisatsiooni osas, ning võtma arvesse ka Rio+20 säästva arengu konverentsi asjakohaseid järeldusi; rõhutab, et ülemaailmsel veefoorumil toimuv arutelu peaks olema suunatud põllumajanduse ja majanduse arengu strateegiatele ja lahendustele, millega suudetakse tagada hõlbus juurdepääs veele ja vee kõrge kvaliteet;

3.  toonitab vajadust võtta konkreetsed kohustused veevarude edendamiseks ja kaitseks, võttes eelkõige arvesse eelseisvat Rio+20 konverentsi;

4.  peab rahvatervise ja keskkonna kaitset veemajanduspoliitika prioriteetideks; rõhutab, kui tähtis on kaitsta joogiveevarusid inimeste tervise seisukohalt; nõuab, et veealaseid meetmeid kavandataks ja võetaks vesikonna ulatuses ning kogu hüdroloogilist tsüklit hõlmates; juhib tähelepanu asjaolule, et vee saastatuse vastu tuleb võidelda selle tekkekohas, piirates keskkonda ja joogiveevarude piirkonda sattuvate ohtlike ainete hulka; nõuab, et rakendataks saastaja-maksab-põhimõtet;

5.  toonitab vee rolli rahu ja koostöö seisukohalt; nõuab, et sõlmitaks ja rakendataks rahvusvahelisi kokkuleppeid piiriüleste pinnaveekogude ja põhjavee ühiseks majandamiseks, kokku tuleks viia elanikud ja valitsusesindajad, et tagada veevarude säästev majandamine ning vältida kohalikke ja rahvusvahelisi konflikte;

Toetada majandusarengut

6.  rõhutab vajadust viia veekasutus tasakaalu, et tagada vee nõudlus ja kättesaadavus ning kvaliteet, eriti arengumaades; nõuab, et rahvusvahelisel, riigi ja kohalikul tasandil võetaks vastu integreeritud veevarude majandamise kavad, mis hõlmavad ka maa planeerimist;

7.  nõuab avaliku ja erasektori investeeringuid veeala uuenduslike tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse kõigis valdkondades; julgustab kasutama uusi veetehnoloogiaid, -varustust ja -seadmeid põllumajanduses, et toota piisavalt ohutuid toiduaineid säästval viisil, kasutades vett tõhusamalt ja kasutades paremini ära mittetraditsioonilisi veeallikaid, sealhulgas puhastatud reovee taaskasutamine niisutamiseks ja tööstusotstarbel;

8.  nõuab, et kõrvaldataks asjaolud, mis takistavad teadmus- ja tehnoloogiasiiret veekaitse, vee kogumise, niisutustehnoloogia, põhjavee majandamise, reovee puhastamise jt valdkondades;

9.  toonitab tõhusama veekasutuse tähtsust; nõuab veekasutuse tõhustamist eelkõige majandussektorites, mis kasutavad kõige rohkem vett, näiteks põllumajanduses, sest just neis sektorites tooks tõhustamine suurimat kasu; nõuab ühtlasi, et ELis turustatavatele toodetele, mis mõjutavad tugevalt veetarbimist, kehtestataks veekasutuse tõhususe miinimumnõuded ja et seejuures võetaks arvesse ka nende energiasäästupotentsiaali;

10.  rõhutab, et vee säästev kasutamine on samaväärselt oluline nii majandusele kui keskkonnale ja tervishoiule; nõuab veehinna kujundamise kavade läbipaistvuse suurendamist;

Säilitada sinine planeet

11.  rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad vett eriti tugevalt ja muutuste tagajärjel võib kättesaadava vee, eriti joogivee hulk väheneda ja kvaliteet langeda, samuti võivad üleujutused ja põuad muutuda sagedasemaks ja intensiivsemaks; nõuab, et kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste mõju leevendamise poliitikas võetaks nõuetekohaselt arvesse veevarudele avalduvat mõju; toonitab, et veega seotud erakordsete nähtuste ärahoidmiseks on väga tähtsad riskide ennetamise, leevendamise ja reageerimise strateegiad;

12.  kutsub kõiki riike üles kehtestama 2015. aastaks kvantitatiivse eesmärgi asulareoveest ja maakasutusest tingitud keemilise ja bioloogilise reostuse vähendamiseks, et kaitsta ja parandada vee kvaliteeti ning toetada veevarude ja ökosüsteemide jätkusuutlikkust; tuletab liikmesriikidele meelde veepoliitika raamdirektiivist tulenevat kohustust saavutada vee hea seisund 2015. aastaks; kutsub liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed ja eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et need veekvaliteedialased eesmärgid saavutada;

Edu saavutamise tingimused

13.  ergutab looma ülemaailmsel ja ELi tasandil ühist hüdroloogiateadmiste baasi; nõuab, et töötataks välja tähtsamad ülemaailmsed vee kvaliteedi, kvantiteedi, kättesaadavuse ja hinna vastuvõetavuse näitajad, samuti vesikonna tasandil veetõhususe näitajad;

14.  toetab integreeritud vesikonna majandamise kavade väljatöötamist ülemaailmsel tasandil; rõhutab vesikonna majandamise kavade esmatähtsat rolli ELi veepoliitika rakendamisel vastavalt veepoliitika raamdirektiivile; toonitab, et piirkondlikel ja kohalikel asutustel on tähtis roll ülemaailmsete veeprobleemide kulutõhusal lahendamisel ja korruptsiooni vältimisel;

15.  kutsub komisjoni üles Euroopa Liidu ja liikmesriikide nimel ühinema ÜRO 1997. aasta rahvusvaheliste vooluveekogude navigatsioonivälist kasutamist reguleeriva õiguse konventsiooniga ja edendama ühtlasi 1992. aastal Helsingis sõlmitud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuste jõustumist, mis võimaldavad laiendada selle õigusakti kohaldamisala, mis praegu kehtib vaid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni riikidele, ning ergutama Helsingis 1992. aastal allkirjastatud konventsiooni vett ja tervist käsitleva protokolli massilisemat ratifitseerimist eesmärgiga edendada riikide ja rahvusvaheliste valgalade vete kooskõlastatud ja õiglast majandamist;

16.  rõhutab, et olemasolevad rahalised vahendid tuleb koondada temaatiliselt veeprobleemidele ja süvalaiendada veeteemat kõigisse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kõigisse ELi rahastamis- ja õiguslikesse vahenditesse; rõhutab, et veeprobleemidega tegelemine on oluline keskkonnasäästlikule majandusele eduka ülemineku ja selle toimimise seisukohalt;

17.  kordab üleskutset komisjonile ja nõukogule julgustada ELi kohalikke omavalitsusi investeerima osa kasutajatelt vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest saadud tasudest detsentraliseeritud koostöömeetmetesse; juhib võimaliku edendamisnäitena tähelepanu mõnedes liikmesriikides kasutatavale põhimõttele „1% veealaseks solidaarsuseks”;

o
o   o

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0430.
(3) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 157.
(4) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 294.


Inimkaubandus Siinais, eelkõige Solomon W. juhtum
PDF 118kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon Siinai inimkaubanduse, eelkõige Solomon W. juhtumi kohta (2012/2569(RSP))
P7_TA(2012)0092RC-B7-0158/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni Siinais pantvangis hoitavate Eritrea pagulaste kohta(1),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artiklit 3 („Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele”), artiklit 4, millega keelustatakse orjakaubandus kõigis selle vormides, ja artiklit 5,

–  võttes arvesse 1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 4, 5 ja 6,

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustiku esimest konverentsi, mis toimus 26.–27. jaanuaril 2006 Kairos,

–  võttes arvesse riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastast ÜRO konventsiooni täiendavat ÜRO 2000. aasta Palermo protokolli inimestega, eelkõige naiste ja lastega, kauplemise takistamise, sellise kauplemise vastu võitlemise ja selle eest karistamise kohta, eelkõige selle artikleid 6 ja 9,

–  võttes arvesse 20. septembril 2002 vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse 2005. aasta inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 2, artikli 6 lõiget 1, artiklit 7 ja artiklit 17 („Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste sekkumiste ja kallalekippumiste eest”),

–  võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 21. septembri 2010. aasta deklaratsiooni Eritrea poliitvangide kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et igal aastal kaotavad elu või kaovad jäljetult tuhanded varjupaigataotlejad ja ümberasujad Siinais, samal ajal kui teisi, sh paljusid naisi ja lapsi, röövitakse ja hoitakse inimkaubitsejate poolt lunaraha saamise eesmärgil pantvangis; arvestades, et inimkaubitsejate ohvreid kuritarvitatakse kõige ebainimlikumal moel ning nad kannatavad süstemaatilise vägivalla ja piinamise, vägistamise ja seksuaalse kuritarvitamise ning sunniviisilise töö all;

B.  arvestades, et 2011. aasta detsembris röövisid rashaida hõimu inimkaubitsejad mitmeid inimesi ühe Sudaanis asuva ÜRO põgenikelaagri juurest; arvestades, et 27 neist, sh neli tüdrukut ja üks väikese lapsega naine, olid eritrealased ning viidi Rafah'sse Sinai Mahadyas Egiptuses;

C.  arvestades, et röövituid, eelkõige naisi, koheldi halvasti ja peksti ning mõned neist tapeti ja nende surnukehad visati kõrbesse, ja ainult ühel 25-aastasel Eritrea mehel, nimega Solomon, õnnestus röövijate käest pääseda;

D.  arvestades, et Solomoni säästeti, kuna tema ülesanne oli tuua vett 125-le Eritreast, Sudaanist ja Etioopiast pärinevale pantvangile, keda hoiti vangistatuna majades ja lautades Al Mahdya külas, ning et Solomon teab täpselt, kus vange hoitakse, ning et ta on olnud ka tapmiste, piinamiste ja vägistamiste tunnistajaks;

E.  arvestades, et see Eritrea noormees tunnistas, et üks vangistajatest näitas talle kilekotti, mis sisaldas ühe lunaraha mitte tasunud põgeniku elundeid;

F.  arvestades, et Solomoni elu on ohus, kuna elundikaubitsejad on tal kannul ning on lubanud maksta tema tabamise eest 50 000 USA dollarit, ja et praegusel hetkel on Solomon šeik Mohamedi salafistlike beduiinide kaitse all;

G.  arvestades, et väidetavalt siseneb Siinai kaudu Iisraeli keskmiselt 2000 inimest kuus, paljud neist salakaubavedajate abil, kes on rajanud sellesse piirkonda märkimisväärse võrgustiku; arvestades, et Iisraeli valitsuse hinnangul on alates 2005. aastast Siinai kaudu Iisraeli ebaseaduslikult sisenenud umbes 50 000 aafriklast;

H.  arvestades, et politsei on vahistanud sadu ebaseaduslikke ümberasujaid, esmajoones eritrealasi, etiooplasi ja sudaanlasi, ning peab neid kinni Siinai ja Ülem-Egiptuse politseijaoskondades ja vanglates ilma juurdepääsuta ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Büroole, jättes nad nii ilma õigusest varjupaigataotlust esitada;

I.  arvestades, et inimõigusorganisatsioonide väitel need inimesed, kes ei suuda maksta oma vabastamise eest, tapetakse ning nende elundid eemaldatakse ja müüakse maha; arvestades, et on teateid tapetud põgenike massihaudadest;

J.  arvestades, et EL on korduvalt kutsunud Egiptust ja Iisraeli üles arendama ja parandama nende territooriumil elavatele või läbi selle kulgevatele varjupaigataotlejatele ja pagulastele pakutava abi ja kaitse kvaliteeti;

K.  arvestades, et ÜRO protokoll inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamiseks, sellise kauplemise vastu võitlemiseks ja selle eest karistamiseks määratleb, et inimkaubandus on „isikute värbamine, transportimine, üleviimine, majutamine või vastuvõtmine ähvarduse või vägivalla või muude sunnimeetodite kasutamise, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või kaitsetu seisundi ärakasutamise või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste andmise või võtmise abil”;

L.  arvestades, et inimkaubandus on organiseeritud kuritegevuse jaoks äärmiselt tulutoov äri;

1.  nõuab tungivalt Egiptuse ametivõimude viivitamatut sekkumist, et pakkuda Solomonile tõhusat kaitset ja päästa ta elu olukorras, kus elundikaubitsejad on tal kannul ning on lubanud tema tabamise eest maksta 50 000 USA dollarit, kuna ta teab täpselt, kus pantvange hoitakse;

2.  palub Egiptuse võimudel kaitsta Solomoni kui inimkaubanduse ohvrit ja kõiki inimkaubanduse ohvreid, eriti naisi ja lapsi, et nad ei satuks uuesti inimkaubanduse ohvriks;

3.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud uuriksid seda tapmis-, piinamis- ja vägistamisrohket juhtumit, kus naisi koheldi halvasti ja peksti ning mõned neist tapeti ja nende surnukehad visati kõrbesse, ning kohaldaksid sellist tüüpi organiseeritud kuritegevuse vastu inimkaubandusealast riiklikku ja rahvusvahelist õigust;

4.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud sekkuksid viivitamatult nende pagulaste vabastamiseks ning võtaksid meetmed, mis on vajalikud inimkaubitsejate sündikaatide liikmete vahistamiseks ja kohtu alla andmiseks;

5.  kutsub Egiptuse ametivõime üles rakendama oma siseriiklike õigusaktide kaudu täiel määral nende konventsioonide põhimõtteid, mille osalisriik Egiptus on, s.o ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon (ja selle 1967. aasta fakultatiivne protokoll), Aafrika pagulasprobleemi eriaspekte käsitlev Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 1969. aasta konventsioon ning rahvusvaheline konventsioon kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta, mille Egiptus ratifitseeris 1993. aastal ja mis jõustus 2003. aastal;

6.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed Eritrea ja ka teiste riigis viibivate pagulaste suhtes toimepandava piinamise, väljapressimise ja inimkaubanduse lõpetamiseks ning võtaksid vastutusele isikud, kes üritavad rikkuda pagulaste inimõigusi ja tegelevad mis tahes liiki orjapidamisega, eriti seoses naiste ja lastega;

7.  avaldab toetust Egiptuse ja Iisraeli inimõigusorganisatsioonidele, kes osutavad abi ja arstiabi Siinai inimkaubitsejate ohvritele, ning nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus ja EL toetaksid nende tegevust;

8.  möönab, et ebaseaduslikud ümberasujad Siinais kujutavad endast julgeolekuriski Egiptusele ja Iisraelile; nõuab siiski tungivalt, et Egiptuse ja Iisraeli julgeolekujõud väldiksid surmava jõu kasutamist ebaseaduslike ümberasujate vastu;

9.  rõhutab Egiptuse ja Iisraeli ametivõimude vastutust Siinai inimkaubitsejate tegevuse lõpetamisel ja nende ohvrite kaitsmisel; tervitab Egiptuse ja Iisraeli valitsuste jõupingutusi selles osas; nõuab siiski, et osutataks suuremat abi ja toetust ohvritele, eeskätt naistele ja lastele;

10.  tervitab Egiptuse jõupingutusi võitluses inimkaubanduse vastu, eelkõige inimkaubanduse vastu võitlemise ja selle tõkestamise riikliku koordineerimiskomisjoni loomist 2007. aastal, ning kutsub Egiptuse ametivõime üles rakendama 2010. aastal vastu võetud inimkaubanduse vastast seadust ning võtma inimkaubanduse tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks meetmeid, nagu teadusuuringud, teavitamine ja massimeediakampaaniad ning sotsiaalsed ja majanduslikud algatused;

11.  nõuab tungivalt, et Egiptus, Iisrael ja rahvusvaheline kogukond jätkaksid ja intensiivistaksid veelgi oma jõupingutusi võitluses inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega Siinais;

12.  nõuab ÜRO asutustele ja inimõigusorganisatsioonidele täielikku juurdepääsu kõigile inimeste ebaseaduslikust üle piiri toimetamisest ja inimkaubandusest mõjutatud piirkondadele Siinais;

13.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjonil lisada see teema prioriteetsena Egiptusega peetava poliitilise dialoogi päevakorda ning nõuda, et Egiptuse valitsus võitleks inimkaubanduse vastu ja täidaks oma kohustusi pagulasi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide alusel, eesmärgiga edendada rahvusvahelist koostööd inimkaubanduse vastases võitluses;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse ja Iisraeli valitsustele, Egiptuse parlamendile ja Iisraeli Knessetile ning ÜRO peasekretärile ja ÜRO inimõiguste nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0496.


Palestiina: Iisraeli relvajõudude haarangud Palestiina telejaamades
PDF 113kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon Palestiina telejaamadesse Iisraeli jõudude poolt korraldatud reidide kohta (2012/2570(RSP))
P7_TA(2012)0093RC-B7-0160/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 3. märtsi 2012. aasta avaldust kahe Palestiina telejaama sulgemise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2009. aasta, 13. detsembri 2010. aasta ja 18. juuli 2011. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse ELi–Iisraeli assotsieerimislepingut ja eelkõige selle artiklit 2,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19, milles on sätestatud, et „Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata”,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1993. aastal sõlmitud Oslo kokkuleppeid (ajutise omavalitsuse korraldamise põhimõtete deklaratsioon) ning muid Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguid,

–  võttes arvesse Lähis-Ida neliku avaldusi ja eelkõige 23. septembri 2011. aasta ja 12. märtsi 2012. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud, et toetab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamist, mille tulemusel eksisteerivad rahus ja turvaliselt kõrvuti Iisraeli riik ning sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik;

B.  arvestades, et 29. veebruaril 2012. aastal tungisid Rām Allāhis kahte Palestiina telejaama (Wattan TV ja Al Quds Educational TV) sisse Iisraeli kaitsejõudude sõdurid ning Iisraeli kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud, kes konfiskeerisid saatjad, arvutid, ringhäälinguseadmed, kassetid ning haldus- ja finantsdokumendid ning hoidsid töötajaid mitu tundi kinni;

C.  arvestades, et Iisraeli kommunikatsiooniministeerium ütles oma avalduses, et ta on mõlemat telejaama korduvalt hoiatanud, kuna nad on kasutanud selliseid sagedusi, millega nad on rikkunud Iisraeli ja Palestiina vahel sõlmitud kokkuleppeid ning seganud kommunikatsiooni- ja ülekandesüsteeme Iisraelis; arvestades, et Iisraeli sõjaväe esindaja ütles, et kõnealune segamine häirib lennuliikluse kommunikatsioonisüsteeme Ben Gurioni rahvusvahelises lennujaamas;

D.  arvestades, et Palestiina omavalitsus vastas, et Iisraeli süüdistused lennuliikluse kommunikatsioonisüsteemide segamise kohta on valed ning lisas, et ei omavalitsus ega kaks telejaama ole saanud Iisraeli ametivõimudelt ühtegi hoiatust ning et kaks telejaama ei ole süüdi Iisraeli ja Palestiina vaheliste kokkulepete rikkumises, samal ajal kui Iisrael oma reididega seda tegi, kuigi kokkulepped näevad ette selliste probleemide lahendamise läbirääkimiste teel;

E.  arvestades, et EL on teinud koostööd mõlema telejaamaga, kes on ülekandeid teinud paljude aastate jooksul;

F.  arvestades, et Oslo kokkulepetega loodi Iisraeli–Palestiina ühine tehniline komitee, et tegeleda telekommunikatsiooni valdkonnas tekkivate küsimustega;

G.  arvestades, et Iisraeli reidid kahte Palestiina telejaama toimusid piirkonnas A, mis kuulub Palestiina tsiviil- ja julgeolekuadministratsiooni ja kontrolli alla;

1.  tunneb sügavat muret Rām Allāhis toimunud reidide pärast, mille korraldasid Iisraeli julgeolekujõud ning mis puudutasid Palestiina telejaamasid Wattan TV ja Al Quds Educational TV;

2.  toetab Palestiina ametivõimude ja kahe telejaama pingutusi taastada ringhäälinguseadmed ning jätkata katkestatud ülekandeid; nõuab tungivalt, et Iisraeli ametivõimud tagastaksid viivitamata konfiskeeritud seadmed ning võimaldaksid kahe telejaama tegevuse jätkamist;

3.  kutsub Iisraeli ametivõimusid üles järgima Palestiina meediaga asjaajamisel täielikult Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel sõlmitud kehtivate kokkulepete sätteid; nõuab tungivalt, et Palestiina kommunikatsiooniministeerium teeks tihedamat koostööd Iisraeli ametivõimudega, et tagada kõikide ringhäälinguvahendite turvalisus ja seaduslikkus;

4.  kutsub Iisraeli ja Palestiina omavalitsust üles kasutama võimalikult tõhusalt Iisraeli–Palestiina ühist tehnilist komiteed, mis loodi Oslo kokkulepetega telekommunikatsiooni valdkonnas tekkivate küsimustega tegelemiseks, et lahendada kiiresti kõik probleemid, mis puudutavad kõnealuste telejaamade ülekandeid;

5.  kiidab heaks Palestiina pingutused institutsioonide väljaarendamiseks; märgib, et Iisraeli jõudude korraldatud reidid Palestiina linnadesse, kus vastavalt Oslo kokkulepetele vastutab sisejulgeoleku ja avaliku korra eest Palestiina, on nimetatud kokkulepetega vastuolus;

6.  rõhutab veel kord, et ainus viis leida Iisraeli ja Palestiina konfliktile püsiv lahendus on kasutada rahumeelseid ja vägivallatuid vahendeid;

7.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat, nõukogu ja komisjoni üles võtma kõnealuse küsimuse, mis puudutab selliseid põhiõigusi nagu üldsuse juurdepääs teabele, ajakirjandusvabadus ja sõnavabadus, ELi–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu päevakorda, ning rõhutab sellega seoses ELi kohustust tagada kooskõla välistegevuse erinevate valdkondade ning välistegevuse ja muude poliitikavaldkondade vahel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21;

8.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid kindla, ühise seisukoha ning täidaksid aktiivsemalt oma rolli ka nelikus seoses jõupingutustega saavutada iisraellaste ja palestiinlaste vahel õiglane ja püsiv rahu; rõhutab neliku keskset rolli ning toetab täielikult kõrge esindaja jõupingutusi tagamaks, et nelik looks usaldusväärse väljavaate rahuprotsessi taaskäivitamiseks;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Peaassamblee eesistujale, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule kogule.


Inimõiguste rikkumised Bahreinis
PDF 124kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta resolutsioon inimõiguste rikkumise kohta Bahreinis (2012/2571(RSP))
P7_TA(2012)0094RC-B7-0171/2012

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, nimelt 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal(1) ja 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bahreini kohta(2),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(3);

–  võttes arvesse parlamendi presidendi 12. aprilli 2011. aasta avaldust kahe Bahreini kodanikuühiskonna aktivisti surma kohta ja 28. aprilli 2011. aasta avaldust, milles mõisteti hukka neljale Bahreini kodanikule rahumeelsetes demokraatiat toetavates meeleavaldustes osalemise eest mõistetud surmanuhtlus,

–  võttes arvesse 3. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonis toimunud Bahreini teemalist kuulamist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2011. aastal tehtud avaldusi Bahreini kohta, eelkõige 24. novembri 2011. aasta avaldust Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni aruande avaldamise kohta, kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 13. veebruari 2012. aasta avaldust Bahreini rahutuste aastapäeva puhul ning komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja poolt Euroopa Parlamendis 12. oktoobri 2011. aastal tehtud avaldusi olukorra kohta Egiptuses, Süürias, Jeemenis ja Bahreinis,

–  võttes arvesse nõukogu 21. märtsi, 12. aprilli ja 23. mai 2011. aasta järeldusi Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi 21 Bahreini poliitilisele aktivistile, inimõiguste kaitsjale ja opositsiooniliidrile mõistetud pikkade vangistuste kohta, mis mõnel juhul oli eluaegne, ning peasekretäri pressiesindaja 15. veebruari 2012. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgul 29. septembril 2011. aastal tehtud avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse Bahreini Kuningriigi välisministri 5. oktoobri 2011. aasta pressiteadet ning Bahreini tervishoiuministri 30. septembri 2011. aasta avaldust arstidele, meditsiiniõdedele ja meedikutele määratud karistuste kohta,

–  võttes arvesse Bahreini riigiprokuröri 23. oktoobri 2011. aasta avaldust uue kohtumõistmise kohta arstide üle, kelle üle varem sõjakohtus kohut mõisteti,

–  võttes arvesse Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse Bahreini põhiseaduse artikli 19 punkti d,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ja mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 28. veebruari 2012. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et 14. veebruaril 2012 oli põhiliste inimõiguste austamist ja demokraatlikke reforme nõudnud rahumeelse rahvaliikumise meeleavalduste esimene aastapäev; arvestades, et ametivõimud vahistasid osavõtjaid ja takistasid rahumeelsete meeleavaldajate kogunemist; arvestades, et valitsuse väed surusid meeleavalduse vägivallaga maha; arvestades, et elurajoonides kasutati pisargaasi, šokigranaate ja linnuhaavleid ning politsei tungis väidetavalt mitmesse majja;

B.  arvestades, et meeleavaldusi surutakse jätkuvalt vägivallaga maha; arvestades, et rahumeelsetest demokraatiat toetavatest meeleavaldustest osa võtnud inimõiguste kaitsjate, juristide, õpetajate, tervishoiutöötajate ja blogipidajate jälitamine, kinnipidamine ja piinamine jätkub üha; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide väitel on viimase kahe kuu jooksul meelevaldselt kinni peetud üle 100 kodaniku;

C.  arvestades, et pangandusel ja turismil põhineval majandusel, mida maailma majanduskriis on nagunii nõrgendanud, on raske uuesti elavneda;

D.  arvestades, et 29. jaanuaril 2012 alustas umbes 250 poliitvangi laialdast üleriigilist näljastreiki, sest alates 2011. aasta märtsist on meelevaldselt kinni peetud 14 väljapaistvat poliitilist ja inimõiguste aktivisti;

E.  arvestades, et 2012. aastast alates on Bahreini ametivõimud kehtestanud rahvusvahelistele inimõiguste organisatsioonidele ja ajakirjanikele riiki sisenemise keelu ja riigi külastamise piirangud, mis takistab neil tõsiselt oma töö tegemist;

F.  arvestades, et Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) aruandes, mille kuningas tellis eelmise aasta juulis ja mis avaldati novembris 2011, on märgitud, et eelmise aasta rahutustes sai surma 35 inimest, sealhulgas viis turvapersonali liiget ja viis kinnipeetut, kes vangistuse ajal surnuks piinati; arvestades, et BICI aruandes jõuti järeldusele, et rahumeelsete meeleavaldajate, poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike vastu on kasutatud ülemäärast jõudu, et piinamine on laialt levinud ja paljud inimesed on toodud kohtu ette või mõistetud vangi selle eest, et nad kasutasid oma õigust sõna- ja kogunemisvabadusele; arvestades, et BICI väljendas oma aruandes seisukohta, et kohtuprotsessid ei vastanud rahvusvahelistele õiglase kohtupidamise normidele ega Bahreini enda kriminaalkoodeksile;

G.  arvestades, et Bahreini kuningas on aruandes toodud järeldusi aktsepteerinud ja nimetanud ametisse 19-liikmelise riikliku komisjoni aruande soovituste rakendamise üle järelevalvet teostama; arvestades, et riiklik komisjon peaks 20. märtsil 2012 avaldama oma järeldused politsei, kohtusüsteemi, hariduse ja meedia haldamisega tegelevate valitsusüksuste kohta; arvestades, et Bahreini kuningas Hamad Ben Issa Al Khalifa on avalikult lubanud viia ellu reformid, et saavutada rahvuslik leppimine;

H.  arvestades, et BICI soovituste kohaselt on Bahrein moodustanud riigiprokuratuuris spetsiaalse uurimisüksuse, mille ülesandeks on teha kindlaks, kes vastutavad eelmisel aastal tsiviilisikute surma, piinamise või väärkohtlemisega lõppenud ebaseaduslike või hooletute tegude toimepanemise eest;

I.  arvestades, et BICI soovituste rakendamine on jätkuvalt aeglane; arvestades, et on algatatud rahvusliku lepitusdialoogi protsess;

J.  arvestades, et mitme valitsusvälise organisatsiooni teadete põhjal on ebaõiglased protsessid sõja- ja tsiviilkohtutes Bahreini demokraatiat toetava protestiliikumise mahasurumise keskmes; arvestades, et BICI üks soovitus seisnes selles, et kõikide nende kodanike kohtuasjad, kelle üle sõjakohtutes kohut mõisteti, tuleks tavakohtutes läbi vaadata, kuid seda ei ole veel kõikidel juhtudel rakendatud;

K.  arvestades, et Bahreini ametivõimud on korduvalt lubanud ellu viia inimõiguste alaseid reforme ja teha koostööd rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonidega;

L.  arvestades, et Bahreini valitsuselt on korduvalt nõutud alalist kutset ÜRO inimõiguste nõukogu erimenetlustele;

M.  arvestades, et ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside eriraportöör Juan Mendez pidi külastama Bahreini 8.–17. märtsil 2012, kuid Bahreini ametivõimud on tal palunud ametlikult oma külastus kuni 2012. aasta juulini edasi lükata;

N.  arvestades, et väidetavalt on üle 4000 inimese meeleavaldustest osavõtmise pärast töölt vallandatud või ülikoolist välja heidetud; arvestades, et Bahreini ametiühingute hinnangul ei ole rohkem kui 1000 nendest ikka veel tööle tagasi võetud, ning arvestades, et kümned üliõpilased ootavad veel ikka luba õpinguid jätkata; arvestades, et paljusid nendest, kes tööle tagasi võeti, on survestatud alla kirjutama avaldustele, milles nad lubavad hoiduda igasugusest ametiühingutega seotud tegevusest ja nõustuvad, et nad määratakse oma endisest ametikohast erinevale ametikohale;

O.  arvestades, et viimase aasta sündmuste tõttu on Piirideta Ajakirjanikud (Reporters Without Borders) nimetanud Bahreini interneti vaenlaseks;

1.  väljendab heameelt BICI soovituste üle ja nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et need soovitused täielikult ja kiiresti rakendada, selleks et lahendada kõige tähtsamad küsimused, teha lõpp karistamatusele, taastada üksmeel ühiskonnas, parandada inimõiguste kaitset vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele ja viia ellu peamised reformid;

2.  väljendab solidaarsust Bahreinis toimunud repressioonide ohvrite ja nende perekondadega;

3.  mõistab hukka inimõiguste jätkuva rikkumise Bahreinis ja nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud ja julgeolekujõud lõpetaksid ülemäärase vägivalla kasutamise, sealhulgas pisargaasi ülemäärase kasutamise, repressioonid, piinamise, rahumeelsete meeleavaldajate ebaseadusliku kinnipidamise ja neile süüdistuse esitamise, ning oleksid meeleavaldajate ohjeldamisel äärmiselt vaoshoitud; nõuab tungivalt, et ametivõimud tegutseksid rangelt kooskõlas riigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab õigust õiglasele kohtumõistmisele, mida Bahrein on kohustunud järgima;

4.  kordab oma üleskutset vabastada viivitamata ja tingimusteta kõik rahumeelsed meeleavaldajad, poliitilised aktivistid, inimõiguste kaitsjad, arstid ja parameedikud, blogipidajad ja ajakirjanikud, eelkõige Bahreini inimõiguste keskuse esimees Abdulhadi al-Khawaja ning Bahreini õpetajate liidu esimees Mahdi Abu Dheeb, kes kõik on peetud kinni või kelle üle on mõistetud kohut selle eest, et nad kasutasid oma õigust sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele või täitsid oma tööalaseid kohustusi;

5.  rõhutab, et meeleavaldajad väljendasid oma õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi, ning nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud jõuaksid kaasavas ja konstruktiivses dialoogis leppimisprotsessini, mis on Bahreini mitmekesise ühiskonna demokraatliku stabiilsuse jaoks ülioluline, ning et iga kodaniku õigused tagataks võrdselt nii õigusaktides kui ka praktikas;

6.  nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud viiksid läbi põhjalikud, erapooletud ja sõltumatud uurimised inimõiguste rikkumiste kohta, mille rahumeelsete meeleavaldajate ja kodanike demokraatia toetuseks toimunud meeleavalduste ajal ja nende järel panid toime politsei ja julgeolekujõud ja mis toimusid sõjaväe kohaloleku tõttu, et tagada vastutuse võtmine ja vältida vastutavate isikute karistamatust nende positsioonist või auastmest olenemata, ning võtaksid meetmeid edasiste inimõiguste rikkumiste ärahoidmiseks;

7.  kutsub Bahreini valitsust üles võtma tagasi kõik süüdistused ja tühistama kõik riiklikes julgeoleku- või tsiviilkohtutes alates 2011. aasta veebruarist määratud karistused, mis põhinesid sellel, et oli kasutatud õigust sõna-, ühinemis- või rahumeelse kogunemise vabadusele, ning kõik vaid ülestunnistustel põhinevad karistused;

8.  kutsub Bahreini ametivõime üles tagama kõigile kriminaalkuritegudes süüdistatavatele viivitamatu ja täieliku juurdepääsu õigusnõustamisele, nagu näeb ette Bahreini ja rahvusvaheline õigus, sealhulgas seoses ülekuulamiste ja kohtuprotsessiks valmistumisega, uurima usaldusväärseid väiteid piinamise ja väärkohtlemise kohta ülekuulamistel ning võtma vastutusele kõik ametnikud, kes ei täida õiglase kohtumõistmise nõudeid;

9.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles nõudma, et Bahreini valitsus peaks kinni oma lubadustest austada inimõigusi, viia ellu vajalikud reformid, algatada sõltumatud inimõiguste rikkumise uurimised ja tagada, et vastutavad isikud võetakse vastutusele, ning tungivalt nõudma, et Bahreini valitsus võtaks tagasi kõik arstide ja meditsiinipersonali vastased süüdistused ja vabastaks kõik need, kes peeti kinni demokraatiat toetavatel meeleavaldustel osalemise eest;

10.  kutsub Bahreini ametivõime üles taastama ja austama inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas sõnavabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, kogunemisvabadust, usuvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, võitlema diskrimineerimise vastu ning viivitamata lõpetama kõik teabele ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu piirangud; kutsub Bahreini ametivõime üles kaotama kõik välismaiste ajakirjanike ja rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide riiki sisenemise piirangud ning võimaldama järelevalvet inimõiguste rikkumiste väljakuulutatud sõltumatute uurimiste ja väljakuulutatud reformide rakendamise üle;

11.  tunneb heameelt selle üle, et Bahreinis moodustatakse inimõiguste ja sotsiaalarengu ministeerium, ning kutsub seda ministeeriumi üles tegutsema vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele ja kohustustele;

12.  nõuab tungivalt, et ametivõimud ja asjaomased Euroopa ettevõtted võtaksid vajalikud meetmed, et need vallandatud töötajad, kes veel ei ole tööle tagasi võetud, võetaks viivitamatult tagasi;

13.  väljendab heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriigid on peatanud kodanike vägivallaga mahasurumiseks ja inimõiguste rikkumiseks kasutatavate relvade ja muude vahendite eksportimise, ning kutsub liikmesriike samamoodi üles tagama, et nad peavad kinni Euroopa Ülemkogu ühisest seisukohast, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad;

14.  kordab oma tugevat vastuseisu surmanuhtluse kasutamisele ja nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud kuulutaksid viivitamata välja moratooriumi;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0475.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.


Euroopa ja Aafrika raadioastronoomia alaste partnerluste edendamise kaudu Aafrika teadusvõimekuse suurendamine
PDF 62kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta deklaratsioon Euroopa ja Aafrika raadioastronoomia alaste partnerluste edendamise kaudu Aafrika teadusvõimekuse suurendamise kohta
P7_TA(2012)0095P7_DCL(2011)0045

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille eesmärk on suurendada ELi ja Aafrika vahelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd,

–  võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke, milles teadusel ja tehnoloogial on sotsiaalmajanduslikes muutustes oluline osa,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  mõistes, milline tähtsus on teadustöö infrastruktuuridel Aafrikaga tehtava koostöö edendamisel, inimressursi arengu edendamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel, nagu on märgitud juhtalgatuses „Innovatiivne liit” ja Euroopa 2020. aasta strateegias,

B.  tunnistades, et Aafrikal on raadioastronoomia uurimisel ainulaadne konkurentsieelis, mis väljendub selles, et Aafrikas asuvad arvukad raadioastronoomia projektid (PAPER, VLBI network, MeerKAT jm),

C.  tunnistades, et kui Euroopa Aafrika raadioastronoomiaprojektidest rohkem osa võtab, võib see Aafrika sotsiaalmajanduse kasvule jõudsalt kaasa aidata ja kummalegi maailmajaole turul uusi võimalusi anda,

1.  nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriikide parlamendid

   a) toetaksid teadustöö infrastruktuuridesse, eelkõige raadioastronoomiaprojektidesse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu Aafrika teadusvõimekuse suurendamist,
   b) edendaksid tulevastes Aafrika ja ELi partnerlustes raadioastronoomiaalast teadustööd ning raadioastronoomia algatuste innovatsiooni- ning teadusuuringute potentsiaali,
   c) kasutaksid nende eesmärkide saavutamiseks ELi rahastamismehhanisme, sh raamprogramme ja arengukoostöö rahastamisvahendit;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) komisjonile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 15. märtsi 2012. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2012)03-15(ANN1)).


Kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamine Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole
PDF 60kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta deklaratsioon kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamise kohta Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole
P7_TA(2012)0096P7_DCL(2011)0049

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsiooni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 põhjendustes kinnitatakse küll, et „loomade, kaasa arvatud tapaloomade, pikki teekondi tuleb võimalikult piirata”, kuid määrusega võimaldatakse siiski veo väga pikk kestus nii vahemaa kui ka aja poolest, mis põhjustab loomadele tõsist kurnatust ja kannatusi ning isegi nende surma veo ajal;

1.  märgib, et petitsiooni „8hours.eu” kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamiseks Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole toetab peaaegu miljon eurooplast;

2.  palub komisjonil ja nõukogul läbi vaadata määrus (EÜ) nr 1/2005, et kehtestada kaheksatunnine maksimaalse kestuse piirang Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(2) komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 25.
(2) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 15. märtsi 2012. aasta protokolli lisas 2 (P7_PV(2012)03-15(ANN2)).


Programmi „Male koolis” kasutuselevõtt Euroopa Liidu haridussüsteemides
PDF 60kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta deklaratsioon programmi „Male koolis” kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidu haridussüsteemides
P7_TA(2012)0097P7_DCL(2011)0050

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 165,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

A.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 6 kuulub sport valdkondade hulka, milles liit „on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks”;

B.  arvestades, et malemäng on kättesaadav kõigist sotsiaalsetest rühmadest lastele ning selle abil on võimalik edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja aidata kaasa selliste poliitiliste eesmärkide saavutamisele, nagu sotsiaalne integratsioon, võitlus diskrimineerimise vastu, kuritegevuse vähendamine ja isegi võitlus mitmesuguste sõltuvuste vastu;

C.  arvestades, et male abil on lapse vanusest olenemata võimalik arendada nii tema keskendumisvõimet, kannatlikkust ja püsivust kui ka loovust, intuitsiooni, mälu ning analüüsi- ja otsustusvõimet; arvestades, et lisaks õpitakse male abil, mida tähendab otsusekindlus, motivatsioon ja sportlaslikkus;

1.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada programmi „Male koolis” kasutuselevõttu liikmesriikide haridussüsteemides;

2.  palub komisjoni pöörata tulevases sporti käsitlevas teatises vajalikku tähelepanu programmile „Male koolis” ja tagada programmile piisav rahastamine alates 2012. aastast;

3.  palub komisjonil võtta arvesse kõiki uuringuid programmi mõju kohta laste arengule;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega(1) komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 15. märtsi 2012. aasta protokolli lisas 3 (P7_PV(2012)03-15(ANN3)).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika