Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (Unesco) 20. oktoobril 2005. aastal vastuvõetud konventsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21, mille kohaselt annavad kultuuri- ja loomesektorid olulise panuse võitlusse diskrimineerimise kõikide vormidega, sealhulgas rassismi ja ksenofoobiaga,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mille kohaselt tuleb tagada isikuandmete kaitse,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(4)

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0262/2012),

A.  arvestades, et digitaalajastu pakub juba iseenesest laialdasi võimalusi teoste loomiseks ja levitamiseks, kuid on ka tohutu proovikivi;

B.  arvestades, et turu areng on mitmel viisil loonud vajaliku majanduskasvu ja kultuurisisu, mis on kooskõlas ühtse turu eesmärkidega;

C.  arvestades, et tänapäeval on tarbijale suunatud sisu rohkem kättesaadav kui kunagi varem;

D.  arvestades, et on hädavajalik suurendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet sidusteenuste toetamise kaudu, edendades samas Euroopa kultuuri, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning meedia pluralismi;

E.  arvestades, et autoriõigus on äärmiselt oluline õiguslik vahend, mis annab õiguste omajatele teatud ainuõigused ning kaitseb neid õigusi, võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel kasvada ja majanduslikult edeneda ning säilitada samal ajal ka töökohti;

F.  arvestades, et õigusraamistiku muudatused, mis hõlbustavad teosega seotud õiguste omandamist, soodustaksid teoste Euroopa Liidu sisest vaba liikumist ning aitaksid tugevdada Euroopa audiovisuaaltööstust;

G.  arvestades, et Euroopa ringhäälinguettevõtetel on väga tähtis osa Euroopa loovtööstuse edendamisel ja kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisel ning et ringhäälinguettevõtted rahastavad Euroopa audiovisuaalsete originaalteoste tootmist rohkem kui 80% ulatuses;

H.  arvestades, et filmide näitamine kinos moodustab jätkuvalt olulise osa filmitulust ja avaldab märkimisväärselt stimuleerivat mõju filmi edule nõudevideo platvormidel;

I.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 1 moodustab aluse tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste rahastamise ja edendamise kohustuste kehtestamiseks, kuna ka need täidavad ülitähtsat rolli kultuurilise mitmekesisuse edendamisel ja kaitsmisel;

J.  arvestades, et Euroopa ringhäälinguettevõtted vajavad digitaalses konvergeeruvas mitmeliigiliste multimeediaplatvormidega keskkonnas paindlikke ja tulevikku suunatud õiguste andmise süsteeme, mis võimaldavad tõhusat õiguste andmist ka ühest kohast; arvestades, et Põhjamaades on sellised paindlikud õiguste andmise süsteemid juba aastakümneid olemas;

K.  arvestades, et on hädavajalik tagada audiovisuaalteoste seadusliku internetipõhise atraktiivse ja mitmekesise pakkumise väljaarendamine ja veelgi edendada selliste teoste lihtsat levitamist ning see tagada, vähendades võimalikult palju takistusi litsentsimisele, muu hulgas piiriülesele litsentsimisele; rõhutab ka vajadust hõlbustada sisu kasutamist, eelkõige selle eest tasumist;

L.  arvestades, et tarbijad nõuavad üha laialdasemat juurdepääsu filmidele internetis, sõltumata teenuseplatvormi geograafilisest asukohast;

M.  arvestades, et audiovisuaalteoseid levitatakse Euroopas juba praegu piiriüleselt vabatahtliku üleeuroopalise litsentsi alusel ja selle edasiarendamine võiks vastava nõudluse olemasolul olla üks võimalikest tegutsemissuundadest; arvestades, et digitaalsel siseturul peavad ettevõtjad teoste kasutamisel arvestama tarbijate erinevate keeleliste ja kultuuriliste eelistustega, mis väljenduvad ELi kodanike eri valikutes audivisuaalteoste tarbimisel siseturul;

N.  arvestades, et audiovisuaalteoste levitamine internetis on suurepärane võimalus Euroopas räägitavate keelte oskuse parandamiseks, ning arvestades, et seda eesmärki saab saavutada originaalteoste levitamise abil ning võimaldades audiovisuaalteoste tõlkimist eri keeltesse;

O.  arvestades, et Euroopa digitaalses ruumis on nii õiguste omajate kui ka tarbijate jaoks esmatähtis tagada autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste kasutamisel õiguskindlus liikmesriikide vahel õigusnormide parema koordineerimise abil;

P.  arvestades, et audiovisuaalsektori juriidilise raamistiku tugevdamine Euroopas aitab veelgi enam kaitsta sõna- ja mõttevabadust ning toetab Euroopa Liidu demokraatlikke väärtusi ja põhimõtteid;

Q.  arvestades, et on vaja võtta konkreetseid meetmeid Euroopa filmipärandi ja audiovisuaalpärandi kaitsmiseks, eelkõige sisu digiteerimise edendamise teel ning hõlbustades kodanike ja kasutajate juurdepääsu Euroopa filmipärandile ja audiovisuaalpärandile;

R.  arvestades, et teoste identifitseerimise ja märgistamise süsteemi loomise abil oleks võimalik aidata kaasa õiguste omajate kaitsmisele ja ebaseadusliku kasutuse piiramisele;

S.  arvestades, et audiovisuaalteenuste kättesaadavuse tagamisel on põhimõttelise tähtsusega teabe- ja sidevõrkude neutraalsuse säilitamine ning meediaplatvormide ja väljundite tehnoloogiliselt neutraalse kujundamise tagamine ning väljendusvabaduse edendamine ja massiteabevahendite mitmekesisuse suurendamine Euroopa Liidus ning tehnoloogilise lähenemise arvestamine;

T.  arvestades, et jätkusuutlik looming ja kultuuriline mitmekesisus on võimatu autoriõiguseta, mis kaitseb ja tasustab loomeisikuid, ning kasutajatele seadusliku juurdepääsuta kultuuripärandile; arvestades, et uued ärimudelid peaksid sisaldama tõhusaid litsentsimissüsteeme, jätkuvat investeerimist loovsisu digiteerimisse ja juurdepääsu lihtsustamist tarbijate jaoks;

U.  arvestades, et autoriõiguse või sellega kaasnevate intellektuaalomandi õiguste rikkumiste põhjuseks on suures osas potentsiaalse publiku arusaadav vajadus uue audiovisuaalse sisu järele lihtsatel ja õiglase hinnaga tingimustel ning see nõudlus ei ole veel piisavalt rahuldatud;

V.  arvestades vajadust toetada digitaalajastu reaalsusega kohanemist, eelkõige samme, mille eesmärk on vältida ettevõtjate tegevuse mujale viimist võimalikult vähest õiguste kaitset pakkuva õiguskorra otsinguil;

W.  arvestades, et on aus, kui kõigi lepingutega nähakse autoritele ette õiglane tasu nende teoste mis tahes kasutuse eest, sealhulgas kasutuse eest internetis;

X.  arvestades tungivat vajadust, et komisjon teeks ettepaneku õiguste kollektiivset haldamist ja kollektiivse esindamise organisatsioone käsitleva direktiivi kohta, et suurendada usaldust kollektiivse esindamise organisatsioonide vastu, võttes meetmeid, millega suurendada tõhusust, parandada oluliselt läbipaistvust, edendada head valitsemistava ja tõhusat vaidluste lahendamist;

Y.  arvestades, et õiguste kollektiivne haldamine on hädavajalik meede ringhäälinguorganisatsioonidele, kellel on vaja igapäevaselt tegeleda suure hulga õiguste hankimisega, seetõttu tuleks ette näha tõhusad litsentsimehhanismid tellitava audiovisuaalse materjali kasutamiseks veebikeskkonnas;

Z.  arvestades, et kultuurikaupade ja -teenuste maksustamine tuleb kohandada digitaalajastule vastavaks;

AA.  arvestades, et meediakasutuse kronoloogia põhimõttega kaasneb üldine tasakaal audiovisuaalsektoris, mis võimaldab tagada audiovisuaalteoste tõhusa levieelse rahastamise;

AB.  arvestades, et meediakasutuse kronoloogia põhimõte leiab suurenevat konkurentsi digitaalsete teoste kättesaadavuse ja meie arenenud teabeühiskonna poolt tagatud vahetu levitamise võimaluste suurendamise tõttu;

AC.  arvestades, et liit peaks kasutama sidusat lähenemist tehnoloogiaküsimustele ja parandama digitaalajastul kasutatavate süsteemide koostalitlusvõimet;

AD.  arvestades, et õigus- ja eelarveraamistik peaks soosima ettevõtjaid, kes edendavad selliste audiovisuaalteoste levitamist internetis, millel on majanduslik väärtus;

AE.  arvestades, et puudega inimeste juurdepääs meediale on ülimalt tähtis ning seda tuleks hõlbustada puudega inimestele kohandatud programmide abil;

AF.  arvestades, et on äärmiselt oluline suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu tehnika arendamiseks, mis tooks kaasa puudega inimestele suunatud teenuste automatiseeritud haldamise, eelkõige tänu nn hübriidringhäälingule;

1.  tunnistab internetituru killustatust, mille tunnuseks on näiteks tehnoloogilised takistused, keerukas litsentside andmise kord, erinevused makseviisides, selliste tähtsate elementide nagu e-allkirja koostalitluse puudumine ning erinevused teatavates kaupadele ja teenustele kohaldatavates maksudes, sealhulgas käibemaksumäärades; on seetõttu veendunud, et praegu on vaja läbipaistvat, paindlikku ja ühtlustatud Euroopa tasandi lähenemisviisi, et rajada ühtset digitaalset turgu; rõhutab, et kõigi esitatud meetmetega tuleks püüda vähendada sisu litsentsimisega seotud halduskoormust ja tehingukulusid;

Seaduslik pakkumine, juurdepääs ja õiguste kollektiivne haldamine

2.  rõhutab vajadust suurendada seadusliku pakkumise kvantitatiivset ja kvalitatiivset atraktiivsust ja ajakohasust ning parandada originaalheliga subtitreeritud teoste kui ka nende teoste kättesaadavust kõikides liidu ametlikes keeltes;

3.  rõhutab, kui tähtis on sisu pakkumine subtiitritega võimalikult paljudes keeltes, eelkõige tellitavate videoteenuste puhul;

4.  rõhutab, et üha enam on vaja soodustada atraktiivse seadusliku võrgupõhise audiovisuaalsisu pakkumist ja innovatsiooni ning sellest tulenevalt on oluline uute levitamismeetodite paindlikkus, et saaksid tekkida uued ärimudelid ning digitaalsed kaubad muutuksid kättesaadavaks kõikidele ELi kodanikele, sõltumata nende elukohaliikmesriigist, ning et sealjuures võetaks nõuetekohaselt arvesse võrgu neutraalsuse põhimõtet;

5.  rõhutab, et digitaalteenused, nagu voogvideoedastus, peaksid olema kättesaadavad kõikidele ELi kodanikele, sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad; palub komisjonil nõuda Euroopa digitaalteenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt liidu piires geograafiliste piirangute (nt IP-aadresside blokeerimise) kaotamist ning digitaalteenuste ostmise võimaldamist ka väljaspool tarbija päritoluliikmesriiki; palub komisjonil analüüsida kaabel- ja satelliitlevi käsitleva direktiivi(6) kohaldamist digitaallevi suhtes;

6.  on seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata internetis levitamise platvormide ja ka internetimaksete turvalisuse parandamisele;

7.  rõhutab vajadust töötada välja alternatiivsed ja uuenduslikud väikemaksete süsteemid, näiteks luua SMS-maksed või rakendused seaduslikele interneti teenuseplatvormidele, et hõlbustada tarbijate jaoks nende süsteemide kasutamist;

8.  rõhutab, et internetipõhiste maksesüsteemidega seotud probleemidega, näiteks puudulik koostalitlusvõime ja mikromaksete kõrge hind tarbijatele, tuleks tegeleda ja töötada välja lihtsad, innovatiivsed ja kulutõhusad, nii tarbijatele kui ka digitaalsetele platvormidele kasulikud lahendused;

9.  nõuab kasutajasõbralike maksesüsteemide valdkonnas uute lahenduste, näiteks mikromaksete väljatöötamist, ning selliste süsteemide loomist, mis võimaldavad maksta otse loomeisikutele ja mis on kasulikud nii tarbijatele kui ka autoritele;

10.  rõhutab, et internetipõhine kasutamine võib kujutada endast tõelist võimalust Euroopa teoste, eelkõige audiovisuaalteoste paremaks levikuks ja levitamiseks tingimustes, kus teoste seaduslik pakkumine saab areneda tervistava konkurentsi keskkonnas, mis takistab tulemuslikult kaitstud teoste ebaseaduslikku pakkumist;

11.  julgustab audiovisuaalsisu rikkaliku ja mitmekesise seadusliku levitamise arendamist, eelkõige paindlikumate leviakende kaudu; rõhutab, et õiguste omajad peaksid saama vabalt otsustada, millal nad soovivad tooteid eri platvormidel väljastada;

12.  rõhutab vajadust jälgida, et praegust leviakende süsteemi ei kasutataks teoste internetis kasutamise piiramiseks, kahjustades sellega väiketootjaid ja levitajaid;

13.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle rakendada parlamendi poolt vastu võetud ettevalmistusmeedet, mis seisneb platvormide vastastikusel täiendavusel põhinevate uute jaotusviiside puhul leviakende paindlikkuse katsetamises;

14.  palub toetada strateegiaid, mis võimaldaksid Euroopa audiovisuaalsektori VKEdel hallata digitaalõigusi tõhusamalt ja jõuda nii laiema publikuni;

15.  kutsub kõiki liikmesriike üles audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklit 13 kiiresti siduvalt rakendama ning kehtestama tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele rahastamise ja edendamise kohustused ning palub komisjonil esitada parlamendile vastavalt artikli 13 lõikele 3 viivitamata põhjaliku aruande rakendamise hetkeseisu kohta;

16.  tuletab meelde, et Euroopa ühtse digitaalse siseturu loomiseks on tingimata vaja kehtestada üleeuroopalised ühtsed autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste kollektiivse haldamise eeskirjad, et panna piir kasvavale lahknevusele liikmesriikide õigusnormide vahel, mis üha enam raskendab piiriülest õiguste andmist;

17.  toetab sellise õigusraamistiku loomist, mis hõlbustaks orbteoste digiteerimist ja piiriülest levitamist ühtsel digitaalsel turul, kuna see on üks tähtsamaid meetmeid Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, mis on osa strateegiast „Euroopa 2020”;

18.  märgib, et piiriüleste teenuste areng on täiesti võimalik, kui kaubanduse platvormid on valmis omandama õigusi lepingulistel alustel ühel või mitmel territooriumil, sest tuleb meeles pidada, et territoriaalsed süsteemid on audiovisuaalsektori loomulikud turud;

19.  rõhutab vajadust luua õiguskindlus küsimuses, millise riigi õigussüsteemi kasutatakse õiguste määramiseks piiriülese levitamise korral, ning teeb ettepaneku, et kohaldatava õiguse määramise aluseks võiks olla ettevõtte põhitegevuse asukoht ja peamise tulu päritolukoht;

20.  kinnitab taas liikmesriikide vahel tugevdatud ja tõhusa piiriülese audiovisuaalteoste elektroonilise levitamise eesmärki;

21.  soovitab ELi tasandil kasutusele võtta tervikliku lähenemisviisi, mis hõlmaks õiguste omajate, interneti levitamisplatvormide ja internetiteenuste pakkujate tugevamat koostööd, et edendada kasutajasõbralikku ja konkurentsivõimelist juurdepääsu audiovisuaalsele sisule;

22.  toonitab vajadust tagada paindlikkus ja koostoimimisvõime audiovisuaalteoste levitamisel digitaalsete platvormide kaudu, et reageeringuna turunõudlusele laiendada audiovisuaalteoste seaduslikku internetis levitamist ning edendada piiriülest juurdepääsu muudest liikmesriikidest pärit sisule, tagades samal ajal autoriõiguse järgimise;

23.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku uue programmi „Loov Euroopa” kohta, milles rõhutatakse, et internetil on audiovisuaalteoste levitamisele ka heas mõttes suur mõju, sest see aitab eeskätt jõuda uute sidusrühmadeni nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat ning suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust;

24.  rõhutab võrgu neutraalsuse olulisust lairibavõrkudele võrdse ligipääsu tagamisel, mis on keskse tähtsusega kvaliteetsete seaduslike internetipõhiste audiovisuaalteenuste tagamisel;

25.  rõhutab, et liikmesriikide ja ELi piirkondade vaheline digitaalne lõhe on tõsine digitaalse ühtse turu arengut pärssiv tegur; nõuab seetõttu lairibaühenduse laiendamist üle kogu ELi, et parandada e-teenuste ja uute tehnoloogiate kättesaadavust;

26.  tuletab meelde, et ärieesmärgil kasutamise korral kantakse õigused üle audiovisuaaltootjale, kes tugineb autoriõiguse alusel antud ainuõiguste tsentraliseerimisele audiovisuaalteoste rahastamise, tootmise ja levitamise organiseerimiseks;

27.  tuletab meelde, et „üldsusele edastamise” ja „üldsusele kättesaadavaks tegemise” ainuõiguste ärieesmärgil kasutamisega püütakse kaubandusliku edu korral luua rahalisi vahendeid, et rahastada tulevast projektide tootmist ja levitamist ning edendada seega mitmekesise ja püsiva uute filmide pakkumise olemasolu;

28.  palub komisjonil esitada seadusandliku algatuse autoriõiguste kollektiivse haldamise kohta, mille eesmärk on parandada autoriõiguste kollektiivse haldamise ühingute aruandluskohustust, läbipaistvust ja juhtimist, tagada tõhusad vaidluste lahendamise süsteemid ning selgitada ja lihtsustada muusikasektori litsentsisüsteeme; rõhutab sellega seoses vajadust eristada selgelt eri tüüpi sisude litsentsimise korda, eriti audiovisuaal-/kinematograafiateoste ja muusikateoste puhul; tuletab meelde, et audiovisuaalteoste litsentsimine toimub eraldiseisvate lepinguliste kokkulepete alusel, mõnel juhul koos tasunõuete kollektiivse haldamisega;

29.  rõhutab, et komisjoni aruandes direktiivi 2001/29/EÜ(7) kohaldamise kohta tuvastati liikmesriikides erinevusi artiklite 5, 6 ja 8 sätete rakendamisel, millega kaasnevad liikmesriikide kohtute erinevad tõlgendused ja otsused; märgib, et need on muutunud audiovisuaalsektorit käsitleva kohtupraktika osaks;

30.  palub komisjonil jätkata ranget järelevalvet direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamise üle ning parlamendile ja nõukogule regulaarselt aruannete esitamist järelevalve tulemuste kohta;

31.  kutsub komisjoni üles pärast kõikide oluliste sidusrühmadega konsulteerimist direktiivi 2001/29/EÜ läbi vaatama, et sõnastada artiklite 5, 6 ja 8 sätted täpsemalt ning tagada liidu tasandil infoühiskonnas autoriõiguste kaitse õigusraamistiku ühtlustamine;

32.  toetab järjekindlate Euroopa seaduste kehtestamist kollektiivse esindamise organisatsioonide hea juhtimise ja läbipaistvuse ning tõhusa vaidluste lahendamise mehhanismi kohta;

33.  rõhutab, et õiguste andmise lihtsustamine ja eelkõige audiovisuaalteoste muusikaga seotud internetipõhiste õiguste liitmine edendaks siseturgu, ja kutsub komisjoni üles võtma seda kavandatavas autoriõiguste kollektiivset haldamist käsitlevas õigusaktis asjakohaselt arvesse;

34.  juhib tähelepanu sellele, et massiteabevahendite jätkuv üksteisele lähenemine nõuab uusi lahendusviise lisaks autoriõigusele ka meediaõiguse valdkonnas; palub komisjonil tehnoloogia uusimaid muutusi arvesse võttes välja selgitada, kuivõrd ajakohased on veel eri eeskirjad lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste kohta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 2010/13/EL;

35.  vaatamata sellele, et vahetegemine lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel on muutumas üha tarbetumaks, peab asjakohaseks reklaamipiiranguid lastele pakutavate lineaarsete teenuste ning uudiste ja teabesaadete puhul; soovitab aga mõelda reklaamiaja programmi- ja platvormiüleste arvestussüsteemide uutele vormidele, mille abil luuakse stiimulid kvaliteetse sisu esitamiseks, mis suurendaks ühteaegu nii lineaarsete programmide kvaliteeti kui ka internetiteenuste mitmekesisust, vähendamata erasektori ringhäälinguteenuste pakkujate tulusid;

36.  rõhutab, et territoriaalsete tootmise ja levitamise skeemide kasutamise võimalus peaks digitaalses keskkonnas kehtima jääma, kuna audiovisuaalturu korralduse niisugune vorm näib olevat Euroopa audiovisuaal- ja kinematograafiateoste rahastamise alus;

37.  palub komisjonil esitada analüüsi selle kohta, kas vastastikuse tunnustamise põhimõtet saaks digitaalsete kaupade suhtes kohaldada samamoodi nagu füüsiliste kaupade suhtes;

Identifitseerimine

38.  on arvamusel, et uusi tehnoloogiaid võiks kasutada õiguste selgitamise lihtsustamiseks; tunneb sellega seoses heameelt audiovisuaalteose rahvusvahelise standardnumbri (ISAN) algatuse üle, mis muudab lihtsamaks audiovisuaalteoste ja õiguste omajate tuvastamise; kutsub komisjoni üles kaaluma ISAN-süsteemi ulatuslikumat kasutamist hõlbustavate meetmete rakendamist.

Omavoliline kasutamine

39.  kutsub komisjoni üles tagama õiguskindluse voogedastuse kaudu pakutavaid teenuseid kasutavatele veebikülastajatele ning arutama võimalusi, kuidas takistada tasulistes ebaseaduslikku materjali allalaadivates ja voogedastavates platvormides maksesüsteemide kasutamist ja nende teenuste rahastamist reklaamide abil;

40.  kutsub liikmesriike üles edendama autori- ja kaasnevatest õigustest kinnipidamist ning võitlema teoste omavolilise kättesaadavaks tegemise ja levitamise vastu, sh voogedastusena;

41.  juhib tähelepanu, et üha enam kerkib esile sotsiaalse võrgustiku platvorme, kus pakutakse kasutajatele võimalust toetada rahaliselt mõne filmi või dokumentaalfilmi tootmist, mis annab neile selle loomises osalemise tunde, kuid rõhutab, et nii lühikeses perspektiivis ei ole tõenäoline, et selline rahastamisviis võiks asendada traditsioonilisi rahastamisallikaid;

42.  tunnistab, et internetis autoriõiguste rikkumine jääb probleemiks isegi siis, kui on olemas seaduslikud alternatiivid, ning seega peaks autoriõigustega kaitstud kultuurimaterjalide seaduslikku internetis kättesaadavust täiendama autoriõiguste arukam jõustamine internetis, kusjuures järgitaks täielikult põhiõigusi, iseäranis teabe- ja sõnavabadust, isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust ning pelga edastamise põhimõtet;

43.  palub komisjonil edendada õiguskindlust, kui ta vaatab läbi direktiivi 2004/48/EÜ, mis on loodud analoogse turu jaoks, et teha vajalikud muudatused tõhusate lahenduste väljatöötamiseks digitaalturu jaoks;

Tasu

44.  tuletab meelde, et õiguste omanikele tuleb tagada audiovisuaalse sisu internetis levitamise eest kohane tasu; märgib, et kuigi seda õigust tunnustatakse Euroopa tasandil alates 2001. aastast, ei ole ikka veel tagatud kohane tasu internetis kättesaadavaks tehtud teoste eest;

45.  on seisukohal, et see tasu peaks aitama soodustada loovust, suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võtta arvesse asjaomase valdkonna iseärasusi, mitmesuguste sidusrühmade huve ning vajadust tunduvalt lihtsustada litsentside andmise korda; kutsub komisjoni üles edendama koostöös kõikide sidusrühmadega nö alt üles lahendusi, et jätkata konkreetsete ELi õigusnormide täiustamist;

46.  toetab põhimõtet, mille kohaselt on hädavajalik tagada autoritele ja esitajatele tasu, mis oleks õiglane ja proportsionaalne nende teoste kõikide kasutusvormide, eelkõige internetipõhise kasutamise ulatusega; kutsub liikmesriike seetõttu üles keelustama kõnealuse põhimõttega vastuolus olevad väljaostulepingud;

47.  palub komisjonil kiiremas korras esitada uuringu, milles käsitletakse riiklikul tasandil kasutatavate autorite ja esitajate tasustamise eri mehhanismide erinevusi, et koostada parimate tavade loetelu;

48.  nõuab autorite ja esitajate ning tootjate läbirääkimispositsiooni tasakaalustamist, pakkudes autoritele ja esitajatele võõrandamatut õigust tasule nende teoste igal kujul kasutamise eest, sealhulgas jätkuvat tasustamist juhul, kui nad on loovutanud oma ainuõigusliku üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse tootjale;

49.  nõuab, et võetaks meetmeid, millega tagatakse õiguste omajate õiglane tasustamine audiovisuaalteoste levitamise, taasedastamise või -ülekandmise korral;

50.  leiab, et parim viis tagada õiguste omajale piisav tasu on teha seda eelistatult kas kollektiivläbirääkimiste kokkulepete (sealhulgas kokkulepitud standardlepingud), laiendatud kollektiivlitsentside või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu;

Litsentsimine

51.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguseid käsitlev ühenduse õigustik ei välista iseenesest vabatahtlikke mitut territooriumi hõlmavaid või üleeuroopalisi litsentsimismehhanisme, kuid et kultuurilised ja keelelised erinevused liikmesriikide vahel, samuti ka erinevused siseriiklike eeskirjade, sh intellektuaalomandiga mitteseotud eeskirjade vahel, tingivad vajaduse paindliku ja täiendava Euroopa tasandi lähenemisviisi järele, et liikuda edasi digitaalse ühtse turu suunas;

52.  rõhutab, et mitut territooriumi hõlmavad või üleeuropaalised litsentsimismehhanismid peaksid jääma vabatahtlikuks ning liikmesriikidevahelised keelelised ja kultuurilised erinevused, nagu ka muutused autoriõigusega mitteseotud siseriiklikes eeskirjades, on omamoodi proovikiviks; usub seetõttu, et on vaja võtta kasutusele paindlik käsitlusviis üleeuroopalise litsentsimismehhanismi osas, kaitstes samal ajal õiguste omajaid ning edendades digitaalset ühtset turgu;

53.  on arvamusel, et kui audiovisuaalteoste digitaalsel ühtsel turul on võimalik ergutada ja edendada jätkusuutlikku mitut territooriumit hõlmavat litsentsimist, peaks see hõlbustama turupõhiseid algatusi; rõhutab, et digitaaltehnoloogiad pakuvad uusi ja innovatiivseid võimalusi selliste tööde pakkumise kohandamiseks ja rikastamiseks iga turu puhul ning tarbijanõudlusele vastamiseks, sh kohandatud piiriüleste teenuste valdkonnas; nõuab niisuguste digitaaltehnoloogiate paremat ärakasutamist, mis peaksid kujutama endast hoolauda nii audiovisuaalteoste seadusliku pakkumise mitmekesistamisele kui ka mitmekordistumisele;

54.  on seisukohal, et on vaja ajakohast teavet litsentside andmise tingimuste, litsentsiomanike ja repertuaaride kohta ning vaja on ulatuslikke uuringuid Euroopa tasandil, et suurendada läbipaistvust, välja selgitada probleemid ning leida selged, tõhusad ja asjakohased mehhanismid nende lahendamiseks;

55.  märgib, et audiovisuaalteoste kommertskasutusega seotud õiguste administreerimist digitaalajastul võiks lihtsustada, kui liikmesriigid edendaksid tõhusat ja läbipaistvat litsentsimist, sealhulgas vabatahtlikku laiendatud kollektiivset litsentsimist, kus see pragu veel puudub;

56.  märgib, et oleks kasulik avada kultuurivaldkonna ametnike ja liikmesriikide vaheline arutelu selliste meetmete rakendamise üle, mis võimaldaksid riiklikel registritel täiel määral ära kasutada võimalusi, mida pakub kultuuripärandisse kuuluvatele teostele digitaalne tehnoloogia, sealhulgas digiteeritud teostele muul kui kommertseesmärgil distantsilt juurdepääs;

57.  tunneb heameelt komisjoni peetavate konsultatsioonide üle, mis said alguse pärast rohelise raamatu avaldamist, ja asjaolu üle, et komisjon tunnustab audiovisuaalsektori eripära seoses litsentsimise mehhanismidega, mis on sektori jätkuvat arengut silmas pidades olulised nii kultuurilise mitmekesisuse kui ka Euroopa tugeva audivisuaaltööstuse edendamisel digitaalsel ühtsel turul;

Koostalitlusvõime

58.  kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguste kollektiivne haldamine põhineb tõhusatel, funktsionaalsetel ja koostalitusvõimelistel süsteemidel;

Käibemaks

59.  rõhutab vajadust algatada arutelu liikmesriikides kohaldatavate käibemaksumäärade lahknevuse üle ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selles valdkonnas oma meetmeid koordineerima;

60.  rõhutab, et digitaalses vormingus levitatavate kultuurikaupade ja -teenuste puhul tuleks kaaluda vähendatud käibemaksumäära kohaldamist, et kaotada lahknevus sidus- ja mittesidusteenuste vahel;

61.  rõhutab vajadust kohaldada internetis ja väljaspool seda müüdavatele kultuurilistele audiovisuaalteostele sama käibemaksumäära; on arvamusel, et kultuurialasele veebisisule, mida müüb ELis asutatud pakkuja ELis elavale tarbijale, vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine suurendaks digitaalsete platvormide atraktiivsust; tuletab sellega seoses meelde oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni käibemaksu käsitlevate õigusaktide ajakohastamise kohta digitaalse ühtse turu edendamiseks(8) ja 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni käibemaksu tuleviku kohta(9);

62.  kutsub komisjoni üles looma õigusliku raamistiku liiduvälistele audiovisuaalsetele internetiteenustele, kui need on suunatud otseselt või kaudselt liikmesriikide avalikkusele, nii et ka nende suhtes kohaldatakse samu nõudeid, mida Euroopas loodud teenuste suhtes;

Audiovisuaalteoste kaitse ja reklaam

63.  juhib tähelepanu sellele, millistes tingimustes toimub digitaalajastul audiovisuaalteoste restaureerimine, konserveerimine ning kultuurilistel ja pedagoogilistel eesmärkidel kättesaadavaks tegemine, ja rõhutab, et sellele küsimusele tuleks pöörata erilist tähelepanu;

64.  julgustab liikmesriike kohaldama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning soovitab neil jälgida, kuidas Euroopa päritoluga teoseid, eriti filme ja dokumentaalfilme, tegelikult esitatakse ja edendatakse erinevate avalikkusele kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu, ning rõhutab, et reguleerivad asutused peaksid tegema tihedamat koostööd filmide sihtasutustega;

65.  kutsub komisjoni üles leidma mehhanisme Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevates asutustes hoitava arhiveeritud audiovisuaalmaterjali kättesaadavuse edendamiseks; märgib, et märkimisväärne osa Euroopa audiovisuaalmaterjalist ei ole kaubanduslikult kättesaadav põhjustel, mis on sageli seotud väheneva tarbijahuvi ja piiratud müügiajaga;

66.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama lahendusi, mille eesmärk on toetada kõnealuste tööde digiteerimist, säilitamist ja kättesaadavust hariduslikel eesmärkidel, sh piiriüleselt;

67.  märgib Euroopa digitaalse raamatukogu Europeana tähtsust ning on seisukohal, et liikmesriigid ja kultuuriasutused peaksid pöörama suuremat tähelepanu selle kättesaadavaks ja nähtavaks tegemisele;

68.  on seisukohal, et kultuuripärandi digiteerimine ja säilitamine ning sellele laiema juurdepääsu tagamine pakub väga suuri majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi ning on oluline eeltingimus kultuuri ja loovusega seotud suutlikkuse suurendamisele Euroopas ning Euroopa tööstuse osalemisele selles valdkonnas; toetab seetõttu komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(10) ning toetab ettepanekut töötada sellega seoses välja ajakohane meetmete pakett;

Haridus

69.  rõhutab digitaaloskuste ja meediakirjaoskuse edendamise tähtsust kõigi ELi kodanike seas, sealhulgas eakate, puudega, nt kuulmispuudega inimeste seas, ning ühiskonnas digitaalse lõhe vähendamise tähtsust, kuna need aspektid on ühiskonnas osalemise ja demokraatliku kodakondsuse seisukohast olulised; tuletab meelde olulist osa, mida täidab siinkohal avalik-õiguslik meediateenus oma avalik-õiguslike ülesannete raames;

70.  kinnitab veel kord, et uute tehnoloogiate riiklikesse õppekavadesse kaasamine on äärmiselt tähtis ning et on oluline harida kõiki, igas vanuses ELi kodanikke meedia- ja digitaalmaterjalide alal, et tagada nende pädevus nimetatud valdkondades ja sellest kasu saamine;

71.  toonitab vajadust Euroopa ja riiklike hariduskampaaniate järele, mille eesmärk on tõsta teadlikkust intellektuaalomandiõiguste tähtsusest ning olemasolevatest seaduslikest kanalitest, mille kaudu levitatakse audiovisuaalteoseid internetis; juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijaid tuleks nõuetekohaselt teavitada intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustest, mis võivad esile kerkida failide jagamise kasutamisel pilvandmetöötluse teenuste abil;

72.  juhib tähelepanu vajadusele edastada avalikkusele jõulisemalt sõnum autoriõiguse kaitse olulisusest ja sellega seotud õiglase tasu vajalikkusest;

73.  rõhutab vajadust näha ette haridusasutustele eristaatuse andmine audiovisuaalteoste kasutamiseks internetis;

Programm MEDIA aastateks 2014–2020

74.  meenutab, et programm MEDIA on kujunenud iseseisvaks kaubamärgiks ja on väga tähtis, et programm MEDIA aastateks 2014–2020 seaks kõrged eesmärgid praeguse programmiperioodi vaimus;

75.  rõhutab, et programmi MEDIA jätkumine täielikult audiovisuaalsektorile keskendunud eriprogrammina on äärmiselt oluline;

o
o   o

76.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12. (3) ELT L 323, 9.12.2005, lk 57. (4) ELT L 236, 31.8.2006, lk 28. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0240. (6) Direktiiv 93/83/EMÜ, EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15. (7) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0513. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0436. (10) ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.