Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/0418(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0194/2012

Esitatud tekstid :

A7-0194/2012

Arutelud :

PV 12/09/2012 - 17
CRE 12/09/2012 - 17

Hääletused :

PV 13/09/2012 - 11.9
CRE 13/09/2012 - 11.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/03/2013 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0345
P7_TA(2013)0072

Vastuvõetud tekstid
PDF 420kWORD 159k
Neljapäev, 13. september 2012 - Strasbourg
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
P7_TA(2012)0345A7-0194/2012
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862 – C7-0489/2011 – 2011/0418(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek nr 2]

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule tagasi vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0194/2012).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
MÄÄRUS nr …/2012
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kuna investorid on üha enam sihiks võtnud ka sotsiaalsed eesmärgid, mitte ainult rahalise kasu, on Euroopa Liidus tekkinud sotsiaalsete investeeringute turg, mille osa on sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfondid. Sellised investeerimisfondid annavad rahalisi vahendeid sotsiaalettevõtetele, mis suunavad ühiskondlikke muutusi, pakkudes innovatiivseid lahendusi sotsiaalprobleemidele, aidates näiteks leevendada finantskriisi sotsiaalseid tagajärgi ja panustades Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse.

(1a)  Käesolev määrus on osa sotsiaalettevõtluse algatusest, mille esitas komisjon oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises ’Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine’.

(2)  On vaja kehtestada ühtne eeskirjade raamistik seoses nimetuse ’Euroopa sotsiaalettevõtlusfond’ (EuSEF) kasutamisega, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida ELi ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, millel on otsene negatiivne mõju siseturu heale toimimisele ja takistavad seda, kuna kõikjal ELis tegutseda soovivate fondide suhtes kohaldataks eri liikmesriikides eri eeskirju. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust seoses Euroopa sotsiaalettevõtlusfondiga seonduva investeerimisettepanekuga. Lisaks peaksid investorid olema suutelised võrdlema eri sotsiaalettevõtlusfondide investeerimisettepanekuid. Vaja on kõrvaldada olulised tõkked Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide piiriüleselt vahendite kogumiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning ennetada võimalike täiendavate tõkete tekkimist kaubandusele ja olulisi konkurentsimoonutusi tulevikus. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikaga.

(3)  Vaja on võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu liidu piires nimetuse ’EuSEF’ all. Nende nõuetega peaks olema tagatud sellistesse fondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(3a)  Käesolevat määrust ei kohaldata kehtivate riiklike süsteemide suhtes, mis võimaldavad investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ega kasuta nimetust ’EuSEF’.

(4)  Nimetuse ’EuSEF’ kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis peaks tagama nende nõuete otsese kohaldatavuse selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagaks nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, ennetades siseriiklike nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. Määrusega kaasneks see, et seda nimetust kasutavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu ELis, mis tõstaks ka sotsiaalettevõtetele suunatud fondidesse investeerida soovivate investorite usaldust. Määrusega vähendataks ka regulatiivset keerukust ning selliseid fonde reguleerivate sageli lahknevate siseriiklike eeskirjade järgimise kulu fondivalitsejate, eriti piiriüleselt kapitali kaasata soovivate fondivalitsejate jaoks. Määrusega peaks kaasa aidatama ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele.

(4a)  EuSEFi peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või siseselt. Kui EuSEFi valitsetakse siseselt, on EuSEF ühtlasi ka valitseja ning peaks seepärast järgima kõiki käesolevas määruses sätestatud nõudeid EuSEFi valitsejatele ning olema valitsejana registreeritud. Sisemiselt valitsetav EuSEF ei tohi olla muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ega eurofondide väline valitseja.

(5)  Käesoleva määruse ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ning nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)(4) artiklile 1 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes on asutatud ELis ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta(5), juhul kui kõnealused valitsejad valitsevad EuSEFi portfelle. Sellistel käesoleva määruse alusel registreeritud EuSEFi valitsejatel, kes on välised valitsejad, tohiks siiski lubada valitseda täiendavalt eurofonde, mille puhul on nõutav direktiivi 2009/65/EÜ kohane tegevusluba.

(5a)  Lisaks kohaldatakse määrust ainult nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis b nimetatud künnist. See tähendab, et käesoleva määruse alusel kohaldatava künnise arvutamiseks tuleb järgida direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise arvutamist. Need käesoleva määruse alusel registreeritud EuSEFi valitsejad, kelle varade kogumaht kasvab edaspidi üle direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kes seepärast peavad vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6 end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures, võivad jätkata nimetuse ’EuSEF’ kasutamist EuSEFi turustamisel liidus, tingimusel et nad järgivad kõnealuses direktiivis kehtestatud nõudeid ning jätkavad EuSEFi puhul alati teatavate käesolevas määruses sätestatud nimetuse ’EuSEF’ kasutamise nõuete järgimist. Seda kohaldatakse nii olemasolevate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kui ka künnise ületamise järel loodud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

(6)  Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust ’EuSEF’. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning üldisi ELi eeskirju.

(7)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide laadi, eelkõige portfelliettevõtjate kohta, millesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide kohta. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada EuSEFi muudest alternatiivsetest investeerimisfondidest, mille investeerimisstrateegiad on vähem spetsialiseerunud (nt väljaostud) ning mida ei püüta edendada käesoleva määrusega.

(7a)  Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda käesoleva määruse kohaldamisalaga hõlmatavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ning selleks, et tagada keskendumine kapitali pakkumisele sotsiaalettevõtetele, tuleks Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde käsitada niisuguste fondidena, mis investeerivad vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kõnealustesse ettevõtetesse. EuSEF´idel ei tohiks lubada investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse varadesse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et mittekvalifitseeruvate investeeringute puhul peaks 30 % olema alati maksimaalne ülempiir ning 70 % tuleks reserveerida EuSEFi tegutsemise jooksul tehtavate kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Eelmainitud piirmäärasid tuleks arvutada investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjaomased kulud ning hoitav sularaha või raha ekvivalendid. Käesolevas määruses tuleks sätestada nimetatud investeeringute piiride arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(7b)  Vajaliku selguse ja kindluse tagamiseks peaks käesolevas määruses kehtestatama ka ühtsed kriteeriumid nende sotsiaalettevõtete kindlaksmääramiseks, mis on aktsepteeritavad kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad. Sotsiaalettevõte on sotsiaalmajanduse ettevõte, mille peamine eesmärk on avaldada pigem sotsiaalset mõju, kui toota omanikele või osanikele kasumit. Selline ettevõte pakub turul tooteid ja teenuseid ning kasutab oma kasumit esmaselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt, kaasates eelkõige töötajaid, tarbijaid ja sidusrühmi, keda ettevõtte äritegevus mõjutab.

(7c)  Kuna sotsiaalettevõtete peaeesmärk on positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, mitte suurima võimaliku kasumi teenimine, tuleks määrusega edendada toetust üksnes kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, kes keskenduvad mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamisele. Mõõdetav ja positiivne sotsiaalne mõju võib hõlmata teenuste osutamist sisserändajatele, kes on muidu tõrjutud, või marginaliseeritud rühmade tööturule naasmise võimaldamist tööhõive, toetuse või koolituse andmise abil. Need ettevõtted kasutavad oma kasumit peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning neid juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt. Üldiselt kui erandlikel juhtudel kvalifitseeruv portfelliettevõtja soovib jaotada kasumi osanikele ja omanikele, siis peaks kvalifitseeruvas ettevõttes olema eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, kuidas kasumit osanike ja omanike vahel jagatakse. Eeskirjades peaks olema sätestatud, et kasumi jaotamine ei kahjusta ettevõtte esmast sotsiaalset eesmärki.

(8)  Sotsiaalettevõtete hulka kuulub suur hulk erineva õigusliku vormiga ettevõtteid, kes pakuvad sotsiaalteenuseid või tooteid haavatavatele, marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele. Selliste teenuste alla kuulvad eluaseme ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine, abi eakatele või puudega isikutele, lastehoiu korraldamine, juurdepääsu võimaldamine töökohtadele ja koolitusele ning sõltuvusprobleemidega tegelemine. Sotsiaalettevõtete hulka kuuluvad ka ettevõtted, mis kasutavad toodete või teenuste tootmisel viisi, mis kajastab nende sotsiaalset eesmärki, kuid mille tegevus võib jääda sotsiaalsete teenuste või toodete pakkumise valdkonnast välja. Sellised tegevused on sotsiaalne ja ametialane lõimumine töökohtadele juurdepääsu tagamise teel nendele isikutele, kes on viletsamas olukorras eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooni või sotsiaalsete või ametialaste probleemide tõttu, millega kaasneb nende tõrjutus ja marginaliseerimine. Sellised tegevused võivad samuti puudutada sotsiaalse mõjuga keskkonnakaitset, näiteks saastetõrjet, ringlussevõttu ja taastuvenergiat.

(8a)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada liidu sotsiaalettevõtete kasvu. Investeeringud kolmandates riikides loodud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidele rohkem kapitali ning tulla seega kasuks liidu sotsiaalettevõtetele. Siiski ei tohiks mitte mingitel tingimustel investeerida sellistesse kolmandate riikide portfelliettevõtjatesse, mis asuvad maksuparadiisides või koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides.

(8b)  EuSEFi ei tohiks asutada maksuparadiisis või koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, näiteks kolmandas riigis, mida iseloomustavad eelkõige maksude puudumine või nominaalsed maksud, nõuetekohase koostöökorra puudumine EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigi ja selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus sotsiaalettevõtlusfond on asutatud, või vähetulemuslik maksustamisalase teabe vahetus. EuSEF ei tohiks samuti investeerida jurisdiktsioonidesse, kus esineb eelmainitud kriteeriumeid.

(8c)  EuSEFi valitsejad peaksid fondi tegutsemise jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi EuSEFi tegutsemise jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmisi investeeringuid muudesse kui kvalifitseeruvatesse varadesse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud kooskõlas EuSEFi tingimustes või põhikirjas esitatud kriteeriumide ja tingimustega.

(9)  Võttes arvesse sotsiaalettevõtete spetsiifilisi rahastamisvajadusi, on vaja saavutada selgus selle kohta, mis liiki instrumente peaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfond rahastamiseks kasutama. Seepärast kehtestatakse käesolevas määruses ▌ühtsed eeskirjad aktsepteeritavate instrumentide kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfond võib investeerimisel kasutada, kaasa arvatud omakapitaliinstrumendid ja kvaasiomakapitali instrumendid, võlainstrumendid, näiteks lihtvekslid ja hoiusertifikaadid, investeeringud teistesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse, tagatisega või tagatiseta laenud ning toetused. Et vältida kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse tehtavate investeeringute vähenemist, peaks EuSEF tohtima investeerida teistesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse ainult siis, kui kõnealused fondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse.

(9a)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide põhitegevus on primaarinvesteeringute kaudu sotsiaalettevõtete rahastamine. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsates pangandustegevustes väljaspool tavapärast regulatiivset usaldatavusnormatiivide õigusraamistikku (nn ’varipangandus’). Samuti ei tohiks need järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(10)  Selleks et säilitada investeerimisportfelli vajalik paindlikkus, võib EuSEF investeerida ▌muudesse varadesse peale kvalifitseeruvate investeeringute ulatuses, mis ei ületa ▌mittekvalifitseeruvatele investeeringutele kehtestatud 30% piiri. Sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid ei võeta kõnealuse piiri arvutamisel arvesse, sest sularaha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid peaksid tegema kogu oma portfelli ulatuses investeeringuid, mis on kooskõlas nende eetilise investeerimise strateegiaga, näiteks ei tohiks nad investeerida sellisesse relvatööstusse, mis võib rikkuda inimõigusi või hõlmab elektrooniliste jäätmete kaadamist.

(11)  Selleks et tagada nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kõikjal ELis, tuleks käesoleva määrusega kehtestada, et seda nimetust võivad kasutada üksnes need Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, kes täidavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu ELis käesolevas määruses sätestatud ühtseid kriteeriumeid.

(12)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidel on selgesti eristatav ja kindlaks tehtav profiil, mis vastab nende eesmärgile, peaksid olemas olema ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida niisugused fondid võivad kasutada.

(13)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduvad oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks olla lubatud fondi tasandil ▌finantsvõimendus. EuSEFi valitsejad peaksid üksnes tohtima laenata, emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide tasandil, tingimusel et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Selle lähenemisviisi raames ei suurenda fondi riskipositsiooni EuSEFi investorite sularaha ettemaksed, mis on nende investorite kapitalikohustustega täielikult kaetud ja mis peaksid seepärast olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida ajal, mil investoritelt on märgitud kapital sisse nõutud ja kapital ei ole veel tegelikult arvele laekunud, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et see ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali.

(14)  Tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on ▌kogemused, teadmised ja asjatundlikkus investeerimisotsuste tegemisel ja nende riskide hindamisel, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide vastu, tuleks kehtestada teatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid ▌turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitleda kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(6) ▌. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse investeerimiseks piisavalt laia investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et sellistele fondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringuteks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks peaksid olema võimalikud investeeringud, mida EuSEFi valitseja valitsemisse kaasatud juhtivtöötajad, direktorid või töötajad teevad enda valitsetavasse EuSEFi, sest nad on sellistes investeeringutes osalemiseks piisavalt teadlikud.

(15)  Tagamaks, et nimetust ’EuSEF’ kasutavad üksnes need Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad äritegevuse ning EuSEFi valitseja ja investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks käesolevas määruses sätestada ka ühtsed tingimused huvide konflikti käsitlemiseks fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjadega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(15a)  Kui EuSEFi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei tohiks fondivalitseja vastutust EuSEFi ja selle investorite ees mõjutada asjaolu, et EuSEFi valitseja on volitusi kolmandale isikule delegeerinud. Samas ei tohiks EuSEFi valitseja volitusi sellises ulatuses delegeerida, et teda ei saaks enam EuSEFi valitsejaks pidada ja ta muutuks fiktiivseks üksuseks. EuSEFi valitseja peaks jääma püsivalt vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Volituste delegeerimine ei tohiks vähendada EuSEFi valitseja poolse järelevalve tõhusust, takistada EuSEFi valitseja tegutsemist või EuSEFi valitsemist selle investorite parimates huvides.

(16)  Positiivsete sotsiaalsete mõjude loomine lisaks investoritele rahalise kasu tootmisele on peamine tunnusjoon, mis iseloomustab sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfonde ja eristab neid muud liiki investeerimisfondidest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega nõuda, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad kehtestavad menetlused kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeerimise kaudu saavutatavate positiivsete sotsiaalsete mõjude ▌mõõtmiseks.

(16a)  Praegu hindavad ja koondavad fondid, mille eesmärk on sotsiaalsete tulemuste või mõju saavutamine, teavet selle kohta, mil määral jõuavad sotsiaalettevõtted eesmärgiks seatud tulemusteni. Sotsiaalettevõtte eesmärk võivad olla paljud erinevad sotsiaalsed tulemused või mõju. Seepärast on välja töötatud sotsiaalse mõju kindlakstegemise ja mõõtmise eri viisid. Näiteks võib ebasoodsas olukorras isikuid aidata püüdev ettevõte anda aru isikute arvu kohta, keda aidati näiteks töölevõtuga ja kes muidu ei oleks tööd saanud. Või võib ettevõte, mis püüab parandada vabastatud kinnipeetute rehabiliteerimist, hinnata oma toimivust korduvkuritegevuse määra abil. Fondid aitavad ettevõtteid nende eesmärkide ja saavutuste alase teabe ettevalmistamisel ja andmisel ning selle kogumisel investorite jaoks. Kuigi sotsiaalmõju alane teave on investoritele väga oluline, on raske võrrelda eri sotsiaalettevõtteid ja fonde nii eesmärgiks seatud sotsiaalsete tulemuste erinevuse kui ka mitmesuguste käibivate lähenemisviiside tõttu. Sellise teabe puhul pikaajalises perspektiivis suurima järjepidevuse ja võrreldavuse ergutamiseks ning teabe hankimise korra suurima tõhususe saavutamiseks on soovitav töötada kõnealuses valdkonnas välja delegeeritud õigusaktid. Selliste delegeeritud õigusaktidega tuleks samuti tagada suurem selgus järelevalvajatele, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidele ja sotsiaalettevõtetele.

(17)  Nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka EuSEFi valitseja korralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada ▌piisavaid tehnilisi ja inimressursse ▌.

(17a)  Selleks et tagada EuSEF´i nõuetekohane valitsemine ja valitseja suutlikkus hõlmata fondi tegevusest tulenevaid võimalikke riske, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded EuSEFi valitsejale piisavate omavahendite omamise kohta. Omavahendid peaksid olema piisavad, et tagada EuSEFi jätkusuutlik tegevus ja nõuetekohane valitsemine.

(18)  Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas olema sätestatud varade väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(19)  Tagamaks, et nimetust ’EuSEF’ kasutavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad aastaaruannete esitamise kohta.

(20)  Nimetuse ’EuSEF’ usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes fondivalitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejal on kohustus täita seoses tema investoritega. Nõuded sisaldavad elemente, mis on ainuomased sotsiaalettevõtetesse investeerimisele, et oleks võimalik saavutada teabe suurem ühtlus ja võrreldavus. See hõlmab teavet kriteeriumide ja menetluste kohta, mida kasutatakse konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate valimisel investeerimisobjektideks. Lisaks sisaldab see teavet investeerimispoliitika abil saavutatava positiivse sotsiaalse mõju kohta ning selle kohta, kuidas seda mõju tuleks jälgida ja hinnata. Selleks et tagada investorite kindlustunne ja usaldus taoliste investeeringute vastu, lisatakse teave Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi nende varade kohta, mis ei ole kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse investeeritud, ja nende valikukriteeriumid.

(21)  Käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks EuSEFi valitseja, kes soovib turustada oma fondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima fondivalitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu ELis.

(21a)  Hõlbustamaks EuSEFi tõhusat piiriülest turustamist, peaks valitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(21b)  Kuigi fondide nõuetekohase kasutamise tagamiseks hõlmab käesolev määrus kaitsemeetmeid, peaksid järelevalveasutused olema valvsad ning tagama nimetatud kaitsemeetmete järgimise.

(22)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama eeskirju olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(23)  Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks peaks olema selles määruses sätestatud pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(24)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu ELis tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(7) loodud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) anda ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt tegevusloa saanud EuSEFi valitsejate ja nende valitsetavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide keskandmebaasi.

(24a)  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et EuSEFi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta kohe teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(24b)  Kui hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest, või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei tegutse mõistliku tähtaja jooksul või tegutseb EuSEFi valitseja jätkuvalt viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määruse sätetega, võib asukohaliikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada kõnealust valitsejat jätkamast valitsetavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turustamist vastuvõtvas liikmesriigis.

(25)  Kehtestatud ühtsete kriteeriumide tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama pädevate asutuste käsutuses olevate järelevalvevolituste loetelu.

(26)  Käesolevas määruses tuleks selle nõuetekohase jõustamise tagamiseks sätestada halduskaristused ja -meetmed juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on eeskirjad portfelli struktuuri kohta, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust ’EuSEF’ võivad kasutada üksnes registreeritud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad. Sätestada tuleks, et nimetatud põhisätete rikkumine toob kaasa nimetuse kasutamise keelu ja fondivalitseja registrist kõrvaldamise.

(27)  Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(28)  Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomaste liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(28a)  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide panus Euroopa sotsiaalinvesteeringute turu kasvu sõltub sellest, kas fondivalitsejad hakkavad kasutama nimetust, kas investorid tunnustavad nimetust ning kas kogu liidus töötatakse välja tugev ökosüsteem sotsiaalettevõtete jaoks, mis aitaks neil ettevõtetel kasutada pakutavaid rahastamisvõimalusi. Sel eesmärgil peaksid kõik sidusrühmad, sealhulgas turuosalised, liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja teised liidu asjaomased üksused püüdma tagada, et käesolevas määruses esitatud võimalustest ollakse laialdaselt teadlikud.

(29)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ja järelevalve kõrge taseme kogu ELis. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(30)  Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artiklile 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 ▌artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamismenetluse vormi ▌rakenduslikud tehnilised standardid.

(31)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 sotsiaalset eesmärki kajastavate toodete ja teenuste või toodete tootmise ja teenuste osutamise meetodite ning omanikele ja investoritele kasumi jaotamise olukordade täpsustamiseks, huvide konflikti liigid, mida EuSEFi valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavad meetmed, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatavate sotsiaalsete mõjude mõõtmise menetluste üksikasjad ning investoritele antava teabe sisu ja edastamise kord. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, võttes arvesse ka iseregulatsiooni algatusi ja käitumisjuhendeid. Komisjoni poolt kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasju käsitlevate delegeeritud õigusaktide ettevalmistava töö käigus läbiviidud konsulteerimine peaks hõlmama asjaomaseid sidusrühmi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide ühe- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)  Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tuleks määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turu arengu arvessevõtmiseks läbi vaadata. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(33a)  Lisaks peaks komisjon alustama 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade (eriti nende, mis on sätestatud direktiivis 2011/61/EL) vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamises tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse reguleerimisala ning hinnata, kas seda on vaja laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust ’EuSEF’. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(33b)  Läbivaatamise käigus peaks komisjon samuti hindama tõkkeid, mis võivad takistada investoritel fondi kasutada, sealhulgas nende mõju institutsioonilistele investoritele, kelle suhtes võidakse kohaldada usaldatavusnormatiivide õigusraamistikku. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide panust teistesse liidu programmidesse, näiteks Horisont 2020, milles püütakse samuti toetada innovatsiooni Euroopa Liidus.

(33c)  Seoses sellega, et komisjon uurib maksutõkkeid riskikapitalifondide piiriüleste kapitaliinvesteeringute puhul, nagu ette nähtud komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises ’Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks’, ning seoses käesoleva määruse läbivaatamisega peaks komisjon kaaluma, kas võtta ette samaväärne võimalike maksutõkete uurimine sotsiaalettevõtlusfondide puhul ning võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust Euroopa Liidus.

(33d)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(34)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine ja ettevõtlusvabadus.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on arendada välja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide siseturg Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate registreerimise raamistiku kehtestamise kaudu, mis soodustaks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu ELis, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed nõuded ja tingimused nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust ’EuSEFEuSEFi turustamisel liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele.

Määruses on sätestatud ka ühtsed eeskirjad EuSEFi turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu Euroopa Liidus, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ja -tehnikate kohta ning Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid kogu Euroopa Liidus turustavate EuSEFi valitsejate korralduse, läbipaistvuse ja tegevuse kohta.

Artikkel 2

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist, kes on asutatud Euroopa Liidus ning kes peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a, tingimusel, et need valitsejad haldavad selliste Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide portfelle▌.

1a.  Need käesoleva määruse artikli 14 alusel registreeritud EuSEFi valitsejad, kelle varade kogumaht kasvab edaspidi üle direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kes seepärast peavad vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6 end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures, võivad jätkata nimetuse ’EuSEF’ kasutamist EuSEFi turustamisel liidus, tingimusel et nad järgivad direktiivis 2011/61/EL kehtestatud nõudeid ning jätkavad EuSEFi puhul alati käesoleva määruse artiklite 3, 5, 9, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 1 punktide c, d ja e järgimist.

3a.  EuSEFi valitsejad, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, võivad hallata ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid eurofonde, tingimusel et nad on välised valitsejad.

Artikkel 3

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

  a) ’Euroopa sotsiaalettevõtlusfond’ (edaspidi ’EuSEF’) – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes:
   i) kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast EuSEFi tingimustes või põhikirjas kehtestatud aja jooksul varadesse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud;
   ii) ei kasuta fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kunagi rohkem kui 30 % muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks;
  iii) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, kui see kolmas riik:
   ei näe ette maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalseid makse või mille raames antakse maksusoodustusi, ilma et selles kolmandas riigis toimuks reaalne majandustegevus või et seal oleks püsiv majandustegevus;
   omab nõuetekohast koostöökorda EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega, mis hõlmab tulemusliku teabevahetuse tagamist käesoleva määruse artikli 21 tähenduses, võimaldamaks pädevatel asutustel täita oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;
   on sõlminud EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksulepingud.

Punktides i ja ii osutatud piirmäärasid arvutatakse investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjakohased kulud ning hoitav sularaha või raha ekvivalendid;

   aa) ’asjakohased kulud’ – kõik tasud ja kulud, mida investorid otseselt või kaudselt kannavad ja milles on Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitseja ja investorite vahel kokku lepitud;
   b) ’ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja’ – AIF, nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;
  c) ’kvalifitseeruvad investeeringud’ – üks järgmistest instrumentidest:
  i) omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on:
   emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on EuSEF omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,▌
   emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu, või
   emiteerinud ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja, ning mille on omandanud Euroopa sotsiaalettevõtlusfond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;
   ii) väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata võlainstrumendid, mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja;
   iii) ühe või mitme teise Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad, tingimusel et kõnealused fondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse;
   iv) EuSEFi poolt kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele antud tagatisega või tagatiseta laenud;
   v) muud liiki osalus kvalifitseeruvas portfelliettevõtjas.
  d) ’kvalifitseeruv portfelliettevõtja’ – ettevõtja, kes EuSEFi investeeringu tegemise ajal ei ole saanud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemiseks luba vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile 14 ▌ning:
  -i) on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, kui see kolmas riik:
   ei näe ette maksumeetmeid, mis hõlmavad maksude puudumist või nominaalseid makse või mille raames antakse maksusoodustusi, ilma et selles kolmandas riigis toimuks reaalne majandustegevus või et seal oleks püsiv majandustegevus;
   ei ole rahapesuvastase töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;
   on sõlminud EuSEFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD topeltmaksustamise vältimise näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standardeid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksulepingud;
  i) kelle peaeesmärk on põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt mõõdetavate positiivsete sotsiaalsete mõjude saavutamine, mille käigus ettevõtja:
   ▌pakub teenuseid või tooteid haavatavatele või marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele;
   ▌kasutab toodete või teenuste tootmisviisi, mis kajastab tema sotsiaalset eesmärki; või
   pakub rahalist toetust üksnes kahes esimeses taandes määratletud sotsiaalettevõtetele;
   ii) kes kasutab kasumit eelkõige peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks oma põhikirja või muude tingimuste või põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt. Nimetatud tingimustes või põhikirjas on kehtestatud eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad kõikideks olukordadeks, kus kasum jagatakse osanikele ja omanikele tagamaks, et kasumijagamine ei takista peaeesmärgi saavutamist; ning
   iii) kelle haldamine toimub vastutustundlikult ja läbipaistvalt eelkõige seoses töötajate, klientide ja sidusrühmadega, keda tema äritegevus mõjutab.
   e) ’omakapital’ – omandiosalus ettevõtjas väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;
   ea) ’kvaasiomakapital’ – mis tahes liiki finantsinstrument, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;
   f) ’turustamine’ – Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja algatusel või nimel sellise Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta haldab üksi või koos investoritega, kes asuvad Euroopa Liidus või kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus;
   g) ’märgitud kapital’ – kohustuse võtmine, mille alusel peab investor omandama EuSEFi osaluse või tegema EuSEFi kapitali sissemakseid EuSEFi tingimustes või põhikirjas kehtestatud aja jooksul;
   h) EuSEFi valitseja’ – juriidiline isik, kes haldab tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi;
   i) ’päritoluliikmesriik’ – liikmesriik, kus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on asutatud ning kus ta peab end registreerima pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a;
   j) ’vastuvõttev liikmesriik’ – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus EuSEFi valitseja turustab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;
   k) ’pädev asutus’ – riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on õigusnormi alusel andnud ülesande registreerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad vastavalt artikli 2 lõikes 1 osutatule;
   ka) ’eurofond’ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes saab tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 sätetele.

Esimese lõigu punkti h puhul registreeritakse juhul, kui EuSEFi õiguslik vorm võimaldab sisest valitsemist ning kui fondi juhtorgan otsustab välist fondivalitsejat mitte nimetada, EuSEFi valitsejaks EuSEF ise. EuSEFi sisemise valitsejana registreeritud EuSEFi ei tohi registreerida teiste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate EuSEFi väliseks valitsejaks.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse teenuste või toodete liigid ning teenuste või toodete tootmisviisid, mis kajastavad käesoleva artikli lõike 1 punkti d alapunktis i osutatud sotsiaalset eesmärki, võttes arvesse erinevat liiki kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid ja tingimusi, mille puhul võib kasumi omanike ja investorite vahel jagada.

II PEATÜKK

NIMETUSE ’EUROOPA SOTSIAALETTEVÕTLUSFOND’ KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Euroopa Sotsiaalettevõtlusfondi valitsejatel, kes täidavad käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu Euroopa Liidus nimetust ’EuSEF’.

Artikkel 5

1.  EuSEFi valitsejad tagavad, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata EuSEFi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30 % muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks; 30% arvutatakse välja investeeritavate summade põhjal, millest on maha arvatud kõik asjakohased kulud; piirmäära arvutamisel ei võeta arvesse lühiajalisi sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid, sest sularaha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena.

2.  EuSEFi valitsejad ei või kasutada EuSEFi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle oma märgitud kapitali taseme kas sularaha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.

2a.  EuSEFi valitseja võib ainult laenata ja emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi EuSEFi tasandil ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad turustavad hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutselistena käsitleda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, juhul kui:

   a) need muud investorid võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100.000 eurot; ning
   b) need muud investorid kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustusega seonduvatest riskidest;

1a.  Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida EuSEFi valitseja juhtivtöötajad, direktorid või töötajad teevad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, mille valitsemisse nad on kaasatud.

Artikkel 7

EuSEFi valitsejad peavad enda hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidega seoses:

   a) tegutsema ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt;
   b) kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;
   c) teostama äritegevust nende kvalifitseeritud portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju edendamiseks, millesse nad on investeerinud, ja enda hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;
   d) olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende ettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju pideval jälgimisel;
   e) omama piisavaid teadmisi ja arusaamist kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;
   ea) kohtlema investoreid võrdselt;
   eb) tagama, et ühegi investori suhtes ei kohaldataks eeliskohtlemist, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on sedastatud EuSEFi tingimustes või põhikirjas.

Artikkel 7a

1.  Kui EuSEFi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei mõjuta volituste delegeerimine kolmandatele isikutele valitseja vastutust EuSEFi ja selle investorite ees. Samuti ei saa valitseja delegeerida oma volitusi sellises ulatuses, et teda ei saaks enam pidada EuSEFi valitsejaks ja ta muutuks fiktiivseks üksuseks.

2.  Volituste delegeerimine ei tohi vähendada EuSEFi valitseja poolse järelevalve tõhusust ja eelkõige takistada EuSEFi valitseja tegutsemist või EuSEFi valitsemist selle investorite parimates huvides.

Artikkel 8

1.  EUSEFi valitsejad teevad kindlaks huvide konfliktid ja väldivad neid (ning juhul kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kohe kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende hallatavate Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide õiglane kohtlemine.

2.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida:

   a) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate, isikute, kes tegelikult juhivad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja äritegevust, töötajate või isikute, kes otse või kaudselt kontrollivad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejat või keda kontrollib Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, ning Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, keda haldavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, või nende Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide investorite vahel;
   b) EuSEFi või selle EuSEFi investorite ning muu EuSEFi, mida haldab sama EUSEFi valitseja, või selle muu EuSEFi investorite vahel.
   ba) EuSEFi või EuSEFi investorid ja sama EuSEFi valitseja valitsetav ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofond või sellise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või eurofondi investor.

3.  EuSEFi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuded.

4.  Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konfliktid juhul, kui EuSEFi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine. EuSEFi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika.

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konfliktide liigid;
   b) meetmed, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad võtavad seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusmenetlustega ▌, et tuvastada, ennetada, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konfliktid.

Artikkel 9

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad rakendavad iga nende hallatava EuSEFi suhtes menetlusi, mille abil mõõta ▌seda, millises ulatuses kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad, millesse EuSEFist on investeeringuid teinud, saavutavad enda kohustuseks võetud positiivse sotsiaalse mõju. Valitsejad tagavad, et need menetlused on selged ja läbipaistvad ning hõlmavad näitajaid, mis võivad kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate sotsiaalsest eesmärgist ja olemusest sõltuvalt hõlmata ühte või mitu järgmist valdkonda:

   a) tööhõive ja tööturud;
   b) töö kvaliteediga seonduvad standardid ja õigused;
   c) eri rühmade sotsiaalne kaasamine ja kaitse; võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine;
   d) rahvatervis ja ohutus;
   e) juurdepääs ja mõju sotsiaalkaitse-, tervishoiu- ja haridussüsteemidele.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste üksikasjad seoses eri kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega.

Artikkel 10

Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatel peab alati olema piisavalt omavahendeid ning nad peavad alati kasutama piisavaid ja asjakohaseid tehnilisi ja inimressursse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad peavad alati tagama, et nad suudavad põhjendada oma fondide piisavust tegevuse jätkamiseks ja esitama oma põhjendused selle kohta, miks fondid on piisavad artikli 13 tähenduses.

Artikkel 11

1.  Varade väärtuse hindamise eeskirjad on sätestatud EuSEFi tingimustes või põhikirjas ning nendega tagatakse nõuetekohane ja läbipaistev hindamiskord.

1a.  Kasutatava hindamiskorraga tagatakse, et varasid hinnatakse nõuetekohaselt ning varade väärtus arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

1b.  Tagamaks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate hindamise järjepidevust, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunised, millega kehtestatakse üldised põhimõtted sellistesse ettevõtjatesse tehtavate investeeringute kohta, võttes arvesse nende investeeringute põhieesmärki, mis on mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine ja kasumi kasutamine eelkõige sellise mõju saavutamiseks.

Artikkel 12

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks aastaaruande iga hallatava EuSEFi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse EuSEFi portfelli struktuuri ja möödunud aasta tegevust. Aruandes avaldatakse ka EuSEFi kasum selle tegevusperioodi lõpus ja vajaduse korral tegevusperioodi jooksul jaotatud kasum. See sisaldab EuSEFi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet. Auditiga kinnitatakse, et raha ja varad on fondi nimel ning EuSEFi valitseja on kehtestanud ja pidanud nõuetekohaseid registreid ja kontrollsüsteeme seoses õiguste või kontrolli kasutamisega Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja selle investorite raha ja varade suhtes ning audit viiakse läbi vähemalt kord aastas. Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning EuSEFi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad esitavad vastava taotluse saamisel aruande investoritele. Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas avalikustamises.

2.  Aastaaruanne sisaldab vähemalt järgnevat:

   a) asjakohased üksikasjad investeerimispoliitikaga saavutatud üldiste sotsiaalsete tulemuste ning tulemuste mõõtmiseks kasutatud meetodite kohta;
   b) teade kõigi investeeringust väljumiste kohta seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, mis on toimunud;
   c) kirjeldus selle kohta, kas artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud kriteeriumide alusel toimus muid investeeringutest väljumisi seoses EuSEFi muude varadega, mis ei ole investeeritud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse;
   d) kokkuvõte tegevustest, mida EuSEFi valitseja tegi seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, nagu on osutatud artikli 13 lõike 1 punktis k;
   da) teave muude investeeringute kui artikli 4 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate portfelliinvesteeringute olemuse ja eesmärgi kohta.

3.  Kui EuSEFi valitsejal on kohustus avalikustada EuSEFi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele)(10) artiklile 4, võidakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 13

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teavitavad seoses oma valitsetava fondiga oma investoreid selgel ja arusaadaval viisil enne investeerimisotsust vähemalt järgmistest asjaoludest:

   a) EuSEFi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on lepinguline suhe EuSEFi valitsejaga seoses fondi haldamisega, ning nende ülesannete kirjeldus;
   aa) EuSEFi valitseja olemasolev omavahendite summa suurus ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks EuSEFi valitseja on seisukohal, et need omavahendid on piisavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide asjakohaseks haldamiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;
  b) EuSEFi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, sealhulgas
   i) selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liikide kirjeldus, millesse ta kavatseb investeerida;
   ii) muude selliste Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kirjeldus, millesse ta kavatseb investeerida;
   iii) selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liikide kirjeldus, millesse muud punktis ii osutatud Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid kavatsevad investeerida;
   iv) mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida ta kavatseb teha;
   v) tehnikad, mida ta kavatseb kasutada; ning
   vi) kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;
   c) EuSEFi investeerimispoliitika eesmärgiks olev positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas vajaduse korral selliste tulemuste prognoos mõistlikkuse piires ning teave varasema tulemuslikkuse kohta selles valdkonnas;
   d) sotsiaalsete mõjude mõõtmiseks kasutatav metoodika;
   e) muude varade kui kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kirjeldus ning protsess ja kriteeriumid selliste varade valimiseks, kui tegemist ei ole sularaha või raha ekvivalentidega;
   f) EuSEFi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;
   g) EuSEFi väärtuse hindamise menetluse ja varade väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate varade väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;
   h) kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa▌;
   i) EuSEFi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;
   j) olemasolu korral EuSEFi varasemad finantstulemused;
   k) ettevõtluse toetusteenused ja muud tugitegevused, mida EuSEFi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada EuSEFilt investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle põhjendus;
   l) selliste menetluste kirjeldus, mille abil EuSEF võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat.

2.  Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.

3.  Kui EuSEFi valitsejal on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta)(11) või EuSEFi hõlmavale siseriiklikule õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või prospekti osana.

4.  Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b–e ja punktis k osutatud teabe sisu;
   b) kuidas käesoleva artikli lõike 1 punktides b–e ja punktis k osutatud teavet saab esitada ühtsel kujul, et tagada võimalikult suur võrreldavus.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14

1.  Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes soovivad turustada oma Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

   a) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;
   b) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;
   c) teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;
   d) nimekiri liikmesriikidest, kus EuSEFi valitseja kavatseb iga konkreetse EuSEFi osakuid või aktsiaid turustada.
   da) loetelu ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, kus EuSEFi valitseja on asutanud või kavatseb asutada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib EuSEFi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

   -a) EuSEFi tegelikult valitsev isik on piisavalt hea reputatsiooniga ning piisavalt kogenud EuSEFi valitseja järgitavate investeerimisstrateegiate valdkonnas;
   a) lõikes 1 osutatud nõutav teave on täielik;
   b) lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord on sobilik II peatüki nõuete täitmiseks.
   ba) lõike 1 punkti d a kohaselt koostatud loetelus on nimetatud, et kõik Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid on asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt.

3.  Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldab Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatel turustada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid nimetuse ’EuSEF’ all kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 15

EuSEFi valitseja ajakohastab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitatud teavet, kui EuSEFi valitseja kavatseb:

   a) turustada uue EuSEFi osakuid või aktsiaid;
   b) turustada olemasoleva EuSEFi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 16

1.  Vahetult pärast EuSEFi valitseja registreerimist uue EuSEFi, uue EuSEFi asutamise asukoha või uue liikmesriigi lisamist, kus EuSEFi valitseja kavatseb Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde turustada, teavitab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus sellest neid liikmesriike, kes on loetletud ▌artikli 14 lõike 1 punktis d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.  Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 14 registreeritud EuSEFi valitsejale nõudeid ega haldusmenetlusi seoses Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne tegevusega alustamist turustamise heakskiitmist.

3.  Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks teavitamise vorm.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt …(12).

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 17

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidus registreeritud sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, nende turustatavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ja riigid, kus kõnealuseid fonde turustatakse.

Artikkel 18

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

1a.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et EuSEFi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta kohe sellest vastavalt teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kes peaks võtma asjakohased meetmed.

1b.  Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei tegutse mõistliku tähtaja jooksul või EuSEFi valitseja tegutseb jätkuvalt viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määruse sätetega, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus selle tagajärjel ja pärast vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada kõnealust valitsejat jätkamast valitsetavate EuSEFide turustamist vastuvõtvas liikmesriigis.

Artikkel 19

Pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

   a) nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;
   b) nõuda EuSEFi valitsejalt teabe viivitamatut esitamist;
   c) nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud EuSEFi valitseja tegevusega või EuSEFiga;
   d) teostada kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;
   e) võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et EuSEFi valitseja täidab jätkuvalt käesoleva määruse nõudeid;
   f) anda korraldus, millega tagatakse, et EuSEFi valitseja täidab käesoleva määruse nõudeid ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

Artikkel 20

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja -meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused halduskaristused ja -meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad hiljemalt ...(13) lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 21

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõttest kinni pidades kõik lõikes 2 osutatud asjakohased meetmed, kui EuSEFi valitseja:

   a) ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;
   b) turustab EuSEFi osakuid või aktsiaid mittekvalifitseeruvatele investoritele, rikkudes artiklit 6;
   c) kasutab nimetust ’EuSEF’ ilma end artikli 14 kohaselt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures registreerimata;
   ca) kasutab nimetust ’EuSEF’ selliste fondide turustamisel, mis ei ole asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt;
   cb) on registreerimiseks esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaausaid võtteid, rikkudes artiklit 14;
   cc) ei tegutse oma äritegevuses ausalt ning piisavalt vilunult, hoolikalt ja õiglaselt, rikkudes artikli 7 punkti a;
   cd) ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi kuritarvituste ennetamiseks, rikkudes artikli 7 punkti b;
   ce) ei täida korduvalt aastaaruande esitamise nõuet, mis on sätestatud artiklis 12;
   cf) ei täida korduvalt artiklis 13 sätestatud investorite teavitamise nõuet.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmised meetmed:

   -a) võtab meetmeid selle tagamiseks, et EuSEFi valitseja järgib käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii, artikleid 5 ja 6, artikli 7 lõiget a, artikli 7 lõiget b ning artikleid 12, 13 ja 14;
   a) keelab nimetuse 'EuSEF’ kasutamise ja kõrvaldab EuSEFi valitseja registrist;

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt loetletud vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata EuSEFi valitseja kõrvaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud registrist.

4.  Õigus turustada Euroopa Liidus ühe või mitme EuSEFi osakuid või aktsiaid nimetuse 'EuSEF’ all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktis a.

Artikkel 22

1.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel vajaduse korral koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad kogu teavet ja dokumente, mis on vajalikud oma käesoleva määruse kohaste vastavate ülesannete teostamisel vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et eelkõige teha kindlaks käesoleva määruse rikkumised ja need heastada.

Artikkel 22a

Kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele mõne pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus nõutakse käesoleva määrusega koostööd või koordineerimist rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahel, võivad pädevad asutused suunata selle küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 alusel antud volituste alusel, kuivõrd vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iii või artikli 3 lõike 1 punkti d alapunktiga - i.

Artikkel 23

1.  Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud audiitoritel ning ekspertidel on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus EuSEFi valitsejaid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde eraldi identifitseerida ei ole võimalik.

2.  Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

3.  Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 1, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlusteks.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli ▌3 lõikes 2, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks...(14) Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad ▌artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 25

1.  Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

   a) mil määral on Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides kas siseriiklikult või piiriüleselt nimetust ’EuSEF’;
   aa) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide geograafiline asukoht ja see, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid selle tagamiseks, et Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid asutatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iii;
   ab) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide tehtavate investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;
   b) erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine Euroopa sotsiaalettevõtlusfondides ja viis, kuidas see on mõjutanud sotsiaalettevõtete arengut kogu Euroopa Liidus;
   ba) Euroopa sotsiaalettevõtte märgise kehtestamise asjakohasus;
   bb) võimalus laiendada Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide turustamist jaeinvestoritele;
   c) kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kindlakstegemise kriteeriumide praktiline rakendamine, selle mõju sotsiaalettevõtete arengule kogu Euroopa Liidus ning nende positiivne sotsiaalne mõju;
   ca) analüüs menetluste kohta, mida Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad rakendavad artiklis 9 osutatud kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tekitatud positiivse sotsiaalse mõju hindamiseks ning hinnang Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud standardite kehtestamise teostatavuse kohta sotsiaalse mõju hindamiseks viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu sotsiaalpoliitikaga;
   cb) see, kas käesoleva määruse täiendamine depositooriumide korraga on asjakohane;
   cd) see, kas Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide lisamine direktiivi 2009/65/EÜ kohaste kõlblike varade hulka on asjakohane;
   ce) artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;
   cf) sotsiaalettevõtlusfondidele seatud võimalike maksutõkete uurimine ja selliste võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust Euroopa Liidus;
   cg) selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sealhulgas muude usaldatavusnormatiivide alaste liidu õigusaktide mõju institutsionaalsetele investoritele.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon ▌Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 25a

1.  Komisjon alustab hiljemalt 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade (eriti nende, mis on sätestatud direktiivis 2011/61/EL) vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamisel käsitletakse käesoleva määruse reguleerimisala. Komisjon kogub andmeid selle hindamiseks, kas on vaja laiendada määruse reguleerimisala, et võimaldada Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde valitseda valitsejatel, kelle koguvarad ületavad artikli 2 lõikes 1 osutatud künnise.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 26

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud ▌artikli 3 lõige 2, artikli 8 lõige 5, artikli 9 lõige 2 ja artikli 13 lõige 4, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 175, 19.6.2012, lk 11.
(2) ELT C 229, 31.7.2012, lk 55.
(3) Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
(4) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(5) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(6) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(7) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(10) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(11) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(12)* Üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(13)* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(14)* Määruse jõustumise kuupäev.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika