Vastuvõetud tekstid - Nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendile ja selle töötlemine Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2012/2069(ACI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A7-0245/2012
Esitatud tekstid : A7-0245/2012		Arutelud : PV 13/09/2012 - 6 CRE 13/09/2012 - 6		Hääletused : PV 13/09/2012 - 11.3 CRE 13/09/2012 - 11.3 Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P7_TA(2012)0339

Vastuvõetud tekstid

167k

82k

Neljapäev, 13. september 2012 - Strasbourg

Nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendile ja selle töötlemine Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda

P7_TA(2012)0339

A7-0245/2012

		Otsus
		Lisa
		Lisa

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (2012/2069(ACI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse presidendi 10. aprilli 2012. aasta kirja,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 1 teist lõiku ja artikleid 2, 6, 10 ja 11 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15 ja 295,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(1) ja eriti selle artikli 2 lõiget 5 ja artiklit 9,

– võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2009–2010 (kodukorra artikli 104 lõige 7)(2) ja eelkõige selle lõiget 12,

– võttes arvesse kodukorra artikli 23 lõiget 12, artikli 127 lõiget 1 ja VIII lisa,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0245/2012),

A. arvestades, et läbipaistvus ning juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja teabele moodustavad demokraatia aluse ja on selle möödapääsmatuks eeltingimuseks ning võimaldavad eriti Euroopa Parlamendil täita oma ülesandeid kodanike ees nii, nagu aluslepingud seda ette näevad;

B. arvestades, et Lissaboni leping tugevdab läbipaistvusnõuet ja kodanike õigust osaleda liidu otsuste vastuvõtmises; arvestades, et piirangud parlamendi ja parlamendiliikmete õigusele jagada üldsusele asjakohast teavet peavad olema selgelt piiritletud ja põhjendatud;

C. arvestades, et liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõte on kirjutatud aluslepingutesse, olles konkreetselt sätestatud ELi lepingu artikli 13 lõikes 2;

D. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti täidab vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni, ning arvestades, et aluslepinguga parlamendile määratud ülesannete tõhusaks täitmiseks peab parlamendil olema juurdepääs asjakohastele nõukogu dokumentidele;

E. arvestades, et aluslepingutes nähakse ette, et nõukogu peab enne teatavate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendiga konsulteerima ja saama tema nõusoleku;

F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil rahvusvahelisi kokkuleppeid käsitleva menetluse etappidel;

G. arvestades, et liidu dokumentide salastamise ja salastuse kustutamise eeskirjad tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 alusel vastuvõetavate määrustega(3);

H. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitlevas raamkokkuleppes(4) on juba kehtestatud eeskirjad konfidentsiaalse teabe edastamiseks komisjonilt parlamendile;

I. arvestades, et Euroopa Parlamendi juhatuse 6. juuni 2011. aasta otsusega(5) kehtestati Euroopa Parlamendis konfidentsiaalse teabe käsitlemist reguleeriv eeskiri;

J. arvestades, et esimeeste konverents nimetas ametisse läbirääkimisterühma, kes peaks kõnelusi nõukoguga kolme konkreetse teema üle: vastavustabelite lisamine liidu direktiividesse, eeskirjad parlamendi osalemise kohta rahvusvahelistel konverentsidel ning juurdepääs nõukogu valduses olevatele salastatud dokumentidele; arvestades, et vastavustabelite küsimus ja parlamendi osalemine rahvusvahelistel konverentsidel on vahepeal lahenduse leidnud(6);

1. on seisukohal, et kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) (edaspidi „kokkulepe”) on asendamatu õigusakt, mis võimaldab parlamendil täiel määral teostada oma volitusi ja täita ülesandeid; juhib tähelepanu sellele, et kokkulepe ei piira ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kohaselt vastu võetud määruste kohaldamist, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu;

2. juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kokkuleppe kohaldamisalasse kuulub salastatud teave, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda, hõlmatakse kokkuleppega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohaldamisalasse jäävad rahvusvahelised lepingud, mis ei ole eranditult seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (segalepingud), sealhulgas kõik nende lepingute osad, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; rõhutab lisaks, et parlamendi juurdepääsu teabele, mis on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, reguleeritakse jätkuvalt korraga, mis kehtestatakse nõukogu ad hoc otsusega või 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(7) („2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), kuni lepitakse kokku muu korra kasutamises;

3. juhib siinkohal tähelepanu kokkuleppele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldusele, milles sedastatakse, et 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine peaks algama 2012. aasta jooksul ja selle käigus tuleks võtta arvesse nii kokkuleppe kui ka 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamisel omandatud kogemusi;

4. väljendab kahetsust, et 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ei suudetud kehtestada selgemat korda ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavale salastatud teabele juurdepääsu kohta kui ad hoc otsuste vastuvõtmine; rõhutab seetõttu, et on väga oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu alustaksid läbirääkimisi 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmiseks, et kajastada pärast seda toimunud reforme ja praegust olukorda;

5. tervitab kokkuleppele lisatud avaldust salastatud dokumentide kohta; avaldab siiski kahetsust, et erinevalt komisjoni ja parlamendi vahelisest raamkokkuleppest ei sätesta kokkulepe üksikasjalikku menetlust juhtude puhuks, kui teabe konfidentsiaalsuse või selle asjakohase salastatuse taseme suhtes on kahtlusi;

6. hindab eriti positiivselt kokkuleppe järgmisi aspekte:

	–	erinevused dokumentide töötlemises ja säilitamises sõltuvalt salastatuse tasemest;
	–	parlamendiliikmetele ja parlamendi töötajatele kehtestatud julgeolekukontrolli korra erinevused sõltuvalt salastatuse tasemest, mille kohaselt dokumentide puhul, mille salastatuse tase on madalam kui „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL” või sellega samaväärne tase, ei pea parlamendiliikmed sarnaselt eespool nimetatud parlamendi ja komisjoni vahelisele raamkokkuleppele julgeolekukontrolli läbima;
	–	tasemel „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET” või sellega samaväärsel tasemel salastatud dokumentide hõlmamine kokkuleppe kohaldamisalasse sarnaselt eespool nimetatud parlamendi ja komisjoni vahelisele raamkokkuleppele;
	–	asjaolu, et vajaduse korral võib dokumentidele juurdepääsu võimaldada ka raportööridele, variraportööridele või kõigile või teatavatele asjaomas(t)e komisjoni(de) liikmetele;
	–	sätted parlamendi ja nõukogu vahelise tiheda koostöö kohta, et tagada mõlemas institutsioonis salastatud dokumentide samaväärsed kaitse tasemed;

7. palub juhatusel kooskõlas parlamendi kodukorra artikli 23 lõikega 12 ajakohastada eespool osutatud 6. juuni 2011. aasta otsust, et võtta arvesse kokkulepet;

8. kiidab heaks kokkuleppe sõlmimise lisas esitatud kujul ja otsustab lisada selle oma kodukorrale;

9. teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga kokkulepe allkirjastada ;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1)	EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0378.
(3)	Vt sellega seoses ka Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastatud) (P7_TA(2011)0580) ja parlamendi eespool mainitud 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2009–2010 (kodukorra artikli 104 lõige 7).
(4)	ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(5)	ELT C 190, 30.6.2011, lk 2.
(6)	Vastavustabelite kohta vt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta, mis on lisatud Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv miinimumnõuete kohta, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus, ja antava kaitse sisu kohta (uuesti sõnastatud) (P7_TA(2011)0469); parlamendi osalemise küsimus otsustati kirjavahetuse teel.
(7)	EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.

LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU VAHEL, MIS KÄSITLEB NÕUKOGU VALDUSES OLEVA SALASTATUD TEABE EDASTAMIST EUROOPA PARLAMENDILE JA SELLE TÖÖTLEMIST EUROOPA PARLAMENDI POOLT SEOSES TEEMADEGA, MIS EI KUULU ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONDA

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni.

(2) ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Nimetatud säte näeb samuti ette, et institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 295 sätestab, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldavad muuhulgas oma koostööd ühisel kokkuleppel ning et selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.

(3) Aluslepingutes ja vajaduse korral muudes asjakohastes sätetes on ette nähtud, et seadusandliku erimenetluse raames või muu otsuste vastuvõtmise korra kohaselt konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendiga või saab Euroopa Parlamendilt nõusoleku enne õigusakti vastuvõtmist. Samuti on aluslepingutes sätestatud, et teatavatel juhtudel tuleb Euroopa Parlamenti teavitada antud menetluse edenemisest või tulemustest või et Euroopa Parlamenti tuleb kaasata teatavate liidu asutuste tegevuse hindamisse või kontrollimisse.

(4) Eelkõige on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 sätestatud, et välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse kõnealuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist või Euroopa Parlamendiga konsulteerimist; kõik sellised rahvusvahelised lepingud, mis ei ole seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, on seega hõlmatud käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

(5) ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel; see säte kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna lepingute suhtes.

(6) Juhul kui aluslepingute ja vajaduse korral muude asjakohaste sätete rakendamine nõuab Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppima sellises juurdepääsu reguleerivas korras.

(7) Kui nõukogu otsustab võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teeb ta sellekohase ad hoc otsuse või kasutab vajaduse korral 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(1) (edaspidi „20. novembri 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(8) Kõrge esindaja avalduses poliitilise vastutuse kohta(2), mis esitati nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(3), vastuvõtmisel, märgitakse, et kõrge esindaja vaatab läbi kehtivad sätted Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kohta salastatud dokumentidele ja teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (s.t 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe) ning vajaduse korral teeb ettepaneku nende sätete muutmiseks.

(9) On oluline, et Euroopa Parlament on kaasatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse. Lisaks on Euroopa Parlament olukorras, kus ta annab salastatud teavet nõukogule.

(10) 31. märtsil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta(4) (edaspidi „nõukogu julgeolekueeskirjad”).

(11) 6. juunil 2011 võttis Euroopa Parlamendi juhatus vastu otsuse konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta(5) (edaspidi „Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjad”).

(12) Liidu institutsioonide, asutuste, talituste või ametite julgeolekueeskirjad peaksid üheskoos moodustama tervikliku ja ühtse üldraamistiku salastatud teabe kaitsmiseks Euroopa Liidus ning tagama aluspõhimõtete ja miinimumstandardite samaväärsuse. Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud aluspõhimõtted ja miinimumstandardid peaksid seepärast olema samaväärsed.

(13) Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tase peaks olema samaväärne nõukogu julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tasemega.

(14) Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused teevad tihedat koostööd tagamaks, et mõlemas institutsioonis kohaldatakse salastatud teabe puhul samaväärseid kaitsetasemeid.

(15) Käesolev kokkulepe ei piira kehtivaid ja tulevasi eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 vastu võetud dokumentidele; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikele 2 vastu võetud eeskirju isikuandmete kaitse kohta; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 226 kolmandale lõigule vastu võetud eeskirju, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi uurimisõigust; ja Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) seotud asjakohaseid sätteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

Käesolevas kokkuleppes sätestatakse kord, mis reguleerib nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnaga hõlmamata teemadega ja mis on Euroopa Parlamendi jaoks oluline oma volituste teostamiseks ja ülesannete täitmiseks. See puudutab kõiki taolisi teemasid, nimelt:
	a)	ettepanekuid, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust või muud otsuste vastuvõtmise menetlust, mille raames tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku, või
	b)	rahvusvahelisi lepinguid, mille suhtes tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6, või
	c)	läbirääkimisjuhiseid punktis b nimetatud rahvusvaheliste lepingute kohta või
	d)	meetmeid, hindamisaruandeid või muid dokumente, millest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, ja
	e)	dokumente, mis käsitlevad liidu ametite tegevuse hindamist või kontrollimist, millesse tuleb Euroopa Parlament kaasata.

Artikkel 2

Salastatud teabe mõiste

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes järgmist mõistet või kõiki järgmisi määratlusi:

ELi salastatud teave, mis on määratletud Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades ning millel on üks järgmistest salastatuse kategooria märgetest:

	–	RESTREINT UE / EU RESTRICTED;
	–	CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL;
	–	SECRET UE / EU SECRET;
	–	TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET;

nõukogule liikmesriikide poolt antud salastatud teave, mille riikliku salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega;

Euroopa Liidule kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt antud salastatud teave, mille salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega, nagu on sätestatud asjakohastes teabeturbe lepingutes või halduskokkulepetes.

Artikkel 3

Salastatud teabe kaitse

1. Euroopa Parlament kaitseb vastavalt oma julgeolekueeskirjadele ja käesolevale kokkuleppele talle nõukogu poolt antud salastatud teavet.

2. Kuna tuleb säilitada samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt nende kummagi julgeolekueeskirjades sätestatud salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite vahel, tagab Euroopa Parlament, et Euroopa Parlamendi ruumides kohaldatavad julgeolekumeetmed pakuvad salastatud teabe kaitse taset, mis on samaväärne nõukogu ruumides sellisele teabele määratud kaitse tasemega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomased talitused teevad sel eesmärgil tihedat koostööd.

3. Euroopa Parlament võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et talle nõukogu poolt antud salastatud teavet

	a)	ei kasutata muudel eesmärkidel kui nendel, mille jaoks juurdepääs anti;
	b)	ei avaldata muudele isikutele kui nendele, kellele on võimaldatud juurdepääs vastavalt artiklitele 4 ja 5, ega avalikustata;
	c)	ei avaldata muudele liidu institutsioonidele, asutustele, talitustele või ametitele või liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ilma nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4. Nõukogu võib võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele, mis pärineb muudelt liidu institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ainult selle koostaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Artikkel 4

Töötajatega seotud julgeolek

1. Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele vastavalt artikli 5 lõikele 4.

2. Kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ainult nendele Euroopa Parlamendi presidendilt volitused saanud Euroopa Parlamendi liikmetele,

	a)	kes on läbinud julgeolekukontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele või
	b)	kelle kohta pädev liikmesriigi asutus on teatanud, et nad omavad oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

Esimesest lõigust olenemata, kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, või sellega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ka nendele vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaksmääratud Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on allkirjastanud kinnituse teabe mitteavaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele. Nõukogule teatatakse Euroopa Parlamendi liikmete nimed, kellele võimaldati juurdepääs vastavalt käesolevale lõigule.

3. Enne salastatud teabele juurdepääsu võimaldamist teavitatakse Euroopa Parlamendi liikmeid nende kohustusest kaitsta sellist teavet vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele ja nad kinnitavad seda vastutust, samuti teavitatakse neid sellise kaitse tagamise vahenditest.

4. Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse ainult nendele Euroopa Parlamendi ametnikele ja teistele fraktsioonide heaks töötavatele parlamendi töötajatele,

	a)	kelle vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaks määratud asjaomane parlamendi organ või ametikandja on eelnevalt määratlenud kui teadmisvajadust omavad töötajad;
	b)	kes on läbinud asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli kooskõlas Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadega, juhul kui teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel; ja
	c)	keda on teavitatud nende vastutusest kaitsta sellist teavet ja sellise kaitse tagamise vahenditest ning kes on saanud selle kohta kirjalikud juhised, ja kes on allkirjastanud deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhised kätte saanud ja kohustuvad neid järgima vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele.

Artikkel 5

Salastatud teabele juurdepääsu menetlus

1. Nõukogu annab Euroopa Parlamendile artiklis 1 nimetatud salastatud teavet, kui nõukogul on aluslepingute või nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt juriidiline kohustus seda teha. Lõikes 3 osutatud parlamendi organid või ametikandjad võivad teha ka kirjaliku taotluse sellise teabe saamiseks.

2. Muudel juhtudel võib nõukogu anda artiklis 1 nimetatud salastatud teavet Euroopa Parlamendile omal algatusel või lõikes 3 osutatud parlamendi organi või ametikandja kirjaliku taotluse alusel.

3. Järgmised parlamendi organid või ametikandjad võivad nõukogule esitada kirjalikke taotlusi:

	a)	president;
	b)	esimeeste konverents;
	c)	juhatus;
	d)	asjaomase komisjoni esimees;
	e)	asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid.

Teised Euroopa Parlamendi liikmed esitavad taotlusi mõne esimeses lõigus osutatud parlamendi organi või ametikandja kaudu.

Nõukogu vastab sellistele taotlustele viivitamata.

4. Kui nõukogul on juriidiline kohustus võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele või kui nõukogu on otsustanud seda teha, määrab ta enne selle teabe edastamist koos lõikes 3 loetletud asjaomase organi / ametikandjaga kirjalikult kindlaks,

et sellist juurdepääsu võib võimaldada ühele või mitmele järgmisele isikule või organile:

	i)	president;
	ii)	esimeeste konverents;
	iii)	juhatus;
	iv)	asjaomase(te) komisjoni(de) esimees;
	v)	asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid;
	vi)	kõik või teatavad asjaomase(te) komisjoni(de) liikmed, ning

igasuguse töötlemise erikorra sellise teabe kaitseks.

Artikkel 6

Salastatud teabe registreerimine, säilitamine, sellega tutvumine ja selle arutamine Euroopa Parlamendis

1. Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, siis:

salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel, et talletada selle kasutusaja iga etappi ja tagada selle jälgitavus igal ajal;

salastatud teavet säilitatakse turvaalal, mis vastab nõukogu julgeolekueeskirjades ja Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades sätestatud füüsilise julgeoleku miinimumstandarditele, mis on samaväärsed; ning

salastatud teabega võivad tutvuda artikli 4 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud asjaomased Euroopa Parlamendi liikmed ja ametnikud ning muud Euroopa Parlamendi töötajad, kes töötavad fraktsioonide heaks, ainult Euroopa Parlamendi ruumides asuvas turvalises lugemissaalis. Sel juhul kehtivad järgmised tingimused:

	i)	teavet ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, näiteks valguskoopia tegemise või pildistamise teel;
	ii)	märkmeid ei tohi teha ning
	iii)	elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta.

2. Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile edastatud salastatud teave on salastatud RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel, töödeldakse ja säilitatakse seda vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele, mis pakuvad sellisele salastatud teabele nõukogu julgeolekueeskirjadega samaväärset kaitse taset.

Esimesest lõigust olenemata töödeldakse ja säilitatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel salastatud teavet vastavalt lõikele 1. Juurdepääsu sellisele salastatud teabele reguleeritakse vastavalt artikli 4 lõike 4 punktidele a ja c ning artikli 5 lõikele 4.

3. Salastatud teavet võib töödelda ainult side- ja infosüsteemides, mis on nõuetekohaselt akrediteeritud või heaks kiidetud vastavalt standarditele, mis on samaväärsed nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud standarditega.

4. Euroopa Parlamendis teabe saajatele suuliselt antud salastatud teabe suhtes kohaldatakse samaväärsel tasemel kaitset kui kirjalikult antud salastatud teabe suhtes.

5. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 punktist c, võib nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teavet kuni tasemeni CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel tasemel arutada kinnistel koosolekutel, millest võtavad osa ainult Euroopa Parlamendi liikmed ja need Euroopa Parlamendi ametnikud ja muud fraktsioonide heaks töötavad parlamendi töötajad, kellele on võimaldatud juurdepääsu teabele vastavalt artikli 4 lõikele 4 ja artikli 5 lõikele 4. Kehtivad järgmised tingimused:

	–	dokumendid tuleb laiali jagada koosoleku alguses ja jälle kokku korjata koosoleku lõpus;
	–	dokumente ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, nt valguskoopia tegemise või pildistamise teel;
	–	märkmeid ei tohi teha;
	–	elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta; ning
	–	koosoleku protokollis ei mainita salastatud teavet sisaldava päevakorrapunkti arutelu.

6. Kui koosolekutel on vaja arutada tasemel SECRET UE / EU SECRET või TRES SECRET UE / EU TOP SECRET või sellega samaväärsel tasemel, lepitakse iga üksikjuhtumi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku erikord.

Artikkel 7

Julgeolekunõuete rikkumine, salastatud teabe kadumine või ohtu sattumine

1. Kui on aset leidnud nõukogu poolt antud salastatud teabe tõendatud või oletatav kadumine või ohtu sattumine, teavitab Euroopa Parlamendi peasekretär koheselt nõukogu peasekretäri. Euroopa Parlamendi peasekretär viib läbi uurimise ja teavitab nõukogu peasekretäri uurimistulemustest ning sellise juhtumi kordumise välistamiseks võetud meetmetest. Kui asjasse puutub Euroopa Parlamendi liige, tegutseb Euroopa Parlamendi president koos Euroopa Parlamendi peasekretäriga.

2. Iga Euroopa Parlamendi liikme suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades või käesolevas kokkuleppes sätestatud sätete rikkumise eest, võib kohaldada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 2 ja artiklites 152–154 sätestatud meetmeid ja karistusi.

3. Iga Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsiooni heaks töötava parlamendi muu töötaja suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades või käesolevas kokkuleppes sätestatud sätete rikkumise eest, võib kohaldada nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(6) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud karistusi.

4. Isikute suhtes, kes on vastutavad salastatud teabe kadumise või ohtu sattumise eest, võib kohaldada distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 8

Lõppsätted

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad omalt poolt kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine. Nad teevad sel eesmärgil koostööd, eelkõige korraldades külastusi, et jälgida käesoleva kokkuleppe julgeolekualaste ja tehniliste aspektide rakendamist.

2. Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused konsulteerivad üksteisega enne seda, kui kumbki institutsioon oma vastavaid julgeolekueeskirju muudab, tagamaks, et säilib salastatud teabe kaitse miinimumstandardite ja aluspõhimõtete samaväärsus.

3. Euroopa Parlamendile antakse käesoleva kokkuleppe alusel salastatud teavet siis, kui nõukogu koos Euroopa Parlamendiga on teinud kindlaks, et ühest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu julgeolekueeskirjades sisalduvate salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite ning teisest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides pakutava salastatud teabe kaitse taseme samaväärsus on saavutatud.

4. Käesoleva kokkuleppe võib kummagi institutsiooni taotlusel läbi vaadata, pidades silmas selle rakendamisel saadud kogemusi.

5. Käesolev kokkulepe jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

[Koht], [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)	EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.
(2)	ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(3)	ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
(4)	ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.
(5)	ELT C 190, 30.6.2011, lk 2.
(6)	ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.

AVALDUSED

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus artikli 8 lõike 3 kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(1) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) artikli 8 lõikes 3 osutatud kindlakstegemise saab lõpule viia enne kõnealuse kokkuleppe jõustumist.

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus salastatud dokumentide kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad meelde, et dokumentide ala- või ülesalastamine õõnestab julgeolekueeskirjade usaldusväärsust.

Nõukogu tagab jätkuvalt, et nõukogust pärineva salastatud teabe puhul kohaldatakse õiget salastatuse taset vastavalt nõukogu julgeolekueeskirjadele. Enne Euroopa Parlamendile dokumendi edastamist vaatab nõukogu iga dokumendi salastatuse taseme läbi, seda eelkõige eemärgiga kontrollida, kas selline salastatuse tase on ikka veel asjakohane.

Euroopa Parlament kaitseb talle antud salastatud teavet viisil, mis on vastavuses selle salastatuse tasemega. Juhul, kui Euroopa Parlament taotleb nõukogu antud salastatud dokumendi salastatuse taseme võimalikku alandamist või salastatuse kustutamist, siis selline salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine võib toimuda ainult nõukogu eelneval kirjalikul nõusolekul.

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus juurdepääsu kohta salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas

Tuletades meelde kõrge esindaja avaldust poliitilise vastutuse kohta(2), leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas(3) läbivaatamine peaks algama 2012. aasta jooksul.

Läbivaatamise käigus austatakse Euroopa Parlamendi erirolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, võttes arvesse nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(4) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) kui eespool nimetatud 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamisel saadud kogemusi.

Kuni selle läbivaatamise lõpuni, mille käigus nõukogu otsustab anda Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, toimib ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(5) institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) põhjenduses 7 kirjeldatu kohaselt ja kooskõlas eespool viidatud kõrge esindaja avalduse punktiga 2.

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et käesoleva avalduse rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna teabe eripära ja eriti tundlikku sisu.

d) Nõukogu avaldus mittesalastatud nõukogu dokumentide kohta

Nõukogu kinnitab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...(6) institutsioonidevahelist kokkulepet (mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda) ei kohaldata mittesalastatud nõukogu sisedokumentide suhtes (s.t LIMITÉ märkega dokumendid).

e) Euroopa Parlamendi avaldus komisjoni valduses oleva salastatud teabe kohta

Euroopa Parlament rõhutab, et salastatud teave, mille koostaja on Euroopa Komisjon ja/või mille Euroopa Komisjon on edastanud Euroopa Parlamendile, edastatakse ja seda töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitleva 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkuleppe(7) sätetele.

(1)	* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(2)	ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(3)	EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.
(4)	* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(5)	* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(6)	* Institutsioonidevahelise kokkuleppe allkirjastamise kuupäev.
(7)	ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika